Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019PC0580

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses 2021. eelarveaastast kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal

COM/2019/580 final

Brüssel,31.10.2019

COM(2019) 580 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses 2021. eelarveaastast kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal


LISA

„VIa LISA

Artikli 14 lõikes 2 osutatud maksimumsummad

(eurodes)

Belgia

 10 076 707

Bulgaaria

70 427 849

Tšehhi

38 815 980

Taani

11 371 893

Saksamaa

148 488 749

Eesti

21 968 972

Iirimaa

39 700 643

Kreeka

76 438 741

Hispaania

250 300 720

Prantsusmaa

181 388 880

Horvaatia

42 201 225

Itaalia

190 546 556

Küpros

2 398 093

Läti

29 326 817

Leedu

48 795 629

Luksemburg

1 843 643

Ungari

62 430 371

Malta

1 831 098

Madalmaad

10 972 679

Austria

72 070 055

Poola

329 472 633

Portugal

123 303 715

Rumeenia

241 375 835

Sloveenia

15 337 318

Slovakkia

56 920 680

Soome

73 005 307

Rootsi

52 887 719

Top

Brüssel,31.10.2019

COM(2019) 580 final

2019/0253(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses 2021. eelarveaastast kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) käsitleva kahe õigusakti kohandamise kaudu Euroopa põllumajandustootjatele kindla ja järjepideva toetuse andmine 2020. aastal ning EAGFi eelarve ülemmäärade järgimine.

Seoses ÜPP rahastamisega on vaja teha teatavaid muudatusi määruses (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta (horisontaalne määrus), tagamaks, et finantsdistsipliini mehhanismi, mis võimaldab järgida määruses mitmeaastase finantsraamistiku kohta sätestatud maksimaalset ülemmäära, saaks jätkuvalt kasutada ka 2020. aastale järgnevatel eelarveaastatel.

Otsetoetuste osas on määrusega (EL) 2019/288 muudetud määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (otsetoetuste määrus), et pikendada kalendriaastateks 2015–2019 ette nähtud sammastevahelist paindlikkust kalendriaastani 2020 / eelarveaastani 2021. Käesoleva määrusega kehtestatakse maaelu arengu vahenditest otsetoetuste vahenditesse ümber paigutatavad summad protsendina summast, mis on EAFRDst 2021. eelarveaastal rahastatavaks toetuseks eraldatud liidu õigusaktidega, mis võetakse vastu pärast seda, kui nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt vastu võtnud asjaomase määruse. Ajaks, mil liikmesriigid peavad teatama oma otsusest vahendite ümberpaigutamise kohta, ei pruugi asjakohased liidu õigusaktid veel vastu võetud olla. Selleks et võimaldada paindlikkust maaelu arengu vahendite ümberpaigutamisel otsetoetuste vahenditesse, on asjakohane kehtestada ümberpaigutatav maksimumsumma kindla summana, mitte protsendina. Sellest tulenevalt ja kuna otsetoetustena kasutada olev summa mõjutab liikmesriikide poolt vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse osas tehtud valikuid, millest nad teatasid 2019. aasta augustis, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus augusti otsus vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse kohta läbi vaadata.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Esitatud muudatusettepanekud on kooskõlas otsetoetuste määrusega ning ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret käsitleva määrusega. Seetõttu on ettepanek kooskõlas ÜPP suhtes praegu kehtivate õigusnormidega.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ei kohaldata

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et liit ja liikmesriigid jagavad põllumajandusega seotud pädevust. Liit teostab oma pädevust erinevate õigusaktide vastuvõtmise kaudu, määratledes ja rakendades seeläbi ELi ühist põllumajanduspoliitikat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 38–44. Määrusega (EL) nr 1307/2013 on kehtestatud põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste süsteem. ELi toimimise lepingu artikli 39 kohaselt on ÜPP eesmärk tagada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase. Kavandatava algatusega soovitakse seda eesmärki täita. Ettepaneku lisaväärtus on tagada Euroopa põllumajandustootjatele 2020. aastal kindel ja stabiilne otsene sissetulekutoetus.

EAGFi netoülemmäära järgimine tagatakse ELi tasandil finantsdistsipliini mehhanismi kohaldamise kaudu, kui see on vajalik. Neid eesmärke on võimalik saavutada üksnes siis, kui ELi kaasseadusandjad muudavad määrusi (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

Proportsionaalsus

Ettepanekus ei ole võrreldes õigusaktiga, mida kavatsetakse muuta, uusi poliitilisi arengusuundi. Ettepanekuga muudetakse kehtivaid määrusi üksnes ulatuses, mis on vajalik eespool kirjeldatud eesmärkide täitmiseks.

Vahendi valik

Kuna algsed õigusaktid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused, tuleb ka muudatused teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ettepanek kaldub parema õigusloome suunistes ja lisatud töövahendites sätestatud üldisest tavast kõrvale. Üldisest tavast on vaja teha erand järgmistel põhjustel:

– ettepaneku kohaldamisala on äärmiselt tehniline;

– algatuses käsitletakse praeguse programmitöö perioodi lõpuga seotud finantsküsimusi;

– ettepanekuga ei kehtestata uusi poliitilisi kohustusi.

Seepärast ei ole mõjuhinnang, avalik konsultatsioon ega tegevuskava käesoleva ettepaneku puhul asjakohased. Kuna õigusakt peab jõustuma 2019. aasta detsembris, peavad kaasseadusandjad selle kiiresti vastu võtma.

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

Mõjuhinnang

Ei kohaldata

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

Põhiõigused

Ettepanekuga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

4.MÕJU EELARVELE

Määruse (EL) nr 1306/2013 muudatustega tagatakse, et 2021. eelarveaastaks ja edaspidiseks on võimalik kindlaks määrata finantsdistsipliinist tulenev kohandamise määr, kui EAGFi raames teataval eelarveaastal rahastatavate meetmete kuluprognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele. Seetõttu on muudatusega võimalik EAGFi kulusid vähendada mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud maksimumtasemele.

Paindlikkussätte muutmine 2020. kalendriaasta (2021. eelarveaasta) puhul on tehniline kohandus, millega tagatakse sätte kohaldatavus, ja sellel ei ole finantsmõju võrreldes praegu kehtiva sätte kohaldamisega. Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse läbivaatamise võimalus võib tuua kaasa vahendite ümberjaotamise meetmete vahel liikmesriikides, kuid need vahendid jäävad riikliku ülemmäära piiresse, mistõttu ei ole nende puhul vaja lisarahastust.

Üleminekusätete laiemat finantsmõju käsitletakse käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

·Finantsdistsipliinist tuleneva kohandamise määra kindlaksmääramisel kasutatava viite ajakohastamine

EAGFi raames konkreetsel eelarveaastal tehtud kulutused ei tohi ületada maksimaalset ülemmäära, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt nõukogu poolt vastu võetud mitmeaastase finantsraamistiku määruses. Selleks nähakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 26 ette finantsdistsipliinist tuleneva kohandamise määra kindlaksmääramine. Praegu kehtivates asjakohastes sätetes aga osutatakse määrusele (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega kehtestatakse asjakohased ülemmäärad üksnes ajavahemikuks 2014–2020. Tagamaks, et ka pärast 2020. aastat ei ületataks turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamiseks kasutatavaid ülemmäärasid, tuleks muuta artiklites 16 ja 26 esitatud viidet õigussättele, et lisada määrus, mille nõukogu võtab vastu vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2 eelarveaasta 2021 ja sellele järgnevate aastate kohta.

·Maaelu arengu vahendite otsetoetuste vahenditesse ümberpaigutamisest teatamise aluse muutmine

Liikmesriigid peavad 31. detsembriks 2019 teatama nende otsetoetuste protsendimäära, mille nad kavatsevad 2020. kalendriaastaks (st 2021. eelarveaastaks) ümber paigutada maaelu arengu vahenditesse. Vahetult pärast seda peavad nad teatama nende maaelu arengu vahendite protsendimäära, mille nad kavatsevad 2020. kalendriaastaks ümber paigutada otsetoetuste vahenditesse. Otsetoetuste assigneeringud 2020. kalendriaastaks on juba sätestatud määruses (EL) nr 1307/2013. 2021. eelarveaastaks ette nähtud vastavaid maaelu arengu vahendeid ei saa aga veel 2019. aasta lõpuks kindlaks määrata.

Seega puudub liikmesriikidel alus, et teatada, kui suur on maaelu arengu vahenditest otsetoetuste vahenditesse ümberpaigutatavate vahendite protsendimäär, ning määruse (EL) 2019/288 (millega muudetakse määrust (EL) nr 1307/2013) artikli 2 lõike 3 punkt b muutuks kehtetuks. Selleks et liikmesriikidel oleks järjepidevalt võimalik vahendeid ühest sambast teise ümber paigutada (selle võimaluse on kaasseadusandjad määrusega (EL) 2019/288 juba ette näinud), tehakse ettepanek asendada ümberpaigutamise protsendimäär maksimaalsete absoluutsummadega, mis põhinevad praegu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikes 2 sätestatud maksimumprotsendimääradel ja komisjoni ettepanekuga COM(2018) 392 ette nähtud maaelu arengu vahenditel.

·Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetust käsitlevate otsuste läbivaatamise võimalus

Liikmesriikidel oli võimalus 1. augustiks 2019 läbi vaadata selliste otsetoetuste riikliku ülemmäära protsent, mida nad soovivad eraldada vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse jaoks, ning oma üksikasjalikud toetusotsused (st loetelu toetusmeetmetest ja nende rahastamisvahenditest, nende suunamisest jne). Sellist läbivaatamist kohaldatakse (kui see on asjakohane) alates 2020. taotlusaastast.

Teisalt peavad liikmesriigid sammastevahelisest ümberpaigutamisest, mis mõjutab nende otsetoetuste riiklikku ülemmäära 2020. kalendriaastal, teatama alles 31. detsembriks 2019 või varsti pärast seda. Seetõttu ei teadnud sammastevahelist paindlikkust kohaldavad liikmesriigid 1. augustil 2019 (st vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse läbivaatamise ajal) veel asjaomase kalendriaasta otsetoetuste lõplikku riiklikku ülemmäära. See võib kaasa tuua vastuolud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetust käsitlevas otsuses ning ka eelarve ülemmäära ületamise. Liikmesriikidele tuleks seega anda võimalus oma vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse otsus läbi vaadata ja sellest teatada sammastevahelise paindlikkuse üle otsustamise ajal, st 2019. aasta lõpuks või varsti pärast seda. 2020. kalendriaastat hõlmava vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse otsuse teistkordne läbivaatamine peaks siiski toimuma vaid ulatuses, mis on vajalik sammastevahelist paindlikkust käsitleva otsusega kohandamiseks.

2019/0253 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses 2021. eelarveaastast kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 2 ,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 3 artiklis 16 on sätestatud, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 4 . Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 26 määratakse vajaduse korral kindlaks finantsdistsipliinist tulenev kohandamise määr, tagamaks, et ei ületataks turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamise aastaseid ülemmäärasid, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 aastateks 2014–2020. Määrusega (EL) nr 1311/2013 ei ole ette nähtud 2020. aastale järgnevate eelarveaastate ülemmäärasid. Selleks et tagada, et turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamise ülemmäära järgitaks ka 2020. aastale järgnevatel eelarveaastatel, tuleb määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 16 ja 26 kõnealuste eelarveaastate puhul viidata EAGFi raames ettenähtud summadele, mis on kehtestatud määruses, mille võtab vastu nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 312 lõikele 2 aastateks 2021–2027.

(2)Kahe samba vahelise paindlikkuse puhul on tegemist võimalusega paigutada rahalisi vahendeid ümber otsetoetuste ja maaelu arengu programmide vahel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 5 artikli 14 alusel võivad liikmesriigid kasutada seda paindlikkust kalendriaastatel 2014–2019. Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks võimalik säilitada oma strateegia, pikendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/288 6 sammastevahelist paindlikkust 2020. kalendriaastani, st 2021. eelarveaastani. Määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 14 on praegu ette nähtud maaelu arengu vahendite ülekandmine otsetoetuste vahenditesse protsendina summast, mis on eraldatud EAFRDst 2021. eelarveaastal rahastatavaks toetuseks liidu õigusaktidega, mis võetakse vastu pärast seda, kui nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt asjaomase määruse vastu võtnud. Kuna asjakohaseid liidu õigusakte ei võeta vastu ajaks, mil liikmesriigid peavad teatama otsusest vahendeid üle kanda, on asjakohane näha ette võimalus jätkata kõnealuse paindlikkuse kohaldamist ja kehtestada maksimaalne ülekantav summa. Maksimaalne absoluutsumma iga liikmesriigi kohta arvutatakse määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikes 2 sätestatud maksimumprotsendimäärade alusel, mida kohaldatakse maaelu arengu sekkumisliikide toetamiseks eraldatavate summade suhtes vastavalt ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 7 .

(3)Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 6 võivad liikmesriigid 1. augustiks 2019 vaadata läbi oma selliste otsetoetuste riikliku ülemmäära protsendi, mille nad eraldavad vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse jaoks, ning alates 2020. aastast kohaldatavad üksikasjalikud toetusotsused. Liikmesriigid teatavad oma otsusest paigutada otsetoetuste vahendeid ümber maaelu arengu vahenditesse, kui nad on sellise otsuse teinud, alles 31. detsembriks 2019 ning otsusest paigutada maaelu arengu vahendeid ümber otsetoetuste vahenditesse varsti pärast seda. Selline otsus mõjutab aga nende 2020. kalendriaasta otsetoetuste riiklikku ülemmäära. Selleks et säilitada kooskõla üksikasjalike toetusotsuste ja vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse eelarve ülemmäära vahel, on asjakohane lubada liikmesriikidel vaadata läbi vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse jaoks ettenähtud protsendimäär ja üksikasjalikud toetusotsused sellises ulatuses, mis on vajalik, et kohandada neid otsusega sammastevahelise paindlikkuse kohta. Sellest tulenevalt peaks asjaomane teatamise tähtaeg olema samuti varsti pärast 31. detsembrit 2019. Kuna kõnealune läbivaatamine toimub vaid ulatuses, mis on liikmesriikidele vajalik kohandamiseks oma otsusega sammastevahelise paindlikkuse kohta, peaksid liikmesriigid oma teatises selgitama seost läbivaatamise ja nimetatud otsuse vahel.

(4)Seepärast tuleks määruseid (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 vastavalt muuta.

(5)Selleks et käesolevas määruses sätestatud muudatusi oleks võimalik kohaldada niipea kui võimalik, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1306/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 alusel aastateks 2021–2027 vastu võetud määrusega.“

(2)Artikli 26 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selle tagamiseks, et ei ületataks turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamiseks kasutatavaid aastaseid ülemmäärasid, millele on osutatud artiklis 16, määratakse kindlaks otsetoetuste kohandamise määr („kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1307/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1307/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 14 lõike 2 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus: seitse päeva pärast käesoleva määruse jõustumist] võivad liikmesriigid otsustada teha 2020. kalendriaastal otsetoetusteks kättesaadavaks summa, mis ei ületa VIa lisas sätestatud summat. Otsuse tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada EAFRDst 2021. aastal rahastatava toetuse jaoks. Sellest otsusest teatatakse komisjonile hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus: seitse päeva pärast käesoleva määruse jõustumist] ja selles määratakse kindlaks ümber paigutatav summa.“

(2)Artikli 53 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid võivad iga aasta 1. augustiks vaadata oma käesoleva peatüki kohase otsuse läbi.

Hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus: seitse päeva pärast käesoleva määruse jõustumist] võivad liikmesriigid käesoleva peatüki kohase otsuse samuti läbi vaadata ulatuses, mis on vajalik, et kohandada seda artikli 14 kohaselt tehtud otsusega sammastevahelise paindlikkuse kohta 2020. kalendriaastal.

Esimese ja teise lõigu kohase läbivaatamise käigus võivad liikmesriigid teha alates järgnevast aastast jõustuva otsuse:

(a)jätta samaks, suurendada või vähendada lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane, või jätta samaks või vähendada lõike 4 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära;

(b)muuta toetuse andmise tingimusi;

(c)lõpetada käesoleva peatüki kohase toetuse andmine.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast esimese ja teise lõigu kohasest läbivaatamisest tulenevast otsusest kõnealustes lõikudes osutatud vastavateks kuupäevadeks. Teates teise lõigu kohasest läbivaatamisest tuleneva otsuse kohta selgitatakse, kuidas on seotud läbivaatamine ja otsus, mis on tehtud sammastevahelise paindlikkuse kohta 2020. kalendriaastal kooskõlas artikliga 14.“

(3)Lisatakse VIa lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja



FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

A) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal

B) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses 2021. eelarveaastast kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

Programmi teemavaldkond 8 – Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) rubriiki 3 kuuluv põllumajandus- ja merenduspoliitika – Loodusvarad ja keskkond

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teatavate elementide järjepidevus üheaastase üleminekuperioodi jooksul pärast perioodi 2014–2020 kuni ajani, mil hakatakse kohaldama komisjoni ettepaneku (COM(2018) 392 final) kohaseid ÜPP strateegiakavade eeskirju. Täiendavad selgitused on esitatud käesoleva ettepaneku seletuskirjas ja 2020. aasta järgset perioodi käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituse punktis 1.4.1.

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Vt dokumendi COM(2018) 392 final finantsselgituse punkt 1.4.1.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei ole asjakohane

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ei ole asjakohane

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

   hõlmab ajavahemikku 1.1.2021–31.12.2021

   finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub 2021. aastal (otsetoetustele 2022. aastal) ning maksete assigneeringutele 2021. aastal ja pärast seda.

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 9

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

   rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

avalik-õiguslikele asutustele;

avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Praeguse olukorraga võrreldes ei ole olulisi muudatusi, st ÜPP kulude põhiosa hallatakse koostöös liikmesriikidega. Väga väikest osa haldab komisjon siiski ka edaspidi ise.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Kehtivate õigusaktidega võrreldes ei ole olulisi muudatusi.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Selleks et tagada sujuv üleminek ÜPP strateegiakavadele, säilitatakse käesolevas ettepanekus eelarve jagatud täitmisel põhinevad olemasolevad eelarve täitmise viisid ning makse- ja kontrollikord vajalikuks perioodiks. Selle aluseks on liikmesriikide poolt juba loodud hästitoimivad süsteemid.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Püsivalt väike ÜPPga seotud vigade arv viimastel aastatel näitab seda, et liikmesriikide loodud haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning tagavad põhjendatud usaldusväärsuse. Üleminekusätetega säilitatakse kontrollisüsteemid praegusel kujul.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Ettepanekutes säilitatakse kontroll praegusel kujul.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Kehtivaid meetmeid ei ole kavas muuta.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Üleminekut käsitlevas ettepanekus sisalduvad summad on kooskõlas ajavahemikku 2021–2027 hõlmavat mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva ettepaneku (COM(2018) 322 final/2) rubriigis 3 ÜPP jaoks asjaomaste eelarveaastate kohta esitatud summadega.

Seetõttu kohandatakse EAGFist rahastatavate turuga seotud kulude puhul määruse (EL) nr 1308/2013 kohaseid eraldisi vastavalt tasemele, mis on samade sektorite jaoks 2021. eelarveaastaks ette nähtud ÜPP strateegiakavade toetamist käsitleva ettepanekuga (COM(2018) 392 final). Ka äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere saartele määrustega (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 ette nähtud eraldisi kohandatakse vastavalt 2021. aastaks juba ette nähtud tasemele (vt COM(2018) 394 final).

2021. kalendriaastaks kavandatud otsetoetuste eraldised, mida rahastatakse 2022. eelarveaastal, on võrdsed 2021. kalendriaastaks otsetoetuste sekkumisliikide jaoks ettepanekus COM(2018) 392 final kavandatud eraldistega.

Maaelu arengu järjepidevuse tagamiseks nähakse ettepanekuga 2021. aastaks ette lisaeraldised. Need võrduvad summadega, mis kavandati maaelu arengu sekkumisliikide jaoks samaks aastaks ettepanekus COM(2018) 392 final. Juhul kui liikmesriigid otsustavad oma 2014.–2020. aasta maaelu arengu programme mitte pikendada, tuleb 2021. aasta kasutamata eraldised jaotada ümber ÜPP strateegiakava 2022.–2025. aasta eraldiste jaoks.

Tehakse ettepanek säilitada üleminekuperioodil põllumajandussektori kriisireserv, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 25 ja mis on loodud ajavahemikuks 2014–2020.

Kokkuvõttes puudub käesoleval ettepanekul ajavahemikul 2021–2027 finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele, võrreldes sellega, mida on kavandatud ja kirjeldatud ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses. Hinnangulist võimalikku mõju maksete assigneeringutele on selgitatud allpool, kuid see sõltub liikmesriikide otsusest 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamise kohta.

Allpool esitatud finantsmõju näitab hinnangulisi muutusi võrreldes mõjuga, mis on esitatud ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses.



3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kululiik

Rahaline osalus

 
Rubriik 3:

loodusvarad ja keskkond

Liigendatud/liigendamata 10 .

EFTA riigid 11

kandidaatriigid 12

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti b] tähenduses

3

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

3

Loodusvarad ja keskkond

Ettepanek ei mõjuta EAGFi kogukulusid, võrreldes ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses kirjeldatud prognoosidega. Üleminekut käsitlevas ettepanekus, mis tagab määruse (EL) nr 1308/2013 kohaste sektoripõhiste (st puu ja köögivili, oliiviõli, mesindus, vein ja humalad) toetusprogrammide järjepidevuse kuni nende programmide integreerimiseni ÜPP kavasse, eeldatakse, et ÜPP kava raames sektoripõhiste sekkumisliikide puhul prognoositud kulukohustused jäävad turuga seotud kuludena üleminekuperioodil ÜPP kavast välja. Sama kehtib otsetoetuste puhul – ÜPP kavaga ette nähtud kulukohustused jäävad otsetoetustena üleminekuperioodil ÜPP kavast välja. Need muudatused ja üleminekuperioodil säilitatava kriisireservi rahastamine ei mõjuta iga aasta ja kogu perioodi üldisi kulukohustusi ning on seetõttu kooskõlas komisjoni ettepanekuga, milles käsitletakse EAGFi vaheülemmäära aastateks 2021–2027.

Ettepanek ei mõjuta EAFRD kulukohustuste assigneeringuid kõnealusel perioodil. Liikmesriikide otsus 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamise kohta mõjutab kulukohustuste ajastust, sest juhul, kui liikmesriigid pikendamist ei taotle, kantakse EAFRD 2021. aasta eraldised üle EAFRD 2022.–2025. aasta eraldistesse.

Praegu ei ole kogumõju maksete assigneeringute ajastusele võimalik arvuliselt kindlaks määrata, kuna see sõltub liikmesriikide otsustest, mis võivad maksete rakendamist kas edasi lükata või kiirendada, võrreldes ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses esitatud ajastusega: eeldatakse, et 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamine kiirendab asjaomaste liikmesriikide/programmide maksete ajakava, samas kui 2021. aastal kasutamata jäänud vahendite ümberpaigutamine 2022.–2025. aasta assigneeringutesse lükkab maksed edasi. Kokkuvõttes jäävad maksete assigneeringud kõnealusel perioodil samaks.

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Pärast 2027. aastat

KOKKU

EAGF KOKKU

Kulukohustused

(1)

Maksed

(2)

EAFRD KOKKU

Kulukohustused

(3)

Maksed

(4)

ÜPP-le ettenähtud assigneeringud KOKKU 

Kulukohustused

(5)=(1+3)

Maksed

(6)=(2+4)



Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

7

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Pärast 2027. aastat

KOKKU

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Pärast 2027. aastat

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku 
RUBRIIKIDE
assigneeringud KOKKU 

Kulukohustused

Maksed

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

   Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Ettepanekuga ei muudeta 2020. aasta järgset perioodi käsitlevale komisjoni ettepanekule (vt COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses prognoositud mõju.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aastad

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIK 7

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7 kulud KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud  13

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Ettepanekuga ei muudeta 2020. aasta järgset perioodi käsitlevale komisjoni ettepanekule (vt COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses esitatud hinnangulisi vajadusi.

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aastad

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

Komisjoni peakorteris ja esindustes

Delegatsioonides

Teadustegevus

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 14

Rubriik 7

Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 

- peakorteris

- delegatsioonides

Rahastatakse programmi vahenditest  15

- peakorteris

- delegatsioonides

Teadustegevus

Muu (täpsustada)

KOKKU

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

   ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

   hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aastad

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Nimetage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Ettepaneku/algatuse mõju 16

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

67 01 ja 67 02 17

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Lisaks ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses nimetatud ridadele avaldub üleminekuperioodil mõju järgmisele eelarvereale:

08 02 YY – Väljaspool ÜPP kava otsetoetustena makstavate sekkumiste liigid

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    ELT C , , lk .
(2)    ELT C , , lk .
(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
(4)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. veebruari 2019. aasta määrus (EL) 2019/288, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 aastate 2019 ja 2020 kohta antavate otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste teatavate reeglite osas (ELT L 53, 22.2.2019, lk 14).
(7)    COM(2018) 392.
(8)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
(9)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  
(10)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
(11)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(12)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(14)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.
(15)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).
(16)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
(17)    Mõju tuludele ei ole praegu võimalik kindlaks määrata. Esialgne hinnang koostatakse 2021. aasta eelarveprojekti raames.
Top