EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.10.2019
COM(2019) 480 final
2019/0232(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni asjaomastes komiteedes võetavat seisukohta seoses ÜRO eeskirjade nr 0, 16, 17, 21, 29, 43, 44, 48, 53, 55, 58, 67, 74, 80, 83, 85, 86, 98, 107, 112, 113, 115, 116, 123, 129, 135, 148, 149 ja 150 muudatusettepanekute, üldise tehnilise normi nr 2 muudatusettepaneku, ühisresolutsiooni MR.1 muudatusettepaneku, konsolideeritud resolutsioonide R.E.3 ja R.E.5 muudatusettepanekute ning ettepanekutega anda luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramise (DEVP) kohta
SELETUSKIRI
1.KAVANDATAV REGULEERIMISESE
Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioonilises raamistikus ühes alalises töörühmas, nimelt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil (töörühm 29 või WP.29) seoses olemasolevate ÜRO eeskirjade (1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel) või ÜRO üldiste tehniliste normide (paralleelse kokkuleppe alusel) muudatuste ja mõlema kokkuleppe alusel võetavate resolutsioonide kavandatava vastuvõtmisega selles töörühmas.
2.ETTEPANEKU TAUST
2.1.1958. ja 1998. aasta kokkulepe
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (edaspidi „UNECE“) kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (edaspidi „muudetud 1958. aasta kokkulepe“) ning kokkuleppe, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist (edaspidi „paralleelne kokkulepe“) eesmärk on töötada välja ühtlustatud nõuded, mille eesmärk on kõrvaldada tehnilised tõkked mootorsõidukite kaubanduselt UNECE kokkuleppeosaliste vahel ja tagada, et neil sõidukitel oleks kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse tase. Kokkulepped jõustusid ELis vastavalt 24. märtsil 1998 ja 15. veebruaril 2000. Neid mõlemat haldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (töörühm 29 või WP.29).
Euroopa Liit on nende kokkulepete osaline.
2.2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (töörühm 29 või WP.29)
WP.29 pakub sõidukeid käsitlevate eeskirjade ülemaailmseks ühtlustamiseks unikaalset raamistikku. WP.29 on ÜRO institutsioonilises raamistikus alaline töörühm, millel on konkreetne mandaat ja töökord. See toimib ülemaailmse foorumina, mis võimaldab avatud arutelusid mootorsõidukeid käsitlevate eeskirjade üle ning kus arutatakse 1958. aasta muudetud kokkuleppe ja paralleelse kokkuleppe rakendamist. Kõik ÜRO liikmesriigid ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide loodud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid võivad WP.29 tegevuses täielikult osaleda ja saada WP.29 poolt hallatavate sõidukeid käsitlevate kokkulepete osaliseks.
UNECE WP.29 koosolekuid peetakse kolm korda aastas, st märtsis, juunis ja novembris. Igal istungil võetakse tehnika arengu võimaldamiseks vastu uusi ÜRO eeskirju, ÜRO üldisi tehnilisi norme ja/või olemasolevate ÜRO eeskirjade (1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel) või ÜRO üldiste tehniliste normide (paralleelse kokkuleppe alusel) muudatusi. Enne iga WP.29 koosolekut arutatakse neid muudatusi esmalt tehnilisel tasandil WP.29 spetsiaalsetes allorganites.
Seejärel toimub WP.29 tasandil hääletus (st 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel esitatud ettepanekute puhul kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kvalifitseeritud häälteenamusega ning paralleelse kokkuleppe alusel esitatud ettepanekute puhul kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste ühehäälse heakskiiduga).
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel uute määruste ja üldiste tehniliste normide ning nende muudatuste, täienduste ja paranduste kohta, määratakse kindlaks enne iga WP.29 koosolekut nõukogu otsusega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel.
2.3. WP.29 kavandatav akt
12.–14. novembril 2019 toimuval 179. istungil võib WP.29 võtta vastu ÜRO eeskirjade nr 0, 16, 17, 21, 35, 29, 43, 44, 48, 53, 55, 58, 67, 74, 80, 83, 85, 86, 98, 107, 112, 113, 115, 116, 123, 129, 135, 148, 149 ja 150 muudatusettepanekud, üldise tehnilise normi nr 2 muudatusettepaneku, ühisresolutsiooni MR.1 muudatusettepaneku, konsolideeritud resolutsioonide R.E.3 ja R.E.5 muudatusettepanekud ning ettepanekud anda luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramise (DEVP) kohta.
3. LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT
WP.29 süsteem tugevdab sõidukistandardite rahvusvahelist harmoneerimist. 1958. aasta kokkuleppel on selle eesmärgi saavutamisele väga suur mõju, kuna ELi tootjad saavad rakendada ühtset tüübikinnituseeskirjade kogumit, teades, et kokkuleppeosalised tunnistavad nende tooted oma siseriiklikele õigusaktidele vastavaks. Näiteks on tänu sellele süsteemile määrusega (EÜ) nr 661/2009 mootorsõidukite ohutuse kohta kehtetuks tunnistatud rohkem kui 50 ELi direktiivi ja asendatud need vastavate 1958. aasta kokkuleppel põhinevate eeskirjadega.
Samalaadne lähenemisviis on võetud direktiiviga 2007/46/EÜ, mis asendas liikmesriikide tüübikinnitussüsteemid liidu tüübikinnitusmenetlusega ning millega kehtestati ühtlustatud raamistik, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid kõigile uutele sõidukitele, süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele. Nimetatud direktiiviga inkorporeeriti ÜRO eeskirjad ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele. Alates asjaomase direktiivi vastuvõtmisest on ÜRO eeskirju hakatud ELi tüübikinnituse raames üha sagedamini lõimima liidu õigusaktidesse.
Kui WP.29 on vastu võtnud ÜRO eeskirjade muutmise või uute eeskirjade koostamise ettepanekud ja kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretär on need aktid kokkuleppeosalistele teatavaks teinud, võivad õigusaktid kuus kuud hiljem lõpuks jõustuda ja need võib iga kokkuleppeosalise riiklikesse õigusnormidesse üle võtta, juhul kui blokeeriva vähemuse moodustavad kokkuleppeosalised ei ole vastuväiteid esitanud. ELis on ülevõtmine lõpule viidud pärast nende aktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Muudetud või uued nõuded, mis tulenevad kavandatud õigusaktide jõustumisest, on ELi õiguses vahetult kohaldatavad (st kogu sõiduki Euroopa tüübikinnituse puhul) pärast direktiivi 2007/46/EÜ 4. lisa ja määruse (EÜ) nr 661/2009 1. lisa muutmist.
Seega on vaja kindlaks määrata liidu seisukoht järgmistes küsimustes:
–ÜRO eeskirjade nr 0, 16, 17, 21, 29, 43, 44, 48, 53, 55, 58, 67, 74, 80, 83, 85, 86, 98, 107, 112, 113, 115, 116, 123, 129, 135, 148, 149 ja 150 muudatusettepanekud;
–üldise tehnilise normi nr 2 muudatusettepanek;
–ühisresolutsiooni MR.1 muudatusettepanek;
–konsolideeritud resolutsioonide R.E.3 ja R.E.5 muudatusettepanekud ning
–ettepanekud anda luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramise (DEVP) kohta,
mis esitatakse hääletamiseks 2019. aasta novembri WP.29 koosolekul, mis toimub 12.–14. novembril 2019.
Liit peaks eespool nimetatud õigusakte toetama, kuna need on täielikult kooskõlas liidu siseturupoliitikaga autotööstuse valdkonnas ning on kooskõlas liidu transpordi-, kliima- ja energiapoliitikaga. Õigusaktidel on väga positiivne mõju ELi autotööstuse konkurentsivõimele ja rahvusvahelisele kaubandusele. Nende õigusaktide poolt hääletamine edendab tehnoloogia arengut, pakub mastaabisäästu eeliseid, hoiab ära siseturu killustumise ning tagab võrdsed keskkonna- ja ohutusstandardid kogu liidus.
Käesoleva ettepaneku puhul ei ole välisekspertide arvamusi vaja kasutada. Siiski vaatab selle läbi mootorsõidukite tehniline komitee.
4.ÕIGUSLIK ALUS
4.1.
Menetlusõiguslik alus
4.1.1.
Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.
Kohaldamine käesoleval juhul
WP.29 on organ, kus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppeosalised arutavad 1958. aasta muudetud kokkuleppe ja paralleelse kokkuleppe rakendamist.
Aktid, mille WP.29 peab vastu võtma, on õigusliku toimega aktid.
Kavandatud õigusakti kohased ÜRO eeskirjad on liidule siduvad ja võivad avaldada otsustavat mõju ELi õigusaktide sisule sõiduki tüübikinnituse valdkonnas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/46/EÜ asendati liikmesriikide tüübikinnitussüsteemid liidu tüübikinnitusmenetlusega ning kehtestati ühtlustatud raamistik, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid kõigile uutele sõidukitele, süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele. Nimetatud direktiiviga inkorporeeriti 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel vastu võetud eeskirjad („ÜRO eeskirjad“) ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele. Alates direktiivi 2007/46/EÜ vastuvõtmisest on üha sagedamini hakatud liidu õigusaktidesse lõimima ÜRO eeskirju.
Kavandatavate aktidega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.
Materiaalõiguslik alus
4.2.1.
Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava õigusaktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on üksnes kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2. Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud õigusaktide ühtlustamisega. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus artikkel 114.
4.3.
Järeldus
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikkel 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
2019/0232 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni asjaomastes komiteedes võetavat seisukohta seoses ÜRO eeskirjade nr 0, 16, 17, 21, 29, 43, 44, 48, 53, 55, 58, 67, 74, 80, 83, 85, 86, 98, 107, 112, 113, 115, 116, 123, 129, 135, 148, 149 ja 150 muudatusettepanekute, üldise tehnilise normi nr 2 muudatusettepaneku, ühisresolutsiooni MR.1 muudatusettepaneku, konsolideeritud resolutsioonide R.E.3 ja R.E.5 muudatusettepanekute ning ettepanekutega anda luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramise (DEVP) kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu otsusega 97/836/EÜ ühines Euroopa Liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („1958. aasta muudetud kokkulepe“). 1958. aasta muudetud kokkulepe jõustus 24. märtsil 1998.
(2)Nõukogu otsusega 2000/125/EÜ ühines liit kokkuleppega, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist („paralleelne kokkulepe“). Paralleelne kokkulepe jõustus 15. veebruaril 2000.
(3)1958. aasta muudetud kokkuleppe artikli 1 ja paralleelse kokkuleppe artikli 6 kohaselt võib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (töörühm 29 või WP.29) vastavalt võtta vastu ÜRO eeskirjade nr 0, 16, 17, 21, 29, 43, 44, 48, 53, 55, 58, 67, 74, 80, 83, 85, 86, 98, 107, 112, 113, 115, 116, 123, 129, 135, 148, 149 ja 150 muudatusettepanekud, üldise tehnilise normi nr 2 muudatusettepaneku, ühisresolutsiooni MR.1 muudatusettepaneku, konsolideeritud resolutsioonide R.E.3 ja R.E.5 muudatusettepanekud ning ettepanekud anda luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramise (DEVP) kohta.
(4)WP.29 võtab 12.–14. novembril 2019 toimuval ülemaailmse foorumi 179. istungil vastu eespool nimetatud õigusaktid, milles käsitletakse haldusnorme ja ühtseid tehnonõudeid seoses ratassõiduki ning sellele paigaldatavate ja/või sellel kasutatavate seadmete ja osade tüübikinnituse ning üldiste tehniliste normidega.
(5)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel töörühmas 29 võetav seisukoht seoses ÜRO eeskirjade ettepanekute vastuvõtmisega, sest ÜRO eeskirjad on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu sõiduki tüübikinnituse valdkonnas.
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/46/EÜ asendati liikmesriikide tüübikinnitussüsteemid liidu tüübikinnitusmenetlusega ning kehtestati ühtlustatud raamistik, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid kõigile uutele sõidukitele, süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele. Nimetatud direktiiviga inkorporeeriti 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel vastu võetud eeskirjad („ÜRO eeskirjad“) ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele. Alates direktiivi 2007/46/EÜ vastuvõtmisest on üha sagedamini hakatud liidu õigusaktidesse lõimima ÜRO eeskirju.
(7)Arvestades kogemusi ja tehnika arengut on vaja muuta või täiendada nõudeid teatavate elementide või tunnusjoonte osas, mida on käsitletud ÜRO eeskirjades nr 0, 16, 21, 29, 43, 44, 48, 53, 55, 58, 67, 74, 80, 83, 85, 86, 98, 107, 112, 113, 115, 116, 123, 129, 135, 148, 149 ja 150. Lisaks tuleb muuta ÜRO üldise tehnilise normi nr 2 teatavaid sätteid ning parandada ÜRO eeskirja nr 17 teatavaid sätteid. Peale selle tuleb vastu võtta ühisresolutsiooni nr 1 muudatused ning konsolideeritud resolutsioonide R.E.3 ja R.E.5 muudatused.
(8)WP.29 töödokument ECE/TRANS/WP.29/2019/93 käsitleb ÜRO eeskirja nr 35 (pedaalid) 01-seeria muudatuste ettepanekut. Arvestades, et EL ei kohalda ÜRO eeskirja nr 35 ühtseid sätteid, ei ole vaja esitada liidu seisukohta ettepaneku ECE/TRANS/WP.29/2019/93 kohta.
(9)WP.29 töödokument ECE/TRANS/WP.29/2019/114 käsitleb ÜRO eeskirja nr 79 (roolimehhanism) 03-seeria muudatuste 2. täienduse ettepanekut, mille on algselt esitanud WP.29 asjaomase allorgani esimees. Asjaomase allorgani viimasel koosolekul nõustus juhataja esitama WP.29-le läbivaadatud dokumendi, võttes arvesse teatavate konventsiooniosaliste muret. Kuna dokument ei ole WP.29 sekretariaadi portaalis praegu kättesaadav ja võib vajada täiendavat arutelu ekspertide vahel, oleks asjakohane suunata see tagasi asjaomasele allorganile.
(10)ÜRO üldise tehnilise normi nr 2 4. muudatusettepaneku väljatöötamiseks antud luba on WP.29 sekretariaadi portaalis valesti viidatud ja viide ECE/TRANS/WP.29/AC.3./36 tuleks parandada viiteks ECE/TRANS/WP.29/AC.3./36/Rev.1.
(11)WP.29 töödokument ECE/TRANS/WP.29/2019/118 käsitleb sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) IV lisa muutmisettepanekut. Seda ettepanekut tuleb vaadelda koos mitteametliku dokumendiga WP.29-179-06, mis selgitab viidet ISO standardile, et teha teatavate parameetrite puhul kütuse kvaliteedi mõõtmisi.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel 12.–14. novembril 2019 toimuval WP.29 179. istungil võetav seisukoht on hääletada käesoleva otsuse 1. lisas loetletud ettepanekute poolt.
Artikkel 2
Liidu nimel 12.–14. novembril 2019 toimuval WP.29 179. istungil võetav seisukoht on hääletada ÜRO eeskirja nr 79 (roolimehhanism) 03-seeria muudatuste 2. täienduse ettepaneku (töödokument ECE/TRANS/WP.29/2019/114) vastu.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
