Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019PC0424

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel päritolureeglite komitees, mis on moodustatud Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepinguga (WTO GATT 1994)

COM/2019/424 final

Brüssel,20.9.2019

COM(2019) 424 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel päritolureeglite komitees, mis on moodustatud Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepinguga (WTO GATT 1994)


Mittesooduspäritolureeglite läbipaistvuse suurendamine

_______________

Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed,

soovides tagada, et päritolureeglid ise ei avalda rahvusvahelisele kaubandusele piiravat, moonutavat ega häirivat mõju;

soovides tagada, et päritolureegleid koostatakse ja kohaldatakse erapooletult, läbipaistvalt, prognoositavalt, järjepidevalt ja neutraalselt;

tunnistades, et selged ja prognoositavad päritolureeglid ning nende kohaldamine hõlbustavad rahvusvahelist kaubandust;

tõdedes, et soovitav on tagada päritolureegleid puudutavate õigusnormide ja tavade läbipaistvus;

soovides täiendada päritolureeglite lepingu artiklis 5 kehtestatud teatamiskohustusi;

kinnitades, et päritolureegleid puudutavate õigusnormide ja tavade läbipaistvuse suurendamine aitab vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ettevõtjate jaoks, kes soovivad integreerida üleilmseid väärtusahelaid, pidades eelkõige silmas mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

otsustavad seoses päritolureeglitega järgmist.

1.On soovitav säilitada ja edendada kehtivate päritolureeglite ja WTO liikmete poolt nendega seoses kasutatavate dokumendinõuete läbipaistvust ja vastastikust mõistmist selles vallas. Päritolureeglitena mõistetakse reegleid, mis kuuluvad päritolureeglite lepingu artikli 1 kohaldamisalasse.

2.Selleks et suurendada päritolureeglite läbipaistvust ja parandada nendest arusaamist, teatavad liikmed WTO sekretariaadile vastavalt käesoleva otsuse 1. lisale päritolureeglitest, mida nad kasutavad GATT 1994 I, II, III, XI ja XIII artikli alusel enamsoodustusrežiimi kohaldamisel.

3.Liikmeid kutsutakse üles täitma 1. lisas esitatud teate vorm, kui nad teatavad WTO sekretariaadile mis tahes muudest päritolureeglitest, mida nad kasutavad muude soodustusteta kaubanduspoliitiliste vahendite rakendamiseks, nagu on sätestatud päritolureeglite lepingu artikli 1 lõikes 2.

4.Peale selle peavad liikmed 2. lisa kohaselt kirjeldama oma tavasid, mis puudutavad päritolu tõendamist ja muude kohustuslike päritolu tõendavate dokumentide nõudmist mittesooduspäritolureeglite kohaldamisel, millest on teatatud vastavalt 1. lisale 1 . Liikmed, kes teatavad, et nad ei rakenda 1. lisa kohaselt päritolureegleid, peavad 2. lisa siiski täitma.

5.Käesoleva otsuse punktide 2 ja 4 kohased teated esitatakse hiljemalt ühe aasta möödudes alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

6.Käesoleva otsuse kohaselt esitatud teabe teeb WTO sekretariaat avalikult kättesaadavaks.

7.Iga liige asutab või säilitab tema käsutuses olevate vahendite ulatuses vähemalt ühe teabekeskuse, et vastata valitsuste, kaubandusettevõtjate ja muude huvitatud isikute põhjendatud päringutele päritolureeglite ja nendega seotud dokumendinõuete asjus ning et väljastada nõutavaid vorme ja dokumente 2 . Liikmed edastavad oma teabekeskuste kontaktandmed WTO sekretariaadile vastavalt 1. lisale. Vähim arenenud riikidest liikmetel on selle teabe WTO sekretariaadile esitamiseks aega kaks aastat.

8.Liikmed püüavad esitada viited õigusnormidele, veebisaidid, selgitavad dokumendid või mis tahes muud dokumendid WTO ametlikus keeles.

9.Liikmed, kes teevad sisulisi muudatusi oma päritolureeglites ja nendega seotud dokumendinõuetes, millest on teatatud vastavalt käesolevale otsusele, teatavad sellistest muudatustest käesoleva otsuse kohaselt viivitamata WTO sekretariaadile.

10.Päritolureeglite komitee analüüsib kehtivaid päritolureegleid ja nendega seotud dokumendinõudeid käesoleva otsuse kohaselt esitatud teabe põhjal, et teha kindlaks kaubandust soodustavad tavad ja edendada nende rahvusvahelist levitamist.

11.WTO sekretariaat peaks osutama taotluse korral abi, et aidata arenguriikidest ja vähim arenenud riikidest liikmetel rakendada käesoleva otsuse sätteid.

12.Ühtki käesoleva otsuse sätet ei tõlgendata nii, et see mõjutab päritolureeglite lepingu artikliga 5 ja kaubanduse lihtsustamise lepingu artikliga 1 liikmetele ettenähtud õigusi ja kohustusi.

13.Käesolev otsus, eelkõige selle punktid 2 ja 3, vaadatakse läbi kolme aasta möödudes pärast otsuse vastuvõtmist ja seejärel vastavalt vajadusele, et veelgi suurendada mittesooduspäritolureeglite läbipaistvust, kui see on asjakohane.

1. LISA

MITTESOODUSPÄRITOLUREEGLITEST TEATAMISEKS KASUTATAV VORM

1. lisa võib esitada nii mitmel lehel, kui liige seda vajalikuks peab

I.    PÕHITEAVE

1)

Teavitav liige

2)

Teabekeskus

(Võimaluse korral esitage järgmised kontaktandmed: nimi, telefon, e-posti aadress, veebisait)

3)

Kas on kehtestatud mittesooduspäritolureegleid?

Jah

Ei*

* Kui vastasite „Ei”, siis järgmistele käesoleva lisa küsimustele ei ole vaja vastata

4)

Palun märkige, milliste kaubanduspoliitiliste vahendite rakendamisel neid mittesooduspäritolureegleid kasutatakse (vt päritolureeglite lepingu artikli 1 lõige 2)

5)

Reeglite või nende mis tahes sisulise muudatuse jõustumise kuupäev:

6)

Kehtivuse lõpp (kui asjakohane):

7)

Haldamise eest vastutavad valitsus- või valitsusvälised asutused:

8)

Link õigusaktidele ja mis tahes muudele selgitavatele dokumentidele (kui on):

9)

Märkused (kui on):

II.    MITTESOODUSPÄRITOLUREEGLITE KOHALDAMINE

10)

Kas mittesooduspäritolureegleid kohaldatakse impordil?

Jah

Ei

11)

Kas mittesooduspäritolureegleid kohaldatakse ekspordil?

Jah

Ei

12)

Mittesooduspäritolureeglite kohaldamisel rakendatav vähese tähtsusega abi reegel

Jah

Ei

Kui vastasite „Jah”, siis palun märkige vähese tähtsusega abi künnis ja esitage viited asjakohastele õigusnormidele, mida kohaldatakse seoses küsimustega 10–12.

III.    KRITEERIUMID, MILLE ALUSEL TEHAKSE KAUBA PÄRITOLU HINDAMISE EESMÄRGIL KINDLAKS OLULINE TÖÖTLEMINE

13)

Üldkriteeriumid, kui neid kohaldatakse kõigi toodete puhul:

14)

Tootepõhised päritolureeglid, kui kohaldatav:

15)

Päritolustaatuseta materjali ja päritolustaatusega materjali määratlus (kui on):

16)

Loetelu vähimatest toimingutest, mis ei anna päritolustaatust (kui on):

17)

Ülejäänud reeglid (kui on):

18)

Kogu muu teave, mida liige peab vajalikuks (esitage veebilink, kui on)

IV.    EELOTSUSED

Kas kauba päritolu kohta tehakse eelotsuseid 3 ?

Jah

Ei

(Päritolu käsitlevate) eelotsuste tegemise eest vastutav asutus

Juhised eelotsuse taotlemiseks

Link õigusaktidele ja mis tahes muud asjakohased õigusnormide viited:



2. LISA

MITTESOODUSPÄRITOLUREEGLITEGA SEOTUD DOKUMENDINÕUETEST

TEATAMISEKS KASUTATAV VORM

1)

Kohustuslikud nõuded sertifikaadi ja/või mis tahes muude kohustuslike päritolu tõendavate dokumentide esitamiseks impordil

Jah

Ei**

2)

Kohustuslikud nõuded sertifikaadi ja/või mis tahes muude kohustuslike päritolu tõendavate dokumentide esitamiseks ekspordil

Jah

Ei**

3)

Kas sertifikaadi ja/või mis tahes muude kohustuslike päritolu tõendavate dokumentide kohta on olemas standardne või ettenähtud vorm ja/või sisu?

Kui vastasite „Jah”, siis palun lisage selle koopia või esitage asjakohased üksikasjad käesoleva lisa liites

 Jah        Ei

** Kui vastasite 1. ja 2. väitele „Ei”, siis järgmistele käesoleva lisa küsimustele ei ole vaja vastata

4)

Kui nõutav ainult teatavatel asjaoludel, siis palun kirjeldage juhtusid, mille korral nõutakse sertifikaati (või muid kohustuslikke päritolu tõendavaid dokumente), ja milline on vastav vorm (ettenähtud vorm või muu)

5)

Kui kohustuslikud nõuded sertifikaadi ja/või mis tahes muude kohustuslike päritolu tõendavate dokumentide esitamiseks kehtivad ainult teatavate toodete puhul, siis palun märgige asjakohane HSi grupp ja vorm (ettenähtud vorm või muu)

6)

Erandid sertifikaadi ja/või mis tahes muude kohustuslike päritolu tõendavate dokumentide esitamise nõuetest (nt väikese väärtusega saadetised, postisaadetised jne)

7)

Valitsus- või valitsusvälised asutused, kes on määratud väljastama sertifikaate ja/või mis tahes muid kohustuslikke päritolu tõendavaid dokumente (kui on)

8)

Palun esitage asjakohased viited õigusnormidele, mis on kohaldatavad seoses küsimustega 1–7

2. LISA – LIIDE

Palun lisage päritolusertifikaadi (või muude kohustuslike päritolu tõendavate dokumentide) jaoks ettenähtud vorm ja/või link sellisele vormile, kui see on asjakohane.

__________

(1)

   See ei piira pädevate asutuste õigust nõuda kontrolli eesmärgil muid päritolutõendeid.

(2)

   On kokku lepitud, et see teabekeskus võib olla sama, mis on asutatud või mida hoitakse tegevuses kaubanduse lihtsustamise lepingu artikli 1.3 („Teabekeskused“) kohaselt, ning liikmed ei pea esitama rohkem teavet või pakkuma rohkem vorme ja dokumente, kui on kaubanduse lihtsustamise lepinguga nõutud.

(3)

   Nagu on määratletud päritolureeglite lepingu artikli 2 punktis h ja kaubanduse lihtsustamise lepingu artiklis 3.

Top

Brüssel,20.9.2019

COM(2019) 424 final

2019/0200(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel päritolureeglite komitees, mis on moodustatud Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepinguga (WTO GATT 1994)


SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel päritolureeglite komitees, mis on moodustatud Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepinguga (WTO GATT 1994), seoses mittesooduspäritolureeglite läbipaistvuse suurendamist käsitleva teatise kavandatud vastuvõtmisega.

2.Ettepaneku taust

2.1.Päritolureeglite leping

Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepingu (WTO GATT 1994) (edaspidi „leping“) eesmärk on tagada, et mittesooduspäritolureeglid ise ei tekita tarbetuid kaubandustõkkeid, ning ühtlustada rahvusvahelisel tasandil päritolureegleid, mis ei ole tariifsete soodustuste andmisega seotud päritolureeglid. Kuni ühtlustamisprogrammi lõpuleviimiseni peavad lepinguosalised tagama, et nende päritolureeglid on läbipaistvad, et need ei avalda rahvusvahelisele kaubandusele piiravat, moonutavat ega häirivat mõju, et neid hallatakse järjepidevalt, ühtselt, erapooletult ja mõistlikult ning et need põhinevad positiivsel standardil. Leping jõustus 1. jaanuaril 1995.

Euroopa Liit on lepingu osaline 1 . Kõik liikmesriigid on samuti lepingu osalised.

2.2.Päritolureeglite komitee

Päritolureeglite komitee moodustati Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames ja selle töös võivad osaleda kõik WTO liikmed. Komitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja tema ülesanne on läbi vaadata päritolureeglite lepingu rakendamine ja toimimine. Komitee keskendus oma töös peamiselt mittesooduspäritolureeglite ühtlustamisele. Läbirääkimised ei ole lõppenud ning WTO liikmed kohaldavad praegu mittesooduspäritolu kindlakstegemiseks siseriiklikke päritolureegleid. Hiljuti on alustatud ka teataval määral tööd sooduspäritolureeglite valdkonnas, eelkõige seoses nende reeglitega, mida kasutatakse vähim arenenud riikidele kaubandussoodustuste andmisel. Komitee otsused võetakse tavaliselt vastu ühehäälselt.

2.3.Päritolureeglite komitee kavandatav akt

Päritolureeglite komitee võtab [kuupäev] toimuval aastakoosolekul kavakohaselt vastu teatise 2 mittesooduspäritolureeglite läbipaistvuse suurendamise kohta (edaspidi „kavandatav akt“).

Kavandatava akti eesmärk on suurendada mittesooduspäritolureeglitega seotud õigusnormide ja tavade läbipaistvust ning täiendada päritolureeglite lepingu artikliga 5 ettenähtud teatamiskohustusi.

WTO komiteede vastuvõetavate aktide õiguslikku seisundit ei ole käsitletud ei Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingus ega ka päritolureeglite lepingus. Kavandatava akti siduvus tuleb kindlaks määrata kõnealuse akti teksti põhjal. Võttes arvesse mittesooduspäritolureeglite läbipaistvuse suurendamist käsitleva teatise sõnastust, muutub kavandatav akt poolte jaoks siduvaks.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Mittesooduspäritolureeglid on reeglid, mida kohaldatakse mis tahes kaubandussoodustuste puudumise korral, st kui kauplemine toimub enamsoodustusrežiimi alusel. Peale selle võivad mõned kaubanduspoliitikameetmed, nagu kvoodid, dumpinguvastased meetmed ja päritolu märkimine, nõuda päritolu kindlaksmääramist mittesooduspäritolureeglite alusel.

Iga WTO liige pidi vastavalt päritolureeglite lepingu artiklile 5 teatama WTO sekretariaadile ettenähtud aja jooksul alates kuupäevast, mil tema suhtes jõustub WTO leping, sel kuupäeval jõus olnud päritolureeglid ning mittesooduspäritolureeglitega seotud õigusalased otsused ja üldkohaldatavad haldusotsused. Euroopa Liit edastas nõutud teabe WTO sekretariaadile.

WTO liikmed leppisid päritolureeglite lepingus kokku, et peavad läbirääkimisi ühtlustatud mittesooduspäritolureeglite üle. Need läbirääkimised ei ole veel lõppenud ning WTO liikmed kohaldavad praegu mittesooduspäritolu kindlakstegemiseks siseriiklikke päritolureegleid. Selle tulemusena kohaldatakse olenevalt asjaomastest WTO liikmetest importimisel ja/või eksportimisel erinevaid mittesooduspäritolureegleid. Peale selle ei kohalda kõik WTO liikmed mittesooduspäritolureeglitega seoses spetsiaalseid õigusnorme. Liidus on need reeglid sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) 3 artiklitega 59–61.

Selleks et vältida arvukate erisuguste mittesooduspäritolureeglite kohaldamisest tulenevaid tarbetuid kaubandustõkkeid, moodustati päritolureeglite komitee delegaatide seas väike töörühm, et uurida mittesooduspäritolureeglite läbipaistvuse suurendamise võimalusi. Euroopa Liit osales selle väikese töörühma töös ja andis kavandatava akti koostamisse konstruktiivse panuse. Arutelud jätkusid päritolureeglite komitee koosolekutel, mis toimusid 2019. aasta märtsis ja mais. Liikmesriikide vaheline kooskõlastamine tagati liikmesriikide WTO delegatsioonide ja tolliekspertide rühma selle osa kaudu, mis tegeleb päritolureeglitega.

Kuna selged ja prognoositavad päritolureeglid hõlbustavad rahvusvahelise kaubanduse toimimist, soovitakse kavandatava aktiga suurendada mittesooduspäritolureeglitega seotud õigusnormide ja tavade läbipaistvust ning täiendada päritolureeglite lepingu artikliga 5 ettenähtud teatamiskohustusi.

Kavandatava aktiga nähakse igale WTO liikmele ette kohustus teatada mittesooduspäritolureeglitest, mida kasutatakse GATT 1994 I, II, III, XI ja XIII artikli alusel enamsoodustusrežiimi kohaldamiseks. Sellega nähakse samuti ette vabatahtlik teatamine mittesooduspäritolureeglitest, mida kasutatakse kõikidel muudel päritolureeglite lepingu artikli 1 lõikega 2 hõlmatud eesmärkidel (dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud GATT 1994 VI artikli alusel, kaitsemeetmed GATT 1994 XIX artikli alusel, päritolu märkimise nõuded GATT 1994 IX artikli alusel, kogusepiirangud või tariifikvoodid, riigihangetes kasutatavad päritolureeglid ja kaubandusstatistika). Peale selle kehtestatakse kavandatava aktiga WTO liikmetele kohustus teatada võimalikest mittesooduspäritolusertifikaatidest, mis on kohustuslikud impordi- või eksporditehingute tegemisel. Teated tuleb koostada, kasutades kavandatavale aktile lisatud vorme.

Kavandatava aktiga kehtestatavad teatamiskohustused täiendavad päritolureeglite lepingu artiklis 5 nimetatud kohustusi.

Seetõttu on vaja kindlaks määrata liidu nimel päritolureeglite komitees võetav seisukoht.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõike 9 kohaselt võetakse vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 4 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Päritolureeglite komitee on lepinguga, nimelt päritolureeglite lepinguga (WTO GATT 1994) moodustatud organ.

Akt, mis päritolureeglite komiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega akt. Päritolureeglite komitee vastuvõetavate aktide õiguslikku seisundit ei ole käsitletud ei Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingus ega ka päritolureeglite lepingus. Kavandatava akti siduvus tuleb seetõttu kindlaks määrata kõnealuse akti teksti põhjal. Võttes arvesse mittesooduspäritolureeglite läbipaistvuse suurendamist käsitleva teatise sõnastust, käsitatakse kavandatavat akti õigusliku toimega aktina.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on üksnes kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

4.3.Kokkuvõte

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5.Kavandatava akti avaldamine

Ei ole asjakohane.

2019/0200 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel päritolureeglite komitees, mis on moodustatud Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepinguga (WTO GATT 1994)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3 ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit sõlmis Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepingu (WTO GATT 1994) (edaspidi „leping“) nõukogu otsusega 94/800/EÜ 5 ja see jõustus 1. jaanuaril 1995.

(2)Lepingu artikli 4 alusel moodustati päritolureeglite komitee.

(3)Päritolureeglite komitee võtab [kuupäev] toimuval [...] koosolekul kavakohaselt vastu teatise mittesooduspäritolureeglite läbipaistvuse suurendamise kohta.

(4)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel päritolureeglite komitees võetav seisukoht, kuna kõnealune teatis on liidule siduv.

(5)Liidu nimel võetava seisukoha eesmärk on suurendada mittesooduspäritolureeglitega seotud õigusnormide ja tavade läbipaistvust eeskirjade abil, millega nähakse ette WTO liikmete poolne kohustuslik või vabatahtlik teatamine mittesooduspäritolureeglitest, milleks tuleb kasutada standardvorme. Selle tulemuseks on selgemad ja prognoositavamad päritolureeglid ning rahvusvahelise kaubanduse sujuvam toimimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel päritolureeglite komitee [...] koosolekul võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud päritolureeglite komitee akti eelnõul.

Liidu esindajad võivad ilma nõukogu täiendava otsuseta nõustuda akti eelnõu väiksemate redaktsiooniliste muudatustega, olenevalt arengusuundadest päritolureeglite komitee eelseisvatel koosolekutel, konsulteerides selleks liikmesriikidega, või kohapealsete kooskõlastuskoosolekute ajal.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
(2)    Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hongkongi, Jaapani, Korea Vabariigi, Uus-Meremaa, Norra, Filipiinide, Venemaa Föderatsiooni, Singapuri, Šveitsi, Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumi ning Ameerika Ühendriikide teatis.
(3)    ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(4)    Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.
(5)    Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
Top