EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.8.2019

COM(2019) 379 final

2019/0174(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses ministrite deklaratsioonile lisatud Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskavaga ja ministrite deklaratsiooniga

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu (edaspidi „Bonni leping“) raames võetav seisukoht seoses ministrite deklaratsiooni kavandatud vastuvõtmise ja sellele lisatud Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskavaga.

2.Ettepaneku taust

2.1.Naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitlev koostööleping

Naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu (edaspidi „Bonni leping“ või „leping“) eesmärk on võidelda Põhjamere piirkonnas naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva reostusega ning kaitsta rannikuala merekatastroofide ning laevade ja avamererajatiste põhjustatud pideva reostuse eest. Leping jõustus 1. septembril 1989.

Selle lepingu (muudetud kujul) 1 üks osaline on Euroopa Liit (toona Euroopa Majandusühendus). Lepingu teised osalised on Põhjamere ääres asuvad Euroopa Liidu riigid 2 ja Norra.

2.2.Bonni leping

Lepingu eesmärk on edendada aktiivset koostööd ja vastastikust abi rannikuriikide ja Euroopa Liidu vahel, võitlemaks naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu, et kaitsta merekeskkonda ja rannikuriikide huve. Selle eesmärgi saavutamiseks on lepinguosalised kohustatud tegema järelevalvet, et tuvastada reostus ja selle vastu võidelda ning takistada reostusevastaste eeskirjade rikkumist. Bonni lepingu järgi on Põhjameri jaotatud mitmeks piirkonnaks, kus lepinguosalised teevad järelevalvet ja hindavad reostusjuhtumeid. Kui üks lepinguosaline saab teada Põhjamere piirkonnas nafta või muude selliste kahjulike ainete esinemisest, mis kujutavad tõenäoliselt suurt ohtu mõne teise lepinguosalise rannikule ja sellega seotud huvidele, peab ta täheldatud reostusest teavitama teisi lepinguosalisi. Lepinguosalised võivad paluda abi mere või ranniku reostuse likvideerimisel ning sellisel juhul on see lepinguosaline, kellelt abi küsiti, kohustatud andma endast parima, et jõukohast abi osutada.

Bonni lepingu hoiulevõtja valitsus on lepingu artikli 18 lõike 3 järgi Saksamaa Liitvabariigi valitsus.

Lepinguosalised teevad lepinguga seotud otsuseid kooskõlas Bonni lepingu asjaomaste sätete ja sellega seotud menetluskorraga; neid abistavad peasekretariaat ja allasutused (näiteks töörühm, mis tegeleb reostusevastase tegevusega seotud operatiivsete, tehniliste ja teaduslike küsimustega).

2.3.Kavandatav õigusakt – ministrite deklaratsioon ja Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegiline tegevuskava

2019. aastal tähistatakse lepingu viiekümnendat aastapäeva. Sel puhul kavatsevad lepinguosalised 11. oktoobril 2019. aastal Bonnis peetaval Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel võtta vastu ühisdeklaratsiooni (edaspidi „ministrite deklaratsioon“); kohtumisest võtavad osa valitsustevahelised organisatsioonid ja vaatlejad naaberpiirkondadest, mis vastutavad Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva reostuse tõrjumise eest.

Kuigi naftareostusõnnetuste arv on Euroopa vetes vähenenud, tuleb suuri reostusjuhtumeid (sellised juhtumid, mille korral merre satub enam kui 20 000 tonni naftat) aeg-ajalt siiski ette. Suurim osa igal aastal ookeanisse jõudvast naftast tuleneb maismaalt lähtuvast heitest, ent ka naftareostusõnnetused on endiselt oluline reostuse allikas, moodustades umbes 10–15 protsenti igal aastal üle kogu maailma ookeanisse sattuvast naftast. Seetõttu soovitakse ministrite deklaratsiooniga kujundada ühine visioon, mille kohaselt oleksid Põhjameri ja sellega külgnevad alad vabad meresõiduga kaasnevast ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ja muu merendustegevuse põhjustatud juhuslikust, ärahoitavast ja tahtlikust reostusest.

Kohustudes seda visiooni ellu viima, kinnitavad lepinguosalised ministrite deklaratsiooniga, et on valmis tegema uusi jõupingutusi, saavutamaks kokkulepitud eesmärgid ning tagamaks Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel tõhusam merereostuse ennetus, parem reostuseks valmisolek ja kiirem reageerimine. Selleks kavatsevad lepinguosalised võtta vastu Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava (lisatakse ministrite deklaratsioonile), mis kehtestab nimetatud ajavahemikuks ambitsioonikad strateegilised sihid ja tegevuseesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed.

Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegiline tegevuskava seab eesmärgiks edendada Bonni lepingu täitmist. See kehtestab 2019.–2025. aastaks nii visiooni, strateegilised sihid ja tegevuseesmärgid kui ka konkreetsed mõõdetavate tulemustega meetmed ja realistlikud ootused, mis aitaksid suunata lepinguosaliste tööd. Bonni lepingu strateegiline tegevuskava tunnustab vajadust hoida alal juba välja kujunenud süsteeme ja jätkata lepingu tegevuslikku laadi. Samas rõhutatakse võimalusi, kuidas neid jõupingutusi soodustada ja uusi suundi leida.

Esimeses Bonni lepingu tegevuskavas lepiti kokku 2010. aastal Dublinis korraldatud esimesel ministrite kohtumisel. Hiljem peetud lepinguosaliste kohtumistel pikendati ja ajakohastati seda ajavahemikeks 2013–2016 ja 2016–2019.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Liidu eesmärk on kõrgetasemeline keskkonnakaitse, eelkõige piirkondlike keskkonnaprobleemide lahendamine rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete kaudu 3 ; liit soodustab ka liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud süsteeme 4 .

Bonni lepingu osalised on viiskümmend aastat teinud piirkondlikku koostööd, et ennetada Põhjamerel laevade ja avamererajatiste põhjustatud reostust ning selle vastu võidelda. Bonni lepingu alusel tehtav töö hõlmab teaduslikke, tehnilisi ja operatiivseid meetmeid. Lepinguosalistel on rohkesti oskusteavet merekeskkonna ohtudega võitlemisel ja nad on valmis seisma silmitsi uute ülesannetega. Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegiline tegevuskava koondab ministrite deklaratsiooni heakskiidul tähelepanu nii käimasolevatele kui ka uutele ülesannetele ja suunab neid.

Liit on Bonni lepingu osaline ning huvitatud Põhjamere ja sellega külgnevate alade reostusprobleemi lahendamiseks tehtava piirkondliku koostöö soodustamisest. Seetõttu peaks liit toetama 2019. aasta ministrite deklaratsiooni vastuvõtmist, mis omakorda tähendab deklaratsioonile lisatud 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava heakskiitmist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 sätestatud liidu menetlusele.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on osutatud otsustele, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Termin „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 5 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Ministrite kohtumine on ministrite tasemel peetav lepinguosaliste kohtumine. See korraldatakse Bonni lepingu 50. aastapäeva puhul ja lepingusse kavandatavate muudatuste tegemise tõttu.

Lepinguosaliste peetav teine ministrite kohtumine toimub 11. oktoobril 2019. Kohtumise eesmärk on võtta vastu ministrite deklaratsioon, millega lepinguosalised kinnitavad, et on valmis tegema uusi jõupingutusi, saavutamaks kokkulepitud eesmärgid ning tagamaks Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel tõhusam merereostuse ennetus, parem reostuseks valmisolek ja kiirem reageerimine. Selleks kavatsevad lepinguosalised võtta vastu Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava (lisatakse ministrite deklaratsioonile), mis kehtestab nimetatud ajavahemikuks ambitsioonikad strateegilised sihid ja tegevuseesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed.

Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegiline tegevuskava toob lepinguosalistele kaasa õiguslikud tagajärjed. See koondab ministrite deklaratsiooni heakskiidul tähelepanu nii käimasolevatele kui ka uutele ülesannetele ja suunab neid. Selle eesmärk on edendada Bonni lepingu täitmist, kehtestades 2019.–2025. aastaks nii visiooni, strateegilised sihid ja tegevuseesmärgid kui ka konkreetsed mõõdetavate tulemustega meetmed ja realistlikud ootused, mis aitaksid suunata lepinguosaliste tööd. Bonni lepingu strateegiline tegevuskava tunnustab vajadust hoida alal juba välja kujunenud süsteeme ja jätkata lepingu tegevuslikku laadi. Samas rõhutatakse võimalusi, kuidas neid jõupingutusi soodustada ja uusi suundi leida.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava eesmärgid ja reguleeritavad valdkonnad on seotud keskkonnakaitse ja rahvusvahelise elanikkonnakaitse alase koostööga. Kavandatava akti elemendid on üksteisega lahutamatult seotud ja ükski ei ole rahvusvahelise elanikkonnakaitse alase töö ühtsusse panustades teiste suhtes kõrvalise tähtsusega 6 .

Seepärast moodustavad esildatud otsuse materiaalõigusliku aluse järgmised sätted: ELi toimimise lepingu artiklid 191 ja 196.

4.3.Järeldus

Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artiklid 191 ja 196 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5.Kavandatava akti avaldamine

Kuna lepinguosaliste kohtumise otsuste tulemuseks on Bonni lepingu muutmine, on asjakohane avaldada muudatused pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

2019/0174 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses ministrite deklaratsioonile lisatud Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskavaga ja ministrite deklaratsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 196 ja 191 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu (edaspidi „Bonni leping“ või „leping“) sõlmis liit (toona Euroopa Majandusühendus) nõukogu 28. juuni 1984. aasta otsusega 84/358/EMÜ 7 . Leping jõustus 1. septembril 1989. Lepingut muudeti 1989. aastal, muudatused jõustusid 1. aprillil 1994. Liit (toona Euroopa Majandusühendus) kinnitas muudatused nõukogu 18. oktoobri 1993. aasta otsusega 93/540/EMÜ 8 .

(2)2019. aastal tähistatakse lepingu viiekümnendat aastapäeva. Sel puhul kavatsevad lepinguosalised 11. oktoobril 2019. aastal Bonnis peetaval Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel võtta vastu ministrite deklaratsiooni (edaspidi „ministrite deklaratsioon“); kohtumisest võtavad osa valitsustevahelised organisatsioonid ja vaatlejad naaberpiirkondadest, mis vastutavad Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva reostuse tõrjumise eest.

(3)Tunnustades Bonni lepingu raames viiekümne aasta jooksul tehtud edukat koostööd ja teadvustades ühist kasu, mida on võimalik saada edasisest piirkondliku koostöö ergutamisest, ennetamaks Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel merendustegevusest tulenevat juhuslikku ja ebaseaduslikku merereostust, valmistumaks selleks ja suutmaks sellele reageerida, on ministrite deklaratsiooni eesmärk kujundada ühine visioon, mille kohaselt oleksid Põhjameri ja sellega külgnevad alad vabad meresõiduga kaasnevast ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ja muu merendustegevuse põhjustatud juhuslikust, ärahoitavast ja tahtlikust reostusest.

(4)Kohustudes seda visiooni ellu viima, kinnitavad lepinguosalised ministrite deklaratsiooniga, et on valmis tegema uusi jõupingutusi, saavutamaks kokkulepitud eesmärgid ning tagamaks Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel tõhusam merereostuse ennetus, parem reostuseks valmisolek ja kiirem reageerimine. Selleks kavatsevad lepinguosalised võtta vastu Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava (lisatakse ministrite deklaratsioonile), mis kehtestab nimetatud ajavahemikuks ambitsioonikad strateegilised sihid ja tegevuseesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed.

(5)Oluline on kindlaks määrata, milline on Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht, sest sel kohtumisel tehtavad otsused toovad liidule kaasa õiguslikke tagajärgi.

(6)Kuna liit on Bonni lepingu osaline ning huvitatud Põhjamere ja sellega külgnevate alade reostusprobleemi lahendamiseks tehtava piirkondliku koostöö soodustamisest, on põhjendatud toetada 2019. aasta ministrite deklaratsiooni, mis kinnitab 2019.–2025. aasta strateegilist tegevuskava, ja see allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht on toetada ministrite deklaratsiooni ja sellele lisatud Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava vastuvõtmist.

Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava eelnõusse võidakse teha vähem tähtsaid muudatusi, ilma et see mõjutaks liidu toetust.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 28. juuni 1984. aasta otsus 84/358/EMÜ naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 188, 16.7.1984, lk 7). Lepingut muudeti 1989. aastal, muudatused jõustusid 1. aprillil 1994. Euroopa Majandusühendus kinnitas muudatused nõukogu 18. oktoobri 1993. aasta otsusega 93/540/EMÜ (EÜT L 263, 22.10.1993, lk 51).

(2)    Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Holland, Rootsi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ratifitseerimise seis 10.4.2019).

(3)    ELi toimimise lepingu artikkel 191.

(4)    ELi toimimise lepingu artikkel 196.

(5)    Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(6)    Nimelt saaksid Bonni lepingu osalised toetuda liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924)).

(7)    ELT L 188, 16.7.1984, lk 7.

(8)    ELT L 263, 22.10.1993, lk 51.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.8.2019

COM(2019) 379 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu otsuse eelnõu,

millega määratakse kindlaks Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses ministrite deklaratsioonile lisatud Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskavaga ja ministrite deklaratsiooniga

1. LISA

Ministrite deklaratsioon

11. oktoober 2019, Bonn, Saksamaa

MEIE, MINISTRID JA EUROOPA KOMISJONI LIIGE, kes me vastutame Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva reostuse vastu võitlemise eest, oleme 11. oktoobril 2019. aastal tulnud kokku Bonnis peetaval Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel, millest võtavad osa valitsustevahelised organisatsioonid ja naaberpiirkondadest pärit vaatlejad.

TUNNUSTADES Bonni lepingu raames viiekümne aasta jooksul tehtud edukat koostööd ja TEADVUSTADES ühist kasu, mida on võimalik saada edasisest piirkondliku koostöö ergutamisest, et ennetada Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel merendustegevusest tulenevat juhuslikku ja ebaseaduslikku merereostust, valmistuda selleks ning suuta sellele reageerida;

TOETADES Hispaania ühinemist Bonni lepinguga ning Prantsusmaa ja Hispaania vastutusala ümberkorraldamist, misjärel hakkab Bonni lepingu kohaldamisalasse kuuluma ka Biskaia laht;

PÜÜDES Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel võetavate meetmete tulemusena suurendada ranniku- ja merekeskkonna kaitstust reostuse eest ning tugevdada reostuse vältimiseks, selleks valmistumiseks ja sellele reageerimiseks tehtavat koostööd;

ARVESTADES Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) rolli üleilmse meresõidu reguleerimisel, et kaitsta merekeskkonda ja inimeste tervist, ning Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika arengut ja asjaomaseid merereostust reguleerivaid Euroopa Liidu õigusakte 1 ;

JÄTKATES riigisiseste jõupingutuste koordineerimist (all)piirkondlikul tasandil kõigi kasu nimel ja võttes arvesse lepinguosaliste aruandekohustusi;

KASUTADES laialdaselt aktsepteeritud infosüsteeme, mille pädevad rahvusvahelised organisatsioonid on määranud standardiks;

TÄHELDADES nii meretranspordi kui ka muulaadse merendustegevuse (näiteks avamerel nafta ja gaasi tootmine ja vedu) pidevat kasvu ning arvestades asjaolu, et kuigi teada olevate naftareostusjuhtumite arv on viimastel aastatel vähenenud, püsib oht endiselt;

oleme VASTU VÕTNUD järgmise ühisdeklaratsiooni:

1.    Meie kujutluses on Põhjameri ja sellega külgnevad alad vabad meresõiduga kaasnevast, avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ning muu merendustegevuse põhjustatud juhuslikust, ärahoitavast ja tahtlikust reostusest.

2.    Me kiidame heaks IMO eeskirjad, mille mõjul merereostus on vähenenud. Ent hoolimata mitmesugustest viimastel aastatel võetud meetmetest, kujutab muudest ainetest kui nafta tulenev juhuslik ja ebaseaduslik reostus Põhjamerele ja sellega külgnevatele aladele olulist ohtu.

3.    Me oleme täiesti teadlikud merekeskkonna ja rannikuala majanduslikust ja sotsiaalsest väärtusest ning mõistame, et kulutused, mis tehakse merereostuse vältimiseks, selleks valmisoleku tagamiseks ja sellele reageerimiseks vajalikele ressurssidele, on väikesed võrreldes nendega, mis kaasnevad suurte reostusjuhtumite kõrvaldamisega.

4.    Me rõhutame mereõnnetusteks valmisoleku, nende ennetamise ja neile reageerimise tõhususe olulisust. Me kinnitame, et kohustume Bonni lepingu raames tegema aktiivset koostööd hädaolukordadele reageerimise (sealhulgas ühise operatiivse reageerimise) süsteemide kavandamisel ja katsetamisel ning vastava väljaõppe korraldamisel. Me tunnistame hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) eestvedamisel tehtava üleeuroopalise koostöö tähtsust.

5.    Me pooldame korralikult välja töötatud õhu- ja satelliitseiresüsteemi, mille abil jälgida Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel meresõitu, avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse ning muud merendustegevust. Tegemist on olulise seiresüsteemiga, mille abil tuvastada võimalikku reostust, hoida ära ebaseaduslikku heidet merre ning täita meile MARPOLi konventsiooniga pandud kohustusi.

6.    Me kiidame heaks kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemid) kui uute mereseire teostamise, meretranspordi tõttu õhku eralduvate saasteainete heite kontrollimise ja reostusele reageerimise teenuste riigisisese ja piirkondliku kasutamise ning kutsume lepinguosalisi üles jagama teadmisi ja kogemusi oma riiklike RPA-süsteemide kohta ja selle kohta, milline on nende roll lepingu täitmise tagamisel.

7.    Me kinnitame, et kohustume jätkama riiklikke lennuprogramme ja selliseid ühisettevõtmisi nagu laiaulatuslikud koordineeritud reostuskontrolli operatsioonid, ning kiidame heaks Euroopa Meresõiduohutuse Ameti poolt CleanSeaNeti kaudu pakutava satelliidifotode teenuse, mille abil on võimalik reostuseks paremini valmis olla ja seda ennetada.

8.    Me pooldame Bonni lepingu juhendite ja koodeksite, sealhulgas reostusetõrjejuhendi (Counter Pollution Manual) ja naftareostust käsitleva eeskirja (Bonn Agreement Oil Appearance Code) pidevat täiustamist ja ajakohastamist. Nende puhul on tegemist ainulaadsete teabeallikatega, mille abil ennetada reostust, selleks valmistuda ja sellele reageerida, ning mida on tunnustatud ka rahvusvahelise naftareostuseks valmisoleku, reostuse tõrje ja sellealase koostöö konventsiooni (OPRC) ning selle ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) protokolli raames.

9.    Me kinnitame, et kohustume alal hoidma ja ajakohastama Bonni lepingu juurde kuuluvaid mereõnnetustele ühiselt reageerimise plaane (st DENGERNETHi plaan, MANCHEPLAN, NORBRITi plaan, neljapoolse tsooni plaan). Need on olulised vahendid, millele tuginedes saavad riigid reageerida kohe pärast reostusjuhtumi esinemist, sõltumata sellest, millise riigi vastutusalast reostus lähtub.

10.    Teadvustades muutuvaid riske, mida põhjustavad üha kasvav ohtlike ja kahjulike ainete transport, suuremate ja autonoomsete laevade kasutamine, uute kütuste kasutuselevõtmine, mereliikluse alaline suur tihedus, avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessid ning muu merendustegevus, tunnistame ressursside tasakaalustatuse olulisust, et tagada Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel reostuse ennetamise ja sellele reageerimise tõhusus. Me oleme nõus, et Bonni lepingu piirkonnas peaks edasine reageerimisvõime areng põhinema nii riigisisesel kui ka riikidevahelisel riskihindamisel.

11.    Me kinnitame, et kohustume ühiselt ennetama õhu kvaliteeti kahjustavat merereostust, tehes koostööd ja panustades rahvusvaheliste merereostuse eeskirjade ja standardite rakendamisse ja järgimisse ning tagades majandustegevuses osalejatele võrdsed võimalused. Me juhime tähelepanu edule, mis on saavutatud direktiivi (EL) 2016/802 (mis sisaldab väävlisisalduse vähendamise nõudeid SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades 2 (maksimaalne väävlisisaldus 0,10 % alates 2015. aastast)) rakendamisel, ning tuletame meelde IMO viimatist lubadust tagada väävliheite üldise piirnormi (0,50 % alates 2020. aastast) rakendamine vastavalt MARPOLi VI lisale. Nende nõuete koordineeritud ja range rakendamise tulemusena (muu hulgas Põhjamere SOx-heitkoguste kontrolli piirkonnas) ning tänu sellele, et laevade nõuetele vastavuse määr on kogu Euroopa Liidus kõrge, on vääveldioksiidireostus rannikualadel ja linnades märkimisväärselt kahanenud. Me oleme valmis ühiselt panustama MARPOLi VI lisa täitmise järelevalvesse ja nimetama Põhjamere alates 2021. aastast NOx-heitkoguste (lämmastikoksiidide heitkoguste) kontrolli piirkonnaks. Lepinguosalistel on õigus vabalt otsustada, milliseid järelevalvemeetmeid nad võtavad.

12.    Me teame, et sätted, millega Põhjameri nimetatakse MARPOLi I ja V lisa alusel eripiirkonnaks, ei hakka kehtima enne, kui need pole nõuetekohaselt jõustatud. Selles kontekstis tunnustame Põhjamere uurijate ja prokuröride võrgustiku tegevust, millega on edendatud reostuseeskirjade ja -standardite täitmist, ning oleme nõus tegema võrgustikuga edaspidigi koostööd, tagamaks MARPOLi konventsiooni kõigi asjaomaste lisade järgimine.

13.    Me kinnitame, et kohustume rakendama ning täitma direktiivi 2005/35/EÜ3, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostusega seotud rikkumisi (koos muudatustega), pöörates seejuures erilist tähelepanu järelevalve ja nõuete täitmise alal tehtavale koostööle, aruandekohustuste täitmisele ja reostusrikkumiste eest tõhusate karistuste (sealhulgas kriminaalkaristuste) määramisele.

14.    Me nõustume Euroopa Parlamendi ja nõukogu laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmeid käsitleva direktiivi3 muudetud versiooni vastuvõtmisega ning kohustume vahetama teavet ja tegema koostööd, et ennetada ebaseadusliku heite sattumist merre.

15.    Me kiidame heaks IMO uue dokumendi „Heitgaaside puhastamise süsteemist (EGCS) vette sattuva vedela heite kohta kehtestatud eeskirjade ja suuniste hindamine ja kooskõlastamine, sealhulgas tingimused ja piirkonnad“ vastuvõtmise. Tegemist on olulise vahendiga, mille abil saada paremini aru mõjust, mida skraberite / heitgaaside puhastamise süsteemide heidetav pesuvesi avaldab merekeskkonnale.

16.    Me rõhutame vajadust koordineeritud uurimis- ja arendusprogrammide järele, tagamaks, et olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate probleemide lahendamisel rakendataks reostusetõrjemeetmetega seoses parimat võimalikku tehnikat ja parimaid seadmeid, näiteks senisest rangematele heite-eeskirjadele vastavate kütuste kasutuselevõtu ja üha laialdasema kasutamise puhul näib vaja minevat uuenduslikke reageerimisviise. Me kinnitame, et otsuste tegemist toetatakse parimate võimalike teadmiste, meetodite ja abivahenditega. Me lähtume uurimis- ja arendustegevuse prioriteetide seadmisel Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilisest tegevuskavast.

17.    Me oleme teadlikud merenduse juhtimise integreeritud lähenemisviisidest ning asjaomaste merendussektorite ja -organitega tehtava koostöö tugevdamise olulisusest, et muuta merede haldamine terviklikumaks, eesmärgiga saavutada merealade puhul hea keskkonnaseisund vastavalt ELi merestrateegia raamdirektiivile 3 .

18.    Me kiidame heaks „IMO tegevuskava laevadelt merre sattunud plastprügi kohta“, mille eesmärk on tõhustada olemasolevaid eeskirju ja mis käsitleb merekeskkonnas leiduva plastprügi kui suure probleemi lahendamiseks võetavaid uusi tugimeetmeid.

19.    Me kinnitame, et kohustume tegema koostööd teiste pädevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja asutustega, eelkõige Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO), Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoniga (OSPAR), Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoniga (HELCOM), Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskusega (REMPEC), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ja Arktika Nõukoguga ning Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu (Lissaboni leping) ja Kopenhaageni kokkuleppe osalistega, et jagada üksteisega kogemusi ja häid tavasid ning saavutada ühised eesmärgid.

Eespool öeldut arvesse võttes ja meie visiooni ellu viima kohustudes kinnitame, et oleme valmis tegema uusi jõupingutusi, saavutamaks kokkulepitud eesmärgid ning tagamaks Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel tõhusam merereostuse ennetus, parem reostuseks valmisolek ja sellele kiirem reageerimine, ning oleme VASTU VÕTNUD Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava (esitatud 1. lisas), milles on nimetatud ajavahemiku kohta kehtestatud ambitsioonikad strateegilised sihid, tegevuseesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed.

2. LISA

Bonni lepingu strateegiline tegevuskava

2019–2025

Sissejuhatus

Bonni lepingu põhisisuks on teha piirkondlikku koostööd, et ennetada Põhjamerel laevade ja avamererajatiste põhjustatud merereostust ning selle vastu võidelda; teha järelevalvet, et merereostust tuvastada ja tõrjuda; korraldada merekatastroofide ja -reostusega seotud rikkumiste järgseid puhastustöid. Kõik need tegevused põhinevad Bonni lepingu raames viiekümne aasta jooksul tehtud teaduslikul, tehnilisel ja operatiivsel tööl. Koostööd tehes on lepinguosalised kogunud oskusteavet, et tulla toime merekeskkonnale avalduvate ohtudega. Ühtlasi ollakse valmis silmitsi seisma uute ülesannetega ja tegema koostööd ka ülejäänud rahvusvahelise kogukonnaga.

Bonni leping on kõige vanem piirkondlik leping, mille valitsused on reostusjuhtumitele reageerimiseks sõlminud. Lepingu raames teevad Põhjamere ääres asuvad riigid ja Euroopa Liit koostööd, et üksteist mereõnnetustega kaasneva reostuse ning Põhjamerel sõitvate laevade ja sealsete avamererajatiste tekitatava pideva reostuse vastu võitlemisel aidata. Lepingu allkirjastasid 1969. aastal kaheksa Põhjamere ääres asuvat riiki: Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Norra, Rootsi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Leping allkirjastati mõni aeg pärast seda, kui 1967. aastal oli Cornwalli lähedal uppunud naftatanker Torrey Canyon, mille tagajärjel sattus merre 117 000 tonni naftat, põhjustades esimese suure Lääne-Euroopat mõjutanud reostuskatastroofi. Ent Bonni leping jõustus alles 1970. aastate lõpus, pärast seda, kui oli toimunud veel kaks suurt reostusjuhtumit: 1977. aastal Ekofiski gaasipurse ja 1978. aastal Amoco Cadizi uppumine. Sellest ajast saadik on leping toiminud tõhusalt. 1983. aastal lepingut pikendati ja sellesse kaasati ka muud kahjulikud ained, 1987. aastal lisati järelevalvealast koostööd reguleerivad sätted. Leping laienes veelgi 2010. aastal, kui sellega ühines Iirimaa ning lepingu kohaldamisala hakkas hõlmama nii Iiri mereala kui ka sellega seotud Norra ja Ühendkuningriigi mereala.

Kuigi naftareostusõnnetuste arv on Euroopa vetes vähenenud, tuleb suuri reostusjuhtumeid (sellised juhtumid, mille korral merre satub enam kui 20 000 tonni naftat) aeg-ajalt siiski ette. Suurim osa igal aastal ookeanisse jõudvast naftast tuleneb maismaalt lähtuvast heitest, ent ka naftareostusõnnetused on endiselt oluline reostuse allikas, moodustades umbes 10–15 protsenti igal aastal üle kogu maailma ookeanisse sattuvast naftast.

Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava eesmärk on aidata kaasa Bonni lepingu rakendamisele, et panustada merereostuse ennetamisse ja olla valmis tulevikus esineda võivateks raskusteks, näiteks energia ja loodusvarade turgudel ilmnevaks paradigma vahetuseks, 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppes nimetatud keskkonnamuutusteks ning mereruumi planeerimisele avaldatavaks surveks, millega võivad merekeskkonnale kaasneda muud ohud. Arvestades neid arengusuundi ja asjaolu, et naftaõnnetuste arv on viimase 30 aasta jooksul Euroopa vetes märkimisväärselt kahanenud, peavad naftaleketele reageerimise üksused oma fookusala laiendama ja hakkama pöörama tähelepanu mis tahes merereostusele, mida saab mõõta ja/või eemaldada. Bonni lepingu uus oluline katsumus, mis on SWOT-analüüsiga kindlaks tehtud, on õhusaaste, mis mõjutab suure rahvastikutihedusega rannikupiirkonna ökosüsteeme ja sealsete elanike tervist (MARPOLi VI lisa).

Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilist tegevuskava rakendavad lepinguosalised järgmiselt:

·korraldavad oma vastutusalasse kuuluvates piirkondades järelevalvet, et teha kindlaks merereostusega seotud ohte ning mere kohal kulgeva lennuliikluse põhjustatud reostust, muu hulgas koordineerivad õhu- ja satelliitseiret;

·hoiatavad üksteist nimetatud ohtude eest;

·võtavad ühiseid meetmeid, et üksteisele toetuda ning tagada reostuse ennetamise ja kõrvaldamisega seoses vajalike standardite järgimine;

·võtavad ühiseid koordineeritud meetmeid, et teha järelevalvet õigusnormidele vastavuse üle ja täita MARPOLi VI lisa nõudeid;

·aitavad üksteist (kui neilt seda palutakse) reostusetõrjel;

·jagavad üksteisega teadus- ja arendustegevuse tulemusi ning häid tavasid ja

·korraldavad ühisõppusi.

Visioon

Bonni lepingu visioon on

puhtam Põhjameri, kus ei esineks meresõidu ja muu merendustegevuse põhjustatud juhuslikku ja ebaseaduslikku reostust

Põhjameri on mitmekülgsete ja produktiivsete ökosüsteemide asupaik ning sel on väga oluline osa miljonite inimeste igapäevaelus. Osa Põhjamerd on üks maailma tihedaima laevaliiklusega piirkondi. Seepärast püütakse Bonni lepinguga vähendada võimalikult palju meresõidu ja muu merendustegevuse põhjustatud juhusliku ja ebaseadusliku reostuse ohtu.

Selle visiooni elluviimiseks on Bonni lepingu raames lepitud kokku järgmistes strateegilistes sihtides:

(a)tuvastada Bonni lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid, merendussektoris esile kerkivaid ja merekeskkonda mõjutavaid probleeme ning neid lahendada;

(b)leida ja hinnata avanevaid võimalusi, vähendamaks merekeskkonna puhul esinevaid ohte, kasutades seejuures parimat võimalikku tehnikat ja järgides parimaid keskkonnatavasid;

(c)leida ja hinnata uusi seireviise, mille puhul kasutataks parimat võimalikku tehnikat ja järgitaks parimaid keskkonnatavasid;

(d)reageerida asjakohaselt uutele merekeskkonna puhul tuvastatud ohtudele, võttes arvesse reostuse vastu võitlemisega seotud operatiivsete, tehniliste ja teaduslike küsimustega tegeleva töörühma (OTSOPA) soovitusi, ja

(e)kasutada täiel määral ära BE-AWARE’i projekte I ja II, et teha kindlaks kõige tõhusamad meetmed, mille abil tulevikus tekkida võivaid ohte vähendada ja neile tõhusamalt reageerida.

Strateegilised sihid

A.    Ebaseadusliku ja juhusliku reostuse ennetamine koostöö tegemise ning rahvusvaheliste merereostuseeskirjade ja -standardite, sealhulgas MARPOLi lisade ühise järgimise kaudu

Hoolimata mitmesugustest viimastel aastatel võetud meetmetest, kujutab ebaseaduslik ja juhuslik reostus Põhjamerel suurt ohtu. Tulemuslik ja tõhus koostöö on peamine moodus merekeskkonna kaitsmiseks.

Rahvusvahelised merereostuseeskirjad pärinevad 1973. aasta rahvusvahelisest laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonist (MARPOL), mida ajakohastati 1978. aastal. MARPOLi konventsiooni koostas Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ning selle eesmärk on ennetada ja minimeerida laevade põhjustatavat reostust – nii juhuslikku kui ka tavatoimingute käigus tekkivat – järgmise kuue merereostust käsitleva tehnilise lisaga (vt I lisa, „MARPOLi I–VI lisa kehtivad tekstid“).

I lisa. Naftareostuse vältimise reeglid

II lisa. Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise reeglid

III lisa. Pakendatud kahjulike ainete mereveost tuleneva reostuse vältimise reeglid

IV lisa. Laevade põhjustatava reoveereostuse vältimise reeglid

V lisa. Laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reeglid

VI lisa. Laevade põhjustatava õhusaaste vältimise reeglid

MARPOLi konventsiooni lisade rakendamiseks ja täitmiseks tuleb kehtestada ühtsed ja koordineeritud vastavuskontrolli meetmed, eelkõige tuleb tähelepanu pöörata MARPOLi VI lisaga Põhjamere heitkoguste kontrolli piirkonnas väävel- ja lämmastikoksiidide kohta kehtestatud nõuetele, aga ka väljaspool SOx-heitkoguste kontrolli piirkonda sõitvate laevade puhul 2020. aastal jõustuvale üleilmsele väävliheite piirnormile.

B.    Õnnetusteks valmisoleku tõhustamine

Rahvusvahelised ja Euroopa-sisesed kohustused, sealhulgas rahvusvahelised protokollid ja piirkondlikud ühise vastutuse tsoonid, aitavad tagada Põhjamere ääres asuvate riikide valmisolekut reostusjuhtumitele reageerida. Tuleb teha koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tekiks sünergia ja välditaks dubleerimist. Tõhusa valmisoleku tagamiseks läheb vaja asjakohaseid teadmisi, planeerimist ja väljaõpet ning katsetada tuleb hädaabisüsteemide toimivust. Reostusevastaste meetmete kavandamisel tuleks arvesse võtta parimaid võimalikke keskkonnaalaseid nõuandeid.

C.    Optimaalse reageerimisvõime korraldamine

   Hoolimata kõigist jõupingutustest suurendada mereohutust, jääb alati püsima oht, et midagi juhtub. Üha tihedam meretransport ning ohtlike ja kahjulike ainete vedu suurendavad merekeskkonna ohustatust. Lepinguosalised on paigutanud märkimisväärses koguses ressursse piisava reageerimisvõime tagamisse. Selleks, et parandada tõhusust veelgi (mitte üksnes rahalises mõttes), peaks reageerimisvõime edasine täiustamine põhinema riskide hindamisel, puudujääkide analüüsimisel ning piirkondlikel ja allpiirkondlikel meetmetel. Vaja läheb koordineeritud uurimis- ja arendusprogramme, tagamaks, et reostusevastaste meetmete võtmisel rakendataks parimat võimalikku tehnikat ja parimaid seadmeid.

Strateegiliste sihtide saavutamiseks on Bonni lepingu raames lepitud kokku järgmistes tegevuseesmärkides.

Tegevuseesmärgid

Strateegilise sihiga A (ennetus) seotud tegevuseesmärgid

A.I    Tagada Põhjamerel Bonni lepingust tulenevates tsoonides piisav järelevalve meresõidu ja merendustegevuse üle ning tõhus aruandlus järelevalve tulemuste kohta.

A.II    Jagada juhtkonnale ja lennumeeskonnale ajakohast teavet Bonni lepingu reguleerimisalas tehtavate reostusetõrjelendude kavandamise ja sooritamise kohta.

A.III    Võtta ühiseid vastavuskontrolli meetmeid, mille abil teha järelevalvet MARPOLi lisade järgimise üle.

A.IV    Tagada Põhjamerel esinevate reostusjuhtumite korral tõhus tõendite kogumine ning teha merereostusreeglite ja -standardite täitmise alal tihedat koostööd uurijate ja prokuröridega.

A.V    Edastada teavet ebaseadusliku ja juhusliku reostuse ennetamise kohta nii laiemale avalikkusele kui ka spetsialistidele.

Strateegilise sihiga B (valmisolek) seotud tegevuseesmärgid

B.I    Kujundada ühine arusaam, kuidas reageerida merel esinevatele hädaolukordadele, ning tagada teadlikkus riiklikest erandolukorras rakendatavatest süsteemidest ja strateegiatest.

B.II    Tagada reageerimisüksuse piisav väljaõpe, teha koostööd teiste lepinguosaliste reageerimisüksustega ja suurendada valmisolekut rahvusvahelisteks reostusetõrjeoperatsioonideks.

B.III    Merekeskkonna kaitsmiseks tagada, et lepinguosaliste reageerimismeede oleks õigesti formuleeritud ja et prioriteetide seadmisel lähtutaks kõige asjakohasematest põhimõtetest.

B.IV    Teha koostööd nii rahvusvaheliste ja Euroopa-siseste organisatsioonidega kui ka naabruses asuvate merepiirkondadega, et tekiks sünergia ja välditaks dubleerimist.

Strateegilise sihiga C (reageerimine) seotud tegevuseesmärgid

C.I    Parimate tavade edasiarendamise võimaldamiseks tagada, et lepinguosalised oleksid täpselt teadlikud, kuidas teised reostusjuhtumite korral toimivad.

C.II    Hallata ja ajakohastada ühiseid lähenemisviise, millega reostusjuhtumitele reageeritakse, ning panustada sobivate reageerimisstrateegiate täiustamisse ja neist ühise arusaamise kujundamisse.

C.III    Edendada koordineeritud uurimis- ja arendusprogramme, mis on seotud tõrjetehnika, -seadmete ja muude operatiivsete vahenditega.

C.IV    Tagada, et Kirde-Atlandi piirkonnas leiduks reostusele reageerimiseks piisavalt ressursse, lähtudes seejuures piirkondliku riskihindamise tulemustest.

Meetmed

Visiooni elluviimiseks ning strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide saavutamiseks on Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilises tegevuskavas ette nähtud konkreetsed mõõdetavate tulemustega meetmed ja realistlikud ootused, mis aitaksid suunata lepinguosaliste tööd. Bonni lepingu strateegiline tegevuskava tunnustab vajadust hoida alal juba välja kujunenud süsteeme ja jätkata käsilolevat tööd, jättes lepingu tegevusliku laadi muutmata. Samas rõhutatakse võimalusi, kuidas neid jõupingutusi soodustada ja uusi suundi leida.

Bonni lepingu raames on lepitud kokku järgmistes meetmetes.

Strateegilise sihiga A (ennetus) seotud meetmed

A.1    Teostada õhu- ja satelliitseireoperatsioone, sealhulgas riigisiseseid ja piirkondlikke lende ning ülevaatelende ja laiaulatuslikke koordineeritud reostuskontrolli operatsioonlende (nii ühe- kui ka mitmepäevaseid), et tuvastada nafta ja muude kahjulike ainete lekkeid ning neid uurida, nende kohta tõendeid koguda ja nende üle järelevalvet teha.

A.2    Hallata tõhusat standardiseeritud aruandesüsteemi ja teavitada selle vahendusel reostusest nii Bonni lepingu osalisi kui ka IMOd ja komisjoni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust.

A.3    Koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga kasutada optimaalselt ära satelliidipilte ning uusimaid saavutusi ülisuurel kõrgusel liikuvate pseudosatelliitide (HAPS) ja kaugjuhitava õhusõiduki süsteemide (RPA-süsteemid) vallas, mida Põhjamere ääres asuvatel riikidel on võimalik kasutada, ning luua reostuse tuvastamise parandamiseks ühtne süsteem kogu Põhjamere ulatuses.

A.4    Tugevdada koostööd MARPOLi V lisas esitatud nõuete rikkumise tuvastamisel ja lisa täitmisel.

A.5    Tugevdada koostööd MARPOLi VI lisas esitatud nõuete rikkumise tuvastamisel ja lisa täitmisel, sealhulgas sadamariigi kontrolli rakendamise kaudu, aga ka täiustatud vastavuskontrolli vahendeid kasutades ja võetud meetmete tulemusi ühistes infosüsteemides (näiteks Thetis-EU) jagades.

A.6    Hallata ja ajakohastada õhumeetmete käsiraamatut (Aerial Operations Handbook) ja BAOAC (Bonn Agreement Oil Appearance Code) atlast.

A.7    Koostöös uurijaid ja prokuröre koondava Põhjamere võrgustikuga hallata ja ajakohastada naftareostusrikkumisi käsitlevat Põhjamere käsiraamatut (North Sea Manual on Maritime Oil Pollution Offences).

A.8    Teha ekspertidest koosneva naftalekete tuvastamise võrgustiku OSINet kaudu koostööd, muu hulgas teostada laborite interkalibreerimist ja arendada edasi ühiseid naftalekke tuvastamise meetodeid.

A.9    Tugevdada koostööd uurijate ja prokuröridega:

a)    2022. aastaks – uurijaid ja prokuröre koondava Põhjamere võrgustikuga kootööd tehes leida võimalusi merereostusrikkumistes süüdimõistmiste avalikuks kajastamiseks;

b)    2025. aastaks – uurijaid ja prokuröre koondava Põhjamere võrgustikuga koostööd tehes kehtestada tegevuskord, kuidas saaks avalikkusele kättesaadavaks teha asjaomaste laevandusettevõtete ja laevaoperaatorfirmade keskkonnatulemused.

A.10    Teha koostööd IMOga, et selgitada välja võimalused, kuidas Bonni lepingu raames saaks panustada MARPOLi VI lisa nõuete täitmisse, võttes arvesse IMO viimaseid suundumusi seoses 2020. aastal kehtima hakkava üleilmse väävlipiiranguga (näiteks sadamariigi tugevama kontrollisüsteemi rakendamine, aga ka selliste põlemisprotsessides kasutatavate kütuste veo keelamine, mille väävlisisaldus on suurem kui 0,50 %).

A.11    Toetada IMO rahvusvahelise merekeskkonnakaitse komitee (MEPC) tegevust, et vaadata üle MARPOLi II lisas esitatud suure viskoossusega ja tahkuvate ainete heitetingimused.

A.12    Hallata ja ajakohastada Bonni lepingu veebisaiti ning levitada elektroonilisi väljaandeid (sealhulgas juhendeid, käsiraamatuid ja aruandeid).

A.13    Toetada/edendada BE-AWARE’i projektide ennetusmeetmetega seotud soovituste andmist.

Strateegilise sihiga B (valmisolek) seotud meetmed

B.1    Hallata ja ajakohastada Bonni lepingu reostusetõrjejuhendi peatükke, et need vastaksid vajadustele.

B.2    Soodustada teabevahetust võimalike reostust tekitavate vrakkide kohta ja edendada riiklike andmebaaside arendamist.

B.3    Planeerida ja ellu viia piirkondlikke ja allpiirkondlikke õppusi ja koolitusi.

B.4    Aidata kaasa riiklike keskkonnanõustamissüsteemide arendamisele ja nendega seotud teabevahetusele.

B.5    Hallata teabevahetust teiste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM), Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA), Arktika Nõukogu hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise töörühma (EPPR), Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM), Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni (OSPARi komisjon), Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu (Lissaboni leping) osaliste ja Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskusega (REMPEC), võttes osa sekretariaatidevahelistest kohtumistest, ning vajaduse korral koostööd tugevdada, näiteks ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) juhendi täiustamise alal.

B.6    Tugevdada koostööd Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoniga (OSPARi komisjon) ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis on seotud merekeskkonna kaitsmisega reostuse ja avamererajatiste eest.

B.7    Töötada välja ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) strateegia ning sellest lähtudes teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks HELCOMi, EMSA ja tehnilise nõuanderühmaga, et rakendada ohtlike ja kahjulike ainete puhul reostuseks valmisoleku, reostusele reageerimise ja sellega seotud koostöö põhimõtteid.

B.8    Koostöös IMOga selgitada välja, kuidas tugevdada Bonni lepingu raames rahvusvahelise OPRC-HNS-protokolli rakendamist.

B.9    Jätkata keskkonnaalasele riskianalüüsile tuginedes reageerimisvõime parandamist, et olla kursis muutuvate merendusvaldkonna ohtudega.

Strateegilise sihiga C (reageerimine) seotud meetmed

C.1    Hallata reostusjuhtumite teabesüsteemi (aruandlus, omandatud teadmised).

C.2    Hallata ja ajakohastada ühiseid mereõnnetustele reageerimise plaane (DENGERNETHi plaan, MANCHEPLAN, neljapoolse tsooni plaan, NorBriti plaan [Biskaia lahe plaan]).

C.3    Tugevdada ühiseid elusloodusega seotud reageerimismeetmeid, muu hulgas teha kindlaks selle valdkonna parimad tavad ja teavitada tehtud tööst avalikkust.

C.4    Jagada avamere tuuleparkides reostusetõrje käigus omandatud teadmisi.

C.5    Suurendada maismaal võetavate tõrjemeetmete seotust ja koordineeritust.

C.6    Edendada uurimis- ja arendustegevust ning teabevahetust tõrjetehnika, -seadmete ja muude vahendite vallas, eelkõige pöörata tähelepanu integreeritud seiresensoritele ja sellisele tehnikale, mille abil reageerida õnnetusjuhtumitele öösel, halva nähtavuse ja kehvade ilmaolude korral, samuti sellisele tehnikale, millega otsida merel kadunud aluseid ja neid tagasi kaldale tuua ning reageerida rasketele nafta ja kemikaalidega ning uue põlvkonna kütustega seotud õnnetustele.

C.7    Edendada ühistel prioriteetidel põhinevat uurimistegevust: koostada ajavahemikuks 2019–2022 ettepanek uue põlvkonna kütuseid käsitleva ühise teadusuuringu kohta.

C.8    Soodustada teabevahetust riiklike riskihindamissüsteemide ja hädaolukorras pukseerimise süsteemide kohta.

1. lisand

Strateegilise sihiga A (ennetus) seotud ülesanded 1–18

Strateegilise sihiga B (valmisolek) seotud ülesanded 19–30

Strateegilise sihiga C (reageerimine) seotud ülesanded 31–40

I lisa

Kehtivad MARPOLi konventsiooni tekstid

Kehtivad MARPOLi I–VI lisa ja 1. protokolli tekstid

MARPOLi konventsioon hõlmab reegleid, mille eesmärk on ennetada nii juhuslikku kui ka tavapärase tegevuse käigus tekitatud reostust, mida on üksikasjalikult käsitletud kuues tehnilises lisas.

(a)I lisa. Naftareostuse vältimise reeglid

I lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2018 – resolutsioon MEPC.276(70)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse lisa, vormi B muudatused)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.266(68)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (I lisa reegli 12 muudatused – naftajääkide (setete) tankid)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.265(68)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisa muudatused, millega muudeti polaarkoodeksi keskkonnaalaste sätete kasutamine kohustuslikuks)

MARPOLi I lisa muudatus, jõustunud 1. märtsil 2016 – resolutsioon MEPC.256(67)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatus (I lisa reegli 43 muudatus – Antarktika piirkonnas nafta kasutamise ja veo erinõuded)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.248(66)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisa muudatused – laeva pardal püstuvuse arvutamise vahendi kandmisega seotud kohustuslikud nõuded) – MEPC 66/21/Corr.1

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2015 – resolutsioon MEPC.238(65)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I ja II lisa muudatused, millega tunnustatud organisatsioonide koodeks muudetakse kohustuslikuks)

I lisa muudatused, jõustunud 1. oktoobril 2014 – resolutsioon MEPC.235(65)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisas sätestatud rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) lisade, vormi A ja vormi B muudatused)

I lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.216(63)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus)

I lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2011 – resolutsioon MEPC.190(60)

·1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (Põhja-Ameerika heitmekontrolli piirkond)

I lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2011 – resolutsioon MEPC.189(60)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisale uue 9. peatüki lisamine)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2011 – resolutsioon MEPC.187(59)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisa reeglite 1, 12, 13, 17 ja 38, rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) lisa ning naftaraamatu I osa ja II osa muudatused)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2011 – resolutsioon MEPC.186(59)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisale uue 8. peatüki lisamine ning sellest tulenevad rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) vormi B muudatused)

I lisa muudatused, jõustunud 1. detsembril 2008 – resolutsioon MEPC.164(56)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (väljaspool eripiirkonda paiknevad sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised ning reoveeheide)

I lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2007 – resolutsioon MEPC.141(54)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (I lisa reegli 1 muudatused, reegli 12A lisamine, sellest tulenevad rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) muudatused ning reegli 21 muudatused)

MARPOLi I lisa muudetud tekst, jõustunud 1. jaanuaril 2007 – resolutsioon MEPC.117(52)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisa muudetud tekst)

(b)II lisa. Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise reeglid

MARPOLi II lisa muudatused, jõustunud 1. septembril 2017 – resolutsioon MEPC.270(69)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi II lisa muudatused – muudetud GESAMP-ohuhindamismenetlus)

II lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.265(68)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisa muudatused, millega polaarkoodeksi keskkonnaalaste sätete kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

II lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

II lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2015 – resolutsioon MEPC.238(65)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I ja II lisa muudatused, millega tunnustatud organisatsioonide koodeks muudetakse kohustuslikuks)

II lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.216(63)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus)

MARPOLi II lisa muudetud tekst, jõustunud 1. jaanuaril 2007 – resolutsioon MEPC.118(52)  (muudatustega)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi II lisa muudetud tekst)

Ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehitust ja seadmeid käsitlev IMO rahvusvaheline koodeks, mis jõustati II lisa reegliga 11 – 1. juulil 1986 või pärast seda ehitatud tankerid – resolutsioon MEPC.119(52)

·Muudatused ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehitust ja seadmeid käsitlevas IMO rahvusvahelises koodeksis (IBC koodeks)

· Resolutsioon MEPC.225(64). 17., 18. ja 19. peatüki muudatused, jõustunud 1. juunil 2014

· BLG.1/Circ.19. Ained, mida on alates IBC koodeksi vastuvõtmisest 2004. aastal klassifitseeritud või ümber klassifitseeritud

· BLG.1 Circ.19/Corr.1. Ained, mida on alates IBC koodeksi vastuvõtmisest 2004. aastal klassifitseeritud või ümber klassifitseeritud

Ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehitust ja seadmeid käsitlev koodeks (BCH koodeks), mis jõustati II lisa reegliga 11 – enne 1. juulit 1986 ehitatud tankerid – resolutsioon MEPC.144(54)

·Muudatused ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehitust ja seadmeid käsitlevas koodeksis (BCH koodeks)

(c)III lisa. Pakendatud kahjulike ainete mereveost tuleneva reostuse vältimise reeglid

MARPOLi III lisa muudatus – pakendatud kahjulike ainete identifitseerimise kriteeriumide liite muudatus, jõustunud 1. märtsil 2016 – resolutsioon MEPC.257(67)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatus

III lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

MARPOLi III lisa tekst, jõustunud 1. jaanuaril 2014 – resolutsioon MEPC.193(61)

MARPOLi III lisa tekst, jõustunud 1. jaanuaril 2010 – resolutsioon MEPC.156(55)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

(d)IV lisa. Laevade põhjustatava reoveereostuse vältimise reeglid

MARPOLi IV lisa muudatused, jõustunud 1. septembril 2017 – resolutsioon MEPC.274(69)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi IV lisa muudatused – Läänemere eripiirkond ja rahvusvahelise reovetega reostamise vältimise tunnistuse vorm)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.265(68)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisa muudatused, millega polaarkoodeksi keskkonnaalaste sätete kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.216(63)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2013 – resolutsioon MEPC.200(62)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (eripiirkonna sätted ja Läänemere määramine eripiirkonnaks MARPOLi IV lisa kohaselt)

· 62/24/Corr.1MEPC – sisaldab mitut resolutsiooni MEPC.200(62) parandust

IV lisa muudatused, jõustunud 1. detsembril 2008 – resolutsioon MEPC.164(56)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (väljaspool eripiirkondi paiknevad sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised ning reoveeheide)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2007 – resolutsioon MEPC.143(54)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi IV lisale reegli 13 lisamine)

MARPOLi IV lisa tekst, jõustunud 1. augustil 2005 – resolutsioon MEPC.115(51)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi IV lisa muudetud tekst)

(e)V lisa. Laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reeglid

MARPOLi V lisa tekst, jõustunud 31. detsembril 1988

V lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2018 – resolutsioon MEPC.277(70)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi V lisa muudatused – merekeskkonnale kahjulikud ained ja prügiraamatu vorm)

V lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.265(68)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisa muudatused, millega polaarkoodeksi keskkonnaalaste sätete kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

V lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

V lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.216(63)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus)

V lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2013 – resolutsioon MEPC.201(62)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi V lisa muudetud tekst)

· 62/24/Corr.1MEPC – sisaldab mitut resolutsiooni MEPC.201(62) parandust

MARPOLi V lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2005 – resolutsioon MEPC.116(51)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi V lisa liite muudatused)

MARPOLi V lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2002 – resolutsioon MEPC.89(45)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi V lisa muudatused)

MARPOLi V lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 1997 – resolutsioon MEPC.65(37)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (V lisa reeglite 2 ja 9 muudatused)

(f)VI lisa. Laevade põhjustatava õhusaaste vältimise reeglid

VI lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2019 – resolutsioon MEPC.286(71)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (Läänemere ja Põhjamere NOx-heitkoguste kontrolli ala kehtestamine ja kütuse saatelehe muutmine)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2018 – resolutsioon MEPC.278(70)

·1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi VI lisa muudatused laevakütuse tarbimise andmete kogumise süsteemi kohta)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. septembril 2017 – resolutsioon MEPC.271(69)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi VI lisa reegli 13 muudatused – tegevuste vastavuse fikseerimise nõue III taseme lämmastikoksiidide heitmekontrolli piirkonna kohta)

MARPOLi VI lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2016 – resolutsioon MEPC.258(67)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatus (reeglite 2 ja 13 ning rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse lisa muudatused)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.247(66)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (III koodeksi kasutamise kohustuslikuks muutmine)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2015 – resolutsioon MEPC.251(66)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (MARPOLi VI lisa reeglite 2, 13, 19 ja 20 ning MARPOLi VI lisa alusel väljastatava rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse lisa muudatused ning kahekütuseliste peamasinate sertifitseerimine 2008. aasta lämmastikoksiidide koodeksi alusel)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.217(63)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (MARPOLi VI lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus ja 2008. aasta lämmastikoksiidide koodeksis sätestatud selektiivse katalüütilise reduktsiooni süsteemiga varustatud laevade diiselmootorite (peamasinate) sertifitseerimine)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2013 – resolutsioon MEPC.203(62)

·1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (laevade energiatõhususe reeglite lisamine)

· MEPC 62/24/Corr.1 – sisaldab mitut resolutsiooni MEPC.203(62) parandust

VI lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2013 – resolutsioon MEPC.202(62)

·1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (Kariibi mere heitmekontrolli piirkonna määramine)

· MEPC 62/24/Corr.1 – sisaldab mitut resolutsiooni MEPC.202(62) parandust

VI lisa muudatused, jõustunud 1. veebruaril 2012 – resolutsioon MEPC.194(61)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse (IAPP-tunnistus) lisa muudetud vorm)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2011 – resolutsioon MEPC.190(60)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (Põhja-Ameerika heitmekontrolli piirkond)

MARPOLi VI lisa tekst, jõustunud 1. juulil 2010 – resolutsioon MEPC.176(58)

·1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (MARPOLi VI lisa muudetud tekst)

(1)    Norra ei ole Euroopa Liidu liige. Ta panustab samaväärsete riigisiseste seaduste ja nende Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega ta on seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmeks olemise kaudu.

(2)    Komisjoni aruanne direktiivis (EL) 2016/802 laevakütustele kehtestatud väävlinormide rakendamise ja järgimise kohta, COM(2018) 188 final, 16.4.2018.

(3)    Norra ei ole Euroopa Liidu liige. Ta panustab samaväärsete riigisiseste seaduste ja nende Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega ta on seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmeks olemise kaudu.

(4)    Norra ei ole Euroopa Liidu liige. Ta panustab samaväärsete riigisiseste seaduste ja nende Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega ta on seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmeks olemise kaudu.