EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.4.2019

COM(2019) 171 final

2019/0090(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimist

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:

(a)krevetikülmutustraalerid,

(b)kala ja peajalgsete püügi ja külmutuse traalerid,

(c)väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid,

(d)tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad,

(e)ritvõngedega tuunipüügilaevad.

Esimese kolme kategooria puhul väljendatakse kalapüügivõimalusi esimesel kahel aastal püügikoormusena (brutoregistertonnides, brt) ning viimasel kolmel aastal püügipiiranguna (lubatud kogupüük tonnides, TAC).

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikega 2 on kehtestatud ühine kalanduspoliitika ja artikli 218 lõikega 6 on kehtestatud asjaomast etappi hõlmav läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise kord liidu ja kolmandate riikide vahel.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Tegevusvaldkond kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31 kehtestatud eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes. Ettepanek vastab nii kõnealustele sätetele kui ka kolmandatele riikidele makstavat rahalist toetust reguleerivatele sätetele, mis on kehtestatud osutatud määruse artiklis 32.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjon tegi 2016. aastal Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau vahelise kalandusalase partnerluslepingu kehtiva protokolli järelhindamise ja protokolli võimaliku uuendamise eelhindamise. Hindamise järeldused on esitatud töödokumendis 4 .

Hindamise käigus jõuti järeldusele, et ELi tuunipüügisektor on väga huvitatud püügitegevusest Guinea-Bissaus ning et protokolli uuendamine aitaks tugevdada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet ning tõhustaks selle piirkonna kalavarude majandamist.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

4.MÕJU EELARVELE

Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus on 15 600 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

a) 11 600 000 euro suurune iga-aastane summa kogu protokolli kehtivuse jooksul juurdepääsuks protokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele;

b) 4 000 000 euro suurune aastane toetus kogu protokolli kehtivusaja jooksul valdkondliku kalanduspoliitika ja sinise majanduse arendamiseks Guinea-Bissaus. Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks 5 .

2019/0090 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut.

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 6

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu kiitis 17. märtsil 2008 vastu võetud määrusega (EÜ) nr 241/2008 7 heaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping“) 8 sõlmimise, leping jõustus 15. aprillil 2008, seejärel on seda vaikimisi pikendatud ja praegu on see kehtiv.

(2)Kõnealuse lepingu viimane protokoll aegus 23. novembril 2017.

(3)Komisjon on pidanud Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi lepingu rakendamise uue protokolli üle (edaspidi „protokoll“). Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti protokoll 15. novembril 2018.

(4)Kooskõlas nõukogu otsusega 2019/.../EL 9 kirjutati protokollile alla [sisestada allkirjastamise kuupäev].

(5)Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

(6)Protokolliga võimaldatakse Euroopa Liidul ja Guinea-Bissau Vabariigil teha ühtlasi tihedamat koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat, kalavarude vastutustundlikku kasutust Guinea-Bissau vetes ja Guinea-Bissau jõupingutusi sinise majanduse arendamisel.

(7)Protokoll tuleks liidu nimel heaks kiita.

(8)Lepingu artikliga 10 asutatakse ühiskomitee, kelle ülesanne on lepingu rakendamise kontrollimine. Lisaks võib ühiskomitee kiita teatavatel juhtudel heaks protokolli muudatusi. Selliste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need teatavatel tingimustel lihtsustatud korras heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2019–2024) (edaspidi „protokoll“) kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele I lisana.

Artikkel 2

Vastavalt käesoleva otsuse II lisas esitatud sätetele ja tingimustele on komisjon volitatud kiitma liidu nimel heaks muudatused, mille kalanduslepingu artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomitee on vastu võtnud.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama protokolli artiklis 17 sätestatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

(1)    Keskkonnanõukogu poolt vastu võetud 28. veebruaril 2017.

(2)    ELT L 342, 17.12.2007, lk 5.

(3)    ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(4)    SWD (2017) 19 final, 18.01.2017

(5)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega (2013/C 373/01).

(6)    ELT C , , lk .

(7)    Nõukogu 17. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 241/2008 Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 75, 18.3.2008, lk 49).

(8)    ELT L 342, 27.12.2007, lk 5.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.4.2019

COM(2019) 171 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimist

I LISA
EUROOPA ÜHENDUSE JA GUINEA-BISSAU VAHELISE KALANDUSALASE PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLL

2019–2024

Artikkel 1
Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

Euroopa Liidu laevadele kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused jagunevad järgmiselt.

1.Protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal väljendatakse kalapüügivõimalusi püügikoormusena brutoregistertonnides (brt) ja need jagunevad järgmiselt:

–põhjalähedased liigid (koorikloomad, peajalgsed ja kalad) ja väikesed pelaagilised liigid:

(a)krevetikülmutustraalerid: 3 700 brt/aastas;

(b)kala ja peajalgsete püügi ja külmutuse traalerid: 3 500 brt/aastas;

(c)väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid: 15 000 brt/aastas;

–pika rändega liikide puhul (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas), välja arvatud Alopiidae ja Sphyrnidae perekonda kuuluvad kalad ning liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus:

(a)tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad: 28 laeva;

(b)ritvõngedega tuunipüügilaevad: 13 laeva.

2.Alates protokolli kolmandast kohaldamisaastast väljendatakse kalapüügivõimalusi lubatud kogupüügina (TAC) liikide kaupa ja need jagunevad järgmiselt:

–põhjalähedased liigid (koorikloomad, peajalgsed ja kalad) ja väikesed pelaagilised liigid:

(a)krevetikülmutustraalerid: 2 500 tonni aastas;

(b)külmutustraalerid, püügitraalerid: 11 000 tonni aastas;

(c)kala ja peajalgsete püügi ja külmutuse traalerid: 1 500 tonni aastas;

(d)väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid: 18 000 tonni aastas;

–pika rändega liikide puhul (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas), välja arvatud Alopiidae ja Sphyrnidae perekonda kuuluvad kalad ning liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharías, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus:

(a)tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad: 28 laeva,

(b)ritvõngedega tuunipüügilaevad: 13 laeva.

3.Üleminekuga püügikoormuse arvestussüsteemilt lubatud kogupüügi arvestussüsteemile kaasneb elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, ERS) kasutuselevõtt ning edastatud püügiandmete töötlemine. Sel eesmärgil koostab ühiskomitee enne protokolli kolmandat kohaldamisaastat suunised, mille alusel seda süsteemi tööstuslaevastike puhul ühetaoliselt kohaldada.

4.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 8 ja 9 kohaselt.

Artikkel 2
Kehtivus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates artiklile 16 vastava ajutise kohaldamise esimesest päevast, juhul kui ei teatata artikli 15 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 3
Põhimõtted

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest. Guinea-Bissau kohustub mitte andma teistele Guinea-Bissau püügipiirkonnas tegutsevatele välisriikide laevastikele, millel on samad omadused ja mis püüavad samu liike, soodsamaid tehnilisi tingimusi kui need, mis sisalduvad käesolevas protokollis.

2.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat protokolli kohaldatakse kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, jätkusuutlikku arengut ning keskkonna jätkusuutlikku ja säästvat haldamist.

3.Lepinguosalised kohustuvad avaldama ja vahetama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel Guinea-Bissau püügipiirkonda siseneda, sellest tuleneva püügikoormuse kohta, eelkõige välja antud püügilubade arvu ja püütud saagi kohta.

4.Lepingu artikli 5 kohaselt võivad Euroopa Liidu kalalaevad Guinea-Bissau püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt ja kooskõlas selle lisaga välja antud püügiluba.

Artikkel 4
Rahaline toetus

1.Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 15 600 000 eurot aastas.

2.Rahaline toetus hõlmab

(a)11 600 000 euro suurust iga-aastast summat juurdepääsuks Guinea-Bissau püügipiirkonna kalavarudele ning

(b)4 000 000 euro suurust aastast eritoetust Guinea-Bissau kalanduspoliitika toetamiseks.

3.Summa, mis vastab laevaomanike poolt makstavatele tasudele püügilubade eest, mis on välja antud vastavalt lepingu artiklile 4 ja II peatükis sätestatud korra kohaselt, on hinnanguliselt neli miljonit eurot.

4.Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 8, 9, 14, 15 ja 16 osutatud tingimustel.

5.Lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus makstakse välja hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise alguse kuupäeva ja järgmistel aastatel hiljemalt 30 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise aastapäeva.

6.Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Guinea-Bissau ametiasutuste pädevusse.

7.Käesoleva artikliga ette nähtud maksed kantakse Guinea-Bissau keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab kalandusministeerium igal aastal. Lõike 2 punktis b osutatud rahaline toetus valdkondliku toetuse saamiseks tehakse Guinea-Bissaule kättesaadavaks riigikassa arveldusarvel. Guinea-Bissau ametiasutused edastavad igal aastal Euroopa Komisjonile arvelduskontode andmed.

Artikkel 5
Valdkondlik toetus

1.Käesoleva protokolli kohane valdkondlik toetus aitab kaasa kalanduse ja sinise majanduse riikliku strateegia rakendamisele. Selle eesmärk on edendada kalavarude säästlikku majandamist ja sektori arengut, seda eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:

–püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve tõhustamine (sealhulgas ERSi paigaldamine ja käivitamine);

–andmete teaduslikel eesmärkidel kogumise ja töötlemise ning kalavarude ja kalapüügi analüüsimise ja hindamise suutlikkuse tõhustamine;

–kalandustegevuses osalejate suutlikkuse suurendamine;

–väikesemahulise kalapüügi toetamine;

–rahvusvahelise koostöö tugevdamine;

–kalandustoodete eksportimise tingimuste parandamine ja sektorisse investeerimise edendamine;

–kalandusega seotud infrastruktuuri arendamine;

–meremajanduse ja vesiviljeluse arengu toetamine.

2.Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumise või vajaduse korral selle ajutise kohaldamise kuupäeva lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduskorras, eelkõige järgmises:

(a)ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud rahalise eritoetuse kasutamise kohta;

(b)nii ühe- kui ka mitmeaastastes eesmärkides, mis tuleb saavutada, et edendada säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, võttes arvesse Guinea-Bissau riiklikus kalanduspoliitikas või muudes asjakohastes poliitikavaldkondades väljendatud prioriteete, eelkõige seoses väikesemahulise kalapüügi, järelevalve, kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega, samuti Guinea-Bissau teadusliku suutlikkuse suurendamise prioriteete kalandussektoris;

(c)kriteeriumides ja menetlustes, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ning võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peavad mõlemad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.

4.Igal aastal esitab Guinea-Bissau ühiskomiteele eduaruande projektide kohta, mille rakendamist rahastatakse valdkondlikust toetusest. Enne protokolli kehtivusaja lõppu esitab Guinea-Bissau ka lõpparuande.

5.Euroopa Liit võib käesoleva protokolli artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud rahalise eritoetuse maksmise läbi vaadata või osaliselt või täielikult peatada, kui kõnealust rahalist toetust ei kasutata sihipäraselt või kui ühiskomisjoni teostatud hindamine näitab, et selle tulemused ei vasta kavandatule.

6.Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet niipea kui rakendamise tulemused sellele piisavaks aluseks. Siiski ei tohi rahalise toetuse maksmine kesta kauem kui kuus kuud pärast protokolli kehtivuse lõppemist.

7.Lepinguosalised tagavad, et valdkondlikust toetusest rahastatavad meetmed on nähtavad.

Artikkel 6
Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas 

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki ning võitlema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise ning kalavarude ja mereökosüsteemide säästva majandamise põhimõttest.

2.Käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul teevad Euroopa Liit ja Guinea-Bissau koostööd, et jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea-Bissau püügipiirkonnas.

3.Lepinguosalised kohustuvad tõhustama Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) soovitustega arvestamist ning edendama kalavarude vastutustundliku majandamise alast koostööd alampiirkonna tasemel ja eelkõige kalanduse alampiirkondliku komisjoni raames.

4.Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ühiskomitee raames, et võtta vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel uusi meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 7
Ühine teaduskomitee

1.Ühine teaduskomitee koosneb mõlema lepinguosalise poolt võrdsel arvul nimetatud teadlastest. Lepinguosaliste otsusel võib kutsuda ühises teaduskomitees osalema ka vaatlejaid, eelkõige selliste kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide nagu Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) esindajaid.

2.Kalandusalase partnerluslepingu artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb ühine teaduskomitee kokku vähemalt kord aastas. Kohtumised toimuvad vaheldumisi Guinea-Bissaus ja Euroopa Liidus. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib kokku kutsuda ka teisi kohtumisi. Kohtumiste eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi.

3.Ühise teaduskomitee ülesanded hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:

(a)koguda andmeid Guinea-Bissau püügipiirkonnas käesoleva protokolliga hõlmatud liike püüdvate riiklike ja välismaiste kalalaevade püügikoormuse ja väljapüügi kohta;

(b)pakkuda välja, jälgida või analüüsida iga-aastasi vaatlusi, mis aitavad kaasa kalavarude hindamisprotsessile ja võimaldavad teha kindlaks kalapüügivõimalused ning kalavarude ja nende ökosüsteemide säilimist tagavad kasutamisvõimalused;

(c)eelnevast lähtudes töötada välja iga-aastane teaduslik aruanne lepinguga hõlmatud püügipiirkondade kohta;

(d)koostada omal algatusel või vastuseks ühiskomitee või ühe lepinguosalise taotlusele teaduslik seisukoht nende tegevusmeetmete kohta, mis aitaksid käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarusid ja püügipiirkondi säästlikult kasutada.

4.Toetudes Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni soovitustele ja resolutsioonidele, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke arvamusi (näiteks Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee arvamused) ja vajaduse korral ka ühise teaduskomitee järeldusi, võtab ühiskomitee vastu meetmed käesoleva protokolliga hõlmatud kalaliikide säästvaks majandamiseks ja liidu kalalaevade tegevuse mõjutamiseks.

Artikkel 8
Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine

1.Juhul kui Guinea-Bissau otsustab ühise teaduskomitee seisukohast lähtudes kalavarude säilitamise eesmärgil ühe püügipiirkonna puhul püügialad sulgeda või püügiajad peatada, tuleb kokku ühiskomitee, et analüüsida sellise otsuse põhjuseid, hinnata sulgemise mõju ELi laevade tegevusele lepingu raames ja võtta vastu otsus võimalike korrektiivmeetmete kohta.

2.Lõikes 1 osutatud juhul lepib ühiskomisjon kokku Euroopa Liidu poolt lepingu kohaselt makstava rahalise toetuse proportsionaalses vähendamises ja vajaduse korral laevaomanikele makstavas hüvitises.

3.Ühe püügipiirkonna sulgemist Guinea-Bissau poolt teadusliku seisukoha alusel tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt kõikide – nii riigi, liidu kui ka kolmanda riigi lipu all sõitvate – laevade puhul, mis kõnealuses püügipiirkonnas kala püüavad.

4.Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib kohandada ühiskomisjoni ühisel kokkuleppel ja lähtuvalt ühise teaduskomitee soovitustest. Sellisel juhul kohandatakse artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused ka käesolevas protokollis ja selle lisas.

5.Ühiskomitee võib vajaduse korral uurida ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalastustegevust reguleerivaid tingimusi ning käesoleva protokolli ja selle lisade kohaldamise üksikasjalikke eeskirju, sealhulgas valdkondliku toetuse järelevalve korda.

Artikkel 9
Katsepüük ja uued kalapüügivõimalused

1.Kui Euroopa Liidu laevad on huvitatud artikliga 1 hõlmamata püügitegevusest ja kui nad soovivad katsetada uut liiki püügitegevuse tehnilist teostatavust ja majanduslikku tasuvust, võidakse anda luba sellise tegevuse katseliseks teostamiseks vastavalt Guinea-Bissau kehtivatele õigusaktidele. Võimaluse piires kasutatakse nimetatud katsepüügi korraldamisel kohalike olemasolevate teaduslike ja tehniliste ekspertide abi. Katsepüügi eesmärk on teha kindlaks uute püügipiirkondade kasutamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus.

2.Selleks edastab Euroopa Komisjon Guinea-Bissau ametiasutustele katsepüügilubade taotlused tehnilise toimiku alusel, milles on esitatud:

(a)sihtliigid;

(b)laeva tehnilised omadused;

(c)laeva juhtkonna kogemused seoses asjaomase püügitegevusega;

(d)ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);

(e)sellise teabe liik, mida kogutakse, et teaduslikult uurida kõnealuse püügitegevuse mõju kalavarudele ja ökosüsteemidele.

3.Katsepüügiload peaksid kehtima kuni kuus kuud. Katsepüügi puhul tuleb maksta Guinea-Bissau ametiasutuste poolt püügireisile kehtestatud loatasu.

4.Kogu katsepüügireisi vältel viibivad pardal laeva lipuriigi teaduslik vaatleja ja Guinea-Bissau valitud vaatleja.

5.Katsepüügireisi raames lubatud väljapüügi määravad kindlaks Guinea-Bissau ametiasutused. Katsepüügireisi jooksul püütud saak jääb laevaomaniku valdusse. Pardal ei tohi olla ning turustada ei tohi kalu, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine ei ole Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega lubatud.

6.Katsepüügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele ja ühisele teaduskomiteele analüüsimiseks.

7.Kui ELi kalalaevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui on osutatud artiklis 1, konsulteerivad lepinguosalised ühise teaduskomiteega. Lepinguosalised lepivad kokku uute kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatavates tingimustes ning teevad protokolli ja selle lisasse muudatusi kuni käesoleva protokolli kehtivusaja lõpuni. Käesoleva protokolli artikli 4 lõike 2 punktis a kirjeldatud rahalist toetust suurendatakse sellele vastavalt. Vastavalt sellele muudetakse ka laevaomanike suhtes kohaldatavaid lisas esitatud loatasusid ja tingimusi.

Artikkel 10
Euroopa Liidu ettevõtjate majanduslik integreerimine Guinea-Bissau kalandussektorisse

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama ELi ettevõtjate integreerimist kogu Guinea-Bissau kalandusvaldkonda, eelkõige ühisettevõtete asutamise ja taristute loomise kaudu.

2.Lepinguosalised teevad koostööd, et tõmmata ELi eraettevõtjate tähelepanu kogu Guinea-Bissau kalandussektori pakutavatele kaubanduse ja tööstusega seotud võimalustele eelkõige otseinvesteeringute valdkonnas.

3.Samal eemärgil võib Guinea-Bissau pakkuda soodustingimusi kõnealuseid investeeringuid tegevatele ettevõtjatele.

4.Lepinguosalised teevad koostööd, et teha kindlaks investeerimisvõimalused ja rahastamisvahendid tuvastatud meetmete või projektide rakendamiseks.

5.Ühiskomitee esitab igal aastal aruande käesoleva artikli rakendamise kohta.

Artikkel 11
Teabevahetus

1.Lepinguosalised kohustuvad pidama esmatähtsaks elektroonilisi süsteeme protokolli rakendamisega seotud teabe ja dokumentide vahetamiseks.

2.Käesoleva protokolliga ettenähtud dokumentide elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis paberdokumendiga samaväärsena.

3.Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata süsteemis esinevatest riketest. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberdokumentidega.

Artikkel 12
Andmete konfidentsiaalsus

1.Lepinguosalised tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa Liidu laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ning kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2.Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni ja muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastavate sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevusega Guinea-Bissau püügipiirkonnas.

3.Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve puhul.

4.Euroopa Liidu esitatud isikuandmete jaoks kehtestatakse ühiskomitees asjakohased kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Artikkel 13
Kohaldatavad õigusaktid

1.Euroopa Liidu laevad püüavad Guinea-Bissau vetes kala kooskõlas Guinea-Bissau seadustega, kui kalandusalases partnerluslepingus, käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega ei ole ette nähtud teisiti.

2.Lepinguosalised peavad teavitama teineteist kirjalikult mis tahes muudatusest nende kalandusalases poliitilises strateegias või õigusaktides. Nimetatud regulatiivseid muudatusi, mis mõjutavad kalapüügitegevuse tehnilist laadi, hakatakse Euroopa Liidu laevade suhtes kohaldama kolm kuud pärast seda, kui neist on ametlikult teatatud.

Artikkel 14
Protokolli rakendamise peatamine

1.Protokolli rakendamise, kaasa arvatud artikli 4 lõike 2 punktis a ja b osutatud rahalise toetuse maksmise võib peatada pärast ühiskomiteega konsulteerimist, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

(a)Guinea-Bissau püügipiirkonnas takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

(b)ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises tehakse märkimisväärseid muudatusi, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

(c)Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artikliga 9 kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumisega;

(d)kui käesoleva lõike punktis c nimetamata põhjustel tekib Euroopa Liidul tõrge artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel;

(e)kui lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes.

2.Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet, niipea kui lõikes 1 osutatud sündmustele eelnev olukord on taastatud. Artikli 4 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuuekuulise perioodi lõppu.

3.Samaks ajavahemikuks, kui peatati artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmine, võib peatada ka Euroopa Liidu laevadele antud püügiload. Kui toetuse maksmist otsustatakse jätkata, pikendatakse püügiluba sama ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud. Peatamise ajal katkestatakse Euroopa Liidu kalalaevade igasugune tegevus Guinea-Bissau püügipiirkonnas.

4.Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud pool teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne taotletava peatamise kuupäeva, välja arvatud lõike 1 punktis c sätestatud erand, millega kaasneb kohene peatamine. Vahepeal alustavad lepinguosalised konsultatsioone ühiskomitees.

5.Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 15
Lõpetamine

1.Käesoleva protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 16
Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse ajutiselt alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 17
Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GUINEA-BISSAU PÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Guinea-Bissau pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

–ELi puhul: Euroopa Komisjon, asjakohastel juhtudel Euroopa Liidu delegatsiooni vahendusel;

–Guinea-Bissau puhul: kalanduse eest vastutav valitsusasutus.

2.Lubatud püügipiirkond

Püügipiirkond, kus Euroopa Liidu laevadel on lubatud kala püüda, vastab Guinea-Bissau püügipiirkonnale, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine ala, kooskõlas Guinea-Bissau riigi õiguse ja asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osaline Guinea-Bissau on.

Lähtekohad määratakse kindlaks siseriikliku õigusega.

3.Kohaliku agendi määramine

Iga käesoleva protokolli raames püügiluba taotlevat Euroopa Liidu laeva, välja arvatud tuunipüügilaevad, peab esindama Guinea-Bissaus resideeruv agent.

4.Pangakonto

Enne käesoleva protokolli jõustumist edastab Guinea-Bissau Euroopa Liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed, mille(de)le lepingu raames kalalaevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

5.    Kontaktpunktid

Lepinguosalised teavitavad teineteist oma vastavatest kontaktpunktidest, mis võimaldavad vahetada teavet protokolli rakendamise kohta, eelkõige küsimustes, mis on seotud koondandmete ja püügikoormuse andmete vahetamisega, püügilubadega seotud menetlustega ning valdkondliku toetuse rakendamisega.

II PEATÜKK

PÜÜGILUBA

1. jagu Kohaldatavad menetlused

1.Püügiloa saamise tingimus – nõuetele vastavad laevad

Lepingu artiklis 6 osutatud püügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud Euroopa Liidu kalalaevade registrisse ja vastab määruse (EL) nr 2017/2403 (milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist) sätetele. Kõik laevaomaniku, kapteni või laevaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames Guinea-Bissaus toimuvast kalapüügist, peavad olema täidetud.

2.Püügiloa taotlemine

Euroopa Liit esitab Guinea-Bissaule taotluse püügiloa saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 40 päeva enne taotletud püügiloa kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks käesoleva lisa liites esitatud vormi.

Igale kehtiva protokolli raames esitatud esmasele püügiloa taotlusele või kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, on taotlusele lisatud:

a)maksekinnitus taotletud püügiloa kehtivusaja eest makstud loatasu kohta;

b)laeva kohaliku agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent;

c)traalerite puhul ettemakse kinnitus vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta;

d)traalerite puhul brutoregistertonnaaži tõendav dokument, mille väljastab laeva lipuriik.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse püügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu ja asjakohastel juhtudel vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta.

3.Püügiloa andmine

Guinea-Bissau annab esialgse püügiloa välja hiljemalt 25 päeva pärast täieliku taotluse kättesaamist ja vähemalt 15 päeva enne püügiperioodi algust. Kõnealune luba saadetakse laevaomanikele:

–traalerite puhul toimub see agentide kaudu ja koopia saadetakse Euroopa Liidule, ning

–tuunipüügilaevade puhul Euroopa Liidu Guinea-Bissau delegatsiooni vahendusel.

Tuunipüügilaevade puhul saadab pädev asutus püügiloa koopia viivitamata elektroonilisel teel laevaomanikule ja vajaduse korral tema kohalikule esindajale ning koopia saadetakse Euroopa Liidule. Selle koopia kehtivus lõpeb püügiloa originaali saamisel. See tuunipüügilaevade pardal hoitav koopia kehtib 40 päeva ja seda käsitatakse originaaliga samaväärsena.

Kui protokolli kehtivusaja jooksul püügiluba uuendatakse, peab uus püügiluba sisaldama selget viidet esmasele püügiloale.

Euroopa Liit edastab püügiloa laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui Euroopa Liidu asutuse ametiruumid on suletud, võib Guinea-Bissau anda püügiloa otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia Euroopa Liidule.

4.Püügiloaga laevade nimekiri

Pärast püügiloa välja andmist koostab Guinea-Bissau viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Guinea-Bissau püügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja Euroopa Liidule.

5.Püügiloa kehtivusaeg

Püügiload väljastatakse kolmeks kuuks, kuueks kuuks või aastaks.

Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:

a)protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

b)seejärel iga täielikku kalendriaastat;

c)protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Kolme- või kuuekuulist kehtivusaega arvestatakse algusega iga kuu esimesest kuupäevast. Püügiloa kehtivus ei tohi siiski ületada loa väljaandmisaasta 31. detsembrit.

6.Püügiloa hoidmine laeva pardal

Püügiluba peab olema alati laeva pardal.

Tuunipüügilaevadel ja pinnaõngejadaga püügilaevadel on siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest eespool osutatud ajutisse nimekirja. Kuni püügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal olema ajutine nimekiri.

7.Püügiloa edasiandmine

Püügiluba väljastatakse laevale ning seda ei saa edasi anda.

Vääramatu jõu korral võib Euroopa Liidu taotlusel laeva püügiloa asendada mõnele muule samade omadustega laevale antud uue püügiloaga.

Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaus asendamist vajava püügiloa ja Guinea-Bissau annab viivitamata välja asenduspüügiloa. Asendusluba antakse laevaomanikule või tema agendile viivitamata välja, kui asendatav luba on antud tagasi pärast seda, kui käesoleva peatüki punkti 9 kohaselt on tehtud tehniline kontroll. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava püügiloa tagastamise päeval.

Traalerite puhul, kui asendava laeva kogumahtuvus on asendatava laeva omast suurem, arvestatakse täiendav loatasu pro rata temporis lähtuvalt kogumahtuvuse erinevusest ja järelejäänud kehtivusajast. Täiendava loatasu maksab laevaomanik püügiloa edasiandmise hetkel.

Guinea-Bissau ajakohastab püügiloaga laevade nimekirja viivitamata. Uus nimekiri edastatakse kohe riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja Euroopa Liidule.

8.Abilaevad

Euroopa Liidu taotluse korral lubab Guinea-Bissau abilaevadel püügiluba omavaid Euroopa Liidu laevu assisteerida. Abilaevad peavad sõitma Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all või kuuluma Euroopa Liidu ettevõtjale, abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega.

Guinea-Bissau koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja Euroopa Liidule.

Abilaevadel peab olema Guinea-Bissau õigusaktide alusel välja antud luba, mille eest tuleb maksta iga-aastast loatasu.

9.Traaleritele tehtav tehniline kontroll

Kõik Euroopa Liidu traalerid peavad kord aastas või iga kord pärast kogumahtuvuse muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate Guinea-Bissau õigusaktidega ettenähtud inspekteerimisteks ühte Guinea-Bissau sadamasse.

Tehnilise kontrolli eesmärk on kontrollida laeva tehniliste omaduste ja pardal oleva püügivahendi nõuetelevastavust, samuti tervishoiueeskirjade ja meremeeste pardalevõtmise eeskirjade täitmist.

Guinea-Bissau teeb hiljemalt 48 tunni jooksul pärast laeva sadamasse saabumist tehnilise kontrolli, tingimusel et laeva saabumisest on eelnevalt teatatud.

Pärast tehnilist kontrolli väljastab Guinea-Bissau viivitamata kaptenile laeva nõuetelevastavuse deklaratsiooni.

Nõuetele vastavuse deklaratsiooni kehtivusaeg on üks aasta. Kalapüügiliigi muutmise puhul krevetipüügiliigiks või vastupidi on vaja uut nõuetele vastavuse deklaratsiooni. Uut nõuetele vastavuse deklaratsiooni on vaja ka juhul, kui laev lahkub Guinea-Bissau püügipiirkonnast pikemaks ajavahemikuks kui 45 päeva.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon peab alati olema laeva pardal.

Guinea-Bissau õigusnormidega sätestatud määradele vastavad tehnilise kontrolliga seotud kulud kannab laevaomanik. Kõnealused kulud ei või ületada summasid, mida maksavad samade teenuste eest Guinea-Bissau laevad või kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad.

2. jagu Loatasud ja ettemaksed

Kindlasummalise loatasu summa määratakse iga laevakategooria puhul kindlaks käesoleva lisa liitena esitatud teabelehtedes. Summa sisaldab kõiki kohalikke ja riiklikke makse, v.a sadamalõivud ja teenustasud.

Kui püügiloa kehtivusaeg on väiksem kui üks aasta, kohandatakse kindlaksmääratud loatasu summat pro rata temporis vastavalt taotletud kehtivusajale. Summat suurendatakse vajaduse korral kuue- või kolmekuuliste ajavahemike kaupa vastavalt sellekohastes teabelehtedes kehtestatud määradele.

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Püügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügi mahuga on määratud kindlaks püügikategooriate kaupa käesoleva lisa liites esitatud teabelehtedes.

Tuunipüügilaevad ja pinnaõngejadaga püügilaevad järgivad kõiki ICCATi soovitusi.

IV PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1.Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva Euroopa Liidu laeva kapten peab püügipäevikut. Tuunipüügilaevade puhul on püügipäevik kooskõlas asjaomaste ICCATi resolutsioonidega, mis käsitlevad püügitegevuse andmete kogumist ja edastamist.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi.

Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi heidetud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.Püügiaruanne

2.1.Protokolli kohaldamine esimesel ja teisel aastal püügikoormuse korraldamise süsteemi alusel

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Guinea-Bissaule püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Guinea-Bissau püügipiirkonnas.

Kapten saadab püügipäevikud Guinea-Bissaule selleks ettenähtud e-posti aadressil. Guinea-Bissau saadab viivitamata e-posti teel vastu kättesaamisteate.

Teise võimalusena võib püügipäevikud edastada ka järgmiselt:

a)Guinea-Bissau sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal tööstusliku kalapüügi peadirektoraadi esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

b)kui Guinea-Bissau püügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Guinea-Bissau sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal 14 päeva jooksul postiga pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast Guinea-Bissau püügipiirkonnast lahkumist.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia Euroopa Liidule. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:

(a)Institut de recherche pour le développement (IRD),

(b)IEO (Instituto Español de Oceanografia) või

(c)Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA).

Kui laev pöördub oma püügiloa kehtivusajal Guinea-Bissau püügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus tegevus- ja püügiaruanne.

Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, võib Guinea-Bissau peatada asjaomase laeva püügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Guinea-Bissau püügiloa uuendamisest keelduda. Guinea-Bissau teavitab viivitamata Euroopa Liitu kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

2.2.Alates protokolli kohaldamise kolmandast aastast kvootide haldamise süsteemi alusel

1.Lepingu raames kala püüdva Euroopa Liidu laeva kapten peab püügipäevikut vastavalt IOTC resolutsioonidele ja soovitustele. Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.Kõik käesoleva protokolli kohaselt välja antud püügiluba omavad liidu laevad peavad olema varustatud elektroonilise laevaettekannete süsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS“), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed“).

3.Väljapüügist teatamise kord on järgmine.

(a)Käesoleva protokolli kohaselt Guinea-Bissau vetes kala püüdvate laevade kaptenid täidavad iga päev elektroonilist püügipäevikut ning saadavad selle ERSi kaudu (4. liide) või kõnealuse püügipäeviku rikke korral e-posti teel lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja Guinea-Bissau kalapüügi seirekeskusele seitsme päeva jooksul pärast püügipiirkonnast lahkumist.

(b)Elektroonilises püügipäevikus peab olema täpselt esitatud iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Kapten paneb kirja ka iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

4.Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need Guinea-Bissau jaoks automaatselt kättesaadavaks. Lipuriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuste andmete turvalise säilitamise vähemalt 36 kuu jooksul.

5.Lipuriik ja Guinea-Bissau tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on vajalik ERSi andmete automaatseks edastamiseks 4. liite punktis 3 kindlaks määratud vormingus.

6.ERSi andmete edastamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks.

7.Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei ole täidetud, võib Guinea-Bissau peatada asjaomase laeva püügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Guinea-Bissau püügiloa uuendamisest keelduda. Guinea-Bissau teavitab viivitamata Euroopa Liitu kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

8.Lipuriik ja Guinea-Bissau määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna 4. liite rakendamisega seotud küsimustes. Lipuriik ja Guinea-Bissau edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.

3.Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised teevad ühiskomitees koostööd elektroonilisele aruandlussüsteemile (ERS) ülemineku korda käsitlevates küsimustes; ERSi kaudu registreerivad Euroopa Liidu laevad lepingu alusel teostatud püügitoimingud ning edastavad need elektroonilisel teel käesoleva lisa liites esitatud sätete kohaselt.

Üleminek peaks olema toimunud hiljemalt protokolli kolmanda aasta alguseks.

4.Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade loatasude arvestus

Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, määrab Euroopa Liit iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

Euroopa Liit edastab lõpliku arvestuse Guinea-Bissaule ja laevaomanikule enne püügiaastale järgneva aasta 31. maid.

Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud loatasu, mis maksti ettemaksuna püügiloa saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa viivitamata Guinea-Bissaule üle. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlaksmääratud loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

V PEATÜKK

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

1. Püügi lossimine või ümberlaadimine

Euroopa Liidu laeva kapten, kes soovib Bissau sadamas lossida või ümber laadida Guinea-Bissau püügipiirkonnas püütud saaki, peab esitama tööstusliku kalapüügi peadirektoraadi esindajale vähemalt 24 tundi enne laeva lossimist või ümberlaadimist järgmise teabe:

(a)lossida või ümberlaadida sooviva kalalaeva nimi;

(b)lossimis- või ümberlaadimissadam;

(c)lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

(d)iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

(e)ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi.

Ümberlaadimise puhul peab kapten tagama, et vastuvõtval laeval on selleks tegevuseks pädevate ametiasutuste poolt väljastatud luba.

Ümberlaadimine peab toimuma Bissau sadamas, mille geograafilised koordinaadid edastab pädev asutus laeva kaptenile ja agendile. Ümberlaadimine merel on keelatud.

Kui kõnealuseid sätteid ei täideta, rakendatakse Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

2. Mitterahaline panus toiduga kindlustatusesse

Traaleritel on riigi toiduga kindlustatuse raames kohustus lossida osa oma püügist Guinea-Bissaus. Lossimine peab toimuma järgmiselt:

–2,5 tonni kvartalis kalade/peajalgsete püügi kohta;

–1,25 tonni kvartalis krevetipüügi kohta.

Et hõlbustada kõnealuse meetme rakendamist, võib laeva kohta esitatavad andmed koondada mitut laeva hõlmavasse rühma ja teha andmed mitme kvartali kaupa kumulatiivselt kättesaadavaks. Lossimine toimub Bissau sadamas ja selle juures peab viibima tööstusliku kalapüügi peadirektoraadi esindaja.

Selliste mitterahaliste sissemaksete vastuvõtmise vormi koostab ja allkirjastab tööstusliku kalapüügi peadirektoraat ja seejärel antakse see kaptenile.

Lossimine võib toimuda korra alusel, mis määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

VI PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTSIOON

1.Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Igast püügiluba omava Euroopa Liidu laeva Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Guinea-Bissaud teavitada 24 tundi enne sisenemist või lahkumist. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul on seda aega vähendatud neljale (4) tunnile.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige järgmised andmed:

(a)kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;    

(b)iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

(c)toodete esitusviisi.

Teatatakse elektroonilisel teel või selle puudumisel faksi või raadio teel Guinea-Bissau edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele. Guinea-Bissau teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja Euroopa Liitu e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse püügiloata laevana.

2.Laevade asukohateated – laevaseiresüsteem

Guinea-Bissau püügipiirkonnas viibivad Euroopa Liidu laevad peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System, VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Pardal olevate andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat laevaseiresüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Asukoha- ja püügiteated esitatakse esmajärjekorras laevaseiresüsteemi/ERSi või nende rikke korral e-posti, faksi või raadio teel. Guinea-Bissau teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

(a)laeva tunnusandmed;

(b)laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

(c)    asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

(d)laeva kiirus ja kurss

(e)esitatuna 3. liites osutatud vormingus.

Iga Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse rikkumiselt tabatud laevana.

3.Inspekteerimine merel või sadamas

Püügiluba omavaid Euroopa Liidu laevu inspekteerivad merel Guinea-Bissau püügipiirkonnas Guinea-Bissau laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli ülesanne on selgelt kindlaks tehtav.

Enne pardaleminekut teavitavad Guinea-Bissau inspektorid eelnevalt Euroopa Liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama. Kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega võivad vajaduse korral neid saata Guinea-Bissau riiklike julgeolekujõudude esindajad.

Guinea-Bissau inspektorid jäävad Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Guinea-Bissau võib anda Euroopa Liidu akrediteeritud inspektoritele loa osaleda inspekteerimisel vaatlejana.

Euroopa Liidu laeva kapten aitab Guinea-Bissau inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Guinea-Bissau inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Guinea-Bissau inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Guinea-Bissau edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast inspekteerimist.

4.Püügi kontroll

Protokolli kahe esimese aasta jooksul, mil kohaldatakse brutoregistertonnaaži (brt) süsteemi, kontrollitakse saagi vastavust püügipäevikutes esitatud teabele nii, et igas kvartalis kuulub valimisse rotatsiooni korras üks kolmandik Euroopa traaleritest, kellel on luba kala püüda.

Iga kontrollitoiming tehakse ühe reisi lõpus pärast 24-tunnist etteteatamisaega ning see ei kesta kauem kui neli tundi.

Kõnealused toimingud tehakse kohas, mille geograafilised koordinaadid edastab pädev asutus laeva kaptenile ja agendile.

Alates protokolli kolmandast aastast, mil kohaldatakse lubatud kogupüügi (TAC) süsteemi, vaadatakse püügi kontrollimise sagedus läbi, et võtta arvesse püügiandmete kontrollimise alustamist ERSi abil.

VII PEATÜKK

RIKKUMISED

1.Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete mis tahes rikkumine püügiluba omava ELi laeva poolt peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2.Laeva peatamine – teavitamiskoosolek

Kui Guinea-Bissau õigusaktidega on vastavalt ette nähtud, võib väidetava rikkumise puhul sundida mis tahes ELi laeva püügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Guinea-Bissau sadamasse.

Guinea-Bissau teatab 48 tunni jooksul Euroopa Liidule püügiluba omava Euroopa Liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

Laeva, kapteni ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Guinea-Bissau korraldab Euroopa Liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitamiskoosolekul võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3.Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Guinea-Bissau kehtivate riiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist algatada Guinea-Bissau ja Euroopa Liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt neli päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

4.Kohtumenetlus – Pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ebaõnnestub ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, deponeerib rikkumisega seotud laeva omanik Guinea-Bissau osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Guinea-Bissau, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

(a)täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

(b)summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Guinea-Bissau teavitab Euroopa Liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemist.

5.Laeva vabastamine

Laeval ja selle kaptenil lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tuleneva trahvi maksmist või pärast pangatagatise deponeerimist.

VIII PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.Töölevõetavate meremeeste arv

Püügiloa kehtivuse ajal kohustub iga Euroopa Liidu traaler võtma pardale Guinea-Bissau meremehi vastavalt järgmistele normidele:

(a)laev võimsusega alla 250 brt – viis meremeest;

(b)laev võimsusega vahemikus 250 kuni 400 brt – kuus meremeest;

(c)laev võimsusega vahemikus 400 kuni 650 brt – seitse meremeest;

(d)laev võimsusega üle 650 brt – kaheksa meremeest.

Euroopa Liidu laevaomanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Guinea-Bissau meremeeste töölevõtmiseks.

2.Meremeeste valimine

Guinea-Bissau pädevad asutused koostavad soovitusliku nimekirja kvalifitseeritud meremeestest, kellel on meresõiduohutuse alane väljaõpe (STCW) ja kes võiksid töötada Euroopa Liidu laevadel, ning haldavad seda nimekirja. Kõnealune nimekiri ja selle korrapäraselt ajakohastatud versioonid edastatakse Euroopa Liidule.

Nimekiri koostatakse kriteeriumide alusel, mis võimaldavad teha valiku pädevate ja kvalifitseeritud meremeeste seast. Meremehel on

(a)kehtiv Guinea-Bissau pass;

(b)kehtiv meremehe teenistusraamat, mis tõendab, et ta on saanud kalalaevade personalile ette nähtud mereohutusalase baaskoolituse vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusnormidele;

(c)dokumenteeritud töökogemus tööstusliku kalapüügi laevadel;

(d)kehtiv arstitõend, mis tõendab tema võimet täita oma ülesandeid kalalaeva pardal.

Laevaomanik või tema agent võib valida sellest nimekirjast pardale võetavad meremehed. Ta teavitab Guinea-Bissaud nende kandmisest oma laevameeskonna koosseisu.

3.Meremeeste lepingud

Meremehe töölepingu koostavad laevaomanik või tema agent ja meremees, keda esindab asjakohasel juhul ametiühing koostöös Guinea-Bissauga. Töölepingus määratakse eelkõige kindlaks pardale võtmise kuupäev ja sadam.

Töölepinguga tagatakse meremehele tema suhtes Guinea-Bissaus kohaldatav sotsiaalkindlustus. See hõlmab ka elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

Allakirjutanud saavad lepingu eksemplari.

Guinea-Bissau meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsioonis sätestatud tööalaseid põhiõigusi. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.Meremeeste töötasu

Guinea-Bissau meremeeste töötasu maksab laevaomanik. Töötasu määratakse kindlaks enne püügiloa välja andmist ning laevaomaniku või tema agendi ja Guinea-Bissau vastastikusel kokkuleppel.

Töötasu ei tohi olla madalam Guinea-Bissau laevameeskondade omast ega ILO standarditest.

5.Meremeeste kohustused

Meremees peab end lepingus sätestatud töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees ei ilmu laevale pardalevõtmiseks kokkulepitud kuupäeval ja kellaajal või kui tema kvalifikatsioon ei vasta kapteni soovidele, loetakse meremehe leping tühiseks. Meremehe asemel võetakse tööle teine Guinea-Bissau meremees, ilma et laeva väljasõit seetõttu hilineks.

IX PEATÜKK

VAATLEJAD

1.Püügitegevuse vaatlemine

Püügiluba omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul peavad lepinguosalised võimalikult varakult nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida pädev asutus kalanduse valdkonnas.

Teised laevad võtavad pardale Guinea-Bissau määratud vaatleja. Kui vaatleja ei saabu kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta, tuleb ta asendada, et laev saaks viivitamata oma tegevust alustada.

2.Määratud laevad ja vaatlejad

Püügiloa väljaandmisel teatab Guinea-Bissau Euroopa Liidule ning laevaomanikule või tema agendile määratud laevadest ja vaatlejatest, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Guinea-Bissau teatab Euroopa Liidule ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3.Kindlasummaline rahaline toetus

Loatasu maksmisel kannab laevaomanik Guinea-Bissaule iga laeva eest üle kindlaksmääratud summana 8 000 eurot aastas, mida kohandatakse pro rata temporis vastavalt asjaomaste laevade püügiloa kestusele.

4.Vaatleja töötasu

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Guinea-Bissau.

5.Pardalevõtmise tingimused

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja üldine heaolu.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt tema töökohustustega.

6.Vaatleja kohustused

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

(e)käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

(f)suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

(g)arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7.Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaule vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja ei ole Guinea-Bissau sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Guinea-Bissausse tagasijõudmiseks.

8.Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

(a)jälgib laeva püügitegevust;

(b)kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

(c)tegeleb teadusprogrammide alla kuuluvate ülesannetega ja võtab bioloogilisi proove;

(d)märgib üles kasutatavad püügivahendid;

(e)kontrollib pardapäevikusse kantud Guinea-Bissau püügipiirkonna püügiandmeid;

(f)kontrollib iga püügikategooria puhul kindlaks määratud kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi heidetud saaki.

(g)esitab üks kord päevas oma ülesannete täitmisel tehtud tähelepanekud, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9.Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Guinea-Bissaule. Andmed püügi ja vette tagasi laskmise kohta edastatakse Guinea-Bissau teadusinstituudile, kes edastab need andmed pärast töötlemist ja analüüsi käesoleva protokolli artiklis 7 kindlaks määratud ühisele teaduskomiteele. Vaatleja aruande koopia saadetakse Euroopa Liidule elektrooniliselt.

Liited

1. liide        Püügiloa taotluse vorm

2. liide        Teabelehed kategooriate kaupa

3. liide        Laevaseiresüsteem

4. liide    Elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERSi) rakendamine püügitegevusest teatamiseks

1. liide

Püügiloa taotluse vorm

KALANDUSLEPING: GUINEA-BISSAU – EUROOPA LIIT

I.    TAOTLEJA

1.    Taotleja nimi:    

2.    Tootjate organisatsiooni või laevaomaniku nimi    

3.    Tootjate organisatsiooni või laevaomaniku aadress:    

4.    Tel:    Faks:    E-post:    

5.    Kapteni nimi:    Kodakondsus:    E-post:    

6.    Kohaliku agendi nimi ja aadress:    

II.     LAEVA ANDMED

7.    Laeva nimi:    

8.    Lipuriik:    Registreerimissadam:    

9.    Pardatähis:     MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number:    IMO number:    

10.    Mis ajast sõidab praeguse lipu all (PP/KK/AAAA): .../.../...

Varasem lipuriik (vajaduse korral):    

11.    Ehituskoht: Kuupäev (PP/KK/AAAA): .../.../...

12.    Raadiokutsungi sagedus: HF:    VHF sagedus:    

13.    Satelliittelefoni number:    Raadiokutsung (IRCS):    

III.    LAEVA TEHNILISED ANDMED

14.    Laeva üldpikkus (meetrites):    Laeva üldlaius (meetrites):    

Kogumahutavus (GT London):    

15.    Mootoritüüp:    Mootori võimsus (KW):    

16.    Meeskonnaliikmete arv:    

17.    Saagi säilitusviis laeva pardal: [ ]    Jää sees    [ ] Jahutatud    [ ] Segatüüpi    [ ] Külmutatud

18.    Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides:    

Kalatrümmide arv:     Kalatrümmide mahutavus (m3):         

19.    Laevaseiresüsteem. Automaatse asukohamääramisseadme andmed:

Tootja:    Mudel:    Seerianumber:    

Tarkvara versioon:    Satelliidioperaator (MCSP):    

IV.    PÜÜGITEGEVUS

20.    Lubatud püügivahendid:    [ ] seinnoot    [ ] õngejadad    [ ] ritvõnged

21.    Püügi lossimiskoht:    

22.    Püügiluba taotletakse ajavahemikuks alates (PP/KK/AAAA) …/…/… kuni (PP/KK/AAAA) …/…/…

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas taotluses esitatud andmed on tõesed ja korrektsed ning antud heauskselt.

(koht), …. (kuupäev).

Taotleja allkiri:    

Püügireisi määratlus:

käesoleva liite tähenduses käsitatakse Euroopa laeva püügireisi kestuse all järgmist:

– kas ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise vahel;

– ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja ümberlaadimise vahel, või

– ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja Guinea-Bissaus lossimise vahel.

3. liide

LAEVASEIRESÜSTEEM

1.    Laevade asukohateated – laevaseiresüsteem

Esimene Guinea-Bissau püügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Guinea-Bissau püügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI“.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.    Teabe edastamine laeva poolt laevaseiresüsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva laevaseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi püügiseirekeskusele.

Laevaseiresüsteemi rikke korral tuleb rike parandada või vahetada süsteem välja 30 päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Guinea-Bissau püügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Guinea-Bissau püügipiirkonnas kala rikkis laevaseiresüsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi püügiseirekeskusele elektrooniliselt, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.    Asukohateadete turvaline edastamine Guinea-Bissaule

Lipuriigi püügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Guinea-Bissau püügiseirekeskusele. Lipuriigi püügiseirekeskus ja Guinea-Bissau püügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi püügiseirekeskuse ja Guinea-Bissau püügiseirekeskuse vahel elektroonilisel teel turvalise sidesüsteemi kaudu.

Guinea-Bissau püügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest püügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud püügipiirkonnast lahkumisest.

4.    Teabevahetussüsteemi tõrked

Guinea-Bissau tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi püügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva laevaseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Guinea-Bissau õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5.    Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui rikkumist on võimalik põhjendatud andmetel tõestada, võib Guinea-Bissau taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi püügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Guinea-Bissau peab edastama tõendavad andmed lipuriigi püügiseirekeskusele ja liidule. Lipuriigi püügiseirekeskus saadab Guinea-Bissaule viivitamata asukohateate uuel sagedusel.

Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Guinea-Bissau lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu tõenäolisest edaspidisest seirest.

6.    Laevaseiresüsteemi teadete edastamine Guinea-Bissaule

Edastamise ajal tuleb esitada järgmine teave, et Guinea-Bissau püügiseirekeskus saaks teadet saatva kalapüügiseirekeskuse identifitseerida.

Püügiseirekeskuse serveri IP-aadress ja/või DNS viide

SSL sertifikaat (sertifitseerimisasutuse täielik andmekanal)

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ märgivad sõnumi algust.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

4. liide

Püügitegevuste elektroonilise süsteemi (ERS) rakendamine

Püügiandmete registreerimine ja aruannete edastamine püügitegevuste elektroonilise süsteemi (ERS) kaudu

(1)    Käesoleva protokolli alusel välja antud püügiluba omava liidu laeva kapten peab püügipiirkonnas viibides:

a)    registreerima iga püügipiirkonda sisenemise ja sealt väljumise eraldi sõnumis, milles on esitatud püügipiirkonda sisenemisel või sealt lahkumisel pardal oleva liigi kogused ning sisenemise või väljumise kuupäev, kellaaeg ja koht. See sõnum edastatakse elektroonilise süsteemi (ERS) või muu teabeedastussüsteemi kaudu Guinea-Bissau püügiseirekeskusele hiljemalt kaks tundi enne sisenemist või väljumist;

b)    registreerima iga päev laeva asukoha keskpäeval, juhul kui saaki ei saadud;

c)    registreerima iga püügitegevuse puhul tegevuse asukoha, püügivahendi, iga püütud liigi koguse, tuues eraldi välja pardale jäetud saagi ja tagasilastud saagi. Iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi; kogused peavad olema esitatud eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

d)    edastama iga päev oma lipuriigile hiljemalt kell 24:00:00 elektroonilises püügipäevikus registreeritud andmed; edastamine toimub iga püügipiirkonnas viibitud päeva kohta, kaasa arvatud juhud, kui saaki ei saada. Seda tehakse ka enne püügipiirkonnast lahkumist.

(2)    Registreeritud ja edastatud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

(3)    Käesoleva protokolli lisa IV peatüki sätete kohaselt annab lipuriik ERSi andmed Guinea-Bissau püügiseirekeskuse käsutusse. 

Vormingus UN/CEFACT olevad andmed edastatakse Euroopa komisjoni poolt kättesaadavaks tehtava võrgustiku FLUX kaudu.

Selle puudumisel edastatakse andmeid kuni üleminekuperioodi lõpuni süsteemi DEH (Data Exchange Highway) kaudu vormingus EU-ERS (v 3.1).

Lipuriigi püügiseirekeskus edastab laevalt saadetud kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele. Muud sõnumid edastatakse samuti automaatselt kord päevas alates kuupäevast, millal saab hakata vormingut UN/CEFACT kasutama; kuni selle ajani edastatakse sõnumid viivitamata Guinea-Bissau püügiseirekeskusele lipuriigi püügiseirekeskuse automaatsel nõudmisel Euroopa Komisjoni kesksõlme kaudu. Pärast uue vormingu tegelikku töölehakkamist kasutatakse viimatimainitud edastamisviisi üksnes vanu andmeid käsitlevate eritaotluste puhul.

(4)    Guinea-Bissau püügiseirekeskus kinnitab talle edastatud ERSi andmete kättesaamist samal hetkel kättesaamist kinnitava automaatvastusena, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Selliste andmete puhul, mille Guinea-Bissau saab vastuseks tema enda esitatud küsimusele, kättesaamist kinnitavat vastust ei saadeta. Guinea-Bissau käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

Laeva pardal oleva elektroonilise edastussüsteemi või teavitussüsteemi rike

(5)    Lipuriigi püügiseirekeskus ja Guinea-Bissau püügiseirekeskus teavitavad teineteist viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ühe või mitme laeva ERSi andmete edastamist.

(6)    Kui Guinea-Bissau püügiseirekeskus ei saa andmeid, mida laev peab edastama, teatab ta sellest viivitamata lipuriigi püügiseirekeskusele. Lipuriigi püügiseirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ning teavitab uurimise tulemustest Guinea-Bissau püügiseirekeskust.

(7)    Kui rike on laeva ja lipuriigi püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi püügiseirekeskus sellest viivitamata laeva kaptenile või käitajale või tema esindaja(te)le. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed lipuriigi pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 24:00:00 mis tahes asjakohaste sidevahendite abil.

(8)    Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise 10 päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Kui see tähtaeg on möödas, ei ole laeval enam lubatud püügipiirkonnas kala püüda; ta peab sealt lahkuma või minema 24 tunni jooksul mõnda Guinea-Bissau sadamasse. Laeval on lubatud sadamast lahkuda või pöörduda tagasi püügipiirkonda ainult pärast seda, kui tema lipuriigi püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib nõuetekohaselt.

(9)    Kui Guinea-Bissau ei saa ERSi andmeid kätte Euroopa osapoole või Guinea-Bissau järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide talitlushäire tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.

(10)    Lipuriigi püügiseirekeskus saadab Guinea-Bissau püügiseirekeskusele iga 24 tunni järel mis tahes kättesaadavate elektrooniliste sidevahendite abil kõik ERSi andmeid, mille ta on lipuriigilt pärast viimast edastamist saanud. Guinea-Bissau palvel võib sama menetlust kohaldada üle 24 tunni kestva hoolduse puhul, mis mõjutab Euroopa osapoole järelevalve all olevaid süsteeme. Guinea-Bissau teavitab sellest oma pädevaid kontrollitalitusi, et viimased ei käsitleks liidu laevu oma ERSi andmete edastamist mittetäitvatena. Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse vastavalt punktile 3 hallatavasse elektroonilisse andmebaasi.

II LISA

Volituse ulatus ja menetlus ühiskomitees võetava liidu seisukoha kindlaksmääramiseks

1.Komisjonile on antud volitus pidada Guinea-Bissau Vabariigiga läbirääkimisi ning vajaduse korral ja järgides käesoleva lisa punkti 3 kiita liidu nimel heaks protokolli muudatused, mis hõlmavad järgmisi küsimusi:

(a)kalapüügivõimaluste ja sellest tulenevalt rahalise toetuse läbivaatamine vastavalt protokolli artikli 8 lõigetele 2 ja 4;

(b)valdkondliku toetuse rakenduskorra muutmine vastavalt protokolli artiklile 5;

(c)protokolli artikli 6 lõike 4 ja artikli 7 lõike 4 kohaselt ühiskomitee volituste hulka kuuluvate majandamismeetmete kohandamine, samuti protokolli artikli 8 lõike 5 kohaste kalapüügitingimuste sätete kohandamine.

2.Partnerluslepingu alusel asutatud ühiskomitees:

(a)tegutseb liit vastavalt ühise kalanduspoliitika raames seatud eesmärkidele;

(b)edendab liit seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste eeskirjadega rannikuriikidega ühise haldamise raames.

3.Kui ühiskomitee koosolekul on kavas vastu võtta otsus punktis 1 osutatud protokolli muudatuste kohta, võetakse vajalikud meetmed selleks, et liidu nimel võetavas seisukohas oleks arvesse võetud uusimaid statistilisi, bioloogilisi ja muid asjakohaseid komisjonile edastatud andmeid.

4.Sel eesmärgil ja nimetatud andmetele tuginedes edastavad komisjoni talitused piisava ajavaruga enne asjaomast ühiskomitee koosolekut nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks ettevalmistava dokumendi, milles on esitatud liidu kavandatava seisukoha üksikasjad.

5.Ettevalmistavas dokumendis kavandatav liidu seisukoht loetakse heakskiidetuks, kui blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või 20 päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule.

6.Kui ühiskomitee järgmistel koosolekutel, sealhulgas kohapeal, on võimatu kokkuleppele jõuda, suunatakse küsimus punktides 4 ja 5 sätestatud korras uuesti nõukogule või seda ettevalmistavatele organitele, et liidu seisukohas võetaks uusi elemente arvesse.

7.Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes vajalikud järelmeetmed, sealhulgas asjakohasel juhul asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.