EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.1.2019
COM(2019) 65 final
2019/0030(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega nähakse ette sätted programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi („Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) esitas 29. märtsil 2017 Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. See tähendab, et kui väljaastumislepingut ei ratifitseerita, lõpetatakse liidu esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes alates 30. märtsist 2019 (edaspidi „väljaastumise kuupäev“). Ühendkuningriigist saab siis kolmas riik.
Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kordas 13. detsembril 2018 oma üleskutset intensiivistada tööd kõigil tasanditel selleks, et tagada valmisolek Ühendkuningriigi väljaastumise tagajärgedeks, võttes arvesse kõiki võimalikke tulemusi. Käesolev õigusakt kuulub meetmepaketti, mille komisjon võtab vastu vastusena sellele üleskutsele.
Programm „Erasmus+“ on ELi juhtalgatus, tõenäoliselt üks kõige edukamaid Euroopa Liidu programmidest. Selle rohkem kui 30 aasta eest alustatud programmi alusel on üle üheksa miljoni noore eurooplase saanud kogeda õpirännet välismaal. See on loonud terve põlvkonna inimesi, kelle enesemääratlus on seotud Euroopaga. Selles uues põlvkonnas on avatud, enesekindlad ja teadlikud inimesed, kes jagavad Euroopa ühiseid väärtusi ning panustavad teadmiste suurendamisse ning Euroopa majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimesse.
Programmist „Erasmus+“ toetatakse meetmeid haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas. Programm aitab Euroopa riikidel ühtlasi ajakohastada ja parandada oma haridus- ja koolitussüsteeme ning noorsoo- ja spordipoliitikat ning tugevdada nende süsteemide ja poliitikavaldkondade rolli majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse sidususe soodustajana. Programmi raames saab ligi 800 000 inimest aastas võimaluse õppida või saada koolitust välismaal. Õpirändetegevus võib kesta kuni 12 kuud.
Programm on peamine vahend, et luua aastaks 2025 Euroopa haridusruum, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse, kus õppimist, ülikooliõpinguid ja teadustööd ei takista piirid ning kus teises liikmesriigis õppimine või töötamine on muutunud normiks. Euroopa haridusruumis on inimeste identiteedi oluline osa olla eurooplane, kes tajub Euroopa kultuuripärandit ja selle mitmekesisust.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise ajal on Ühendkuningriigis peaaegu 14 000 EL-27 õppijat (õpilased ja praktikandid kõrghariduses ning kutsehariduses ja -õppes, noored õppijad, haridustöötajad) ja ELi 27 liikmesriigis ligikaudu 7 000 Ühendkuningriigi õppijat.
Kui väljaastumislepingut ei ratifitseerita, tähendab see, et EL-27 ja Ühendkuningriigi praegused programmis „Erasmus+“ osalejad peaksid oma õpirändetegevuse pooleli jätma. Paljud üliõpilased kaotaksid ainepunkte või peaksid oma akadeemilist semestrit või aastat kordama. Sellel oleks väga kahjulik mõju nii üliõpilastele kui ka neid saatnud ja vastuvõtnud institutsioonidele.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada erakorralised meetmed, et vältida programmi „Erasmus+“ Ühendkuningriigiga seotud õpirändetegevuste katkemist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise ajal. Kõnealuseid erakorralisi meetmeid rakendatakse programmi „Erasmus+“ selliste käimasolevate õpirändetegevuste suhtes, mis on alanud enne kuupäeva, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesoleva ettepaneku eesmärk on jätkata olemasolevaid programme.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas nõukogu volitustega pidada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi liidust väljaastumise üle.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
ELi toimimise lepingu artiklid 165 ja 166.
•
Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kavandatud õigusakti eesmärk on tagada programmi „Erasmus+“ (mis on reguleeritud määrusega (EL) nr 1288/2013, mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1475) osaline jätkumine. Kõnealuse programmi vastavust subsidiaarsuse põhimõttele juba analüüsiti viimati nimetatud määruse vastuvõtmise ajal.
•Proportsionaalsus
Ettepanekut peetakse proportsionaalseks, kuna sellega nähakse ette vajalikud muudatused õigusaktides ja samal ajal ei minda kaugemale sellest, mida on vaja, et tagada programmi „Erasmus+“ raames käimasolevate õpirändemeetmete korrapärane jätkumine.
•Vahendi valik
Võttes arvesse, et õigusakt põhineb määrusel (EL) nr 1288/2013, on selle õigusakti ainsaks sobivaks vormiks määrus.
Kuna käesolevat määrust, mis jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kohaldatakse üksnes juhul, kui Ühendkuningriigiga Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumisleping ei ole jõustunud kuupäevaks, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, on kavandatav ad hoc õigusakt sobivam kui muutmismäärus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Kuna ettepanek tuli koostada kiiresti, et kaasseadusandjad saaksid selle õigel ajal vastu võtta, ei olnud sidusrühmadega võimalik konsulteerida.
•Mõjuhinnang
Kooskõlas parema õigusloome suunistega ei hinnatud kavandatava meetme olemuse tõttu selle mõju. Muid oluliselt erinevaid poliitikavariante ei ole. Kavandatav meede on ainus teostatav poliitikavariant selle tagamiseks, et programmi „Erasmus+” Ühendkuningriiki hõlmavad käimasolevad õpirändetegevused jätkuksid korrapäraselt pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist.
4.MÕJU EELARVELE
Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et kui väljaastumisleping ei ole ratifitseeritud, jätkuksid Ühendkuningriigiga seotud käimasolevad programmi „Erasmus+“ õpirändetegevused, ilma et seejuures muuta nende jaoks eraldatud summasid ja nende rahastamist.
2019/0030 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega nähakse ette sätted programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi („Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või, kui lepingut ei sõlmita, kahe aasta möödumisel teate esitamisest, st 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada.
(2)Väljaastumine toimub programmi „Erasmus +“ (milles Ühendkuningriik osaleb) programmitöö perioodil 2014–2020.
(3)Programmi „Erasmus+“ reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013. Käesoleva määrusega tuleks ette näha eeskirjad, et võimaldada Ühendkuningriigiga seotud käimasolevate õpirändetegevuste suhtes juba võetud juriidiliste kohustuste jätkamist Ühendkuningriigi liidust väljaastumise korral kooskõlas määrusega (EL) nr 1288/2013.
(4)Alates kuupäevast, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, ei ole Ühendkuningriik programmipiirkonna liiduosa määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 24 lõike 1 punkti a tähenduses. Selle vältimiseks, et praegused programmis „Erasmus+“ osalejad ei peaks katkestama oma käimasolevat õpirändetegevust, tuleks kohandada eeskirju, milles käsitletakse programmi „Erasmus+” kohaste käimasolevate õpirändetegevuste rahastamiskõlblikkust.
(5)Käimasolevate õpirändetegevuste liidu eelarvest rahastamise jätkamiseks peaksid komisjon ja Ühendkuningriik olema nõus lubama teha programmi „Erasmus+“ vastavate tegevuste kontrolle ja auditeid. Kui vajalikke kontrolle ja auditeid ei saa teha, tuleks seda käsitada juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõsise puudusena.
(6)Käesolev määrus peaks jõustuma viivitamata ja seda tuleks kohaldada alates kuupäevast, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määrusega nähakse ette sätted määruse (EL) nr 1288/2013 artiklites 7 ja 13 osutatud selliste õpirändetegevuste jätkamiseks, mis on alanud hiljemalt kuupäeval, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.
Artikkel 2
Rahastamiskõlblikkus
(1)Artiklis 1 osutatud tegevused, mis toimuvad Ühendkuningriigis või on seotud Ühendkuningriigi üksuste või osalejatega, on jätkuvalt rahastamiskõlblikud.
(2)Lõike 1 elluviimiseks vajalike määruse (EL) nr 1288/2013 muude sätete ja kõnealuse määruse rakendusaktide kohaldamise eesmärgil käsitatakse Ühendkuningriiki liikmesriigina, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.
Ühendkuningriigi esindajad ei osale siiski määruse (EL) nr 1288/2013 artiklis 36 osutatud komitees.
Artikkel 3
Kontrollid ja auditid
Komisjon ja Ühendkuningriigi ametiasutused lepivad kokku artiklis 1 osutatud õpirändetegevuste kontrolle ja auditeid käsitlevate eeskirjade kohaldamise suhtes. Kontrollid ja auditid hõlmavad kogu perioodi, mil toimuvad õpirändetegevused ning võetakse nendega seotud järelmeetmeid.
Kui Ühendkuningriigis ei ole võimalik programmi vajalikke kontrolle ja auditeid teha , käsitatakse seda tõsise puudusena komisjoni ja Ühendkuningriigi riikliku büroo vahelise juriidilise kohustuse rakendamise põhikohustuste täitmises.
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted programmi „Erasmus +“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi („Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis.
1.3.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.3.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.
Käesolevat määrust ei kohaldata juhul, kui Ühendkuningriigiga Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud.
1.3.2.Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „liidu meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1.3.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.3.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Käesolev määrus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga. Sellel puudub finantsmõju.
1.3.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Käesoleval määrusel puudub finantsmõju. Liidu rahalist toetust programmidele rahastatakse liidu üldeelarvest.
1.4.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
–X Finantsmõju puudub
1.5.Ettenähtud eelarve täitmise viisid
Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
–– oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–– rakendusametite kaudu.
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);
– Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
– isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1.Haldusviisi(de), rahaliste vahendite rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia põhjendus
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Assigneeringute
liik
|
Rahaline osalus
|
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata.
|
EFTA riigid
|
kandidaatriigid
|
kolmandad riigid
|
Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
|
Liigendatud
|
EI
|
EI
|
EI
|
EI
|
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
–◻
Käesoleval määrusel puudub finantsmõju.
–◻
Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
|
|
|
|
2019
|
2020
|
2021
|
2022
|
2023
|
Järgnevad aastad
|
KOKKU
|
Tegevusassigneeringute tühistamine
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=1a+1b+3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
=2a+2b
+3
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
|
|
|
|
|
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 13 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=4+6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
=5+6
|
|
|
|
|
|
|
|
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata:
Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik
|
Kulukohustused
|
(4)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
rubriigid)
|
Maksed
|
(5)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
(6)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU
(võrdlussumma)
|
Kulukohustused
|
=4+ 6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
=5+ 6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
5
|
„Halduskulud“
|
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud
õigusaktile lisatava finantsselgituse
lisas
(sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta N
|
Aasta N+1
|
Aasta N+2
|
Aasta N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
|
KOKKU
|
Peadirektoraat: <…….>
|
|
|
|
|
|
|
|
Personalikulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
<…….>peadirektoraat KOKKU
|
Assigneeringud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma =
maksete kogusumma)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta N
|
Aasta N+1
|
Aasta N+2
|
Aasta N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
|
KOKKU
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Täpsustage eesmärgid ja väljundid
|
|
|
Aasta N
|
Aasta N+1
|
Aasta N+2
|
Aasta N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
VÄLJUNDID
|
|
|
|
Väljundi liik
|
Keskmine kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv kokku
|
Kulud kokku
|
ERIEESMÄRK nr 1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 1 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ERIEESMÄRK nr 2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 2 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KULUD KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
N
|
Aasta N+1
|
Aasta N+2
|
Aasta N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
|
KOKKU
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIK 5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personalikulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5
välja jäävad kulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personalikulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personaliga ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral lisaassigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
– Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
Aasta N
|
Aasta N+1
|
Aasta N+2
|
Aasta N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
|
|
|
|
|
XX 01 01 01 (komisjoni peakorterites ja esindustes)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 05 01/11/21 (kaudne teadustegevus)
|
|
|
|
|
|
|
|
10 01 05 01/11 (otsene teadustegevus)
|
|
|
|
|
|
|
|
Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)
|
|
|
|
|
|
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 04 yy
|
- peakorterites
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- delegatsioonides
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 05 02/12/22 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
|
|
|
|
|
|
|
10 01 05 02/12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu eelarverida (täpsustage)
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad
|
|
Koosseisuvälised töötajad
|
|
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi siseselt.
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõttu.
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
X ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud eurodes
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
–◻Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
–
omavahenditele
–
muudele tuludele
–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid X mõjutav sihtotstarbeline tulu
eurodes
Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avalduva mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).