52019PC0007

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.1.2019

COM(2019) 7 final

2019/0005(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping 1 (edaspidi „leping“) kirjutati alla 16. novembril 2000 Brüsselis ja see jõustus 10. mail 2001. Pärast seda ja kooskõlas lepingu artikliga 12 on lepingut kolm korda pikendatud (2004., 2 2009. 3 ja 2014. 4 aastal), iga kord viieks aastaks.

Praegune leping kaotab kehtivuse 20. veebruaril 2019.

ELi huvides on pikendada käesolevat lepingut, et lihtsustada koostööd Venemaa Föderatsiooniga ühistes teaduse ja tehnoloogia prioriteetsetes valdkondades, mis toovad kasu mõlemale lepinguosalisele.

Venemaa on ELi naabruses kõige olulisem teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas tegutseja, kes ei ole seotud programmiga „Horisont 2020“. Teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane koostöö ELi ja Venemaa vahel on traditsiooniliselt olnud väga aktiivne, eelkõige teadustöö taristu, transpordi ja keskkonna valdkonnas. Kuigi 7. raamprogrammi puhul oli Venemaa kõige aktiivsem mitteassotsieerunud kolmanda riigi osaleja, jääb koostöö tase programmi „Horisont 2020“ raames allapoole selle potentsiaali. See on suures osas tingitud programmi „Horisont 2020“ rahastamiseeskirjade muutmisest, mille kohaselt ei ole Venemaa juriidilised isikud (koos Brasiilia, India, Hiina ja Mehhikoga) enam automaatselt rahastamiskõlblikud ELi poolt rahastamiseks, kuid ka poliitilisest asjaoludest.

Kõigi mitteassotsieerunud riikide hulgas on Venemaa praegu programmi „Horisont 2020“ koostööprojektides osalemise poolest 6. kohal. Lisaks on „Horisont 2020“ 2018.–2020. aasta tööprogrammi eesmärk tihendada koostööd Venemaaga vastastikust huvi pakkuvates ja ühist kasu toovates küsimustes. Lisaks sellele, et programm „Horisont 2020“ on üldiselt avatud kogu maailma, sealhulgas Venemaa üksustele, on olemas kaks peamist kahepoolset koostööalgatust Venemaaga teadusuuringute taristu ja tervishoiu valdkonnas ning üks mitmepoolne koostööalgatus aeronautika valdkonnas, mis on suunatud ka Venemaale.

Lepingu pikendamine on kooskõlas ELi lähenemisviisiga, mille aluseks on viis juhtpõhimõtet ELi praeguste suhete haldamiseks Venemaaga, milles lepiti kokku 14. märtsil 2016 toimunud ELi välisasjade nõukogus ja mis kinnitati kõnealuses nõukogus 16. aprillil 2018. Teadusdiplomaatia võib olla oluline vahend suhetes Venemaaga, kuna see pakub positiivse koostöökava ja on nn pehme jõu allikas, mis võib olla väga tõhus, et avada ja edendada kommunikatsioonikanaleid ning suurendada usaldust meie ühiskondade vahel. Lepinguga luuakse tulevasteks aastateks inimestevaheliste kontaktide parandamise ning teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonikoostöö raamistik ELile strateegilist huvi pakkuvates valdkondades, millega astutakse vastu ELi ja Venemaa osalejate vahelise teaduskoostöö vähenemise suundumusele. Seetõttu on kasulik pikendada lepingut järgmiseks viieks aastaks.

Lepinguga loodud ELi ja Venemaa ühise teadus- ja tehnoloogiakoostöö komitee kohtumisel, mis toimus Moskvas 28. septembril 2018, tõdesid mõlemad lepinguosalised, et kavatsevad pikendada lepingut veel viieks aastaks ilma muudatusteta, tunnistades edusamme, mida on tehtud ELi ja Venemaa koostöö tõhustamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

Pikendatud lepingu sisu on sama kui kehtiva lepingu sisu, nagu on arutatud ja kokku lepitud Venemaa poolega. Sellega ei looda ELile uusi õigusi ega kohustusi, vaid pikendatakse lepinguosaliste vahel juba kehtivat õiguslikku režiimi teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev algatus on täielikult kooskõlas ELi teaduse ja innovatsiooni alase rahvusvahelise koostöö strateegiaga 5 ning Venemaa on ELi strateegiline partner teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Selles ELi strateegias on selgelt rõhutatud teadus- ja tehnoloogialepingute tähtsust ELi-väliste riikidega tehtava koostöö mitmeaastaste kavade kindlaksmääramise ja rakendamise vahenditena. Kõnealuse lepingu abil rakendatakse ühtlasi ELi rahvusvahelist teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegiat, milles kutsutakse üles looma ELis rahvusvahelisemat ja avatumat teadusuuringute ja innovatsioonikeskkonda.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohaselt on teaduskoostöö ELi välispoliitika tähtis tahk ning oluline tegur tugevamate ühiskondlik-majanduslike sidemete loomisel.

Algatus on kooskõlas ELi ja Venemaa praeguste suhete põhimõtetega, milles lepiti kokku 14. märtsil 2016 toimunud ELi välisasjade nõukogus ja mis kinnitati kõnealuses nõukogus 16. aprillil 2018.

Komisjon tagab pikendatud lepingu rakendamise kooskõla ELi piiravate meetmetega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi õigus võtta teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas rahvusvahelisi meetmeid põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 186. Ettepaneku menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELil ja tema liikmesriikidel on paralleelne pädevus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Seega ei saa ELi meedet asendada liikmesriikide meetmetega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.

4.MÕJU EELARVELE

Vaja on ainult inim- ja haldusressursse; need on kindlaks määratud finantsselgituses.

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:

– kiidaks liidu nimel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul heaks Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise veel viieks aastaks (st alates 20. veebruarist 2019 kuni 19. veebruarini 2024);

– volitaks nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud teatama Venemaa Föderatsiooni valitsusele, et liit on lõpetanud käesoleva pikendatud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

2019/0005 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu kiitis otsusega 2000/742/EÜ 6 heaks Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise. Lepingule kirjutati alla Brüsselis 16. novembril 2000 ning see jõustus 10. mail 2001.

(2)Vastavalt lepingu artikli 12 punktile b võib lepingut, mis algselt oli sõlmitud kuni 31. detsembrini 2002, pikendada lepinguosaliste ühisel kokkuleppel viie aasta kaupa.

(3)Otsustega 2003/798/EÜ, 7 2009/313/EÜ 8 ja 2014/50/EL 9 kiitis nõukogu heaks kõnealuse lepingu pikendamise iga kord veel viieks aastaks. Praegune leping kaotab kehtivuse 20. veebruaril 2019.

(4)Mõlemad lepinguosalised kinnitasid oma soovi pikendada veel viieks aastaks lepingut selles muudatusi tegemata.

(5)Lepingu alusel võetavate meetmete korral peetakse rangelt kinni tingimustest ja menetlustest, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud piiravates meetmetes 10 .

(6)Lepingu pikendamine tuleks seega Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine veel viieks aastaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel teatama Venemaa Föderatsiooni valitsusele, et liit on lõpetanud sisemenetlused, mis on vajalikud lepingu pikendamiseks vastavalt lepingu artikli 12 punktile b.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 11

Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige järgmised peadirektoraadid 12 : RTD, AGRI, CLIMA, JRC, EAC, ENER, GROW, CNECT, MARE ja MOVE.

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest

☑ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Käesolev algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 4.1

Käesolev otsus võimaldab lepinguosalistel tihendada koostööd ja arendada strateegilisemat partnerlust, suurendades käimasoleva koostöö ulatust, käsitledes üleilmseid esmatähtsaid probleeme ning soodustades vastastikust juurdepääsu programmidele ja rahastamisele.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Otsus võimaldab ELil ja Venemaal jätkuva koostöö kaudu saavutatud teaduslikest ja tehnilistest edusammudest vastastikku kasu saada. Otsus võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edasiandmist mõlema lepinguosalise teadusringkondade, tööstussektori ja kodanike huvides.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjon teeb korrapärast järelevalvet kõigi lepingu alusel võetavate meetmete, sh koostöö üle. Hindamine hõlmab muu hulgas järgmisi punkte:

a) koostöönäitajad – analüüsitakse ELi rahastatavates programmides osalevate Venemaa üksustega ning Venemaa programmides osalevate ELi üksustega (kui need andmed on kättesaadavad) seotud arve ja osalemise laadi (nt ettepanekute arv, allakirjutatud toetuslepingute arv, peamised koostöösidemed, peamised teemad, väljundid);

b) tulemusnäitajad – ELi raamprogrammides osalevate Venemaa üksuste edukuse määr võrreldes muude ELi-väliste riikide ning teadusuuringute raamprogrammi liikmesriikide / programmiga ühinenud riikide edukusega; analüüsitakse osalemise kvaliteeti (nt programmis osalevate parimate ülikoolide arv, koostööprojektidest tulenevate patentide ja teadusartiklite arv);

c) kogutakse andmeid koostöö kohta ja vastavatest teadusuuringute rahastamise programmidest kaugemale ulatuvate sidemete kohta ning hinnatakse koostöö (nt mitmepoolsetes algatustes ja töörühmades osalemise) mõju.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Otsus võimaldab lepinguosalistel vastastikuse kasu huvides jätkuvalt täiustada ja tihendada koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Venemaa Föderatsiooni ning ELi vaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö on viimastel aastatel pidevalt tihenenud. ELi osalus võimaldab ulatuslikumat tegevust kõigi liikmesriikide huvides. Käesoleva lepingu pikendamine tagab ELile hõlpsama juurdepääsu Vene Föderatsioonis loodud teadusandmetele ning võimaldab osaleda laialdasemas koostöös, mis omakorda aitab veelgi paremini teadmisi ja tehnoloogialahendusi vahetada.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Senisest teadus- ja tehnoloogiakoostööst saadud kogemuste põhjal leitakse, et on vastastikku kasulik jätkata teaduskoostööd Venemaa Föderatsiooniga kui Euroopa Liidu strateegilise teadus- ja innovatsioonipartneriga.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Venemaa Föderatsiooniga sõlmitud lepingu pikendamine on igati kooskõlas rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö üldise poliitikaraamistikuga (COM(2012) 497).

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 20.02.2019–19.02.2024

–☑ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 20.02.2019–19.02.2024

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 13

☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Venemaa asutuste osalemist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis ja muud lepingu alusel toimuvat koostööd arutatakse korrapäraselt lepingu artikli 6 punkti b kohaselt loodud ühise komitee kohtumistel.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

Süstemaatilise teabevahetuse ja kontrolli tagamiseks toimuvad korrapäraselt koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Ohte ei ole kontrollisüsteemis tuvastatud.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Ei kohaldata.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Ei kohaldata.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui komisjonil on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruannetes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on selliste ekspertide valimisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõigisse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ja (EÜ) nr 883/2013.

Eelkõige peavad lepingud sisaldama järgmisi punkte:

– lepingu erisätted, millega kaitstakse ELi finantshuve tehtud tööde kontrollimisega;

– halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana määruste (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 kohaselt;

– kõigi lepingute rakendamisega seotud tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 kohaselt, sh musta nimekirja koostamine;

– asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul peavad olema täidetavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.

Lisaks rakendavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad tavapärase meetmena koostöö teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli programmi. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi üksus teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda teeb kohapealseid inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread 14

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Rubriik 1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	Liigendatud/liigendamata 15 .	EFTA riigid 16	Kandidaatriigid 17	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1a	08.01.05.01	Liigendamata	JAH	JAH	EI	EI
1a	08.01.05.03	Liigendamata	JAH	JAH	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Rahaline osalus

Nr
[Nimetus…...….]

Liigendatud/liigendamata.

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.AA.AA.AA]

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

PEADIREKTORAAT: Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat			Aasta 2019 18	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida nr 08.01.05.01	Kulukohustused	(1)	0,050	0,060	0,060	0,060	0,060	0,010	0,300
	Maksed	(2)	0,050	0,060	0,060	0,060	0,060	0,010	0,300
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 19
Eelarverida nr 08.01.05.03		(3)	0,010	0,012	0,012	0,012	0,012	0,002	0,060
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	0,060	0,072	0,072	0,072	0,072	0,012	0,360
	Maksed	=2+2a +3	0,060	0,072	0,072	0,072	0,072	0,012	0,360

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,050	0,060	0,060	0,060	0,060	0,010	0,300
	Maksed	(5)	0,050	0,060	0,060	0,060	0,060	0,010	0,300
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,010	0,012	0,012	0,012	0,012	0,002	0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <1a> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	0,06	0,072	0,072	0,072	0,072	0,012	0,360
	Maksed	=5+ 6	0,06	0,072	0,072	0,072	0,072	0,012	0,360

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	KOKKU
PEADIREKTORAAT: Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat
• Personal
• Muud halduskulud
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2019 20	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,06	0,072	0,072	0,072	0,072	0,012	0,360
	Maksed	0,06	0,072	0,072	0,072	0,072	0,012	0,360

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Liik 21

Väljundi keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 22 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2019 23

Aasta
2020

Aasta
2021

Aasta
2022

Aasta
2023

Aasta
2024

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personal
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 24
Personal	0,050	0,060	0,060	0,060	0,060	0,010	0,300
Muud halduskulud	0,010	0,012	0,012	0,012	0,012	0,002	0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 väljajäävad kulud kokku	0,060	0,072	0,072	0,072	0,072	0,012	0,360

KOKKU

0,060

0,072

0,012

0,360

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

		Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
08 01 05 01 (kaudses teadustegevuses)		0,4	0,5	0,5	0,5	0,5	0,1
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
• Mittekoosseisuline personal (täistööajale taandatud töötajad) 25
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 26	- peakorteris
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muu eelarverida (täpsustage)
KOKKU		0,4	0,5	0,5	0,5	0,5	0,1

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Lepingu artikli 6 punkti b kohaselt moodustatud ühise nõuanderühma kohtumiste ettevalmistamine ja korraldamine ning lepingu toimimise ja rakendamisega seotud järelmeetmete võtmine.

Arvutused on tehtud võrdeliselt lepingu kestusega.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 veel vastu võtma.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1) EÜT L 299, 28.11.2000, lk15.

(2) Nõukogu otsus 2003/798/EÜ (ELT L 229, 18.11.2003, lk 20).

(3) Nõukogu otsus 2009/313/EÜ (ELT L 92, 4.4.2009, lk 3).

(4) Nõukogu otsus 2014/50/EL (ELT L 32, 1.2.2014, lk 1).

(5) ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine: strateegiline lähenemisviis (COM(2012) 497).

(6) Nõukogu 16. novembri 2000. aasta otsus 2000/742/EÜ teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahel (EÜT L 299, 28.11.2000, lk 14).

(7) Nõukogu 5. juuni 2003. aasta otsus Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamist käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 229, 18.11.2003, lk 20).

(8) Nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsus 2009/313/EÜ Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (ELT L 92, 4.4.2009, lk 3).

(9) Nõukogu 20. jaanuari 2014. aasta otsus 2014/50/EL Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (ELT L 32, 1.2.2014, lk 1).

(10) www.sanctionsmap.eu. Tuleb märkida, et sanktsioonide kaart on IT-vahend, milles on loetletud piiravad meetmed. Piiravad meetmed on kehtestatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusaktidega. Lahknevuste korral on ülimuslik Euroopa Liidu Teataja.

(11) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(12) Võrreldes programmiga „Horisont 2020“ on DG CLIMA ja DG MARE lisatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku („Euroopa horisont“) alusel, mis on veel vastu võtmata.

(13) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(14) Euroopa Parlament ja nõukogu peavad veel vastu võtma ajavahemikuks 2021–2024 ette nähtud assigneeringud (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027) ja nendega seotud õigusliku aluse ning 2019. aasta eelarveprojekt tuleb veel eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiita.

(15) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(16) EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(17) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

(18) 2019. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. 2019. ja 2024. aasta summad vastavad vastavalt kümnele kuule ja kahele kuule.

(19) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(20) 2019. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. 2019. ja 2024. aasta summad vastavad vastavalt kümnele kuule ja kahele kuule.

(21) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(22) Vastavalt punktis 1.4.2 kirjeldatud erieesmärkidele.

(23) 2019. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. 2019. ja 2024. aasta summad vastavad vastavalt kümnele kuule ja kahele kuule.

(24) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(25) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(26) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

Choose the experimental features you want to try