Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019IR0965

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030: ÜRO kestliku arengu eesmärkide järelmeetmed, ökoloogiline üleminek ja Pariisi kliimakokkulepe“

ELT C 39, 5.2.2020, p. 27–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

5.2.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 39/27


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030: ÜRO kestliku arengu eesmärkide järelmeetmed, ökoloogiline üleminek ja Pariisi kliimakokkulepe“

(2020/C 39/06)

Raportöör

:

Sirpa Hertell (FI/EPP), Espoo linnavolikogu liige

Viitedokument

:

Aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ (COM(2019) 22 final)

POLIITILISED SOOVITUSED

Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030 – „Meil ei ole teist planeeti“

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

rõhutab nõukogu järeldusi (1) selle kohta, kui oluline on kestlik areng, ja komitee suurt huvi jätkata oma juhtrolli 2030. aasta tegevuskava elluviimisel ühe peamise prioriteedina oma kodanike hüvanguks ja heaoluks ning põhimõttelise elemendina ELi usaldusväärsuse taastamiseks ja tugevdamiseks Euroopas ja kogu maailmas;

2.

tunneb heameelt ELi ambitsioonikat kliimapoliitikat käsitleva uuendatud arutelu üle ning tervitab ettepanekut Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, mis sisaldab kõrgemaid ELi eesmärke aastaks 2030 ja mille kuulutas välja Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen. Komitee kutsub uut Euroopa Komisjoni üles arvestama 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärke sisaldava rohelise kokkuleppe väljatöötamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui tõeliste partneritega jätkusuutlikkuse ja kliimameetmete valdkonnas;

3.

toonitab, et oluline on määratleda Euroopa uus strateegia „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“, mis oleks Euroopa pikaajalise tuleviku alus. Euroopa on jätkusuutlikkuse poolest juba teerajaja, aga ta seisab silmitsi keerukate üleilmsete probleemidega, mida Euroopa Liit peab lahendama. Komitee on veendunud, et kestliku Euroopa Liidu saavutamine, sealhulgas eesmärk saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks, nõuab põhjalikke muutusi, mis tuleb viia ellu kõigi valitsustasandite ja ühiskonnatasandite ühistel jõupingutustel;

4.

rõhutab, et kestliku ja vastupanuvõimelise tuleviku peamised poliitilised alustalad hõlmavad otsustavat üleminekut ringmajandusele, sh mürgivabasid materjalitsükleid, kindlameelset pühendumist üleminekul kliimaneutraalsusele ja kliimamuutuste vastast võitlust, looduspärandi, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmist, põllumajandus- ja toidusüsteemide kestlikkust, sidusust ja järjepidevust põllumajandus-, keskkonna- ja kliimapoliitika vahel, samuti ohutuid ja säästvaid vähese CO2-heitega energia-, ehitus- ja liikuvussektoreid ning et selle üleminekuga kaasneb 2030. aastaks hinnanguliselt üle 200 miljoni uue töökoha kogu maailmas enam kui 4 triljoni euro väärtuses;

5.

juhib tähelepanu sellele, kui olulised on inimesed, uus tehnoloogia, tooted, teenused, ärimudelid ning ettevõtete ja avaliku ja erasektori rahastamise toetamine – ning samuti kõik Euroopa Komisjoni määratletud horisontaalsed tegurid Euroopa kestliku arengu ja vastupanuvõime saavutamiseks aastaks 2030;

6.

tuletab meelde, kui olulised on komitee esitatud soovitused pikaajalise ELi strateegia kohta Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030 (2) ning Euroopa Komisjoni ettepanekud õigusriigi põhimõtte tugevdamise, ELi juhtimise parandamise, poliitikavaldkondade kestliku arengu parema sidususe tagamise kohta ning parema õigusloome jätkusuutlikkusega sidumise kohta;

7.

selgitab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 koosneb viiest sambast: rahu, planeet, rahvas, heaolu ja partnerlus. Käesolevas arvamuses keskendutakse sambale „Planeet“ ning sellega visandatakse strateegiline seisukoht kestlikele Euroopa linnadele ja piirkondadele aastaks 2030;

Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030: suund linnadele ja piirkondadele

8.

väljendab heameelt ülemineku üle ressursitõhusale, vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele ja bioloogiliselt mitmekesisele majandusele ning rõhutab vajadust võtta selleks sobivaid meetmeid ning kaasata kõiki valitsustasandeid ja majanduslikke osalejaid, kõrgkoole, teaduskeskusi, kodanikuühiskonda ja kodanikke;

9.

kutsub kõiki otsustajaid kõigil valitsemistasanditel üles tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset ja paljudel juhtudel innovaatilist rolli eesmärkide saavutamisel oma suutlikkuse piires, sest nemad seisavad esireas ja vastutavad 65 % kestliku arengu eesmärkide rakendamise eest Euroopas;

10.

kiidab heaks olemasolevad tõendid selle kohta, et kestliku arengu eesmärkideni ja rakendamiseni ei ole võimalik jõuda ainult ülevalt alla suunatud lähenemisviisiga, vaid et tingimata on tarvis alt üles suunatud tegevust – kõik piirkonnad, linnad ja kodanikud tuleb aktiivsete osalejatena kaasata;

11.

tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks kogu Euroopas on tarvis terviklikku ja süsteemset lähenemist, et tagada poliitika sidusus kestliku arengu eesmärkide eri mõõtmete vahel. Komitee rõhutab, et kõik kestliku arengu eesmärgid on omavahel seotud ja valdkondadevahelised ning et kestliku arengu neli mõõdet – majanduslik, ökoloogiline, sotsiaalne ja kultuuriline – on tihedalt üksteisega seotud ja nõuavad hoolikat tasakaalustamist;

12.

toonitab, et kestliku arengu 17 eesmärgist (3) on seitse seotud ökoloogilise ja kliimaalase üleminekuga. Komitee märgib selles kontekstis, et kestliku arengu eesmärk 11 „Säästvad linnad ja kogukonnad“ on otseselt suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning sisaldab olulisi eesmärke, mis nõuavad poliitilist tegutsemist ja mitmetasandilist valitsemist;

13.

märgib, et linnad toodavad 70 % maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest ning kohalikud omavalitsused vastutavad enam kui 70 % kliimamuutuste vähendamise meetmete ja kuni 90 % kliimamuutustega kohanemise meetmete eest;

14.

juhib tähelepanu sellele, et piirkondadel ja linnadel on kliimakaitses juhtroll. Komitee rõhutab samuti vajadust mitmetasandilise koostöö ja ulatuslikuma detsentraliseerimise järele ning kutsub ELi üles kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete ja eeskirjade koostamisel ametlikult tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset osa. Komitee kordab seega oma üleskutset liikmesriikidele kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult riiklike integreeritud energia- ja kliimakavade koostamisse;

15.

toonitab, et kliima-, energia- ja keskkonnapoliitikas on kestliku arengu meetmete kohalikule ja piirkondlikule tasandile toomine ülioluline, et täita kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid. Komitee kutsub seepärast üles tugevdama Euroopa partnerlusi, (4) linnade ja piirkondade võrgustikke, (5) nagu „Under2 Coalition“, ning piiriülest koostööd (6) ja platvorme, et töötada välja ühised strateegiad, koordineerida meetmeid, rakendada tõhusamaid strateegiaid ja ühendada ressursse, eelkõige kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, keskkonnameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas;

Kestliku arenguga Euroopa aastaks 2030: vähese CO2-heitega, kliimaneutraalne ja bioloogiliselt mitmekesine ringmajandus

16.

nõuab, et ELi kliimamuutuste poliitika oleks terviklik ja põhineks süsteemsel lähenemisviisil; märgib, et senini on ELi meetmed tihti killustatud eri valdkondade ja linna- ja maapiirkondade ning eri kategooriate vahel, nagu heitkogustega kauplemise sektor (HKS), heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluv sektor ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor; julgustab piirkondi ja linnu juhtima järkjärgulist üleminekut uuele süsteemsele mudelile ja stimuleerima uusi terviklikumaid lahendusi enne 2030. aastat;

17.

toetab Euroopa Parlamendi üleskutset liikmesriikidele kehtestada asjakohane poliitika ja rahastamine, et vähendada tõhusalt heitkoguseid; rõhutab, et ELi vahendid asjakohastest fondidest võiksid vajaduse korral pakkuda lisatoetust; (7)

18.

nõuab kombinatsiooni asjakohastest turumehhanismidest, maksustamisalastest muudatustest, toetusmeetmetest, õigusaktides sätestatud nõuetest ja riigiasutuste võetud kohustustest liikmesriikide ja piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tasandil, et meelitada ligi kliimamuutustega seotud investeeringuid heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvasse sektorisse, et heitkoguseid kulutõhusal viisil vähendada. Sellega seoses jääb komitee ootama komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni välja kuulutatud ettepanekuid Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimapanga kohta;

19.

on siiski veendunud, et lisaks ELi heitkogustega kauplemise süsteemile on ELi tasandil vaja tõhusaid meetmeid otseste ja kaudsete fossiilkütuste toetuste (nt lennukikütusele kehtivad maksusoodustused) kaotamiseks, et luua võrdsed tingimused taastuvenergiale, soodustada käitumismustrite muutumist ja luua vajalikke ressursse õiglase ülemineku toetamiseks; tervitab sellega seoses komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni algatatud arutelu CO2-heite maksustamise ja CO2 piirtariifide teemal;

20.

soovitab tugevaid turupõhiseid stiimuleid, et soodustada uute CO2 sidujate arengut ja suure CO2-jalajäljega materjalide kestlikku asendamist väikese jalajäljega materjalidega, samuti täiendavaid meetmeid teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, et arendada edasi CO2 vähendamise tehnoloogiaid ja mõõtmismeetodeid;

21.

nõuab ELi kliimaeesmärkide karmistamist valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kehtestatud 1,5 °C eesmärgi kohaselt sellise tasemeni, mis oleks rakendatav, ning teeb ettepaneku luua süsinikdioksiidi eelarve ja kehtestada muud mehhanismid ülejäänud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning vaadata uuesti läbi 2030. ja 2040. aasta eesmärgid ja viia need kooskõlla 2050. aasta CO2-neutraalsuse eesmärgiga. Komitee rõhutab, kui tähtis on tagada sotsiaalne õiglus ja liikmesriikide konkurentsivõime ning rahvusvaheline koostöö;

22.

kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama Soome ELi eesistumise ajal koostöös Euroopa Regioonide Komiteega uuringu selle kohta, kuidas saaks süsteemsemat lahendust kavandada ja rakendada pärast 2030. aastat;

23.

julgustab piirkondi ja linnu juhtima järkjärgulist üleminekut uuele süsteemsele mudelile ja stimuleerima uusi lahendusi enne 2030. aastat;

24.

märgib, et kliimameetmete tõhusus ja kulutõhusus peavad olema juhtpõhimõtted ELi jaoks süsteemsema lahenduse väljatöötamisel muu hulgas selliste meetmete abil nagu heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine ja tugevdamine, parandades samal ajal selle vastupidavust ja prognoositavust;

25.

juhib tähelepanu sellele, et kestliku arengu eesmärkide ja kliimaeesmärkide saavutamine nõuab keskkonnasäästlike lahenduste jaoks tehtavate investeeringute olulist suurendamist. Näiteks, kui vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks enam kui 90 %, siis tuleks iga-aastasi investeeringuid keskkonnasäästlikesse lahendustesse võrreldes praeguse tasemega kolmekordistada;

26.

teeb ettepaneku laiendada ja tugevdada heitkogustega kauplemise süsteemi kliimamuutuste leevendamise valdkonnas. Siiski märgib komitee, et kulude ja tulude tõhus tasakaalustamine peaks olema keskne põhimõte;

27.

rõhutab Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulisust ja mõju ning kodanike tugevat rolli ülemaailmsel tasandil selliste algatuste kaudu nagu ülemaailmne kliima- ja energiaalane linnapeade pakt ja ÜRO „25 + 5 SDG Cities Leadership Platform“, millega ergutatakse parimate tavade vahetamist, et tagada kestliku arengu eesmärkide elluviimine kohalikul tasandil;

28.

toonitab, et kohalikel osalejatel ja kodanikel on parimad võimalused teadlikkuse suurendamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks; rõhutab ka seda, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasub kohustus võtta meetmeid, et kodanikud saaksid elada kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, ning nad peavad samuti toetama kodanike mobiliseerimist eesmärkide saavutamise nimel;

29.

võtab endale kohustuse teha kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl kuuldavaks tulevastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. konverentsil ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil, ning toetab kaugelepürgivat, ajaliselt piiritletud ja teaduspõhist 2020. aasta järgset ülemaailmset bioloogilise mitmekesisuse raamistikku, mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega. Komitee kutsub osalisi üles rakendama mitmetasandilist valitsemist, mille kohaselt kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ametlikult planeerimise, rakendamise, seire, aruandluse ja kontrolli valdkonnas, ning kordab oma üleskutset töötada kõigil tasanditel välja teadlikkuse koordineeritud suurendamise ja kaasamise ulatuslikud strateegiad;

Täpsemalt: vähese CO2-heitega, kliimaneutraalne ja bioloogiliselt mitmekesine ringmajandus ning sotsiaalselt õiglane üleminek

30.

toetab ambitsioonika, ajaliselt piiritletud ja teaduspõhise ülemaailmse ringmajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse raamistiku väljatöötamist 2020. aasta järgseks ajaks. See peaks olema kooskõlas ja lõimuma kestliku arengu eesmärkidega;

31.

väljendab heameelt ELis toimunud edusammude üle ringmajandusele üleminekul, sealhulgas paranenud jäätmekäitluse üle, aga märgib, et Euroopa tasandi finants- ja õigusraamistikud peavad ringmajanduse strateegia elluviimiseks muutuma veelgi tõhusamaks. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama komisjoni kavandatud uue ringmajanduse tegevuskava raames konkreetsed ettepanekud, mis puudutavad asjaomase sidusa raamistiku puuduvaid lülisid, pidades seejuures silmas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli ning pöörates erilist tähelepanu ressursimahukatele sektoritele, nt ehitus, ja muudatustele tootedisainis. Ringmajandusele ülemineku sotsiaalset kasu tuleks selgemalt rõhutada;

32.

pooldab ELi järgmist strateegilist tegevuskava 2019–2024, (8) mis hõlmab säästvat tarbimist ja tootmist, võitlust kliimamuutuste vastu ja keskkonnaseisundi halvenemise tagasipööramist, üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele, edendades keskkonnahoidlikku majanduskasvu, biomajandust ja jätkusuutlikku innovatsiooni, pöörates tähelepanu energiajulgeolekule ning kodumajapidamiste ja ettevõtete energiakuludele;

33.

nõuab terviklikku kohapõhist lähenemisviisi keskkonnapoliitikas mitmetasandilise valitsemise kaudu, et tugevdada linnade ja piirkondade rolli, mõjuhindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist, keskkonnaalast aruandlust ja keskkonnaõiguse jõustamist ning tõhustada keskkonnaalase teabe kättesaadavust;

34.

rõhutab piirkondade ja linnade keskset rolli üleminekul ringmajandusele. Ringmajandust edendavad piirkonnad vajavad ühtset ja terviklikku lähenemisviisi, nagu näitab komitee arvamus ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi kohta; (9)

35.

rõhutab, et eri liikmesriikides on tarvis kiiresti muuta energiaallikate jaotust vastavalt nõuetele, mis sisalduvad pikaajalises strateegias CO2-heite vähendamiseks. See tähendab ka vajadust suurendada taastuvenergia osakaalu võrreldes praegu kokku lepitud ELi sihiga, milleks on 32 % aastaks 2030 ning seda eelkõige baaskoormuselektri puhul, et oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet;

36.

kutsub avalikku sektorit ja tööstusvaldkonna otsustajaid üles kiirendama uute strateegiliste energiatehnoloogiate (ELi SET-kava) kasutuselevõttu, et võidelda kliimamuutuste vastu tänu teadlikematele tarbijatele ja arukate energiavõrkude kasutamisele;

37.

toonitab, et kliimamuutustega seotud üleminek nõuab märkimisväärseid rohelisi ja siniseid investeeringuid ning innovatsiooni, suuremat koostoimet rahastamisallikate vahel ja tugevamaid seoseid keskkonnale mõeldud avaliku ja erasektori rahastamise vahel. Komitee viitab selles kontekstis ka oma arvamusele, milles käsitletakse väga suurel määral fossiilsetest kütustest sõltuvate piirkondade konkreetseid probleeme; (10)

38.

pooldab vett, pinnast, müra ja õhukvaliteeti puudutavate kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide iga laadi hindamist või toimivuskontrolle, milles tuleks samuti pöörata tähelepanu olulisele vajadusele parandada poliitika sidusust kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, edendades selleks ringmajandust ning säästvat tootmist ja tarbimist ning uute saasteainete, nt mikroplastide, farmaatsiatoodete ja isikliku hügieeni toodete, pestitsiidide, desinfitseerimise kõrvalsaaduste ja tööstuskemikaalide problemaatikaga tegelemist;

39.

on sügavalt mures maailmas praegu valitseva keskkonnaalase hädaolukorra pärast, nii nagu seda kirjeldati IBPESi hiljutises üldhinnangus bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kohta. Komitee rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine õõnestab paljude riikide võimalust kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ja kutsub seepärast linnu ja piirkondi tungivalt üles võtma viivitamata meetmeid, et arvestada bioloogilise mitmekesisusega (11) eri poliitikavaldkondades, sh põllumajanduses ning linna- ja maapiirkondade arengus, näidates selgelt ka õiguslikult siduval tasandil, kui olulised on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgid. Komitee kutsub komisjoni üles toetama uuenduslikke looduspõhiseid lahendusi ja rohelist taristut, mis töötatakse välja ja mida rakendatakse riigi tasandist madalamal tasandil, et võidelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuse vastu;

40.

kinnitab veelkord oma üleskutset luua Euroopa Kliimaneutraalsuse Seirekeskus (12) ning rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset rolli kliimamuutuste seirekeskuste väljatöötamisel;

41.

nõuab, et võetaks vastu uuesti sõnastatud joogiveedirektiiv, et tagada kõigi juurdepääs veele (hõlmates veekogude hea ökoloogilise seisundi säilitamist), vähendada terviseohtusid alla 1 %, vähendada pudelivee tarbimist, säästa raha, vähendada plastijäätmeid ja CO2-heidet;

42.

nõuab, et veepoliitika raamdirektiivi uuestisõnastamisel näidataks üles sama palju ja veelgi enam edasipüüdlikkust, tagades, et veekogusid säilitatakse ja taastatakse ning et veeökosüsteemide seisund ELis oleks piisavalt hea;

43.

kordab oma üleskutset parandada ELi veemajanduse tõhusust, laiendades vee korduskasutamisele esitatavaid miinimumnõudeid käsitleva ELi määruse kohaldamisala nii, et see ei kehtiks mitte ainult põllumajandusmaa niisutamisele, vaid ka linnapiirkondade haljasalade – parkide ja avalikuks kasutamiseks mõeldud alade – niisutamisele; (13)

44.

juhib tähelepanu sellele, et territoriaalse mõju hindamised, millel on komitee toetus, võivad olla kasulikud vahendid, et hinnata kliima- ja energiaalase ja ökoloogilise ülemineku valdkonna õigusaktide potentsiaali ja nende võimalikku väga erinevat mõju ELi eri piirkondades; Selles kontekstis võiks komitee laiendada koostööd Teadusuuringute Ühiskeskusega nende mõju hindamise vahendite osas, et veelgi tugevdada oma tegevust kõnealuses valdkonnas;

45.

on seisukohal, et õiglase ülemineku põhimõte „kedagi ei jäeta tagaplaanile“ on kliimaalase ja ökoloogilise ülemineku üks juhtpõhimõtteid sotsiaalsest, territoriaalsest ja poliitilisest vaatepunktist lähtudes. Selles kontekstis tuleb energiaostuvõimetuse vastu võitlemist käsitleda ühe prioriteedina energiaga seotud poliitika ja programmide kujundamisel, kehtestades konkreetsed eesmärgid energiaostuvõimetuse vähendamiseks aastaks 2030 ja selle kaotamiseks aastaks 2050; (14)

46.

rõhutab noorte pühendumise keskset tähtsust. Piirkondlikud ja kohalikud noortenõukogud ja noorteliikumised tuleks kaasata kliima- ja kestliku arengu meetmete kujundamisse ja rakendamisse;

47.

rõhutab, et ökoloogiline üleminek loob kvaliteetseid ettevõtteid ja töökohti ringmajanduses, puhta energia, toidu ja põllumajanduse valdkondades, ning kutsub ELi üles suurendama kliimaeesmärkide sidusust ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja InvestEU programmi abil, tagades samaaegselt kestliku arengu eesmärkide rakendamise kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

Eesmärgid, näitajad ja andmed

48.

kordab, et kogu ELi hõlmava kestliku arengu strateegia ja tegevuskava 2030 rakendamisele suunatud liikmesriikide kestliku arengu strateegiate raames ühiselt kokku lepitud konkreetsed vahe-eesmärgid ja näitajad ning kliimamuutuste ja kestliku arengu eesmärkidega seonduvate andmete mõõtmine reaalajas on kohalike omavalitsuste, linnade ja piirkondade jaoks äärmiselt oluline, et saavutada majanduslikud, ökoloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised kestlikkuse eesmärgid;

49.

toonitab, et vaja on kohaliku ja piirkondliku tasandi strateegiliste näitajate kogumit tegevuskava 2030 raames ning usaldusväärseid piirkondlikke kliimaandmeid, ning uue tehnoloogia, nt tehisintellekti kasutamise olulisust, et heita valgust kohalike kogukondade kliimameetmetele. Sellega seoses tuletab komitee meelde, et oluline on kasutada võimalikult optimaalselt linnapeade pakti andmebaasi ja võimalust rajada sild kohalike ja piirkondlike andmete ja riiklikult kindlaksmääratud panuste vahel, luues selleks kohalikult kindlaksmääratud panuse;

50.

juhib tähelepanu linnade ja piirkondade varasematele kogemustele konkreetsete näitajate väljatöötamisel sellistes valdkondades nagu keskkond, elukvaliteet ja kodanike heaolu. Need näitajad peavad olema kooskõlas kohalike vajadustega;

51.

rõhutab, et EL peab asjakohaselt tuvastama, edendama ja rahastama teadmussiiret ja teadmiste ühisarendamist, vastastikusi partnerlusi, mestimis- ja mentorlustegevust;

Edasised meetmed

52.

võtab endale kohustuse uuendada oma protsesse ja tavasid, et toetada paremini kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile toomisel ja rakendamisel kogu ELi hõlmava kestliku arengu strateegia raames, vastates sel viisil kodanike nõudmistele võtta rohkem meetmeid ja saavutada kliimamuutuse vastu võitlemisel konkreetseid tulemusi;

53.

kutsub üles edendama avaliku ja erasektori partnerlusi, keskkonnahoidlikke riigihankeid ning ökoloogilise ülemineku ja kliimamuutuse vastase võitlusega seotud katseprojektide elluviimist;

54.

juhib murelikult tähelepanu ELi vabakaubanduslepingutele teiste riikidega ja nõuab, et need lepingud vastaksid kestliku arengu eesmärkidele, Pariisi kokkuleppele ja ELi keskkonnastandarditele;

55.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad oma ostujõuga kaupade ja teenuste ning tööde teostajate valikul aidata oluliselt kaasa kestlikule tarbimisele ja tootmisele, ressursitõhusamale majandusele ning seega ka kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

56.

nõustub 2030. aasta tegevuskava eesmärgiga saavutada loodusvarade säästvama kasutamise ja kõige haavatavamate ökosüsteemide kaitsmise abil jätkusuutlikud keskkonnatingimused ja -protsessid, tuletades meelde, kui olulised on keskkonna ja kliimamuutustega seotud kohalikud ja piirkondlikud meetmed kooskõlas poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususega. Komitee juhib tähelepanu detsentraliseeritud koostööle, mitmeid sidusrühmi hõlmavatele partnerlustele ning õppimisele ja kogemuste vahetamisele seoses linnade ja piirkondade jalajälje vähendamise ja parandamisega ressursside tarbimise ja CO2-heite seisukohast;

57.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi võetud kohustuse üle seoses kestliku arengu eesmärkidega ning eelkõige kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja kestliku arengu laiendatud töörühma manifesti üle ning kutsub üles viljakale koostööle pädevate komisjonide ja laiendatud töörühmaga ametiajal 2019 - 2024;

58.

kutsub üles arvestama neid soovitusi ELi institutsioonide edaspidises töös järgmisel ametiajal koostöös Euroopa Regioonide Komiteega.

Brüssel, 8. oktoober 2019

Euroopa Regioonide Komitee

president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Üldasjade nõukogu järeldused „Veelgi kestlikuma liidu saavutamine aastaks 2030“, 9.4.2019.

(2)  COR-2019-00239, „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030“, ECON-VI/044, raportöör Arnoldas Abramavičius (LT/EPP) (ELT C 404, 29.11.2019, lk 16)..

(3)  Tagada 2030. aastaks kõigile inimestele juurdepääs ohutule ja taskukohasele eluasemele; kindlustada turvaline, taskukohane, kättesaadav ja kestlik transport; vähendada märkimisväärselt katastroofidest ning vee- ja õhusaastest tingitud surmajuhte; olulised on ka horisontaalsed eesmärgid, parandamaks kodanike kaasamist otsuste langetamisse, integreeritud linna- ja maaelu arengu strateegiate ja sotsiaalse kaasamise strateegiate arendamisse, kultuuripärandi kaitse ja linnade elaniku kohta tekitatud keskkonnamõju vähendamine.

(4)  Nt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi Climate-KIC, Euroopa innovatsioonipartnerlused, energiaplatvorm, ELi linnade tegevuskava partnerlused ning linnapeade kliima- ja energiapakt.

(5)  Nt. ERRIN, Eurocities, Climate Alliance, linnapeade pakt.

(6)  Nt Alpide ja Püreneede piiriülesed kliimamuutuste seirekeskused ja eelkõige Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused (ETKR).

(7)  Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon „Kliimamuutused – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega“ (2019/2582(RSP)) (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(8)  COM(2019) 218 final „Euroopa 2019. aasta mais: valmistumine ühtsemaks, tugevamaks ja demokraatlikumaks liiduks üha ebakindlamas maailmas“.

(9)  COR-2018-03652 (ELT C 461, 21.12.2018, lk 210).

(10)  COR-2019-00617. Arvamus „Pariisi kokkuleppe rakendamine innovaatilisele ja säästvale energiale ülemineku kaudu kohalikul ja piirkondlikul tasandil“, ENVE-VI/040, raportöör Witold Stępień (PL/EPP) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 72).

(11)  ÜRO keskkonnaprogramm – valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES), Global Assessment on Biodiversity and Ecosystem Services.

(12)  Vt arvamus COR-2018-05736 „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, ENVE-VI/037, raportöör Michele Emiliano (IT/PES) (ELT C 404, 29.11.2019, lk 58).

(13)  COR-2019-03645. Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta“, ENVE-VI/034, raportöör Oldřich Vlasák (CZ/ECR) (ELT C 86, 7.3.2019, lk 353).

(14)  Vt arvamus COR-2018-05877 „Mitmetasandiline valitsemine ja valdkondadevaheline koostöö võitluses energiaostuvõimetusega“, ENVE-VI/038, raportöör Kata Tüttő (HU/PES) (ELT C 404, 29.11.2019, lk 53).


Top