Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030“

(2019/C 404/04)

Raportöör	:	Arnoldas ABRAMAVIČIUS (LT/EPP) Zarasai rajoonivolikogu liige
Viitedokument	:	Komisjoni teatis – aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ COM(2019) 22 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

peab tervitatavaks ELi aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ ning kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu üles tunnistama kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi elluviimise oma poliitilise tegevuskava prioriteediks ja järgmise, 2019.–2024. aastat hõlmava ja kaugemalegi ulatuva ELi strateegilise kava üldeesmärgiks. Komitee loodab lisaks, et Euroopa Komisjoni uus koosseis sillutab teed tegevusele kogu ELi hõlmava kestliku arengu strateegia ja rakenduskava näol, nagu nõuti juba Euroopa Ülemkogu 18. oktoobri 2018. aasta järeldustes;

2.

nõustub, et kestliku arengu eesmärkide põhjalik määratlus peab olema raamistikuks poliitilistele meetmetele, mille abil lahendada meie paljusid probleeme – st majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased, valitsemisalased ja välistegevusega seonduvad probleemid – ning rõhutab, et kõigil osalejatel peab olema ühine arusaam kestlikust arengust ja kestliku arengu eesmärkidest, et neid inimeste ja tulevaste põlvkondade heaolu nimel täiel määral ellu viia. Esimene eesmärk on vähendada vaesust ja ebavõrdsust, jätmata kedagi kõrvale, tagades rahumeelse maailma ning luues ja jagades jõukust maakera võimaluste piires;

3.

rõhutab, et 17 kestliku arengu eesmärki on universaalsed ja jagamatud ning poliitiline sidusus nende saavutamiseks võetud meetmete vahel on edu tagamisel üks põhitegur;

Mõtetelt tegudele

4.

on seisukohal, et Euroopa Komisjoni esitatud kolmest stsenaariumist, millega soodustada arutelu ELi järgmiste sammude üle 2030. aasta tegevuskava elluviimisel, on stsenaarium 1 ainus võimalus, mis käsitleb nii ELi sise- kui ka välistegevust ja hõlmab kõiki poliitikavaldkondi;

5.

väidab, et arvestades kestliku arengu eesmärkide keerukust ning tulemusi, mis saadi komitee ja OECD küsitlusest kohalike ja piirkondlike meetmete kohta kestliku arengu eesmärkide valdkonnas, (1) on kiirelt vaja ELi üldstrateegiat, mille abil kooskõlastada rakendamist kõigi valitsustasandite vahel koos ajaliselt piiritletud eesmärkide ja konkreetsete tulemustega 2030. aastaks ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanismidega, eelistades seega stsenaariumi 1;

6.

rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide rakendamiseesmärgid ja nendega seotud poliitilised strateegiad tuleks kehtestada alt üles ja ülalt alla suunatud lähenemisviisi kombinatsioonis, kaasates kõik valitsustasandid ja asjaomased sidusrühmad ning luues riigi tasandi ja piirkonniti erinevate eesmärkide kogumi. See Euroopa kestliku arengu strateegia 2030 peaks asendama praeguse strateegia „Euroopa 2020“;

7.

rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid viivitamata kiirendama oma tegevust kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning integreerima need kõigisse poliitikavaldkondadesse, nagu on kirjeldatud stsenaariumis 2;

8.

toonitab, et vajalik on stsenaariumis 3 kirjeldatud välistegevus. Ent keskendumine üksnes välistegevusele ei kahjustaks mitte ainult ELi usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil, vaid jätaks ka tunnistamata asjaolu, et EL ja selle liikmesriigid ei ole kaugeltki saavutanud kõiki kestliku arengu eesmärke, ning takistaks samal ajal ka edusammude tegemist nende saavutamisel ELis;

9.

rõhutab, et kõigil tasanditel tuleb kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks kehtestada senisest kõrgemad sihid, seda nii Euroopa, riigi, piirkonna kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil;

Piirkondade ja linnade kaasamine

10.

rõhutab, et eesmärk mitte kedagi kõrvale jätta nõuab seda, et kõik valitsustasandid tagaksid laiaulatusliku integratsiooni ning vastastikku toetava ja sidusa (territoriaal)poliitika kujundamise. Kutsub üles looma mehhanismi, mille abil saaks jälgida tehtud edusamme ja teha kindlaks peamised probleemid, mis on seotud kestliku arengu eesmärkide rakendamisega kohapeal ning mis aitaks tagada ressursside tõhusa kasutamise;

11.

märgib, et 17 kestliku arengu eesmärgi 169 sihtmärgist 65 % puhul on nende saavutamiseks vaja kestliku arengu eesmärkide rakendamisse ja seiresse jõuliselt kaasata piirkonnad ja linnad (2). Linnad ja piirkonnad viivad kestliku arengu eesmärgid kohalikule tasandile mitte pelkade elluviijatena, vaid ka poliitikakujundajatena, kes asuvad kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele kõige lähemal. Komitee ja OECD küsitluse tulemused kinnitavad veelgi linnade ja piirkondade aktiivset tegutsemist, sest 59 % vastanutest tegelevad kestliku arengu eesmärkide elluviimisega. Paljud Euroopa piirkonnad ja linnad on olnud kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimise teerajajad (3) ning nad on näidanud, et piirkonnad ja linnad on kestliku arengu eesmärkide tulemuslikuks ja kiireks rakendamiseks hädavajalikud;

12.

rõhutab selliste paljutõotavate ja teed rajavate algatuste rolli nagu OECD „Cities and Regions for the Sustainable Development Goals“ (linnad ja piirkonnad kestliku arengu eesmärkide eest) ning ÜRO „25 + 5 SDG Cities Leadership Platform“ (kestliku arengu eesmärkide teemaline linnajuhtimise platvorm), mis aitavad vabatahtlikel piirkondadel ja linnadel kestliku arengu eesmärke kohalikul tasandil ellu viia, ÜRO algatuse puhul viis aastat enne 2030. aastat;

13.

rõhutab oma uuringule „Territoriaalne lähenemisviis kestliku arengu eesmärkide täitmiseks“ (4) tuginedes, kui oluline on suurendada piirkondade ja linnade suutlikkust ja võimekust saavutada kestliku arengu eesmärke kohalikul tasandil, parandada käimasolevate algatuste nähtavust ning soodustada ELi struktuurireformi tugiteenistuse (5) kasutamist piirkondades ja linnades. Teenistuse eesmärgid tuleks viia kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega;

14.

võtab endale ülesande toetada kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimist ja territorialiseerimist ning vältida töö dubleerimist, edendades partnerlust rahvusvaheliste (6) ja Euroopa ühendustega; (7)

15.

rõhutab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Regioonide Komitee olulist rolli koos teiste Euroopa organisatsioonidega, et edendada vastastikust hindamist, kogemustevahetust, koostööd ja vastastikust õppimist piirkondade ja linnade vahel kogu ELis;

16.

kutsub üles täielikult tunnustama piirkondade rolli kestliku arengu eesmärkide saavutamisel kohalikul tasandil ELis. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis roll väärtuste arendamisel ja sotsiaalsete suhete kujundamisel, mistõttu on selge vajadus kaasata nad kestliku arengu tagamise meetmete väljatöötamisse kogu ELis;

17.

juhib tähelepanu sellele, et ELi piirkonnad erinevad üksteisest märkimisväärselt arengutaseme, demograafia, tootmisstruktuuri ja industrialiseerimise taseme poolest, mistõttu vähem arenenud, äärepoolsematele ja saarepiirkondadele nagu ka energiaalase ülemineku lävel seisvatele piirkondadele on vaja paindlikku ja kohapõhist lähenemisviisi;

18.

toetab Euroopa piirkondade jaoks kestliku arengu eesmärkide teemalise praktikakogukonna loomist, mida juhib nrg4SD;

19.

rõhutab ülemaailmset majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lõhet, mis esineb ka ELi liikmesriikides ja nende vahel. Kuigi kestliku arengu eesmärgid hõlmavad eesmärgi nr 11 all linnastumise teemat, peame tagama ELis tasakaalustatud piirkondliku arengu, et mitte keegi ega mitte ükski piirkond ei jääks maha;

20.

rõhutab, kui oluline on kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi avaliku ja erasektori vahendite tõhus koostoime ja integreerimine ning avaliku ja erasektori koostöö strateegilise arengu ja investeeringutega kestliku arengu alaeesmärkide saavutamiseks aastaks 2030;

21.

rõhutab, et ühtekuuluvus on peamine ELi investeerimisvahend piirkondade ja linnade jaoks, et viia ellu kestliku arengu eesmärke ning tagada enda majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne areng. Komitee soovib seega, et ELi järgmised, 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid oleksid kättesaadavad kõigile piirkondadele ja edendaksid kõigi kodanike osalemist, tuginedes õiguslikult siduvale Euroopa partnerluse käitumisjuhendile. ELi järgmise ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid peaksid olema paremini kooskõlastatud kestliku arengu eesmärkidega, et tagada meetmete parem rakendamine ja suurem sidusus;

22.

rõhutab, et kuigi kestliku arengu eesmärgid hõlmavad linnaeesmärki, st eesmärk nr 11, ei ole kehtestatud ühtegi konkreetset piirkondlikku eesmärki ning piirkondlikule arengule viidatakse üksnes kaudselt maakasutuse pealkirja all. Seega tähendab ühtekuuluvuspoliitika tihe kooskõlastamine kestliku arengu eesmärkidega seda, et ELi uue ühtekuuluvuspoliitika rahastamise kavandamisel võetakse arvesse kõiki piirkondlikku arengut puudutavaid kestliku arengu eesmärke ja mitte ainult kestliku arengu eesmärki nr 11;

23.

rõhutab ELi linnade tegevuskava mudelit, millega edendatakse linnade kestliku arengu teemalist dialoogi kõigi valitsustasandite vahel. See protsess võiks innustada tulevase ELi strateegilise tegevuskava (2019–2024) juhtimise kujundamist, et EL saaks tõhusamalt lahendada kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seonduvaid probleeme;

24.

rõhutab potentsiaali, mis on komitee ettepanekul, (8) et tulevane 2020. aasta järgne ühtekuuluvuspoliitika peaks toetama piirkondi ja linnu kestliku arengu eesmärkide viimisel kohalikule tasandile ning kestliku linnaarengu strateegiate rakendamise kohandamisel kohalike oludega;

25.

rõhutab, kui olulised on ELi põllumajandus-, teadus- ja innovatsioonipoliitika rahastamisvahendid ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ning nende koostoimeline kasutamine koos Ühtekuuluvusfondi vahenditega kestliku arengu eesmärkide täielikuks saavutamiseks;

Kõigi sidusrühmade kaasamine

26.

rõhutab, et arvestades kestliku arengu eesmärkide ümberkujundavat iseloomu, peavad kõik ühiskonnakihid ja majandustasandid võtma endale vastutuse kestliku arengu eesmärkide eest. Komitee rõhutab erasektori ja majanduslike ärimudelite tähtsust kestliku arengu eesmärkide rakendamisel ja saavutamisel 2030. aastaks;

27.

tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide keskmes on inimesed ning et partnerlus, osalemine ja mõjuvõimu suurendamine on kestliku arengu põhiväärtused. Igas vanuses kodanike, mitmekesise kodanikuühiskonna, teadusringkondade, ametiasutuste ja erasektori osalemine mitmeid sidusrühmi hõlmavates dialoogides on vajalik, et teha kindlaks ja ühiselt luua lahendusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, leides samal ajal õige tasakaalu vältimatute kompromisside vahel;

28.

rõhutab alt-üles liikumiste, soodsate tingimuste ja ettevõtlikkuse olulist rolli linnades ja piirkondades kestliku arengu eesmärkide ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel;

29.

pooldab ulatuslikke teavitamismeetmeid kestliku arengu eeliste kohta, et tagada ühiskonnas pikaajaliselt ja igas vanuses inimeste puhul asjakohased hoiakud;

ELi tasandi juhtimine kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks

30.

kutsub Euroopa Komisjoni uut koosseisu üles võtma endale juhirolli mitmetasandilise, mitmeid sidusrühmi hõlmava ja valdkonnaülese juhtimise loomisel stsenaariumi 1 osana, võimaldades integreerida kestliku arengu eesmärkide kõik mõõtmed kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, tagades samal ajal poliitika sidususe eri sektorite vahel ning kaasates poliitikakujundamise kõigisse etappidesse kõiki valitsustasandeid ja sidusrühmi, sealhulgas kodanikke;

31.

rõhutab, kui oluline on õppimine, sest poliitiline juhtimine on ülitähtis, ning märgib, et nii poliitikuid kui ka haldusametnikke tuleb kestliku arengu eesmärkide küsimuses koolitada ja nad peavad neile pühenduma, ning et kõik ELi institutsioonid peavad kestliku arengu eesmärke oma valitsemisalas arvesse võtma;

32.

soovitab järgmisel Euroopa Komisjoni presidendil määrata ametisse spetsiaalse töörühma, mis on seotud tema bürooga ning mis teeb koostööd kõigi volinikega ja vaatab läbi kõik poliitilised ettepanekud kestliku arengu eesmärkide kohta. See peaks juhtima tähelepanu võimalikele konfliktidele ja vajalikele kompromissidele ning vastutab kestliku arengu eesmärkide arvessevõtmise eest kõigis ELi poliitikavaldkondades. See hõlmab tihedat koordineerimist peadirektoraatide vahel;

33.

kutsub järgmist Euroopa Komisjoni presidenti üles andma igal aastal oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus Euroopa Parlamendile aru kestliku arengu eesmärkide rakendamisest. Samuti tuleb aru anda üldasjade nõukogule;

34.

kutsub nõukogu üles soodustama kestliku arengu eesmärkide rakendamist ja edendama vastastikust õppimist riiklikul tasandil, arutades vabatahtlikke riiklikke ülevaateid üldasjade nõukogus enne ÜRO kõrgetasemelistel poliitilistel foorumitel kavandatud ettekandeid;

35.

kutsub Euroopa Parlamenti kui kaasseadusandjat üles võtma kestliku arengu eesmärke arvesse kõigis oma asjakohastes poliitilistes toimikutes ja kaasata kõik kestliku arengu eesmärkidega tegelevad komisjonid. Komitee soovib, et parlamendi komisjonides nimetataks kestliku arengu eesmärke käsitlevad alalised raportöörid;

36.

kohustub tegema kestliku arengu eesmärkidega seonduvat tööd integreeritult ja sidusalt ning hõlmama need kõikidesse komitee komisjonidesse ja arvamustesse;

37.

teeb ettepaneku teha koostööd komisjoni ja teiste partneritega kestliku arengu eesmärkide kohalikul/piirkondlikul tasandil rakendamise jälgimisel. Komitee väljendab heameelt töö üle, mida on teinud kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvorm, mille Euroopa Komisjon moodustas avatud ja kaasava juhtimise vormina. Komitee toetab kindlalt selle jätkamist, et kaasata piirkondi, linnu, kodanikuühiskonda, akadeemilisi ringkondi ja ettevõtjaid kaasavasse kestliku arengu teemalisse dialoogi ja arendada vastutust kestliku arengu eesmärkide eest;

38.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon lisas platvormi soovitused kõnealusesse aruteludokumenti;

39.

soovib näha platvormi alalise nõuandeorganina, millega ELi otsusetegijad – Euroopa Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament – saavad konsulteerida Euroopa kestliku arengu saavutamist aastaks 2030 käsitleva üldstrateegia üle. Samuti võiks platvorm teavitada uusi Euroopa Komisjoni volinikke ja Euroopa Parlamendi liikmeid kestliku arengu eesmärkide teemal;

40.

kutsub üles kaasama Euroopa, riiklikke ja piirkondlikke platvorme korrapäraselt ELi sidusrühmade platvormi töösse, et tõhustada selle tööd ja suurendada selle esindavust;

41.

kutsub kõiki ELi institutsioone üles osalema korrapärases institutsioonidevahelises kestliku arengu eesmärkide teemalises dialoogis Euroopa Komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel, et tagada poliitika sidusus kestliku arengu 17. eesmärgi vaimus;

Kestliku arengu eesmärkide arvessevõtmine kõigis ELi poliitikavaldkondades

42.

julgustab Euroopa Komisjoni kasutama parema õigusloome suuniseid vahendina, mis aitab kavandada õigusakte kestliku arengu eesmärkide kõiki mõõtmeid arvesse võttes. Need suunised peaksid selgelt ära näitama kõik tegurid, mida tuleb arvesse võtta, kui soovitakse kasutusele võtta kestlik lähenemisviis;

43.

väidab, et kestliku arengu eesmärkide eri mõõtmete vahel tuleb vältimatult teha kompromisse, ning kutsub üles mõju süstemaatiliselt eelhindama, et teha kindlaks võimalikud koostoimed ja konfliktid ning hinnata kompromisse läbipaistvalt, võttes arvesse kohest ja pikaajalist mõju. Territoriaalse mõju hindamine ning kohaliku ja piirkondliku tasandi osalusarutelud kodanike ja sidusrühmadega on väga olulised otsuste aktsepteerimise ja hea poliitikakujundamise tagamisel;

44.

andes eeskuju teistele institutsioonidele ja organisatsioonidele, kohustub komitee korraldama iga-aastaseid konverentse, kus tutvustatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi ja parimaid tavasid;

45.

kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles viima Euroopa poolaasta kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega ja järgmise ELi strateegiaga Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030. Mitmeaastased suunised peaksid tagama, et Euroopa poolaasta tugevdab ELi strateegia rakendamist ning sellest saab kestliku arengu eesmärkide koordineerimise ja rakendamise vahend ning et seega saab iga-aastasest majanduskasvu analüüsist iga-aastane kestliku arengu analüüs;

46.

kutsub üles alustama mitmeaastast ELi kestliku arengu uuringut, millega käivitatakse mitmeaastane riiklik soovituste läbivaatamise ja nende kohta aruandmise tsükkel. Uuringus tuleks teha kokkuvõte ELi strateegia ja liikmesriikide kestliku arengu tegevuskavade rakendamisest. See oleks aluseks ELi liikmesriikide vabatahtlikele riiklikele ülevaadetele ÜROs;

47.

nõuab, et Euroopa poolaasta juhtimine komisjonis hõlmaks kõiki asjaomaseid komisjoni talitusi ja väldiks kapseldunud mõtlemist;

48.

kordab oma üleskutset, et Euroopa poolaasta juhtimine põhineks partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetel, kaasates iga-aastase tsükli algusest peale ELi piirkondi ja linnu käitumisjuhendi alusel (9) täieõiguslike partneritena; (10)

49.

kutsub ELi institutsioone üles kasutama ELi eelarvet, et integreerida kestliku arengu eesmärgid kõikidesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige peatades toetused fossiilkütustele ja karmistades säästlikkuskriteeriume riigihangetes;

50.

kinnitab veel kord vajadust jälgida kestliku arengu eesmärkide rakendamist ja kutsub üles koguma andmeid piirkonniti, vähemalt NUTS2 tasandil (ning vajaduse korral ka kohalikul tasandil), et võimaldada paremat poliitikakujundamist juhul, kui riigi keskmine on eksitav;

51.

kordab (11) vajadust minna SKPst kaugemale ja kasutada täiendavaid näitajaid, mis ei ole oma olemuselt üksnes majanduslikud, vaid mis hõlmavad kestliku arengu eesmärkide ümberkujundavat olemust ja mida tuleks mõõta NUTS2 tasandil vähemalt eristatud andmete alusel, mis on olulised kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohast;

52.

juhib tähelepanu sellele, et teedrajavad piirkonnad ja linnad koostavad oma näitajad ja koguvad oma andmeid koostöös kohalike osalejatega, sealhulgas erasektoriga. Kohalike näitajate väljatöötamine annab hea võimaluse soodustada osalust ja isevastutust. Kuid 40 % komitee ja OECD küsitlusele vastanutest ei kasuta ühtegi näitajat. ELi näitajaid ei pruugita kohalikul tasandil kasutada, sest puuduvad NUTS2 tasandi andmed;

53.

teeb ettepaneku, et ELi Teadusuuringute Ühiskeskus looks linnade kestliku arengu eesmärkide andmeplatvormi, et koostada kestliku arengu eesmärke rakendavate vabatahtlike linnade Euroopa käsiraamat. Komitee juhib lisaks tähelepanu tööle, mida teeb linnaandmete maailmanõukogu (World Council on City Data), mis kehtestas arukate ja vastupidavate linnade näitajate ISO standardid, ning samuti OECD tööle sellise visualiseerimisvahendi väljatöötamisel, milles on ühendatud ametlikud näitajad ning piirkondlikul ja kohalikul tasandil modelleeritud näitajad, et võtta arvesse piirkondlikke erinevusi;

54.

palub Eurostatil lisada see töö ja mõõdetud edusammud oma iga-aastasesse järelevalvearuandesse, jättes ruumi ka kvalitatiivsetele andmetele. Komitee on valmis tegema ja edendama koostööd nende partneritega, et jälgida kestliku arengu eesmärkide rakendamist kohalikul/piirkondlikul tasandil;

55.

kordab, et paljud piirkonnad ja linnad on selles üleminekus üha enam esirinnas, kasutades edukaid alt-üles suunatud algatusi, nagu linnapeade kliima- ja energiapakt ning Euroopa Regioonide Komitee saadikud, kes selles valdkonnas tegutsevad. Kõnealused alt-üles suunatud liikumised võivad anda kestliku arengu eesmärkide rakendamisele uut hoogu ja aidata kaasa olulisele edasiminekule;

Kestliku arengu eesmärkide välismõõde

56.

rõhutab, et EL peab kestliku arengu eesmärkide rakendamisel võtma arvesse nende välismõõdet, sealhulgas oma sisepoliitika välismõju, näiteks seoses ühise põllumajanduspoliitika või kaubandusega. Sise- ja välismõõde ei ole omaette maailmad ning on väga oluline püüelda kestliku arengu valdkonnas poliitilise sidususe poole;

57.

soovib näha ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi partnerlust, et aidata arengukoostöö abil kestliku arengu eesmärke ellu viia;

58.

nõuab ülemaailmsete tarneahelate rolli paremat jälgimist, et tagada õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimine ning ringmajanduse tavade rakendamine ja ressursside liigkasutamise vältimine;

59.

rõhutab, et väga olulised on detsentraliseeritud koostöö ja Euroopa Regioonide Komitee algatused, nagu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Regioonide Komitee linnade ja piirkondade arengukoostöö foorum, millel 2019. aasta veebruaris keskenduti kestlikele linnapartnerlustele ja mis tõi kokku üle 500 osaleja enam kui 80 riigist ning millel töötati välja konkreetsed poliitikasoovitused kestliku arengu edendamiseks kohalike ja piirkondlike partnerluste kaudu, või Nikosia algatus Liibüa omavalitsuste toetuseks. Kõnealused komitee algatused näitavad, et ELi toetus ei tohiks keskenduda üksnes suurte linnade vahelistele ulatuslikele partnerlusprojektidele, vaid see peaks olema samamoodi kättesaadav eri suurusega detsentraliseeritud koostööalgatustele, mis hõlmavad eri tüüpi piirkondi;

60.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjoni ettepanek uue naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) kohta ei hõlma temaatilist eelarverida, mille eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi;

61.

kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama noorte, naiste ja kodukohast lahkuma sunnitud inimeste majanduslikku ja sotsiaalset integreerimist arengumaades. Detsentraliseeritud koostöö partnerlusvaim võib aidata muuta arusaama rändest kui ohust arusaamaks rändest kui võimalusest, eriti arvestades piirkondade ja linnade olulist rolli rändajate integreerimisel vastuvõtvasse ühiskonda;

ELi poliitika

62.

nõustub aruteludokumendi analüüsi ja ettepanekuga jätkata kõigepealt tööd nelja poliitilise aluse ja nelja horisontaalse tugisüsteemiga, kuid esitab siiski järgmised lisatähelepanekud;

63.

rõhutab, et lisaks kliimamuutuste küsimuse integreerimise eesmärgi kavandatavale suurendamisele 25 %-le tuleks uues mitmeaastases finantsraamistikus eraldada asjakohased rahalised vahendid kestliku arengu jaoks ja tagada ka see, et rahastamine ei õõnesta ühelgi juhul kestliku arengu eesmärkide elluviimist;

64.

rõhutab, et kiiremas korras tuleb vastu võtta strateegiad ja määrata kindlaks meetmed ressursitõhusa ringmajanduse saavutamiseks, viies viivitamata ellu Pariisi kliimakokkuleppe;

65.

juhib tähelepanu sellele, et komitee uurib eraldi arvamuses (12) põhjalikumalt seoseid ÜRO kestliku arengu eesmärkide, ökoloogilise ülemineku ja Pariisi kliimakokkuleppe vahel. Selles arvamuses esitatakse ELi linnade ja piirkondade strateegilised seisukohad selle kohta, kuidas saavutada üleminek ressursitõhusale, vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele ja bioloogiliselt mitmekesisele majandusele;

66.

rõhutab, et säästev tarbimine ja tootmine eeldavad ka taastumatute loodusvarade kasutamise vähendamist absoluutarvudes, et liikuda ressursside piisavuse, mitte üksnes ressursitõhususe suunas;

67.

rõhutab biomajanduse erilist potentsiaali fossiilkütustest sõltumatuse edendamisel ja CO2-neutraalsuse abil kliimamuutuste vastu võitlemisel. Biopõhiste toodete võimalikult ulatuslik kasutamine võimalikult paljudes tööstusharudes aitab kaasa ka töökohtade tagamisele ja loomisele uutel, jätkusuutlikel turgudel, eelkõige siiani tööstuslikult vähem arenenud piirkondades;

68.

väidab, et piirkondade abiga on võimalik saavutada seatud eesmärk tõsta järgmisel kümnendil oluliselt innovaatiliste biotoorainel põhinevate tööstusharude osakaalu sisemajanduse koguproduktis;

69.

nõuab, et võetaks järelmeetmeid komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavale, sest rahastamist tuleb kasutada selleks, et võimendada muutust, mis toob kasu säästlikkuse vallas, mitte ainult rahalist tulu; (13)

70.

leiab, et Euroopa tööstus- ja ettevõtlussektori kestlikkusega seotud kohustused peaksid olema Euroopa tööstusstrateegia 2030 lahutamatu osa, et aidata ettevõtjatel ja tööstussektoril kiirendada säästvamate tavade kasutuselevõttu. Seda ettepanekut, mida on juba käsitletud ELi kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvormi soovitustes, tuleks veelgi arutada tööstuse kõrgetasemelise ümarlaua „Tööstus 2030“ raames ning arutelu peaks hõlmama ka kestliku arengu eesmärkidega integreeritud biomajandust;

71.

märgib, et kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega peaks ühine põllumajanduspoliitika arengumaades edendama kestliku põllumajanduse arengut, mis toetab nende maapiirkondade elanikkonna säilimist ja tagab nende toiduga kindlustatuse. Seepärast ei tohiks ELi põllumajandustooteid ja toiduaineid eksportida Euroopa tootmiskuludest madalamate hindadega.

72.

peab kahetsusväärseks, et liikuvuse küsimuses ei käsitleta aruteludokumendis ühistranspordi kättesaadavuse tähtsust säästvate linna- ja piirkondlike transpordisüsteemide ehitamisel ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste väga olulist rolli selles;

73.

soovitab, et ELi jätkusuutlik tegevuskava peaks rahvusvahelisel tasandil andma uut hoogu muu hulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (meretransport) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) (lennutransport) raames teostatavatele algatustele, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. ELil tuleks eelkõige nõuda lennukipetrooli üldist maksustamist ning juhul, kui ei saavutata kokkulepet sellise maksu kehtestamiseks ICAO tasandil, võib EL kaaluda ühepoolsete meetmete võtmist, nagu ELi siselendude lennukikütuse maksuvabastuse kaotamine või kütusemaksu kehtestamine õhukaubaveole;

74.

märgib, et Euroopa transporditööstus peab suurendama oma konkurentsivõimet innovatsiooni abil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostöös erasektoriga peavad võtma kasutusele alternatiivkütuste ja digitaalse maanteetaristu väljaarendamise kava, mida tuleb toetada ELi eelarvest;

75.

kordab aruteludokumendis kirjeldatud tohutu sotsiaalse ebavõrdsuse valguses, näiteks arvestades tõsiasja, et 22 % Euroopa kodanikest on vaesuse ohus, oma üleskutset rakendada täielikult Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja pöörata sama palju tähelepanu nii sotsiaalse jätkusuutlikkuse teguritele kui keskkonnasäästlikkusele, et tõestada, et ELi eesmärk on tagada, et mitte keegi ega mitte ükski piirkond maha ei jääks. Tõendid näitavad tõepoolest, et sotsiaalselt tundlikud piirkonnad kannatavad sageli ka kõige rohkem kestliku arengu puudumise negatiivse mõju all;

76.

nõuab Euroopa sotsiaalõiguste samba piirkonnapõhisemat järelevalvet. Komitee töötab praegu välja piirkondlikku sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, mida saaks sel eesmärgil kasutada;

77.

märgib, et eritähelepanu tuleks pöörata eurooplaste aktiivsena ja tervena vananemise edendamisele ning institutsioonilise lähenemisviisi asendamisele kogukonnapõhisega;

78.

kordab oma nõudmist rakendada Euroopa elamumajanduse tegevuskava, (14) mis ELi linnade tegevuskava elamumajanduse partnerluse alusel aitaks olulisel määral kaasa kestliku arengu eesmärgi nr 11 (säästvad linnad ja kogukonnad), kuid samuti eesmärkide nr 1 (vaesuse kaotamine), 7 (taskukohane energia) ja 10 (ebavõrdsuse vähendamine) rakendamisele;

79.

rõhutab, et ELi piirkondade ja linnade kaasabil võib digitaaltehnoloogia areng tuua demograafiliste muutustega seoses Euroopas kolmekordset kasu: parandada vananeva elanikkonna elukvaliteeti, liikuda jätkusuutlikumate tervishoiu- ja hooldussüsteemide suunas ning luua hõbedases majanduses jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti;

80.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll soolise tasakaalu tagamisel, kuid tunnistab, et naised on kogu ELis märkimisväärselt alaesindatud, sest ainult 15 % valitud linnapeadest, 32 % linna- ja vallavolikogude liikmetest ning 33 % piirkondlike parlamentide liikmetest on naised; (15)

81.

toetab mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist ja nähtavamaks muutmist noorsootöös. noorte inimeste oskuste ja teadmiste parandamisel on eriti olulised noorte- ja spordiorganisatsioonid, mis pakuvad mitteformaalseid ja informaalseid haridusprogramme kodanikuaktiivsuse edendamiseks väljaspool kooli;

82.

rõhutab, et ELi aruka spetsialiseerumise metoodika võib olla Euroopa kestliku arengu strateegia 2030 poliitika oluline osa. Teadusuuringute Ühiskeskuse aruka spetsialiseerumise platvorm aitab piirkondadel kasutada struktuurifonde oma piirkondlike innovatsioonistrateegiate integreerimiseks kestliku arengu eesmärkidega, sealhulgas komitee ja Teadusuuringute Ühiskeskuse korraldatavate ürituste „Teadus kohtub piirkondadega“ kaudu. Vastastikune täiendavus aruka spetsialiseerumise ja kestliku arengu eesmärkide piirkondlikul tasandil rakendamise vahel annab jätkusuutlikule majanduskasvule olulist lisaväärtust;

83.

rõhutab, et heitkogustega kauplemise süsteem peaks olema aruteludokumendi rakendamisel üks järgmistest olulistest sammudest;

84.

väljendab kahetsust, et kaubanduse valdkonnas ei tehtud viimases Euroopa Liidu olukorra kohta esitatud kõnes ühtegi viidet laiaulatuslikule mandritevahelisele vabakaubanduslepingule ELi ja Aafrika vahel. Selles lepingus tuleks juhinduda kestliku arengu eesmärkidest ja tohutu suurest rollist, mis kaubandusel võib olla nende saavutamisel;

85.

kutsub üles pidama äriühingu üldjuhtimise valdkonnas uuendatud sotsiaaldialoogi, et edendada kestliku arengu eesmärke ja uusi ärimudeleid, et tugevdada jätkusuutliku majanduskasvu nimel majandusdemokraatiat;

86.

rõhutab sotsiaalmajanduse positiivset mõju töötusega võitlemisel ning kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel. See on eriti oluline piirkondades, mida iseloomustavad väljaränne, elanikkonna kiire vananemine, majanduse dünaamilisuse puudumine ja vähene ettevõtlikkus. Neis piirkondades on sotsiaalmajanduse organisatsioonid üks viis, kuidas head kavatsused saavad edendada ettevõtlust ja kohalike ressursside parimat kasutamist.

---

(1)  Küsimustikule saadi üle 400 vastuse. Tulemusi ja täpsemat teavet saab lugeda aadressil https://cor.europa.eu/et/news/Pages/SDGs_survey.aspx.

(2)  ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustik (2016), „Getting Started with the SDGs in Cities. A Guide for Stakeholders“ (Kestliku arengu eesmärkidega alustamine linnades. Juhend sidusrühmadele), http://unsdsn.org/wp-content/uploads/2016/07/9.1.8.-Cities-SDG-Guide.pdf.

(3)  Nagu Baskimaa, Ahvenamaa, Espoo, Gent, Utrecht ja Nordrhein-Westfalen.

(4)  Euroopa Regioonide Komitee tellitud uuring „Territoriaalne lähenemisviis kestliku arengu eesmärkide täitmiseks ELis – Euroopa Regioonide Komitee roll“, 2019.

(5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Reformide tugiprogramm ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“ (2018/3764, punkt 12, raportöör: Olga Zrihen (BE/PES)).

(6)  Sellised organisatsioonid nagu OECD, ICLEI, ÜRO Arenguprogrammi algatus ART ja ÜRO Elukeskkonnaprogramm ning sellised ühendused nagu nrg4SD, UCLG ja Global Task Force.

(7)  Nagu CEMR, Eurocities, CPMR, ESDN ja EEAC võrgustik.

(8)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus tulevase 2020. aasta järgse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

(9)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“ (COR 2016/5386).

(10)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika: struktuurireformide kooskõlastamine pikaajaliste investeeringutega“ (COR 2018/5504).

(11)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Territoriaalse arengu näitajad ‒ SKP täiendamine“, vastu võetud 11. veebruaril 2016.

(12)  „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030: ÜRO kestliku arengu eesmärkide järelmeetmed, ökoloogiline üleminek ja Pariisi kliimakokkulepe“ (ENVE-VI/039), raportöör Sirpa Hertell (FI/EPP).

(13)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (2182/2018), mis võeti vastu 6. detsembril 2018.

(14)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa elamumajanduse tegevuskava suunas“ (CdR 1529/2017), mis võeti vastu 1. detsembril 2017.

(15)  Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, soostatistika andmebaas, 2017.