EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.1.2020

COM(2019) 557 final/2

CORRIGENDUM
This document corrects document COM/2019/557 final of 31.10.2019.
Concerns all language versions.
Corrections to the following clerical mistakes have been made:
- Correction of the title of Directive 2003/87/EC on p. 6, footnote 3;
- Addition of Spain to the list of Member States which have EU ETS installations emitting PFCs and N2O on p. 8;
- Addition of reference to the OJ publication of Directive 2014/65/EU on p. 10, footnote 14;
- Correction of the inconsistent and incorrect use of decimal commas and points in Tables 4 and 7;
- Correction of the number of total cancelled auctions on p. 21;
- Correction of the publication date of Regulation (EU) No 600/2014 on p. 34, footnote 61;
- Correction of the title of DG Climate Action in Figures 2, 3, 4, and 5, in Tables 6 and 8, as well as in Tables 1.1., 1.2 and 1.3 of Annex 1, and Table 4.1. of Annex 4.
The text shall read as follows:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa CO2-turu toimimise kohta

Sisukord

Kasutatud akronüümid ja lühendid    

KOKKUVÕTE    

1. SISSEJUHATUS    

2.1. ELi HKSiga hõlmatud tegevusalad, käitised ja õhusõidukikäitajad    

2.2. Liidu register ja Euroopa Liidu tehingulogi    

3. CO2-TURU TOIMIMINE 2018. AASTAL    

3.1. Pakkumine: ringlusse lastud LHÜd    

3.1.1. Piirmäär    

3.1.2. Välja antud LHÜd    

3.1.2.1. Tasuta eraldamine    

3.1.2.2. Programm „NER 300“ ja innovatsioonifond    

3.1.2.3. CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamine    

3.1.2.4. LHÜde müük enampakkumisel    

3.1.2.5. Elektri- ja soojusenergia tootmise sektorile ette nähtud erand täieliku enampakkumise põhimõttest    

3.1.3. Rahvusvahelised ühikud    

3.2. Nõudlus: ringlusest kõrvaldatud LHÜd    

3.3. Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine    

4. LENNUNDUS    

5. TURUÜLEVAADE    

5.1. LHÜde õiguslik laad ja maksustamine    

6. HEITKOGUSTEGA SEOTUD SEIRE, ARUANDLUS JA TÕENDAMINE    

7. HALDUSKORRALDUSE ÜLEVAADE    

8. NÕUETE TÄITMINE JA SELLE TAGAMINE    

9. JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED    

LISA    

Kasutatud akronüümid ja lühendid

CORSIA    rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem

EEA        Euroopa Keskkonnaamet

EEX        Euroopa energiabörs

EFTA        Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

EIP        Euroopa Investeerimispank

ELi HKS    Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem

EMP        Euroopa Majanduspiirkond

ESMA        Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

HVÜd        heitkoguste vähendamise ühikud

ICAO        Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon

ICE        InterContinental Exchange Futures Europe

MiFID 2    finantsinstrumentide turgude direktiiv

MiFIR        finantsinstrumentide turgude määrus

NER        uute osalejate reserv

PFCd        perfluorosüsivesinikud

THVd        tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud

KOKKUVÕTE

1. SISSEJUHATUS

Alates 2005. aastast on ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) olnud tööstuses ning elektri- ja soojusenergia tootmises kasvuhoonegaaside heite vähendamise ELi strateegia nurgakivi. See aitab olulisel määral saavutada ELi üldeesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 20 %. Kuigi EL on seda eesmärki ületamas, tuleb jätkuvalt teha edusamme, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % (nagu on ette nähtud ELi praeguse kliima- ja energiapoliitika raamistikuga aastani 2030) ja vähemalt 50 % ning võttes vastutustundlikult suuna 55 %-le (pidades silmas poliitilisi suuniseid 1 järgmisele komisjonile).

Pärast 4. etapiks tehtud ELi HKSi direktiivi muudatuste 2 jõustumist 2018. aasta aprillis edeneb kiiresti rakendusaktide vastuvõtmine neljandaks kauplemisperioodiks. Viimase aasta jooksul on vastu võetud rakendusaktid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite uue loetelu ja tasuta eraldamise reeglite kohta ning vaadatud läbi liidu registri süsteemi õigusraamistik, et võtta arvesse vajalikke kohandusi 4. etapiks. Samuti on kehtestatud innovatsioonifondi (HKSi peamine vahend vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate ja läbimurdelise innovatsiooni rahastamiseks 4. etapis) kasutuselevõtu reeglid. Samal ajal on läbi vaadatud enampakkumismäärus, et võimaldada müüa 2020. aastal enampakkumisel innovatsioonifondi jaoks esimesed 50 miljonit LHÜd. 2019. aasta augustis võttis komisjon vastu veel ühe enampakkumismääruse muudatuse, et luua institutsiooniline raamistik innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi jaoks LHÜde enampakkumisel müügiks 4. etapis. Ühtlasi on ajakohastatud ELi HKSi seire, aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise raamistikku, et parandada ja selgitada kehtivaid reegleid 3. etapi rakendamiskogemuste põhjal. Komisjon viib kiiresti lõpule ülejäänud rakendussätete koostamise, et need oleks võimalik võtta vastu enne 2021. aasta jaanuari, mil algab uus kauplemisperiood.

Vilja on hakanud kandma viimastel aastatel kokku lepitud õigusaktide muudatused, mille eesmärk on lahendada LHÜde ülepakkumise probleem CO2-turul. Pärast viimase CO2-turu aruande avaldamist avaldati kolmandat korda turustabiilsusreservi ülejäägi näitaja. Selle näitaja ja ELi HKSi käsitlevate läbivaadatud õigusaktide põhjal vähendatakse 2019. aasta enampakkumiste mahtu ligi 400 miljoni LHÜ võrra, mis moodustavad 24 % ülepakkumisest.

Möödunud aastat iseloomustas ühtlasi turuosaliste kindlustunde suurenemine, mida kajastas tugevnenud CO2-hinnasignaal. Tänu kõrgemale LHÜde hinnale suurenes oluliselt kogutulu, mille liikmesriigid said enampakkumistest – 2018. aastal oli kogutulu 14 miljardit eurot, mida on enam kui kaks korda rohkem kui 2017. aastal. Liikmesriikide esitatud andmete põhjal kulutati (või kavatseti kulutada) 2018. aasta jooksul ligi 70 % sellest tulust konkreetsetel kliima ja energiaga seotud eesmärkidel.

Käesolev aruanne Euroopa CO2-turu toimimise kohta esitatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ 3 (ELi HKSi direktiiv) artikli 10 lõikega 5 ja artikli 21 lõikega 2. Direktiivi kohaselt on aruande eesmärk anda igal aastal korrapärane ülevaade Euroopa CO2-turu arengust.

Aruanne hõlmab 2018. aastat, kuid selles käsitletakse ka algatusi, mis on esitatud või kokku lepitud 2019. aasta esimeses pooles.

Kui ei ole märgitud teisiti, kasutati käesoleva aruande koostamisel avalikke ja 2019. aasta juuni lõpu seisuga komisjoni käsutuses olnud andmeid 4 . Kogu aruandes on tekstikastides esitatud ELi HKSi kohta üldist ja kirjeldavat teavet.

2. ELi HKSi TARISTU

2.1. ELi HKSiga hõlmatud tegevusalad, käitised ja õhusõidukikäitajad

Vastavalt osalevate riikide poolt 2019. aastal artikli 21 alusel 5 esitatud aruannetele oli 2018. aastal kokku 10 744 lubatud käitist.

Nagu varasematel aastatel, olid ka 2018. aastal ELi HKSis osalevates käitistes põletatud kütused valdavalt fossiilkütused. Siiski teatasid 29 riiki ka biomassi kasutamisest 2 181 käitises (20,3 % kõigist käitistest). Kaks riiki (LI ja MT) ei teatanud biomassi kasutamisest. Biomassist pärit heitkoguseid oli 2018. aastal umbes 151 miljonit tonni CO2 (9 % ELi HKSi teatatud heitkogustest), mis on vaid pisut rohkem kui 2017. aasta 145 miljonit tonni CO2 (8 % ELi HKSi teatatud heitkogustest). 99,2 % neist olid nullmääraga 6 . 2018. aastal ei teatanud ükski riik biokütuse kasutamisest õhusõidukite käitajate puhul, samas kui 2017. aastal teatas sellisest kasutusest üksnes Rootsi – kahe õhusõidukite käitaja puhul.

Iga-aastastel heitkogustel põhinevate käitisekategooriate puhul 7 nähtub 2018. aasta andmetest, et nagu eelmistel aastatel, olid 72 % käitistest A-kategoorias, 21 % B-kategoorias ja 7 % C-kategoorias. 6 113 käitisest teatati kui „vähese heitega käitisest“ 8 (57 % kõigist käitistest). 

ELi HKSiga hõlmatud tegevusaladel, mis on täiendavalt loetletud seoses muu kui CO2-heitega, teatasid primaaralumiiniumi ja perfluorosüsivesinike (PFCd) jaoks välja antud lubadest 13 riiki (DE, EL, ES, FR, IS, IT, NL, NO, RO, SE, SI, SK, UK) ning lämmastikhappe tootmise ja N2O jaoks välja antud lubadest teatasid 21 riiki (kõik peale CY, DK, EE, IE, IS, LI, LU, LV, MT ja SI). Muudest N2O-heitega sektoritest – adipiinhappe tootmine ning glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine – teatasid vastavalt kolm (DE, FR, IT) ja kaks (DE, FR) riiki. Üksnes Norra ja Austria andsid teada, et nad tegelevad CO2 kogumise ja säilitamisega.

Nagu ka eelneval aastal, on seitse riiki (ES, FR, HR, IS, IT, SI, UK) kasutanud võimalust arvata väikeheitetekitajad ELi HKSist välja kooskõlas ELi HKSi direktiivi artikliga 27. Välja jäetud heitkogused moodustasid 2018. aastal 2,92 miljonit tonni CO2 (umbes 0,17 % tõendatud koguheitest võrreldes 0,16 %ga eelneval aastal).

Artikli 21 alusel 2019. aastal esitatud aruannete kohaselt on siiani kaheksa riiki (BE, DK, FR, HR, HU, LI, LT, NL) kasutanud eelist, mis on ette nähtud seire- ja aruandlusmääruse 9 artikliga 13, mille kohaselt lubatakse vähese riskiga juhtumite korral kasutada paiksete käitiste puhul lihtsustatud seirekavasid. Vähese heitega õhusõidukikäitajate puhul teatasid selle sätte 2018. aastal kasutamisest kolm riiki (BE, IS ja PL).

Vastavalt teatatule oli 2018. aastal seirekava 655 õhusõidukikäitajal (2017. aastal oli see arv 541 ja 2016. aastal 503). Teatatud käitajatest 50 % (328) tegutsesid ärilises lennutranspordis ja ülejäänud 50 % (327) mitteärilises lennutranspordis 10 . Kokku 287 (44 %) kvalifitseerus väikeheitetekitajateks (2017. aastal 280 (52 %) ja 2016. aastal 249 (50 %)).

2.2. Liidu register ja Euroopa Liidu tehingulogi

Liidu register ja ELi tehingulogi toimisid 2018. aastal täismahus 365 päeva ja ööpäev läbi ning tehniliste täienduste tõttu oli lühikesi katkestusi kokku vaid ligikaudu 26 tundi.

Alates 1. jaanuarist 2019 peatas komisjon 11  kõik Ühendkuningriigi protsessid seoses tasuta eraldamise, enampakkumisel müügi või rahvusvaheliste ühikute vahetamisega kooskõlas kaitsemeetmetega, 12 mille eesmärk on kaitsta ELi HKSi keskkonnaalast terviklikkust olukordades, kus EList välja astuva liikmesriigi suhtes enam ELi õigust ei kohaldata.

2019. aasta märtsis võeti vastu komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1122, 13  milles kehtestati reeglid seoses liidu registri toimimisega järgmisel ELi HKSi kauplemisperioodil (2021–2030). Määrus võimaldab viia liidu registri kooskõlla 4. etapi nõuetega, mis on sätestatud läbivaadatud ELi HKSi direktiivis, näiteks kohandades funktsioone nii, et LHÜd kehtivad tähtajatult ja neid saab kasutada heitkoguste katmiseks üksnes alates selle kümneaastase perioodi esimesest aastast, mil LHÜd välja anti; samuti võimaldab määrus tagada, et rahvusvahelisi ühikuid pole võimalik alates 2021. aastast heitkoguste katmiseks kasutada. Peale selle kohandatakse uue määrusega liidu registrit reguleerivaid õigusnorme, et viia need finantsturge käsitlevate õigusaktidega kooskõlla pärast seda, kui direktiiviga 2014/65/EL 14 liigitati LHÜd alates 3. jaanuarist 2018 finantsinstrumentideks, ning et viia need kooskõlla läbivaadatud andmekaitse-eeskirjade nõuetega.

3. CO2-TURU TOIMIMINE 2018. AASTAL

Selles punktis antakse teavet ELi HKSis LHÜde pakkumise ja nõudlusega seotud aspektide kohta. Pakkumist käsitlev osa sisaldab teavet piirmäära, tasuta eraldamise, programmi „NER 300“ (sealhulgas ettevalmistused tulevaseks innovatsioonifondiks), enampakkumisel müümise, elektri- ja soojusenergia tootmisega seoses täieliku enampakkumise põhimõttest tehtava erandi (artikkel 10c) ja rahvusvaheliste ühikute kasutamise kohta ning CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamise kavasid käsitlevat osa.

Nõudluse poole pealt antakse teavet tõendatud heitkoguste arvu ning CO2-turu LHÜde pakkumise ja nõudluse tasakaalustamise kohta turustabiilsusreservi abil.

3.1. Pakkumine: ringlusse lastud LHÜd

3.1.1. Piirmäär

Tabelis 1 on esitatud paiksete käitiste piirmäär ja aastas ringlusse lastud lennunduse LHÜde arv 15 ELi HKSi 3. etapi iga aasta kohta.

Tabel 1. ELi HKSi piirmäär aastatel 2013–2020

3.1.2. Välja antud LHÜd

3.1.2.1. Tasuta eraldamine

3. etapi jooksul eraldatakse tasuta umbes 43 % saadaolevate LHÜde üldkogusest ning umbes 57 % LHÜdest müüvad liikmesriigid enampakkumisel.

Algses uute osalejate reservis oli pärast programmi „NER 300“ jaoks 300 miljoni LHÜ mahaarvamist alles 480,2 miljonit LHÜd. Kuni 2019. aasta juunini on kogu 3. etapiks reserveeritud 937 käitisele 167,9 miljonit LHÜd. Ülejäänud uute osalejate reservi maht on 312,3 miljonit LHÜd. Eeldatakse, et suur osa neist LHÜdest jääb eraldamata. Need paigutatakse 3. etapi lõpus turustabiilsusreservi, kust eraldatakse 200 miljonit LHÜd 4. etapi uute osalejate reservi loomiseks.

Kuni 2019. aasta juuni lõpuni on tasuta eraldamist vähendatud umbes 457 miljoni LHÜ võrra nende käitiste tõttu, mis on tegevuse lõpetanud või vähendanud oma toodangut või tootmisvõimsust võrreldes näitajaga, mida kasutati algselt 3. etapi tasuta eraldamise arvutamiseks.

Tabel 2. Aastatel 2013–2019 tööstusele tasuta eraldatud LHÜde arv (miljonites) 18

Kuna nõudlus tasuta LHÜde järele ületas saadaoleva koguse, vähendati eraldisi kõigile ELi HKSis osalevatele käitistele sama protsendi võrra, kasutades sektoriülest paranduskoefitsienti 21 . 2017. aastal vaadati algsed sektoriülese paranduskoefitsiendi väärtused üle 22 .

Et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, jätkub tasuta eraldamine pärast 2020. aastat ning selles tuginetakse ajakohastatud võrdlusväärtustele, mis määratakse kindlaks ELi 10 % tõhusaimate käitiste tulemuste järgi. Sektorite kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu on hinnatud ühendatud näitaja abil: korrutades sektori ja kolmandate riikide vahel toimuva kaubavahetuse mahu sektori heitemahukusega. Selle hinnangu põhjal võttis komisjon 2019. aasta veebruaris järgmiseks kauplemisperioodiks vastu kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu, 23 mis kehtib kogu 4. etapi vältel.

Et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja innovatsiooni, ajakohastatakse võrdlusväärtusi 4. etapis tegelike andmete põhjal kaks korda. Esimeseks eraldamisperioodiks (2021–2025) LHÜde tasuta eraldamist taotlevad käitised pidid esitama nõutud andmed pädevatele asutustele 30. maiks 2019. Komisjoni kasutab neid andmeid iga käitise eraldise arvutamiseks ja 2021.–2025. aasta võrdlusväärtuste ajakohastamiseks. 2018. aasta detsembris võeti vastu delegeeritud õigusakt 2021.–2030. aasta tasuta eraldamise reeglite muutmise kohta 24 ning alustatud on võrdlusväärtuste ajakohastamist aastateks 2021–2025 (vt lisa 7. liide).

4. etapis kohandatakse aegsasti konkreetsete käitiste eraldisi, et võtta arvesse tootmise olulist suurenemist või vähenemist. Et vältida eraldiste kohandamise süsteemiga manipuleerimist ja selle kuritarvitamist ning põhjendamatut halduskoormust, võtab komisjon kohanduste täiendavaks reguleerimiseks vastu rakendusakti (vt lisa 7. liide).

3.1.2.2. Programm „NER 300“ ja innovatsioonifond

Programmi „NER 300“ kahe konkursivooru tulemusena eraldati kokku 2,1 miljardit eurot 20 ELi liikmesriigis toimuvale 38-le taastuvenergia projektile ning ühele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektile. Neist seitse on käivitatud: bioenergiaprojektid BEST Itaalias ja Verbiostraw Saksamaal, maismaa tuuleenergia projektid Windpark Blaiken Rootsis ja Windpark Handalm Austrias, avamere tuuleenergia projektid Veja Mate ja Nordsee One Saksamaal ning aruka võrgu projekt Puglia Active Network Itaalias.

Veel viis esimese konkursivooru projekti käivitatakse eeldatavalt 2019. aasta lõpuks, samas kui teise konkursivooru nelja projekti valmistatakse ette, et käivitada need 30. juuniks 2021. Programmi „NER 300“ loomisest alates valitsenud keerulise majandusliku ja poliitilise olukorra tõttu ei õnnestunud 19 projekti jaoks koguda piisavat rahalist lisatoetust ja need tühistati, mille järel vabanes kokku 1,358 miljardit eurot. Veel neli projekti on erinevates arengujärkudes.

Programmi „NER 300“ käsitlev muudetud otsus 25 võimaldas reinvesteerida esimese konkursivooru tühistatud projektidest vabanenud raha (praeguseks 623 miljonit eurot) olemasolevatesse rahastamisvahenditesse – InnovFini energiavaldkonna näidisprojektidesse ja Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumenti, mida mõlemat haldab Euroopa Investeerimispank. See võimaldab maksimeerida programmist „NER 300“ saadava kasu ning leida vähese CO2-heitega innovatsiooni toetamiseks täiendavaid erasektori investeeringuid.

Seni on välja valitud kolm projekti, mida rahastatakse programmi „NER 300“ kasutamata jäänud vahenditest InnovFini energiavaldkonna näidisprojektide raames; see toetus on ligikaudu 73 miljonit eurot (vt lisa 9. liide).

Teise konkursivooru tühistatud projektidest vabanenud raha (praeguseks 735,5 miljonit eurot) lisatakse innovatsioonifondi vabadele vahenditele.

Tabel 3. Esimeses ja teises konkursivoorus välja valitud programmi „NER 300“ projektid 26

4. etapis ületab uuendusliku tehnoloogia ja läbimurdelise innovatsiooni tutvustamiseks innovatsioonifondi kaudu kättesaadavaks tehtud „NER 300“ vahendite koguväärtus tõenäoliselt oluliselt 2,1 miljardit eurot 27 . 2019. aasta veebruaris võeti vastu delegeeritud määrus 28 innovatsioonifondi toimimise kohta. Fondist võivad toetust saada kõikide liikmesriikide projektid, sealhulgas väikesemahulised projektid.

Et suurendada teadlikkust innovatsioonifondist, tegeleb komisjon 2019. aastal ja 2020. aasta esimesel poolel koos sektorite ja liikmesriikidega aktiivselt teavitustegevusega, et arutada iga sektori puhul põhiküsimusi seoses projektide valimise ja rakendamisega. Innovatsioonifondi esimene konkursivoor on kavandatud 2020. aastaks ning sellele järgnevad regulaarsed konkursivoorud kuni 2030. aastani.

3.1.2.3. CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamine

Praeguseks on komisjon heaks kiitnud 13 29 CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamise kava 12 liikmesriigis. 2018. aastal maksti esimest korda hüvitist Valloonia kava ja Luksemburgi kava alusel. Hispaania valitsus teatas komisjonile oma kava muutmisest, mille eesmärk oli eelarvet suurendada. 2019. aastal teatas Poola komisjonile meetme eelnõust ja sai heakskiidu riigiabi andmiseks kava kaudu, mille alusel hakatakse 2020. aastal maksma toetust 2019. aastal tekkinud kaudsete kulude katteks.

ELi HKSi direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid, kes on kehtestanud kaudsete kulude hüvitamise kava, peaksid tegema kolme kuu jooksul alates iga aasta lõpust üldsusele kergesti ligipääsetavas vormis kättesaadavaks teabe, mis kajastab makstud hüvitise kogusummat ning jaotust sektorite ja allsektorite kaupa.

Tabelis 4 on kokkuvõte liikmesriikide avaldatud andmetest 2018. aastal välja makstud hüvitise kohta.

Tabel 4. Liikmesriikide välja makstud CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitis 2018. aastal 30

11 liikmesriiki 34 maksid 2018. aastal kaudsete kulude hüvitisena välja kokku umbes 462 miljonit eurot, mis moodustab ligi 11 % nende liikmesriikide enampakkumiste tulust. Kehtivate hüvitamiskavadega liikmesriikide osa ELi SKPs on kokku umbes 70 %. Suurimad hüvitisesaajad olid keemiasektor, mitteraudmetallide sektor ning raua- ja terasesektor.

Läbivaadatud ELi HKSi direktiivi ühe läbipaistvussättega on ette nähtud, et liikmesriigid, kes on mõnel aastal kaudsete kulude hüvitamiseks kulutanud üle 25 % oma enampakkumiste tuludest, peavad avaldama aruande, milles põhjendatakse selle määra ületamist. 2017. kalendriaasta enampakkumiste tulude põhjal ületasid neli riiki 2018. aastal 25 % künnist 35 . 

3.1.2.4. LHÜde müük enampakkumisel

2018. aastal enampakkumismäärust muudeti, 36 et määrata Euroopa energiabörs (EEX) taas Saksamaa ühismeetme väliseks enampakkumisplatvormiks ning võimaldada konverteerida turustabiilsusreservi esimesed 50 miljonit LHÜd rahalisteks vahenditeks, et rahastada 2020. aastal innovatsioonifondi.

Komisjon võttis 2019. aasta augustis vastu veel ühe enampakkumismääruse muudatuse, et luua raamistik LHÜde müügiks enampakkumisel innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi jaoks ning nendest fondidest rahastatavate projektide haldamiseks 4. etapis. See muudatus kajastab ühtlasi ELi HKSi LHÜde liigitamist finantsinstrumentideks vastavalt direktiivile 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (MiFID 2).

Kooskõlas ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse kaitsmiseks vastu võetud kaitsemeetmetega (vt punkt 2.2) võeti tagastamiseks vastu Ühendkuningriigi välja antud 2018. aasta LHÜd, kuid Ühendkuningriigi nimel pole 2019. aastal LHÜsid enampakkumisel müüdud.

Enampakkumised toimusid 2018. aastal järgmiste enampakkumisplatvormide kaudu:

·EEX, mis korraldab enampakkumisi ühtse enampakkumisplatvormina 25 liikmesriigile, kes osalevad ühises hankemenetluses, ja Poolale, kes otsustas ühise hankemenetlusega mitte ühineda, kuid ei ole siiani oma enampakkumisplatvormi määranud. Alates 5. septembrist 2016 on EEX korraldanud enampakkumisi teise ühise enampakkumisplatvormina, mis määrati 13. juulil 2016;

·EEX, mis korraldab enampakkumisi Saksamaale ühismeetme välise enampakkumisplatvormina;

·ICE, mis korraldab enampakkumisi Ühendkuningriigile ühismeetme välise enampakkumisplatvormina.

Island, Liechtenstein ja Norra hakkasid LHÜsid enampakkumisel müüma 2019. aasta juunis pärast Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muudatust, mis võimaldas neil osaleda ühise enampakkumisplatvormi määramist käsitlevas ühises hankelepingus. Kokkuleppel nende kolme riigiga on 2013.–2018. aasta enampakkumismahud jaotatud 2019. ja 2020. aasta peale, et tagada LHÜde stabiilne ja prognoositav pakkumine turule ning vältida sellest lisamahust tulenevat võimalikku kahjulikku mõju CO2-turule. 2019. ja 2020. aasta muudetud enampakkumiskalendrid hõlmavad seega osa varasemast mahust, mida enampakkumisele ei pandud.

EEX, mis korraldab enampakkumisi 27 liikmesriigi nimel, müüs 2018. aastal enampakkumisel 89 % kõigist enampakkumistel müüdud kogustest, samas kui ICE müüs enampakkumisel Ühendkuningriigi nimel 11 % koguhulgast. 30. juuniks 2019 oli toimunud üle 1 480 enampakkumise.

Tabelis 5 antakse ülevaade LHÜde kogustest, 37 mis müüdi kuni 30. juunini 2019 EEXi ja ICE enampakkumistel, sealhulgas üldiste LHÜde varajastel enampakkumistel) 38 .

Tabel 5. Aastatel 2012–2019 enampakkumistel müüdud 3. etapi LHÜde kogumaht

Allikas: EEX.

2019. aasta arvnäitajad kajastavad mõju, mida avaldas 2019. aasta jaanuaris kasutusele võetud turustabiilsusreserv, mis vähendas 2019. aastal oluliselt enampakkumisele pandavat kogust (vt punkt 3.3). Enampakkumised kulgesid üldjuhul sujuvalt ning enampakkumishinnad olid üldiselt heas kooskõlas järelturu hindadega.

Ajavahemikul 2018. aasta jaanuarist 2019. aasta juunini tühistati viis enampakkumist, kuna baashinnani ei jõutud või pakkumiste kogumaht oli enampakkumisele pandud mahust väiksem. Koos nende viie enampakkumisega on alates 2012. aasta lõpust enam kui 1 480 toimunud enampakkumisest tühistatud kokku 13 enampakkumist. Joonisel 1 on esitatud ülevaade enampakkumishindadest ajavahemikul 2013. aastast kuni 2019. aasta 30. juunini.

Joonis 1. Üldiste LHÜde enampakkumishind alates 2013. aastast kuni 30. juunini 2019

Allikas: EEX.

___ enampakkumishind

Üldiste LHÜde enampakkumistest osavõtjate arv ajavahemikul 2013. aastast kuni 2019. aasta 30. juunini on esitatud 2. liites. Enampakkumisplatvormid avaldavad aegsasti iga enampakkumise üksikasjalikud tulemused selleks ette nähtud veebisaitidel. Lisateavet enampakkumiste tulemuste, sealhulgas osalejate, enampakkumisele pandud ja müüdud LHÜde suhtarvu ja hindade kohta leiab komisjoni veebisaidil avaldatud liikmesriikide aruannetest 40 .

Kogutulu, mille liikmesriigid teenisid ajavahemikul 2012. aastast kuni 30. juunini 2019 toimunud enampakkumistel, ületas 42 miljardit eurot (vt 2. liite tabel 2.1). Ainuüksi 2018. aastal teeniti kogutulu 14 miljardit eurot. ELi HKSi direktiiviga on ette nähtud, et vähemalt 50 % enampakkumistel saadud tulust – sealhulgas kogu tulu, mis on saadud solidaarsuse ja majanduskasvu edendamise eesmärgil eraldatud LHÜdest – peaksid liikmesriigid kasutama kliima ja energiaga seotud eesmärkidel. Vastavalt teabele, mille liikmesriigid komisjonile esitasid, kavatsesid nad 2018. aastal kulutada või kulutasid konkreetsetel kliima ja energiaga seotud eesmärkidel ligi 70 % sellest tulust. Ajavahemikul 2013–2018 kulutati neil eesmärkidel umbes 80 % enampakkumiste tulust.

3.1.2.5. Elektri- ja soojusenergia tootmise sektorile ette nähtud erand täieliku enampakkumise põhimõttest

Teatatud investeerimistoetuse koguväärtus aastatel 2009–2018 oli umbes 12,4 miljardit eurot. Umbes 82 % sellest summast kasutati taristu täiustamiseks ja ajakohastamiseks ning ülejäänud investeeringud tehti keskkonnahoidliku tehnoloogia arendamiseks või tarneallikate mitmekesistamiseks.

Elektrienergiatootjatele 2018. aastal tasuta eraldatud LHÜde arv on esitatud lisa 1. liite tabelis 1.1 ning tasuta eraldatavate LHÜde maksimaalne arv aastas on näidatud 1. liite tabelis 1.2.

Eraldamata jäänud LHÜd võib müüa enampakkumisel või eraldada need vastavalt läbivaadatud ELi HKSi direktiivi sätetele ajavahemikul 2021–2030 artikli 10c alusel tehtavateks investeeringuteks, mis valitakse välja konkurentsipõhise pakkumismenetluse kaudu. Joonisel 2 on näidatud aastatel 2013–2018 eraldatud LHÜde arv.

Joonis 2. Artikli 10c alusel tasuta eraldatud LHÜd

Allikas: kliimameetmete peadirektoraat.

2018. aasta detsembris teatas Poola komisjonile, et ta kavatseb 2019. aastal müüa enampakkumisel 55,8 miljonit artikli 10c kohast eraldamata jäänud LHÜd. 2019. aasta mais teatas Poola komisjonile kavatsusest lisada 49,52 miljonit artikli 10c kohast eraldamata jäänud LHÜd nendele LHÜdele, mille Poola müüb enampakkumisel 2020. aastal.

Joonisel 3 on näidatud, kui palju artikli 10c kohaseid LHÜsid eraldati, pandi enampakkumisele või jäi kasutamata (veel ei ole eraldatud ega pandud enampakkumisele).

Joonis 3. LHÜde jagunemine (eraldatud, enampakkumisel müüdud, järelejäänud kasutamata) 41

Allikas: kliimameetmete peadirektoraat.

Tabelis 6 on esitatud selliste artikli 10c kohaste LHÜde arv, mis müüdi enampakkumistel aastatel 2013–2018, ning järelejäänud kasutamata LHÜde arv.

Tabel 6. Artikli 10c kohased kasutamata LHÜd, 2013–2018 42

Allikas: kliimameetmete peadirektoraat.

Artikli 10c erandi kohaste eraldamata jäänud LHÜde arv, mille liikmesriigid on enampakkumisel müünud (või kavatsevad enampakkumisel müüa) on 3. etapi iga aasta kohta esitatud lisa 1. liite tabelis 1.3.

3.1.3. Rahvusvahelised ühikud

Kuigi rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste täpne suurus 2. ja 3. etapis (2008–2020) sõltub osaliselt tulevaste tõendatud heitkoguste hulgast, peaks see turuanalüütikute hinnangul olema umbes 1,6 miljardit ühikut. 2019. aasta juuni lõpu seisuga oli kasutatud või vahetatud rahvusvaheliste ühikute koguarv umbes 1,51 miljardit, moodustades lubatud maksimumi prognoosist rohkem kui 90 %.

Täieliku ülevaate rahvusvaheliste ühikute vahetamisest saab lisa 3. liitest.

3.2. Nõudlus: ringlusest kõrvaldatud LHÜd

Liidu registrisse kantud teabe kohaselt on ELi HKSis osalevate käitiste heide vähenenud 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga hinnanguliselt 4,1 %. Nagu näidatud tabelis 7, vähenes heide eelkõige elektri- ja soojusenergia tootmises, samas kui tööstuse heide vähenes väga vähe.

Tabel 7. Tõendatud heitkogused (miljonit CO2-ekvivalenttonni) 43

Allikas: ELi tehingulogi, SKP andmed veebisaidil  http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00115  

(vaadatud 2019. aasta juulis). Lennunduse tõendatud heitkoguseid käsitletakse eraldi punktis 4.

HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste jaotus kasvuhoonegaaside kaupa (CO2, N2O ja PFCd) on esitatud lisa 5. liite tabelis 5.1.

2018. aastal tunnistati vabatahtlikult kehtetuks 36 559 LHÜd. Kokku on 2019. aasta juuni lõpu seisuga registreeritud 345 893 LHÜ vabatahtlik kehtetuks tunnistamine.

3.3. Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine

ELi HKSi iseloomustas 2013. aastal 3. etapi alguses LHÜde pakkumise ja nõudluse suur struktuurne tasakaalustamatus, mis ulatus 2,1 miljardi LHÜni. Praeguse kauplemisperioodi käigus on ülepakkumine vähenenud, olles 2014. aastal muutumatu ning vähenedes 2015. aastal märkimisväärselt 1,78 miljardi LHÜni, 2016. aastal 1,69 miljardi LHÜni ja 2017. aastal 1,65 miljardi LHÜni. 2018. aastal oli ülepakkumine endiselt 1,65 miljardit LHÜd.

Joonisel 4 on kujutatud Euroopa CO2-turu ülepakkumise muutust kuni 2018. aasta lõpuni.

Joonis 4. Euroopa CO2-turu ülepakkumise muutus, 2013–2018

Allikas: kliimameetmete peadirektoraat.

LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel struktuurse tasakaalustamatuse vähendamiseks loodi 2015. aastal turustabiilsusreserv, 44 et muuta LHÜde enampakkumistele panemine paindlikumaks. ELi HKSi läbivaatamise käigus 45 tehti turustabiilsusreservi toimimises olulised muudatused, nagu kirjeldatud tekstikastis allpool. Turustabiilsusreservi hakati kasutama 2019. aasta alguses.

CO2-turgu käsitleva aruande alusel saab koondada pakkumise ja nõudluse näitajad, mis avaldatakse vastavalt ELi HKSi direktiivist ja selle rakendussätetest tulenevate aruandekohustuste täitmise ajakavale.

Joonisel 5 on esitatud pakkumise ja nõudluse struktuur 2018. aastal. Vastavad andmed on avaldatud ka kolmandas teatises, milles käsitletakse ringluses olevate LHÜde koguarvu turustabiilsusreservi kohaldamisel 46 .

Joonis 5. Kumulatiivne pakkumine ja nõudlus 2018. aasta lõpuni

Pakkumine (kumulatiivne, miljonites)     Nõudlus (kumulatiivne, miljonites)

Allikas: kliimameetmete peadirektoraat.

Et valmistuda turustabiilsusreservi toimimise alguseks 2019. aastal, on komisjon alates 2017. aasta mai keskpaigast korrapäraselt avaldanud 47 eelnenud aastal ringluses olnud LHÜde koguarvu. 2019. aasta mais avaldati ringluses olevate LHÜde koguarv kolmandat korda ja see oli 1 654 909 824 LHÜd 48 . 2019. aastal avaldatuga kaasneb jätkuvalt LHÜde turustabiilsusreservi paigutamine, mille tulemusel väheneb 2019. ja 2020. aasta enampakkumiste maht.

2017. ja 2018. aastal ringluses olevate LHÜde koguarvu ja muudetud õigusaktide alusel vähenes enampakkumiste maht 2019. aastal seega ligi 40 % ehk peaaegu 397 miljoni LHÜ võrra. Ka 2020. aasta enampakkumiste mahtu vähendatakse samamoodi 49 . Selle tulemusel müüakse 2019. aastal enampakkumisel umbes 30 % 50 vähem LHÜsid 51 kui 2018. aastal. 8. liites on esitatud teave liikmesriikide osaluste kohta turustabiilsusreservis kogu 2019. aastal ja 2020. aasta jaanuarist augustini.

4. LENNUNDUS

2018. aastal väljastati LHÜsid EMP-sisesest kohaldamisest lähtuvalt. Tasuta eraldati veidi üle 32,3 miljoni LHÜ. See arv sisaldab nii turgu valitsevatele ettevõtjatele tasuta eraldatud LHÜsid (pisut üle 31,2 miljoni LHÜ) kui ka peaaegu 1,1 miljonit LHÜd, mis eraldati uute osalejate ja kiiresti kasvavate käitajate erireservist. Sellest reservist aastatel 2017–2020 eraldatavad kogused kahekordistuvad, kuna need hõlmavad kogu ajavahemikku 2013–2020. 2018. aastal müüdi enampakkumistel umbes 5,6 miljonit LHÜd.

Lennunduse tõendatud heitkogused kasvasid 2018. aastal jätkuvalt ja ulatusid 67 miljoni tonni CO2-ni, mida on 4 % rohkem kui 2017. aastal.

Tabelis 8 on esitatud kokkuvõte lennundussektori tõendatud heitkogustest, tasuta eraldamistest ja enampakkumiste mahtudest alates 3. etapi algusest. 

Tabel 8. Tõendatud heitkogused ja LHÜde eraldamine lennundussektorile

Allikad: ELi tehingulogi, kliimameetmete peadirektoraat, EEX.

2013. aastal võeti vastu otsus 55 piirata kliimakohustuste täitmine üksnes EMP-siseste lendudega. Lennundussektoris lükati nõuete täitmist 2012. ja 2013. aastal edasi. Seega müüdi 2012. aasta edasilükatud mahud enampakkumisel 2014. aastal, samas kui 2013. ja 2014. aasta heitkoguste puhul saavutati nõuetele vastavus 2015. aasta jaanuarist aprillini.

2018. aasta juunis võttis ICAO vastu CORSIA standardid ja soovituslikud tavad 56 . Nende ja CORSIA rakendamise elementidega on kindlaks määratud CORSIA toimimise kord. Olulised rakendamise elemendid, nagu nõuetele vastavad ühikud ja alternatiivkütuste raamistik, on veel vastu võtmata. Tunnustades ja toetades CORSIA standardite ja soovituslike tavade ametlikku vastuvõtmist ICAOs, järgisid EL ja selle liikmesriigid ICAO menetlusi, et anda teada erinevustest 57 asjakohaste ELi õigusaktide ja CORSIA vahel. Alates 1. jaanuarist 2019 peavad õhusõidukikäitajad oma heitkoguseid jälgima ja nende kohta aru andma ka CORSIA jaoks. ELi HKSi seire, aruandluse ja tõendamise raamistik vaadati läbi, et kehtestada sellega seoses õiguslikult siduv kohustus (vt punkt 6.1). Sellise tervikliku lähenemisega mõlemale vahendile tagatakse halduskoormuse minimeerimine.

5. TURUÜLEVAADE

Pärast ELi HKSi reformimist 4. etapiks on turule naasnud mitu turuosalist, nagu olulised finantssektori osalised ja maaklerid. Nende osaliste arv, kellel on õigus ühisel enampakkumisplatvormil pakkumisi teha, suurenes 73-lt (jaanuar 2018) 79ni (detsember 2018). Enamik osalisi olid käitajad (73 %) ning ülejäänud investeerimisühingud ja krediidiasutused (19 %) ning MiFIDi nõuetest vabastatud isikud (8 %) 58 . Võrdluseks võib märkida, et kui enampakkumistega 2012. aasta lõpus alustati, oli enampakkumistel pakkumiste tegemise õigus 42 osalisel, kellest 67 % olid käitajad, 26 % investeerimisühingud ja krediidiasutused ning 7 % mittefinantsvahendajad 59 .

Kehtivate turukuritarvitusi käsitlevate õigusnormide kohaselt vastutavad riikide pädevad asutused 60 turujärelevalve eest nii enampakkumiste kui ka järelturuga seoses. Euroopa tasandil kooskõlastab nende tegevust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), nagu ka muude finantsinstrumentide puhul.

Riikide pädevatel asutustel on õigus määrata parandusmeetmeid või karistusi, kui nad leiavad, et teatava tegevusega kaasneb turu kuritarvitamine. Et nad saaksid turujärelevalvet teha, on finantsturgusid käsitlevate õigusaktidega kehtestatud hulk aruandlus- ja läbipaistvusnõudeid, mida kohaldatakse kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes. Aruandlusnõuete kohaselt peavad kauplemiskohad ja investeerimisühingud edastama pädevatele asutustele üksikasjalikud andmed lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega tehtud tehingute kohta, mis on sooritatud kauplemiskohtades või börsiväliselt 61 . Aruandlusnõuete hulka kuulub ka kauplemiskohtade ja investeerimisühingute kohustus esitada pädevatele asutustele LHÜdega seotud positsioonide andmed 62 . Läbipaistvusnõuete kohaselt avaldavad kauplemiskohad ja investeerimisühingud kauplemisandmed 63 ja iganädalased andmed koondpositsioonide kohta 64 .

5.1. LHÜde õiguslik laad ja maksustamine

Pärast Euroopa Kontrollikoja soovitust avaldas komisjon 2019. aasta juulis uuringu 65 LHÜde õigusliku laadi kohta. Selles sõltumatu konsultandi tehtud uuringus ei tuvastatud praktilisi probleeme seoses LHÜde õigusliku laadi määratluse puudumisega. Uuringus järeldati, et ühtne määratlus ei annaks suuremat õiguskindlust ja sellel poleks tingimata mõju CO2-turu likviidsusele. Seadusandlike algatuste kohta soovitusi ei tehtud, küll aga soovitati uuringus tagada käitajatele teave, nõustamine, koolitus ja suutlikkuse suurendamine pärast LHÜde määratlemist finantsinstrumentidena MiFID 2-s 66 .

LHÜde maksustamisega seoses on kolm riiki teatanud, et LHÜde väljaandmine on maksustatud käibemaksuga. Seevastu LHÜdega järelturul tehtud tehingud on käibemaksuga maksustatud 27 osalevas riigis. Enamik riike andis teada pöördmaksustamise kohaldamisest LHÜsid hõlmavate riigisiseste tehingute puhul. Pöördmaksustamise erand nihutab käibemaksu tasumise kohustuse müüjalt kauba või teenuse ostjale ning see on tõhus kaitsemeede käibemaksupettuste vastu. 2018. aasta novembris pikendati liikmesriikide võimalust seda erandit kohaldada 30. juunini 2022 67 . Liikmesriike ärgitatakse pöördmaksustamise kohaldamist jätkama, et tagada CO2-turuga seoses piisav kaitse ka edaspidi.

6. HEITKOGUSTEGA SEOTUD SEIRE, ARUANDLUS JA TÕENDAMINE

6.1. Üldine areng

Seire- ja aruandlusmääruse ning akrediteerimis- ja tõendamismääruse rakendamise kogemus on näidanud, et õigusnorme on vaja veelgi täiendada, täpsustada ja lihtsustada, et edendada ühtlustamist, vähendada käitajate ja osalevate riikide halduskoormust ning veelgi parandada süsteemi läbipaistvust.

Alates 2017. aasta veebruarist on osalevate riikidega konsulteeritud seoses nimetatud kahe määruse ajakohastamisega, et valmistuda ELi HKSi 4. etapiks ning täiustada ja lihtsustada seire, aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise protsesse. Esimene selline ajakohastamine toimus 2018. aastal. Et oleks olemas tõendamissüsteem tasuta eraldamist käsitlevate andmete kogumiseks 2019. aastal ning ajakohastatud seire, aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise süsteem enne andmete kogumisega alustamist CORSIA jaoks (vt punkt 4), hakati 1. jaanuaril 2019 kohaldama seire- ja aruandlusmääruse 68 ning akrediteerimis- ja tõendamismääruse 69 muudetud versioone. Käimas on täiendav töö ja konsultatsioonid, et viia seire, aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise läbivaatamise protsess lõpule piisavalt vara enne 4. etapi algust.

Nõuetele vastavuse tagamise süsteemi tõhusus on paranenud, sest seire- ja aruandlusmäärusega võimaldati riikidel muuta elektrooniline aruandlus kohustuslikuks. 2019. aastal teatasid 17 osalevat riiki, et nad kasutavad seirekavade, heitearuannete, tõendamisaruannete ja/või täiustamisaruannete jaoks elektroonilisi vorme või spetsiifilisi failivorminguid, mis vastavad komisjoni kehtestatud miinimumnõuetele. 13 osalevat riiki teatasid, et nad kasutavad ELi HKSi aruandluseks mõnd liiki automaatset IT-süsteemi.

6.2. Kasutatavad seiremeetodid

Vastavalt 2019. aastal artikli 21 alusel esitatud aruannetele kasutab enamik käitisi arvutuspõhist meetodit 70 . Teatati ainult 182 käitisest (1,7 %) 23 riigis, mis kasutavad heitkoguste pideva mõõtmise süsteeme; kõige rohkem on selliseid käitisi Saksamaal, Prantsusmaal ja Tšehhi Vabariigis. Ehkki riikide arv on sama, mis eelnenud aastal, kasutavad seda lähenemisviisi kokkuvõttes kolm käitist rohkem.

Vaid 11 riiki andsid teada, et 38 käitist kasutavad asendusmeetodit, millega on hõlmatud umbes 2,6 miljonit CO2-ekvivalenttonni (võrreldes 3,4 miljoni CO2-ekvivalenttonniga aasta varem). Ühe Madalmaades asuva käitise arvele langeb 31 % kõigist asendusmeetodiga seoses teatatud heitkogustest.

Seire- ja aruandlusmääruse minimaalsetele vaikimisi määramistasanditele 71 vastab enamik käitistest. Vaid 97 C-kategooria käitise (võrreldes 106ga aasta varem), st 13,4 % kohta teatati, et nad kaldusid vähemalt ühe näitaja puhul kõrvale nõudest kohaldada peamiste lähtevoogude puhul kõrgeimaid määramistasandeid. Selline kõrvalekaldumine on lubatud ainult juhul, kui käitaja tõendab, et kõrgeima määramistasandi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või et sellega kaasneksid ebaotstarbekad kulud. Kui need tingimused enam ei kehti, peavad käitajad oma seiresüsteeme vastavalt täiustama. 2013. aastal teatati 16 % C-kategooria käitiste kohta, et need ei täitnud ühel või teisel viisil nõuet kohaldada kõrgeimaid määramistasandeid. Seepärast võib alates 3. etapi algusest täheldada kõrgeima määramistasandi kohaldamise nõude täitmise paranemist C-kategooria käitistes.

Ka näitavad 22 osalevalt riigilt saadud aruanded, et kokku 19 %-l B-kategooria käitistest on lubatud mingil määral kalduda kõrvale seire- ja aruandlusmääruse vaikenõuetest (võrreldes 21 %ga aasta varem ja 22 %ga kaks aastat varem), mis kinnitab kõrgeima määramistasandi nõude täitmise pidevat paranemist.

6.3. Akrediteeritud tõendamine

Artikli 21 kohastes aruannetes tõendajate koguarvu ei esitata. Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni veebisaidil on aga loetletud asjakohased riiklikud akrediteerimisasutused ja lingid nende akrediteeritud ELi HKSi tõendajate nimekirjadele 72 . 

Osalevate riikide tõendajate vastastikune tunnustamine toimib edukalt: 24 liikmesriiki andsid teada, et nende territooriumil tegutseb vähemalt üks välisriigi tõendaja.

Leiti, et tõendajad täidavad akrediteerimis- ja tõendamismääruse nõudeid hästi. Poola teatas ühe tõendaja tegevusloa peatamisest, kuid akrediteeringute tühistamisest ei teatanud 2018. aastal ükski riik. Seevastu 2017. aastal oli peatamisi üks ja tühistamisi kolm. Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola teatasid, et on vastavalt kahe, ühe ja kolme tõendaja akrediteeringut 2018. aastal piiranud, samas kui 2017. aastal seati piirangud kahele Poola tõendajale.

Sel aastal teatasid kümme riiki tõendajate kohta kaebuste saamisest (ühe võrra rohkem kui aasta varem). Samas kaebuste koguarv (71) on 14 % väiksem. 93 % saadud kaebustest on lahendatud (aasta varem oli see näitaja 95 %). Kümme riiki teatasid tõendajate mittevastavuse tuvastamisest riiklike akrediteerimisasutuste ja pädevate asutuste teabevahetuse käigus (aasta varem oli see arv 12).

7. HALDUSKORRALDUSE ÜLEVAADE

Vastavalt 2019. aastal artikli 21 kohaselt esitatud aruannetele osales ELi HKSi rakendamises keskmiselt viis pädevat asutust riigi kohta. 73 Seoses asutustevahelise koordineerimisega teatati muu hulgas selliste erinevate vahendite kasutamisest nagu seirekavade keskset haldamist käsitlevad õigusaktid (14 riigis), pädeva keskasutuse siduvad juhised ja suunised kohalikele ametiasutustele (10 riigis) ning asutustevahelised regulaarsed töörühmad või koosolekud (15 riigis). Seitse riiki märkisid, et selliseid vahendeid pole kehtestatud.

Seoses lubade väljastamise ja seirekavade kinnitamise eest võetavate haldustasudega andsid 2019. aastal 13 riiki teada, et nad ei küsi käitiste käitajatelt mingeid tasusid (CY, DE, EE, EL, IE, LI, LT, LU, LV, MT, NL, SE, SK); seda on ühe võrra vähem kui eelnenud aastal. Eelnenud aastaga võrreldes ei muutunud nende liikmesriikide arv (15), kus õhusõidukikäitajad tasusid ei pea maksma (BE, CY, CZ, DE, EE, ES, EL, LI, LT, LU, LV, MT, NL, SE, SK). Tasud erinevad riikide ja teenuste liikide lõikes märkimisväärselt, ulatudes 5 eurost 6 913,31 euroni loa väljastamise ja seirekava kinnitamise eest käitiste puhul ning 5 eurost 2 400 euroni sama teenuse eest lennuettevõtjate puhul.

Üldiselt on osalevate riikide halduskorraldus HKSi valdkonnas suuresti tõhus. Teabe ja parimate tavade vahetamist, muu hulgas ELi HKSi nõuete järgimise foorumi tegevuse ja iga-aastase ELi HKSi nõuete järgimise konverentsi kaudu, tuleks jätkuvalt parandada ja julgustada.

8. NÕUETE TÄITMINE JA SELLE TAGAMINE

ELi HKSi nõuete täitmise määr on väga kõrge: igal aastal on umbes 99 % heitkogustest õigeaegselt kaetud nõutava arvu LHÜdega. 2018. aastal ei tagastanud tähtajaks, st 30. aprilliks 2019 kõigile oma heitkogustele vastavat kogust LHÜsid vähem kui 0,5 % heiteandmeid esitanud käitistest. Lennundussektoris täitsid nõudeid õhusõidukikäitajad, kellelt pärineb 99,1 % ELi HKSi lennunduse heitkogustest. Käitajad, kes nõudeid ei täitnud, olid üldjuhul väikesed või lõpetasid 2018. aastal tegevuse.

Pädevad asutused jätkavad iga-aastaste heitearuannete nõuetelevastavuse eri viisidel kontrollimist. Vastavalt 2019. aastal artikli 21 kohaselt esitatud aruannetele kontrollivad kõik osalevad riigid iga-aastaste heitearuannete täielikkust (100 % aruannetest, välja arvatud BE – 31 %, ES – 95 %, FR – 99 % ja SE – 1 %). Lisaks nähtub aruannetest, et riigid kontrollivad keskmiselt ligi 80 % aruannete kooskõla seirekavadega (kõik riigid, välja arvatud HR) ja ligi 75 % aruannete vastavust LHÜde eraldamist käsitlevatele andmetele (kõik riigid, välja arvatud FI, HR, MT, NO ja SE). 24 riiki andsid teada, et nad teevad lisaks ristkontrolle eesmärgiga võrrelda aruandeid muude andmetega.

12 riigi pädevad asutused andsid puuduvate andmetega seoses konservatiivse hinnangu 57 käitise kohta (umbes 0,5 % kõigist käitistest) (2017. aastal 52 käitise kohta (0,5 %) ja 2016. aastal 57 käitise kohta (0,5 %)). Seonduvad heitkogused olid 2018. aastal 11,2 miljonit tonni CO2 (2017. aastal 2,8 miljonit tonni CO2), mis moodustab ligikaudu 0,7 % koguheitest (võrreldes 0,2 %ga 2017. aastal). Konservatiivse hinnangu andmise kõige tavalisem põhjus oli heitearuannete 31. märtsiks esitamata jätmine või heitearuanded, mis ei olnud täielikult kooskõlas seire- ja aruandlusmääruse ning akrediteerimis- ja tõendamismääruse nõuetega.

Puuduvate andmetega seotud konservatiivsetest hinnangutest lennundussektoris teatasid seitse riiki 31 õhusõidukikäitaja kohta (umbes 4,7 % koguarvust) ja 4,7 % kohta lennunduse heitkogustest.

Pädevate asutuste kontrollid on endiselt olulised ka tõendaja töö täiendamiseks. 2018. aasta kohta kinnitasid kõik riigid, et nad teevad käitiste puhul täiendavaid kontrolle. Enamik riike teatas, et sama tehakse ka õhusõidukikäitajate puhul (kõik peale CY, EE, EL, IT ja LI). Enamik riike (kõik peale EL, IT, LU ja MT) teatasid, et tegid 2018. aastal käitistes kohapealseid kontrolle.

2018. aasta kohta teatasid kümme riiki 36 käitisele ülemääraste heitkoguste trahvi määramisest (BG 1, CZ 2, FR 1, IE 2, IT 5, NL 1, PL 2, PT 7, RO 4, UK 11). Lennundussektoris teatati ülemääraste heitkoguste trahvi määramisest 26 õhusõidukikäitajale (DE 2, FR 1, IT 9, LT 1, NL 1, PT 8, SI 1, UK 3).

Karistuste määramist (lisaks ülemääraste heitkoguste trahvidele) kinnitas 2018. aastal 12 riiki. Ühestki vabadusekaotuslikust karistusest ei teatatud, kuid teada anti 36 käitisele ja 26 õhusõidukikäitajale määratud trahvidest, ettekirjutustest ja hoiatustest, mille rahaline koguväärtus ulatub 5,4 miljoni euroni 74 .

2018. aasta kohta teatatud levinuimad rikkumised olid nõuetekohaselt kinnitatud seirekava puudumine (9 juhtumit), loata käitamine (8 juhtumit), loa tingimuste täitmata jätmine (6 juhtumit) ning tõendatud iga-aastase heitearuande tähtajaks esitamata jätmine (5 juhtumit).

Nagu eelmisel aastal märgitud, algas 2018. aasta alguses viies ELi HKSi nõuete täitmise tsükli hindamine, mille eesmärk on tuvastada ELi HKSi nõuete täitmisega seotud probleeme osalevates riikides ning toetada riike seoses ELi HKSi parema rakendamisega. Hindamine viiakse lõpule 2019. aasta lõpus.

9. JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED

2018. aastal tehti märkimisväärseid edusamme ELi HKSi 4. etapiks rakendussätete vastuvõtmisel. Viimase aasta jooksul on vastu võetud sätted kasvuhoonegaaside heite ülekandumise, LHÜde tasuta eraldamise, enampakkumiste, innovatsioonifondi loomise ning seire, aruandluse ja tõendamise kohta. Ülejäänud rakenduseeskirjade koostamine viiakse kiirelt lõpule ning need võetakse eeldatavalt vastu enne uue kauplemisperioodi algust 2021. aasta jaanuaris.

2018. aastat iseloomustas ka ELi HKSi kuuluvate käitiste heite märkimisväärne vähenemine. See 4,1 % langus võrreldes 2017. aastaga toimus peamiselt tänu vähenemisele elektri- ja soojusenergia tootmises, samas kui tööstuse heide vähenes üksnes pisut. Lennunduse tõendatud heitkogused aga suurenesid 2018. aastal endiselt, 2017. aastaga võrreldes 3,9 %.

Jätkuvalt annavad häid tulemusi viimastel aastatel kokku lepitud õigusaktide muudatused, mille eesmärk on lahendada LHÜde ülepakkumise probleem. 2019. aastal avaldati kolmandat korda turustabiilsusreservi ülejäägi näitaja ning koos 2017. aasta näitajaga kaasnes sellega 2019. aastal enampakkumiste mahu vähenemine ligi 40 % ehk peaaegu 397 miljoni LHÜ võrra. Selle tulemusel müüakse 2019. aastal enampakkumisel umbes 30 % vähem LHÜsid kui 2018. aastal.

Positiivsed muutused neis valdkondades tõid kaasa turuosaliste kindlustunde suurenemise ja tugevdasid jätkuvalt CO2-hinnasignaali. Tänu kõrgemale LHÜde hinnale suurenes oluliselt kogutulu, mille liikmesriigid said enampakkumistest – 2018. aastal oli kogutulu 2017. aastal teenitud tulust enam kui kaks korda suurem.

2018. aastal oli ELi HKSi nõuete järgimise määr endiselt väga kõrge – nii paiksete käitiste kui ka õhusõidukikäitajate puhul üle 99 %. ELi HKSi ülesehitus on püsinud tugevana ja liikmesriikide halduskorraldus on olnud tõhus.

Komisjon jätkab Euroopa CO2-turu jälgimist ja esitab järgmise aruande 2020. aasta lõpus.

LISA 

1. liide

Tabel 1.1. Elektrienergiasektori ajakohastamiseks eraldatud tasuta LHÜde arv

Allikas: kliimameetmete peadirektoraat.

Tabel 1.2. Maksimaalne arv LHÜsid, mis eraldatakse aastas tasuta elektri- ja soojusenergia tootmise sektorile täieliku enampakkumise põhimõttest tehtava erandi alusel

Allikas: kliimameetmete peadirektoraat.

Tabel 1.3. Elektri- ja soojusenergia tootmise sektorile täieliku enampakkumise põhimõttest tehtava erandi kohased tasuta LHÜd, mis on jäänud kasutamata ning mis on 2013.–2020. aastal enampakkumisel müüdud või kavatsetakse enampakkumisel müüa 76

Allikas: kliimameetmete peadirektoraat.

2. liide

Joonis 2.1. Pakkujate arv üldiste LHÜde enampakkumistel alates 2013. aastast kuni 30. juunini 2019

Allikas: EEX.

. Pakkujate arv 

Tabel 2.1. Liikmesriikide enampakkumistulu 2012.–2018. aastal 77

3. liide

Tabel 3.1. Rahvusvaheliste ühikute vahetamise kokkuvõte 2019. aasta juuni lõpu seisuga 78

Allikas: ELi tehingulogi.

Tabel 3.2. Rahvusvaheliste ühikute vahetamise kokkuvõte 2019. aasta juuni lõpu seisuga käitiste liikide kaupa

Allikas: ELi tehingulogi.

4. liide

Tabel 4.1. HKSi pakkumise ja nõudlusega seotud elemendid

Tabel 4.2. Andmete avaldamise ajakava

5. liide

Tabel 5.1. HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkogused (muu kui CO2-heide) kasvuhoonegaaside kaupa, 2013–2018 (miljonites tonnides) 80

Allikas: ELi tehingulogi.

6. liide

Tabel 6.1. ELi HKSi toimimisega seotud Euroopa Liidu Kohtu otsused 2018. aasta juulist kuni 2019. aasta juunini

7. liide

Tabel 7.1. ELi HKSi 4. etapi rakendamise seis

8. liide

Tabel 8.1. Liikmesriikide panused turustabiilsusreservi 2019. 88 ja 2020. aastal 89

9. liide

Tabel 9.1. Programmi „NER 300“ kasutamata jäänud vahendid InnovFini energiavaldkonna näidisprojektide raames: toetatud projektid

Projekti nimetus	Kirjeldus	Foto
WAVE ROLLER	Projekti Wave Roller eesmärk on näidata laineenergia tehnoloogia kasutusvõimalusi kaubanduslikul tasandil, jõudes näidiskäitise etapist sellise kaldalähedase võnkuva laineenergiamuunduri kaubandusliku kasutuselevõtuni, millega muundatakse laineenergiat elektrienergiaks. Programmi „NER 300“ panus on 10 miljonit eurot.
WINDFLOAT	Projekt WindFloat hõlmab uuenduslikku avamere tuuleparki, mille puhul kasutatakse Portugali rannikust umbes 20 km kaugusel asuvat poolveealust ujuvplatvormi. Projekti eesmärk on parandada ujuvate tugistruktuuride tehnika taset, demonstreerides, et projekti WindFloat kontseptsiooni alusel on võimalik kasutada ka suuremaid turbiine. Seejärel edendatakse süvamere tuuleparkide kasutuselevõttu. Programmi „NER 300“ panus InnovFini energiavaldkonna näidisprojektide raames on 60 miljonit eurot. Projekt WindFloat sai ühtlasi algsest „NER 300“ programmist ligi 30 miljonit eurot toetust.
GREENWAY EV CHARGING NETWORK	Projektiga toetatakse elektrisõidukite taristu kiirendatud kasutuselevõttu. Sellega demonstreeritakse elektrisõidukite ülikiirete laadimisjaamade kaubandusliku kasutuselevõtu võimalikkust ja tutvustatakse integreeritud akupõhise energiasalvestussüsteemi katseprojekti. Näidisprojekti asukohaks on Slovakkia, Poola, Tšehhi Vabariik ja Balti riigid. InnovFini energiavaldkonna näidisprojektide raames antud rahaline toetus on 17 miljonit eurot, millest peaaegu 3 miljonit eurot moodustavad programmi „NER 300“ kasutamata vahendid.

(1)

https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/political-guidelines-next-commission_et.pdf.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(4)

28. juuni 2019. aasta seisuga.

(5)

Artikli 21 alusel esitatud aruannete puhul hõlmab mõiste „osalevad riigid“ või lihtsalt „riigid“ ELi 28 liikmesriiki ja EMP riike (Island, Norra ja Liechtenstein).

(6)

ELi HKSis on biomassi heitekoefitsiendiks määratud null, kui termini „biomass“ määratluse kriteeriumid on täidetud ja kui – biokütuste või vedelate biokütuste puhul – on täidetud direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvenergia direktiiv) artikli 17 lõike 1 kohased säästlikkuse kriteeriumid. Nullmääraga heitkoguste puhul pole LHÜsid vaja tagastada. 2019. aastal artikli 21 alusel esitatud aruannetes teatasid kolm osalevat riiki (LV, LT ja DK) üksnes nullmääraga biomassi energiasisalduse ja mitte tegelikke heitkoguseid. Nende heitkoguseid ei ole seega esitatud kogusummas arvesse võetud.

(7)

C-kategooria käitised paiskavad õhku üle 500 000 CO2-ekvivalenttonni aastas, B-kategooria käitised paiskavad õhku 50 000–500 000 CO2-ekvivalenttonni aastas ja A-kategooria käitised paiskavad õhku alla 50 000 CO2-ekvivalenttonni aastas. Vt komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

(8)

A-kategooria alamkategooria on vähese heitega käitised, mis paiskavad õhku alla 25 000 CO2-ekvivalenttonni aastas (vt määruse (EL) nr 601/2012 artikli 47 lõige 2).

(9)

Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

(10)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitaja on näiteks reisijaid vedav lennuettevõtja, kes osutab teenuseid üldsusele. Mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitaja on näiteks eraõhusõiduki omanik.

(11)

Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta otsus C(2018) 8707, mis käsitleb põhihaldajale korralduse andmist peatada ajutiselt Ühendkuningriigi selliste asjakohaste protsesside kinnitamine Euroopa Liidu tehingulogis, mis on seotud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ja enampakkumisel müügi ning rahvusvaheliste ühikute vahetamisega.

(12)

Komisjoni 12. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/208, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2013 liidu registri loomise kohta (ELT L 39, 13.2.2018, lk 3).

(13)

Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 2.7.2019, lk 3).

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(15)

Alates 2013. aastast ringlusse lastud lennunduse LHÜde arv on sellise alt ülespoole lähenemisviisi tulemus, mis algab tasuta eraldamisest (määratakse käitajate EMPs toimuva tegevuse jaoks kindlaks tegevuspõhiste võrdlusaluste põhjal). Seejärel tuletatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde arv, tuginedes asjaolule, et tasuta eraldamine (sh erireserv hilisemaks jaotamiseks kiiresti kasvavatele õhusõidukikäitajatele ja uutele osalejatele) peaks moodustama üldarvust kokku 85 % ning enampakkumine 15 %.

(16)

Ajakohastatud arvud hõlmavad lisaks tasuta eraldatud ja enampakkumisel müüdud kogustele ka rahvusvaheliste ühikute vahetamisi.

(17)

Sisaldab teavet 2019. aasta lennunduse enampakkumiste kalendrist. Ühendkuningriigi 2019. aasta andmeid pole arvesse võetud kaitsemeetmete tõttu, mille komisjon võttis vastu ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse tagamiseks olukordades, kus EList välja astuva liikmesriigi suhtes enam ELi õigust ei kohaldata (vt punkt 2.2).

(18)

Arvud hõlmavad liikmesriikidelt kuni 2019. aasta juunini saadud teatisi ning need võivad hilisemate teatiste põhjal muutuda.

(19)

Esialgne arv enne allpool märgitud vähenduste kohaldamist.

(20)

Ühendkuningriigi puhul peatati eraldamine (48,0 miljonit LHÜd 2019. aasta koguarvust) kaitsemeetmete tõttu, mille komisjon võttis vastu ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse tagamiseks olukordades, kus EList välja astuva liikmesriigi suhtes enam ELi õigust ei kohaldata (vt punkt 2.2).

(21)

Komisjoni otsus 2013/448/EL (ELT L 240, 7.9.2013, lk 27).

(22)

Komisjoni otsus 2017/126/EL (ELT L 19, 25.1.2017, lk 93).

(23)

Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2019/708, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2019:120:FULL&from=EN.

(24)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/331, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2019:059:FULL&from=EN.

(25)

Komisjoni 20. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2172, millega muudetakse otsust 2010/670/EL seoses esimese konkursivooru väljamaksmata tulude kasutuselevõtuga.

(26)

Vastavalt komisjoni otsusele 2010/670/EL tuli esimeses konkursivoorus välja valitud projektide kohta teha lõplik investeerimisotsus 2016. aasta lõpuks ja teises konkursivoorus välja valitud projektide kohta 2018. aasta juuni lõpuks.

(27)

Fondile kättesaadava 450 miljoni LHÜ väärtus sõltub CO2-hinnast. Kui LHÜ keskmine hind on 25 eurot, oleks fondi rahaliste vahendite summa 11,3 miljardit eurot.

(28)

Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/856, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas (ELT L 140, 28.5.2019, lk 6–17).

(29)

Peale selle on vastu võetud Prantsusmaa ja Hispaania kavade muudatused.

(30)

Teave makstud hüvitise ja toetusesaajate arvu kohta on esitatud direktiivi (EL) 2018/410 artikli 10a lõike 6 kohase aruandekohustuse alusel.

(31)

19,7 miljonit Inglise naela (2018. aastal tekkinud kaudsete kulude eest) vastavalt keskmisele GBP/EUR vahetuskursile 1,1355.

(32)

Ühendkuningriik ei teatanud käitistest, vaid ettevõtetest.

(33)

Pange tähele, et Ühendkuningriik on välja maksnud 2019. aasta toetuse 2018. aastal tekkinud kaudsete kulude eest. Seetõttu on Ühendkuningriigi puhul esitatud 2018. aasta enampakkumiste tulud.

(34)

Poolat pole siin arvesse võetud, kuna Poola hakkab 2020. aastal maksma hüvitist 2019. aastal tekkinud kaudsete kulude eest.

(35)

2018. aasta väljamakseid võrreldi 2017. aasta enampakkumiste tuludega, kuna 2018. aasta väljamaksetega hüvitati üldiselt tarbijate 2017. kalendriaasta kaudseid kulusid.

(36)

Komisjoni 30. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/7, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 seoses 50 miljoni turustabiilsusreservist eraldamata saastekvoodi müümisega enampakkumisel innovatsioonifondi jaoks ja Saksamaa määratava enampakkumisplatvormi loetellu lisamiseks (ELT L 2, 4.1.2019, lk 1–5).

(37)

Üldiste LHÜde kogused määrati kindlaks, võttes arvesse otsust 1359/2013/EL. Lennunduse LHÜde koguste kindlaksmääramisel võeti arvesse otsust nr 377/2013/EL ja määrust (EL) nr 421/2014.

(38)

 3. etapi LHÜde varajased enampakkumised korraldati 2012. aastal, pidades silmas elektrienergiasektoris laialt levinud kaubandustava müüa elektrit forvardlepingute alusel ja osta vajalik sisend (sealhulgas LHÜd) siis, kui väljundit müüakse.

(39)

Ühendkuningriigi 2019. aasta andmeid pole arvesse võetud kaitsemeetmete tõttu, mille komisjon võttis vastu ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse tagamiseks olukordades, kus EList välja astuva liikmesriigi suhtes enam ELi õigust ei kohaldata (vt punkt 2.2).

(40)

  http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/auctioning/documentation_en.htm .

(41)

Arvnäitajad hõlmavad 2019. aasta enampakkumiskalendri kohaseid enampakkumisel müüdavaid ühikuid, seega on kajastatud 55,8 miljonit eraldamata LHÜd, mille müümist 2019. aasta enampakkumistel Poola taotles.

(42)

Arvnäitajad hõlmavad 2019. aasta enampakkumiskalendri kohaseid enampakkumisel müüdavaid ühikuid (eraldamisaastatest 2013–2018).

(43)

Tabelis 7 kasutatud liigitus elektri- ja soojusenergia tootmise ning tööstuse kategooriatesse on kooskõlas NACE klassifikaatoriga, mida kasutati kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu koostamiseks järgmise kauplemisperioodi (4. etapp) kohta.

(44)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

(45)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3); kättesaadav aadressil: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2018.076.01.0003.01.EST&toc=OJ:L:2018:076:TOC .

(46)

 C(2019) 3288 final, https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2019_3288_en.pdf.

(47)

C(2017) 3228 final, https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2017_3228_en.pdf.

(48)

C(2019) 3288 final, https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2019_3288_en.pdf.

(49)

Ajavahemikul 2020. aasta 1. jaanuarist 31. augustini turustabiilsusreservi lisatav maht tehti kindlaks 2019. aastal avaldatud ülejäägi näitaja põhjal ning see oli ligi 265 miljonit LHÜd. Ülejäänud maht, mis 2020. aastal turustabiilsusreservi lisatakse, tehakse kindlaks 2020. aastal avaldatava ülejäägi näitaja põhjal.

(50)

Võttes arvesse, et enampakkumiste tegelik maht sõltub ka muudest teguritest, näiteks artikli 10c kohase erandi kohaldamisel üle jäänud LHÜde enampakkumisel müügist ja EMP/EFTA riikide osalemisest ELi HKSis.

(51)

Võttes arvesse seda, et 2019. aasta jaanuari kuni augusti enampakkumiste mahte oli turustabiilsusreservi paigutamise kaudu 2017. aasta ülejäägi näitaja põhjal juba vähendatud.

(52)

Nende arvude puhul ei ole võetud arvesse kõiki tegevuse lõpetanud õhusõidukikäitajaid.

(53)

Ühendkuningriigi puhul peatati eraldamine (4,31 miljonit LHÜd 2019. aasta koguarvust) kaitsemeetmete tõttu, mille komisjon võttis vastu ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse tagamiseks olukordades, kus EList välja astuva liikmesriigi suhtes enam ELi õigust ei kohaldata (vt punkt 2.2).

(54)

2019. aasta juuni lõpuni.

(55)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2013. aasta otsus nr 377/2013/EL ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 113, 25.4.2013, lk 1).

(56)

https://www.icao.int/environmental-protection/CORSIA/Pages/SARPs-Annex-16-Volume-IV.aspx.

(57)

Nõukogu 29. novembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/2027 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis seoses rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi käsitleva rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade esimese väljaandega (ELT L 325, 20.12.2018, lk 25–28).

(58)

Kõik andmed on võetud ühise enampakkumisplatvormi (CAP2) igakuistest aruannetest komisjonile.

(59)

Enampakkumismääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt.

(60)

Riikide pädevate asutuste loetelu leiab aadressilt https://ec.europa.eu/info/system/files/mar-2014-596-art-22-list_en.pdf.

(61)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta) (MiFIR) artikli 26 kohaselt peavad kauplemiskohad ja investeerimisühingud esitama pädevatele asutustele üksikasjalikud andmed lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega tehtud tehingute kohta.

(62)

MiFID 2 artikli 58 kohase positsioonidest teatamise kohustuse eesmärk on võimaldada jälgida eri kategooria isikute hoitavaid positsioone seoses LHÜdega.

(63)

MiFIRi artiklites 8, 10 ja 21 kehtestatud kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuskorra eesmärk on tagada turuosalistele usaldusväärsem ja kättesaadavam teave kauplemisvõimaluste ja hindade kohta.

(64)

Avalikult kättesaadavad iganädalased aruanded positsioonide kohta tagavad läbipaistvuse seoses teatavate kategooriate kauplejate võimalike arusaamadega turust.

(65)

Uuring on kättesaadav aadressil https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9d985256-a6a9-11e9-9d01-01aa75ed71a1/language-en.

(66)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014 lk 349). Kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1536584176375&uri=CELEX:02014L0065-20160701 .

(67)

Nõukogu 6. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1695, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete puhul rakendatava vabatahtliku pöördmaksustamismehhanismi ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisajaga (ELT L 282, 12.11.2018, lk 5–7).

(68)

Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93).

(69)

Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134).

(70)

Peamiselt sellepärast, et mõõtmistel põhineva meetodi kasutamise korral on asjakohaste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni pidevaks mõõtmiseks vaja märkimisväärselt ressursse ja oskusteavet, mida paljudel väiksematel käitajatel ei ole.

(71)

Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 kohaselt peavad kõik käitajad vastama teatavatele minimaalsetele määramistasanditele, st suuremad heiteallikad peavad vastama kõrgematele määramistasanditele (nende andmekvaliteet peab olema usaldusväärsem) ning väiksemate heiteallikate suhtes kohaldatakse kulutõhususest lähtuvalt leebemaid nõudeid.

(72)

Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni loetelu ELi HKSi tõendajaid akrediteerivate riiklike akrediteerimisasutuste kontaktandmetest: https://european-accreditation.org/national-accreditation-bodies-having-successfully-undergone-peer-evaluation-by-ea/.

(73)

Mõnel juhul võivad riigid olla teatanud mitmest piirkondlikust/kohalikust asutusest kui ühest pädevast asutusest.

(74)

See kogusumma ei sisalda Portugali lennundussektoris määratud trahve, kuna nende suurus ei olnud pooleliolevate menetluste tõttu veel kindlaks määratud.

(75)

Ungari kasutas artikli 10c kohast erandit ainult 2013. aastal.

(76)

2013. ja 2014. aastal ei müüdud enampakkumisel ühtegi artikli 10c kohast kasutamata LHÜd.

(77)

Allikas: EEX.

(78)

Tabelites 3.1 ja 3.2 pole Ühendkuningriigi 2019. aasta andmeid arvesse võetud kaitsemeetmete tõttu, mille komisjon võttis vastu ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse tagamiseks olukordades, kus EList välja astuva liikmesriigi suhtes enam ELi õigust ei kohaldata (vt punkt 2.2).

(79)

Eelnenud aastate nõuete täitmise andmeid võidakse nt esitamisega hilinemise tõttu tagasiulatuvalt muuta.

(80)

Osa käitiste puhul ei pruugi N2O- või PFCde heide olla liidu registris eraldi esitatud; selle asemel on esitatud koguheide CO2-ekvivalenttonnides. Tabelis esitatud andmed kajastavad heiteandmeid, mis on liidu registris kasvuhoonegaaside kaupa kättesaadavad. Alates 2. etapist (2008. aastast) hakkas osa liikmesriike ELi HKSis N2O-heidet vabatahtlikult kajastama ning alates 3. etapist (2013. aastast) muutus selle ja PFCde heite kajastamine kohustuslikuks.

(81)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2019:120:FULL&from=EN.

(82)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0331&from=EN.

(83)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0856&from=EN.

(84)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1122&from=EN.

(85)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0007.

(86)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R2066.

(87)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R2067&from=EN.

(88)

Ajavahemiku puhul 2019. aasta jaanuarist augustini põhinevad arvnäitajad komisjoni teatisel C(2018) 2801 final, 15.5.2018, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2018_2801_en.pdf . 

(89)

Ajavahemike puhul 2019. aasta septembrist detsembrini ja 2020. aasta jaanuarist augustini põhinevad arvnäitajad komisjoni teatisel C(2019) 3288 final, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2019_3288_en.pdf .

(90)

Osa liikmesriikide 2020. aasta panustest turustabiilsusservi tehakse kindlaks pärast ülejäägi näitaja avaldamist 2020. aastal.