This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52019DC0236
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Review of progress on implementation of the EU green infrastructure strategy
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi rohelise taristu strateegia elluviimise edusammude hindamine
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi rohelise taristu strateegia elluviimise edusammude hindamine
COM/2019/236 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.5.2019
COM(2019) 236 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi rohelise taristu strateegia elluviimise edusammude hindamine
{SWD(2019) 184 final}
1. Taust ja sissejuhatus
Rohelist taristut on ELi rohelise taristu strateegias määratletud järgmiselt: „Looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. See hõlmab rohelist ruumi (või sinist, kui on tegemist veeökosüsteemidega) ja muid maismaa- (sealhulgas ranniku-) ja merealadele iseloomulikke füüsikalisi näitajaid. Maismaal on roheline taristu olemas nii maapiirkondades kui ka linnades.“
Erinevalt üheotstarbelisest hallist taristust võib bioloogiliselt mitmekesistel haljasaladel (tihti üheaegselt ja väga väikese kuluga) olla palju erakordselt kasulikke funktsioone, mis toovad kasu inimestele, loodusele ja majandusele.
ELis hõlmab roheline taristu kõige olulisema osana Natura 2000 võrgustikku, kuid ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvaid looduslikke ja poollooduslikke alasid, näiteks parke, eraaedu, hekke, taimestikuga kaetud jõeäärseid puhvervööndeid, paljude ehitiste ning teatud tunnusjoonte ja tavadega põllumajandusmaastikke, samuti tehislahendusi, nagu taimkattega katused ja seinad, ökoloogilised sillad ja kalatrepid. Ainuüksi Natura 2000 võrgustiku pakutavate ökosüsteemiteenuste iga-aastane kasu on kogu ELis hinnanguliselt 300 miljardit eurot 1 ja koos rohelisest taristust saadava kasuga veelgi enam.
2020. aastani ette nähtud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2. eesmärgis on öeldud, et „2020. aastaks säilitatakse ja parandatakse ökosüsteeme ja ökosüsteemi teenuseid: selleks luuakse roheline infrastruktuur ning taastatakse vähemalt 15 % kahjustatud ökosüsteemidest“. Kõnealuse 2. eesmärgi täielik täitmine ja Natura 2000 võrgustiku hea seisundi taastamine võivad täiendavalt luua vastavalt kuni 50 000 ja 140 000 töökohta ning kuni 4,2 ja 11,1 miljardi euro väärtuses otseseid väljundeid aastas, samuti tuleneb palju kasu ökosüsteemiteenustest 2 .
2013. aastal võttis komisjon vastu ELi strateegia rohelise taristu kohta, 3 et suurendada kõnealust majanduskasu Euroopa looduskapitali tehtavate investeeringute soodustamise kaudu, et saavutada aastaks 2020 komisjoni bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid. Strateegia sisaldas nelja esmatähtsat töösuunda: rohelise taristu edendamine peamistes poliitikavaldkondades; teavitamise parandamine, teadmistebaasi tugevdamine ja innovatsiooni edendamine; rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine ning ELi tasandil rohelise taristu projektide väljatöötamisele kaasaaitamine.
Kõnealuse strateegiaga oli ette nähtud, et 2017. aasta lõpuks peaks komisjon vaatama läbi, kuidas on rohelise taristu väljaarendamine edenenud, ja avaldama aruande saadud õppetundide kohta koos tulevikumeetmete soovitustega. Loodust, rahvast ja majandust käsitlevas tegevuskavas 4 on märgitud, et kõnealune läbivaatamine annab teavet selle kohta, kuidas jätkata strateegilist investeerimist ELi rohelisse taristusse. Lisaks aitab see kaasa 2020. aastani ette nähtud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia lõpphindamisele.
Kõnealusel läbivaatamisel uuritakse strateegia nelja esmatähtsa töösuuna elluviimisel tehtud edusamme ja ilmnenud väljakutseid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil 5 ; lisaks tehakse kogemustest järeldusi ning samuti tehakse ettepanekuid selle kohta, kuidas strateegiat edaspidi ellu viia.
2. Edusammude ja väljakutsete hindamine
2.1 Rohelise taristu edendamine peamistes poliitikavaldkondades: edusammud ja väljakutsed
Rohelise taristu strateegias rõhutati vajadust tagada, et roheline taristu saaks ruumilise planeerimise ja territoriaalse arengu standardseks osaks ning et see lõimitaks täielikult selliste poliitikameetmete elluviimisse, mille eesmärke saab kas täielikult või osaliselt saavutada looduspõhiste lahendustega. Strateegiaga nähti ette, et peamised poliitikavaldkonnad, mille kaudu edendataks rohelist taristut, oleksid regionaal- või ühtekuuluvuspoliitika, kliimamuutuse ja keskkonnapoliitika, katastroofiohu juhtimine, tervishoiu- ja tarbijakaitsepoliitika ning ühine põllumajanduspoliitika. Natura 2000 võrgustiku alad ja ülesanded on ELi rohelise taristu alustalaks. Loodusdirektiivide toimivuskontrollil jõuti järeldusele, et kuigi need direktiivid on 2020. aastani ette nähtud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia põhivahendid, ei suudeta üksnes loodusdirektiividega täita ELi 2020. aastaks ette nähtud eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskavaga on ette nähtud lisameetmed, nagu juhiste koostamine, et toetada ELi tasandi rohelise taristu projektide kasutuselevõttu, mille eesmärk on saavutada Natura 2000 alade parem ühendatus. See aitab saavutada loodusdirektiivide eesmärke ja samal ajal soodustab muude ELi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamist.
Rohelise taristu projekte saab võtta kasutusele nii selleks, et hoida olemasolevaid bioloogiliselt mitmekesiseid ökosüsteeme heas seisundis, kui ka selleks, et taastada kahjustatud ökosüsteeme – nii Natura 2000 võrgustiku sees kui ka väljaspool seda. Linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid määrama taastamise eesmärgid ja meetmed nende Natura 2000 alade jaoks, kus liigid ja elupaigad ei ole veel saavutanud head kaitsestaatust. Peamine vahend piirkondlikul või riiklikul tasandil säilitamis- ja taastamisalaste prioriteetide seadmiseks on tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavad, mille liikmesriigid töötavad välja vastavalt elupaikade direktiivi artiklile 8. Kõnealuste tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavade 6 uus vorm hõlmab võimalust lisada teavet asjakohaste täiendavate rohelise taristu meetmete kohta.
Bioloogilise mitmekesisuse strateegia meetmega nr 6a kutsuti liikmesriike üles töötama komisjoni abiga 2014. aastaks välja strateegiline raamistik ökosüsteemide taastamise prioriteetide kehtestamiseks piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil. 2014. aastal avaldas komisjon uuringu, et aidata liikmesriikidel kehtestada kahjustatud ökosüsteemide taastamise prioriteete 7 . Kuigi riiklikul ja piirkondlikul tasandil on olemas vähe taastamise prioriseerimise raamistikke, 8 mõningane taastamine toimub 9 – tihti vastukajana muudele asjakohastele ELi õigusaktidele, nagu veepoliitika raamdirektiiv ja merestrateegia raamdirektiiv. Vaja on lisapingutusi, et saada meetme nr 6b elluviimiseks valmis riiklikud taastamise prioriseerimise raamistikud – mis täiendavad loodusdirektiivide kohaseid tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavasid – sellisel viisil, mis vastab ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamist ja hindamist käsitleva ELi algatuse 10 metoodikale ning ELi õigusaktidega ette nähtud taastamismeetmetele.
Mitu liikmesriiki on loonud riiklikud ökoloogilised võrgustikud või sarnased vahendid. Paljudes liikmesriikides on konkreetselt rohelise taristuga seotud eesmärgid või nõuded kaasatud ulatuslikumatesse bioloogilist mitmekesisust ja looduskaitset käsitlevatesse poliitikameetmetesse ja õigusaktidesse. Näiteks sisaldavad mitmed riiklikud bioloogilist mitmekesisust käsitlevad strateegiad ja kavad viiteid rohelisele taristule (kasutades kas sama mõistet või teist terminit, millel on sama sisu). Lisaks on rohelist taristut kaudselt käsitletud teatud ökosüsteemidega seotud vahendites, nagu Iirimaa riiklik turbaalade strateegia. Siiski, kui välja arvata Saksamaa riiklik rohelise taristu käsitus, 11 siis ei ole liikmesriigid veel võtnud vastu konkreetselt rohelise taristu jaoks ette nähtud riiklikke strateegiaid. Mõningaid riiklikke strateegiaid töötatakse siiski praegu välja (näiteks Hispaanias) ning teistes poliitikameetmetes ja õigusaktides käsitletakse – vähemalt kaudselt – rohelise taristu mõistet nii, nagu see on määratletud ELi rohelise taristu strateegias.
Mis puutub ELi veepoliitikasse, siis saavad looduslikku veesidumisvõimet käsitlevad meetmed aidata looduslike protsesside kaudu aeglustada valinguvee voolu, suurendada imbumist ja vähendada reostust. On kindlaks tehtud, et sellised meetmed on kulutõhusad viisid veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi 12 eesmärkide täitmiseks ning aitavad samas kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja kohaneda kliimamuutustega. Looduslikku veesidumisvõimet käsitlevate meetmete juhised töötati välja 13 ning nende rakendamist ELi struktuuri- ja põllumajandusfondide kaudu soodustati liikmesriikide rakenduskavade ja põllumajandusprogrammide väljatöötamisel 14 . Rakenduskavade järelhindamisel 15 selgus, et hoolimata teatud edusammudest on vaja strateegiliste ja lõimitud kavade edendamiseks teha lisapingutusi ning et ulatuslikumate rohelist taristut ja looduslikku veesidumisvõimet käsitlevate meetmete kavandamine aitaks kindlustada paremat veekvaliteeti, kaitsta üleujutuste eest ja saavutada bioloogilise mitmekesisuse eesmärke. Ruumilise planeerimise võimaluste aluseks võivad olla ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise töö, veemajanduskavad ning tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavad, et teha kindlaks multifunktsionaalsed alad, kus on ökosüsteemiteenuste jaoks kõige paremad võimalused.
ELi merendus- ja kalanduspoliitikas 16 viidatakse rohelisele taristule kui vahendile, mis aitab kaasa rannikualade kestlikule arengule. Mereruumi planeerimise direktiivi 17 artiklis 5 on käsitletud rohelise taristu põhieesmärke. Seal on märgitud, et liikmesriigid püüavad „kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, sealhulgas suurendada selle vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele“. Siiski ei käsitleta mereruumi planeeringutes rohelist taristut piisavalt, kuid see võiks aidata kaasa heas seisundis mere ökosüsteemide saavutamisele ning tuua märkimisväärset kasu toidu tootmisel, vaba aja veetmisel ja turismi alal, kliimamuutuste mõju vähendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel, rannajoone muutumise kontrollimisel ja suurõnnetuste ärahoidmisel.
Kuigi merestrateegia raamdirektiivis ei ole rohelise taristu mõistet käsitletud, on rohelise taristu eesmärgid direktiiviga kooskõlas, sest direktiivi eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ning tagada puhtad, heas seisundis ja tootlikud ookeanid ning mered. Tehakse mõningaid jõupingutusi rohelise taristu merevõrgustike loomiseks: luuakse merekaitsealade sidusaid võrgustikke vastavalt artikli 13 lõikele 4. Direktiivi alusel võetavad meetmed on endiselt suunatud surveteguritele, et parandada piiriülese/piirkondliku perspektiivi raames merekeskkonna seisundit, kasutades selleks uusi kriteeriume ja metoodikastandardeid 18 . Seda eesmärki aitab saavutada rohelise taristu meetmete kasutuselevõtmine.
Kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias 19 peetakse ökosüsteemipõhiseid lahendusi ja rohelise taristu meetmeid kliimamuutustega toimetuleku olulisteks vahenditeks. Strateegia 7. meetmes osutatakse seoses halli taristu vastupanuvõimega just rohelisele taristule. Rahvusvahelisel tasandil on ökosüsteemipõhiste meetodite kliimaga seonduvat kasu rõhutatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 20 alusel tehtud mitmes otsuses ja Pariisi kokkuleppes 21 . Siiski on olemas täiendavate koostoimete võimalusi, võttes arvesse üha tihedamini toimuvaid kliimamuutustest tingitud looduskatastroofe, nagu 2017. aasta äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas metsatulekahjud, tormid ja üleujutused. On võimalik teha rohkem selle heaks, et rõhutada neid arvukaid kasutegureid, mida saab roheline taristu pakkuda kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks, otseselt näiteks süsinikdioksiidi sidumise kaudu ning kaudselt näiteks energianõudluse ja saaste vähendamise kaudu tänu rohelise taristuga seotud aktiivsele transpordiviisile (näiteks jalgrattasõit ja kõndimine), soojussaarte mõjude leevendamisele ning taimkattega katuste ja seinte abil ehitiste jahutamise ja kütmise vajaduse vähendamisele.
ELi kohanemisstrateegia 22 läbivaatamine andis võimaluse kaaluda, kuidas ka edaspidi soodustada rohelise taristu meetmete kasutuselevõttu, et saavutada kulutõhusal viisil kliimamuutustele vastupanuvõimeline ühiskond. Seda võimalust pakub ka ELi veepoliitika (linnade reoveekäitluse direktiivi, veepoliitika raamdirektiivi, üleujutuste direktiivi) 23 läbivaatamine. Lisaks võiks uurida täiendavat koostoimet kliimat ja energeetikat käsitleva linnapeade paktiga 24 või võrgustikuga Jätkusuutlikud Kohalikud Omavalitsused (ICLEI) 25 .
Katastroofide riskijuhtimise ja keskkonna vahelised tihedad sidemed on üldtuntud ning kliimamuutuste mõju suurendab neid sidemeid veelgi. ELi tegevuskavas Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku (2015–2030) kohta 26 tunnustatakse selgesõnaliselt panust, mida rohelise taristu meetmed saavad anda katastroofiohu vähendamiseks ja ohjamiseks. Rohelist taristut saab edendada ELi katastroofide ohjamise tugevdamise mehhanismide 27 kaudu. Vaja on siiski konkreetseid kohapealseid meetmeid. Kogemused näitavad, et ökosüsteemipõhised lähenemisviisid, nagu rohelise taristu meetmed, looduspõhised lahendused, ökosüsteemipõhine kohandamine, looduslikku veesidumisvõimet käsitlevad meetmed ja ökosüsteemipõhised katastroofiohu vähendamise meetmed, on kulutõhusad poliitikavahendid 28 , kuid neid ei kasutata täiel määral ning nende potentsiaali tuleks ELi tasandil veelgi tugevdada.
Kuigi rohelise taristu mõistet kui sellist ühises põllumajanduspoliitikas ei ole, on kehtiva ühise põllumajanduspoliitika kahe sambaga ette nähtud vahendikomplekt loodusvarade säästva majandamise ja kliimameetmete jaoks, millega saab olenevalt vahendite kavandusest ja rakendamisest panustada rohelise taristu meetmetesse. Nõuetele vastavuse kontrolli süsteemi kohaselt on roheline taristu kaasatud maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi käsitlusse seoses puhvervööndite ja maastikuelementidega, 29 kuid sellest saadav kasu on liikmesriigiti erinev. Ühise põllumajanduspoliitika esimese samba kohased, 2015. aastal kasutusele võetud kohustuslikud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad võivad tuua kasu nii keskkonnale kui ka kliimale; siiski jõudis Euroopa Kontrollikoda hiljuti järeldusele, 30 et sel moel, nagu neid praegu rakendatakse, ei ole tõenäoline, et need tooksid keskkonnale ja kliimale märkimisväärset kasu, eriti seoses bioloogilise mitmekesisusega. Mis puutub teise sambasse, siis liikmesriigid ja piirkonnad saavad valida suure hulga maaelu arengu meetmete vahel, mis aitavad saavutada põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärke, ning põllumajandustootjad võivad saada pindalapõhiseid toetusi, mida võivad täiendada sihtotstarbelised toetused mittetootlike investeeringute tarbeks. Eritoetust võidakse anda ka mahepõllumajandusele ülemineku või selle säilitamise korral ning samuti elupaikade direktiivi ja linnustiku direktiivi ning veepoliitika raamdirektiivi 31 sätete otsese rakendamise korral. Lisaks võib kasutada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EARDF) nende metsandusega seotud meetmete toetamiseks, mis võivad hõlmata rohelise taristu väljaarendamist või säilitamist.
Seda panust võiks tõhustada põllumajandusmaadel maastikuelementide uuesti kasutuselevõtu motiveerimisega ja püsirohumaade parema kaitsmisega. Selle järelhindamine, millise panuse on andnud maaelu arengu programmid veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi elluviimisse, hõlmab looduslikku veesidumisvõimet käsitlevate meetmete kasutamise hindamist ning selle hindamist, kuidas kõnealuste meetmete kasutamist tulevikus parandada. Toidutootmise ja põllumajanduse tulevikku käsitlevas teatises 32 soovitatakse uuenduslikke vahendeid, millega on võimalik tõhustada olemasolevaid rohelisi taristuid.
Rohelise taristu tõhustamiseks on tehtud jõupingutusi ELi regionaalpoliitikas: Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (2014–2020) käsitlevates määrustes on sätestatud, 33 et kestlikku arengut – sealhulgas keskkonnakaitsenõudeid ja bioloogilist mitmekesisust – edendatakse horisontaalselt. Oma suunistes 34 liikmesriikidele rõhutas komisjon rohelist taristut ja ökosüsteemipõhist kohandamist kui kulutõhusat alternatiivi või täiendavat meedet hallile taristule ja intensiivse maakasutuse muutmisele.
ELi makropiirkondlikud strateegiad 35 on kasulikud platvormid rohelise taristu projektide kavandamiseks ja elluviimiseks ning riikide (nii ELi riikide kui ka ELi mittekuuluvate riikide), piirkondade ja sidusrühmade ühendamiseks. Roheline taristu võib saada nende piirkondade kestliku arengu struktuuriliseks ja funktsionaalseks alustalaks. Hea näitena võeti 2017. aasta oktoobris Alpi piirkonna jaoks ette nähtud ELi makropiirkondliku strateegia raames vastu ministrite ühisdeklaratsioon Alpide rohelise taristu kohta.
Rohelist taristut on edendatud ka ELi linnapoliitikas. Maa kestlikku kasutamist ja looduspõhiseid lahendusi käsitleva ELi linnade tegevuskava 36 raames loodi 2017. aastal partnerlus ning lisaks on linnadega seotud uuenduslike meetmete raames 37 nähtud ette projektikonkurss. Kõnealuste meetmetega pakutakse linnadele toetust, et katsetada uuenduslikke lahendusi väljavalitud kestliku linnaarengu teemadel. Roheline taristu on lisatud Euroopa rohelise pealinna auhinna ja rohelise lehe auhinna 38 määramise kriteeriumide hulka. Teadmised linnade rohelise taristu kohta suurenevad ka tänu ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamist ja hindamist käsitleva projekti EnRoute 39 toetusele ning programmi „Horisont 2020“ projektidele, mis käsitlevad linnapiirkondades elluviidavaid looduspõhiseid lahendusi 40 . Lisaks on Euroopa linnade käivitatud mitu algatust suunatud linnade ja piirkondliku tasandi rohelisele taristule.
ELi tervishoiupoliitikas ei ole otsusetegijad ja sidusrühmad võtnud rohelist taristut kui terviseprobleemide kulutõhusat lahendust laialdaselt kasutusele, kuigi on olemas palju uuringuid, 41 mis tõendavad rohelise taristu ja inimeste tervise vahelist positiivset seost. Tuleb edendada häid tavasid, nagu Soome algatused, mille eesmärk on edendada terviklikku lähenemist rohelisele taristule ja inimeste tervisele.
Roheline taristu võib aidata kaasa äsja loodud energiataristu suuremale tunnustamisele üldsuse poolt, sest see pakub palju ökosüsteemipõhiseid eeliseid. Kohalikes kogukondades ja maaomanike seas on olnud populaarsed sellised elupaikade edendamise viisid nagu elektriliinide aluste alade muutmine madala taimestikuga elupaikadeks ning projektide elluviijatele on see toonud kaasa väiksemad taimestiku hoolduskulud 42 . Taastuvallikatest toodetud elektrienergia võrgu algatusega toetatakse projekte, mille puhul kasutatakse looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks väljapaistvaid uuenduslikke meetmeid, näiteks selliseid, mida kasutavad ettevõtted Elia ja Terna 43 . Sarnaseid tegevusi võiks edendada kogu ELis ning võimaluse korral võiksid reguleerivad asutused neid tegevusi motiveerida kui häid tavasid, millega tagatakse esmatähtsaid üleeuroopalisi energiavõrke käsitlevate ühist huvi pakkuvate projektide õigeaegne elluviimine – see on lõimitud, turvalise, konkurentsivõimelise ja kestliku ELi energiasiseturu ning ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamise eeltingimuseks.
Mis puutub ELi transpordipoliitikasse, siis leidub mõningad näiteid headest tavadest, kuid need on vaid üksikud näited. On vaja teha lisapingutusi, et suurendada bioloogilist mitmekesisust, kasutades üleeuroopaliste transpordivõrkude 44 ääres rohelist taristut, ning tuua kasu loodusele ja majandusele ning samal ajal soodustada uue transporditaristu vastuvõttu ühiskonna poolt. See võib hõlmata üleeuroopaliste transpordivõrkude ääres bioloogiliselt mitmekesiste alade säilitamist või konkreetsete ehitiste rajamist, et tagada looduslikele loomaliikidele turvaline ülepääs. Seega on oluline tugevdada ELi tasandil koostoimet üleeuroopaliste võrkude ja rohelise taristu projektide kasutuselevõtu vahel, sealhulgas uurida Euroopa ühendamise rahastu 45 finantseeritavate keskkonnasäästlike projektide kasutamise võimalust.
2.2. Teavitamise parandamine, teadmistebaasi tugevdamine ja innovatsiooni edendamine
Rohelise taristu strateegias kutsuti komisjoni üles täiustama rohelise taristuga seonduvat teavet ja seda rohkem levitama. Euroopa bioloogilise mitmekesisuse teabesüsteem, 46 sealhulgas rohelise taristu teemaline raamatukogu, 47 pakub nüüd ulatuslikumat juurdepääsu rohelist taristut käsitlevale teabele. Soodustatakse koostoimet muude asjakohaste teabeplatvormidega. Avaldatud on juhenddokumente rohelise taristu lõimimise kohta konkreetsete poliitikavaldkondadega (nt regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika, 48 veemajandus ja üleujutuste ohjamine, 49 keskkonnamõjuhinnangud 50 ning keskkonnamõju strateegilised hindamised 51 ).
Rohelise taristu alaste alusteadmiste suurendamine on osa laiemast tegevusest, mille eesmärk on pakkuda alusteadmisi 2020. aastani ette nähtud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2. eesmärgi kohta. Ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamist ja hindamist käsitlev ELi algatus, mis käivitati 2013. aastal, pakub metoodilisi juhiseid ELile ja liikmesriikidele selle kohta, kuidas kaardistada ja hinnata ökosüsteemide ja nende teenuste seisundit. Ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise alane neljas aruanne, 52 mis avaldati 2016. aastal, käsitles rohelist taristut linnades.
Komisjon avaldas aruande strateegiliste rohelise taristu meetmete ja ökosüsteemide taastamise, georuumiliste meetodite, andmete ja vahendite kohta 53 vastusena rohelise taristu strateegia üleskutsele vaadata läbi „selliste tehniliste ja ruumiandmete ulatus ja kvaliteet, mis on kättesaadavad poliitikakujundajatele seoses rohelise taristu arendamisega“.
Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ja Teadusuuringute Ühiskeskus töötavad välja rohelise taristu ja taastamise tarbeks toetusmaterjali ning on avaldanud aruandeid, mis käsitlevad olemasolevate andmete ja uute meetodite kasutatavust rohelise taristu arendamisel 54 .
Mis puutub ELi teadusuuringute ja innovatsioonipoliitikasse, siis on rohelise taristuga seotud projekte rahastatud seitsmenda raamprogrammi ja alates 2014. aastast programmi „Horisont 2020“ raames. Investeerimisvõimalusi pakutakse teadus-, innovatsiooni- ja näidisprojektide kaudu, millega hinnatakse ning võetakse kasutusele looduspõhiseid lahendusi. Seda on täiendanud poliitikameetmete lõimimine, näitajate kindlaksmääramine, teabe jagamine, ettevõtetele ja ühiskonnale suunatud tutvustus- ning teavitustegevus. Samas ajendavad looduspõhiste lahenduste arvukad tõendatud eelised rohelist taristut edendama ja prioriseerima. Rahastamisele juurdepääsu saamist soodustavad teadustööde rahastamise alase teabe jagamise platvorm Oppla 55 ja võrgustikutöö platvorm ThinkNature 56 .
Lisaks kutsuti rohelise taristu strateegias komisjoni üles hindama „ka seda, kuivõrd võiksid tehnilised standardid, mis on seotud eelkõige füüsiliste ehituskomponentide ja protsessidega, suurendada rohelist taristut edendavate toodete turgu“. Liidu iga-aastane standardimisalane tööprogramm 57 sisaldab rohelise taristuga seotud standardite võimalikku väljatöötamist, lisaks korraldas komisjon selles küsimuses uuringu 58 . Eelseisvatel kuudel töö jätkub. Sellesse kaastakse asjakohased sidusrühmad ja standardiorganisatsioonid, et hinnata, kas ja milliste rohelise taristu elementide jaoks oleks uusi standardeid vaja.
2.3. Rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine
Hiljutises uuringus 59 hinnati, et programmitöö perioodil 2007–2013 oli ELi rahastus rohelise taristu projektide tarbeks ligikaudu 6 579 miljonit eurot ning suurim panustaja oli Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Programmiga LIFE pakutakse eritoetust bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas rohelise taristu 60 projektide tarbeks.
Aastatel 2014–2020 toetatakse rohelist taristut veel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi poolt antavate bioloogilise mitmekesisuse, looduse ja rohelise taristu jaoks ette nähtud otsetoetustega, kusjuures sihtotstarbeliste investeeringute suurus on 3 700 miljonit eurot; lisaks saab roheline taristu toetust seoses investeeringutega mitmesse seotud valdkonda, nagu kaitse üleujutuste vastu, veepuhastus ja hoonete renoveerimine.
Rohelise taristu strateegias kutsuti komisjoni üles otsima võimalusi, et luua innovatiivsed rahastamismehhanismid rohelise taristu toetamiseks, ja looma ELi rahastamisvahend, millega toetatakse inimesi, kes soovivad arendada rohelise taristu projekte. Rohelise taristu projektid võivad saada toetust looduskapitali rahastamisvahendi (NCFF) 61 kaudu. See on rahastamisvahend, millega toetatakse bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutustega kohanemise alaseid projekte, mis on tulutootvad või kulusäästlikud. Esimene laenuleping allkirjastati 2017. aasta aprillis 62 . Projekt toob eeldatavasti rohelisele taristule ja loodusele palju kasu. 2018. aastal sõlmiti veel kolm tehingut, sealhulgas laen Ateena linnale rohelise taristu jaoks, ning ettevalmistamisel on mitu muud asjakohast projekti.
Lisaks saavad rohelise taristu projektide toetamisse panustada, kuigi kaudselt, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond 63 (EFSI) ja uue EFSI II määruse eesmärgid (ühendades EFSI kestlikumate ja piiriüleste projektidega, eelkõige nendega, millega panustatakse COP21 kliimaeesmärkide saavutamisse või üleminekusse ressursitõhusamale ja (peaaegu) süsinikdioksiidiheitevabale majandusele ning ringmajandusele).
Programmi „Horisont 2020“ raames aastatel 2014–2015 korraldatud projektikonkurssidega seotud ELi kaasrahastus ulatus looduspõhiste lahenduste kaudu rohelise taristu eesmärke täitvate projektide ja taastamise tarbeks 38,6 miljoni euroni. 2016. aasta projektikonkursside puhul oli see 68 miljonit eurot ja 2017. aasta projektikonkursside puhul 73 miljonit eurot. BiodivERsA 64 kaasrahastamisvahendist ERA-net anti riigiasutustele aastatel 2015–2016 rohelise taristuga seotud projektide tarbeks veel 33 miljonit eurot toetust. Muud rahastamisvahendid, nagu struktuurifondid, võiksid seejärel oma hoole alla võtta rohelise taristuga seotud teadustegevuse ja innovatsiooni tulemused ning anda oma panuse sekkumiste ulatuse ja sidususe suurendamiseks, kuid praegu seda veel ei toimu.
Läbivaatamine on näidanud, et paljude ELi rahastamisvahendite pakutavaid võimalusi ei ole veel täielikult ära kasutatud ja juurdepääsu rahastamisele tuleks tõhustada. Mõned sidusrühmad, kellega bioloogilise mitmekesisuse ja looduse koordineerimisrühma töö käigus konsulteeriti, märkisid, et nad peavad takistuseks sihtotstarbelise finantsvahendi puudumist. On vaja suurendada teadlikkust olemasolevatest võimalustest 65 ning pakkuda teavet selle kohta, kuidas ühendada strateegilisemate ja rohkem lõimunud rohelise taristu projektide tarbeks erinevaid allikaid.
Rohelisse taristusse investeerimine toob suurt tulu erasektorile. Arendajad saavad kasutada rohelist taristut maa väärtuse tõstmiseks või vara kaitsmiseks kliimamuutuste mõju eest, arvestades paljude ökosüsteemide süsinikdioksiidi talletamise, erodeerimise ja üleujutuste ohjeldamise võimet. On vaja suuniseid, mis käsitlevad rohelisse taristusse tehtavatest investeeringutest tuleneva majandusliku kasu hindamist, et soodustada asjakohaste võimaluste ärakasutamist. Seda vajadust täidetakse loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava meetmega 1b, 66 mis pakub komisjoni suuniseid selle kohta, kuidas ökosüsteeme ja nende teenuseid ning otsustetegemist omavahel lõimida.
2.4. Rohelise taristu projektide arendamisse panustamine ELi tasandil
ELi rohelise taristu strateegias rõhutatakse, et on oluline toetada rohelise taristu projekte ELi tasandil, et hoida ära olukorda, kus rohelise taristu projekte viiakse ellu ainult sõltumatute algatustena ja kus need ei saavuta oma täielikku potentsiaali. Strateegias julgustatakse liikmesriike ja piirkondi haarama kinni võimalusest arendada rohelise taristu projekte piiriüleses/riikidevahelises kontekstis.
Liikmesriikides on edukalt välja arendatud ainult üksikud riikidevahelised algatused, nagu Euroopa rohevöö 67 ja Alam-Doonau keskkonnasõbralik koridor 68 . Viimati nimetatud algatuse puhul on kalkuleeritud, et iga taastatud lammihektar toob ökosüsteemiteenuste arvelt sisse 500 eurot aastas, aidates mitmekesistada kohalikke elatusallikaid.
Mis puutub kogu ELi hõlmavate rohelise taristu projektide toetamisse, siis on olemasolevad vahendid eeskätt suunatud projektidele, mida viiakse ellu ühe liikmesriigi territooriumil (välja arvatud INTERREG). Lisaks on neil oma menetlusnõuded ja ajakavad, mis ei lihtsusta piiriüleste rohelise taristu projektide väljaarendamist ja elluviimist.
Üldisemas plaanis on võimalik rohelist taristut sünergilisel viisil veelgi rohkem lõimida strateegilise planeerimise vahenditega – nagu veemajanduskavad, Natura 2000 majandamiskavad, riiklikud õhukvaliteedikavad, maaelu arengu programmid ja ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavad – ning üleeuroopaliste võrkudega. Sellised kavad võiksid aidata kaasa kogu ELi hõlmava rohelise taristu võrgustiku loomisele.
Rohelise taristu strateegias märgiti, et nn TEN-G (rohelise taristu üleeuroopalise võrgu) väljaarendamine tooks „lisaks vastavatele sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele märkimisväärset kasu Euroopa kõige tähtsamate ökosüsteemide vastupanuvõime ja elujõulisuse tagamisel“. Strateegias märgiti, et komisjon teeb uuringu, et hinnata ELi TEN-G algatuse arendamise võimalusi, sealhulgas sellise algatuse kulusid ning majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakasusid. TEN-G algatusele avaldasid toetust ka Euroopa Parlament, 69 nõukogu 70 ja Regioonide Komitee 71 .
2016. aastal avaldati tasuvusanalüüs, 72 milles järeldati, et rohelise taristu ELi tasandi strateegilisem lähenemisviis võiks tuua suuremat kasu iga investeeritud euro kohta, kui see on praeguse rohelise taristu rakendamise ja rahastamise puhul (tulu ja kulu suhe oleks enam kui kahekordne, võrreldes praeguse lähenemisviisiga).
Loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava meetmega 12 on ette nähtud, et komisjon peaks välja töötama juhendi, mis käsitleb strateegilist raamistikku, mille kohaselt jätkatakse rohelise taristu ELi tasandil arendamise toetamist. See peaks aitama kindlaks teha üleeuroopalist huvi pakkuvaid projekte, mille jaoks tuleb praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames leida sobiv rahastus – ulatuses, mis ületab halduspiire.
3. Kokkuvõte ja edasised sammud
ELi rohelise taristu strateegias on rõhutatud rohelise taristu eeliseid ja strateegia on andnud hoogu rohelise taristu kasutuselevõtuks ELis. Mitmel tasandil on tehtud edusamme, kuid on ka lahendamata väljakutseid ning rohelise taristu projekte on vaja võtta kasutusele veelgi enam. Tõendid näitavad, et ELi tasandi strateegilist lähenemisviisi rohelisele taristule ei ole veel rakendatud, ning kaaluda tuleks tõhusamat rohelist taristut võimaldavat raamistikku. Rohelist taristut kasutatakse tihti ainult väikeses ulatuses ning piisavalt ei tunnistata võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid eeliseid, mida toob kaasa rohelise, mitte halli taristu kasutamine.
Liikmesriikide tasandil on vaja teha suuremaid jõupingutusi, et arendada välja ja viia ellu riiklikke rohelise taristu strateegiaid ning prioriseerimisraamistikke, mille eesmärk on taastada kahjustunud ökosüsteeme vastavalt ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamist ja hindamist käsitlevale lähenemisviisile. See tagab rohkem koostoimet ja vastastikust täiendamist loodusdirektiivide kohaste tähtsuse järjekorras tegevuskavadega ning samuti veepoliitika ja merestrateegia raamdirektiiviga.
Rohelise taristu lõimimine asjakohaste ELi rahastamismehhanismidega on loonud uusi võimalusi; siiski on rohelise taristu kasutuselevõtmine piiratud. Tuleb suurendada jõupingutusi, et rohelist taristut lõimida tõhusalt asjakohaste ELi poliitikate ja õigusaktidega. Oluline on tagada strateegilisem lähenemisviis ja kasutada võimalikult hästi ära tulevasi ELi rahastamisvahendeid, et rohelise taristu projekte toetada. Lisaks tuleks parandada ökosüsteemipõhise poliitika sidusust, muu hulgas asjakohaste olemasolevate platvormide parema koostoimimisvõime abil.
ELi loodust käsitleva tegevuskava 12. meetme ja tegevuskavaga seotud juhendi (mis käsitleb ELi tasandi rohelise taristu projektide kasutuselevõtu toetamist) rakendamine võimaldab rohelise taristu mõistet täiendavalt selgitada (arvestades märkusi, et ELi määratlusega hõlmatud arvukaid aspekte on mõnikord raske mõista). Lisaks tuuakse juhenddokumendis konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas roheline taristu on seotud ökosüsteemi taastamisega. Dokumendi eesmärk on aidata optimeerida praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames tehtavaid investeeringuid loodusesse ja bioloogilisse mitmekesisusse ning anda teavet tulevasteks aruteludeks selle üle, kuidas seda teha 2020. aasta järgsel perioodil.
Lisaks aitab komisjoni juhend, milles käsitletakse ökosüsteemide ja nende teenuste lõimimist otsustamisprotsessidega, 73 võtta paremini arvesse rohelisest taristust tulenevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaeeliseid.
Käesolevas aruandes esitatud järeldusi võetakse arvesse 2020. aastani ette nähtud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja selle järelmeetmete hindamisel. Need järeldused aitavad saavutada muude ELi põhipoliitikameetmete eesmärke sellistes valdkondades nagu majanduskasv ja tööhõive, kliimamuutuste mõju leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine, katastroofiohu vähendamine, ühtekuuluvus, kestlik põllumajandus ja metsandus. Laiemas perspektiivis aitavad need järeldused saavutada kestliku arengu eesmärke.
„The Economic benefits of the Natura 2000 Network“; 2013, ISBN 978-92-79-27588-3.
Eftec, ECNC, UAntwerp & CEEWEB (2017) „Promotion of ecosystem restoration in the context of the EU biodiversity strategy to 2020“.
COM(2013) 249 final.
COM(2017) 198 final.
Vt kaasasolevat komisjoni talituste töödokumenti ja 28 riigi teabelehti, mis põhinevad 2017. aastal kogutud teabel.
http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/financing/docs/PAF%20format%20EN.docx
http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/comm2006/pdf/2020/RPF.pdf
Saksamaa, Madalmaad ja Flandria piirkond (Belgia).
Vt joonealune märkus 2.
„Mapping and Assessing Ecosystems and their Services“: http://ec.europa.eu/environment/nature/knowledge/ecosystem_assessment/index_en.htm
http://www.bfn.de/bkgi.html
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52012DC0673
Euroopa Komisjon (2014). „EU Water Policy Document on Natural Water Retention Measures“. Veepoliitika raamdirektiivi ühise rakendamise strateegia töörühma meetmeprogramm. https://circabc.europa.eu/sd/a/2457165b-3f12-4935-819a-c40324d22ad3/Policy%20Document%20on%20Natural%20Water%20Retention%20Measures_Final.pdf
https://ec.europa.eu/agriculture/rural-development-2014-2020_et
„Evaluation of the contribution of Operational Programmes to the implementation of EU water policy“
16 COM(2014) 86 final.
Direktiiv 2014/89/EL; ELT 28.8.2014; L 257/135.
Komisjoni otsus 2017/848.
COM(2013) 216.
https://www.cbd.int/ecosystem/ ; https://www.cbd.int/climate/
https://unfccc.int/process/the-paris-agreement/the-paris-agreement
COM(2018) 738.
http://ec.europa.eu/echo/sites/echo-site/files/1_en_document_travail_service_part1_v2.pdf
COM(2017) 773 final.
https://www.eea.europa.eu/publications/climate-change-adaptation-and-disaster
GAEC 1 ja 7, vt komisjoni talituste töödokument.
http://publications.europa.eu/webpub/eca/special-reports/greening-21-2017/et/
COM(2017) 713 final.
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 8.
http://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/legislation/guidance/
Aadria ja Joonia mere, Alpi, Läänemere ja Doonau piirkonnad.
www.oppla.eu/EnRoute ja http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC110402
Näiteks sellised projektid nagu Nature4Cities, GrowGreen, NAIAD, NATURVATION, UNALAB, Connecting ja UrbanGreenUp.
Näiteks uuringuaruanne „The Health and social benefits of nature“ http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/intro/
Projekt „BESTGRID“, https://www.bestgrid.eu
Vt komisjoni talituste töödokument.
https://ec.europa.eu/inea/connecting-europe-facility/cef-transport
https://www.eea.europa.eu/publications/green-infrastructure-and-flood-management
http://biodiversity.europa.eu/maes ja http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC101639
Estreguil, C., Dige, G., Kleeschulte, S., Carrao, H., Raynal, J. ja Teller, A., Strategic Green Infrastructure and Ecosystem Restoration: geospatial methods, data and tools, EUR 29449 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, ISBN 978-92-79-97295-9, doi:10.2760/36800, JRC113815.
Vt komisjoni talituste töödokument.
COM(2017) 453 final.
http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/docs/green_infrastructures/GI%20Final%20Report.pdf
http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/docs/green_infrastructures/GI%20Final%20Report.pdf
http://www.eib.org/products/blending/ncff/project-examples/index.htm
Vt komisjoni juhend, mis käsitleb mitmeti kasulikke ühtekuuluvuspoliitika valdkonna investeeringuid loodusesse ja rohelisse taristusse.
http://ec.europa.eu/environment/nature/legislation/fitness_check/action_plan/factsheets_en.pdf
2. veebruari 2016. aasta resolutsioon ELi elurikkuse 2020. aasta strateegia vahehindamise kohta, punkt 29.
16. detsembri 2015. aasta järeldused ELi elurikkuse 2020. aasta strateegia vahehindamise kohta, punkt 30.
26. juuni 2014. aasta arvamus „Mitmetasandiline valitsemine ELi elurikkuse 2020. aasta strateegia edendamisel ja Aichi eesmärkide täitmisel“, punkt 53.
Vt joonealune märkus 59.
