1.   

tunneb heameelt kontrollikoja järelduse üle, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2017 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

2.   

võtab rahuloluga teadmiseks, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta, et komitee puhul auditeeritud inimressursside ja hangetega seotud küsimustes ei tuvastatud olulisi puudusi;

3.   

märgib, et 2017. aastal oli komitee eelarve 133 807 338 eurot (2016. aastal seevastu 130 586 475 eurot) ning selle täitmise määr oli 96,5 % (2016. aastal 97,2 %); märgib, et 2016. aastast 2017. aastasse üle kantud assigneeringute kasutamise määr oli kõrgem kui 2016. aastal, st 84,9 % (7,4 miljonit eurot), samas kui 2016. aastal oli see 65,7 % (6,8 miljonit eurot);

4.   

märgib, et komitee eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse töötajate, hoonete, sisustuse ja seadmetega seotud kulude ning mitmesuguste jooksvate kulude katteks;

5.   

tunneb heameelt komitee võetud kohustuse üle laiendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet oma eelarve asjakohastele osadele; võtab teadmiseks võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate korrapärase läbivaatamise ning sekretariaadi sellealase tegevuse ja töökorralduse; palub, et teda teavitataks korrapäraselt saavutustest, mis on seotud tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtete kohaldamisega;

6.   

ergutab komiteed avaldama oma iga-aastast tegevusaruannet ja raamatupidamise aastaaruannet asjakohasele eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks, et optimeerida ja kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

7.   

märgib, et liikmete sõidukuludeks ja päevarahadeks ette nähtud lõplikud assigneeringud kasvasid 2017. aastal 19 819 612 euroni (2016. aastal seevastu 19 561 194 eurot); tunneb heameelt liikmete reiside üksikasjaliku loetelu üle, mis esitati iga-aastases tegevusaruandes; tunneb heameelt meetmete üle, mis aitavad kaasa koosolekute tõhusale kavandamisele ja transpordikulude vähendamisele;

8.   

märgib, et komitee on oma ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade üldarvu vähendanud 59 ametikoha võrra (727-lt 2013. aastal 665-le 2017. aastal) peamiselt personali 5 % vähendamist käsitleva otsuse ja 2014. aastal Euroopa Parlamendiga sõlmitud koostöölepingu rakendamisest tulenevalt; märgib, et komitee kohandas oma organisatsioonilist struktuuri, eelkõige personali- ja finantsküsimuste direktoraatide ühendamisega 2017. aasta mais;

9.   

tunneb heameelt Euroopa Parlamendiga tehtava institutsioonidevahelise halduskoostöö üle ning komitee ja Regioonide Komitee vahel sõlmitud koostöölepingu rakendamise vahehindamise tulemuste üle, mis näitavad arvukate meetmete edukat rakendamist; märgib, et ümberpaigutamisega seoses on komitee viinud tõlkedirektoraadist juba 16 ametikohta üle oma talituste alla ning et ülejäänud ümberpaigutused tehakse järk-järgult; märgib kalkulatsiooni komitee ja Regioonide Komitee eelarvevahendite kokkuhoiu kohta, mis on saavutatud kõnealuse institutsioonidevahelise koostööga, näiteks on muu hulgas hoitud kokku taristukulusid 12,5 miljoni euro ulatuses, IT-kulusid 5 miljoni euro ulatuses ning turvatöötajatega seotud kulusid 500 000 euro ulatuses; kutsub komiteed ning Regioonide Komiteed üles jätkama institutsioonidevahelise koostöö parandamist, et saavutada täiendav kokkuhoid;

10.   

võtab teadmiseks, et komitee võttis 2017. aastal vastu kokku 155 arvamust ja raportit, sealhulgas 13 ettevalmistavat arvamust ELi eesistujate või Euroopa Komisjoni taotlusel, 59 arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel ning 45 arvamust Euroopa Komisjoni taotlusel;

11.   

märgib, et tõlketeenuste puhul liigutakse endiselt allhangete ulatuslikuma kasutamise poole, mis on tingitud koostöölepingus ette nähtud töötajate Euroopa Parlamenti üleviimisest (2016. aastal kasutati kirjaliku tõlke allhangeteks 16,61 % eelarvest ja 2017. aastal 17,10 %); kutsub komiteed üles võtma järelmeetmeid tõlkehaldusega seotud valdkondades, millele peab juhtkond pöörama suuremat tähelepanu, nagu rõhutas siseauditi talitus, ning soovib saada sellekohast teavet;

12.   

märgib, et suulise tõlke teenuste ajaühikute kasutamata jätmise määr oli 2017. aastal 3,6 % (2016. aastal oli see seevastu 4 %); ergutab komiteed hoidma seda positiivset suundumust, mille kohaselt tühistamiste arv väheneb;

13.   

tunneb huvi niisuguse ajutise töörühma töö vastu, mille komitee juhatus moodustas komitee tuleviku käsitlemiseks ning mille eesmärk on töötada välja uus ettekujutus komiteest ja selle rollist muutuvas liidus; märgib, et kõnealune rühm esitas oma aruande 2017. aasta juulis koos ettepanekutega töömeetodite ja sisekorralduse kohta; märgib, et aruandes esitatud ideede põhjal võetakse järk-järgult konkreetseid meetmeid, ning palub komiteel esitada rohkem teavet järgmises iga-aastases tegevusaruandes;

14.   

rõhutab, et 2017. aastal oli komitees vaid 11 täitmata (alalist) ametikohta, samas kui 2015. aastal oli täitmata ametikohti 62, ning tunneb niisuguse arengu üle heameelt;

15.   

tunneb heameelt komitee ja Euroopa Parlamendi ning muude institutsioonide vahelise ulatuslikuma poliitilise dialoogi üle; võtab teadmiseks komitee aktiivse panuse institutsioonidevahelisse koostöösse, mida on tehtud liidu poliitika ja õiguse hindamisel parema õigusloome kokkuleppe ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames; ergutab komiteed ja Euroopa Parlamenti jätkama poliitilise koostöö tugevdamiseks tehtavaid jõupingutusi;

16.   

tunneb heameelt institutsioonidevahelise halduskoostöö üle Euroopa Parlamendiga; võtab rahuloluga teadmiseks Euroopa Parlamendi uuringuteenistusega tehtava koostöö ning teabevahetuse osakondade koostöö; tunneb heameelt asjaolu üle, et komitee on tänu kõnealusele institutsioonidevahelisele koostööle saavutanud eelarvevahendite kokkuhoiu, näiteks on ta hoidnud kokku personalikulusid 3,3 miljoni euro ulatuses (mis vastab 2016. aasta palkade tasemele), mis tulenes komiteest 36 ametikoha üleviimisest Euroopa Parlamendi uuringuteenistusse;

17.   

märgib, et Euroopa Parlamendiga tehtava koostöö tulemusel võeti parlamendi taotlusel vastu 52 arvamust. komitee liikmed pidasid Euroopa Parlamendi raportööride ja variraportööridega ning muude parlamendiliikmetega üle 60 koosoleku ja osalesid aktiivselt üle 42 parlamendis toimunud üritusel; samas osalesid Euroopa Parlamendi liikmed aktiivselt 35 komitee õigusloomealase tegevusega seotud koosolekul; ergutab komiteed tööd jätkama ja tihendama õigusloomealast koostööd Euroopa Parlamendiga;

18.   

kuna IT-koolituse institutsioonidevahelisi kulusid mõjutasid eelkõige 2017. aastal ebaõiged suunavad hinnad, nõuab uue teenustaseme kokkuleppe sõlmimist komisjoniga selles valdkonnas, et vältida ebakindlust ja kasutada kogu koolituse jaoks üht üldsummat;

19.   

tunneb heameelt komitee niisuguse teabevahetustegevuse saavutuste üle, mille eesmärk on suurendada oma nähtavust ja meediamõju ning laiendada sealhulgas ka oma teavitustegevust sotsiaalmeedias; tunneb eelkõige heameelt kohalike arutelude üle, mis korraldati 27 liikmesriigis seoses komisjoni mõttevahetusega Euroopa tuleviku teemal, aga ka muude kultuuriürituste ja 221 „Going Local“ tegevuse üle;

20.   

tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida on tehtud infosüsteemide, IT-taristu ja kasutajatoe teenuste tõhususe valdkonnas; võtab teadmiseks niisugused näited nagu töötajate hindamise uus rakendus, töötajate veebiteatmik ning peamiste operatsioonisüsteemide ja aruandluskeskkondade kasutatavuse parandamine; märgib siiski murelikult, et komitee ning Regioonide Komitee on eraldanud IT-le vähem kui 3 % oma kogueelarvest, arvestades, et IT-projektid ja -seadmed on aastaid olnud alarahastatud; palub komiteel valmistada ette keskpika perioodi strateegia oma IT-projektidesse ja -varustusse tehtavate investeeringute kohta ning lisada see komitee järgmisele aasta tegevusaruandele;

21.   

märgib, et komitee juhatus kiitis kinnisvarastrateegia heaks 17. oktoobril 2017. aastal ning Regioonide Komitee juhtus tegi sama 29. novembril 2017. aastal; märgib, et kinnisvarastrateegias nähakse ette raamistik mis tahes tulevikus võetavate kinnisvarapoliitikaga seotud otsuste jaoks ja see sisaldab kinnisvaravaldkonna juhtpõhimõtteid; märgib, et 2021. aasta järgse kinnisvarapoliitika ettevalmistamisel arutati mitut stsenaariumi ja need määrati ka kindlaks, kusjuures esmatähtsaks peetakse stsenaariume, mille korral jätkatakse VMA hoone kasutamist; palub, et teda hoitaks VMA hoone jätkuva kasutamise üle praegu komisjoniga peetavate läbirääkimistega kursis; ergutab komiteed ja Regioonide Komiteed hindama võimalikke renoveerimisvajadusi ja koostama kulude prognoosi niisuguse stsenaariumi jaoks, mille korral kõnealused kaks komiteed võtavad üle kogu VMA hoone;

22.   

peab kahetsusväärseks, et komitee algatatud pakkumismenetlustes osaleb vähe ettevõtjaid; kutsub komiteed üles suurendama väljakuulutamisalaseid jõupingutusi ja vähendama niisuguste erakorraliste läbirääkimistega hankemenetluste arvu, milles osaleb vaid üks kandidaat, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru edusammudest;

23.   

tunneb heameelt keskkonnajuhtimissüsteemiga seotud saavutuste üle, mis said võimalikuks tänu komitee ja Regioonide Komitee ühisele koostööle; märgib heakskiitvalt ära mitmes valdkonnas saavutatud olulise kokkuhoiu, sealhulgas elektritarbimise 11 % vähendamist, gaasitarbimise 15 % vähendamist, paberitarbimise 11 % vähendamist ja jäätmete 13 % vähendamist; tunneb heameelt selle üle, et Brüsseli piirkond andis komiteele ja Regioonide Komiteele hea toidu märgistuse „Good Food“, mis tõendab, et komiteede sööklate juhtimine on jätkusuutlik;

24.   

tunneb heameelt komitee algatuse üle viia 2016. aasta lõpus töötajate seas läbi psühhosotsiaalsete riskide uuring, et jälgida, kuidas töötajad tajuvad stressiga seotud probleeme; tunneb heameelt sellise põhjaliku jälgimistegevuse ja meetmete üle, mille eesmärk on suurendada teadlikkust nii juhtimis- kui ka töötajate tasandil ning mille üheks näiteks on 2017. aasta oktoobris korraldatud tööohutuse ja töötervishoiu nädal; kutsub komiteed üles jätkama sellealaseid jõupingutusi, võttes arvesse, et puudumise määr on 2015. aasta 4 %-lt tõusnud 2017. aastal 5,5 %-ni, ja võtma kõikvõimalikke meetmeid, mis on vajalikud töötajate heaolu tagamiseks; märgib sellega seoses, et puhuti tehtav kaugtöö on võrreldes 2016. aastaga, mil see oli 62,5 %, vähenenud 2017. aastal 47,6 %-ni;

25.   

märgib, et naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel on natuke suurenenud, st 37,5 %-lt 2016. aastal 41,4 %-le 2017. aastal; tunneb heameelt võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse tegevuskava üle, mille raames esitati umbes 25 soovitatud meedet; on mures asjaolu pärast, et 80 % töötajatest, kes taotlesid paindlikku töökorraldust, olid naised; soovitab komiteel oma poliitikat kohandada, et ergutada rohkem mehi kõnealust korraldust kasutama, pidades eelkõige silmas nende pereelus osalemise edendamist;

26.   

märgib jõupingutusi, mida on tehtud geograafilise tasakaalu saavutamise nimel, ning asjaolu, et 2004. aastal või pärast seda liiduga liitunud liikmesriikidest (13 liikmesriiki) pärit juhtivtöötajate osakaal suurenes 2017. aastal 16 %ni ja on nüüdseks 18,5 %; kutsub komiteed üles jätkama jõupingutusi, et saavutada 20 % eesmärk, mis vastab asjaomase 13 liikmesriigi elanikkonna osakaalule liidu koguelanikkonnas;

27.   

tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast seda, kui 2. märtsil 2016. aastal võeti vastu otsus nr 053/2016 rikkumisest teatamise menetluse kohta, määrati 2018. aasta juulis komitees ametisse neljast eetikanõunikust rühm;

28.   

rõhutab jõupingutusi, mida komitee on teinud selleks, et tugevdada põhikirja ja sise-eeskirjade sätteid, mis käsitlevad eetilist ja lugupidavat käitumist avalikus teenistuses; tunneb heameelt selle üle, et käsitletud on selliseid aspekte nagu sotsiaalmeedia kasutamine, IT-süsteemid ja andmekaitse; märgib jõupingutusi, mida on tehtud koos oma vastaspooltega Regioonide Komitees selleks, et eeskirju kohaldataks töötajate suhtes ühesugusel viisil, eelkõige juhul, kui tegemist on ühistalituste töötajatega; palub komiteel esitada korrapäraselt ajakohastatud teavet uue tervikliku eetika ja usaldusväärsuse raamistiku kohta;

29.   

tunneb heameelt selle üle, et komitee on avaldanud presidendi ja asepresidendi huvide deklaratsioonid oma veebisaidil kõnealuste liikmete individuaalsete profiilide all, nagu nõuti eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis;

30.   

märgib, et töötajad peavad deklareerima ka oma osalemise välistegevuses vastavalt personalieeskirjade artiklile 11; nõuab tungivalt, et komitee koostaks kiiresti huvide konflikti vältimise suunised, mis esitatakse kõikidele töötajatele vastavalt Euroopa Ombudsmani otsusele, mis võeti vastu seoses juhtumiga 1306/2014/OV;

31.   

märgib, et 14. novembril 2018. aastal määrati personali- ja finantsküsimuste direktor peasekretäri ametikohale; märgib, et ta jääb oma senisele ametikohale seniks, kuni võetakse meetmeid tema järeltulija ametisse nimetamiseks; on mures kõnealuse kahe ametikoha ühitamatuse pärast ning nõuab tungivalt, et komitee nimetaks kiiresti ametisse uue personalidirektori ja annaks sellest teada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

32.   

märgib, et komitee liikmetel on erinev ametialane taust ja nad võivad olla harjunud erineva juhtimiskultuuriga; märgib, et liikmete poliitiline tegevus hõlmab ka teatavaid juhtimisülesandeid, sest nende tööd toetavad nende oma töötajad ja sekretariaadi töötajad; rõhutab, et liikmetele tuleb tutvustada liidu institutsioonide halduskultuuri põhimõtteid, et tagada töökeskkonnas väärikus ja austus;

33.   

tunneb heameelt töö üle, mida usaldusnõunike võrgustik on teinud selleks, et aktiivselt ennetada töökeskkonnas ahistamist ja selle vastu võidelda; märgib, et 2017. aastal andis võrgustik mitteametlikku nõu 25 töötajale; ergutab komiteed jälgima tähelepanelikult oma sellealase poliitika tõhusust, suurendama ka edaspidi teadlikkust töökeskkonnas toimuvast ahistamisest ja jätkama ahistamise suhtes täisleppimatuse poliitika järgimise edendamist; võtab teadmiseks ahistamisjuhtumitega seotud liikmete suhtes kohaldatavate menetluste ja sanktsioonide üle peetava arutelu ning nõuab tungivalt, et komitee kehtestaks sellealased eeskirjad ja menetlused järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse alguseks;

34.   

märgib, et nõukogu ei ole veel teinud otsust komitee liikmete ja volitatud esindajate arvu võimaliku muutmise kohta pärast Ühendkuningriigi otsust liidust lahkuda; palub komiteel esitada hiljemalt 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete võtmise raames teavet kõnealuse otsuse otsese eelarvemõju kohta; märgib lisaks, et Ühendkuningriigi otsus ei mõjuta otseselt komitee töötajaid; tunneb heameelt käimasoleva mõttevahetuse üle, mille raames käsitletakse seda, milliseks kujunevad tulevased suhted Ühendkuningriigiga pärast seda, kui ta liidust lahkub, ning komitee soovi üle säilitada head suhted kodanikuühiskonnaga.