Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang järgmise ettepaneku kohta: määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Viimastel aastatel on tolli tulemuslikkust mõjutanud sellised suundumused nagu üleilmastumine, sealhulgas kaubaveo mahu ja sellega seotud andmete hulga hüppeline kasv, ning julgeolekuohtude ja rahvusvahelise kuritegevuse pidev suurenemine. Sellele reageerimiseks on algatatud tolliliidu ajakohastamine liidu tolliseadustiku kaudu, 1 milleks on vaja mitut uut Euroopa elektroonilist süsteemi. Kiiresti muutuv tehnoloogia (digiteerimine, seotus, asjade internet, plokiahel), uued ärimudelid (e-kaubandus, tarneahela optimeerimine) ja vähenenud avaliku sektori rahalised vahendid põhjustavad tolliasutustele lisakatsumusi.

Selle taustal on tolliliidu toimimisel probleemiks ebapiisav ühtsus ja tolliasutuste vähene tõhusus. Sellel probleemil on kolm algpõhjust: tolliasutuste ebavõrdne suutlikkus, õigusaktide (liidu tolliseadustik jm õigusaktid) ebaühtlane tõlgendamine ja rakendamine ning tolliasutuste vahelist ja muude sidusrühmadega tehtavat koostööd pärssivad takistused.

Selle tulemuslikkusega seotud probleemi tagajärjel ei ole tolliliit saavutanud oma täit potentsiaali, mis seab omakorda ohtu siseturu toimimise, kahjustab sotsiaalset õiglust ja vähendab ELi konkurentsivõimet.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

1. Programmi üldeesmärk on toetada tolliliidu ja tolliasutuste toimimist, et kaitsta liidu finants- ja majandushuve ning tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolek ja turvalisus, kaitsta liitu ebaausa ja illegaalse kaubanduse eest, soodustades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.

2. Programmi erieesmärk on toetada tollialaste õigusaktide ja poliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist ning suurendada tollialast koostööd ja haldussuutlikkust, sealhulgas inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja toimimist.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Ehkki toll on liidu ainupädevusse kuuluv valdkond, milles ELi õigusaktid on ulatuslikult ühtlustatud, tegelevad rakendamisega siiski üksnes liikmesriigid. Seepärast saab tolliliit olla vaid nii tugev kui on selle nõrgim lüli. EL ega liikmesriigid üksi ei suuda kõikjal Euroopas tulemuslikult ja sidusalt rinda pista üleilmsete ja üleeuroopaliste katsumustega. Vaja on riikide tolliasutuste koostööd ja tegevuse lõimimist. Lisaväärtus on kõige ilmsem IT-valdkonnas, kus programm võimaldab välja töötada mitu ühiselt kindlaks määratud Euroopa elektroonilist süsteemi ja neid käitada väiksemate kuludega kui seda õnnestuks teha riigi tasandil.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? 

Kaaluti mitut erinevat poliitikavarianti, mis peamiselt sõltuvad programmi poliitilistest ambitsioonikusest. Peamised variandid on variant 2 „kriitiline mass“ ja variant 3 „järjepidevus pluss“ (eelistatud variant).

-Variant 2 – kriitiline mass. Selle variandi eesmärk on rahastada kogu liidu tolliseadustikku ja mõnda uut (tolliseadustiku välist) elektroonilist süsteemi, millega tagatakse ELi tollitoimingute järjepidevus ja ELi tollialastest õigustaktidest tulenevate uute kohustuste täitmine. Kuna ainus eesmärk on saavutada tolliseadustiku ja juba kavandatud õigusaktide rakendamine, tooks see stsenaarium kaasa ELi tollialaste eesmärkide põhjaliku läbivaatamise.

-Variant 3 – järjepidevus pluss. Selle variandi puhul tehakse ettepanek tegeleda tõhusalt tolliliidu praeguste ja tulevaste probleemidega. Eesmärk on võimaldada võtta meetmeid, mis on vajalikud ELi tolliasutuste tulemuslikkuse parandamiseks. Konkreetsemalt tagatakse IT-suutlikkuse suurendamisega võimalus ellu viia uusi tollialaseid (liidu tolliseadustiku väliseid) IT-projekte ja teha uuendusi. Edendatakse ja tõhustatakse koostööd, et suurendada tolliasutuste suutlikkust teha koostööd teiste ametiasutustega, tagada nõuete täitmine, võidelda pettuse vastu ja suurendada julgeolekut, töötada rohkem klastritena valdkondlikel või geograafilistel alustel ning kaasa minna uue IT-keskkonnaga kaasneva sügavama lõimumisega. See variant suurendaks piiratud lisavahenditega märkimisväärselt programmi üldist ELi lisaväärtust.

Kes millist varianti toetab? 

Kõik sidusrühmad pooldavad varianti 3. Nii Euroopa Parlament, nõukogu kui ka kontrollikoda väljendasid toetust kõrgelennulisele ELi tolliprogrammile, mis aitab rakendada tolliliitu paremini ja ühetaolisemalt. Sidusrühmadega konsulteerimisel keskenduti peamiselt tolliasutustele kui programmi otsestele toetusesaajatele. Ka nemad toetasid kindlalt selle hästitoimiva programmiga jätkamist ja soovitasid programmist saadava kasu hüppeliseks suurendamiseks tugevdada selle meetmeid, nagu on ette nähtud variandis 3.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? 

Programmi otsesed toetusesaajad on tolliasutused. Variandi 3 puhul tagatakse neile programmi kaudu vajalik koostööraamistik (tegevus-, korralduslik, metoodika- ja eelarveraamistik). Haldussuutlikkuse, sealhulgas IT- ja inimeste suutlikkuse suurendamine aitab neil areneda tänapäevasteks asutusteks, mis suudavad toime tulla neile antud arvukamate põhiülesannetega. Eelistatud variandi puhul paraneks oluliselt tolliliidu ja tolliasutuste toimimine, sest sellega tugevneks märkimisväärselt koostöö liikmesriikide seas ja kolmandate riikidega ning paraneks tolliasutuste tulemuslikkus kõikjal ELis. Samuti võimaldaks see variant IT-suutlikkusel kooskõlas ELi tollipoliitikaga aja jooksul areneda. Tolli tulemuslikkuse parandamine ühiste IT-lahenduste ja koostöö kaudu mõjutab otseselt liidu territooriumile suunatud ja sealt lähtuvate seaduslike kaubavoogude sujuvust, sest toll suudaks ebaseadusliku ja ohtliku kauba piiril paremini ja kiiremini kindlaks teha ja peatada. Kodanikud ja ettevõtjad saavad programmi raames elluviidavatest meetmetest kasu peamiselt kaudselt, tänu teabevõrkudele ja Euroopa elektroonilistele süsteemidele, mis võimaldavad tolliasutustel teavet vahetada ja koostööd teha. Põhjalike kvantitatiivsete andmete puudumise tõttu võeti kasu hindamisel peamiselt aluseks kogutud kvalitatiivne teave.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Mingit konkreetset negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ega keskkonnamõju ei ole oodata.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Programm ei sisalda ühtki meedet, mis oleks suunatud otse ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele. Ettevõtjad saavad mõningast kaudset kasu ühistest portaalidest, olemasolevatest koolitusvahenditest ja ühtse liidese poole liikumisel tehtavatest edusammudest.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Programmi eesmärk on rahastada tolliasutuste kasuks võetavaid meetmeid. Peamised kulutused tekivad Euroopa elektrooniliste süsteemide väljatöötamiseks ja käitamiseks korraldatavate riigihangete kaudu. Kuna kõnealused süsteemid ei ole täielikult tsentraliseeritud, on nende sisseseadmiseks vaja teha investeeringuid ka riigi tasandil.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Muu oluline mõju puudub. 

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Et hõlbustada programmi hindamist, pannakse programmi raames saavutatavate tulemuste järelevalve jaoks paika raamistik. Korrapäraste järelevalve- ja hindamisaruannete esitamisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule tagatakse täielik läbipaistvus. Tuleks teha vahehindamine, mille raames vaadeldakse programmi eesmärkide saavutamist, programmi tõhusust ja programmi Euroopa lisaväärtust. Lõpphindamise raames käsitletakse programmi pikaajalist mõju ja selle jätkuvust.