EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.12.2018

COM(2018) 784 final

2018/0403(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

25. novembril 2004 andis nõukogu komisjonile loa pidada läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu (edaspidi „leping“) sõlmimiseks kuue ASEANI riigiga, sealhulgas Singapuriga. Läbirääkimisi alustati Singapuriga 2005. aasta oktoobris ja need lõpetati 2013. aasta mais. Pooled parafeerisid lepingu Singapuris 14. oktoobril 2013.

Läbirääkimiste käigus konsulteeriti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna töörühma (COASI) kui nõuandekomiteega. Euroopa Parlamenti hoiti läbirääkimistega pidevalt kursis.

Pärast lepingule allakirjutamist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist 16. juulil 2018 kirjutati lepingule alla 19. oktoobril 2018. aastal Brüsselis.

Käesolev ettepanek kujutab endast õiguslikku vahendit, millega leping sõlmitakse.

2.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

2.1.Lepingu eesmärk ja sisu

Leping Singapuriga on pärast Indoneesia, Filipiinide, Vietnami ja Malaisiaga sõlmitud lepinguid viies ASEANI riigiga sõlmitud leping. Sellega asendatakse praegune õigusraamistik, mis on kehtestatud Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide 1980. aastal sõlmitud koostöölepinguga.

Käesolev leping Singapuriga on oluline samm selle poole, et suurendada ELi poliitilist ja majanduslikku kohalolekut Kagu-Aasias. See loob aluse, et muuta ELi ja selle liikmesriikide ning Singapuri kahepoolsed suhted tulemuslikumaks, tugevdades poliitilist dialoogi ja tõhustades koostööd paljudes valdkondades. 

Leping sisaldab ELi poliitilisi tüüpsätteid inimõiguste, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, massihävitusrelvade, väike- ja kergrelvade ning terrorismivastase võitluse kohta. Samuti hõlmab see koostööd sellistes valdkondades nagu kaubandus ja investeerimisküsimused, tööstuspoliitika, tervishoid, keskkond, kliimamuutused, energeetika, maksundus, haridus ja kultuur, töö, tööhõive ja sotsiaalküsimused, teadus ja tehnoloogia ning transport. Lepingus käsitletakse ka koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas, muu hulgas õigusalast koostööd, rahapesu, terrorismi rahastamist, organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni.

Leping sisaldab kaaskirja, mis moodustab lepingu lahutamatu osa. Kaaskirjas kinnitatakse, et tuginedes objektiivsele teabele, ei ole pooled lepingu allakirjutamise ajal teadlikud ühestki teise poole siseriiklikust õigusaktist või selle kohaldamisest, mis võiks tuua kaasa lepingu täitmata jätmise mehhanismi rakendamise.

Lepingut täiendavad vabakaubandusleping ja investeeringute kaitse leping, mis on erilepingud, millega jõustatakse partnerlus- ja koostöölepingu kaubandus- ja investeerimissätted, ning üldiste kahepoolsete suhete ning partnerlus- ja koostöölepingu artikli 9 lõikes 2 sätestatud ühise institutsioonilise raamistiku lahutamatud osad. 

Lepinguga on ette nähtud võimalus peatada lepingu või selle artikli 9 lõikes 2 ja artikli 43 lõikes 3 osutatud erikokkulepete kohaldamine, kui rikutakse lepingu olulisi osi, nimelt inimõiguste klauslit ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslit.

Lepinguga moodustatakse ühiskomitee, kelle ülesanne on tagada lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine.

2.2.Materiaalõiguslik alus

Kohtupraktikas on sedastatud, et kui ELi meetme kontrollimise käigus selgub, et sellega taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonnana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab meetmel olema üksainus õiguslik alus, st peamisest või ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus. Erandkorras, kui on tuvastatud, et meetmega taotletakse korraga mitu lahutamatult seotud eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, ilma et üks oleks teise suhtes teisejärguline, mistõttu on kohaldatavad aluslepingu erinevad sätted, peab niisugune meede põhinema vastavatel erinevatel õiguslikel alustel (vt selle kohta 10. jaanuari 2006. aasta kohtuotsus komisjon vs. parlament ja nõukogu, C178/03, EU:C:2006:4, punktid 42 ja 43; 11. juuni 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. nõukogu, C377/12, EU:C:2014:1903, punkt 34, ja 14. juuni 2016. aasta kohtuotsus parlament vs. nõukogu, C263/14, EU:C:2016:435, punkt 44).

Käesoleval juhul on ülekaalukaks eesmärgiks või valdkonnaks koostöö kolmanda riigiga. Kavandatava otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikkel 212.

2.3.Menetlusõiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 6 on ette nähtud, et võetakse vastu otsus, millega antakse luba leping sõlmida. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 8 on ette nähtud, et nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 8 teises lõigus nimetatud asjaoludel, mil nõukogu otsustab ühehäälselt. Käesoleval juhul kehtib hääletuskorrana seega kvalifitseeritud häälteenamus.

2.4.Kokkuvõte

Kavandatava otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikkel 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a. Täiendavad sätted ei ole õigusliku alusena vajalikud 1 .

3.MUU TEAVE: KAVANDATAVA OTSUSE VAJALIKKUS

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 216 on sätestatud, et liit võib sõlmida lepingu ühe või mitme teise riigiga, kui aluslepingutes on nii sätestatud või kui lepingu sõlmimine on vajalik mõne aluslepingutes seatud eesmärgi saavutamiseks liidu poliitika raames, kui lepingu sõlmimine on ette nähtud liidu õiguslikult siduva aktiga või kui see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala.

Partnerluse ja koostöö lepingu laadsete lepingute sõlmimine on ette nähtud aluslepingutes, nimelt ELi toimimise lepingu artiklis 212. Lisaks sellele on partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine vajalik liidu poliitika raames aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks, sh järgmistes valdkondades: inimõigused, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, võitlus terrorismi vastu, võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu, võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, kaubandus, ränne, keskkond, energeetika, kliimamuutused, transport, tööhõive ja sotsiaalküsimused, tervishoid jne.

2018/0403 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu otsuse 2018/1047 2 kohaselt kirjutati 19. oktoobril 2018 alla ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule (edaspidi „leping“), eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(2)    Lepingu eesmärk on luua alus, et muuta liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri kahepoolsed suhted tulemuslikumaks, tugevdades koostööd ja dialoogi mitmetes kahepoolsetes, piirkondlikes ja mitmepoolsetes küsimustes, ning see on oluline samm selle poole, et suurendada liidu poliitilist ja majanduslikku kohalolekut Kagu-Aasias.

(3)Leping tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping ning ühisdeklaratsioonid ja kaaskiri, mis on lepingu lahutamatud osad.

Käesolevale otsusele on lisatud lepingu, ühisdeklaratsioonide ja kaaskirja tekst.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu artikli 49 lõikes 1 osutatud teate, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval 3 .

Brüssel,

(1)    Kohtuasi C-377/12, komisjon vs. nõukogu, ECLI: EU: C: 2014: 1903, ja kohtuasi C-244/17, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2018:662.

(2)    Nõukogu 16. juuli 2018. aasta otsus (EL) 2018/1047 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 189, 26.7.2018, lk 2).

(3)    Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.