EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018PC0378
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL amending Council Regulation (EC) No 1206/2001 of 28 May 2001 on cooperation between the courts of the Member States in the taking of evidence in civil or commercial matters
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades
COM/2018/378 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.5.2018
COM(2018) 378 final
2018/0203(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades
{SEC(2018) 271 final}
{SWD(2018) 284 final}
{SWD(2018) 285 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
ELi ülesannete hulka kuulub vastastikusel usaldusel ja kohtuotsuste tunnustamisel rajaneva Euroopa õigusala loomine tsiviilasjades. Selle õigusala toimimise eeldus on piiriülene õigusalane koostöö. Seetõttu ja siseturu nõuetekohase toimimise soodustamiseks on EL võtnud vastu õigusaktid kohtudokumentide piiriülese kättetoimetamise kohta 1 ja koostöö kohta tõendite kogumisel 2 . Need õigusaktid on äärmiselt olulised tsiviil- ja kaubandusasjades liikmesriikidevahelise õigusabi reguleerimisel. Nende ühine eesmärk on tagada tõhus piiriülese õigusalase koostöö raamistik. Nendega asendati senine keerukam rahvusvaheline Haagi konventsioonide 3 süsteem liikmesriikide vahel 4 .
Õigusalast koostööd reguleerivatel õigusaktidel on tegelik mõju ELi kodanike igapäevaelule, olgu tegemist eraisikute või ettevõtjatega. Neid kohaldatakse piiriülese ulatusega kohtumenetlustes, mille puhul nende nõuetekohane toimimine on hädavajalik, et tagada õiguskaitse kättesaadavus ja õiglane kohtumenetlus. Rahvusvahelise õigusabi raamistiku tõhusus mõjutab otseselt seda, kuidas sellistes piiriülestes vaidlustes osalevad kodanikud tajuvad kohtusüsteemi ja õigusriigi toimimist liikmesriikides.
Kohtute sujuv koostöö on vajalik ka selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. 2018. aastal on ELis piiriülene toime umbes 3,4 miljonil tsiviil- ja kaubandusasja menetlusel 5 . Paljudes sellistes menetlustes on vaja saada tõendeid teisest liikmesriigist; tõendite kogumist käsitlev määrus näeb ette vahendid, mis hõlbustavad juurdepääsu nendele tõenditele.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades on oluline vahend Euroopa õigusalases koostöös, kuna nõude tõendamiseks kohtule piisavate tõendite esitamine on sageli otsustava tähtsusega. Määrusega loodi kogu ELi hõlmav süsteem tõendite kogumise taotluste vahetuks ja kiireks edastamiseks ja rahuldamiseks kohtute vahel ning sätestati täpsed eeskirjad selliste taotluste vormi ja sisu kohta. Eelkõige parendati määrusega vastavat Haagi konventsiooni, luues nüüdisaegse ja tõhusa süsteemi kohtutevaheliseks otsesuhtluseks (taotluste ja kogutud tõendite edastamiseks) ning asendades senise keeruka süsteemi, mille kohaselt liikmesriigi A kohus saatis taotluse liikmesriigi A keskasutusele, kes omakorda edastas taotluse liikmesriigi B keskasutusele, ja sealt edastati taotlus liikmesriigi B kohtule (seejärel tõendite saamiseks vastupidises järjekorras). Samuti võimaldab määrus kohtutel tõendeid vahetult koguda teistes liikmesriikides.
Et toetada asjakohast, põhjalikku ja ajakohast analüüsi ning järeldusi (mis täiendavad muude hindamiste tulemusi 6 ) määruse praktilise toimimise kohta, korraldas komisjon 2017. aastal kooskõlas parema õigusloome suunistega õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse (REFIT) hindamise, et hinnata õigusakti toimimist viie peamise kohustusliku hindamiskriteeriumi alusel; need kriteeriumid on tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja Euroopa lisaväärtus.
Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisaruande tulemused võeti aluseks käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus probleemi määratlemisel. Aruande kohaselt on määrusega määratud asutuste vaheline suhtlus endiselt peaaegu täielikult paberipõhine, avaldades negatiivset mõju kuludele ja tulemuslikkusele. Samuti kasutatakse teises liikmesriigis asuvate isikute ärakuulamiseks harva videokonverentse. Seepärast on ettepanek suunatud tõendite piiriülese kogumise moderniseerimise, eelkõige digiteerimise ja nüüdisaegse tehnoloogia kasutamise vajadusele. Samuti käsitletakse järgmisi hindamisel esile toodud probleeme: viivitused ja kulud kodanike, ettevõtjate ja liikmesriikide jaoks, menetlusõiguste puudulik kaitse ning õiguslik keerukus ja õiguskindlusetus.
Ettepaneku eesmärk on parandada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning siseturu tõrgeteta toimimist, tõhustades ja kiirendades tõendite piiriülest kogumist. Selle eesmärgi saavutamiseks kohandatakse määrust (EÜ) nr 1206/2001 tehnika arenguga, nähakse ette digiteerimise eeliste kasutamine ja tagatakse videokonverentside kasutuse suurendamine. Algatus suurendab õiguskindlust, aidates seeläbi vältida viivitusi ja põhjendamatuid kulusid kodanikele, ettevõtjatele ja riigiasutustele, ning kõrvaldab puudused menetlusosaliste menetlusõiguste kaitses.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev algatus on tihedalt seotud algatusega, mis puudutab määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaselt kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades.
Ettepanek on kooskõlas olemasolevate liidu õigusaktidega, mis on vastu võetud tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas. Määrus (EÜ) nr 1206/2001 ei piira asutustevahelist võimalikku teabevahetust Brüsseli IIa määrusega 7 ja ülalpidamismäärusega 8 kehtestatud süsteemide raames, isegi kui sellel teabel on tõendusjõud, st taotlust esitaval asutusel on õigus valida kõige sobivam meetod.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kavandatav määrus on osa ELi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö raamistikust ning aitab kaasa ELi eesmärgile luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, nagu see on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67. Sellega seoses peab EL arendama õigusalast koostööd piiriülese ulatusega tsiviil- ja kaubandusasjades, lähtudes kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 81. Määrus aitab saavutada ka ELi siseturu loomise eesmärki (ELi toimimise lepingu artikkel 26).
ELi õigusalases tegevuskavas aastaks 2020 rõhutatakse, et liikmesriikide kohtusüsteemide vastastikuse usalduse suurendamiseks tuleks uurida tsiviilasjades menetlusõiguste tugevdamise vajadust, näiteks seoses tõendite kogumisega 9 . ELi-sisese õigusalase koostöö raamistiku täiustamise eesmärk on kooskõlas ka eesmärkidega, mille komisjon püstitas digitaalse ühtse turu strateegias 10 : e-valitsuse kontekstis väljendatakse strateegias vajadust võtta rohkem meetmeid avaliku halduse (sealhulgas kohtute haldamise) ajakohastamiseks, piiriülese koostalitusvõime saavutamiseks ja kodanikega suhtlemise lihtsustamiseks.
Seetõttu on komisjon oma 2018. aasta tööprogrammis võtnud kohustuse koostada ettepanek tõendite kogumise määruse muutmise kohta. 11
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 81 (õigusalane koostöö piiriülese toimega tsiviilasjades). Artikli 81 lõike 2 punkt d annab ELile õiguse võtta meetmeid, mille eesmärk on tagada koostöö tõendite kogumisel.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Probleemid, mida algatuse abil kavatsetakse lahendada, tekivad piiriüleste kohtumenetluste puhul (mis ulatuvad olemuslikult väljapoole riiklikke õigussüsteeme) ning tulenevad kas ebapiisavast koostööst liikmesriikide kohtute vahel või riiklike süsteemide ja õiguskeskkondade ebapiisavast koostalitlusvõimest ja sidususest. Rahvusvahelise eraõiguse valdkonna eeskirjad on kehtestatud määrustes, sest see on ainus moodus soovitud ühtsuse tagamiseks. Kuigi põhimõtteliselt ei takista miski liikmesriike oma teabevahetust digiteerimast, näitavad varasemad kogemused ja prognoosid selle kohta, mis juhtuks ilma ELi meetmeteta, et areng oleks väga aeglane ning et isegi kui liikmesriigid meetmeid võtavad, ei saa koostalitlusvõimet tagada ilma liidu õiguse kohase raamistikuta. Seetõttu ei suuda liikmesriigid ettepaneku eesmärki üksi tegutsedes piisavalt hästi saavutada ja selle saavutamine on võimalik üksnes liidu tasandil.
Euroopa lisaväärtus seisneb kohtumenetluste tõhususe ja kiiruse parandamises, kuna algatusega lihtsustatakse ja kiirendatakse koostööd tõendite kogumisel ning seeläbi parandatakse õigusemõistmist piiriülese ulatusega kohtuasjades.
• Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna piirdub rangelt eesmärkide saavutamiseks vajalikuga. Ettepanek ei ole vastuolus tõendite kogumise riigiti erinevate kordadega.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Mõjuhinnangule lisatud määruse (EÜ) nr 1206/2001 järelhindamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt.
Üldiselt on määrus aidanud kaasa määruse aluseks olevate üld-, eri- ja tegevuseesmärkide saavutamisele. Praktikud on tõendite kogumise ühiste meetodite kehtestamisega rahul. Standardvormide ja suhtluskanalite kasutuselevõtt on suhtlemist hõlbustanud. Määrus on parandanud kohtumenetluste tõhusust nii Haagi konventsiooniga võrreldes kui ka ajavahemiku 2001–2017 algust ja lõppu võrreldes. Määrus aitab kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele ning siseturu tõrgeteta toimimisele. See suurendab vastastikust usaldust kohtute vahel ja aitab vähendada koormust piiriülestes menetlustes osalevate kodanike ja ettevõtjate jaoks.
On tehtud kindlaks mitu takistust, mis näitavad, et arenguruumi veel on. Need takistused on valdavalt seotud ettevõtjate ja kodanike kulude ja viivitustega, mis on tingitud sellest, et kiiremaks teabevahetuseks ja tõendite vahetuks kogumiseks ei kasutata nüüdisaegsete tehnoloogiliste lahenduste pakutavaid võimalusi. Kõige silmapaistvamad näited on elektroonilise suhtluse puudumine liikmesriikide kohtute ja ametiasutuste vahelises teabevahetuses, mis on endiselt peamiselt paberkandjapõhine, ning elektrooniliste vahendite, eelkõige videokonverentside vähene kasutamine tõendite vahetuks kogumiseks. Praegu ei nõua määrus kohtusüsteemis nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist; kuna see sõltub täielikult liikmesriikide individuaalsetest jõupingutustest ja üldisest digiteerimise suundumusest, on edasiminek olnud väga aeglane nii absoluutarvestuses kui ka võrdluses nüüdisaegsete tehnoloogiliste võimaluste kasutamisega kodumajapidamistes.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon viis läbi ulatusliku konsulteerimise sidusrühmadega. Avaliku konsultatsiooni käigus, mis kestis 8. detsembrist 2017 kuni 2. märtsini 2018, käsitleti nii määrust (EÜ) nr 1393/2007 kui ka määrust (EÜ) nr 1206/2001. Kokku saadi 131 vastust (eelkõige Poolast, millele järgnesid Saksamaa, Ungari ja Kreeka). Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kahel erikoosolekul käsitleti mõlema määrusega seotud praktilisi probleeme ja parendamisvõimalusi. Liikmesriikide valitsuste ekspertidega korraldati eraldi kohtumisi. Lisaks korraldati seminar valitud sidusrühmadele, kellel on eriline huvi piiriüleste kohtumenetlustega seotud küsimuste vastu. Nimetatud konsultatsioonide tulemused olid üldjoontes positiivsed ja osutasid vajadusele võtta meetmeid.
Peale selle oli komisjon sidusrühmade ja liikmesriikidega korrapärases dialoogis nõukogu eksperdirühma kaudu, mis käsitleb dokumentide elektroonilist kättetoimetamist ja elektroonilist sidet ning kohtub 4–6 korda aastas.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö eksperdirühm pidas ajavahemikul 2018. aasta jaanuarist aprillini kuus koosolekut. 2016. aastal viis Maribori ülikooli juhitud konsortsium läbi uuringu, mille käigus tehti 26 liikmesriigi tõenditega seotud õigusnormide võrdlev analüüs 12 .
• Mõjuhinnang
Käesolevat ettepanekut toetab mõjuhinnang, mis on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2018) 285.
Kaaluti mitmesuguseid variante alates mitteseadusandlikest meetmetest kuni erisuguse ulatusega seadusandlike meetmeteni.
Eelistatud variant on poliitikapakett, mis hõlmab mitut meedet:
–teabe ja dokumentide elektrooniliseks vahetamiseks vaikimisi elektroonilise edastuskanali kasutamine;
–tõendite kogumiseks nüüdisaegsete vahendite edendamine, nagu videokonverents, kui isik, keda on vaja ära kuulata, asub teises liikmesriigis, ja liikmesriikidele (riiklike projektide rahastamise kaudu) stiimulite pakkumine kohtute varustamiseks videokonverentside pidamise vahenditega;
–elektrooniliste (digitaalsete) tõendite aktsepteerimise õiguslike takistuste kõrvaldamine;
–mõiste „kohus“ erinevate tõlgenduste probleemi lahendamine;
–määruses sätestatud ühtsete standardite olulisuse teadvustamine (sujuvamad menetlused, menetlusosaliste õiguste võrdne kaitse);
–pädevate kohtute parimad tavad, mis aitavad neil menetlusi läbi viia nõuetekohaselt ja viivitusteta, ning
–kohtunike ja õiguspraktikute teadlikkuse tõstmine määruse alusel tõendite vahetu kogumise võimaluse kasutatavuse kohta.
Õiguskontrollikomitee vaatas esialgse mõjuhinnangu läbi oma 3. mai 2018. aasta koosolekul ja esitas positiivse arvamuse koos märkustega 7. mail 2018. Komitee soovitusi võeti arvesse. Eelkõige on hindamisaruande muudetud versioonis paremini selgitatud kahe õigusalast koostööd puudutava algatuse (dokumentide kättetoimetamine ja tõendite kogumine) vahelist seost, laiemat konteksti ja põhjuseid, miks määrus kujutab endast märkimisväärset edasiminekut võrreldes tõendite kogumist käsitleva Haagi konventsiooniga. Samuti on paremini määratletud ja selgitatud põhiprobleeme ja lähteolukorda ning parandatud subsidiaarsust ja Euroopa lisaväärtust käsitlevaid lõike. Lisaks on edasi arendatud hindamise järeldusi tulemuslikkuse kohta ning poliitikavariantide hindamisel on keskendutud peamistele küsimustele (elektrooniline teabevahetus ja videokonverentside kasutamine).
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Käesolev algatus sisaldub komisjoni 2018. aasta tööprogrammis õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatuste all, mis on seotud vastastikusel usaldusel põhineva õigusruumi ja põhiõigustega 13 .
Sidusrühmad andsid õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi platvormi kaudu soovituse, et komisjon uuriks võimalusi teistes liikmesriikides tõendite kogumise kiirendamiseks.
Poliitikapakett toob eeldatavalt kasu piiriülestes menetlustes osalevatele kodanikele ja ettevõtjatele. Suurem õiguskindlus ning kiirem ja vähem kulukas menetlus aitaksid julgustada kodanikke ja ettevõtjaid sõlmima piiriüleseid tehinguid, mis omakorda ergutaks piiriülest äritegevust ja parandaks siseturu toimimist. Liikmesriikide jaoks tekitaksid elektrooniline teabevahetus ja videokonverentside pidamine mõningaid kulusid, kuid need on ühekordsed, samas kui saadav kasu on pidev ja nende võimaluste kasutamine aitaks kulusid kokku hoida (näiteks on videokonverentsi kaudu tunnistaja ärakuulamine vähem kulukas kui vahetu ärakuulamine). Lisaks vähendab konkreetselt käesoleva määrusega seotud kulusid üldine kohtusüsteemi kasvava digiteerimise suundumus. Kokkuvõttes kaalub kasu kulud kindlalt üles. Ettevõtjad saavad parendustest kasu kohtumenetluste osalistena. Muud mõjud on suhteliselt neutraalsed.
Määrusega nähakse ette ka digitaalsete tõendite vastastikune tunnustamine. Lisaks kohtumenetlustes osalevate kodanike ja ettevõtjate koormuse vähenemisele kahaneb seeläbi ka elektrooniliste tõendite tagasilükkamise juhtumite arv.
• Põhiõigused
Kooskõlas ELi õigusalase tegevuskavaga aastaks 2020 käsitleb ettepanek vajadust tugevdada tsiviilasjades menetlusõigusi, et suurendada liikmesriikide kohtusüsteemide vastastikust usaldust.
Eeldatavalt parandavad elektrooniliste sidevahendite kasutuselevõtmine ja videokonverentside ulatuslikum kasutamine kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu õigusemõistmisele.
Kavandatavate digiteerimismeetmete puhul võetakse arvesse andmekaitse ja privaatsuse nõudeid: määratud kohtute elektrooniliseks teabevahetuseks kasutatav süsteem peab hõlmama täielikult usaldusväärset ja turvalist tehnilist lahendust, mis tagab edastatud andmete tervikluse ja privaatsuse. Asjaolu, et süsteemi kasutajad on eelnevalt kindlaks määratud (ainult liikmesriikide kohtud ja õigusasutused), annab täiendava tagatise, et isikuandmeid käsitletakse nõuetekohaselt. Peale selle peaks süsteemiga kaasnema detsentraliseeritud struktuur, mis võimaldab otsesuhtlust algus- ja lõpp-punkti vahel ning seeläbi vähendab riske, piirates andmete volitatud töötlejate arvu.
Olulised isikuandmete kaitsega seotud välised tegurid on kavandatava meetmepaketi kontekstis järgmised:
–alates 2018. aasta maist kohaldatav isikuandmete kaitse üldmäärus, 14 mis peaks suurendama teadlikkust ning soodustama meetmeid andmebaaside turvalisuse ja tervikluse tagamiseks ning kiireks reageerimiseks privaatsuse rikkumisele kohtusüsteemis, ning
–pidev oht avaliku sektori küberturvalisusele. Katsed riiklikku IT-taristut rünnata eeldatavalt sagenevad ja mõjutavad liikmesriikide kohtusüsteeme; nende mõju võib võimendada IT-süsteemide aina suurem omavaheline seotus (riigi ja ELi tasandil).
Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Hindamine toimub kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe 15 punktidega 22 ja 23, kus kolm institutsiooni kinnitavad, et olemasoleva poliitika ja õigusaktide hindamine peaks moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks, ning komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande hiljemalt viis aastat pärast kohaldamise kuupäeva. Hinnatakse määruse mõju kohapeal, võttes aluseks asjakohased näitajad ning üksikasjaliku analüüsi selle kohta, mil määral saab määrust pidada asjakohaseks, tulemuslikuks, tõhusaks, piisavat Euroopa lisaväärtust pakkuvaks ja sidusaks muude ELi poliitikavaldkondadega. Hindamisel võetakse arvesse saadud kogemusi, et selgitada välja võimalikud vajakajäämised ja probleemid või siis võimalused määruse mõju edasiseks parandamiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe.
4. MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei tekita riigiasutustele märkimisväärseid kulusid, vaid võimaldab pigem kulusid kokku hoida. Riigiasutused saavad eeldatavalt kasu tõhusamatest kohtumenetlustest ning halduskoormuse ja tööjõukulude vähenemisest.
Kulusid, mis on seotud elektroonilise teabe- ja dokumendivahetuse lahenduste arendamise, rakendamise ja hooldusega ning professionaalsete ja kõrgekvaliteediliste videokonverentsiseadmete omandamise, kasutamise ja toimimisega, võiks rahastada ühiselt.
ELi rahastamisvõimalusi pakuvad praeguste finantsprogrammide seas peaasjalikult õigusprogramm ja Euroopa ühendamise rahastu. Õigusprogrammist (2018. aasta eelarve: 45,95 miljonit eurot) toetatakse liikmesriikides tsiviilõiguse valdkonnas täitmise tagamise ja õiguskaitsevahenditega seotud suutlikkust ning programmi tulevased rahastamisprioriteedid on suunatud neile elementidele, mis on asjakohased ka käesoleva algatuse puhul. Euroopa ühendamise rahastu eelarve on märksa suurem (2018. aastal 130,33 miljonit eurot) ning sellest antakse rahalist toetust IT-projektidele, millega hõlbustatakse riikide haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike piiriülest koostoimimist. Seda kasutatakse juba laialdaselt, et rahastada digiteerimise ja e-õiguskeskkonnaga seotud tööd tsiviilõiguse valdkonnas, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaali ja avalike dokumentide lõimimist riiklike e-valitsuse süsteemidega ja ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemiga. Mitmeaastase finantsraamistiku digiülemineku prioriteedi pakett, millest teatati 2. mail 2018, hõlmab Euroopa ühendamise rahastu digivaldkonnale ette nähtud 3 miljardit eurot digitaalse ühenduvuse taristu rahastamiseks.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Määruse rakendamise järelevalveks kehtestatakse usaldusväärne süsteem, mis hõlmab ulatuslikku kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogumit ning selget struktureeritud aruandlus- ja järelevalveprotsessi. See on oluline selleks, et tagada muudatuste tõhus rakendamine liikmesriikides, ja kontrollida, kas määrus täidab edukalt oma eesmärke.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikli 1 lõige 4
Kuna mõistet „kohus“ ei ole seni määratletud, on liikmesriikides tekkinud erinevad tõlgendused. Mõnes liikmesriigis tõlgendatakse seda mõistet üksnes traditsioonilistele kohtutele viitavana, teistes aga täidetakse ka teiste õigusasutuste (nt notarite) taotlusi, kui neil on siseriiklike õigusaktide kohaselt tõendite kogumisega seotud ülesannete täitmise pädevus. Selle segaduse likvideerimiseks tuleks mõiste „kohus“ määratleda.
Artikkel 6
Selle muudatusega nähakse ette, et määruse kohaseid taotlusi ja teatisi tuleks reeglina kohustuslikus korras edastada elektrooniliselt (lõige 1). Erandjuhtudel, näiteks kui süsteemi toimimine on katkenud või süsteem ei sobi konkreetsel juhul edastamiseks (nt kui tõendina edastatakse DNA proov), võib siiski kasutada teisi kanaleid (lõige 4).
Artiklid 17 ja 17a
Kavandatud muudatuste eesmärk on tagada artikli 17 alusel asjakohasem, sagedasem ja kiirem vahetu tõendite kogumine videokonverentside abil, kui asjaomastel kohtutel on vastavad võimalused olemas ja videokonverentsi korraldamine on juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades asjakohane.
Artikkel 17b
Selle uue artikli eesmärk on hõlbustada tõendite kogumist diplomaatiliste ametnike või konsulaaresindajate poolt. Artiklis sätestatakse, et sellised isikud võivad teise liikmesriigi territooriumil ja piirkonnas, kus nad oma ülesandeid täidavad, koguda tõendeid ilma eelneva taotluseta, kuulates ära selle liikmesriigi kodanikke, mida nad esindavad, seoses selles liikmesriigis käimas olevate menetlustega ja ilma sundust rakendamata.
Artikkel 18a
Selle uue artikli eesmärk on tagada, et digitaalseid tõendeid, mis koguti vastavalt kogumise liikmesriigi õigusele, ei lükata teistes liikmesriikides tõenditena tagasi ainuüksi põhjusel, et tegemist on digitaalsete tõenditega.
Artiklid 19 ja 20
Nende muudatustega viiakse määrus kooskõlla ELi toimimise lepingu artikliga 290.
Artikkel 22a
Selle sättega nähakse ette, et komisjon koostab määruse väljundite, tulemuste ja mõju seire üksikasjaliku kava.
Artikkel 23
Selle sätte kohaselt peab komisjon hindama määrust kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ning 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 ning esitama peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
2018/0203 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 81,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 16 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Siseturu nõuetekohase toimimise huvides on vaja täiustada ja kiirendada kohtute koostööd tõendite kogumisel.
(2)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1206/2001 17 kehtestatakse õigusnormid liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades.
(3)Tuleks kasutada kõiki tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia sobilikke vahendeid, et tagada taotluste ja teatiste kiire edastamine. Seega tuleks üldjuhul kõik teatised ja dokumendid esitada riiklikest IT-süsteemidest koosneva detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu.
(4)Selleks et tagada digitaalsete tõendite vastastikune tunnustamine, ei tohiks keelduda ühes liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt kogutud tõendite tunnustamisest tõenditena teises liikmesriigis ainult seetõttu, et need on digitaalsed.
(5)Määrust (EÜ) nr 1206/2001 tuleks kohaldada piiramata asutuste võimalust jagada teavet muude liidu õigusaktide, näiteks nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 18 või nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 19 alusel loodud süsteemide abil, isegi kui teabe puhul on tegemist tõenditega, jättes seega taotleva asutuse otsustada, milline on kõige sobilikum meetod.
(6)Praegu ei kasutata kõiki võimalusi, mida pakuvad tänapäevane kommunikatsioonitehnoloogia ja eelkõige videokonverentsid, mille abil saaks märkimisväärselt lihtsustada ja kiirendada tõendite kogumist. Kui tõendeid kogutakse, kuulates tunnistaja, osalise või eksperdina ära teises liikmesriigis elavat isikut, siis peaks kohus koguma need tõendid otse videokonverentsi teel, kui see on kõnealustes kohtutes võimalik ja kui kohus peab selle tehnoloogia kasutamist juhtumi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt sobilikuks.
(7)Selleks et muuta diplomaatilistele ametnikele või konsulaaresindajatele lihtsamaks tõendite kogumist, võivad nad koguda tõendeid teise liikmesriigi territooriumil ja oma pädevusalas, ilma et nad peaksid esitama eelneva taotluse, kuulates ära oma esindatava liikmesriigi kodanikke ilma sundi kasutamata nende esindatava liikmesriigi kohtutes menetlemisel olevate kohtuasjade raames.
(8)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei saa piisavalt saavutada liikmesriigid üksinda ja neid on tõendite kogumisega seotud taotluste ja teatiste kiiret edastamist võimaldava õigusraamistiku loomise teel võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(9)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt [on / ei ole] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] [ei osale] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende/tema suhtes siduv ega kohaldatav].
(10)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(11)Lisades esitatud tüüpvormide ajakohastamiseks või nendes vormides tehniliste muudatuste tegemiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega*. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
----------------------------
*Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(12)Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 peaks komisjon hindama spetsiaalse järelevalvekorra kohaldamisel kogutud teabe põhjal määruse tegelikku mõju ja vajadust edasiste meetmete järele.
(13)Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1206/2001 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1206/2001 muudetakse järgmiselt.
(1)Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 4:
„4. Käesolevas määruses tähendab mõiste „kohus“ liikmesriigi kohtuasutust, mis on pädev koguma tõendeid kooskõlas käesoleva määrusega.“
(2)Artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6
Taotluste ja muude teatiste edastamine
1.Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised edastatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT-süsteemidest, mis on omavahel ühendatud riiklike IT-süsteemide vahelist turvalist ja usaldusväärset piiriülest teabevahetust võimaldava kommunikatsioonitaristu abil.
2.Lõikes 1 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatavate taotluste ja teatiste suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 20 sätestatud üldist õigusraamistikku usaldusteenuste kasutamiseks.
3.Kui lõikes 1 osutatud taotlustele ja teatistele on lisatud tempel või allkiri või need eeldavad templi või allkirja olemasolu, siis võib selle asemel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 määratletud kvalifitseeritud e-templit või kvalifitseeritud e-allkirja.
4.Kui detsentraliseeritud IT süsteemi ettenägematu ja erakorralise häire tõttu ei saa lõike 1 kohaselt andmeid edastada või kui edastamine ei ole võimalik muudel erandlikel juhtudel, siis toimub edastamine sellise kõige kiirema edastusvahendi abil, mille aktsepteeritavusest on taotluse saanud liikmesriik teatanud.“
(3)Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
(a)lõige 2 jäetakse välja;
(b) lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Kui taotlev kohus ei ole 30 päeva jooksul pärast taotluse saatmist saanud teavet taotluse rahuldamise kohta, siis peetakse taotlust rahuldatuks.“
(4)Lisatakse järgmine artikkel 17a:
„Artikkel 17a
Tõendite vahetu kogumine videokonverentsi abil
1.Kui tõendeid kogutakse, kuulates tunnistaja, osalise või eksperdina ära teises liikmesriigis elavat isikut ja kohus ei taotle teise liikmesriigi pädevalt kohtult tõendite kogumist kooskõlas artikli 1 lõike 1 punktiga a, siis kogub kohus tõendid vahetult videokonverentsi teel kooskõlas artikliga 17, kui see on kõnealustes kohtutes võimalik ja kui kohus peab selle tehnoloogia kasutamist juhtumi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt sobilikuks.
2.Kui esitatakse taotlus tõendite vahetuks kogumiseks videokonverentsi teel, siis toimub kuulamine kohtu ruumides. Taotlev kohus ja artikli 3 lõikes 3 osutatud keskasutus või pädev asutus või kohus, mille ruumides kuulamine toimub, peab nõustuma videokonverentsi praktilise korraldusega.
3.Kui tõendeid kogutakse videokonverentsi teel, siis
(a)võib artikli 3 lõikes 3 osutatud taotluse saanud liikmesriigi keskasutus või pädev asutus määrata tõendite kogumises osaleva kohtu, et tagada taotluse saanud liikmesriigi õiguse aluspõhimõtete järgimine;
(b)tagab artikli 3 lõikes 3 osutatud keskasutus või pädev asutus vajaduse korral ning taotleva kohtu, kuulatava isiku või taotluse saanud liikmesriigis kuulamisel osaleva kohtuniku soovil, et kuulatavale isikule või kohtunikule määratakse tõlk.“
(5)Lisatakse järgmine artikkel 17b:
„Artikkel 17b
Tõendite kogumine diplomaatiliste ametnike või konsulaaresindajate poolt
Liikmesriigi diplomaatilised ametnikud või konsulaaresindajad võivad koguda tõendeid teise liikmesriigi territooriumil ja oma pädevusalas, ilma et nad peaksid esitama artikli 17 lõike 1 kohaselt eelneva taotluse, kuulates ära oma esindatava liikmesriigi kodanikke ilma sundi kasutamata nende esindatavate liikmesriikide kohtutes menetlemisel olevate kohtuasjade raames.“
(6)Artikli 18 järele lisatakse järgmine 6. jagu:
„6. jagu
Vastastikune tunnustamine
Artikkel 18a
Teine liikmesriik ei tohi keelduda liikmesriigis selle õiguse kohaselt kogutud digitaalsete tõendite käsitamisest tõenditena ainult seetõttu, et need on digitaalsed.“
(7)Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Kooskõlas artikliga 20 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et ajakohastada tüüpvorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi.“
(8)Artikkel 20 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 20
Delegeeritud volituste rakendamine
1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.Artikli 19 lõikes 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 19 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprillil 2016. aastal välja antud institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 21 .
5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(9)Artikli 19 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
(10)Lisatakse järgmine artikkel 22a:
„Artikkel 22a
Järelevalve
1.Hiljemalt [kaks aastat pärast kohaldamise kuupäeva] koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju järelevalveks üksikasjaliku kava.
2.Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajalike tõendite kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse kindlaks, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid andmete ning muu tõendusmaterjali kogumiseks ja analüüsimiseks peavad võtma.
3.Liikmesriigid edastavad komisjonile järelevalveks vajalikud andmed ja muu tõendusmaterjali.“
(11)Artikkel 23 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 23
Hindamine
1.Kõige varem [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande.
2.Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja kõnealuse aruande koostamiseks.“
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates […].
Artikli 1 punkti 2 kohaldatakse alates … [24 kuud pärast jõustumiskuupäeva].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
