EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.7.2018

COM(2018) 350 final

2018/0214(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1958. aasta Lissaboni kokkulepe on päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlev kokkulepe, mida haldab Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) ja mis on avatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni osalistele. Selle kokkuleppeosalised on kohustatud kaitsma oma territooriumil teiste kokkuleppeosaliste toodete päritolunimetusi, mida tunnustatakse ja kaitstakse päritolunimetustena päritoluriigis ning mis on registreeritud WIPO rahvusvahelises büroos, välja arvatud juhul, kui kokkuleppeosalised teatavad ühe aasta jooksul registreeringu taotluse esitamisest, et nad ei saa kaitset tagada.

Lissaboni kokkuleppe osaliste hulgas on seitse ELi liikmesriiki: Bulgaaria (alates 1975), Tšehhi Vabariik (alates 1993), Slovakkia (alates 1993), Prantsusmaa (alates 1966), Ungari (alates 1967), Itaalia (alates 1968) ja Portugal (alates 1966). Liidu kolm liikmesriiki (Kreeka, Rumeenia ja Hispaania) on kokkuleppele alla kirjutanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud. Liit ise ei ole kokkuleppeosaline, kuna Lissaboni kokkuleppega on nähtud ette üksnes riikide liikmesus.

Lissaboni kokkulepe vaadati läbi aastatel 2009–2015, et i) täiustada selle praegust raamistikku, ii) lisada sätted, millega täpsustatakse, et Lissaboni süsteemi kohaldatakse ka geograafiliste tähiste suhtes ning iii) lisada ühinemise võimalus valitsustevahelistele organisatsioonidele, nt EL.

7. mail 2015 võttis nõukogu vastu otsuse, millega lubatakse komisjonil osaleda diplomaatilisel konverentsil, mis peeti Genfis 11.–21. mail 2015 ja mille raames võeti 20. mail 2015 vastu päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsioon (edaspidi „Genfi redaktsioon“). Võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 25. oktoobri 2017. aasta otsust C-389/15, asendati käesolev ostus nõukogu 5. märtsi 2018. aasta otsusega (EL) 2018/416, millega antakse luba alustada läbirääkimisi päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva muudetud Lissaboni kokkuleppe üle.

Genfi redaktsiooniga laiendatakse Lissaboni süsteemi kohaldamisala päritolunimetustelt kõigile geograafilistele tähistele. See on vastavuses WTO TRIPS-lepinguga ja põllumajandustoodete geograafiliste tähiste kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega ning selle kohaselt võivad rahvusvahelised organisatsioonid (nt EL) saada kokkuleppeosalisteks.

Läbivaadatud kokkuleppes rõhutatakse tingimusi ja menetlusi, mille alusel võivad kokkuleppeosalised taotleda registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset, võimaldades samas asjakohaseid kaitsemeetmeid ning üleminekuperioode teatavate üksuste jaoks.

Taotluste ja rahvusvahelise registreeringuga seotud menetluste puhul võivad kokkuleppeosalised nõuda kavatsuste deklaratsiooni kasutamist, kui see on vajalik nende siseriikliku õiguse kohaseks kaitseks (Genfi redaktsiooni artikli 5 lõige 5 ning Lissaboni kokkuleppe ja selle Genfi redaktsiooni kohaste eeskirjade (edaspidi „ühiseeskirjad“) eeskirja 5 punkt 4). Mis puutub toote omaduste ja selle geograafilise päritolu vahelist seost käsitlevasse teabesse, mis on vana Lissaboni kokkuleppe kohaselt valikuline, siis nüüd päritolunimetust või geograafilist tähist kokkuleppeosalise territooriumil ei kaitsta, kui see nõue on seal kohustuslik ja taotluses ei ole seda nõutud. Taotluses tuleb taotleja parima teadmise kohaselt märkida, et kaitset ei ole päritolunimetuse või geograafilise tähise teatavate elementide eest antud (eeskirja 5 punkt 5).

Registreerimislõive on suurendatud 500 Šveitsi frangilt 1 000 Šveitsi frangile ning tulevikus on lubatud suuremat paindlikkust, et liikmesriigid saaksid nõuetekohaselt eelarvesse sissemakseid teha. Geograafilise tähise üleviimise eest vanast süsteemist uude tuleb maksta üleminekulõiv suuruses 500 Šveitsi franki. Kokkuleppeosaliselt võib nõuda üksiklõivu rahvusvahelise registreeringu sisulise läbivaatamisega seotud kulude eest.

Artiklis 9 on kehtestatud igale kokkuleppeosalisele kohustus kaitsta registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid oma territooriumil õigussüsteemi ja tavade piires, kuid kooskõlas käesoleva redaktsiooniga, eeldusel et kaitsest ei keelduta, et seda ei tunnista kehtetuks ega tühista, kui selline kaitse jõustub tema territooriumil.

Artiklis 11 on sätestatud kaitse sisu. Artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt peab iga kokkuleppeosaline nägema ette õiguslikud vahendid, et takistada päritolunimetuse või geograafilise tähise kasutamist sama liiki, kuid teistsuguse päritoluga toodete puhul ja seoses teistsugust liiki toodete või teenustega, kui selline kasutamine tooks välja kõnealuste toodete või teenuste ja kasutajate vahelise seose või viitaks sellele ning kahjustaks tõenäoliselt nende huve või kahjustaks või halvustaks päritolunimetuse või geograafilise tähise mainet või kasutaks seda ebaõiglaselt ära. Lisaks on artikli 11 lõike 1 punktiga b hõlmatud mis tahes muu kasutusviis, mis võib tarbijat eksitada toodete tegeliku päritolu, lähtekoha ja olemuse suhtes. Artikli 11 lõikega 2 on oluliselt laiendatud artikli 11 lõike 1 punkti a kohaldamist juhtude suhtes, mis on esitatud TRIPS-lepingu artikli 23 lõikes 1 („isegi kui kauba tegelik päritolu on märgitud või kui päritolunimetus või geograafiline tähis on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiilis“, „laadi“, „tüüpi“, „tehtud“, „imitatsioon“, „meetod“, „toodetud nagu“, „nagu“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend“), piiramata seejuures selle kohaldamisala veinidele ja piiritusjookidele.

Artikliga 12 on tõhusalt tagatud, et kaitstud nimetused ei tohi muutuda üldnimetusteks.

Artikli 13 lõikega 1 on sõnaselgelt nähtud ette varasemate kaubamärgiõigustega päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kooseksisteerimine vastavalt WTO vaekogu järeldustele seoses vaidlusega ELi ja USA/Austraalia vahel (DS174/DS290), mille kohaselt põhineb kooseksisteerimine TRIPSi-lepingu artiklil 17. Artikliga 13 on kokkuleppeosalistel lubatud teha piiratud erand kaubamärgiõiguse alusel antavatest õigustest, nii et varasema kaubamärgi olemasolu ei anna teatavatel juhtudel selle omanikule alust takistada registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsmist või kasutamist kõnealuse kokkuleppeosalise territooriumil.

Rahvusvahelise registreeringu jõustumisest keeldumise teates märgitakse ära kõik keeldumise põhjused (artikkel 15). Keeldumise tühistamine on võimalik vastavalt ühiseeskirjades (eeskiri 11) täpsustatud menetlustele. Kuigi Genfi redaktsioonis puudub selge viide läbirääkimistele, mille eesmärk on saavutada päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest keeldumise tühistamine, võib läbirääkimisi pidada ka ilma kõnealuse selge viiteta.

Artikliga 17 (üleminekuperiood) on ette nähtud võimalus varasemate nimetuste kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks.

Registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise tühistamise põhjuste küsimuses ei osutata asjaomases artiklis 19 sellistele põhjustele ning võimaldatakse kokkuleppeosalisel kooskõlas ELi õigusaktidega, kus samuti ei ole esitatud nummerdatud loetelu tühistamise põhjustest, tugineda oma riigi õigusaktidele.

Genfi redaktsioon jõustub kolm kuud pärast seda, kui viis osalist on selle ratifitseerinud (artikli 29 lõige 2).

Liidul on Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni osas ainupädevus. See tuleneb Euroopa Liidu Kohtu 25. oktoobri 2017. aasta otsusest C-389/15 – komisjon vs. nõukogu –, milles on sedastatud, et Lissaboni kokkuleppe läbivaadatud eelnõu, st Genfi redaktsioon on peamiselt mõeldud edendama ja hõlbustama Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelist kaubavahetust ning teiseks on sellel kaubavahetusele otsene ja vahetu mõju, mistõttu kuulub selle üle läbirääkimiste pidamine liidu ainupädevusse, mille ELi toimimise lepingu artikli 3 lõige 1 talle annab ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 1 nimetatud ühise kaubanduspoliitika valdkonnas.

Põllumajandustoodete osas on liit kehtestanud ühtse ja ammendava süsteemi geograafilise tähise kaitseks: veinid (1970), piiritusjoogid (1989), aromatiseeritud veinid (1991) ning muud põllumajandustooted ja toiduained (1992). Võttes arvesse liidu ainupädevust seoses põllumajandustoodete geograafiliste tähiste kaitset käsitlevate asjaomaste õigusaktidega, ei tohi liikmesriigid omada riiklikke kaitsesüsteeme ega ise kaitsta Lissaboni süsteemi kolmandatest riikidest liikmete põllumajandustoodete geograafilisi tähiseid. Kuid seni kuni liit ei ole Genfi redaktsiooni osaline, ei saa ta taotleda liidus registreeritud põllumajandustoodete geograafilistele tähistele Lissaboni süsteemi kohast kaitset ega kaitsta kolmandatest riikidest liikmete geograafilisi tähiseid kõnealuse süsteemi kohaselt.

Selleks et liit saaks nõuetekohaselt teostada oma ainupädevust seoses Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ja täita ülesandeid põllumajandustoodete geograafiliste tähiste ulatusliku kaitsesüsteemi kontekstis, peaks EL saama kokkuleppeosaliseks.

Selleks et Euroopa Liit saaks Genfi redaktsiooni osaliseks, peab vähemalt üks liidu liikmesriikidest olema Pariisi konventsiooni osaline ja liit peab deklareerima, et on nõuetekohaselt ja kooskõlas siseriiklike menetlustega kiitnud käesoleva redaktsiooni osaliseks saamise heaks ning et vastavalt aluslepingule kohaldatakse õigusnorme, mille kohaselt võib seoses geograafiliste tähistega saada piirkondlikud kaitseõigused. Kõik liikmesriigid on Pariisi konventsiooni osalised. Seoses õigusaktidega, mille alusel antakse geograafilistele tähistele piirkondlik kaitse, on liit oma aluslepingute kohaselt kehtestanud ühtse ja ammendava süsteemi geograafilise tähise kaitseks: veinid (1970), piiritusjoogid (1989), aromatiseeritud veinid (1991) ning muud põllumajandustooted ja toiduained (1992).

Käesoleva nõukogu otsuse ettepanekuga taotleb komisjon nõukogult luba Euroopa Liidu ühinemiseks Genfi redaktsiooniga.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Põllumajandustoodete osas on EL kehtestanud ühtse ja ammendava süsteemi geograafilise tähise kaitseks: veinid (1970), piiritusjoogid (1989), aromatiseeritud veinid (1991) ning muud põllumajandustooted ja toiduained (1992). Nende süsteemide kaudu saavad neisse kuuluvate toodete kaitstud nimetused ühtse taotlusmenetluse alusel kaugeleulatuva kaitse kogu ELis. Põhisätted on praegu kehtestatud veini puhul 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013, aromatiseeritud veinide puhul 26. veebruari 2014. aasta määrusega (EL) nr 251/2014, piiritusjookide puhul 15. jaanuari 2008. aasta määrusega nr 110/2008 ning põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade puhul 21. novembri 2012. aasta (EL) nr 1151/2012.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Liidu ühinemine Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga on kooskõlas ELi üldise poliitikaga toetada ja tugevdada geograafiliste tähiste kaitset kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete lepingutega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Võttes arvesse aluslepingu reguleerimiseset, peaks nõukogu otsus põhinema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 207 ja artikli 218 lõikel 6.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondades, mis kuuluvad ELi ainupädevusse.

•Proportsionaalsus

Kui liit ja selle liikmesriigid ei ühineks Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga, jääks sellekohane kasu saamata. Võttes arvesse liidu ainupädevust kaubanduspoliitika valdkonnas, sh seoses intellektuaalomandi kaubandusaspektidega, ei tohi ELi liikmesriigid omada riiklikke geograafiliste tähiste kaitsesüsteeme ega kaitsta ise Lissaboni süsteemi kolmandatest riikidest liikmete põllumajandustoodete geograafilisi tähiseid. Liit ise, seni kuni ta ei ole Genfi redaktsiooni osaline, ei saa taotleda liidus registreeritud põllumajandustoodete geograafilistele tähistele Lissaboni süsteemi kohast kaitset ega kaitsta kolmandatest riikidest liikmete geograafilisi tähiseid kõnealuse süsteemi kohaselt. Selleks et EL saaks nõuetekohaselt teostada oma ainupädevust seoses põllumajandustoodete geograafiliste tähistega Lissaboni süsteemis, peaks liit saama kokkuleppeosaliseks.

•Vahendi valik

Nõukogu otsus, milles käsitletakse liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga, on asjakohane õiguslik vahend, võttes arvesse Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni artiklit 28 (kõnealuse redaktsiooni osaliseks saamine).

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

ELi tegevuskava päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemisel avaldati 21. detsembril 2017, sidusrühmad said märkusi esitada kuni 18. jaanuarini 2018. Ettenähtud tähtajaks saadi kaheksa märkust. Kõik peale ühe olid algatuse suhtes üldiselt positiivsed ja toetasid ELi ühinemist Genfi redaktsiooniga. Kolmes märkuses väljendati seisukohta, et EL peaks edendama arutelu mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse üle. Kahes märkuses väljendati vastuseisu loetelu suhtes, kuna kõik liidu geograafilised tähised peaksid olema Genfi redaktsiooni alusel kaitstud.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Oktoobris 2012 ettevõtja AND International poolt tehtud uuringus „Value of production of agricultural products and foodstuffs, wines, aromatised wines and spirits protected by a geographical indication (GI)“ (Geograafilise tähisega kaitstud põllumajandustoodete ja toidu, veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide toodangu väärtus)(http://ec.europa.eu/agriculture/external-studies/value-gi_en)

toodi välja ELi geograafiliste tähiste poliitika mitmed eelised tarbijatele (kvaliteedi tagamine), tootjatele (süsteemi avatus kõigile tootjatele, kes vastavad kvaliteedinõuetele; aus konkurents; hinnalisa; tõhus kaitse), ühiskonnale laiemalt (seos väärtuslike toodetega maapiirkondades; traditsioonide säilitamine; tootjate ja tarbijate taasühendamine) ning keskkonnale (traditsiooniliste toodete sidumine maastike ja põllumajandustootmise süsteemidega). Uuringust, milles hinnati iga ELis registreeritud 2 768 geograafilise tähise majandusandmeid EL 27 riikides aastatel 2005–2010, nähtub et keskmiselt on geograafilise tähisega toote hind on 2,23 korda suurem kui geograafilise tähiseta võrreldava toote hind. ELi geograafiliste tähiste müügiväärtus (kõigis sektorites kokku) oli 2010. aastal 54,3 miljardit eurot (5,7 % kogu ELi toiduaine- ja joogisektorist); ELi geograafilise tähise hinnanguline ekspordiväärtus on 11,5 miljardit eurot (15 % ELi toiduainete- ja joogitööstuste toodete ekspordist). .

•Mõjuhinnang

Parema õigusloome nõudeid järgides ei hõlma algatus mõjuhinnangut, rakenduskava või avalikku konsultatsiooni. ELi tegevuskava päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemisel avaldati 21. detsembril 2017, sidusrühmad said märkusi esitada kuni 18. jaanuarini 2018. Laekus kaheksa märkust:

Parema õigusloome suunistes on selgitatud, et mõju hindamine tuleks teha üksnes juhul, kui see on vajalik, andes hinnangut konkreetsete juhtumite põhjal. Põhimõtteliselt ei ole mõjuhinnang vajalik, kui komisjonil on vähe valikuvõimalusi või puuduvad need üldse. Nii on see käesoleval juhul, kuna Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemine on õigustatud, võttes arvesse liidu ainupädevust Genfi redaktsiooniga hõlmatud küsimustes, ning see samm oleks ka loogiline järeldus pärast Lissaboni süsteemi läbivaatamisprotsessi, milles liit osales.

ELi liikmesusel oleks palju eeliseid. See tagaks, et praegused ja tulevased geograafilised tähised, mis on registreeritud ELis, kuid ei ole seda seitsmes Lissaboni Liidu liikmeriigis, oleksid kaitstud ka Lissaboni süsteemi alusel. Põhimõtteliselt saavad ELi geograafilised tähised kiire, kõrgel tasemel ja tähtajatu kaitse kõikide Genfi redaktsiooniga ühinenud praeguste ja tulevaste osaliste territooriumil. Loodud mitmepoolne register suurendaks Euroopa geograafiliste tähiste mainet, sest Genfi redaktsiooni kohase kaitse geograafiline ulatus on suur. ELi ühinemisest tulenev parem rahvusvaheliste geograafiliste tähiste kaitse peaks konsolideerima ja laiendama geograafiliste tähiste positiivset mõju kaasavale majanduskasvule ja tööhõivele suure lisandväärtusega põllumajandustootmises, kauba- ja investeerimisvoogudele, ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimele, samuti siseturu ja konkurentsi toimimisele ning intellektuaalomandi õigustele. Põllumajandustootjate ja toiduainete tootjate intellektuaalomandi õigused nende toodetud ja geograafiliste tähistega kaitstud toodete puhul on haavatavad ärakasutamise ja kahjude ees, eeskätt üleilmsetel turgudel. ELi ühinemine Lissaboni süsteemiga aitaks maapiirkondade sidusrühmadel kaitsta üleilmsel tasandil seda, mis on väärtuslik kohalikul tasandil, tasakaalustades seega tavapärast üleilmastumise suundumust ühtsete kaubandusstandardite suunas ja põllumajandustoodete hindade langust. Praeguse poliitilise ja majandusliku ebakindluse taustal oleks see nähtav tõendus maakogukonnale, et EL tegutseb selle nimel, et kaitsta ja esindada nende huve kogu maailmas. Kuna Genfi redaktsioon vastab üldjoontes põllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitset käsitlevatele ELi õigusaktidele, ei eeldata, et ELi ühinemine sellega nõuaks kõnealuste õigusaktide kohandamist märkimisväärselt.

Halduslikust aspektist on Genfi redaktsiooniga ette nähtud ühtne eeskirjade kogum kaitse saamiseks kõigis liikmesriikides ning seega on see lihtsam ja tõhusam mehhanism, võrreldes praeguse ELi tavaga käsitleda mitmesuguseid kohalike menetlusi kahepoolsete kokkulepetega. Kaubanduspoliitika mõttes näitab see ELi vastutavat juhtrolli mitmepoolsete suhete edendamisel. ELi ühinemine ei tähenda täiendavaid kulusid ega tekita praeguse olukorraga võrreldes täiendavat halduskoormust ELi ettevõtjatele ega ELi liikmesriikidele, kes soovivad oma geograafilisi tähiseid Lissaboni süsteemis kaitsta. Tegelikult eeldatakse isegi kõnealuste halduskulude ja -koormuse vähenemist.

Ettevõtjate jaoks ei tähenda ELi ühinemine Genfi redaktsiooniga täiendavaid kohandusi, nõuete täitmisega seotud kulusid või üleminekukulusid või suuremat halduskoormust, välja arvatud võimalikud üksikud registreerimislõivud, mida Lissaboni liikmed kohaldavad, kuid mis vähenevad rahvusvahelise menetlusega säästetud summa võrra.

Genfi redaktsioon võimaldab ELi sellega ühineda koos oma liikmesriikidega. Võttes siiski arvesse ELi ühtset ja ammendavat süsteemi põllumajandustoodete geograafilise tähise kaitseks, tuleks päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, mille kaitset taotletakse seitsmes ELi liikmesriigis Lissaboni süsteemis (praegu ligikaudu 800) ja mis on kaitsekõlblikud ELi õigusnormide kohaselt, edaspidi kaitsta üksnes ELi õigusnormidega, mitte enam riiklike õigusaktidega. Sama kehtib ka Lissaboni Liidu liikmeteks olevate kolmandate riikide geograafiliste tähiste kaitse suhtes ning nende esitatud kaitsetaotluste suhtes. Seepärast tähendab ELi ühinemine Lissaboni süsteemiga väiksemat halduskoormust.

Kui EL on ühinenud, on võimalus viidata eelkõige Lissaboni süsteemile, selle asemel et üksikasjalikult geograafiliste tähiste kahepoolse kaitse üle läbi rääkida. See oleks kooskõlas intellektuaalomandiõigustevaldkonna tavaga, mille kohaselt kutsub EL oma partnereid üles ühinema intellektuaalomandiõigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega (nt Berni konventsioon autoriõiguse kohta ja Madridi protokoll kaubamärkide kohta) ning neid järgima ega loo eri ettevõtjate vahel võrgustikku, mis võib tekitada sidusrühmades segadust.

ELi ühinemine Lissaboni süsteemiga peaks tõenäoliselt motiveerima järjest rohkem kolmandaid riike sellega ühinema, kuna see tagaks neile kaitse kättesaadavuse kogu Lissaboni Liidu raames ning võimaldaks tõhusamat menetlust üksikute geograafiliste tähiste registreerimiseks, kui nende süsteem vastab ELi süsteemile.

ELi ühinemisel võib eelkõige olla positiivne mõju arenguriikidele, kes kaaluvad Genfi redaktsiooniga ühinemist, kuna nende geograafilised tähised saaksid Lissaboni süsteemi kaudu kaitse ELis. 17 liikmega Aafrika Intellektuaalomandi Organisatsiooni (OAPI) huvi ühineda Lissaboni süsteemiga on teostatav ja tõendab geograafiliste tähiste atraktiivsust arenguriikide põllumajandustootjate õiguste ja traditsioonilise väärtuse kaitsel.

Võimalike puudustena nähakse järgmist: seni on Lissaboni süsteemil piiratud arv liikmeid, WTOs võib edusamme seoses geograafiliste tähistega olla veelgi raskem saavutada; mõne ELi liikmesriigi skeptitsism ELi ühinemise suhtes ja ebakindlus finantsmõjude suhtes. Genfi redaktsiooniga ajakohastatud süsteem peaks olema võimalikele uutele liikmetele ka atraktiivsem; WIPO edusammudel võivad olla positiivsed tagajärjed geograafiliste tähiste üle peetavatele läbirääkimistele WTOs, luues sobivad sünergiad ja tuues läbivaadatud Lissaboni kokkuleppe WTO protsessile lähemale. ELi liikmesriigid, kellel on reservatsioone Lissaboni kokkuleppe suhtes, ei pea ühinema; ning Lissaboni liikmed on teinud jõupingutusi, et tagada Lissaboni süsteemi rahaline jätkusuutlikkus.

Kokkuvõttes kaaluvad Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemisest tulenevad eelised ELi jaoks üles selle puudused. Selleks et EL saaks Lissaboni süsteemiga ühineda, peab komisjon valmistama ette ettepaneku õigusaktide kohta, mida on vaja ELi ühinemiseks Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ja selle rakendamiseks.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Liidu ühinemine Lissaboni Liidus Genfi redaktsiooniga aitab järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõiget 2, milles sätestatakse, et intellektuaalomandit kaitstakse.

4.MÕJU EELARVELE

Vt lisatud finantsselgitus.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata

2018/0214 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlev 31. oktoobri 1958. aasta Lissaboni kokkuleppega 1 (edaspidi „Lissaboni kokkulepe“) loodi eriliit tööstusomandi kaitse liidu raames, mis asutati Pariisis 20. märtsil 1883 allkirjastatud tööstusomandi kaitse konventsiooniga (edasipidi „Pariisi konventsioon“). Lissaboni kokkuleppe kohaselt kohustuvad kokkuleppeosalised kaitsma oma territooriumil eriliidu teiste riikide toodete päritolunimetusi, mida tunnustatakse ja kaitstakse päritolunimetustena päritoluriigis ning mis on registreeritud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelises büroos, välja arvatud juhul, kui kõnealused kokkuleppeosalised teatavad ühe aasta jooksul registreeringu taotluse esitamisest, et nad ei saa sellist kaitset tagada.

(2)Seitse liikmesriiki on Lissaboni kokkuleppe osalised, nimelt Bulgaaria (alates 1975), Tšehhi Vabariik (alates 1993), Slovakkia (alates 1993), Prantsusmaa (alates 1966), Ungari (alates 1967), Itaalia (alates 1968) ja Portugal (alates 1966). Liidu kolm liikmesriiki (Kreeka, Rumeenia ja Hispaania) on kokkuleppele alla kirjutanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud. Liit ise ei ole Lissaboni kokkuleppe osaline, kuna kokkuleppe kohaselt saavad sellega ühineda üksnes riigid.

(3)20. mail 2015 võeti vastu päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsioon 2 (edaspidi „Genfi redaktsioon“), millega vaadati läbi Lissaboni kokkulepe. Eeskätt laiendatakse Genfi redaktsiooniga eriliidu kohaldamisala, et laiendada toodete päritolunimetuste kaitset kõigile geograafilistele tähistele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu tähenduses. Genfi redaktsioon on vastavuses kõnealuse lepinguga ja põllumajandustoodete geograafiliste tähiste kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega ning selle kohaselt võivad kokkuleppeosalisteks saada ka rahvusvahelised organisatsioonid.

(4)Liidul on Genfi redaktsiooniga hõlmatud valdkondades ainupädevus. Seda kinnitati Euroopa Liidu Kohtu 25. oktoobri 2017. aasta otsusega kohtuasjas C-389/15 3 , milles sedastati, et Lissaboni kokkuleppe läbivaadatud eelnõu, mis seejärel võeti vastu Genfi redaktsioonina, on peamiselt mõeldud hõlbustama ja reguleerima liidu ja kolmandate riikide vahelist kaubavahetust ning sellel on kaubavahetusele otsene ja vahetu mõju. Seepärast kuulus Genfi redaktsiooni üle läbirääkimiste pidamine liidu ainupädevusse, mis on antud liidule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikega 1, kuna tegemist oli kõnealuse lepingu artikli 207 lõikes 1 nimetatud ühise kaubanduspoliitika valdkonnaga, eelkõige seoses intellektuaalomandi kaubandusaspektidega.

(5)Teatavate põllumajandustoodete osas on liit kehtestanud ühtse ja ammendava süsteemi geograafilise tähise kaitseks: veinid (1970), piiritusjoogid (1989), aromatiseeritud veinid (1991) ning muud põllumajandustooted ja toiduained (1992). Lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 kohasest ainupädevusest, ei tohiks liikmesriikidel olla riiklikke kaitsesüsteeme, mille alusel kaitstakse kolmandatest riikidest eriliidu liikmete põllumajandustoodete päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid. Kui liit ei ole Genfi redaktsiooni osaline, ei saa ta taotleda liidus registreeritud põllumajandustoodete päritolunimetustele ja geograafilistele tähistele kaitset eriliidu raames ega kaitsta kolmandatest riikidest liikmete päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid liidus kehtestatud kaitsesüsteemiga.

(6)Selleks et liit saaks nõuetekohaselt teostada oma ainupädevust Genfi redaktsiooniga hõlmatud valdkondades ja täita oma ülesandeid põllumajandustoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ulatusliku kaitsesüsteemi kontekstis, peaks liit saama Genfi redaktsiooni osaliseks.

(7)Liidu ühinemine Genfi redaktsiooniga on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikega 2, milles sätestatakse, et intellektuaalomandi tuleb kaitsta.

(8)Seepärast peaks Euroopa Liit ühinema Genfi redaktsiooniga.

(9)Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 1 peaks eriliidus liitu esindama komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu ühinemine päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon“).

Genfi redaktsiooni tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel osalema Genfi redaktsiooni artikli 28 lõike 2 punktiga ii ette nähtud ühinemiskirja hoiuleandmises, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end Genfi redaktsiooniga siduda.

Artikkel 3

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 1 peab eriliidus liitu esindama komisjon. Komisjon esitab liidu nimel kõik Genfi redaktsiooni kohaselt vajalikud teated.

Eelkõige on komisjon Genfi redaktsiooni artiklis 3 osutatud pädevaks asutuseks ning vastutab Genfi redaktsiooni haldamise eest liidu territooriumil ja teabevahetuse eest Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelise bürooga vastavalt Genfi redaktsioonile ning Lissaboni kokkuleppe ja selle Genfi redaktsiooni kohastele ühiseeskirjadele (edaspidi „ühiseeskirjad“) 4 .

Artikkel 4

Genfi redaktsiooni artikli 29 lõike 4 kohaselt täpsustatakse ühinemiskirjale lisatud deklaratsioonis Genfi redaktsiooni artikli 15 lõikes 1 osutatud tähtaja ja artiklis 17 osutatud ajavahemike pikendamine ühe aasta võrra vastavalt ühiseeskirjades selle kohta sätestatud menetlustele.

Vastavalt ühiseeskirjade eeskirja 5 punkti 3 alapunktile a täpsustatakse Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni peadirektorile esitatavas ja ühinemiskirjale lisatud teates nõue, et registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitseks liidu territooriumil tuleb taotluses lisaks ühiseeskirjade eeskirja 5 lõikes 2 sätestatud kohustuslikule sisule märkida päritolunimetuse puhul andmed toote kvaliteedi või omaduste ja toote seose kohta geograafilise tootmispiirkonna geograafilise keskkonnaga ning geograafilise tähise puhul andmed toote kvaliteedi, maine või muu omaduse ja toote seose kohta geograafilise päritoluga.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub […].

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

(1)     http://www.wipo.int/export/sites/www/lisbon/en/legal_texts/lisbon_agreement.pdf .

(2)     http://www.wipo.int/edocs/lexdocs/treaties/en/lisbon/trt_lisbon_009en.pdf .

(3)    Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2017. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs. nõukogu, C-389/15, ECLI:EU:C:2017:798 [punktid 45 ff].

(4)    Lissaboni kokkuleppe ja selle Genfi redaktsiooni ühiseeskirjad, nagu on vastu võtnud Lissaboni Liidu assamblee 11. oktoobril 2017, http://www.wipo.int/meetings/en/doc_details.jsp?doc_id=376416 , Dokument WIPO A/57/11, 11. oktoober 2017

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.7.2018

COM(2018) 350 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga

PÄRITOLUNIMETUSI JA GEOGRAAFILISI TÄHISEID KÄSITLEVA LISSABONI KOKKULEPPE GENFI REDAKTSIOON

Artiklite loetelu

I peatükk: Sissejuhatavad ja üldsätted

Artikkel 1    Lühendid

Artikkel 2    Kohaldamisala

Artikkel 3    Pädev asutus

Artikkel 4    Rahvusvaheline register

II peatükk: Taotlus ja rahvusvaheline registreering

Artikkel 5    Taotlus

Artikkel 6    Rahvusvaheline registreering

Artikkel 7    Lõivud

Artikkel 8    Rahvusvahelise registreeringu kehtivusaeg

III peatükk: Kaitse

Artikkel 9    Kaitsekohustus

Artikkel 10    Kokkuleppeosaliste õigusnormide või muude õigusnormide kohane kaitse

Artikkel 11    Registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse

Artikkel 12    Kaitse üldnimetusteks muutumise eest

Artikkel 13    Muude õigustega seotud kaitse

Artikkel 14    Täitemenetlused ja õiguskaitsevahendid

IV peatükk: Keeldumine ja muud meetmed seoses rahvusvahelise registreeringuga

Artikkel 15    Keeldumine

Artikkel 16    Keeldumise tühistamine

Artikkel 17    Üleminekuperiood

Artikkel 18    Teade kaitse andmise kohta

Artikkel 19    Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 20    Rahvusvahelise registri muudatused ja muud kanded

V peatükk. Haldusnormid

Artikkel 21    Liikmesus Lissaboni Liidus

Artikkel 22    Eriliidu assamblee

Artikkel 23    Rahvusvaheline büroo

Artikkel 24    Rahalised vahendid

Artikkel 25    Eeskirjad

VI peatükk: Läbivaatamine ja muutmine

Artikkel 26    Läbivaatamine

Artikkel 27    Assamblee tehtavad muudatused teatavates artiklites

VII peatükk: Lõppsätted

Artikkel 28    Käesoleva redaktsiooni osaliseks saamine

Artikkel 29    Ratifitseerimise ja ühinemise jõustumiskuupäev

Artikkel 30    Reservatsioonide keelustamine

Artikkel 31    Lissaboni kokkuleppe ja selle 1967. aasta redaktsiooni kohaldamine

Artikkel 32    Denonsseerimine

Artikkel 33    Käesoleva redaktsiooni keeled; allakirjutamine

Artikkel 34    Hoiulevõtja andmed

I peatükk
Sissejuhatavad ja üldsätted

Artikkel 1

Lühendid

Kui ei ole sõnaselgelt märgitud teisiti, kasutatakse käesolevas osas järgmisi mõisteid:

(I.)„Lissaboni kokkulepe“ – päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlev Lissaboni kokkulepe 31. oktoobrist 1958;

(II.)„1967. aasta redaktsioon“ – Lissaboni kokkulepe, mis on läbi vaadatud Stockholmis 14. juulil 1967 ja mida on muudetud 28. septembril 1979;

(III.)„käesolev redaktsioon“ – päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlev Lissaboni kokkulepe, nagu on kehtestatud käesoleva redaktsiooniga;

(IV.)„eeskirjad“ – artiklis 25 osutatud eeskirjad;

(V.)„Pariisi konventsioon“ – 1883. aasta 20. märtsi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni läbivaadatud ja muudetud redaktsioon;

(VI.)„päritolunimetus“ – artikli 2 lõike 1 punktis i osutatud nimetus;

(VII.)„geograafiline tähis“ – artikli 2 lõike 1 punktis ii osutatud tähis;

(VIII.)„rahvusvaheline register“ – rahvusvahelises büroos artikli 4 kohaselt peetav rahvusvaheliste registreeringute ametlik andmekogu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kohta, olenemata sellest, millisel andmekandjal neid andmeid säilitatakse;

(IX.)„rahvusvaheline registreering“ – rahvusvahelisse registrisse kantud rahvusvaheline registreering;

(X.)„taotlus“ – rahvusvahelise registreeringu taotlus;

(XI.)„registreeritud“ – kantud rahvusvahelisse registrisse vastavalt käesolevale redaktsioonile;

(XII.)„geograafiline päritolupiirkond“ – artikli 2 lõikes 2 osutatud geograafiline piirkond;

(XIII.)„piiriülene geograafiline piirkond“ – geograafiline piirkond, mis asub kokkuleppeosaliste naabruses või hõlmab kõnealust naaberpiirkonda;

(XIV.)„kokkuleppeosaline“ – käesoleva redaktsiooniga ühinenud riik või valitsustevaheline organisatsioon;

(XV.)„päritoluriigiks olev osalisriik“ – kokkuleppeosaline, kelle riigis geograafiline päritolupiirkond asub, või kokkuleppeosalised, kelle riigis piiriülene geograafiline päritolupiirkond asub;

(XVI.)„pädev asutus“ – vastavalt artiklile 3 määratud üksus;

(XVII.)„soodustatud isikud“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on päritoluriigiks oleva osalisriigi õigusnormide kohaselt õigus päritolunimetust või geograafilist tähist kasutada;

(XVIII.)„valitsustevaheline organisatsioon“ – valitsustevaheline organisatsioon, kellel on artikli 28 lõike 1 punkti iii kohaselt õigus saada käesoleva redaktsiooni osaliseks;

(XIX.)„organisatsioon“ – Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon;

(XX.)„peadirektor“ – organisatsiooni peadirektor;

(XXI.)„rahvusvaheline büroo“ – organisatsiooni rahvusvaheline büroo.

Artikkel 2

Kohaldamisala

(1)[Päritolunimetused ja geograafilised tähised] Käesoleva redaktsiooni esemeks on:

(I.)mis tahes nimetus, mida kaitstakse päritoluriigiks olevas osalisriigis ja mis koosneb geograafilise piirkonna nimest või sisaldab seda, või muu nimetus, millega osutatakse sellisele piirkonnale, millega tähistatakse kõnealusest piirkonnast pärinevat toodet, mille kvaliteet või omadused tulenevad eranditult või valdavalt asjaomasest geograafilisest piirkonnast koos selle looduslike ja inimfaktoritega ja mis seostatakse toote mainega; ning

(II.)mis tahes tähis, mida kaitstakse päritoluriigiks olevas osalisriigis ja mis koosneb geograafilise piirkonna nimest või sisaldab seda, või muu tähis, millega osutatakse sellisele piirkonnale, mis näitab toote pärinemist kõnealusest geograafilisest piikonnast, kus toote teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.

(2)[Võimalikud geograafilised päritolupiirkonnad] Geograafiline päritolupiirkond, mida on kirjeldatud lõikes 1, võib koosneda päritoluriigiks oleva osalisriigi kogu territooriumist või päritoluriigiks oleva osalisriigi piirkonnast, asukohast või kohast. See ei välista käesoleva redaktsiooni kohaldamist lõikes 1 kirjeldatud geograafilise päritolupiirkonna suhtes, mis hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda või osa sellest.

Artikkel 3

Pädev asutus

Iga kokkuleppeosaline määrab üksuse, mis vastutab käesoleva redaktsiooni haldamise eest oma territooriumil ning teabevahetus eest rahvusvahelise bürooga vastavalt käesolevale redaktsioonile ja eeskirjadele. Eeskirjade kohaselt teatab kokkuleppeosaline rahvusvahelisele büroole sellise pädeva asutuse nime ja kontaktandmed .

Artikkel 4

Rahvusvaheline register

Rahvusvaheline büroo haldab rahvusvahelist registrit, kuhu kantakse rahvusvahelised registreeringud vastavalt käesolevale redaktsioonile, Lissaboni kokkuleppele ja selle 1967. aasta redaktsioonile või vastavalt mõlemale ning säilitab andmed seoses selliste rahvusvaheliste registreeringutega.

II peatükk
Taotlus ja rahvusvaheline registreering

Artikkel 5
Taotlus

(1)[Taotluse esitamise koht] Taotlused tuleb esitada rahvusvahelisele büroole.

(2)[Pädeva asutuse esitatud taotlus] Lõike 3 kohaselt peab päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse esitama pädev asutus:

(I.)soodustatud isikute nimel, või

(II.)füüsilise või juriidilise isiku nimel, kellel on päritoluriigiks oleva osalisriigi õigusnormide kohaselt õiguslik staatus kaitsta soodustatud isikute õigusi või muid päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud õigusi.

(3)[Otse esitatud taotlus]

a)Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui päritoluriigiks oleva osalisriigi õigusnormid seda võimaldavad, võib taotluse esitada soodustatud isik või lõike 2 punktis ii osutatud füüsiline või juriidiline isik.

b)Alapunkti a kohaldatakse selle kokkuleppeosalise deklaratsiooni suhtes, kelle õigusnormid seda võimaldavad. Sellise deklaratsiooni võib esitata kokkuleppeosaline heakskiitmiskirja ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal või hiljem. Kui deklaratsioon esitatakse ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal, jõustub see pärast käesoleva redaktsiooni jõustumist kõnealuse kokkuleppeosalise suhtes. Kui deklaratsioon esitatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist kokkuleppeosalise suhtes, jõustub see kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil peadirektor on saanud deklaratsiooni.

(4)[Võimalikud ühistaotlused piiriülese geograafilise piirkonna puhul] Kui geograafiline päritolupiirkond hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda, võivad naaberpiirkonna kokkuleppeosalised nende kokkuleppest lähtuvalt esitada ühiselt määratud pädeva asutuse kaudu ühise taotluse.

(5)[Kohustuslik sisu] Eeskirjades tuleb täpsustada kohustuslikud üksikasjad, mis tuleb taotluses lisaks artikli 6 lõikes 3 sätestatule esitada.

(6)[Valikuline sisu] Eeskirjades võib täpsustada valikulisi üksikasju, mida võib taotlusesse lisada.

Artikkel 6
Rahvusvaheline registreering

(1)[Ametlik läbivaatamine rahvusvahelises büroos] Olles saanud päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse, mis on esitatud õigusnormide kohases vormis, registreerib rahvusvaheline büroo päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelises registris.

(2)[Rahvusvahelise registreeringu kuupäev] Lõike 3 kohaselt on rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks kuupäev, mil rahvusvaheline büroo sai taotluse.

(3)[Rahvusvahelise registreeringu kuupäev, kui taotlus ei sisalda kõiki üksikasju] Kui taotlus ei sisalda kõiki järgmisi andmeid:

(I.)pädeva asutuse või artikli 5 lõikes 3 nimetatud asjaoludel taotleja või taotlejate identifitseerimisandmed;

(II.)soodustatud isikute identifitseerimise üksikasjad ning vajaduse korral artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku identifitseerimisandmed;

(III.)päritolunimetus või geograafiline tähis, millele rahvusvahelist registreeringut taotletakse;

(IV.)toode või tooted, mille suhtes päritolunimetust või geograafilist tähist kohaldatakse;

loetakse rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks kuupäeva, mil rahvusvaheline büroo saab viimased puuduvad andmed.

(4)[Rahvusvaheliste registreeringute avaldamine ja nendest teatamine] Rahvusvaheline büroo avaldab viivitamata kõik rahvusvahelised registreeringud ja teatab neist kokkuleppeosalise pädevale asutusele.

(5)[Rahvusvahelise registreeringu jõustumise kuupäev]

a)Alapunkti b kohaselt kaitstakse registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist, mille kaitsest ei ole kokkuleppeosalised keeldunud vastavalt artiklile 15 või millele kaitse andmisest on kokkuleppeosaline vastavalt artiklile 18 teatanud rahvusvahelisele büroole, alates rahvusvahelise registreeringu kuupäevast.

b)Kokkuleppeosaline võib deklaratsioonis peadirektorile teatada, et vastavalt riiklikele või piirkondlikele õigusaktidele on registreeritud päritolunimetus või geograafiline tähis kaitstud alates kuupäevast, mis on märgitud deklaratsioonis, mis ei tohi aga olla hilisem kui artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt eeskirjades sätestatud keeldumistähtaja lõppemise kuupäev.

Artikkel 7

Lõivud

(1)[Rahvusvahelise registreeringu tasu] Iga päritolunimetuse ja geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu eest tuleb tasuda eeskirjades sätestatud lõiv.

(2)[Lõivud muude rahvusvahelise registri kannete eest] Eeskirjades täpsustatakse lõivud muude rahvusvahelise registri kannete ning väljavõtete, tõendite või muu teabe väljastamise eest olenevalt rahvusvahelise registreeringu sisust.

(3)[Lõivude vähendamine] Assamblee kehtestab vähendatud lõivud seoses päritolunimetuste teatavate rahvusvaheliste registreeringute ja geograafiliste tähiste teatavate rahvusvaheliste registreeringutega, eelkõige juhul kui päritoluriigiks olev osalisriik on arenguriik või vähim arenenud riik.

(4)[Üksiklõiv]

a)Mis tahes kokkuleppeosaline võib deklaratsioonis peadirektorile teatada, et rahvusvahelisest registreeringust tulenev kaitse laieneb talle ainult juhul, kui lõiv rahvusvahelise registreeringu sisulise läbivaatamise kulude eest on tasutud. Sellise üksiklõivu summa märgitakse deklaratsioonis ja seda võib hilisemates deklaratsioonides muuta. Nimetatud summa ei tohi olla suurem kui sama summa, mida nõutakse kokkuleppeosalise riiklike või piirkondlike õigusaktide kohaselt ja mida on vähendatud rahvusvahelise menetlusega säästetud summa võrra. Lisaks võib kokkuleppeosaline deklaratsioonis peadirektorile teatada, et ta nõuab haldustasu selle eest, et soodustatud isikud kasutavad päritolunimetust või geograafilist tähist kõnealuse kokkuleppeosalise territooriumil.

b)Üksiklõivu tasumata jätmine tähendab eeskirjade kohaselt, et kokkuleppeosalisele, kellelt lõivu nõutakse, keeldutakse kaitset pakkumast.

Artikkel 8
Rahvusvahelise registreeringu kehtivusaeg

(1)[Sõltuvus] Rahvusvahelised registreeringud kehtivad tähtajatult, arvestades et registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset ei saa enam ei nõuda, kui päritolunimetusena käsitatavat nimetust või geograafilise tähisena käsitatavat tähist enam päritoluriigiks olevas osalisriigis ei kaitsta.

(2)[Tühistamine]

a)Päritoluriigiks oleva osalisriigi pädev asutus või artikli 5 lõikes 3 osutatud juhul soodustatud isikud või artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsiline või juriidiline isik või päritoluriigiks oleva osalisriigi pädev asutus võib/võivad mis tahes ajal nõuda, et rahvusvaheline büroo tühistaks asjaomase rahvusvahelise registreeringu.

b)Kui nimetusena käsitatavat registreeritud päritolunimetust või kui tähisena käsitatavat registreeritud geograafilist tähist enam päritoluriigiks olevas osalisriigis ei kaitsta, peab päritoluriigiks oleva osalisriigi pädev asutus taotlema rahvusvahelise registreeringu tühistamist.

III peatükk

Kaitse

Artikkel 9
Kaitsekohustus

Iga kokkuleppeosaline peab registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid kaitsma oma territooriumil oma õigussüsteemi ja tavade piires, kuid kooskõlas käesoleva redaktsiooniga, tingimusel et mis tahes keeldumine, loobumine, kehtetuks tunnistamine või tühistamine, mis võib seoses tema territooriumiga jõustuda, ja eeldusel, et kokkuleppeosalistelt, kes ei erista oma riiklikes või piirkondlikes õigusaktides päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, ei nõuta sellise eristamise sisseviimist oma riiklikesse või piirkondlikesse õigusaktidesse.

Artikkel 10
Kokkuleppeosaliste õigusnormide või muude õigusnormide kohane kaitse

(1)[Õiguskaitse vorm] Iga kokkuleppeosaline saab valida, millise õigusakti alusel ta sätestab käesoleva redaktsiooni kohase kaitse, tingimusel et sellised õigusnormid vastavad käesoleva redaktsiooni sisulistele nõuetele.

(2)[Muude õigusnormide kohane kaitse] Käesoleva redaktsiooni sätted ei mõjuta mingil moel mis tahes muud kaitset, mida kokkuleppeosaline võib seoses registreeritud päritolunimetuste või geograafiliste tähistega pakkuda oma riiklike või piirkondlike õigusaktide või muude rahvusvaheliste õigusaktide alusel.

(3)[Suhe muude õigusnormidega] Ükski käesoleva redaktsiooni säte ei vabasta kokkuleppeosalisi kohustustest, mis neil on üksteise vastu muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt, ega piira õigusi, mis kokkuleppeosalistel on muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt.

Artikkel 11
Registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse

(1)[Kaitse sisu] Käesoleva redaktsiooni sätete kohaselt peab iga kokkuleppeosaline nägema registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul ette õiguslikud meetmed, mis takistavad:

a)päritolunimetuse või geograafilise tähise kasutamist

(I.)seoses toodetega, mis on samalaadsed kui need, mille suhtes asjaomast päritolunimetust või geograafilist tähist kasutatakse ja mis ei ole geograafilisest piirkonnast pärit või ei vasta kõigile muudele kohaldatavatele nõuetele, mis kehtivad päritolunimetuse või geograafilise tähise suhtes;

(II.)seoses toodetega, mis ei ole samalaadsed kui need, mille suhtes asjaomast päritolunimetust või geograafilist tähist kasutatakse, või seoses teenustega, kui selline kasutamine viitaks või annaks põhjust seostada kõnealuseid tooteid või teenuseid päritolunimetust või geograafilist tähist kasutavate soodustatud isikutega, ja kui see võiks kahjustada nende huve, või kui selline kasutamine, mis on päritolunimetuse või geograafilise tähise maine seisukohast oluline asjaomase kokkuleppeosalise territooriumil, võib seda mainet tõenäoliselt kahjustada või ebaõiglaselt halvendada või ebaõiglaselt ära kasutada;

b)mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat toote tegeliku päritolu või olemuse osas eksitada.

(2)[Kaitse sisu seoses teatava kasutusega] Lõike 1 punkti a kohaldatakse ka päritolunimetuse või geograafilise tähise kasutamise suhtes, kui tegemist on selle jäljendamisega, isegi kui kauba tegelik päritolu on märgitud või kui päritolunimetus või geograafiline tähis on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiilis“, „laadi“, „tüüpi“, „tehtud“, „imitatsioon“, „meetod“, „toodetud nagu“, „nagu“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend 1 .

(3)[Kaubamärgil kasutamine] Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 1 kohaldamist peab kokkuleppeosaline ex officio, kui see on tema õigusaktidega kooskõlas või huvitatud isiku taotlusel, keelduma kaubamärgi registreerimisest või selle kehtetuks tunnistama, kui kaubamärgi kasutamine tooks kaasa ühe lõikes 1 käsitletud olukorra.

Artikkel 12
Kaitse üldnimetusteks muutumise eest

Kui käesoleva redaktsiooni sätetest ei tulene teisiti, ei saa registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid pidada kokkuleppeosalise üldnimetusteks 2 .

Artikkel 13
Muude õigustega seotud kaitse

(1)[Varasemad kaubamärgiõigused] Käesoleva redaktsiooni sätted ei piira varasema kaubamärgi kasutamist, kui kaubamärki taotleti või see registreeriti heauskselt või kui õigused kaubamärgile omandati heauskse kasutamise kaudu kokkuleppeosalise territooriumil. Kui kokkuleppeosalise õigusnormidega on ette nähtud piiratud erand kaubamärgiõiguse alusel antavatest õigustest, nii et varasema kaubamärgi olemasolu ei anna teatavatel juhtudel selle omanikule alust takistada registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsmist või kasutamist kokkuleppeosalise territooriumil, siis registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse ei piira mingil muul viisil õigusi, mis tulenevad kõnealusest kaubamärgist.

(2)[Äritegevuses kasutatav isikunimi] Käesoleva redaktsiooni sätted ei piira ühegi isiku õigust kasutada kaubanduses tema enda või tema ärilise eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui niisugust nime kasutatakse viisil, mis eksitab avalikkust.

(3)[Taimesordi või loomatõu nimel põhinevad õigused] Käesoleva redaktsiooni sätted ei piira mitte ühegi isiku õigust kasutada taimesordi või loomatõu nime kaubandustegevuses, v.a juhul kui sellist taimesordi või loomatõu nime kasutatakse viisil, mis eksitab avalikkust.

(4)[Kaitsemeetmed keeldumise tühistamisest või kaitse andmisest teatamise korral] Kui kokkuleppeosaline, kes on artikli 15 kohaselt keeldunud rahvusvahelise registreeringu jõustumisest varasema kaubamärgi või muu õiguse kasutamise põhjusel, nagu on osutatud käesolevas artiklis, teatab artikli 16 kohaselt kõnealuse keeldumise tühistamisest või artikli 18 kohaselt kaitse andmisest, ei piira päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse kõnealust õigust või selle kasutamist, välja arvatud juhul kui kaitse anti pärast õiguse tühistamist, pikendamata jätmist , äravõtmist või kehtetuks tunnistamist.

Artikkel 14
Täitemenetlused ja õiguskaitsevahendid

Kokkuleppeosalised teevad kättesaadavaks tõhusad õiguskaitsevahendid, et kaitsta registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning näevad ette, et kohtumenetlusi nende kaitse tagamiseks võivad algatada nii riiklikud ametiasutused kui ka mis tahes huvitatud isikud, st kas füüsiline või juriidiline isik, kas avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, sõltuvalt oma õigussüsteemist ja tavadest.

IV peatükk
Keeldumine ja muud meetmed seoses rahvusvahelise registreeringuga

Artikkel 15
Keeldumine

(1)[Rahvusvahelise registreeringu jõustamisest keeldumine]

a)Eeskirjades täpsustatud tähtaja jooksul võib kokkuleppeosalise pädev asutus teatada rahvusvahelisele büroole, et keeldub rahvusvahelist registreeringut oma territooriumil jõustamast. Keeldumisteate võib pädev asutus teha ex officio, kui see on tema õigusnormidega kooskõlas, või huvitatud isiku taotluse korral.

b)Keeldumisteates märgitakse ära kõik keeldumise põhjused.

(2)[Muude õigusnormide kohane kaitse] Keeldumisteade ei tohi kahjustada mis tahes muud kaitset, mis võib olla keeldumisest mõjutatud kokkuleppeosalise territooriumil kooskõlas artikli 10 lõikega 2 asjaomase nimetuse või tähise puhul kättesaadav.

(3)[Kohustus anda huvitatud isikutele võimalus] Kokkuleppeosalised peavad andma kõigile, kelle huve rahvusvaheline registreering mõjutab, piisavad võimalused, et taotleda pädevalt asutuselt keeldumisteate esitamist seoses rahvusvahelise registreeringuga.

(4)[Keeldumise registreerimine, avaldamine ja sellest teatamine] Rahvusvaheline büroo registreerib keeldumise ja selle põhjused rahvusvahelises registris. Ta avaldab oma keeldumise ja selle põhjused ning esitab keeldumisteate päritoluriigiks oleva osalisriigi pädevale asutuse või kui taotlus on esitatud otse vastavalt artikli 5 lõikele 3, siis soodustatud isikutele või artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, päritoluriigiks oleva osalisriigi pädevale asutusele.

(5)[Võrdne kohtlemine] Kokkuleppeosalised teevad keeldumisest mõjutatud huvitatud isikutele kättesaadavaks samad õigus- ja haldusabivahendid, mis on kättesaadavad oma kodanikele seoses päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest keeldumisega.

Artikkel 16
Keeldumise tühistamine

Keeldumise võib tühistada kooskõlas eeskirjades sätestatud menetlustega. Tühistamine kantakse rahvusvahelisse registrisse.

Artikkel 17
Üleminekuperiood

(1)[Üleminekuperioodi võimalus] Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, kui kokkuleppeosaline ei keeldunud rahvusvahelise registreeringu jõustamisest põhjusel, et kolmas isik on seda eelnevalt kasutanud või on sellise keeldumise tühistanud või teatanud kaitse andmisest, võib ta, kui see on tema õigusnormidega kooskõlas, määrata vastavalt eeskirjadega kindlaks ajavahemiku sellise kasutamise lõpetamiseks.

(2)[Üleminekuperioodist teatamine] kokkuleppeosaline teatab rahvusvahelisele büroole sellisest perioodist kooskõlas eeskirjades sätestatud menetlustega.

Artikkel 18
Teade kaitse andmise kohta

Kokkuleppeosalise pädev asutus võib teatada rahvusvahelisele büroole registreeritud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kaitse andmisest. Rahvusvaheline büroo kannab iga sellise teate rahvusvahelisse registrisse ja avaldab selle.

Artikkel 19
Kehtetuks tunnistamine

(1)[Võimalus õigusi kaitsta] Kokkuleppeosalise territooriumil rahvusvahelise registreeringu jõustumise osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise võib avaldada üksnes pärast seda, kui soodustatud isikutele on antud võimalus oma õigusi kaitsta. Selline võimalus tuleks anda ka artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule.

(2)[Teatamine, registreerimine ja avaldamine] Kokkuleppeosaline teatab rahvusvahelise registreeringu jõustumise kehtetuks tunnistamisest rahvusvahelisele büroole, kes kannab kehtetuks tunnistamise rahvusvahelisse registrisse ja avaldab selle.

(3)[Muude õigusnormide kohane kaitse] Kehtetuks tunnistamine ei tohi kahjustada mis tahes muud kaitset, mis võib olla kättesaadav kooskõlas artikli 10 lõikega 2, ega asjaomast nimetust või tähist kokkuleppeosalise territooriumil, kus rahvusvahelise registreeringu jõustumine kehtetuks tunnistati.

Artikkel 20
Rahvusvahelise registri muudatused ja muud kanded

Rahvusvaheliste registreeringute ja muude kannete muutmise kord täpsustatakse eeskirjades.

V peatükk
Haldussätted

Artikkel 21
Liikmesus Lissaboni Liidus

Kokkuleppeosalised on sama eriliidu liikmed, kuhu kuuluvad Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalisriigid, olenemata sellest, kas nad on Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised.

Artikkel 22
Eriliidu assamblee

(1)[Koosseis]

a)Kokkuleppeosalised on sama assamblee liikmed, kuhu kuuluvad 1967. aasta redaktsiooni osalisriigid.

b)Iga kokkuleppeosalist esindab üks delegaat, keda võivad abistada asendusdelegaadid, nõuandjad ja eksperdid.

c)Iga delegatsioon katab oma kulud ise.

(2)[Ülesanded]

a)Assamblee:

(I.)tegeleb kõigi eriliidu ülalpidamise ja arendamise ning käesoleva redaktsiooni rakendamise küsimustega;

(II.)annab peadirektorile juhtnööre, et valmistada ette kokkuleppe muutmise konverentse, millele on osutatud artikli 26 lõikes 1, võttes nõuetekohaselt arvesse selliste eriliidu liikmete märkusi, kes ei veel käesolevat redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud;

(III.)muudab eeskirju;

(IV.)vaatab läbi ja kiidab heaks peadirektori eriliiduga seotud aruanded ja tegevuse ning annab talle juhtnööre eriliidu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks;

(V.)määrab kindlaks eriliidu programmi, võtab vastu kaheaastase eelarve ja kiidab heaks eriliidu lõpparuande;

(VI.)võtab vastu eriliidu finantseeskirjad;

(VII.)asutab komisjone ja töörühmi, mida ta peab eriliidu eesmärkide saavutamisel vajalikuks;

(VIII.)otsustab missugused riigid, valitsustevahelised ja valitsusvälised organisatsioonid võivad osaleda tema koosolekutel vaatlejana;

(IX.)võtab vastu artiklite 22–24 ja 27 muudatused;

(X.)võtab teisi meetmeid eriliidu eesmärkide saavutamiseks ja täidab muid käesolevast redaktsioonist tulenevaid ülesandeid.

b)Küsimustes, mis pakuvad huvi ka teistele organisatsiooni hallatavatele liitudele, teeb assamblee otsused pärast organisatsiooni koordinatsioonikomitee soovituste ärakuulamist.

(3)[Kvoorum]

a)Kvoorumi moodustab pool käsitletavas küsimuses hääleõiguslikest assamblee liikmetest.

b)Olenemata punkti a sätetest, kui assambleesse kuuluvatest ja mingis küsimuses hääleõiguslikest riikidest on istungil esindatud vähem kui pooled, kuid vähemalt üks kolmandik, võib assamblee otsuseid, ent kõik otsused peale assamblee kodukorda käsitlevate otsuste jõustuvad sel juhul ainult järgnevalt nimetatud tingimuste täitmise korral. Rahvusvaheline büroo teatab neist otsustest assambleesse kuuluvatele selles küsimuses hääleõiguslikele riikidele, kes ei olnud istungil esindatud, ning teeb neile ettepaneku hääletada kirja teel või teatada oma erapooletusest kolmekuulise tähtaja jooksul selle teate kuupäevast arvates. Kui selle tähtaja lõpuks võrdub sel viisil hääletanud või erapooletuks jäänud liikmete arv istungil kvoorumi saavutamisest puudu jäänud liikmete arvuga, jõustub otsus tingimusel, et samal ajal säilib nõutav häälteenamus.

(4)[Otsuste tegemine assamblees]

a)Assamblee püüab teha oma otsused konsensuse alusel.

b)Kui konsensuslikule otsusele ei jõuta, otsustatakse küsimus hääletamise teel. Niisugusel juhul:

(I.)on kokkuleppeosalisel riigil üks hääl ja ta hääletab ainult enda nimel, ning

(II.)iga kokkuleppeosaline valitsustevaheline organisatsioon võib hääletada oma liikmesriikide asemel sellise häälte arvuga, mis võrdub tema käesoleva redaktsiooni osaliseks olevate liikmesriikide arvuga. Valitsustevaheline organisatsioon ei või hääletamisel osaleda, kui ükski selle liikmesriikidest kasutab oma hääleõigust, ja vastupidi.

c)Küsimustes, mis puudutavad ainult riike, kes kohaldavad 1967. aasta redaktsiooni, ei ole 1967. aasta redaktsiooniga mitteühinenud kokkuleppeosalistel hääleõigust, ning ainult kokkuleppeosalisi puudutavates küsimustes on hääleõigus ainult viimati nimetatuil.

(5)[Häälteenamus]

a)Assamblee otsused nõuavad kahekolmandikulist häälteenamust, arvestades artikli 25 lõikes 2 ja artikli 27 lõikes 2 sätestatut.

b)Hääletamisest hoidunuid ei arvestata hääletamisest osavõtnutena.

(6)[Istungid]

a)Assamblee koguneb peadirektori kutsel ning erandlike asjaolude puudumisel samal ajal ja samas kohas kus organisatsiooni peaassamblee.

b)Assamblee koguneb peadirektori kutsel erakorralisele istungile ühe neljandiku assamblee liikmete nõudel või peadirektori enda algatusel.

c)Istungite päevakorra valmistab ette peadirektor.

(7)[Töökord] Assamblee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 23
Rahvusvaheline büroo

(1)[Haldusülesanded]

a)Rahvusvaheline büroo viib läbi rahvusvahelist registreerimist ja täidab sellest tulenevaid kohustusi ning muid eriliiduga seotud ülesandeid.

b)Eelkõige valmistab rahvusvaheline büroo ette assamblee ning assamblee loodud komiteede ja töörühmade koosolekud ning moodustab nende sekretariaadid.

c)Peadirektor on eriliidu tegevjuht ning esindab eriliitu.

(2)[Rahvusvahelise büroo roll assamblee ja teistel koosolekutel] Peadirektor ja kõik tema määratud töötajad osalevad hääleõiguseta kõigil assamblee koosolekutel, assamblee moodustatud komiteede ja töörühmade koosolekutel. Peadirektor või tema määratud töötaja on sellise koosoleku ex officio sekretär.

(3)[Konverentsid]

a)Assamblee korralduste kohaselt valmistab rahvusvaheline büroo ette kõik kokkuleppe muutmise konverentsid.

b)Nimetatud ettevalmistuste käigus võib rahvusvaheline büroo konsulteerida valitsustevaheliste organisatsioonidega ning rahvusvaheliste ja riiklike valitsusväliste organisatsioonidega.

c)Peadirektor ja tema määratud isikud osalevad kokkuleppe muutmise konverentside diskussioonides ilma hääleõiguseta.

(4)[Teised ülesanded] Rahvusvaheline büroo täidab kõiki teisi ülesandeid, mis talle käesoleva redaktsiooniga on antud.

Artikkel 24
Rahalised vahendid

(1)[Eelarve] Eriliidu tulud ja kulud peavad kajastuma organisatsiooni eelarves õiglaselt ja läbipaistvalt.

(2)[Eelarve finantsallikad] Eriliidu tulud saadakse järgmistest finantsallikatest:

(I.)artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt kogutavad lõivud;

(II.)rahvusvahelist bürood käsitlevate publikatsioonide müügitulud ja honorarid;

(III.)annetused, pärandused ja toetused;

(IV.)üür, investeeringute tulu ja muu tulu, sealhulgas mitmesugused sissetulekud;

(V.)Kokkuleppeosaliste erimaksed või kokkuleppeosaliste või soodustatud isikute mis tahes muust allikast saadud maksed või mõlemad, kui alapunktides i–iv osutatud allikatest saadud tulud ei ole kulude katmiseks piisavad sellises ulatuses, mille assamblee on otsustanud.

(3)[Lõivude kindlaksmääramine; eelarve tase]

a)Lõikes 2 osutatud lõivude summa määrab kindlaks assamblee peadirektori ettepanekul ja need määratakse kindlaks nii, et koos lõike 2 kohaste muudest allikatest saadud tuluga, peaks eriliidu tulu olema tavatingimustes piisav, et katta rahvusvahelise büroo kulud rahvusvahelise registreeringuga seotud teenuste säilitamise eest.

b)Kui organisatsiooni programm ja eelarve ei ole vastu võetud enne uue eelarveaasta algust, jäävad kohustused ja maksete tegemine peadirektori õiguseks samal tasemel, nagu see oli eelmisel finantsperioodil.

(4)[Lõike 2 punktis v osutatud erimaksete kehtestamine] Makse suuruse kehtestamiseks jagatakse kõik kokkuleppeosalised samasse klassi, nagu see on Pariisi konventsiooni raames või kui osaline ei ole Pariisi konventsiooni kokkuleppeosaline, siis selliselt, nagu ta oleks Pariisi konventsiooni kokkuleppeosaline. Valitsustevahelisi organisatsioone käsitatakse kuuluvana I klassi, välja arvatud juhul, kui assamblee ei otsusta ühehäälselt teisiti. Makse suurus kaalutakse osaliselt vastavalt selliste registreeringute arvule, mis on pärit kokkuleppeosalise territooriumilt, nagu on assamblee otsustanud.

(5)[Käibekapitali fond] Eriliidul on käibekapitali fond, mis koosneb iga eriliidu liikme tehtavatest ettemaksetest, kui eriliit nii otsustab. Kui fond osutub ebapiisavaks, võib assamblee otsustada seda suurendada. Assamblee määrab peadirektori ettepanekul fondi proportsiooni ja maksetähtajad. Kui eriliidu tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, võib käibekapitali fond ettemakseid igale liikmele tagasi maksta proportsionaalselt nende esialgsete maksetega vastavalt peadirektori ettepanekule ja assamblee otsusele.

(6)[Ettemakse riigilt, kelle territooriumil asub peakorter]

a)Organisatsiooni peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis on sõlmitud riigiga, kelle territooriumil asub organisatsiooni peakorter, sätestatakse, et kui käibekapitali fond osutub ebapiisavaks, garanteerib nimetatud riik ettemakse. Ettemakse suuruse ja tingimuste kohta tuleb asjaomase riigi ja organisatsiooni vahel iga kord sõlmida eraldi kokkulepe.

b)Punktis a nimetatud riigil ja organisatsioonil on mõlemal õigus ettemaksekohustus kirjaliku teatega denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal denonsseerimisest teatati.

(7)[Raamatupidamise audit] Raamatupidamise auditi teeb üks või mitu eriliidu liikmesriiki või väljastpoolt valitud audiitorit organisatsiooni finantseeskirjades ettenähtud korras. Audiitorid määrab nende nõusolekul assamblee.

Artikkel 25
Eeskirjad

(1)[Reguleerimisese] Käesoleva redaktsiooni rakendamise üksikasjad sätestatakse eeskirjades.

(2)[Eeskirjade teatavate sätete muutmine]

a)Assamblee võib otsustada, et mõnesid eeskirjade sätteid saab muuta üksnes ühehäälselt või kolmeneljandikulise häälteenamusega.

b)Otsuse selle kohta, et eeskirjade teatavate sätete muutmisel ei ole tulevikus kolmeneljandikuline häälteenamus nõutav, saab teha ainult ühehäälselt.

c)Otsuse selle kohta, et eeskirjade teatavate sätte muutmisel on tulevikus nõutav ühehäälne otsus või kolmeneljandikuline häälteenamus, saab teha kolmeneljandikulise häälteenamusega.

(3)[Käesoleva redaktsiooni ja eeskirjade vaheline vastuolu] Kui käesoleva redaktsiooni sätete ja eeskirjade sätete vahel esineb vastuolu, juhindutakse redaktsiooni sätetest.

VI peatükk
Läbivaatamine ja muutmine

Artikkel 26
Läbivaatamine

(1)[Kokkuleppe läbivaatamise konverentsid] Käesolevat redaktsiooni võib muuta kokkuleppeosaliste diplomaatilistel konverentsidel. Diplomaatilise konverentsi kokkukutsumise otsustab assamblee.

(2)[Mõnede artiklite muutmine] Artikleid 22–24 ja artiklit 27 võib muuta kokkuleppe muutmise konverents või assamblee kooskõlas artikli 27 sätetega.

Artikkel 27
Assamblee tehtavad muudatused teatavates artiklites

(1)[Muutmisettepanekud]

a)Artiklite 22–24 ja käesoleva artikli parandusettepanekuid võib teha kokkuleppeosaline või peadirektor.

b)Peadirektor edastab sellise ettepaneku kokkuleppeosalistele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist assamblees.

(2)[Häälteenamus] Lõikes 1 nimetatud artiklite muudatuste vastuvõtmine nõuab kolmeneljandikulist häälteenamust, välja arvatud artikli 22 või käesoleva lõike muudatused, mis nõuavad neljaviiendikulist häälteenamust.

(3)[Jõustumine]

a)Kõik lõikes 1 nimetatud artiklite muudatused, välja arvatud punkti b kohaldamise juhud, jõustuvad üks kuu pärast seda, kui peadirektori kätte on jõudnud kirjalik teade kokkuleppeosaliste põhiseaduslike menetlustega kooskõlas olevast kirjalikust heakskiitmisest kolmelt neljandikult kokkuleppeosalistest, kes muudatuse vastuvõtmise ajal olid assamblee liikmed ja kellel oli õigus seda hääletada.

b)Artikli 22 lõike 3 või 4 või käesoleva punkti muudatused ei jõustu, kui mõni kokkuleppeosaline teatab kuue kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist assamblee poolt peadirektorile, et ta ei aktsepteeri muudatust.

c)Muudatused, mis jõustuvad kooskõlas käesoleva lõike sätetega, on siduvad kõikide riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide suhtes, kes muudatuse jõustumise ajal on kokkuleppeosalised või kellest hiljem saavad kokkuleppeosalised.

VII peatükk
Lõppsätted

Artikkel 28
Käesoleva redaktsiooni osaliseks saamine

(1)[Tingimustele vastamine] Artikli 29 ning käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt

(I.)võib käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada Pariisi konventsiooni iga osalisriik;

(II.)võib organisatsiooni mis tahes muu osalisriik käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada, kui ta kinnitab, et tema õigusnormid vastavad Pariisi konventsiooni sätetele, mis käsitlevad päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja kaubamärke;

(III.)võib mis tahes valitsusvaheline organisatsioon käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada, tingimusel et kõnealune valitsustevaheline organisatsioon on Pariisi konventsiooni osaline ja tingimusel et valitsustevaheline organisatsioon teatab, et ta on saanud nõuetekohase loa kooskõlas siseriiklike menetlustega käesoleva redaktsiooni osaliseks saada ning et vastavalt valitsustevahelise organisatsiooni asutamislepingule kohaldatakse õigusnorme, mille kohaselt antakse piirkondlikud kaitseõigused seoses geograafiliste tähistega.

(2)[Ratifitseerimine või ühinemine] Lõikes 1 nimetatud riik või valitsustevaheline organisatsioon võib hoiule anda

(I.)ratifitseerimiskirja, kui ta on käesolevale redaktsioonile alla kirjutanud, või

(II.)ühinemiskirja, kui ta ei ole käesolevale redaktsioonile alla kirjutanud.

(3)[Hoiuleandmise jõustumiskuupäev]

a)Ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmise jõustumiskuupäevaks on kuupäev, millal kiri hoiule anti, arvestades punktis b sätestatut.

b)Kui ratifitseerimis- või ühinemiskirja annab hoiule riik, kes on valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriik ja kus päritolunimetused või geograafilised tähised saavad kaitse ainult õigusnormide alusel, mida kohaldatakse valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriikide vahel, siis on hoiuleandmise jõustumiskuupäevaks valitsustevahelise organisatsiooni kirja hoiuleandmise kuupäev, juhul kui see on hilisem nimetatud riigi kirja hoiuleandmise kuupäevast. Käesolevat lõiku ei kohaldata riikide suhtes, kes on Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised ning see ei piira artikli 31 kohaldamist selliste riikide suhtes.

Artikkel 29
Ratifitseerimise ja ühinemise jõustumiskuupäev

(1)[Arvessevõetavad kirjad] Käesoleva artikli tähenduses võetakse arvesse ainult need ratifitseerimis- või ühinemiskirjad, mille annavad hoiule artikli 28 lõikes 1 nimetatud riigid või valitsustevahelised organisatsioonid ja millel on artikli 28 lõike 3 kohane jõustumiskuupäev.

(2)[Käesoleva redaktsiooni jõustumine] Käesolev redaktsioon jõustub kolme kuu möödumisel pärast seda, kui oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja on hoiule andnud viis artiklis 28 osutatud kokkuleppeosaliseks saamise tingimustele vastavat osalist.

(3)[Ratifitseerimise ja ühinemise jõustumine]

a)Riigile või valitsustevahelisele organisatsioonile, kes on hoiule andnud ratifitseerimis- või ühinemiskirja kolm kuud enne käesoleva redaktsiooni jõustumist või varem, muutub käesolev redaktsioon siduvaks selle jõustumise kuupäevast.

b)Teistele riikidele või valitsustevahelistele organisatsioonidele muutub käesolev redaktsioon siduvaks, kui ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast on möödunud kolm kuud, või kirjas nimetatud hilisemal kuupäeval.

(4)[Rahvusvaheliste registreeringute jõustumine enne ühinemist] Sellise ühineva riigi territooriumil, kus kokkuleppeosaline on valitsustevaheline organisatsioon, ning territooriumil, kus kehtib kõnealuse valitsustevahelise organisatsiooni asutamisleping, kohaldatakse käesoleva redaktsiooni sätteid päritolunimetuste ja geograafilisi tähiste suhtes, mis on juba käesoleva redaktsiooni alusel registreeritud, ühinemise jõustumise ajal vastavalt artikli 7 lõikele 4 ning vastavalt IV peatükile, mida kohaldatakse mutatis mutandis. Ühinev riik või valitsustevaheline organisatsioon võib ka oma ratifitseerimis- või ühinemiskirjale lisatud deklaratsioonis täpsustada artikli 15 lõikes 1 osutatud tähtaja ja artiklis 17 osutatud ajavahemike pikendamise vastavalt eeskirjades sellega seoses sätestatud menetlustele.

Artikkel 30
Reservatsioonide keelustamine

Käesoleva redaktsiooni puhul on reservatsioonid keelatud.

Artikkel 31
Lissaboni kokkuleppe ja selle 1967. aasta redaktsiooni kohaldamine

(1)[Suhted riikide vahel, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised] Riikide, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osaliseks, omavaheliste suhete puhul kohaldatakse ainult käesolevat redaktsiooni. Kuid seoses päritolunimetuste rahvusvaheliste registreeringutega, mis kehtivad Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni alusel, ei anna riigid väiksemat kaitset, kui on nõutud Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooniga.

(2)[Selliste riikide, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised, suhted riikidega, kes on Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. redaktsiooni osalised, kuid ei ole käesoleva redaktsiooni osalised] Kõik riigid, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised, jätkavad Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni kohaldamist ning asjakohasel juhul oma suhete raames teistega riikiga, kes on Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. redaktsiooni osalised, kuid ei ole käesoleva redaktsiooni osalised.

Artikkel 32
Denonsseerimine

(1)[Teatamine] Kokkuleppeosaline võib käesoleva redaktsiooni denonsseerida peadirektorile saadetava teatega.

(2)[Jõustumiskuupäev] Denonsseerimine jõustub pärast ühe aasta möödumist päevast, millal peadirektor on sellekohase teate kätte saanud, või teates märgitud hilisemal kuupäeval. Denonsseerimine ei mõjuta käesoleva redaktsiooni kohaldamist menetluses olevale taotlusele ega rahvusvahelisele registreeringule, mis denonsseerimise jõustumise hetkel denonsseerinud kokkuleppeosalise suhtes jõus on.

Artikkel 33
Käesoleva redaktsiooni keeled; allakirjutamine

(1)[Originaaltekstid; ametlikud tekstid]

a)Käesolevale redaktsioonile kirjutatakse alla ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

b)Ametlikud tekstid teistes assamblee määratavates keeltes valmistab ette peadirektor pärast konsulteerimist huvitatud riikide valitsustega.

(2)[Allakirjutamise tähtaeg] Käesolev redaktsioon on allakirjutamiseks avatud organisatsiooni peakorteris ühe aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 34
Hoiulevõtja

Käesoleva redaktsiooni hoiulevõtja on peadirektor.

(1)

     Ühisdeklaratsioon artikli 11 lõike 2 kohta: Käesoleva redaktsiooni kohaldamisel eeldatakse, et kui nimetuse või tähise teatavad elemendid, mis kujutavad endast päritolunimetust või geograafilist tähist, on päritoluriigiks olevas osalisriigis üldist laadi, siis nende kaitset käesoleva lõike alusel teiste kokkuleppeosaliste territooriumil ei nõuta. Suurema õiguskindluse huvides ei saa kokkuleppeosalised artikli 11 kohaselt kaubamärgi registreerimisest keeldumisel, selle kehtetuks tunnistamisel või rikkumise avastamisel tugineda elemendile, mis on üldist laadi.

(2)

     Ühisdeklaratsioon artikli 12 kohta: Käesoleva redaktsiooni kohaldamisel eeldatakse, et artikkel 12 ei piira käesoleva redaktsiooni sätete kohaldamist seoses eelneva kasutamisega, kuna enne rahvusvahelist registreeringut võib nimetus või tähis, mis kujutab endast päritolunimetust või geograafilist tähist, olla juba tervikuna või osaliselt üldnimetus muus päritoluriigiks olevas osalisriigis kui kokkuleppeosalise territooriumil, nt kuna nimetus või tähis või selle osa on identne tavalises keelepruugis kasutatava terminiga, näiteks selliste kaupade või teenuste üldnimetus selle kokkuleppeosalise territooriumil, või identne sellise viinamarjasordi tavapärase nimetusega, mis esineb selle kokkuleppeosalise territooriumil.