EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.3.2018
COM(2018) 141 final
2018/0067(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018PC0141
Proposal for a COUNCIL DECISION on the extension of the Agreement for scientific and technological cooperation between the European Union and the Government of the United States of America
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta
COM/2018/0141 final - 2018/067 (NLE)
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.3.2018
COM(2018) 141 final
2018/0067(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
1998. aastast alates on Euroopa Liit (EL) ja Ameerika Ühendriigid (USA) olnud teadusuuringute vallas strateegilised partnerid. Esimene kahepoolne Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping 1 kirjutati alla Washingtonis 5. detsembril 1997 ja see jõustus 14. detsembril 1998. Pärast seda on lepingut pikendatud veel kolm korda (2003, 2 2008 3 ja 2013 4 ) – iga kord viieks aastaks. Teisel pikendamisel lisati muudatus, mis seisnes selles, et koostöövaldkondade loetellu (artikkel 4) lisati julgeoleku- ja kosmosealased teadusuuringud.
Lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud: „Käesolev leping on sõlmitud esialgu viieks aastaks. Osapooltevahelise vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel võib lepingut pärast selle ülevaatamist lepinguosaliste poolt iga viieaastase perioodi viimasel aastal pikendada, tehes sellesse vajaduse korral muudatusi.“
Praegune leping kaotab kehtivuse 14. oktoobril 2018.
Komisjoni talitus on andnud hinnangu selle kohta, kuidas edeneb koostöö USAga ja kuidas see aitab kaasa rahvusvahelise koostöö strateegia eesmärkide saavutamisele. Selle hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping on oluline raamistik ELi ja USA koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikust kasu toovates teadus- ja tehnikavaldkondades. Peamine koostöövahend on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm.
ELi suhted USAga teaduse, tehnika ja innovatsiooni alal on tugevamad kui mis tahes muu riigiga väljaspool Euroopat. Mitteassotsieerunud kolmandate riikide hulgas on USA seni olnud aktiivseim programmi „Horisont 2020“ osaline. See kehtib vastastikuste investeeringute summade kohta teadus- ja arendustegevuse vallas, teadlasvahetuse, koostöömahtude ja kaasautoritega avaldatud artiklite ja koostatud patentide kohta. Teaduse, tehnika ja innovatsiooni alaste sidemete tugevus näitab ka seda, et meie majanduslikud sidemed USAga on tugevad. Kui USA ja EL leiaksid asjalikke võimalusi, kuidas koostööd edasi arendada, annaks see tulemusi majanduskasvuna, töökohtade lisandumisena, tõstaks elukvaliteeti ning aitaks leida lahendusi üleilmsetele probleemidele.
Paljude suurte saavutuste reas on ELi ja USA vaheline teaduse ja tehnoloogiakoostöö viinud Galway avalduse allakirjutamiseni 2013. aasta mais ning Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu (AORA) rajamiseni. Sellest ajast on mere ja Arktika uuringud jätkuvalt edasi arenenud ja saavutanud ülemaailmse tunnustuse. Mitu AORA töörühma on saavutanud suurepäraseid tulemusi mitmesugustes koostöövaldkondades, nagu merepõhja kaardistamine, vaatlussüsteemid, vesiviljelus, maailmamere uuringud, maailmamere seisund ja stressitegurid.
Seepärast on ELi huvides pikendada Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut järgmiseks viieks aastaks.
Lepingu järgi asutatud ELi ja USA ühise nõuanderühma kohtumisel Washingtonis 23. oktoobril 2017 kinnitas kumbki lepingupool, et kavatseb lepingut pikendada, ning nõustus jätkama koostööd, mis tugineb jätkuvale edule programmide kooskõlastamises. Lepingupooled tunnistasid, et teadusuuringutel ja innovatsioonil on täita tähtis ülesanne peamiste töökohtade loomist ja majanduskasvu hoogustavate teguritena, ning et Atlandi-ülene teaduskoostöö on olnud juba üle sajandi teaduslike avastuste ja tehnika alaste leiutiste peamine allikas.
Pikendatud lepingu sisu peaks olema samasugune kui praegusel lepingul, nagu on arutatud ja kokku lepitud teise lepinguosalise USAga.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev algatus on täielikult kooskõlas ELi teaduse ja innovatsiooni alase rahvusvahelise koostöö strateegiaga 5 ning USA on ELi strateegiline partner teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Selles ELi strateegias on selgelt rõhutatud teadus- ja tehnoloogialepingute tähtsust ELi-väliste riikidega tehtava koostöö mitmeaastaste kavade kindlaksmääramise ja rakendamise vahenditena. Kõnealuse lepingu abil rakendatakse ühtlasi ELi rahvusvahelist teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegiat, milles kutsutakse üles looma ELis rahvusvahelisemat ja avatumat teadusuuringute ja innovatsioonikeskkonda.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohaselt on teaduskoostöö ELi välispoliitika tähtis tahk ning oluline tegur tugevamate ühiskondlik-majanduslike sidemete loomisel.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
ELi õigus võtta teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas rahvusvahelisi meetmeid põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 186. Ettepaneku menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v.
•Subsidiaarsus (liidu ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELil ja tema liikmesriikidel on ühine ja rööpne pädevus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Seega ei saa ELi meedet asendada liikmesriikide meetmetega.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.
4.MÕJU EELARVELE
Vaja on ainult inim- ja haldusressursse; need on kindlaks määratud finantsselgituses.
Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:
– kiidaks liidu nimel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise järgmiseks viieks aastaks (st alates 14. oktoobrist 2018 kuni 13. oktoobrini 2023);
– volitaks nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud teatama Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on lõpetanud käesoleva pikendatud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.
2018/0067 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu kiitis otsusega 98/591/EÜ 6 heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise. Leping kirjutati alla Washingtonis 5. detsembril 1997 ning see jõustus 14. oktoobril 1998.
(2)Vastavalt lepingu artiklile 12 sõlmiti leping esialgse tähtajaga viis aastat. Osapooltevahelise vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel võib lepingut pärast selle ülevaatamist lepingupoolte poolt iga viieaastase perioodi viimasel aastal pikendada, tehes sellesse vajaduse korral muudatusi.
(3)Otsustega 2004/756/EÜ, 7 2009/306/EÜ 8 ja 2014/240/EL 9 kiitis nõukogu heaks kõnealuse lepingu pikendamise iga kord veel viieks aastaks. Praegune leping kaotab kehtivuse 14. oktoobril 2018.
(4)Komisjoni talituse hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping on oluline raamistik ELi ja Ameerika Ühendriikide koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikust kasu toovates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Seepärast on liidu huvides pikendada lepingut järgmiseks viieaastaseks ajavahemikuks.
(5)Mõlemad lepingupooled kinnitasid oma soovi pikendada veel viieks aastaks lepingut selles muudatusi tegemata.
(6)Lepingu pikendamine tuleks seega Euroopa Liidu nimel heaks kiita,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine järgmiseks viieks aastaks.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel teatama Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on lõpetanud sisemenetlused, mis on vajalikud lepingu pikendamiseks vastavalt lepingu artiklile 12.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile
1.3.Ettepaneku/algatuse liik
1.4.Eesmärgid
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.6.Meetme kestus ja finantsmõju
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamise kohta.
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 10
Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige järgmised peadirektoraadid: RTD, AGRI, CLIMA, JRC, EAC, ENER, GROW, CNECT, MARE ja MOVE.
1.3.Ettepaneku/algatuse liik
◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet
◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
☑ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist
◻Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Käesolev algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.
1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
Erieesmärk
Käesolev otsus võimaldab lepinguosalistel tihendada koostööd ja arendada strateegilisemat partnerlust, suurendades käimasoleva koostöö ulatust, käsitledes üleilmseid esmatähtsaid probleeme ning soodustades vastastikust juurdepääsu programmidele ja rahastamisele.
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Otsus võimaldab ELil ja USA-l jätkuva koostöö kaudu saavutatud teaduslikest ja tehnilistest edusammudest vastastikku kasu saada. Otsus võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edasiandmist mõlema lepinguosalise teadusringkondade, tööstussektori ja kodanike huvides.
1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.
Komisjon teeb korrapärast järelevalvet kõigi lepingu alusel võetavate meetmete, sh koostöö üle. Hindamine hõlmab muu hulgas järgmisi punkte:
a) koostöönäitajad – analüüsitakse ELi rahastatavates programmides osalevate USA üksustega ning USA programmides osalevate ELi üksustega (kui need andmed on kättesaadavad) seotud arve ja osalemise laadi (nt ettepanekute arv, allakirjutatud toetuslepingute arv, peamised koostöösidemed, peamised teemad, väljundid);
b) tulemusnäitajad – ELi raamprogrammides osalevate USA üksuste edukuse määr võrreldes muude ELi-väliste riikide ning teadusuuringute raamprogrammi liikmesriikide / programmiga ühinenud riikide edukusega; analüüsitakse osalemise kvaliteeti (nt programmis osalevate parimate ülikoolide arv, koostööprojektidest tulenevate patentide ja teadusartiklite arv);
c) kogutakse andmeid koostöö kohta ja vastavatest teadusuuringute rahastamise programmidest kaugemale ulatuvate sidemete kohta ning hinnatakse koostöö (nt mitmepoolsetes algatustes ja töörühmades osalemise) mõju.
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused
Otsus võimaldab lepinguosalistel vastastikuse kasu huvides jätkuvalt täiustada ja tihendada koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus
USA ning ELi vaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö on viimastel aastatel pidevalt tihenenud. ELi osalus võimaldab ulatuslikumat tegevust kõigi liikmesriikide huvides. Käesoleva lepingu pikendamine tagab ELile hõlpsama juurdepääsu USAs loodud teadusandmetele ning võimaldab osaleda laialdasemas koostöös, mis omakorda aitab veelgi paremini teadmisi ja tehnoloogialahendusi vahetada.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Senisest teadus- ja tehnoloogiakoostööst saadud kogemuste põhjal leitakse, et on vastastikku kasulik jätkata teaduskoostööd USAga kui Euroopa Liidu strateegilise teadus- ja innovatsioonipartneriga.
1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
USAga sõlmitud lepingu pikendamine on igati kooskõlas rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö üldise poliitikaraamistikuga (COM(2012) 497).
1.6.Meetme kestus ja finantsmõju
☑ Piiratud kestusega ettepanek/algatus
–☑ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 14.10.2018–13.10.2023.
–☑ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 14.10.2018–13.10.2023
◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus
–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 11
☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
–◻ komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;
–◻ rakendusametite kaudu
◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
–◻kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
–◻rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);
–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
–◻finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;
–◻avalik-õiguslikele asutustele;
–◻avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
–◻liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
–◻isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
USA asutuste osalemist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis ja muud lepingu alusel toimuvat koostööd arutatakse korrapäraselt lepingu artikli 6 punkti b kohaselt loodud ühise nõuanderühma kohtumistel.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem
2.2.1.Tuvastatud ohud.
Süstemaatilise teabevahetuse ja kontrolli tagamiseks toimuvad korrapäraselt koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Ohte ei ole kontrollisüsteemis tuvastatud.
2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta
2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.
Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui komisjonil on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruannetes kirjeldatud töö tõepärasuses.
Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on selliste ekspertide valimisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.
Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõigisse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ja (EÜ) nr 883/2013.
Eelkõige peavad lepingud sisaldama järgmisi punkte:
lepingu erisätted, millega kaitstakse ELi finantshuve tehtud tööde kontrollimisega;
halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana määruste (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 kohaselt;
- kõigi lepingute rakendamisega seotud tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 kohaselt, sh musta nimekirja koostamine;
– asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul peavad olema täidetavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.
Lisaks rakendavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad tavapärase meetmena koostöö teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli programmi. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi üksus teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda teeb kohapealseid inspekteerimisi.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Assigneeringute
|
Rahaline osalus |
|||
|
Liigendatud/liigendamata 12 |
EFTA riigid 13 |
Kandidaatriigid 14 |
Kolmandad riigid |
Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
1a |
08.01.05 |
Liigendamata |
JAH |
JAH |
PUUDUB |
PUUDUB |
·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Assigneeringute
|
Rahaline osalus |
|||
Number
|
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
Kandidaatriigid |
Kolmandad riigid |
Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
[XX.AA.AA.AA] |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
1a |
„Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ |
PEADIREKTORAAT: Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||
• Tegevusassigneeringud |
||||||||||
Eelarverida nr |
Kulukohustused |
(1) |
||||||||
Maksed |
(2) |
|||||||||
Eelarverida nr |
Kulukohustused |
1a |
||||||||
Maksed |
(2a) |
|||||||||
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 16 |
||||||||||
Eelarverida nr |
08.01.05 |
(3) |
||||||||
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud
|
Kulukohustused |
=1+1a +3 |
0,024 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,036 |
0,298 |
|
Maksed |
=2+2a +3 |
0,024 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,036 |
0,298 |
|
Kulukohustused |
(4) |
|||||||
Maksed |
(5) |
||||||||
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,024 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,036 |
0,298 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <1a> assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
=4+ 6 |
0,024 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,036 |
0,298 |
Maksed |
=5+ 6 |
0,024 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,036 |
0,298 |
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:
• Tegevusassigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
(4) |
||||||||
Maksed |
(5) |
|||||||||
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
|||||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
=4+ 6 |
||||||||
Maksed |
=5+ 6 |
|
5 |
„Halduskulud“ |
miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta 2022 |
Aasta 2023 |
KOKKU |
||||
PEADIREKTORAAT: teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat |
||||||||||
• Personalikulud |
||||||||||
• Muud halduskulud |
0,0048 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,0072 |
0,060 |
|||
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat KOKKU |
Assigneeringud |
0,0048 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,0072 |
0,060 |
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustused kokku = maksed kokku) |
0,0048 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,0072 |
0,060 |
miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
0,0286 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0429 |
0,358 |
|
Maksed |
0,0286 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0429 |
0,358 |
3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
–◻ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt.
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)
Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩ |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) |
KOKKU |
|||||||||||||
VÄLJUNDID |
|||||||||||||||||||
Väljundi liik 18 |
Keskmine kulu |
Väljundite arv |
Kulu |
Väljundite arv |
Kulu |
Väljundite arv |
Kulu |
Väljundite arv |
Kulu |
Väljundite arv |
Kulu |
Väljundite arv |
Kulu |
Väljundite arv |
Kulu |
Väljundite arv kokku |
Kulud kokku |
||
ERIEESMÄRK nr 1 19 ... |
|||||||||||||||||||
– Väljund |
|||||||||||||||||||
– Väljund |
|||||||||||||||||||
– Väljund |
|||||||||||||||||||
Erieesmärk nr 1 kokku |
|||||||||||||||||||
ERIEESMÄRK nr 2 ... |
|||||||||||||||||||
– Väljund |
|||||||||||||||||||
Erieesmärk nr 2 kokku |
|||||||||||||||||||
KULUD KOKKU |
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.3.1.Kokkuvõte
–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
–☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
|
|||||||
Personalikulud |
|||||||
Muud halduskulud |
0,0048 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,0072 |
0,060 |
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma
|
0,0048 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,012 |
0,0072 |
0,060 |
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
21
|
|||||||
Personalikulud |
0,024 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,036 |
0,298 |
Muud
|
|||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
0,024 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,036 |
0,298 |
KOKKU |
0,0286 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0715 |
0,0429 |
0,358 |
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus
–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:*
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
Aasta
|
Aasta
|
Aasta 2020 |
Aasta 2021 |
Aasta 2022 |
Aasta 2023 |
|||
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
||||||||
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
||||||||
XX 01 01 02 (delegatsioonides) |
||||||||
08 01 05 01 (kaudses teadustegevuses) |
0,2 |
0,5 |
0,5 |
0,5 |
0,5 |
0,3 |
||
10 01 05 01 (otseses teadustegevuses) |
||||||||
• Mittekoosseisuline personal (täistööajale taandatud töötajad) 22 |
||||||||
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad LT, RLE ja RTJ) |
||||||||
XX 01 02 02 (LT, KT, RLE, RTJ ja NED) |
||||||||
XX 01 04 aa 23 |
–Peakorteris |
|||||||
–Delegatsioonides |
||||||||
XX 01 05 02 (LT, RTJ ja RLE kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
||||||||
10 01 05 02 (LT, RLE ja RTJ otsese teadustegevuse valdkonnas) |
||||||||
Muud eelarveread (täpsustage) |
||||||||
KOKKU |
0,2 |
0,5 |
0,5 |
0,5 |
0,5 |
0,3 |
XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad |
Lepingu artikli 6 punkti b kohaselt moodustatud ühise nõuanderühma kohtumiste ettevalmistamine ja korraldamine ning lepingu toimimise ja rakendamisega seotud järelmeetmete võtmine. Arvutused on tehtud võrdeliselt lepingu kestusega. |
Koosseisuvälised töötajad |
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
–☑ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.
–◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.
–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.
–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) |
Kokku |
|||
Täpsustage kaasrahastav asutus |
||||||||
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
–◻ omavahenditele
–◻ mitmesugustele tuludele
miljonites eurodes (kolme kümnendkohaga)
Tulude eelarverida: |
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 24 |
||||||
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) |
||||
Artikkel …. |
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.