EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.2.2018

COM(2018) 71 final

2018/0032(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ, jõustus 21. mail 2014 ja seda hakati kohaldama 1. jaanuarist 2014 1 .

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, jõustus samuti 21. mail 2014 ja seda hakati kohaldama 1. jaanuarist 2014 2 . Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 19 alusel kohaldatakse Sisejulgeolekufondi alla kuuluva välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi „Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) suhtes määruse (EL) nr 514/2014 sätteid.

Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eesmärk on luua solidaarsusmehhanism, millega kohustatakse osalevaid riike rakendama üksteise huvides ja üksteise nimel välispiiride kontrollimisel ühesuguseid Euroopa norme. Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend aitab kaasa Schengeni acquis' ühe olulise eesmärgi saavutamisele, nimelt sellele, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 3 artikli 15 kohaselt ette nähtud „tõhus, kõrge ja ühtlase tasemega piirikontroll oma välispiiril“ tagatakse ühiselt vastutades. Seega on see Schengeni acquis' edasiarendus.

Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad rahastamisvahendis vastavalt kõnealusele määrusele ning et kehtestatakse nende riikide osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused, kuna asjaomastes Schengeni acquis'ga ühinemise lepingutes ei ole vastavaid eeskirju ette nähtud.

Šveitsiga (edaspidi „Schengeni acquis'ga ühinenud riik“) sõlmitava lepingu eelnõu eesmärk on kehtestada määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 osutatud kord ning võimaldada komisjonil võtta lõplik vastutus kõnealuses Schengeni acquis'ga ühinenud riigis rahastamisvahendi eelarve täitmise eest ja määrata kindlaks kõnealuse riigi poolt rahastamisvahendi jaoks liidu eelarvesse tehtavate osamaksete suurus.

Eelarve- ja finantskontrollide valdkonnas kehtivad liikmesriikide suhtes horisontaalsed kohustused (nt kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pädevus), mis tulenevad kas otse aluslepingust või teisestest liidu õigusaktidest. Neid kohustusi kohaldatakse liikmesriikide suhtes vahetult, mistõttu neid ole sätestatud määruses (EL) nr 515/2014. Schengeni acquis'ga ühinenud riikide hõlmamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikega 7 on need kohustused siiski vaja kehtestada lepingu eelnõuga.

Liidu finantshuvide kaitsmiseks pettuste ja muude eeskirjade eiramiste eest on määrusega (EL) nr 514/2014 antud komisjoni töötajatele, kontrollikojale ja OLAFi kontrollide tegemiseks vajalikud juurdepääsuõigused. Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 9 on lisaks sätestatud, et kolmandate riikidega sõlmitud koostöölepingutega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus teha selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. Seega on see ette nähtud ka lepingu eelnõus.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kuna eesmärk on leppida liidu ja Šveitsi vahel kokku Šveitsi osamaksed välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse aastatel 2014–2020 ning osalemiseks vajalikud täiendavad eeskirjad, põhineb käesolev lepingu allakirjutamise ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõikel 2 ja artikli 218 lõikel 5.

•Kavandatava otsuse vajalikkus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Lepingu eelnõu artiklis 10 ja lisas on esitatud sätted, mis seonduvad Schengeni acquis'ga ühinenud riigi poolt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse makstavate iga-aastaste osamaksetega ning nende võimaliku oludele kohandamisega, nagu kirjeldatud lisas.

5.MUU TEAVE

•Territoriaalne kohaldamisala

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Arvestades eespool nimetatud kaalutlusi, teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu kiidaks pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist heaks Šveitsi Konföderatsiooniga sõlmitava lepingu täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020.

2018/0032 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 6  

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu [kuupäev] otsusega 2016/XXX kirjutas komisjon [kuupäev] alla Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) (edaspidi „leping“), eeldusel et leping sõlmitakse.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 515/2014 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad välispiiride ja viisade rahastamisvahendis, ning et kehtestatakse nende riikide osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalane pädevus.

(3)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse kohta otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(4)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ 8 . Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 9 . Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(6)Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) kiidetakse käesolevaga liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud Euroopa Liidu nimel esitama kõnealuse lepingu artikli 19 lõikes 2 sätestatud teate, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    ELT L 150, 20.5.2014, lk 143.

(2)    ELT L 150, 20.5.2014, lk 112.

(3)    ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

(4)    Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)    ELT C , , p. .

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(8)    Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(9)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.2.2018

COM(2018) 71 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

LISA

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON (edaspidi „Šveits”),

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega 1 (edaspidi „Šveitsiga sõlmitud ühinemisleping”),

ARVESTADES JÄRGMIST:

1)Liit lõi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 2 Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahendi.

2)Määrus (EL) nr 515/2014 on Schengeni acquis' edasiarendus Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu tähenduses.

3)Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) nr 514/2014 3 on määruse (EL) nr 515/2014 sätete kohaldamisele otsene mõju, mõjutades seega tolle õigusraamistikku, ning Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingus sätestatud korda on kohaldatud ka Šveitsile teatatud määruse (EL) nr 514/2014 vastuvõtmisel, tunnistavad lepinguosalised, et niivõrd, kui see on määruse (EL) nr 515/2014 rakendamiseks vajalik, on määrus (EL) nr 514/2014 Schengeni acquis' edasiarendus Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu tähenduses.

4)Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid (sh Šveits) osalevad rahastamisvahendis vastavalt kõnealusele määrusele ning et tuleks kehtestada nende riikide osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalane pädevus.

5)Sisejulgeolekufondi osaks olev välispiiride ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) on Schengeni acquis' eriotstarbeline vahend, mille kaudu soovitakse tagada liikmesriikides ja Schengeni acquis'ga ühinenud riikides välispiiride ja viisapoliitika valdkonnas koormuse jagamine ning rahaline toetus.

6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 4 artiklis 60 on sätestatud kaudse eelarve täitmise eeskirjad, mida kohaldatakse, kui eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse kolmandatele riikidele, sh Schengeni acquis'ga ühinenud riikidele.

7)    Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõikes 4 on sätestatud veel ametlikult määramata vastutava asutuse 2014. aastal kantud kulude rahastamiskõlblikkus, tagades seeläbi Välispiirifondi ja Sisejulgeolekufondi kontekstis sujuva ülemineku. Samamoodi on oluline, et samu kaalutlusi arvestataks ka käesolevas lepingus. Pidades silmas, et käesolev leping ei jõustunud enne 2014. aasta lõppu, on ülioluline tagada kuni vastutava asutuse määramiseni kantud kulude rahastamiskõlblikkus, eeldusel et enne määramist kohaldatud haldus- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu pärast vastutava asutuse ametlikku määramist jõus olevad süsteemid.

8)Selleks et lihtsustada Šveitsi poolt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse makstavate iga-aastaste osamaksete arvutamist ja kasutamist, tasub Šveits 2014.–2020. aasta osamaksed 2016.–2020. aastal viie iga-aastase osamaksega. 2016.–2018. aasta kohta on iga-aastane osamakse sätestatud kindlaksmääratud summana, kuid 2019. ja 2020. aasta osamaksed määratakse kindlaks 2019. aastal kõigi Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide sisemajanduse koguprodukti alusel, võttes arvesse juba tasutud osamakseid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga sätestatakse täiendavad eeskirjad, mis on vajalikud Šveitsi osalemiseks Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis kooskõlas määrusega (EL) nr 515/2014.

Artikkel 2

Finantsjuhtimine ja -kontroll

1.    Šveits rakendab kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja sellel põhinevas liidu õiguses.

Esimeses lõigus osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja teiseste õigusaktide sätted on järgmised:

(a)ELi toimimise lepingu artikli 287 lõiked 1, 2 ja 3;

(b)määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklid 30, 32 ja 57, artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkt i, artikkel 60, artikli 79 lõige 2 ja artikli 108 lõige 2;

(c)komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 5 artiklid 32, 38, 42, 84, 88, 142 ja 144;

(d)nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 6 ;

(e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 7 .

Lepinguosalised võivad seda loetelu omavahelisel kokkuleppel muuta.

2.    Šveits kohaldab oma territooriumil lõikes 1 osutatud sätteid kooskõlas käesoleva lepinguga.

Artikkel 3

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine

Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames Šveitsile eraldatavaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Artikkel 4

Huvide konflikti vältimise põhimõttest kinnipidamine

Kõigil Šveitsi territooriumil tegutsevatel finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh sellise tegevuse ettevalmistamisega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega.

Artikkel 5

Täitmine

Komisjoni otsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Šveitsi territooriumil täitmisele pööratavad.

Täitmisel lähtutakse Šveitsis kehtivatest tsiviilkohtumenetluse normidest. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, kelle Šveitsi valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal lõpetatud, võib komisjon taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused kuuluvad aga Šveitsi kohtute pädevusse.

Artikkel 6

Liidu finantshuvide kaitsmine pettuse vastu

1.Šveits teeb järgmist:

(a)võitleb pettuse ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu niisuguste meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad Šveitsis tõhusa kaitse,

(b)võtab liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu samu meetmeid, mida ta kasutab omaenda finantshuve kahjustava pettuse vastu, ning

(c)kooskõlastab oma tegevust liidu finantshuvide kaitsmisel liikmesriikide ja komisjoniga.

2.Šveits võtab vastu meetmed, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikega 4 vastu võetud meetmetega.

Lepinguosalised võivad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastastikusel kokkuleppel võtta tulevikus meetmeid, mis on samaväärsed tulevikus liidu võetavate meetmetega.

Artikkel 7

Komisjoni (OLAFi) korraldatav kohapealne kontroll ja inspekteerimine

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõike 8 kohaseid õiguseid, on komisjon (Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud tingimustel volitatud korraldama Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes Šveitsi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.

Šveitsi ametiasutused aitavad kaasa kohapealsele kontrollimisele ja inspekteerimisele, mida võib nende asutuste soovil korraldada ka nendega ühiselt.

Artikkel 8

Kontrollikoda

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa X jaotise 1. peatükiga on kontrollikojal võimalik teha auditeid Šveitsi territooriumil Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames liidu nimel tulusid ja kulusid haldava mis tahes asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.

Kontrollikoja auditid Šveitsis korraldatakse koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Šveitsi auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.

Kontrollikojal on kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 7 ning käesoleva lepingu artiklis 7 sätestatuga vähemalt samasugused õigused kui komisjonil.

Artikkel 9

Riigihanked

Šveits kohaldab riigihankeid käsitlevaid siseriiklikke õigusakte kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (leping riigihangete kohta) 8 4. lisa ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise riigihangete teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe 9 sätetega.

Šveits esitab komisjonile oma riigihankemenetluste kirjelduse.

Lisaks sellele esitab Šveits igas määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes teabe kasutatud riigihankemenetluste kohta.

Artikkel 10

Osamaksed

1.Šveitsi iga-aastased osamaksed Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse 2016.–2018. aastal on ette nähtud järgmises tabelis:

(summad eurodes)

2.Šveitsi 2019. ja 2020. aasta osamaksed tuletatakse riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalust kõigi Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKPs, kasutades lisas esitatud valemit.

3.Šveits tasub käesolevas artiklis osutatud osamaksed, olenemata määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 osutatud riikliku programmi vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 11

Osamaksete kasutamine

1.2016. ja 2017. aasta osamaksete kogusumma eraldatakse järgmiselt:

(a)75 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 8 osutatud vaheläbivaatuseks;

(b)15 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 30. juuniks 2017 vastu võetud;

(c)10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.

Kui punktis b osutatud summat ei eraldata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.

Kui käesolev leping ei jõustu hiljemalt 1. juuniks 2017 või seda ei kohaldata sellel kuupäeval ajutiselt, kasutatakse Šveitsi osamakset täies ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2.2018., 2019. ja 2020. aasta osamaksete kogusumma eraldatakse järgmiselt:

(a)40 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmeteks;

(b)50 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 31. detsembriks 2018 vastu võetud;

(c)10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.

Kui punktis b osutatud summat ei eraldata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.

3.Vaheläbivaatuse, erimeetmete või liidu meetmete jaoks või IT-süsteemide väljatöötamise programmi jaoks eraldatud lisasummasid kasutatakse kooskõlas asjaomase menetlusega, mis on sätestatud kas

(a)määruse (EL) nr 514/2014 artikli 6 lõikes 2,

(b)määruse (EL) nr 515/2014 artikli 8 lõikes 7,

(c)määruse (EL) nr 515/2014 artikli 7 lõikes 3,

(d)määruse (EL) nr 515/2014 artikli 15 teises lõigus.

4.    Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 181 424 eurot Šveitsi maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate haldustoekulud, mis on vajalikud määruse (EL) nr 515/2014 ja käesoleva lepingu täitmiseks Šveitsi poolt.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lepingu alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Šveitsi õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis asuvatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide mõjus kaitse.

Artikkel 13

Vastutava asutuse määramine

1.    Šveits teavitab komisjoni niipea kui võimalik pärast riikliku programmi heakskiitmist Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames kulude haldamise ja kontrollimise eest vastutatava asutuse ametlikust määramisest ministrite tasandil.

2.    Lõikes 1 osutatud määramine sõltub sellest, kas asutus vastab määruses (EL) nr 514/2014 või selle alusel sätestatud määramiskriteeriumidele, mis käsitlevad sisekliimat, kontrollitegevust, teavet ja teavitamist ning järelevalvet.

3.    Vastutava asutuse määramine põhineb auditeerimisorgani arvamusel; selliseks organiks võib olla auditeerimisasutus, kes hindab, kas vastutav asutus täidab määramiskriteeriume. Nimetatud organ võib olla sõltumatu avalik-õiguslik asutus, kes vastutab haldamise järelevalve, hindamise ja auditeerimise eest. Auditeerimisorgan peab olema vastutavast asutusest sõltumatu ning tegema oma tööd kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega. Šveits võib asutuse määramise kohta otsuse tegemisel lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tulemuslikult. Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutus ei täida enam määramiskriteeriume, võtab Šveits vajalikud meetmed selle asutuse ülesannete täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamise tagamiseks, mille hulka kuulub määramise lõpetamine. 

Artikkel 14

Eelarveaasta määratlus

Käesolevas lepingus hõlmab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud eelarveaasta kantud kulusid ja saadud tulusid, mis kantakse vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse ajavahemikul aasta N–1 16. oktoobrist kuni aasta N 15. oktoobrini.

Artikkel 15

Kulude rahastamiskõlblikkus

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõike 3 punktist b ja lõikest 4 on kulud rahastamiskõlblikud ka juhul, kui vastutav asutus on need kandnud enne käesoleva lepingu artikli 13 kohast ametlikku määramist, tingimusel et enne ametlikku määramist kohaldatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu need, mida kohaldatakse pärast vastutava asutuse ametlikku määramist.

Artikkel 16

Aastabilansimakse maksetaotlus

1.    Eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks esitab Šveits komisjonile dokumendid ja teabe, mida on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c.

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Šveits komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 15. märtsiks.

Käesolevas lõikes osutatud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.

2.    Lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse mudelite alusel, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikele 3.

Artikkel 17

Rakendamisaruanne

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Šveits komisjonile kuni 2022. aastani (k.a) iga aasta 15. veebruariks aastaaruande eelmisel eelarveaastal riikliku programmi rakendamise kohta ja võib selle teabe sobival tasemel avaldada.

Riikliku programmi rakendamise esimene aastaaruanne esitatakse 15. veebruariks, mis järgneb käesoleva lepingu jõustumisele või selle ajutise kohaldamise alustamisele.

Esimene aruanne hõlmab eelarveaastaid alates 2014. aastast kuni teises lõigus esimese aruande jaoks sätestatud tähtpäevale eelneva eelarveaastani.

Šveits esitab riikliku programmi rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2023.

Artikkel 18

Elektrooniline andmevahetussüsteem

Kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 24 lõikega 5 toimub Šveitsi ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus komisjoni poolt selleks otstarbeks ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Artikkel 19

Jõustumine

1.Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

2.Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

3.Käesolev leping jõustub lõikes 2 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

4.Lepinguosalised kohaldavad lepingut, v.a selle artiklit 5, ajutiselt alates sellele allakirjutamise päevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

Artikkel 20

Kehtivus ja lõpetamine

1.Liit või Šveits võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse kolme kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Lõpetamise otsusest teatamise ajal pooleli olevaid projekte ja meetmeid jätkatakse käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad lepingu lõpetamise muud võimalikud tagajärjed ühisel kokkuleppel.

2.Leping lõpetatakse, kui Šveitsiga sõlmitud ühinemisleping lõpetatakse Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu artikli 7 lõike 4, artikli 10 lõike 3 või artikli 17 kohaselt.

Artikkel 21

Keeled

Käesolev leping koostatakse ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

LISA

2019. ja 2020. aasta osamaksete arvutamise valem ja maksetega seotud teave

(1)Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus osutatud osamaksed Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse arvutatakse Šveitsi puhul 2019. ja 2020. aastaks järgmise valemiga:

2013.–2017. aastal iga aasta kohta eraldi: Šveitsi sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi asjaomasel aastal Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKP andmete summaga. Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rakendamise kogukestuse jooksul Šveitsi makstava kogusumma arvutamiseks kohaldatakse 2013.–2017. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmist 2014.–2019. aastal Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendile eraldatavate iga-aastaste tegelike assigneeringute suhtes ning komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projektis Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi jaoks ette nähtud 2020. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes. Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 10 lõikega 1 osamaksed, mille Šveits on juba igal aastal tasunud, et saada 2019. ja 2020. aasta osamaksete kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2019. aastal ja ülejäänud pool 2020. aastal.

(2)Osamaksed tasutakse eurodes.

(3)Šveits tasub asjaomase osamakse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamakse tasumisega viivitamise korral peab Šveits maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

(1)    ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), viimati muudetud 15. mai 2014. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 547/2014 (ELT L 163, 29.5.2014, lk 18).

(5)    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6)    Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(8)    EÜT L 336, 23.12.1994, lk 273.

(9)    EÜT L 114, 30.4.2002, lk 430.