EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.8.2018

JOIN(2018) 25 final

2018/0307(NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu alusel loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorda ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimusi käsitlevate ühiskomitee otsuste vastuvõtmisega

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1.ELi ja Austraalia vaheline raamleping

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepinguga (edaspidi „leping“) soovitakse tugevdada partnerlust ELi ja selle liikmesriikide ning Austraalia vahel ning muu hulgas kõrgetasemelise dialoogi tihendamise kaudu süvendada ja tõhustada koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, võttes seejuures arvesse ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Lepinguga luuakse ELi ja Austraalia vaheliste suhete jaoks ühtne ja õiguslikult siduv raamistik.

1.2.Ühiskomitee

Ühiskomitee moodustatakse lepingu artikli 56 alusel. Ühiskomitee peamised ülesanded on hõlbustada lepingu rakendamist, edendada selle üldeesmärkide saavutamist ning säilitada ELi ja Austraalia suhete üldine sidusus. Ühiskomitee muud ülesanded hõlmavad järgmist: jälgida ELi ja Austraalia suhete arengut; vahetada arvamusi ja teha ettepanekuid ühist huvi pakkuvates küsimustes; püüda lahendada vaidlusi, mis võivad tekkida lepinguga hõlmatud valdkondades.

Ühiskomitee esitab vajaduse korral soovitusi ja võtab vastu otsuseid käesoleva lepingu konkreetsete tahkude elluviimiseks. Ühiskomitee tegutseb konsensuse alusel ja tuleb kokku kõrgemate ametnike tasandil. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võib moodustada konkreetsete küsimustega tegelevaid allkomiteesid ja töörühmi.

1.3.Ühiskomitee kavandatav õigusakt

Kavandatavate õigusaktide eesmärk on võtta lepingu artikli 56 lõike 4 kohaselt vastu ühiskomitee tegevuse aluseks olev töökord ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused, et võimaldada lepingu rakendamist.

2.Liidu nimel võetav seisukoht

Liidu nimel võetav seisukoht peaks võimaldama vastu võtta ELi ja Austraalia ühiskomitee töökorra ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused. Seisukoht peaks põhinema ühiskomitee otsuste eelnõudel.

3.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

3.1.Menetlusõiguslik alus

3.1.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. See hõlmab ka selliseid akte, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 1 .

3.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Ühiskomitee on ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepinguga ettenähtud organ.

Aktid, mis ühiskomiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega aktid. See tuleneb asjaolust, et lepingu artikli 56 lõike 3 punkti i kohaselt peab ühiskomitee vastu võtma otsuseid, mis on siduvad mõlemale lepinguosalisele.

Kavandatavate aktidega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

3.2.Materiaalõiguslik alus

3.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.

3.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatavate aktide eesmärk on edendada lepingu eesmärkide saavutamist ja hõlbustada lepingu rakendamist.

Lepingu eesmärgid on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika, ühise kaubanduspoliitika ning arenenud riikidega tehtava koostööga ning leping sisaldab kõnealuseid valdkondi käsitlevaid osi. Need lepingu aspektid on omavahel lahutamatult seotud ja ükski neist ei ole teistega võrreldes kõrvalise tähtsusega. Lepingule allakirjutamine põhines ELi lepingu artiklil 37 ning ELi toimimise lepingu artiklil 207 ja artikli 212 lõikel 1.

Kavandatava akti materiaalõiguslik alus peaks järelikult olema sama.

3.3.Kokkuvõte

Eelnevat arvestades peaks kavandatava otsuse õiguslik alus olema seega ELi lepingu artikkel 37, ELi toimimise lepingu artikkel 207 ja ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

2018/0307 (NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu alusel loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorda ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimusi käsitlevate ühiskomitee otsuste vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 ja artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelisele raamlepingule 2 (edaspidi „leping“) kirjutati alla 7. augustil 2017 Manilas ja seda on ajutiselt kohaldatud alates [...].

(2)Lepingu artikli 56 lõike 1 kohaselt moodustatakse ühiskomitee, et hõlbustada lepingu rakendamist („ühiskomitee“).

(3)Lepingu artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et ühiskomitee võtab vastu oma töökorra ning võib moodustada konkreetsete küsimustega tegelevaid allkomiteesid ja töörühmi.

(4)Lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks ühiskomitee töökord ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused võtta vastu võimalikult kiiresti.

(5)Liidu seisukoht ühiskomitees peaks põhinema lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel ühiskomitee esimesel koosolekul võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

(1)    Kohtuasi C–399/12: Saksamaa vs. nõukogu (OIV), ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(2)    ELT L 237, 15.9.2017, lk 7.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.8.2018

JOIN(2018) 25 final

Ühisettepanek:

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu alusel loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorda ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimusi käsitlevate ühiskomitee otsuste vastuvõtmisega

LISA 1

ELi ja Austraalia ühiskomitee otsus nr 1/2018,

[kuupäev]

millega võetakse vastu ühiskomitee töökord

ELi JA AUSTRAALIA ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelist raamlepingut 1 (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 56,

ning arvestades järgmist:

(1)Lepingu teatavaid osi on ajutiselt kohaldatud alates […],.

(2)Seega peaks ühiskomitee võtma vastu oma töökorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu ELi ja Austraalia ühiskomitee töökord, mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Allkirjastatud [koht],

ELi ja Austraalia ühiskomitee nimel

kaaseesistujad

Otsuse nr 1 lisa

ELi ja Austraalia vaheline raamleping

ÜHISKOMITEE TÖÖKORD

Artikkel 1

Ülesanded ja koosseis

1.Ühiskomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud lepingu artiklis 56.

2.Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise sobival tasemel esindajad.

Artikkel 2

Eesistuja

Ühiskomitee eesistujaks on ühiselt mõlema lepinguosalise esindajad.

Artikkel 3

Koosolekud

1.Ühiskomitee koguneb tavapäraselt kord aastas, kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti. Koosoleku kutsuvad kokku kaaseesistujad ja koosolekud toimuvad ühiselt määratud kuupäeval vaheldumisi Brüsselis ja Canberras. Ühiskomitee erakorralisi koosolekuid võidakse korraldada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel, kui mõlemad lepingupooled ühiselt nii otsustavad.

2.Ühiskomitee koguneb tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil, ent võib kohtuda ministrite tasandil.

Artikkel 4

Avalikustamine

Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 5

Osalejad

1.Enne iga koosolekut teatatakse kaaseesistujatele sekretäride vahendusel kummagi lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

2.Asjakohasel juhul ja lepinguosaliste nõusolekul võib ühiskomitee koosolekutele kutsuda eksperte või muude asutuste esindajaid kas vaatlejana või teabe esitamiseks konkreetse teema kohta.

Artikkel 6

Sekretärid

Euroopa välisteenistuse esindaja ning Austraalia välis-ja kaubandusministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretäridena. Kogu ühiskomitee kaaseesistujate kirjavahetus edastatakse sekretäridele. Ühiskomitee kaaseesistujate kirjavahetus võib toimuda mis tahes kirjalikus vormis, sh e-posti teel.

Artikkel 7

Koosolekute päevakord

1.Kaaseesistujad koostavad iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse koos asjaomaste dokumentidega teisele lepinguosalisele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku algust.

2.Esialgne päevakord sisaldab punkte, mis on kaaseesistujatele esitatud vähemalt 21 päeva enne koosoleku algust.

3.Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu lõpliku päevakorra. Päevakorda võidakse võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole, kui mõlemad lepinguosalised ühiselt nii otsustavad.

4.Mõlema lepinguosalise nõusolekul võivad kaaseesistujad vajaduse korral artikli 7 punktides 1 ja 2 osutatud tähtaegu lühendada.

Artikkel 8

Koosolekute protokollid

1.Sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli, üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku lõppu. Esialgne protokoll tugineb kaaseesistujate kokkuvõttele ühiskomitee tehtud järeldustest.

2.Mõlemad lepinguosalised peavad esialgse protokolli heaks kiitma 45 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku lõppu või lepinguosaliste poolt ühiselt kokku lepitud kuupäevaks. Kui esialgse protokolli osas on jõutud mõlemapoolsele kokkuleppele, kirjutavad kaaseesistujad ja sekretärid alla kaks originaaleksemplari. Kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari.

Artikkel 9

Otsused ja soovitused

1.Ühiskomitee võib teha otsuseid või soovitusi. Ühiskomitee otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ või „soovitus,“ millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Igas otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev.

2.Ühiskomitee võib otsustada võtta otsus või soovitus vastu kirjaliku menetluse teel. Sellisel juhul määravad lepinguosalised ühiselt kindlaks menetluse tähtaja. Kui tähtaja möödumisel ei ole kumbki lepinguosaline otsuse või soovituse ettepanekule vastu, kuulutavad ühiskomitee kaaseesistujad otsuse või soovituse ühisel nõusolekul vastuvõetuks.

3.Ühiskomitees vastuvõetud otsused ja soovitused fikseeritakse kahes kehtivas eksemplaris, mille ühiskomitee kaaseesistujad alla kirjutavad.

4.Kumbki lepinguosaline võib avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 10

Kirjavahetus

1.Ühiskomiteele saadetud kirjad suunatakse selle lepinguosalise sekretärile, kellega kirja saatja seotud on, ja see sekretär omakorda teavitab teist sekretäri.

2.Sekretärid tagavad, et ühiskomiteele saadetud kirjad edastatakse kaaseesistujatele, ja kui see on asjakohane, saadetakse edasi vastavalt artiklile 11.

3.Sekretärid edastavad kaaseesistujate saadetud kirjad lepinguosalistele ja kui see on asjakohane, saadavad need edasi artiklis 11 osutatud dokumentidena.

4.Kaaseesistujate kirjavahetus võib toimuda mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas e-posti teel.

Artikkel 11

Dokumendid

Kui ühiskomitee arutelud põhinevad dokumentidel, nummerdavad sekretärid kõnealused dokumendid ning saadavad need edasi osalejatele.

Artikkel 12

Kulud

1.Lepinguosalised kannavad ise kõik ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.

Artikkel 13

Töökorra muutmine

1.Lepinguosalised võivad ühiselt otsustada käesolevat töökorda vastavalt artiklile 9 muuta.

2.Ühiskomitee võib otsustada moodustada allkomiteesid ja töörühmi, mis aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita.

3.Ühiskomitee võib otsustada olemasoleva allkomitee või töörühma laiali saata, määrata kindlaks selle pädevustingimused või neid muuta.

4.Allkomiteed ja töörühmad esitavad pärast iga oma koosolekut ühiskomiteele aruande.

5.Töörühmadel ei ole otsustuspädevust, aga nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.

LISA 2

ELi ja Austraalia ühiskomitee otsus nr 2/2018

[kuupäev]

allkomiteede ja töörühmade pädevustingimuste vastuvõtmise kohta

ELi JA AUSTRAALIA ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelist raamlepingut (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 56, ning ühiskomitee töökorra artiklit 13

ja arvestades järgmist:

1.    Vastavalt ühiskomitee töökorra artikli 13 lõikele 2 võib ühiskomitee moodustada allkomiteesid ja töörühmi, mis aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu ühiskomitee allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused, mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Allkirjastatud [koht] xxxx.

   ELi ja Austraalia ühiskomitee nimel

   kaaseesistujad

Otsuse nr 2 lisa

Allkomiteede ja töörühmade

pädevustingimused

Artikkel 1

Allkomiteed ja töörühmad võivad arutada lepingu rakendamisega seotud küsimusi nende pädevusse kuuluvates valdkondades. Nad võivad arutada ka kahepoolse koostöö asjaomase valdkonnaga seonduvaid teemasid või konkreetseid projekte.

Artikkel 2

Allkomiteed ja töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses. Nad annavad aru ja edastavad oma koosolekute protokollid ja järeldused ühiskomitee kaaseesistujatele 30 kalendripäeva jooksul pärast iga koosoleku lõppu.

Artikkel 3

1. Allkomiteed ja töörühmad koosnevad mõlema lepinguosalise esindajatest.

2. Allkomiteed ja töörühmad võivad kutsuda oma koosolekutele eksperte ja kuulata ära nende arvamused päevakorra konkreetsete punktide kohta.

Artikkel 4

Allkomiteesid ja töörühmi juhivad ühiselt mõlemad lepinguosalised.

Artikkel 5

Lepinguosaliste esindajad tegutsevad ühiselt allkomiteede ja töörühmade sekretäridena.

Artikkel 6

1. Allkomiteed ja töörühmad tulevad kokku, kui asjaolud seda nõuavad, emma-kumma lepinguosalise kirjaliku taotluse alusel. Koosoleku toimumise koha ja kuupäeva otsustavad lepinguosalised ühiselt.

2. Kui üks lepinguosaline teeb taotluse koosoleku kokkukutsumiseks, vastab teine lepinguosaline 15 tööpäeva jooksul pärast nimetatud taotluse kättesaamist. Eriti pakilistel juhtudel võidakse allkomiteede ja töörühmade koosolekud mõlema lepinguosalise nõusolekul kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga.

3. Allkomiteede ja töörühmade koosoleku kutsuvad kokku kaks sekretäri ühiselt.

Artikkel 7

1. Kumbki lepinguosaline võib esitada kaaseesistujatele taotluse lisada teatav punkt koosoleku päevakorda. Taotlus esitatakse sekretäridele vähemalt 15 tööpäeva ja kõik täiendavad dokumendid vähemalt 10 tööpäeva enne koosolekut.

2. Sekretärid edastavad päevakorra projekti lepinguosalistele hiljemalt 5 tööpäeva enne koosolekut. Erandjuhtudel võivad lepinguosalised ühiselt otsustada, et päevakorrale lisatakse punkte lühikese etteteatamisajaga.

Artikkel 8

1. Sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli.

2. Koosolekud ei ole avalikud, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.

(1)    ELT L …