EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.1.2018

JOIN(2018) 1 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EMPTY

ELi ja Iraagi koostöö strateegia elemendid

Sissejuhatus

Iraagi rahvas, valitsus ja relvajõud on ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni 1 rahvusvahelisel toel teinud edukalt lõpu Daeshi territoriaalsele kontrollile Iraagis. Riigis on 2003. aastast saadik ja varemgi valitsenud pikka aega kestev konflikt, aga Daeshi terroriaktid, mida on toime pandud alates 2014. aastast, on olnud seni kõige kohutavamad riigisisese vägivalla avaldused. Nüüd peab Iraak haarama kinni uuest võimalusest ehitada üles kaasav ja vastutustundlik poliitiline süsteem, mis arvestab kõikide kogukondade, piirkondade ja veendumustega, aitab säilitada riigi mitmekesisust ja soodustab demokraatlikku korda. See on äärmiselt tähtis, et taastada usaldus rahva ja valitsuse vahel ning takistada riiki naasmast vaenu tekitava sektantluse ja separatismi juurde.

Kolm aastat kestnud võitlus Daeshi vastu on toonud riigile tohutut kahju. Paljud tsiviilisikud ja sõjaväelased on saanud surma, inimestele on tekitatud suuri kannatusi ja traumasid, miljonid inimesed elavad endiselt kodukohast eemal, hävinud on sotsiaalne struktuur, eriti konfliktist mõjutatud kogukondades, suures osas on kannatada saanud avalik ja tsiviiltaristu ning riigi rahanduslik ja majanduslik olukord on ebakindel. Iraagi valitsusel ja rahval tuleb nüüd lahendada hulk probleeme. Nende probleemide lahendamine on ülimalt tähtis nii Iraagi, Lähis-Ida kui ka kogu rahvusvahelise üldsuse jaoks – kõigi nende jaoks, kes on saanud tunda kriisi tagajärgi ja kellele Iraagi püsiv ebastabiilsus avaldaks negatiivset mõju.

ELil on eriti suur huvi tagada, et Iraak tuleks kriisist tugevamana välja. Kui kriisi algpõhjustega ei tegeletaks, kahjustaks see riigi ühtsust, julgeolekut, demokraatlikku korda ja majanduslikku arengut, õõnestaks Iraagi valitsuse reformi- ja lepituspüüdlusi ning süvendaks tõenäoliselt usurühmituste vahelisi ja etnilisi pingeid. Sellisel juhul ei jääks Iraak mitte üksnes terrorismi pesana püsima – see kujutaks endast vahetut ja püsivat ohtu ELi julgeolekule –, vaid riigis tekiks ka uus kriis, mille humanitaartagajärjed, eelkõige ebaseaduslik ränne, avaldaksid mõju nii naaberriikidele kui ka ELile. Seetõttu on väga oluline, et EL ja rahvusvaheline üldsus jätkaksid praegusel kriitilisel ajal Iraagi toetamist.

Käesolev teatis põhineb ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia 2 laiematel eesmärkidel, samuti kogemustel, mis on saadud ELi 2015. aasta ühisteatise „ Euroopa Liidu piirkondlik strateegia Süürias ja Iraagis ning Da’eshi oht“ 3 rakendamisel, ning kujutab endast järgmist sammu ELi püüetes liikuda Daeshi vastu peetud territoriaalse võitluse juurest edasi, et keskenduda nüüd võimalustele aidata Iraagil lahendada tema ees seisvaid konkreetseid probleeme. Teatis on ühtlasi vastus ELi välisasjade nõukogu 19. juuni 2017. aasta üleskutsele, 4 mis oli suunatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja Euroopa Komisjonile ning milles paluti esitada strateegia ja juhised järgmiste sammude kohta ELi suhetes Iraagiga. Käesoleval Iraagi-strateegial on kolm peamist eesmärki:

1) piiritleda ulatuslikud probleemid, mis Iraagis lahendamist vajavad;

2) teha kindlaks ELi huvid ja määrata kindlaks ELi strateegilised eesmärgid suhetes Iraagiga;

3) määrata ELi praegusele toetusele tuginedes ja kooskõlas Iraagi valitsuse prioriteetidega kindlaks ELi tegevuse prioriteedid, keskendudes esmajoones ELi toetuse andmisele kõige pakilisemates valdkondades, nagu inimeste jätkuv sundränne, olukorra stabiliseerimine ja lepitamine. Strateegia rakendamise edukus sõltub lõppkokkuvõttes riigi poliitikakujundajate poliitilisest tahtest.

1. Lahendamist vajavad probleemid Iraagis ja piirkondlik kontekst

1.1. Humanitaarolukorra, kohaliku tasandi juhtimise ja stabiliseerimisega seotud probleem. Iraagil on ulatuslik ja vahetu humanitaarprobleem. Kogu riigis kolm aastat väldanud konflikt on toonud kaasa kohaliku elanikkonna, sealhulgas vähemuste põhiliste inimõiguste raskeid rikkumisi, mis võivad endast kujutada inimsusvastaseid kuritegusid, ning tõsiselt on kannatada saanud riigi sotsiaalne struktuur. Riigis on endiselt üle kolme miljoni sisepõgeniku ja miljonid iraaklased vajavad endiselt tungivalt humanitaarabi. Nende hulgas on haavatavaid rühmi, nagu lapsed, kes ei ole mitu aastat korrapäraselt kooliharidust saanud, ja naised, kelle vastu on tarvitatud seksuaalset vägivalda. Konflikti tagajärjel on suures osas hävinud tsiviiltaristu, sealhulgas veevõrgud, meditsiiniasutused ja koolid, ning suur puudus on ka esmastest teenustest. Samuti on konflikt märkimisväärselt mõjutanud keskkonda: reostunud on nii pinnas kui ka põhjavesi ning see avaldab mõju inimeste tervisele ja elatusvahenditele.

Iraagi ja rahvusvaheliste toetajate esialgsed jõupingutused stabiliseerida vabastatud alad on olnud edukad. Kaks miljonit põgenikku on juba oma elukohta tagasi pöördunud, enamikul juhtudel rahumeelselt ja korrakohaselt. Ülejäänud kolme miljoni põgeniku koju tagasitoomiseks tuleb siiski veel palju teha. Selleks et põgenikud saaksid oma kodudesse turvaliselt, vabatahtlikult, inimväärselt ja mittediskrimineerival viisil tagasi pöörduda, peab Iraagi valitsus tagama nende julgeoleku, demineerima ohustatud alad, taastama põhiteenused ja taristu, pakkuma inimestele elatise teenimise võimalusi ning seadma vabastatud aladel kiiresti sisse usaldusväärse ja esindusliku tsiviilvalitsuse, et kasvatada inimestes usaldust. Pikaajalise stabiilsuse saavutamiseks on oluline tegeleda ka isikut tõendavate dokumentide, eluaseme, maa ja omandiõiguse küsimustega. Selle ülesandega kaasnevad poliitilised, julgeolekualased, rahalised ja logistilised väljakutsed. Mõnes hiljuti vabastatud piirkonnas on juba ette tulnud raskusi õigusriigi taastamisel täielikus kooskõlas inimõigustega. Selleks et stabiliseerimis- ja ülesehitusprotsess kannaksid vilja, tuleb paralleelselt püüda saavutada poliitiline leppimine ning vähendada inimeste rahulolematust ja haavatavust, sest viimane on aidanud Daeshil kergemini esile kerkida. Lisaks aitab see vähendada ohtu, et neist protsessidest endist võrsuvad uued kogukondadevahelised pinged.

1.2. Julgeolekuprobleem tuleb lahendada kahel eesmärgil: et kaitsta Iraagi ühiskonda terrorirünnakute jätkumise eest ja saada üle julgeolekustruktuuride killustatusest. Iraagi sõjaväe suure osa kokkuvarisemine 2014 aastal Daeshi kiire laienemise tõttu sundis Iraagi poliitilisi ja usujuhte kutsuma kodanikke ühinema rahva mobilisatsiooniüksuste lipu all uute või olemasolevate relvastatud rühmitustega. See oli pakiline ja hädaolukorrast tulenev vahend, millega toetati Iraagi julgeolekujõudusid Daeshi laienemise peatamisel ja kaotatud alade tagasivõitmisel. Iraagil on väga hea väljaõppega, ent väike riiklik sõjaväetuumik, mille struktuurset toetamist tuleb jätkata. Iraagi valitsusväed, sealhulgas Kurdistani piirkonna pešmerga võitlejad, on saanud märkimisväärset rahvusvahelist toetust, sealhulgas materiaalset toetust ja vahetult Daeshi vastu peetavaks võitluseks vajalikku väljaõpet. Pärast aastaid kestnud konflikti, mis nõudis Iraagi politseilt militariseeritud reaktsiooni, tuleb politseijõude nüüd siiski reformida, et toetada tsiviilpolitsei vastutustundlikku tegevust. Tsiviilpolitsei peaks järgima õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi ning aitama suurendada kogukondadevahelist usaldust. Tõhus ja põhjalik julgeolekusektori reform nii militaar- kui ka tsiviilsfääris on üks pakilisemaid küsimusi, mis tuleb esmajärjekorras lahendada, et tugevdada riigi ainuõigusi ja legitiimsust, võimaldada tulemuslikku kontrolli riigi territooriumi üle ning ohjeldada terrorismi ja kuritegevust. Reformi käigus tuleb võtta kasutusele mehhanismid suure hulga mobiliseeritud sõdurite ühiskonda taasintegreerimiseks. Selleks et piirata tulevikus uute vägivallatsüklite tekke ohtu, on samuti väga tähtis tugevdada õigusriigi põhimõtte rakendamist ja parandada inimõiguste standardeid.

1.3. Poliitiline probleem. Daeshi esialgne edu kajastas teataval määral Iraagi poliitilist killustatust, mis tulenes eelnevast kriisist, ning tugevdas seda veelgi. Seetõttu on praegu olulisem kui kunagi varem säilitada ja tugevdada riigi ühtsust, julgeolekut ja arengut: Iraagi poliitikakujundajate jõupingutuste keskmes peaksid olema ühtaegu poliitilised reformid ja rahvuslik leppimine. Valitsus koostas juba 2014. aasta septembris ulatusliku reformikava kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks ja seda kava tuleks nüüd riigi kõikidel tasanditel rakendama hakata. Kava alustalad on korruptsioonivastane võitlus ja rahvusliku rikkuse õiglane jaotamine, õigusriigi põhimõtte kinnistamine ja inimõiguste täielik järgimine, samuti jõupingutused rahvusliku leppimise ja kodanike poliitilise kaasatuse saavutamiseks. Paraku on kava rakendamist seni takistanud mitte ainult vajadus keskenduda võitlusele Daeshi vastu, vaid ka riigisisesed poliitilised erimeelsused ning visalt püsiv korruptsioon ja onupojapoliitika. Iraagi valitsusel on väga oluline taastada juba võetud meetmetele tuginedes inimeste usaldus poliitilise süsteemi vastu, vähendada poliitilist killustatust ja tugevdada riigi ühtsust. Selleks et hoida ära Daeshi võimuletulekut soodustanud tingimuste taasteket, tuleb pelgalt tagasipöördumispoliitika asemel rakendada laiahaardelist riiklikku elanikkonna sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku taasintegreerimise poliitikat, eriti konfliktist mõjutatud piirkondades. Tungivalt tuleb parandada ka Iraagi arvukate rahvusvähemuste olukorda, et säilitada ühiskonna mitmekesisus, ühtsus ja stabiilsus. Lisaks tuleb püüda vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust aladel, mida konflikt ei ole vahetult mõjutanud, näiteks riigi lõunaosas. Riigi stabiilsuse seisukohast on väga oluline, et edasiminek ja areng toimuksid tasakaalustatult kogu selle territooriumil. Riigi pikaajalist stabiilsust aitaks tagada põhjalikult läbi räägitud poliitiliste lahenduste leidmine nii pikka aega kestnud kui ka uuematele erimeelsustele. Üks pakilisemaid ülesandeid on aidata luua föderaalvalitsuse ja Kurdistani piirkonna valitsuse vahel hästitoimivad ja stabiilsed suhted. Selleks tuleks algatada konstruktiivne dialoog nii poliitika, julgeoleku kui ka majanduse valdkonna kõikides olulistes küsimustes. Sellise dialoogi keskmes peaks olema põhimõte, et osapooled väldivad ühepoolset tegutsemist ja teevad jõupingutusi Iraagi põhiseaduse täielikuks rakendamiseks.

1.4. Majanduslik ja rahaline probleem. Poliitilisi reforme ja leppimist tuleb toetada sidusa majandus- ja sotsiaalarengu poliitikaga, mis toob kasu kõigile iraaklastele ning mis põhineb õiglasel rikkuse jaotamise ja põlvkondade võrdse kohtlemise mudelil. Iraak ei ole seni suutnud oma naftast saadava tuluga riigile tervikuna kasu tuua, sest süsteemselt on taotletud omakasu, riigile kuuluvad ettevõtted ei ole tegutsenud tõhusalt, ülepaisutatud avalik sektor on keskendunud tarbimisele lühiajalises perspektiivis ning riigis vohab korruptsioon. Selle tulemusel seisab Iraak pidevalt silmitsi makromajanduslike nõrkustega, mis tuleb kiiresti kõrvaldada, sest usaldusväärne eelarve- ja rahapoliitiline raamistik on riigi stabiilsuse tagamisel otsustav tegur. Iraaki liigitatakse kõrgemate keskmiste tuludega riigiks, aga see liigitus põhineb sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurusel elaniku kohta. Aastal 2013 oli see 7 021 USA dollarit (USD), ent langes 2016. aastaks 4 533 dollarile ning ei kajasta ilmselget fakti, et neljandik riigi rahvastikust elab praegu allpool vaesuspiiri. Viimasel kolmel aastal on riigi majandust ja sissetulekuid toetanud suurenenud naftatootmine, mis jõudis 2017. aastal keskmiselt ligikaudu 4,5 miljoni barrelini päevas. Paraku tekitas muudes majandussektorites loidust naftahinna languse ja relvastatud konflikti kombineeritud mõju, mis põhjustas riigi rahanduses 2016. aastal hiiglasliku puudujäägi suurusjärgus 14 % SKPst. Samal ajal sõlmis valitsus 2016. aasta juulis Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) lepingu 5,3 miljardi USA dollari suuruse tugilaenu saamiseks. Sellest summast on seni välja makstud 2,1 miljardit dollarit. G7, sealhulgas EL, on sellise fiskaal- ja majandusreformide kava rakendamisest sõltuva laenu andmist toetanud. 2017. aasta lõpu seisuga on aga IMFi tugilaenu andmise jätkamine ohus, sest Iraagi valitsuse eelarvepoliitika ei kajasta kokkulepitud reformikava piisavalt. Kava rakendamise nurjumine kahjustaks Iraagi suutlikkust täita oma finantskohustusi ja muudaks G7 antud märkimisväärse toetuse ebatõhusaks.

Üldkokkuvõttes oli Iraagi majandus 2017. aastal languses ning 2018. aastaks prognoositakse sõltuvalt julgeolekuolukorrast ja naftaturu tingimustest vaid õige pisut positiivsemat väljavaadet. Iraak leppis Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooniga (OPEC) kokku kärpida oma naftatootmist 2017. aastal 6 %. See on piiranud SKP kasvu ja avaliku sektori tulusid. Kuna OPECiga sõlmitud kokkulepet on pikendatud, ei ole 2018. aastal oodata avaliku sektori naftatulu märkimisväärset suurenemist ning seetõttu tuleb tugilaenu saamise tingimuste täitmiseks ja valitsusele vajalike vahendite säilitamiseks rakendada rangeid kokkuhoiumeetmeid. Iraak suudab seega hädavajaliku makromajandusliku stabiilsuse saavutada ja oma finantskohustused täita ainult siis, kui ta kiirendab juhtimis- ja fiskaalreforme, mis oleks tulnud ellu viia juba enne julgeolekukriisi. Peamised majandus- ja finantsvajadused on seotud ülesannetega humanitaar-, stabiliseerimise ja riigi ülesehitamise valdkonnas. Daeshi võimu kukutamise järgse ülesehitusprotsessi maksumus on Iraagi valitsuse praegusel hinnangul 150 miljardit USA dollarit. Sellega seotud sotsiaalkulud, näiteks miljonite riigisiseste põgenike, puuetega ja traumeeritud inimeste, veteranide ja katkenud haridusteega noorte taasintegreerimiseks, on üüratud. Lisaks seisab riigil ees raske ülesanne luua töökohti kiiresti kasvava noore elanikkonna jaoks. Madalad naftahinnad annavad võimaluse majandust mitmekesistada, aga selline struktuurne ümberkorraldus kestab aastaid ja praegu on kasvav noor elanikkond tarvis kiiresti tööturule integreerida. Avalik sektor ei saa enam tagada noorte tööhõivet, nagu ta tegi seda kõrge naftahinna aegadel. See tähendab, et nüüd on oluline arendada tugevalt erasektorit ja meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid, mis võivad majanduskasvule ja töökohtade loomisele kõvasti kaasa aidata.

1.5. Rändeprobleem. Iraak on nii pagulasi vastuvõttev riik kui ka märkimisväärselt suurte rändevoogude lähteriik. Lisaks kolmele miljonile riigisisesele põgenikule pakub riik peavarju 250 000 Süüria pagulasele. Suur riigisiseste põgenike arv, vabastatud aladele tagasipöördumise keerulised tingimused ning ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord suurendavad nii Iraagi sees liikuvate kui ka Euroopa suunas kulgevate rändevoogude ohtu. Ajavahemikus 2014–2016 saabus ELi ebaseaduslikult üle 135 000 iraaklase. 2016. aastal esitasid Iraagi kodanikud ELis 125 286 varjupaigataotlust. Alates ELi-Türgi avalduse 5 rakendumisest on ebaseaduslike ELi saabumiste arv vähenenud, aga ELi suunduva ebaseadusliku rände oht püsib suur. 2017. aastal (jaanuarist septembrini) saabus ebaseaduslikult ELi peaaegu 7 500 iraaklast. Seni on Iraaki tagasi pöördunud vaid väike osa ELis ebaseaduslikult viibivaid iraaklasi, 6 ent täheldatakse EList Iraaki vabatahtlikult tagasipöörduvate isikute arvu järkjärgulist suurenemist 7 . Heaks kiidetud varjupaigataotluste arv järjest väheneb 8 ning EList koduriiki tagasisaadetavate iraaklaste arv suureneb. Üheks taotluste tagasilükkamise põhjuseks on muu seas Iraagi olukorra paranemine ja Daeshi lüüasaamine.

1.6. Piirkondlik probleem. Iraagi stabiilsuse saavutamise ning poliitiliste ja majandusreformide kava täitmise seisukohast on olulised ka suhted naaberriikidega. Iraak on alati olnud piirkonna usuliste lahkarvamuste tulipunktis ning riigi huvides on, et need lahkarvamused ei teravneks. Daeshi-järgne kord pakub Iraagile uue võimaluse luua kõigi oma naabritega uuesti tasakaalustatud suhted ja taasintegreeruda piirkonna majandusse, tuginedes positiivsetele sammudele, mida valitsus on seni teinud. See võib aidata oluliselt vähendada ja leevendada Iraagi huvivaldkonnas olevaid piirkondlikke pingeid, aga ka pingeid kogu piirkonnas laiemalt, sealhulgas Süüria kriisi kontekstis.

2. ELi strateegilised eesmärgid Iraagis

Selleks et aidata Iraagil oma siseprobleeme lahendada, on EL kindlaks määranud hulga strateegilisi eesmärke, mis suunavad toetuse andmist Iraagile järgmise viie aasta jooksul. Võttes arvesse probleemide rohkust, peaks EL tegema paralleelselt tööd kõikide eesmärkide saavutamiseks. ELi strateegilised eesmärgid peaksid olema järgmised:

Øsäilitada Iraagi ühtsus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus;

Øtugevdada Iraagi poliitilist süsteemi, toetades riigi jõupingutusi kujundada välja tasakaalustatud, vastutustundlik ja demokraatlik valitsemissüsteem, mille rakendamisel järgitakse õigusriigi põhimõtet ja austatakse inimõigusi. Selle oluliste komponentidena tuleks tõhustada tsiviiljulgeoleku sektorit, eelkõige õiguskaitset, ning seada sisse tulemuslikult töötavad ja aruandekohustuslikud kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutused;

Øtoetada Iraagi ametiasutusi nende jõupingutustes töötada välja ja rakendada kõikehõlmavad ja strateegilised vahendid Daeshi-järgse riigi esmavajaduste rahuldamiseks. See peaks hõlmama humanitaarabi ning toetama varajast taastamist, stabiliseerimist, arengut ja ülesehitamist. Toetust tuleks anda võimalikult sujuvalt, et hoida ära uusi vägivallapuhanguid;

Øedendada Iraagis jätkusuutlikku, teadmistepõhist ja kaasavat majanduskasvu, mis aitab luua uusi töökohti ja võimaldab kasvavale noorele elanikkonnale majanduslikke väljavaateid ning on seega kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega;

Øtoetada Iraagis riikliku poliitika abil riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet, et edendada muu hulgas Iraagi etnilist ja usulist mitmekesisust, aidata võrdsete kodanikuõiguste kaudu tugevdada eri kogukondade rahvuslikku identiteeti ja rahvuslikku leppimist ning kujundada välja aktiivne kodanikuühiskond;

Øsoodustada tõhusa ja sõltumatu kohtusüsteemi kujundamist ja selle tõhusat rakendamist eesmärgiga parandada üleüldist vastutust ja anda kohtu alla isikud, kes panid Daeshi egiidi all toime kuritegusid;

Øalustada Iraagiga rändealast dialoogi, et tegeleda ebaseadusliku rände peamiste algpõhjustega, aidata Iraagi ametiasutustel tõhusalt hallata rändevooge ning eelkõige süvendada koostööd prioriteetsetes valdkondades, nagu ebaseaduslikult ELis viibivate iraaklaste tagasivõtmine (seejuures tuleks kokku leppida menetlused, mis lihtsustavad tagasipöördujate tuvastamist ja nende tagasisaatmist), piiri haldamiseks antav abi, kontaktide hõlbustamine ELis asuva Iraagi diasporaaga, ebaseadusliku rändega kaasnevaid ohte käsitlevate teavituskampaaniate korraldamine ning võitlus rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu;

Øtoetada Iraagi häid suhteid kõigi naaberriikidega ja edendada tema rolli piirkondliku rahu tagajana;

Øpüüelda üldisemalt ELi ja Iraagi tugeva partnerluse poole.

EL peaks püüdma neid eesmärke saavutada koostöös liikmesriikidega ja ühise lähenemisega eri valdkondades, eriti sellistes nagu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, majanduslik areng, investeeringud ja hea valitsemistava, kaubandus, humanitaarabi ja ränne. Samuti tuleks tegutseda täielikus kooskõlas ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja teiste partnerite käimasolevate jõupingutustega.

3. ELi senine toetus

EL on alates 2003. aastast toetanud Iraagi ümberkujundamist kaasavaks ja demokraatlikuks riigiks, mis rajaneb õigusriigi põhimõttel ja kus austatakse inimõigusi. 2012. aastal leppisid EL ja Iraak kokku pikaajalises partnerluses, mis sõlmiti ELi ja Iraagi partnerlus- ja koostöölepingu kujul. Lepingut on seni kohaldatud ajutiselt, aga nüüd on oodata selle peatset jõustumist 9 . Möödunud kolmel aastal on EL Iraagi valitsust kindlalt toetanud võitluses Daeshi vastu ja püüdlustes teha hädavajalikke edusamme reformide elluviimisel ja leppimise saavutamisel. Seda on juba kajastatud 2015. aasta ühisteatises „Euroopa Liidu piirkondlik strateegia Süürias ja Iraagis ning Da’eshi oht“ 10 . Ajavahemikul 2014–2017 toetas ainuüksi EL Iraaki rohkem kui 650 miljoni euroga. Nende vahendite eraldamisel on EL alati järginud lähenemisviisi „kogu Iraak“, mille kohaselt:

·antakse suuremahulist humanitaarabi ja vastupanuvõime toetust kõigile konfliktis kannatanud elanikele nende vajaduste ja haavatavuse alusel, sealhulgas kodukohast lahkuma sunnitud inimestele ja neile, kellel on olnud võimalik naasta tagasivõetud aladele; EL on juhtinud humanitaaralast tegevust, mille eesmärk on kaitsta tsiviilelanikkonda vaenutegevuse ajal ja pärast seda, järgides rahvusvahelist humanitaarõigust, ning on toetanud põhimõtetest lähtuvat humanitaarabi ja kaitset;

·toetatakse vabastatud alade stabiliseerimist ja julgeolekusektori suutlikkuse suurendamist: EL on tegutsenud lõhkeainetega seotud ohtude leevendamise valdkonna koordinaatori ja eestvedajana;

·osutatakse parandatud inimõiguste raamistikus nõustamisteenuseid riigi ja kohaliku tasandi leppimispüüdluste toetamiseks;

·toetatakse kohaliku ja riikliku juhtimise parandamist;

·toetatakse kaasava, õiglase ja kvaliteetse hariduse andmist.

Lisaks on EL teinud diplomaatilisi jõupingutusi, et suurendada maksimumini Iraagile antavat rahvusvahelist toetust Daeshi likvideerimiseks.

4. ELi poliitikameetmed, millega toetatakse strateegilisi eesmärke

Oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks peaks EL toetama Iraaki järgmistes valdkondades:

4.1. Jätkuv humanitaarabi andmine ja pikaks ajaks kodukohast lahkuma sunnitud Iraagi kodanike vastupanuvõime toetamine

Iraak ei ole vaene riik, kuid mitu aastat kestnud konflikt ja jõupingutused Daeshi väljajuurimiseks on riigile oma jälje jätnud. Selle tulemusena on Iraagis palju vaeseid ja puudust kannatavaid isikuid. Konflikti humanitaartagajärgede täielik ulatus ja sügavus hakkavad alles nüüd täielikult esile tulema. Kohalik ja riiklik reageerimissuutlikkus on saavutanud oma võimete piiri ning nõuab rahvusvaheliste osalejate pidevat kaasamist, kusjuures EL soovib täita humanitaarabi osutamisel ning esialgsete taastamistööde juures juhtivat rolli. ELi eesmärk peaks seega olema aidata ületada lõhet ja võimaldada Iraagi riigil rahuldada paremini oma kodanike vajadusi.

ELi humanitaarabi Iraagis peaks jätkuvalt pakkuma abi ja kaitset kõigile konfliktist mõjutatud iraaklastele ning tugevdama nende huvide kaitset kooskõlas Iraagi õiguse, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja riigisisese sundrände juhtpõhimõtetega.

Tuleks anda täiendavat ELi abi, et aidata tagada, et konfliktidest mõjutatud elanikkonna akuutseid ja pikemaajalisi kannatusi leevendatakse. Sellega seoses on otseste abiteenuste osutamine kehavigastuste ja traumade ohvritele, konfliktiga seotud seksuaalse ja soolise vägivalla ohvritele, perekondadele, kelle sugulased on võitluses langenud ning kinnipeetavatele ja nende sugulastele otsustava tähtsusega. ELi humanitaarabi ja pikemaajalise vastupanuvõimega seotud abi toetab jätkuvalt ka Iraagi ametiasutusi nende perekondade ja üksikisikute toitlustamisel, kellel ei ole kogukondadevahelise konflikti tulemusena olnud võimalik oma kodukohta tagasi pöörduda ja kes on seetõttu olnud sunnitud pikaks ajaks või teist korda ümber asuma. Oluline on pakkuda neile sundrände olukorras peamisi elutähtsaid teenuseid ja toetada nende juurdepääsu püsivatele lahendustele. Et aidata Iraagil täita oma hädaabi vajadused nii kiiresti ja tulemuslikult kui võimalik, peaks EL püüdma võimalikult hästi ära kasutada oma mitmesuguseid vahendeid ja nende omavahelist koostoimet.

4.2. Vabastatud piirkondade stabiliseerimise ja varajase taastamistegevuse lihtsustamine, et toetada põgenike tagasipöördumist ohutul, vabatahtlikul ja väärikal moel

ELi peamine eesmärk esimese 18 kuu jooksul pärast Daeshi territoriaalset lüüasaamist peaks olema toetada Iraagi valitsuse jõupingutusi stabiliseerida olukord vabastatud aladel ja lihtsustada põgenike turvalist, informeeritud, vabatahtlikku ja väärikat tagasipöördumist koju niipea kui võimalik, sealhulgas vähemusrühmade puhul. See on esmatähtis, et võidelda pettumuse ja lootusetusetunde vastu, mida pikaajaline sundränne võib tekitada, kuna see on viljakas pind äärmusluse ja vägivalla jaoks. Stabiliseerimine ja tagasipöördumised on oluline tegur ka pikemaajalise stabiilsuse jaoks ja riigi mitmekesisuse säilitamiseks ning vähendavad ebaseadusliku rände motivatsiooni ning sellest tulenevat ajude äravoolu ja selle negatiivset mõju Iraagi pikaajalistele majanduskasvu väljavaadetele.

ELi jõupingutused stabiliseerimise toetamiseks peaksid jätkuvalt jõuliselt toetama lõhkeainetega seotud ohtude leevendamise püüdeid (eemaldada püünismiinid ja lõhkeseadmed, mis on juba tapnud tagasi pöördunud tsiviilelanikke), mis arvestades nende laia levikut on paljude muude stabiliseerimismeetmete oluline eeltingimus. EL jätkab ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni stabiliseerimise töörühma lõhkeainetega seotud ohtude leevendamise allrühma töö koordineerimist, rakendades uut kombineeritud lähenemisviisi, mis tugineb kõigile riiklikele ja rahvusvahelistele lõhkeainetega seotud ohtude leevendamise alastele vahenditele ja võimalustele, mis Iraagis kättesaadavad on.

Iraagi valitsuse egiidi all ning ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni, ÜRO ja muude sobivate kanalite toetusel peaks EL pakkuma rahalist abi allpool nimetatud valdkondades ning peaks rõhutama vajadust kaasata naised ja noored täielikult järgmistesse meetmetesse:

a)oluliste avalike teenuste (nt elekter, vesi ja kanalisatsioon, tervishoid, sealhulgas meetmed saastatud alade puhastamiseks) ja peamise kerge taristu taastamine;

b)toimetulekutoetus tagasipöörduvate leibkondade sissetuleku allikana ning majanduse kiireks taastamiseks;

c)kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, tõhusa juhtimise loomine ja kogukondade kaasamine;

d)kogukondade lepitamine: stabiliseerimise toetamisse tuleb kaasata ka eriti haavatavad isikud. Seega on oluline pakkuda tulemuslikumat ja usaldusväärset abi, korraldades ümber praeguse sotsiaalkaitsesüsteemi.

4.3. Tsiviiljulgeoleku sektori ümberstruktureerimine ja toetamine, sealhulgas terrorismivastase võitluse valdkonnas

Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks on kriitilise tähtsusega Iraagi tsiviil- ja sõjalise julgeoleku sektorite põhjalik reform. EL koondab oma toetuse selles valdkonnas tsiviiljulgeoleku sektorile, tuginedes mitme liikmesriigi suutlikkusele. Et võita tagasi Iraagi kodanike usaldus, peab valitsus tõendama oma suutlikkust pakkuda turvalisust ja õigusriiki tänu usaldusväärsetele ja korrapärastele tsiviiljulgeolekujõududele, mis austavad inimõigusi, vastavad kodanike vajadustele ja on ainsad julgeoleku tagajad.

Sellega seoses ja selleks, et vastata Iraagi ametiasutuste taotlusele toetada julgeolekusektori reformi, lähetas EL novembris 2017 Iraaki Euroopa Liidu nõuandemissiooni tsiviiljulgeoleku sektori reformi toetuseks (EUAM Iraq) 11 , et aidata Iraagi ametivõimudel tugevdada riiklikke institutsioone ja juhtimist kooskõlas Iraagi riikliku julgeolekustrateegiaga. See ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioon võimaldab ELil anda riikliku julgeolekunõuniku büroole ja siseministeeriumile strateegilist poliitilist nõu ning hinnata võimalust laiendada tulevikus ELi osalemist. Strateegilisi nõuandeid tuleks anda üldise julgeolekupoliitika, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, vägivaldse äärmusluse vastase võitluse ning institutsioonilise reformi valdkonnas. Samuti edendab missioon tihedamat kooskõlastamist rahvusvahelise üldsuse ja asjaomaste Iraagi ametivõimude vahel Iraagi julgeolekusektori ulatusliku reformi läbiviimise küsimuses. Seetõttu teeb missioon tihedat koostööd Iraagi ametivõimude, ELi institutsioonide ja liikmesriikide ning teiste partneritega, sealhulgas ÜRO (muu hulgas ÜRO arenguprogramm UNDP ja ÜRO Iraagi abimissioon UNAMI), ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni ja NATOga, et kehtestada selged piirid militaar- ja tsiviilsektori toetamise vahel. Endiste võitlejate vajaduste rahuldamine on reformi lahutamatu osa, kuna see on võtmeküsimus riigi stabiliseerimisel. Seda on võimalik saavutada, pakkudes neile haridus- ja töövõimalusi ning taasintegreerides nad rahumeelsesse ühiskonda.

EL peaks samuti jätkama pideva toetuse pakkumist ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni ja ÜRO ulatuslikele terrorismivastastele jõupingutustele, mis mõjutavad otseselt Iraagi võitlust vägivaldse äärmusluse vastu. Tuleks püüda suurendada Iraagi suutlikkust tegeleda terrorismiohuga, pidades dialoogi terrorismivastase võitluse teemal ja võttes vägivaldse äärmusluse vastaseid meetmeid, mis võivad tuua kaasa täiendava tehnilise toetuse ja nõu andmise. Kuna Iraak on kantud nii ELi kui ka rahapesuvastase töökonna (FATF) nimekirja suure riskiga kolmandatest riikidest, kus esineb rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise osas strateegilisi puudusi, tuleks käsitleda esmatähtsa küsimusena ka seda teemat, tehes tihedat koostööd ELiga.

4.4. Poliitiline reform, parem valitsemine, inimõigused ja leppimine

ELi poliitika Iraagis peaks eelkõige toetama Iraagi valitsust poliitilise reformi läbiviimisel, mis toob kaasa suurema poliitilise kaasatuse ja püsiva leppimisprotsessi.

Oluline on teha edusamme reformide teostamisel kooskõlas Iraagi valitsuse 2014. ja 2015. aasta reformikavaga. Reformid peaksid keskenduma demokraatliku poliitilise valitsemistava parandamisele, kaasatusele, inimõiguste austamisele, võrdsetele kodanikuõigustele, õiglasele ressursside jaotumisele ja võitlusele korruptsiooni vastu ning igasugustes püüetes stabiliseerida riiki, edendada rahu ja luua heaolu kõigile iraaklastele on need reformid otsustava tähtsusega. Reformide tempo on siiani olnud aeglane. Siiski on julgustavaid märke sellest, et Iraagi üldsuse ja kodanikuühiskonna seas on toetus reformidele kasvamas, nagu näitavad avalikud meeleavaldused ja veebikampaaniad, mis toimusid isegi siis, kui riik võitles Daeshiga. Saanud tuge võidust Daeshi üle ja riigi territoriaalse terviklikkuse säilitamisest, peaks Iraagi valitsus kasutama võimalust hoogustada oma jõupingutusi ning tegema tööd konfliktijärgse lepitamise nimel.

EL peaks jätkuvalt toetama leppimisalgatusi, kooskõlastades vajaduse korral oma tegevust UNAMIga. ELi keskne eesmärk peaks olema toetada konfliktivahendust ja dialoogi mitte ainult riiklikul, vaid ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kui föderaalvalitsuse edusammud reformide ja leppimise alal on rahuldavad, peaks EL olema valmis investeerima suunatud hea valitsemistava toetamisse Iraagi riigiasutustele, mis on laiapõhjalised, kaasavad ning kajastavad Iraagi ühist identiteeti ja väldivad kitsaste usupõhiste huvide järgimist. Selline institutsiooniline tugi oleks oluline täiendus valitsuse reformidele ja lepituspüüetele, mis on suunatud samadele eesmärkidele, ja muudaks need jätkusuutlikumaks. EL on valmis toetama ka poliitilist reformi, valimisprotsessi, mis toimub kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohustustega, ning vajalikke kaasnevaid meetmeid kodanikuühiskonna organisatsioonide toetuseks. Kodanikuühiskonna täielik osalemine on reformiprotsessi edukuse tagaja. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka naiste, noorte ja vähemuste hulka kuuluvate isikute nõuetekohasele esindatusele, luues asjakohased platvormid nende kaasamiseks.

Stabiliseerimine ja tsiviilisikute juhitava julgeoleku ja valitsemise taastamine vabastatud aladel on toonud esile küsimusi föderaalasutuste ja kubernerkondade tulevaste omavaheliste suhete kohta, eriti seoses julgeolekujõudude kontrolli, vahendite ning esindusliku ja tegelikult toimiva kohaliku tasandi juhtimise loomisega. EL on valmis toetama kõiki detsentraliseerimise/hajutamise meetmeid, mida Iraak soovib föderaaltasandi põhiseaduslikus raamistikus võtta, tingimusel et need on osa laiemast reformist. Samuti on EL valmis edendama stabiliseerimise eest vastutavate kohalike omavalitsuste tsiviiljuhtimise alase suutlikkuse suurendamist. See toetus põhineks Iraagi valitsuse koostataval kaval.

4.5. Föderaalvalitsuse ja Kurdistani piirkondliku valitsuse vaheliste vaidluste lahendamine konstruktiivse dialoogi kaudu

Mosuli sõjategevuse edu oli suures osas tingitud heast koostööst ja üksmeelest föderaalvalitsuse ja Kurdistani piirkondliku valitsuse vahel. Neid häid suhteid on rikkunud Kurdistani piirkonna ühepoolne otsus korraldada iseseisvusreferendum. EL peaks jätkuvalt pühenduma täiel määral Iraagi ühtsusele ja julgustama pooli koostöövaimu taastama, et tugevdada Iraagi föderaalkorda ja lahendada pikaajalised erimeelsused, mis on suhteid kahjustanud. Eelkõige tuleks konstruktiivse dialoogi kaudu föderaalvalitsuse ja Kurdistani piirkondliku valitsuse vahel lahendada vaidlused, mis on seotud nafta ja tulude jagamisega ning vaidlusaluste piirialadega, toetudes Iraagi põhiseadusele ning poolte ülesannetele ja õigustele. EL usub, et pidev dialoog kõigi lahendamata küsimuste üle on oluline, et leida lahendusi, mis vastavad põhiseadusest tulenevatele nõuetele, ja kujundada stabiilne partnerlussuhe, mis rahuldab mõlemat poolt.

4.6. Majanduslikud ja finantsreformid ning kaubandus

EL toetab Iraagi valitsuse majandusreformi kavatsusi, eelkõige eesmärki vähendada subsiidiumi- ja kapitalikulusid, säilitades samal ajal sotsiaalkaitsekulutused ja parandades eelarve läbipaistvust ja raha stabiilsust. Praegune Rahvusvahelise Valuutafondi tugilaen on otsustava tähtsusega, et aidata Iraagil taastada makromajanduslik stabiilsus (fikseeritud vahetuskursi säilitamine, eelarvepuudujäägi vähendamine, võlataseme kontrolli all hoidmine, võlgnevuste tasumine rahvusvahelistele naftaettevõtetele, riigi omanduses olevate pankade restruktureerimine jne).

Valitsus peab reforme otsustavalt ellu viima, sest vajalikke maksureforme ja eelarvepuudujäägi vähendamist jätkusuutliku tasemeni ei ole siiani toimunud. Rahvusvahelise toetuse, sealhulgas IMFi programmi edukaks jätkamiseks on otsustava tähtsusega Iraagi valitsuse kindlam pühendumine maksu- ja valitsusreformidele koostöös rahvusvaheliste finantsasutustega. Märkimisväärselt suurte nafta- ja gaasitulude tõhusam kasutamine ja muude tulude mobiliseerimine on vajalikud rahanduse jätkusuutlikkuse jaoks, riigi noore elanikkonna jaoks töökohti loova majandusarengu jaoks, mis on parim kaitse terroristliku ideoloogia leviku vastu, ning ülesehituseks. Struktuurireformid on äärmiselt olulised Iraagi ärikeskkonna parandamiseks ja kommunaalteenuste osutamise taastamiseks, eriti elektrienergiasektoris. Käimasolevad reformid, mida toetab Maailmapank ELi toetusel, eelkõige hea valitsemistava, avaliku sektori finantsjuhtimise süsteemide ajakohastamise, riigi omandis olevate ettevõtete reformi ja energiasektori reformi valdkonnas, on strateegilise tähtsusega, kui Iraak tahab kasu saada oma kaevandustööstusest ja kasutamata taastuvatest energiaallikatest, et tuua kasu kogu elanikkonnale.

EL peaks pakkuma oma eksperditeadmisi majandusreformide toetamiseks Iraagis, kasutades selleks mitmeid talle kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas ELi ja Iraagi partnerlus- ja koostöölepingut. Esimeses etapis keskendutakse avaliku sektori finantsjuhtimise parandamisele, tehes tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga.

EL peab tihedaid kaubandussidemeid Iraagiga oluliseks osaks Iraagi ülesehitamisest ja arendamisest. ELi ja Iraagi kahepoolse kaubanduse potentsiaal on märkimisväärne. ELi investeeringutel oleks Iraagi arengule väga kasulik mõju. EL peaks jätkuvalt toetama Iraagi ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning julgustama Iraaki taotlema Maailmapanga abi (kaubanduse lihtsustamise tugiprogramm), et lihtsustada Iraagi integreerumist ülemaailmsesse majandusse.

4.7. Toetus tõhusale ja sõltumatule kohtusüsteemile ning üleminekuperioodi õigusemõistmisele

EL peaks toetama valitsust sõltumatu ja tõhusa kohtusüsteemi väljatöötamisel, mis järgiks demokraatlikke väärtusi, hea juhtimistava põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ning rahvusvahelisi inimõiguste norme ja standardeid. On äärmiselt tähtis kujundada ümber kinnipidamissüsteem ja kinnipidamise õiguslikud tingimused, eelkõige taustakontrolli tegemiseks kinni peetud isikute puhul. Seejuures tuleb lähtuda riiklikest ja rahvusvahelistest õigusaktidest ja standarditest, mis tagavad inimlikud kinnipidamistingimused. Selle probleemi unarusse jätmine kahjustaks stabiliseerimiseks ja lepitamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Daeshi jõhkrad kuriteod on põhjustanud ohvritele ja nende perekondadele tohutuid kannatusi. On oluline, et lepituspüüded hõlmaksid protsessi, mis viib kõigi selliste kuritegude süüdlaste vastutusele võtmisele, võimaldab õigusemõistmist ja ohvrite õiguskaitset ning on integreeritud laiemasse üleminekuperioodi õigusemõistmise protsessi, tagades vastutusele võtmise kõigi konflikti kestel toime pandud inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste eest. EL peaks samuti püüdma toetada rahvusvahelisi jõupingutusi ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamiseks ning Iraagi kultuuripärandi taastamiseks ja säilitamiseks.

Iraagi valitsus on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2379(2017) alusel nõustunud võtma Daeshi vastutusele tema tegude eest Iraagis. Iraaki lähetatakse ÜRO rühm, et koguda, kaitsta ja säilitada tõendeid selle terroristliku rühmituse poolt Iraagis toime pandud tegude kohta, mida võib käsitleda sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidina. Rühm järgib oma tegevuses täielikult Iraagi suveräänsust ja jurisdiktsiooni tema territooriumil toime pandud kuritegude üle. EL on valmis toetama Iraagi valitsuse sellealaseid jõupingutusi ning on juba võtnud meetmeid, et edendada koostööd, toetudes Iraagi ja ELi vastastikustele huvidele selles valdkonnas. Arvestades, et osa Daeshiga liitunud välisvõitlejatest on pärit ELi liikmesriikidest, on ELi jaoks kiireloomuline prioriteet ka see, et nende kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine toimuks sõltumatute kriminaalmenetluste raames, mis järgivad nõuetekohase menetluse põhimõtteid ja on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. ELi eesmärgid selles valdkonnas on tihedalt seotud Pariisi tegevuskava 12 eesmärkidega ja Madridi tegevusprioriteetidega 13 Daeshi kuritegude eest vastutusele võtmise kohta.

4.8. Toetus kaasava, õiglase ja kvaliteetse hariduse andmiseks

Hiljutine kriis on oluliselt häirinud Iraagi haridussüsteemi ja hinnanguliselt 3,5 miljonit last ei käi koolis. Hädasti on vaja koolitada õpetajaid, suurendada koolihoonete arvu ja tegeleda probleemidega, mis takistavad laste juurdepääsu haridusele, et vältida nn kadunud põlvkonna teket. EL peaks suurendama oma toetust alg- ja keskharidusele, keskendudes haridusreformile, riiklike õppekavade taastamisele vabastatud aladel ning lapspõgenike ja maapiirkondades elavate laste juurdepääsule haridusele. Samuti peaks jätkuvalt toetama kõrgharidusvõimalusi kõigile ning eelkõige põgenikele ja pagulastele. ELi jaoks on nimetatud meetmete rakendamisel oluline prioriteet suurendada tüdrukute, sealhulgas seni kõrvale jäetud tüdrukute juurdepääsu haridusele kõigil tasanditel.

Arvestades hariduse täieliku potentsiaali arengu hoogustajana peaks EL toetama Iraaki hariduspoliitika ja -juhtimise reformimisel, luues tingimused õppimiseks, suurendades õpetajate ja koolitajate suutlikkust ning võimestades noori kohalikul tasandil juhitavate algatuste kaudu. See peaks käima käsikäes jätkusuutliku lastekaitsesüsteemiga, mis on osa riigi paremast juhtimisest. Oluline on tugevdada ka Iraagi akadeemilisi asutusi, eelkõige ülikoole ja teaduskeskusi, mis kunagi olid oma piirkonnas esirinnas.

4.9. Rände haldamine

Budapesti piirkondliku protsessi raames on juba aastaid peetud Iraagiga kõnelusi rände teemal. 2017. aasta juuni ELi välisasjade nõukogu kinnitas taas, et EL on kindlalt pühendunud Iraagi toetamisele praegusest kriisist väljumisel, eelkõige ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu rakendamise kaudu, sealhulgas koostööle rände alal selle kõigis aspektides, ning kutsus Iraaki üles tegema rohkem koostööd, et hõlbustada Iraagi kodanike tagasipöördumist oma kodumaale.

Toetudes ELi esindajate tehnilisele külastusele Iraagis detsembris 2017 kavatseb EL töötada välja kohandatud lähenemisviisi rände haldamisele, mis oleks kasulik nii ELile kui ka Iraagile. Koostöö põhineb konkreetsete vajaduste hindamisel, mis viiakse läbi pooltevahelise vastastikuse konsulteerimise käigus. Selles keskendutakse prioriteetsetele valdkondadele, näiteks süvendatud koostöö ebaseaduslikult ELis viibivate iraaklaste tagasivõtmiseks, järgides täielikult põhiõigusi ja rahvusvahelisi standardeid, pakkudes abi rände ja arengu vahelise seose tugevdamiseks, korraldades ebaseadusliku rändega kaasnevaid ohte käsitlevaid teavituskampaaniad ning võideldes rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu. Pooled nõustusid võtma tagasi kõik oma ebaseaduslikult rändajad, sealhulgas need, kes otsustavad vabatahtlikult tagasi pöörduda.

5. Rakendamine ja rahvusvaheliste partnerite kaasamine

Käesolevas strateegias esitatud poliitikate ja meetmete elluviimisel peaks EL tegema Iraagi valitsusega tihedat koostööd, et selgitada välja täpsed vajadused ja määrata kindlaks prioriteedid. Tihe koostöö liikmesriikide, ÜRO, ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga ning muude piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega on välja pakutud meetmete edukaks rakendamiseks ülioluline. ELi ja Iraagi partnerlus- ja koostöölepingu alusel loodud mehhanismide täielik kasutamine võimaldab ELil jälgida edusamme ja järk-järgult süvendada oma suhteid Iraagiga. EL tagab, et kui vähegi võimalik, kaasatakse strateegia ning selles kirjeldatud poliitikameetmete ja protsesside rakendamisse naised ja noored ning Iraagi kodanikuühiskond.

ELi eelarves kavandatud meetmete rakendamiseks kättesaadavad rahalised vahendid on planeeritud arengukoostöö raames. Rahastamist võib saada ka humanitaarabi ja muude välisrahastamise vahenditest ELi praeguse seitsmeaastane finantsplaneerimise tsükli raames, mis lõpeb aastal 2020.

EL koos osalevate liikmesriikidega uurib võimalusi laiendada ELi piirkondliku usaldusfondi (Madadi fond) portfelli Iraagis, et katta vahe humanitaarabi ja pikemaajalise arenguabi andmise vahel.

Samuti innustab EL jätkuvalt Iraagi era- ja avaliku sektori üksuste osalemist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Horisont 2020“ ja rahastab seda.

Käesoleva strateegia rakendamise kiiruse ja edukuse üks oluline tegur on olukord Iraagis ning Iraagi valitsuse ja rahva valmisolek ja suutlikkus vajalikke reforme ellu viia. EL võib olla sunnitud Iraagis rakendatavat poliitikat ja instrumente muutma, kui seda nõuab tegelik kohapealne areng, eelkõige julgeolekuolukord, poliitiline stabiilsus, reformide rakendamine ning edusammud rahvusliku leppimise alal. ELi poolt Iraagile antava toetuse tase tuleks siduda riigi pühendumusega reformidele, demokraatlike põhimõtete järgimisega, kaasavusega, vägivallast hoidumisega ja riigi tsiviilinstitutsioonide rolliga julgeolekus ja poliitilises juhtimises.

Iraagi naaberriikide valitud lähenemisviis on oluline tegur, mis määrab riigi stabiliseerimise, rahvusliku leppimisprotsessi ja ülesehitustöö edukuse. Seetõttu peaks EL arutama seda küsimust oma partneritega selles piirkonnas, et tugevdada sõnumit, et Iraagi naaberriikide konstruktiivne ja toetav suhtumine Iraagi rahvasse ja valitsusse tooks kasu mitte ainult Iraagile, vaid ka kogu piirkonna stabiilsusele.

Et aidata tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist tegevust Iraagi toetuseks, kavatseb EL olla koos Iraagi valitsuse, Kuveidi, ÜRO, Maailmapanga ja teiste partneritega kaaseesistujaks veebruaris 2018 toimuval Iraagi ülesehitamise ja arengu teemalisel konverentsil. Konverents toimub Kuveidis ja sellel osalevad kõik peamised doonorid ja Iraagi naaberriigid.

EL kavatseb strateegia kahe aasta pärast läbi vaadata, et hinnata selles esitatud meetmete mõju ja teha vajaduse korral kohandusi. See peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas tajuvad ELi poliitikameetmeid selle esmased sidusrühmad Iraagis, et tagada vajalik kohaliku elanikkonna ja Iraagi valitsuse kaasamine ELi sealsesse tegevusse ka edaspidiseks.

(1)

http://theglobalcoalition.org/en/home/

(2)

https://europa.eu/globalstrategy/en/global-strategy-foreign-and-security-policy-european-union

(3)

https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/20150206_join_en.pdf

(4)

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/06/19/conclusions-iraq/

(5)

https://www.consilium.europa.eu/et/policies/migratory-pressures/countries-origin-transit/eu-turkey-statement/#

(6)

Eurostati andmetel registreeriti 2016. aastal 17 065 tagasipöördumist, mis teeb tagasipöördumise määraks 50 %. 2015. aastal pöördus tagasi 4 950 isikut ja tagasipöördumise määr oli 16 %.

(7)

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmetel pöördus 2016. aastal vabatahtlikult koju tagasi 11 723 isikut, võrreldes 3 237 isikuga 2015. aastal.

(8)

Eurostati andmetel oli heakskiitmise määr 2015. aastal 84 %, 2016. aastal 62 % ja 2017. aasta teises kvartalis 53 %.

(9)

Nõukogu 21. detsembri 2011. aasta otsus 2012/418/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 204, 31.7.2012, lk 18) ning lepingu tekst (lk 20). Kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt kooskõlas otsuse artikliga 3.

(10)

https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/20150206_join_en.pdf

(11)

Nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1869.

(12)

https://www.diplomatie.gouv.fr/en/country-files/north-africa-and-middle-east/events/article/the-paris-action-plan-09-08-2015

(13)

http://www.exteriores.gob.es/Portal/es/SalaDePrensa/ElMinisterioInforma/Documents/20170524_MADRID%20PRIORITIES%20FINAL.pdf