Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018IP0324

    Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon Kreeka erimeetmete rakendamise kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/1839 (2018/2038(INI))

    ELT C 433, 23.12.2019, p. 5–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    11/09/2018; hääletamise kuupäev
    Date of vote:
    11/09/2018
    Date of debate:
    10/09/2018
    Author:
    Euroopa Parlament, Regionaalarengukomisjon, Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
    Form:
    Omaalgatuslik resolutsioon
    Parliamentary term:
    kaheksas koosseisu ametiaeg
    Internal reference:
    2018/2038(INI)
    Session:
    2018-2019

    23.12.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 433/5

    P8_TA(2018)0324

    Kreeka erimeetmed

    Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon Kreeka erimeetmete rakendamise kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/1839 (2018/2038(INI))

    (2019/C 433/03)

    Euroopa Parlament,

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (1),

    —

    võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatist „Tööhõive ja majanduskasvu uus start Kreekas“(COM(2015)0400),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) 2015/1839, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses Kreeka erimeetmetega (2),

    —

    võttes arvesse määrust (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 (3),

    —

    võttes arvesse komisjoni 19. septembri 2016. aasta töödokumenti Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi aastate 2007–2013 järelhindamiste kohta (SWD(2016)0318),

    —

    võttes arvesse Kreeka majandus- ja arenguministeeriumi aruannet määruse (EL) 2015/1839 alusel saadud summade kasutamise kohta (programmitöö periood 2007–2013) (4),

    —

    võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile Kreeka erimeetmeid käsitleva määruse (EL) 2015/1839 rakendamise kohta (O-000100/2017 – B8-0001/2018),

    —

    võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja III lisa,

    —

    võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0244/2018),

    A.

    arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on ELi solidaarsuse väljendus ja peamine investeerimisvahend, mis hõlmab kõiki piirkondi ja vähendab erinevusi; arvestades, et mitmel juhul on kinnitust leidnud selle poliitika antava lisaväärtuse tähtsus ja paindlikkus majandus- ja finantskriisi ajal; arvestades, et olemasolevate eelarvevahendite toel on ühtekuuluvuspoliitika aidanud säilitada väga vajalikke avaliku sektori investeerimisvõimalusi, aidanud ära hoida kriisi süvenemise ning võimaldanud liikmesriikidel ja piirkondadel võtta vastu konkreetseid meetmeid, et suurendada oma vastupanuvõimet ootamatutele sündmustele ja välistele vapustustele;

    B.

    arvestades, et aastatel 2007–2015 ulatus Kreekale ERFist ja Ühtekuuluvusfondist makstud toetus 15,8 miljardi euroni, mis on võrdväärne ligikaudu 19 % kogu valitsemissektori kapitalikulutustest;

    C.

    arvestades, et majandus- ja finantskriis tõi Kreekas kaasa püsivalt negatiivsed kasvumäärad (kusjuures seda probleemi ei olnud võimalik lahendada kolme rahvusvahelise päästepaketiga), tõsised likviidsusprobleemid ja avaliku sektori rahaliste vahendite puuduse;

    D.

    arvestades, et Kreekat ja Kreeka saari on eriti rängalt mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt pagulas- ja rändekriis ning rändajate ja pagulaste suurenenud sissevool avaldab riigile suurt survet, mille tulemuseks on suur löök kohalikule majandustegevusele, eelkõige turismi valdkonnas;

    E.

    arvestades, et ajavahemikus 2007–2013 vähenes Kreeka SKP reaalväärtuses 26 % ja kuigi majanduslangus jõudis 2014. aastal lõpule, oli kasv enam kui kahe aasta vältel alla 1 %; arvestades, et tööhõive määr vähenes 2013. aastal 66 %-lt 53 %-le, mis osutab sellele, et tööga oli hõivatud ainult veidi rohkem kui pool tööealisest elanikkonnast; samal ajavahemikul suurenes töötus 8,4 %-lt 27,5 %-le, mis mõjutas tugevalt Kreeka elanikkonna ostujõudu ja kahjustas tõsiselt mitut sektorit, sealhulgas tervishoidu; arvestades, et Eurostati viimaste andmete kohaselt on töötuse määr 20,8 % ning noorte töötuse määr on kõrge;

    F.

    arvestades, et komisjon ja kaasseadusandjad tunnistasid 2015. aastal, et kriis on Kreekat mõjutanud ainulaadsel viisil, mis võis avaldada tõsist mõju tegevuse lõpuleviimisele nii programmitöö perioodidel 2000–2006 ja 2007–2013 kui ka programmitöö perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika programmide elluviimise alustamisele;

    G.

    arvestades, et määruse (EL) nr 2015/1839 vastuvõtmise eesmärk oli anda Kreekale likviidsust olulisel hetkel, enne kui programmide elluviimine oleks peatunud ja vajalikud investeerimisvõimalused käest lastud, kuna perioodide 2000–2006 ja 2007–2013 projektide lõpetamata jätmise korral oleks olulised summad tagasi nõutud;

    H.

    arvestades, et määruses (EL) 2015/1839 nähti programmitöö perioodiks 2014–2020 ette kahes osas tehtavad esialgsed täiendavad eelmaksed – kumbki 3,5 % Ühtekuuluvusfondist ning EMKFst antavast toetusest –, ning 100 % kaasrahastamismäära kohaldamine programmitöö perioodi 2007–2013 rahastamiskõlblike kulude jaoks, samuti viimase 5 % ülejäänud ELi maksete, mida muidu oleks hoitud programmide lõpetamiseni, varajane eraldamine;

    I.

    arvestades, et määrus võeti vastu eesmärgiga reageerida tõsisele kriisiolukorrale nii kiiresti kui võimalik ning tagada Kreekale piisavad rahalised vahendid programmitöö perioodi 2007–2013 projektide lõpuleviimiseks ning praeguse perioodi projektide elluviimise alustamiseks;

    J.

    arvestades, et artikli 152 lõike 6 teise lõigu kohaselt tuli Kreekal esitada 2016. aasta lõpuks komisjonile aruanne 100 % kaasrahastamismäära rakendamist ja programmitöö perioodi lõpus programmidesse tehtavate maksete ülemmäära käsitlevate sätete rakendamise kohta;

    K.

    arvestades, et EL kandis Kreekas rahastamisperioodil 2007–2013 95 % kõigist investeerimiskuludest (muidu kohaldatav maksimum on 85 %st), kasutades määruse (EL) nr 1311/2011 kohaselt lubatavat lisatoetuse meedet;

    L.

    arvestades, et 2015. aasta oktoobris loodi spetsiaalne eraldatud konto, kuhu kanti kõik ELi rahastatavate projektide rahastamiseks eraldatud vahendid, et tagada nende kasutamine vaid makseteks rakenduskavadest toetusesaajatele ja vastavateks tegevusteks;

    M.

    arvestades, et Kreeka on alates 2011. aastast saanud toetust ka komisjoni Kreeka rakkerühma kaudu, kust on antud tehnilist abi riigi reformiprotsessi jaoks, ning alates 2015. aastast struktuurireformi tugiteenistuse kaudu, mis pakub abi majanduskasvu soodustavate reformide ettevalmistamiseks, kavandamiseks, elluviimiseks ja hindamiseks; arvestades, et määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020, jõustus 20. mail 2017, mis tähistas olulist hetke struktuurireformi tugiteenistuse kohustuste osas huvitatud liikmesriikide, sealhulgas Kreeka jaoks;

    1.

    		 kordab ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisel, töötuse vastu võitlemisel, ebavõrdsuse vähendamisel, kõigi ELi piirkondade konkurentsivõime parandamisel, Euroopa solidaarsuse väljendamisel ning teiste poliitikameetmete täiendamisel; tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on suurim Kreekasse tehtavate otseinvesteeringute allikas;

    2.

    		 võtab teadmiseks aruande määruse (EL) 2015/1839 alusel programmitöö perioodil 2007–2013 eraldatud summade kasutamise kohta, mille esitamise tähtaeg oli 2016. aasta lõpus; märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid aruande 2017. aasta mais ning Euroopa Parlament sai sellega tutvuda 2017. aasta detsembris pärast korduvate päringute tegemist; avaldab heameelt, et komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile esialgse hinnangu 181 prioriteetse projekti kohta kogusummas 11,5 miljardit eurot, mis vastab ligikaudu 55 %-le Kreekale ajavahemikus 2007-2013 eraldatud ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi vahendite kogumahust, millest 118 oli juba programmitöö perioodi lõpuks edukalt ellu viidud ja 24 lõpetati järk-järgult;

    3.

    		 rõhutab, et eespool nimetatud aruandes esitatud andmete kohaselt oli Kreeka erimeetmeid käsitleva määruse vastuvõtmise järel otsene mõju likviidsusele 2015. aastal 1 001 709 731,50 eurot ning 2016. aastal 467 674 209,45 eurot; märgib ühtlasi, et koos esialgsete eelmaksete suurenemisega programmitöö perioodiks 2014–2020 eraldati Kreekale aastatel 2015–2016 ligikaudu 2 miljardit eurot;

    4.

    		 tunneb heameelt, et makstud summad olid suunatud väga erinevatele projektidele: transport ja muu taristu (keskkond, turism, kultuur, linna- ja maapiirkondade taaselustamine, sotsiaalsed taristud), infoühiskonna projektid ning inimressursside arendamise meetmed; väljendab ühtlasi heameelt asjaolu üle, et 63 % kogumaksetest riigiabi projektidesse olid seotud toetusega ettevõtetele ja ettevõtlusprojektidele, mis aitas otseselt kaasa konkurentsivõimele ja ettevõtlusriski vähendamisele, ning 37 % olid seotud taristuprojektide riigiabimeetmetega, millega täiendati meetmeid turutingimuste ja ettevõtluse parendamise valdkonnas;

    5.

    		 on rahul, et Kreeka ametiasutuste esitatud aruandes tunnistatakse, et likviidsuse suurenemine suurendas samal ajal ligikaudu 1,5 miljardi euro võrra ka finantstulu ning aastate 2015–2016 avaliku sektori investeerimisprogrammi;

    6.

    		 väljendab heameelt meetmete mõju üle seoses majandustegevuse elavdamise, märkimisväärse arvu ettevõtete käibe ja käibekapitali normaliseerimise ja konsolideerimise, töökohtade loomise ja säilitamise ning oluliste tootmistaristute rajamisega, mis kajastub ka olulises mõjus eelarvesse laenunud maksutulule;

    7.

    		 võtab teadmiseks, et määruse rakendamise tulemusena ELi poolt eraldatud rahalisi vahendeid kasutati 2015. aastal rakenduskavade kohaste projektide lõpuleviimiseks rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni ning 2016. aastal aitas ülejäänud, kõrvuti riiklike vahenditega makstud summa kaasa muude projektide lõpuleviimisele;

    8.

    		 avaldab heameelt, et Kreeka ametiasutused otsustasid projektide liigitamise ümber korraldada ja selgitada välja suurprojektid, mis tuli lõpule viia; rõhutab, et see aitas olulisel määral kõrvaldada institutsioonilisi ja haldustakistusi ning teha kindlaks esmatähtsad meetmed, mida viivitamatult rakendada, ennetades seeläbi ka finantskorrektsioone; väljendab heameelt asjaolu üle, et rahalised vahendid, mille EL maksis välja määruse (EL) 2015/1839 alusel, vähendasid oluliselt lõpetamata jäänuks tunnistatud projektide arvu; märgib, et võrreldes programmitöö perioodiga 2000–2006, mil ligikaudu 900 projekti jäi lõpule viimata, ei olnud programmitöö perioodi 2007–2013 lõplike nõuete esitamise ajaks veel lõpule viidud 79 projekti, kuid need peaksid saama eeldatavalt lõpule viidud riigi rahalisi vahendeid kasutades;

    9.

    		 toonitab, et struktuurifondide kasutamine paranes märkimisväärselt ning 2016. aasta märtsi lõpu seisuga oli maksete määr Kreekas programmitöö perioodi 2007–2013 osas üle 97 % (5) ning aastate 2007–2013 programmide kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis 31. märtsi 2018. aasta seisuga näitas, et Kreekal ei olnud rubriigi 1b all täitmata kulukohustusi (6); väljendab heameelt asjaolu üle, et Kreeka oli esimene liikmesriik, kus võeti kasutatavad vahendid täiel määral kasutusele ja jõuti 100 %-lise kasutusmäärani ELi keskmiselt 96 %-ga võrreldes;

    10.

    		 tunnistab siiski, et kasutamismäärad annavad ainult esialgset teavet ning rahaliste vahendite kasutamist ei tohiks rõhutada investeeringute tõhususe, lisaväärtuse ja kvaliteedi arvelt; märgib, et erimeetmed on makromajanduslikku laadi ning nende mõju avaldumist konkreetsetele projektidele on raske tuvastada;

    11.

    		 tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on märkimisväärne mõju mitme liikmesriigi SKP-le ja muudele näitajatele ning sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele üldiselt ning Kreekas ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika kaudu toetatud investeeringud suurendasid SKP-d eelmise programmitöö perioodi lõpus 2015. aastal hinnanguliselt veidi enam kui 2 % üle taseme, mis see oleks olnud ilma rahaliste vahendite eraldamiseta; tuletab meelde, et ELi struktuurifondide kasutamine peab alati keskenduma aluslepingutel põhinevate eesmärkide täitmisele ja tõelise ELi lisaväärtuse loomisele, sihikule tuleb võtta ELi prioriteedid ning saavutada enamat kui vaid SKP kasv;

    12.

    		 võtab teadmiseks Kreeka ametiasutuste esitatud aruande (programmitöö perioodil 2007–2013 määruse (EL) 2015/1839 alusel eraldatud summade kasutamise kohta) peamiselt kvantitatiivset analüüsi, mis vastab õiguslikele nõuetele; tunnistab, et erimeetmete mõju ei ole võimalik eristada üldisest mõjust, mida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on Kreekas avaldanud, kuid on seisukohal, et kvalitatiivne hindamine, mida on küll raske teha, aitaks analüüsi täiendada ja mõista selle tulemusi; julgustab komisjoni andma rohkem teavet suurema konkurentsivõime, tootlikkuse ning jätkusuutlikkuse kohta sotsiaalsete ja ökoloogiliste aspektidega seoses;

    13.

    		 tunneb heameelt asjaolu üle, et 31. detsembril 2016 komisjonile edastatud lõplike andmete kohaselt oli Kreeka ametiasutuste esitatud maksetaotluste summa 1,6 miljardit eurot ja Kreeka andmetel oli programmitöö perioodi 2014–2020 maksete täitmismäär 31. märtsi 2018. aasta seisuga 28 % (7), millega Kreeka tulemused olid liikmesriikide hulgas üldiselt ühed paremad, hoolimata teatavatest erinevustest jaotamise taseme ja fondi kasutusmäära osas; toetab ühtlasi määruse (EL) 2015/1839 vastuvõtmist, kuna tegemist on olulise meetmega, mis oli asjakohane Kreekale kriitilisel hetkel vajadustele vastava toetuse andmiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi täiendavad eelmaksed kaeti nõuetekohaselt täielikult vahemaksete taotlustega, kuid märgib, et täiendavaid eelmakseid ei kaetud täielikult Euroopa Sotsiaalfondi (ligikaudu 4 %) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi puhul;

    14.

    		 tuletab meelde asjakohaste struktuurireformide tähtsust; tunnustab tehtud pingutusi ja kutsub Kreekat üles kasutama täiel määral ära struktuurireformi tugiprogrammi raames pakutavaid abivõimalusi, et luua soodne ärikeskkond Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusaks ja tulemuslikuks kasutamiseks ning maksimeerida nende sotsiaalmajanduslikku mõju;

    15.

    		 tunnistab, et avaliku sektori investeeringute toetamise ning ELi investeeringute paindliku kasutamisega rahaliste vahendite ümberplaneerimise või kaasrahastamismäära tõstmise teel leevendas regionaalpoliitika mitmes liikmesriigis finantskriisi mõju ning aitas eelarvet jätkusuutlikult tugevdada; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada asjakohane rahastamine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal; kordab siiski, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks näha peamist avaliku sektori investeerimisvahendit ning täiendavate avaliku ja erasektori rahaliste vahendite ligimeelitamise katalüsaatorit ning sarnased meetmed, mille tulemusena vähenevad struktuurifondidest rahastatavate rakenduskavade jaoks rahastuse saamiseks nõutavad riiklikud kaasrahastamismäärad Kreekas või muudes liikmesriikides, tuleks ette näha ainult erandkorras ning enne vastuvõtmist ja elluviimist tuleks neid meetmeid mõjususe seisukohalt analüüsida ning need peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud;

    16.

    		 märgib, et mõnel piirkonnal on raskusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide kaasrahastamisega; palub seetõttu komisjonil kaaluda Euroopa poolaasta ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames kiiremas korras mõju, mida valitsemissektori eelarvepuudujäägi arvutamisele avaldavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kaasrahastatavad piirkondlikud investeeringud, eelkõige vähemarenenud piirkondades;

    17.

    		 tuletab Kreeka ametiasutustele meelde, kui oluline on tagada nõuetekohane teabevahetus ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud investeeringutega nähtavus;

    18.

    		 väljendab heameelt esialgse hinnangu üle, et programmitöö periood 2007–2013 lõpetatakse eeldatavalt ilma rahaliste vahendite kaotuseta Kreeka jaoks; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti sulgemisprotsessi tulemustest, mis peaks jõudma lõpule 2018. aasta esimesel poolel, ning andma ajakohastatud ülevaate riiklike rahaliste vahendite abil lõpule viidavatest projektidest ja projektidest, mis olid 31. märtsi 2018. aasta seisuga veel lõpule viimata;

    19.

    		 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    (1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

    (2)  ELT L 270, 15.10.2015, lk 1.

    (3)  ELT L 129, 19.5.2017, lk 1.

    (4)  Ateena, mai 2017.

    (5)  Komisjoni talituste töödokument ERFi ja Ühtekuuluvusfondi 2007–2013 järelhindamiste kohta.

    (6)  Rubriigi 1b (programmid 2007–2013) kohaste kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis. Riiklike ametiasutuste määramine ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade 2014–2020 vahemaksete tegemise seis (31. märtsi 2018. aasta seisuga).

    (7)  Rubriigi 1b (programmid 2007–2013) kohaste kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis. Riiklike ametiasutuste määramine ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade 2014–2020 vahemaksete tegemise seis (31. märtsi 2018. aasta seisuga).

    Top