—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, eelkõige 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 25. istungjärguks (1), 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta (2), 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni Hiinas vangistatud kirjastaja Gui Minhai juhtumi kohta (3), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta (4) ning 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni Nobeli preemia laureaadi Liu Xiaobo ja Lee Ming-che juhtumite kohta (5),

—

võttes arvesse 2003. aastal käivitatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust ning komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“,

—

võttes arvesse 1. ja 2. juunil 2017 Brüsselis toimunud ELi ja Hiina tippkohtumist,

—

võttes arvesse uue riikliku julgeolekuseaduse vastuvõtmist Hiina Rahvakongressi alalise komisjoni poolt 1. juulil 2015 ja välismaiste vabaühenduste haldamise uue seaduse teise eelnõu avaldamist 5. mail 2015,

—

võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning selle artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

—

võttes arvesse 1995. aastal alguse saanud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 35. vooru, mis toimus 22. ja 23. juunil 2017 Brüsselis,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna (mõttevabaduse viljelemise eest) omistamist Wei Jingshengile ja Hu Jiale vastavalt 1996. ja 2008. aastal,

—

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse välisasjade ja julgeolekupoliitika ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste pressiesindaja 27. detsembri 2017. aasta avaldust Wu Gani ja Xie Yangi suhtes tehtud kohtuotsuste kohta Hiinas,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu delegatsiooni 8. detsembri 2017. aasta kohapealset avaldust seoses rahvusvahelise inimõiguste päevaga,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et ELi ja Hiina pikaajaliste suhete keskmes peaks jätkuvalt olema universaalsete inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamine ja järgimine kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neidsamu väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga järgida neid omaenda rahvusvahelises ja arengukoostöös;

B.

arvestades, et president Xi Jinpingi võimuletulekust alates on inimõiguste olukord Hiinas veelgi halvenenud ning valitsuse vaenulikkus rahumeelse teisitimõtlemise, sõna- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes on suurenenud; arvestades, et Hiina ametivõimud on kinni pidanud ja vastutusele võtnud sadu inimõiguste kaitsjaid, juriste ja ajakirjanikke;

C.

arvestades, et 26. detsembril 2017. aastal mõistis Tianjini kohus aktivist Wu Ganile kaheksa-aastase vanglakaristuse, süüdistades teda riigivõimu õõnestamises; arvestades, et Wu Gan tegi nii internetis kui ka väljaspool seda pidevalt kampaaniatööd tundlikes küsimustes, mis on seotud valitsusepoolse võimu kuritarvitamisega; arvestades, et tema advokaadi sõnul lükkas Wu Gan tagasi kokkuleppe ametivõimudega, mille kohaselt oleks ta saanud tingimisi karistuse, kui ta oleks end süüdi tunnistanud;

D.

arvestades, et samal päeval mõisteti Hunanis süüdi ka inimõiguste advokaat Xie Yang, kuid vabastati kriminaalkaristusest pärast seda, kui ta oli eelnevalt tunnistanud end süüdi õõnestustegevuses; arvestades, et Wu Gan vahistati mitu kuud enne seda, kui 2015. aastal toimusid inimõiguste advokaatide ja kaitsjate vastu enneolematud repressioonid, mille käigus mõne nädala jooksul küsitleti või peeti üle kogu riigi kinni sadu inimesi, sealhulgas Xie Yang; arvestades, et väidete kohaselt on ülekuulajad Xie Yangi piinanud, peksnud ja ähvardanud;

E.

arvestades, et 28. novembril 2017. aastal mõistis Yueyangi vahekohus demokraatia aktivistile Lee Ming-chele viieaastase vanglakaristuse pärast seda, kui oli tunnistanud ta süüdi riigivõimu õõnestamises, ning võttis talt kaheks aastaks ära kõik poliitilised õigused Hiinas; arvestades, et on tõenäoline, et Lee Ming-che avalik ülestunnistus toimus Hiina ametivõimude survel; arvestades, et Lee Ming-che läks kaduma 19. märtsil 2017. aastal pärast seda, kui ta läks Macaust üle Zhuhaisse Hiina Guangdongi provintsis;

F.

arvestades, et tiibeti poepidaja ja keeleõiguste eestkõneleja Tashi Wangchuk vahistati 27. jaanuaril 2016. aastal pärast seda, kui ta esines New Yorgis Times’i videos, toetates tiibetlaste õigust õppida ja käia ülikoolis oma emakeeles; arvestades, et 2016. aasta märtsis esitati Tashi Wangchukile süüdistus separatismi õhutamises ja teda ähvardab kuni 15-aastane vanglakaristus, kuigi ta ütles ajalehele sõnaselgelt, et ta ei nõua Tiibeti iseseisvust;

G.

arvestades, et 2015. aastal vangistati tiibeti munk Choekyi Phurbu kloostrist Sichuani Seda maakonnas selle eest, et ta tähistas pagendatud vaimse juhi dalai-laama sünnipäeva; arvestades, et pärast süüdistuse esitamist hoiti Choekyid lühidalt vangis Ganzi ringkonna Kangdingi maakonnas ja lõpuks saadeti ta neljaks aastaks Sichuani Mianyangi vanglasse; arvestades, et meedia andmetel olid Choekyil neeruprobleemid, ikterus ja muud terviseprobleemid, mis kinnipidamise tõttu halvenesid;

H.

arvestades, et inimõiguste advokaate on jätkuvalt hirmutatud ja vangistatud, nagu juhtus tuntud juristide Li Yuhaniga, kes on olnud suhtlemisvõimaluseta alates 2017. aasta novembrist, ja Wang Quanzhangiga, kes vahistati 2015. aasta juulis ning kes on olnud suhtlemisvõimaluseta üle 800 päeva ja keda on väidetavalt piinatud; arvestades, et inimõiguste kaitsjaid, kes on petitsiooni esitajad ja kes reisivad suurematesse linnadesse, et tõstatada kohalikke küsimusi, peetakse kinni ja vangistatakse, nagu ka Li Xiaoling, kes on olnud vahi all alates 2017. aasta juunist ning kannatab jätkuvalt tõsise glaukoomi tõttu; arvestades, et kinni on peetud ka petitsiooni esitajatele ja teistele inimõiguste kaitsjatele platvormi pakkuvaid inimõiguste kaitsjaid, nagu Ding Lingjie, Liu Feiyue ja Zhen Jianghua;

I.

arvestades, et Hiina valitsus on vastu võtnud uusi seadusi, eelkõige riikliku julgeoleku seaduse, terrorismivastase seaduse, küberjulgeoleku seaduse ja välismaiste vabaühenduste haldamise seaduse, millega tembeldatakse avalikud väljaastumised ja valitsuse rahumeelne kritiseerimine ohuks riiklikule julgeolekule, tugevdatakse tsensuuri, järelevalvet ja kontrolli üksikisikute ja ühiskonnarühmade üle ning hirmutatakse inimesi, et nad hoiduksid nõudmast inimõiguste järgimist;

J.

arvestades, et ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas annab nõukogu lubaduse, et EL edendab demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi eranditult kõigis oma välistegevuse valdkondades ning asetab inimõigused kõigi kolmandate riikide, k.a strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.