EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.12.2018

COM(2018) 818 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Liidu kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi rakendamine 2015. aastal

{SWD(2018) 489 final}

SISSEJUHATUS

Aruandes käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 282/2014 1 kehtestatud kolmanda terviseprogrammi (2014–2020) 2015. aasta tööprogrammi rakendamist.

Määruse artikli 13 kohaselt peab komisjon andma terviseprogrammi komiteele ning ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru kõikide programmi raames rahastatud meetmete rakendamise kohta. Käesoleva aruandega täidetakse viimane nõue. Aruandes esitatakse üksikasjalik teave 2015. aasta eelarve ja selle täitmise kohta. Selles võetakse arvesse ka 2015. aasta tööprogrammi muudatust rahaliste vahendite suunamiseks nendesse eriti suure rändesurvega liikmesriikidesse, mis vajavad toetust sellega seonduvate terviseprobleemide lahendamisel.

Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis tuuakse näiteid teisest 2 ja kolmandast terviseprogrammist kaasrahastatud põhimeetmete kohta, mille lõpptulemused said kättesaadavaks 2015. aastal. Selles tuuakse ka näiteid 2015. aasta tööprogrammist rahastatud meetmete kohta sellistes tugivaldkondades nagu hindamine ja levitamine. Aruandes esitatakse ka tabelid, mis annavad ülevaate kõikidest kaasrahastatud tegevustest ja lepingutest.

2015. aasta tööprogramm keskendus innovatsioonile tervise ja tervishoiu valdkonnas ning käesolevas aruandes on esile toodud kaks seotud meetmete rühma (tervisetehnoloogia ja rändajate tervis). Komisjon otsustas 2015. aasta tööprogrammi muuta, 3 et reageerida selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate rändajate massilisele sissevoolule ja vajadusele toetada rahaliselt organisatsioone, kes suudavad aidata liikmesriikidel seda hädaolukorda lahendada.

Komisjon tagab, et kolmanda terviseprogrammi rakendamist jälgitakse hoolikalt ja et tulemusi tutvustatakse laiemalt. Ta jätkab ka kõikide liikmesriikide ja muude programmis osalevate riikide osalemise julgustamist ja püüab saavutada koostoimet teiste ELi rahastamisprogrammidega.

SISUKORD

SISSEJUHATUS    

2015. AASTA TEEMAD JA MEETMED    

EELARVE TÄITMINE    

1.    Eelarve    

2.    Eesmärgid, prioriteedid ja rahastamismehhanismid 2015. aastal    

3.    Tegevuseelarve täitmine rahastamismehhanismide kaupa    

4.    Toetusesaajad    

MUU PÕHITEAVE    

2015. AASTA TEEMAD JA MEETMED

2015. aasta tööprogrammi prioriteetne terviseteema oli tervisetehnoloogia hindamine ja innovatsioon. Sellega tegeleti mitme rahastamismehhanismi kaudu rahastatud meetmega, mille lepingud sõlmiti 2016. aasta esimeses kvartalis. Enamik lepingutest sõlmiti kolmeks aastaks, mis tähendab, et neid rakendatakse 2018. aasta lõpuni ja mõnel juhul kuni 2020. aastani. Need on:

·uus tervisetehnoloogia hindamise ühismeede, mille raames saab üks tervisepoliitika aspekt suurema ELi toetuse (11 999 798,74 eurot) kui kolmanda terviseprogrammi raames kunagi varem antud;

·kaks projekti ja ühismeede integreeritud hoolduse valdkonnas (ELi toetus kokku 6 837 798,31 eurot) ning

·ettevalmistused Euroopa tugivõrgustike loomiseks (381 372,23 eurot).

Taust: uus tervisetehnoloogia hindamise ühismeede on ELi selle valdkonna koostöö teaduslik ja tehniline komponent. See algatati 2016. aasta juunis ja seda rakendatakse 2020. aastani. See hõlmab valitsuste määratud organisatsioone (ELi riikidest, ELi läbirääkijariikidest, EMP ja EFTA riikidest) ja paljusid asjakohaseid piirkondlikke asutusi ja mittetulundusorganisatsioone, kes Euroopas tervisetehnoloogia hindamisega tegelevad või seda toetavad.

Eesmärk: toetada tervisetehnoloogia hindamisega tegelevate organisatsioonide vabatahtlikku teaduslikku ja tehnilist koostööd. See koostöö peaks aitama välja töötada pärast terviseprogrammi raames toimuvat ELi rahastamist jätkatava ühistöö mudelit.

Vahendid: suurt rõhku pannakse tervisetehnoloogia hinnangute ühisele koostamisele ja varasele dialoogile tulemuste ja nende riikides kasutamise teemal. Varaseid nõuandeid otsivad äriühingud on hakanud varast dialoogi ja eelkõige samaaegset konsulteerimist kõrgelt hindama. Ühismeetme partnerid on saanud alates 2018. aasta maist 29 varase dialoogi taotlust. Tervisetehnoloogia hindamise käigus hinnatakse ka tervisetehnoloogia muid aspekte, näiteks selle mõju patsiendi kuludele ja tervishoiusüsteemi korraldusele hoolduse ja ravi pakkumisel. See on valdkondadevaheline protsess, mille käigus vaadatakse süstemaatiliselt läbi tervisetehnoloogia kasutamisega seotud meditsiinilised, korralduslikud, sotsiaalsed ja eetikaküsimused.

Taust: ühe integreeritud hooldust käsitleva kaasrahastatud projekti raames luuakse innovaatiliste Euroopa tervishoiupiirkondade, tööstusharu ja akadeemiliste ringkondade vaheline partnerlus, mis võib muuta ravi- ja hooldusteenuseid. Projekt hõlmab nii katseprojekti etappi kui ka tavahoolduse ulatuslikumat rakendamist. Projektis osaleb 13 partnerit kuuest ELi riigist (Taani, Saksamaa, Kreeka, Madalmaad, Hispaania ja Ühendkuningriik).

Eesmärk: üldeesmärk on olemasolevate ja toimivate hooldusteenuste koordineerimise ning heade kaugterviseteenuste osutamise tavade kindlakstegemine, levitamine ja arendamine, et jõuda 75 000 hooldusteenuste saaja või patsiendini mitme Euroopa riigi piirkondades ja programmide raames. Projekt toob eeldatavasti kahesugust olulist kasu:

·tugev alus edukaks mestimiseks ja juhendamiseks, mis hõlbustab teadmiste jagamist;

·praktiline toetus aktiivsena ja tervena vananemist ning eakamate inimeste kogukonnas osalemist edendavate heade tavade arendamiseks. 

See koos ühismeetmega peaks aitama integreeritud hoolduse korraldust ja rakendamist ELis märkimisväärselt parandada.

Lisameetmed, mis võeti 2015. aasta suve rändekriisile reageerimiseks ja pärast 2015. aasta tööprogrammi hilisemat muutmist:

·neli rändajate ja pagulaste tervisega seotud projekti (6 239 154 eurot),

·üks otsetoetus Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile (IOM) (1 000 000 eurot).

Nende eesmärk oli „toetada suurenenud rändesurvega liikmesriike terviseprobleemidele reageerimisel, et pakkuda valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele konkreetset toetust ja aidata leevendada rahvatervisele avaldatavat mõju enim mõjutatud ELi liikmesriikides“ 4 .

Taust: üks projekt, mida juhtis Andaluusia rahvatervisekool, koondas partnerid seitsmest riigist (Belgia, Taani, Itaalia, Madalmaad, Poola, Slovakkia ja Hispaania).

Eesmärk: toetada liikmesriike tervishoiusektori koordineerimismehhanismi loomisel või tugevdamisel, et tagada ühtne ja konsolideeritud riiklik ja riikidevaheline reageerimine saabuvate rändajate (pagulased, varjupaigataotlejad ja muud rändajate rühmad) tervisega seotud probleemidele, ennetades samal ajal võimalikke nakkushaigusi ja piiriüleseid terviseohtusid ja tegeledes nendega. See saavutati olemasoleva koordineerimismehhanismi hindamise ning koordineerimise ja tervishoiutöötajate võimete ja oskuste parandamisega.

Taust: teises projektis osales kaheksa partnerit eesmärgiga toetada 11 liikmesriigi tervishoiuasutusi.

Eesmärk: projekt keskendus saabuvate rändajate tervise hindamisele ühise vahendi abil, mis võimaldab liikmesriikidel avastada ja hinnata võimalikke ohte, levitada terviseedendusmaterjale ning suurendada sidusrühmade teadlikkust.

Üksikasjalik ülevaade kõigist 2015. aasta tööprogrammi raames rahastatud meetmetest on antud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

EELARVE TÄITMINE

1.Eelarve

Kolmanda terviseprogrammi 2014–2020 kogueelarve on 449,4 miljonit eurot. See hõlmab 30 miljonit eurot Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (Chafea) toimimise tarbeks. Komisjon on volitanud Chafeat terviseprogrammi 2014–2020 juhtima. Chafea on osutanud komisjonile tehnilist, teaduslikku ja haldusabi terviseprogrammi rakendamisel alates 2005. aastast 5 . Chafea korraldab iga-aastasi projektikonkursse, koordineerib esitatud pakkumuste hindamist, peab läbirääkimisi, allkirjastab ja haldab seotud toetuslepinguid ning levitab meetmete tulemusi. Chafea vastutab ka paljude hankemenetluste eest.

2015. aasta tööprogrammi töökavas 6 kehtestatud eelarve oli 59 750 000 eurot, mis jagunes järgmiselt:

·tegevuskulud: 54 041 000 eurot, mis vastab liidu kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi aastateks 2014–2020 eelarvereale 17 03 01 („Innovatsiooni soodustamine tervishoius, tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse parandamine ja liidu kodanike kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude eest“);

·halduskulud: 1 500 000 eurot, mis vastab liidu kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi aastateks 2014–2020 toetuskulude eelarvereale 17 01 04 02.

Tegevuseelarve oli kokku 55 629 805 eurot ja halduseelarve kokku 1 551 822,66 eurot. See hõlmas EFTA/EMP assigneeringuid ja sissenõutud assigneeringuid eelmistest eelarveaastatest.

2015. aastal täitis Chafea tegevuseelarve 47 967 105,24 euro ulatuses, samal ajal kui Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat täitis eelarve 6 810 913,51 euro ulatuses, mis hõlmas hankeid, otsetoetusi ja muid meetmeid kogusummas 54 778 018,75 eurot.

2.Eesmärgid, prioriteedid ja rahastamismehhanismid 2015. aastal

2015. aastal jagunes kogu tegevuseelarve programmi nelja erieesmärgi vahel järgmiselt.

1.Tervise edendamine: 15 669 170,92 eurot (29 % 2015. aasta tegevuseelarvest) tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja tervislikke eluviise soosiva keskkonna loomiseks, pidades silmas põhimõtet, mille kohaselt tuleb tervist arvesse võtta kõikides poliitikavaldkondades.

2.Terviseohud: 5 016 028,59 eurot (9 % 2015. aasta tegevuseelarvest) liidu kodanike kaitsmiseks tõsiste piiriüleste terviseohtude eest.

3.Tervishoiusüsteemid: 25 106 924,35 eurot (46 % 2015. aasta tegevuseelarvest) panustamiseks innovaatilistesse, tõhusatesse ja jätkusuutlikesse tervishoiusüsteemidesse.

4.Parem ja ohutum tervishoid: 6 127 923,17 eurot (11 % 2015. aasta tegevuseelarvest) ELi kodanike juurdepääsu hõlbustamiseks parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.

Projektikonkurss, mis korraldati „suurenenud rändesurvega liikmesriikide toetamiseks terviseprobleemidele reageerimisel“ oli esimese (tervise edendamine) ja teise eesmärgiga (terviseohud) seotud horisontaalne meede. Vastav summa (7 234 199,58 eurot, 13 % 2015. aasta tegevuseelarvest) jaotati esimese ja teise eesmärgi vahel võrdselt ja tulemuseks saadi eespool esitatud arvud.

Peale selle eraldati horisontaalsetele tegevustele (IT-teenused, teabevahetus) 2 857 971,72 eurot (5 % 2015. aasta tegevuseelarvest).

Joonis 1. 2015. aasta tegevuseelarve kolmanda terviseprogrammi eesmärkide kaupa

Alltoodud joonisel on esitatud teave 2015. aastal eri valdkondlike prioriteetide raames ELi toetusena eraldatud terviseprogrammi assigneeringute kohta.

Joonis 2. 2015. aasta tegevuseelarve valdkondlike prioriteetide kaupa

Programmi rakendatakse mitmesuguste rahastamisvahendite abil. Need on:

·liikmesriikide ametiasutustega kaasrahastatud meetmed (ühismeetmed);

·projektitoetused;

·tegevustoetused valitsusvälistele organisatsioonidele;

·otselepingud rahvusvaheliste organisatsioonidega;

·avalikud hanked;

·muud meetmed, nagu teaduskomiteed, halduslepingud Teadusuuringute Ühiskeskusega ja toetused nõukogu eesistujariigi konverentsideks.

Algatusi valiti rahastamiseks välja konkurentsipõhise valiku- ja toetuse määramise menetluse abil. Neid ei kasutata siiski ühismeetmete, otsetoetuslepingute ja nõukogu eesistujariikide korraldatavate konverentside puhul, kuna konkurentsipõhised menetlused ei ole sellistel juhtudel erieeskirjade kohaselt lubatud või ei kasutata neid praktikas, näiteks monopoolse seisundi tõttu.

Haldusassigneeringutega kaeti uuringute kulud, ekspertide kohtumiste kulud, teabe- ja avaldamiskulud ning IT-süsteemidega seotud tehnilise ja haldusabi kulud.

3.Tegevuseelarve täitmine rahastamismehhanismide kaupa

4.Toetusesaajad

2015. aastal sõlmiti üle 200 8 toetuslepingu ja teenuste hankelepingu eri toetusesaajate ja teenuseosutajatega, alates valitsus- ja valitsusvälistest organisatsioonidest kuni akadeemiliste asutuste ja eraettevõtjateni. Kategooria „Muud“ hõlmab selliseid toetusesaajaid nagu tervishoiuteenuste osutajad ja rahvusvahelised organisatsioonid. Joonisel 3 antakse ülevaade toetusesaajate eri rühmadest.

Joonis 3. Kolmanda terviseprogrammi toetusesaajate liigid 2015. aastal

MUU PÕHITEAVE

2015. aasta oli kolmanda terviseprogrammi rakendamise teine aasta, mida mõjutas tugevalt pagulaste enneolematu Euroopasse sissevoolu põhjustatud surve. See olukord pani proovile programmi paindlikkuse kiirel kohanemisel uute poliitikavajadustega ning Chafea suutlikkuse reageerida asjakohaselt ja rakendada iga-aastase tööprogrammiga seotud otsuseid. Chafea algatas seotud otsetoetuste meetmed ja projektikonkursid rekordajaga ja suutis valitud toetuslepingud sõlmida vähem kui kolme kuu jooksul pärast 2015. aasta tööprogrammi muutmist.

Sellele aitasid kaasa 2014. aastal kasutusele võetud lihtsustatud haldusmenetlused, samuti pakkumuste elektrooniliseks esitamiseks loodud osalejate portaal ning toetuslepingute veebipõhine hindamine ja elektrooniline allkirjastamine. Süsteemi väikestest probleemidest hoolimata vähendas see lepingute sõlmimiseks kuluvat aega.

Ühismeetmetes osalejate arv oli endiselt suhteliselt suur, nagu see oli juba teise terviseprogrammi puhul ja kolmanda terviseprogrammi esimesel aastal. 2015. aastal oli ühismeetme kohta 10–45 partnerit (toetusesaajat). Partnerite arvukus oli programmi üldise haldamise ja koordineerimise seisukohast suur katsumus, sest toetuslepingu pidid allkirjastama kõik partnerid.

Järgides teise terviseprogrammi 2008–2014 järelhindamise 9 ja kolmanda terviseprogrammi vahehindamise 10 soovitusi, investeeris Chafea märkimisväärseid summasid teavitus- ja levitustegevusse, tehes tihedat koostööd tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi ning terviseprogrammi riikide koordinatsioonikeskuste võrgustikuga. Ta korraldas mitu õpikoda, aitas korraldada olulisi riiklikke ja rahvusvahelisi konverentse ning viis ellu eraldi üritusi koostöös liikmesriikide ametiasutustega. 2015. aasta levitamistegevust on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Kolmanda terviseprogrammi raames välja töötatud protsessidele ja vahenditele tuginedes on kasutusele võetud elektrooniline järelevalve ja aruandlus, et hoida kokku mõlema poole aega. Seetõttu on nii toetusesaaja kui ka Chafea asjaajamine muutunud paberivabaks, eelkõige toetuste puhul. ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi ühise tugikeskuse rakendatud CORDA 11 -süsteem koondab kõikide Chafea hallatavate ja programmi „Horisont 2020“ elektroonilisi vahendeid kasutades jälgitavate kaasrahastatud meetmete kohta kogutud andmed. See on peamine teabeallikas, mis annab tagasisidet selle kohta, kas programmi eesmärgid ja prioriteedid on saavutatud ning milliseid meetmeid ja organisatsioone on kaasrahastatud.

Eelseisvatel aastatel on oodata edasisi täiustusi, sealhulgas täiustatud elektroonilist järelevalve- ja aruandlussüsteemi ning paremat ja sihipärasemat teabe levitamist. Lisaks jätkatakse jõupingutusi, et suurendada nende riikide organisatsioonide ja asutuste osalemist, mis on seni olnud toetusesaajate seas alaesindatud.

Peamiste prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramine programmi igaks aastaks on näidanud iga-aastaste tööprogrammide ühtsuse tagamise lisaväärtust. See on parandanud kolmanda terviseprogrammi üldist ühtsust ja kooskõla ning toetanud eelmiste rahastamisvoorude tulemuste kasutamist.

(1)

ELT L 86, 21.3.2014, lk 1.

(2)

ELT L 301, 20.11.2007, lk 3.

(3)

  https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/programme/docs/wp2015_amendment_en.pdf

(4)

  Konkursikutse avaldati 2015. aasta oktoobris.

(5)

15. detsembri 2004. aasta otsus 2004/858/EÜ (ELT L 369, 16.12.2005, lk 73), muudetud 20. juuni 2008. aasta otsusega 2008/544/EÜ (ELT L 173, 3.7.2008, lk 27). Alates 2014. aasta detsembrist asendab Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametit (EAHC) komisjoni rakendusotsuse 2014/927/EL kohaselt Chafea.

(6)

  Komisjoni 2. juuni 2015. aasta otsus C(2015) 3594 (vt https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/programmes/docs/wp2015_en.pdf ).

(7)

Ühinemiseelseid assigneeringuid veel ei kasutatud, mis põhjustas erinevusi toetuse määramise otsuses esitatud summade ja tegelike summade vahel.

(8)

Välja on jäetud lepingud, mis on sõlmitud üksikute ekspertidega, nt nendega, kes osalevad teaduskomiteedes.

(9)

COM(2016) 243 final, 10.5.2016.

(10)

COM(2017) 586 final, 11.10.2017.

(11)

CORDA on ühine teadusuuringute andmebaas, st koht, kus hoitakse kogu teavet ELi rahastatud projektide ja nende tulemuste kohta. See loodi 1990. aastal ELi rahastatud teadusuuringute viiteandmebaasina ja hõlmab nüüd kolmanda terviseprogrammi kaasrahastatud meetmeid, mida hallatakse programmi „Horisont 2020“ vahendite abil.