EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.6.2018

COM(2018) 448 final

KOMISJONI ARUANNE

20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi
kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse
Koondaruanne 2016. aasta kohta

KOMISJONI ARUANNE

20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi
kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse
Koondaruanne 2016. aasta kohta

1.    Sissejuhatus

Euroopa Liit (EL) võttis 2005. aastal metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (Forest Law Enforcement, Governance and Trade, FLEGT) 2003. aasta tegevuskava elluviimise raames vastu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 1 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (edaspidi „FLEGT-määrus“) 2 . 2008. aastal võttis komisjon vastu ka rakendusmääruse (EÜ) nr 1024/2008 3 , millega kehtestatakse FLEGT-määruse üksikasjalikud rakendusmeetmed.

FLEGT-määruses on sätestatud eeskirjad FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamiseks puitu tootvate riikidega sõlmitud vabatahtlike partnerluslepingute kaudu, sealhulgas nõue, et FLEGT-partnerriikidest pärit puittoodete importimisel ELi peab neil olema FLEGT-litsents.

FLEGT-litsentsimissüsteem võeti esimest korda kasutusele 15. novembril 2016, kui FLEGT-litsentse hakati väljastama Indoneesias. Indoneesia oli ainuke FLEGT-partnerriik, kes seda süsteemi 2016. aastal kasutas.

FLEGT-määruse artikli 8 lõike 3 kohaselt peab komisjon koostama ja avalikustama iga-aastase koondaruande, mis põhineb liikmesriikide poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud teabel kooskõlas artikli 8 lõikega 1.

Et liikmesriikide aruandlust hõlbustada, määras komisjon kooskõlas artikli 8 lõikega 2 kindlaks aruandevormi. Liikmesriigid nõustusid vormiga FLEGT-eksperdirühmas. Et hõlbustada järelevalvet FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise üle, sisaldab vorm lisaks artikli 8 lõike 1 alusel nõutavatele andmetele ka vajalikku teavet liikmesriikide peamiste kohustuste kohta FLEGT-määruse raames (nt määratud pädev asutus / pädevad asutused, sanktsioonid), samuti teavet FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise praktiliste küsimuste kohta. 

Käesolevas aruandes esitatakse analüüs liikmesriikide esimeste aastaaruannete kohta FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamisest 2016. aastal ning see aruanne hõlmab perioodi 15. novembrist kuni 31. detsembrini 2016. Analüüs näitab FLEGT-määruse rakendamise hetkeseisu kogu ELis, selles tuuakse välja järeldused ja kirjeldatakse järgmisi samme.

Konsultant UNEP-WCMC on koostanud komisjonile riiklikest aruannetest üksikasjalikuma analüüsi. See analüüs sisaldab täpsemat teavet ja on saadaval komisjoni veebisaidil 4 .

2.Taust

Ebaseaduslik metsaraie on suure rahvusvahelise tähtsusega ulatuslik probleem. Sellel on laastav mõju mitmele maailma väärtuslikemale allesjäänud metsale ja neis elavatele inimestele, kes sõltuvad metsast saadavatest ressurssidest. Ebaseaduslik metsaraie aitab kaasa troopiliste metsade raadamisele ja metsade seisundi halvenemisele, millest võib olla põhjustatud 7–14 % 5 kogu inimtekkelisest CO2-heitest. Samuti ohustab see elurikkust ja kahjustab säästvat metsamajandamist ning avaldab negatiivset mõju vaesuse vähendamisele, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule ja kestlikule arengule muu hulgas seeläbi, et kahjustab kohaldatavaid õigusakte järgivate ettevõtjate majanduslikku jätkusuutlikkust.

2003. aasta FLEGT-tegevuskavas on esitatud ELi vastus ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubandusega võitlemiseks seeläbi, et parandatakse metsahaldust, tõhustatakse õigusaktide täitmise järelevalvet ning toetatakse seaduslikult ülestöötatud puidu ja puittoodetega kauplemist.

FLEGT-tegevuskava üks peamine element on FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamine, millega tagatakse, et süsteemis osalevatest riikidest eksporditakse üksnes seaduslikult ülestöötatud puitu. FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendatakse puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimise kaudu.

FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute kohaselt töötavad eksportivad riigid välja süsteemid, et kontrollida ELi eksporditava puidu seaduslikkust, ning litsentsimissüsteemi, millega tagatakse, et liitu imporditud puit on üles töötatud kooskõlas partnerriigi õigusnõuetega, nagu on sätestatud vastavas FLEGTi vabatahtlikus partnerluslepingus.

FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamisala hõlmab FLEGT-määruse II lisas loetletud kohustuslike toodete põhinimekirja, samuti täiendavaid riigipõhiseid tooteid, mis loetletakse III lisas (kooskõlas vastavas vabatahtlikus partnerluslepingus kokkulepitud kohaldamisalaga).

Tänase seisuga on sõlmitud kuus vabatahtlikku partnerluslepingut Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Ghana, Indoneesia, Libeeria ja Kongo Vabariigiga. Läbirääkimised on pooleli veel üheksa partnerriigiga: Côte d’Ivoire, Kongo Demokraatlik Vabariik, Gabon, Guyana, Honduras, Laos, Malaisia, Tai ja Vietnam.

FLEGTi vabatahtlik partnerlusleping ELi ja Indoneesia vahel jõustus 1. mail 2014 6 . Lepinguga on kehtestatud Indoneesia jaoks FLEGT-litsentsimissüsteemi raamistik, institutsioonid ja süsteemid. Lepingus on sätestatud puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi (Timber Legality Assurance System (TLAS)) ehk indoneesia keeles „Sistem Verificasi Legalitas Kayu (SVLK)“ tarneahela kontroll, õigusvastavuse raamistik ja sõltumatute auditite nõuded.

Indoneesia TLASi positiivse tulemusega ühishindamise järel sai Indoneesiast 15. novembril 2016 esimene riik, kes kasutab FLEGT-litsentsimissüsteemi. Kooskõlas FLEGT-määruse artikli 10 lõigetega 1 ja 3 hõlmas otsus FLEGT-litsentsimissüsteem Indoneesias kasutusele võtta FLEGT-määruse I ja III lisa muutmist komisjoni delegeeritud määrusega 7 , et lisada Indoneesia ja selle litsentsiteabeüksus (Licensing Information Unit, LIU) I lisasse „Partnerriigid ja nende määratud litsentse väljastavad asutused“ ning tooted, mille suhtes kohaldatakse FLEGT-litsentsimissüsteemi, III lisasse „Puittooted, mille suhtes kohaldatakse FLEGT-litsentsimissüsteemi üksnes vastava partnerriigi puhul“. See puudutab suuremat osa ELi puidumääruses (EU Timber Regulation, EUTR) 8 nimetatud toodetest ning Indoneesia ja ELi vabatahtliku partnerluslepingu I lisa kohaselt ka mööblit, küttepuitu, puidust töövahendeid, puidust tisleri- ja puusepatooteid, puidutselluloosi, paberit ja pabertooteid, köögitarbeid ja lauanõusid ning lisatooteid 9 . Indoneesia FLEGT-litsentsimissüsteem ei hõlma kahte tüüpi tooteid: 1) rotang- või bambustooteid ning 2) muust kui puidust saadud materjalist ja ringlussevõetud materjalist paberit. Peale selle tuleb märkida, et Indoneesia seadused keelavad eksportida suurt hulka tooteid (nt palke), mis jäävad küll põhimõtteliselt FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamisalasse, aga mida ei saa vabatahtliku partnerluslepingu artikli 4 kohaselt FLEGT-litsentsi alla arvata ja seega ELi importida.

Et toetada FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamist ELis, töötas komisjon välja IT-süsteemi FLEGIT/TRACES, mis võimaldab FLEGT-litsentside elektroonilist haldamist liikmesriikides 10 ja mis on ühtlasi FLEGT-litsentside keskne teabehoidla. 2014. aastal avaldas komisjon ka „Tollikontrolli ja FLEGTi hõlmavad rakendussuunised“, 11 et toetada tolliasutusi tööülesannete tõhusal täitmisel kooskõlas FLEGT-määrusega. Et edastada ettevõtjatele ja FLEGTi pädevatele asutustele FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta olulist teavet, töötati lisaks välja FLEGT-litsentside teabepunkt ( www.flegtlicence.org ). Lõpetuseks edastas komisjon liikmesriikidele kooskõlas rakendusmääruse (EÜ) nr 1024/2008 artikli 3 lõikega 2 Indoneesia määratud litsentse väljastavate asutuste nimed ja muud olulised andmed, iga litsentse väljastava asutuse tõendatud templijäljed ja allkirjanäidised ning Indoneesias kasutatava FLEGT-litsentsi templinäidised.

3.FLEGTi iga-aastaste aruannete analüüs

Kooskõlas FLEGT-määruse artikliga 8 peavad liikmesriigid esitama iga aasta 30. aprilliks aruande 12 FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta eelmisel kalendriaastal. Liikmesriikide 13 esitatud iga-aastased aruanded on komisjoni jaoks oluline mehhanism FLEGT-määruse rakendamise jälgimiseks. Ühtlasi on need aluseks teabe jagamisele liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega ning toetavad arengusuundade, suundumuste, puuduste või probleemkohtade ning ka võimalike lahenduste kindlakstegemist.

Artikli 8 lõike 3 alusel koostatud koondaruanne põhineb liikmesriikide 2016. aasta aruannetes esitatud teabel perioodi kohta 2016. aasta 15. novembrist kuni 31. detsembrini. 15 liikmesriiki esitasid aruanded õigel ajal, samas kui 13 liikmesriiki esitasid aruanded pärast tähtaja möödumist.

4.Rakendamise hetkeseis

FLEGT-määruse kohaselt peavad liikmesriigid määrama pädeva(d) asutuse(d) ning võtma vastu tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid määruse jõustamiseks. Riikide aruanded annavad ülevaate riikliku rakendamise hetkeseisust ja võimaldavad hinnata liikmesriigiti saavutatud järjepidevust.

4.1Pädevate asutuste määramine

Kõik liikmesriigid on kooskõlas FLEGT-määruse artikli 7 lõikega 1 määranud pädeva(d) asutuse(d) 14 ja kõik aruandvad liikmesriigid peale ühe (Portugal) andsid teada, millise õigusakti alusel vastavad pädevad asutused määrati.

Seitsmes liikmesriigis on FLEGT-litsentsimise pädevaks asutuseks või sellise pädeva asutuse osaks määratud tolliasutus. 21 liikmesriigis on tolliasutus ja pädev asutus eraldi asutused. Nendes liikmesriikides peaksid olema kehtestatud kokkulepped tagamaks asutuste tulemusliku koostöö FLEGT-litsentside menetlemisel, et pädev asutus saaks vastavaid ülesandeid tolliasutusele delegeerida ning saada vajalikku teavet FLEGT-litsentsi ja konkreetse saadetise vastavuse kontrollimiseks. Selline delegeerimisvõimalus on kehtestatud kõikides liikmesriikides peale ühe (Belgia). Vaatamata sellele on mõned liikmesriigid teatanud, et asutustevahelist koostööd saaks veelgi parandada.

4.2 Imporditud puidu mahud ja seotud FLEGT-litsentside number

Kooskõlas FLEGT-määruse artikli 8 lõikega 1 peaksid liikmesriigid esitama möödunud kalendriaasta kohta aruande, mis hõlmab järgmist:

(a)FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liikmesriiki imporditud puittoodete maht vastavalt II ja III lisas näidatud HS-rubriikidele partnerriikide kaupa;

(b)saadud FLEGT-litsentside arv 15 II ja III lisas näidatud HS-rubriikide ja partnerriikide kaupa;

(c)artikli 6 lõike 1 kohaldamise korral juhtumite arv ja puittoodete mahud 16  

Tasub märkida, et liikmesriigid on ilmselt tõlgendanud erinevalt seda, millist teavet tuleb litsentside arvu ja mahtude kohta esitada.

Litsentside arv

2016. aastal esitati FLEGT-litsentsid 16 liikmesriigile 28st, kusjuures litsentside arv oli liikmesriigiti väga erinev (joonis 1). Aruannete kohaselt saadi kokku 591 litsentsi.

Mõned liikmesriigid teatasid igast litsentsist eraldi ja tõid välja, millised litsentsid hõlmasid rohkem kui ühte harmoneeritud süsteemi (Harmonised Commodity, HS) koodi. Teised esitasid teavet HS-koodide kaupa ja kõikide litsentside pealt kokku arvutatud üldmahtude kohta. Viimasena kirjeldatud lähenemise puhul arvestati mõnda litsentsi aga mitu korda ja seetõttu võeti liikmesriikidega ühendust, et kinnitada kõikide 2016. aastal saadud litsentside koguarv. Kõik asjassepuutuvad liikmesriigid vastasid ja kinnitasid litsentside koguarvu.

Joonis 1.    2016. aastal saadud FLEGT-litsentside arv.

Imporditud kogused

Liikmesriigid teatasid kokku üle 13 600 tonni FLEGT-litsentsiga puidu importimisest aruandeperioodi vältel. Peamiselt imporditi järgmisi tootekategooriaid: 17 mööbel (HS 9403), pabertooted (HS 4802), tisleri- ja puusepatooted (HS 4418), vineer ja samalaadsed tooted (HS 4412) ning puit „pidevprofiiliga“ (HS 4409) (joonis 2). Peamised nimetatud toodete importijad on esitatud joonisel 3.

Joonis 2.    FLEGT-litsentsiga toodete import Indoneesiast ELi 2016. aastal koguste alusel (kg), HS-koodi alusel (HS-koodide täispikk kirjeldus on toodud lisas A).

Joonis 3.    Liikmesriigid, mis olid kuue peamise FLEGT-litsentsiga tooterühma suurimad importijad Indoneesiast ELi 2016. aastal, lähtuvalt aruannetes esitatud kogustest (kg) (HS-koodide täispikk kirjeldus on toodud lisas A).

Mõned liikmesriigid esitasid teavet FLEGT-litsentsides esitatud koguste alusel, samas kui teised esitasid sama teavet tollideklaratsioonides esitatud koguste alusel 18 . Kuna FLEGT-litsentsides ja tollideklaratsioonides esitatud kogustes võib mitmesugustel põhjustel esineda teatavaid vasturääkivusi, pole nende kahe lähenemise alusel esitatud andmed alati võrreldavad. Esimese lähenemise puhul arvestatakse 2016. aasta lõpus kinnitatud litsentsid aasta koguimpordi hulka (aastalõpu tehingud) isegi sel juhul, kui saadetis läbis tolli alles 2017. aastal, samas kui tollideklaratsioonide alusel arvestataks samad kogused hoopis 2017. aasta alla. FLEGT-määruse artikli 8 lõikes 1 täpsustatakse, et liikmesriigid peaksid esitama teavet imporditud puittoodete koguste kohta; aruannetes esinevad vasturääkivused tulenevad ilmselt määruse ja aruandevormi erinevatest tõlgendustest.

Juhtumid, kus saadetis ei kuulu FLEGT-litsentsi alla

2016. aastal oli kõigil asjassepuutuvatel Indoneesiast tulnud saadetistel kehtiv FLEGT-litsents ja ükski liikmesriik ei kohaldanud FLEGT-määruse artikli 6 lõiget 1, st liikmesriigid ei kehtestanud ühtegi sanktsiooni ega võtnud muid kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaseid meetmeid.

4.3Saadetiste täiendav kontrollimine

FLEGT-määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt kasutavad pädevad asutused riskipõhist lähenemist, et otsustada, kas saadetisi on vaja täiendavalt kontrollida. 17 liikmesriigis on sätestatud, millised asutused ja millal peavad FLEGT-litsentsiga saadetisi täiendavalt kontrollima (lisa B, tabel 1). Liikmesriigid teatasid mitmesuguste riskikriteeriumite kasutamisest, et jõuda selgusele, kas saadetist tuleb täiendavalt kontrollida, sh teabe mittevastavuse korral FLEGT-litsentsi ja muude dokumentide, nt arvete, veokirjade ja tollivormistuse teabe vahel (lisa B, tabel 1).

12 liikmesriiki on teinud korraldusi asjatundjate abi kasutamiseks puidu tuvastamiseks ja veel kolm liikmesriiki teatasid ettevalmistustest selliste korralduste tegemiseks. 10 liikmesriigil pole mingeid korraldusi ja kolm liikmesriiki ei esitanud sellekohast teavet.

Kolm liikmesriiki tegid 2016. aastal ELi imporditud FLEGT-litsentsiga 591 saadetise puhul FLEGT-saadetiste füüsilise kontrolli: Küpros (kolm kontrolli), Itaalia (kaheksa kontrolli) ja Ühendkuningriik (üks kontroll). Ülejäänud liikmesriikidest 23 kinnitasid, et füüsilisi kontrolle ei toimunud, samas kui kaks liikmesriiki (Rumeenia, Sloveenia) jätsid täpsustamata, kas füüsilisi kontrolle tehti või mitte.

4.4FLEGT-litsentside menetlustasud 

FLEGT-määruse artikli 5 lõike 6 kohaselt on liikmesriikidel õigus küsida FLEGT-litsentside menetlemise eest tasu ja vastavate tasude võtmisest teatas viis liikmesriiki. Tasude suurus jäi vahemikku 11 kuni 390 eurot, 19 kusjuures 23 liikmesriiki teatas, et ei küsi praegu litsentside eest tasu 20 (lisa B, tabel 2).

4.5Sanktsioonid

FLEGT-määruse artikli 5 lõikes 8 on öeldud: „Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ Ükski liikmesriik ei teatanud sanktsioonide kehtestamisest 2016. aastal FLEGT-määruse rikkumise eest.

19 liikmesriigi aruanded sisaldasid teavet võimalike sanktsioonide kohta. Ülejäänud üheksa liikmesriigi puhul võeti teabe saamiseks ühendust otse pädevate asutustega. Kuus liikmesriiki teatasid halduskaristuste määramisest, kaheksa liikmesriiki kriminaalkaristuste võimalikust rakendamisest ja 14 liikmesriiki mõlemat tüüpi karistuste võimalikust määramisest. Võimalikud trahvid algavad vaid 30 eurost ja ulatuvad lausa 24 miljoni euroni ning 16 liikmesriiki kinnitasid, et rikkumise eest võidakse karistada ka vabadusekaotusega (lisa B, tabel 3).

Kooskõlas FLEGT-määruse artikli 5 lõikega 7 võivad tolliasutused peatada puittoodete lubamise ringlusse või neid kinni pidada, kui on andmeid litsentsi võimaliku kehtetuse kohta, ning 25 liikmesriiki on teatanud, et võivad puittooted konfiskeerida (joonis 4). Küpros, Saksamaa, Portugal, Slovakkia ja Rootsi täpsustasid, et konfiskeeritud kaupadega toimitakse ühel järgmistest viisidest: saadetis müüakse maha või hävitatakse või tagastatakse päritoluriigile. Itaalias võidakse konfiskeeritud kaupu kasutada hariduslikul või teaduslikul eesmärgil, müüa need avalikul oksjonil või hävitada.

Joonis 4. A) Nende liikmesriikide arv, kus võimaliku sanktsioonina võidakse puittooted konfiskeerida, ja B) üksikasjad    selle kohta, milline asutus vastutab konfiskeeritud kaupade kõrvaldamise eest 21

4.6    Rakendamisega seotud probleemid

Liikmesriigid teatasid ka mõnest tehnilisest raskusest ja probleemist teatavate täiendavat kontrollimist vajavate FLEGT-litsentside kontrollimisel, milleks oli vaja suhelda Indoneesia asutustega, et saada lisateavet. Ennekõike tekitasid probleeme vahejuhtumid, kus FLEGT-litsentsidel esitatud teave ei vastanud tollideklaratsioonidele (nt erinev HS-koodide liigitamine, vasturääkivused kaalude või mahtude osas, erinevad puiduliigid jne), nt seoses vigadega FLEGT-litsentside koostamisel, liikmesriikide ja Indoneesia tolliasutuste erinevate seisukohtadega teatavate kaupade õige klassifitseerimise suhtes või viimasel hetkel tehtud ja FLEGT-litsentsis nõuetekohaselt kajastamata jäetud muudatustega teatavate saadetiste sisus. Peale selle peeti vajalikuks parandada ELi ja Indoneesia asutuste õigeaegset teabevahetust.

5. Järeldused

Esimene aruanne hõlmab piiratud ajavahemikku (15. novembrist kuni 31. detsembrini 2016) ja piiratud arvu FLEGT-litsentse (591). Aruandest on sellegipoolest näha, et komisjon ja liikmesriigid võtsid kasutusele kõik nõutavad meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamiseks, sh pädevate asutuste määramine, vajaduse korral tolliasutustega toimuva koostöö korra väljatöötamine ja FLEGT-määruse rikkumise eest sanktsioonide kehtestamine.

Liikmesriikide esitatud teabest nähtub, et kõikidel asjakohastel Indoneesiast pärit saadetistel oli nõuetekohane FLEGT-litsents ning ei esinenud ühtegi juhtumit, kus oleks rakendatud FLEGT-litsentsita saadetiste puhul ettenähtud sanktsioone või muid jõustamismeetmeid.

Võttes arvesse, et FLEGT-litsentsimissüsteem võeti esimest korda kasutusele 2016. aastal ja et see oli nii ELi kui ka Indoneesia erasektori ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks uuenduslik lahendus, võib järeldada, et süsteemi rakendamine on kulgenud edukalt. Sellegipoolest on liikmesriigid toonud välja raskusi süsteemi rakendamisel, eriti seoses FLEGT-litsentsil esitatud teabe ja tollideklaratsioonide mittevastavustega ning seoses õigeaegse teabevahetusega Indoneesia asutustega.

6. Järgmised sammud

Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et saavutada FLEGT-määruse ühtlane kohaldamine kogu ELis, sh koostades vajaduse korral täiendavaid juhenddokumente või vaadates läbi „Tollikontrolli ja FLEGTi hõlmavad rakendussuunised“, võttes arvesse seniseid kogemusi. Peale selle jätkab komisjon IT-süsteemi FLEGIT/TRACES täiustamist ja andmevahetusalast koostööd liikmesriikidega, kes on välja töötanud oma riigisisesed süsteemid.

Selle kõrval jätkab komisjon tihedat koostööd Indoneesia asutustega, et leida lahendus eespool nimetatud murekohtadele ja probleemidele, tehes seda laiema arutelu raames, milles käsitletakse ELi ja Indoneesia vahelise vabatahtliku FLEGTi partnerluslepingu rakendamist ja selle mõju jälgimist. Ühtlasi uurib komisjon koos Indoneesiaga jätkuvalt ka võimalusi vastavate IT-süsteemide lõimimiseks ja kaugemas tulevikus täielikult elektroonilisele litsentsisüsteemile üleminekuks.

Suur erinevus liikmesriikides FLEGT-litsentside käsitlemise eest küsitavate tasude vahel võib osutada erinevustele FLEGT-litsentside menetlemisega seotud halduskuludes või erinevustele vastava töökoormuse hindamisel. Komisjon toetab vastavasisuliste arutelude korraldamist liikmesriikide vahel.

Lisaks eelmainitule on esmakordne aruannete esitamine võimaldanud kindlaks teha mitmeid puudusi aruandevormis. Seega vaadatakse 2018. aasta puhul kasutatav aruandevorm läbi, et täpsustada, millist teavet peavad liikmesriigid seoses FLEGT-määruse artikliga 8 esitama.

Lisa A

2016. aastal imporditud FLEGT-toodete harmoneeritud süsteemi (HS) koodide seletus

HS-kood	Üksikasjad
Ex 4407	Piki kiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm.
4408	Spoon vineerimiseks (sh spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm
4409	Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sealhulgas kokkuühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte.
4412	Vineer, spoonitud plaadid ja muu kihtpuitmaterjal
4414	Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms (mitte bambusest ega rotangist)
4415	Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puitääred (mitte bambusest ega rotangist)
4416	Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad (mitte bambusest ega rotangist)
4417	Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ning -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed (mitte bambusest ega rotangist)
4418	Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja -laastud (mitte bambusest ega rotangist)
4419	Puidust lauanõud ja köögitarbed (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4420 90	Puitmarketrii ja -intarsia; puitlaekad ja -kastikesed juveeltoodete, terariistade jms hoidmiseks.
Ex 4421 90	Muud puittooted Muud – Tuletikutoorikud (mitte bambusest ega rotangist) ja – Muud – Puidust sillutusplokid (mitte bambusest ega rotangist)
4802	Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (sh ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
4804	Katmata jõupaber ja papp rullides või lehtedena (v.a rubriigis 4802 või 4803 nimetatud) (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlussevõetud materjalist)
4810	Paber ja papp, kaetud ühelt või mõlemalt küljelt sideaine abil või ilma selleta kaoliini või muude anorgaaniliste ainetega, ilma muu katteta, värvitud või dekoreeritud pinnaga või ilma, pealetrükiga või -trükita, rullides või ristkülikukujuliste (sh ruut) lehtedena, mis tahes formaadis (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlussevõetud materjalist)
4817	Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valikut paberikaupu (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
9401	Istmed (v.a rubriigis 94 02 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad
9403	Muu mööbel ja selle osad
9406	Kokkupandavad ehitised

B lisa

Tabel 1. Sätted ja kriteeriumid saadetiste täiendava kontrollimise vajaduse üle otsustamiseks

		Täiendava kontrollimise vajaduse otsustamisel kasutatavad kriteeriumid
Riik	Kontrollide tegemise asutus on määratud	Ebakõla litsentsi ja saadetise dokumentide vahel	Puudused dokumentides	Tolli üldine riskianalüüs	Riskianalüüs (nt päritolu, importija)	Pistelised kontrollid	Muu
Austria	✗	✓
Belgia	✗		✓		✓	✓
Bulgaaria	✓						Andmed importija või saadetise kohta
Horvaatia	✓		✓		✓
Küpros	✓						Kõik saadetised läbivad kontrolli
Tšehhi Vabariik	✓	✓	✓
Taani	✓	✓	✓		✓
Eesti	✓		✓			✓
Soome	✓				✓
Prantsusmaa	✓	✓	✓			✓
Saksamaa	✓	✓
Kreeka	✗						Kriteeriumid määratlemata
Ungari	✗			✓
Iirimaa	✓				✓	✓
Itaalia	✓				✓		Põhjendatud kahtlused
Läti	✓						Kriteeriumid määratlemata
Leedu	✓						Kohaldatakse FLEGT-määruse kriteeriume
Luksemburg	✗						Kriteeriumid määratlemata
Malta	✓			✓		✓*	* Kontrollitakse iga 25. saadetist
Madalmaad	✓				✓
Poola	✗		✓
Portugal	✗	✓
Rumeenia	✗						Kriteeriumid määratlemata
Slovakkia	✓	✓
Sloveenia	✓		✓		✓
Hispaania	✗						Kriteeriumid väljatöötamisel Kohaldatakse FLEGT-määruse kriteeriume
Rootsi	✓	✓	✓		✓
Ühendkuningriik	✓			✓	✓		Andmed importija või saadetise kohta

Tabel 2. Ligikaudsed tasud ja nende arvutamise alus FLEGT-litsentside menetlemise eest importijatelt tasu küsivate liikmesriikide puhul

Riik	Tasu FLEGT-litsentsi kohta	Arvutamise alus
Austria	105,90 €	Põhineb importide arvul viimase 1,5 aasta jooksul, litsentside menetlemisele kulunud ajal ning füüsiliste kontrollide hinnangulisel kestusel ja kulul
Soome	390* €	Põhineb kulude hüvitamisel
Kreeka	100 €	Ei ole täpsustatud
Itaalia	50 €	Põhineb kahel töötunnil, mis kulub pädeval asutusel litsentsi valideerimiseks
Ühendkuningriik	9,60 £ [11,33 €]	Põhineb importide arvul viimase seitsme aasta jooksul, oodataval kaubanduse tasemel ja kulude hüvitamisel pädeva asutuse / tolliasutuste / piirikontrolli jaoks; läbivaatamisel

* Pärast aruannete esitamist vähendas Soome vastava tasu suurust alates 2018. aasta 1. jaanuarist 70 euroni ühe FLEGT-litsentsi eest.

Tabel 3. Ülevaade FLEGT-määruse rikkumise eest riigisiseselt kehtestatud sanktsioonidest

Riik	Kriminaal-/ haldusõiguslik*	Rahalised karistused	Vangistus	Õiguslik alus
Austria	H	15 000 €; 30 000 € rikkumisekatse või korduva rikkumist eest	Ei ole täpsustatud	Seadus „Holzhandelsüberwachungsgesetz“ (BGBl. I nr 178/2013)
Belgia	H ja K	480 – 1 200 000 € (haldusõiguslik); 960 – 24 000 000 € (kriminaalõiguslik)	Kriminaalkaristuse korras: 8 päeva – 3 aastat	21. detsembri 1998. aasta seadus tootenormide kohta – keskkonnaõigus
Bulgaaria	[H ja K]	[260 – 5 110 €] 500 – 10 000 Bulgaaria leevi (võimalikud karmimad sanktsioonid)	Ei ole täpsustatud	Metsandusseadus
Horvaatia	K	[1 340 – 20 100 €] 10 000 – 150 000 Horvaatia kuna	Ei ole täpsustatud	Euroopa Liidu dekreedi rakendamise seadus kaubanduse kohta ebaseaduslikult lõigatud puidu ja sellisest puidust valmistatud toodetega
Küpros	[K]	40 000 €	Kuni 2 aastat	Seadus 125(I)/2010
Tšehhi Vabariik	H	[150 400 €] 4 000 000 Tšehhi krooni	Ei ole täpsustatud	Tolliseadus nr 242/2016
Taani**	H ja K	Alam- või ülempiir seaduses sätestamata – taseme määrab kohus; kaupade arestimine	Alam- või ülempiir sätestamata – taseme määrab kohus	18. veebruari 2013. aasta õigusakt nr 169
Eesti**	H ja K	Kuni 3 200 €	Kuni 5 aastat	Eesti karistusseadustik
Soome	K	Sõltub juhtumist	Kuni 4 aastat	Seadus „FLEGT-lupajärjestelmästä“ 1425/2014; kriminaalkoodeks 39/1889
Prantsusmaa	[H JA K]	1–2 × kauba väärtus; kauba / seotud esemete arestimine	Kuni 3 aastat	Riiklik tolliseadustik
Saksamaa	H	50 000 €	Ei ole täpsustatud	Seadus „Holzhandels-Sicherungs-Gesetz“
Kreeka	H ja K	50 €	1–6 kuud (uurimise takistamine); 2 kuud kuni 2 aastat (omamine/vahendamine)	Seadus 86/1969 ja seadus 2637/1998; ministrite ühisotsus 135279/159/2016/(A' 83)
Ungari**	H ja K	[323 – 3 227 €] 100 000 – 1 000 000 Ungari forinti (haldusõiguslik)	Loata tegevus kuni 3 aastat (kriminaalõiguslik)	Ungari kriminaalkoodeks (2012. aasta seadus C), Ungari tolliseadustik (2016. aasta seadus XIII), NGMi dekreet nr 11/2016 (IV. 29)
Iirimaa**	H ja K	Kuni 250 000€	Kuni 1 aasta	2015. aasta õigusakt (Statutory Instrument) S.I. nr 251
Itaalia	H ja K	2 000 – 50 000 €	1 kuu kuni 1 aasta	Seadusandlik dekreet nr 178/2014 (D. Lgs. 30-10-2014 nr 178)
Läti**	H ja K	Ei ole täpsustatud; kaupade arestimine	Ei ole täpsustatud	Haldusrikkumiste koodeks ja kriminaalõigus
Leedu	H	30 – 6 000 €	Ei ole täpsustatud	Leedu Vabariigi haldusrikkumiste koodeks
Luksemburg	H ja K	251 – 250 000 eurot	8 päeva kuni 1 kuu	Seadus „Loi du 21 juillet 2012 (CE) n°2173/2005“
Malta	K	1 500 – 25 000 € (esimene süüdimõistev kohtuotsus); 2 500 – 50 000 € (järgmised süüdimõistvad kohtuotsused); kaupade arestimine	30 päeva kuni 2 aastat	S.L. 549.95 metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse litsentsimissüsteemi määrused
Madalmaad**	K	Kuni 8 100 €; kaupade arestimine	Ei kohaldata	Tolliseadus ja tollimäärus
Poola	H	2 × kauba väärtus	Ei ole täpsustatud	28. septembri 1991. aasta metsaseadus (2017. aasta Riigi Teataja, 788)
Portugal**	H ja K	Kuni 165 000€; kaupade arestimine	Kuni 3 aastat	Üldine maksurikkumiste seadus (nr 15/2001)
Rumeenia	[H JA K]	950 – 1 500 € (ebaseadusliku puidu/puittoote turustamine); 3 300 – 5 000 € (FLEGT-toodete import, transport, omamine ja/või töötlemine/turustamine); 250 € (FLEGT-litsentsi puudumine)	Ei ole täpsustatud	Seadus nr 171/2010 metsaga seotud rikkumiste tuvastamise ja sanktsioneerimise kohta
Slovakkia**	K	Kuni 99 581,75 €; kauba arestimine	Ei ole täpsustatud.	Tolliseadus (seadus nr 199/2004)
Sloveenia	H	1 000 – 20 000 €		Määrus, millega rakendatakse määrused (ES) FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (Euroopa Liidu Teataja nr 77/2012)
Hispaania**	[H JA K]	500 € – 350 % kauba väärtusest (haldusõiguslik) Kuni 6 korda kauba väärtusest, kauba konfiskeerimine ja impordiõiguse tühistamine (kriminaalõiguslik)	Kuni 5 aastat	Ley Orgánica 12/1995, de 12 de diciembre, ja Ley Orgánica 6/2011, de 30 de junio, por la que se modifica la Ley Orgánica 12/1995, de 12 de diciembre, de represión del contrabando
Rootsi	K	Ei ole täpsustatud	Kuni 2 aastat	Reg 2012:30; reg 2000:1225
Ühendkuningriik	[H JA K]	[23 300 €] 20 000 £ või 3 × kauba väärtus (olenevalt sellest, kumb on suurem); süüdistusakti alusel süüdimõistmise korral: sanktsioon mis tahes summas	6 kuud; süüdistusakti alusel süüdimõistmise korral: kuni 3 aastat	Tolli- ja aktsiisiseadus (Customs and Excise Management Act, CEMA) 1979

*    Nurksulgudes „[....]“ on esitatud teave, mida liikmesriigid otsesõnu välja ei toonud, aga mida võib järeldada nende saadetud vastustest.

**    Põhineb 2014. aastal komisjonile esitatud teabel ja/või pädevatelt asutustelt küsitud lisaselgitustel.

(1)

ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(2)

KOM/2003/0251 (lõplik).

(3)

ELT L 277, 18.10.2008, lk 23.

(4)

  http://ec.europa.eu/environment/forests/flegt.htm

(5)

  https://ec.europa.eu/jrc/en/news/reporting-greenhouse-gas-emissions-deforestation-and-forest-degradation-pan-tropical-biomass-maps .

(6)

   Lisateavet ELi ja Indoneesia vabatahtliku partnerluslepingu kohta leiab aadressilt: ELT L 150, 20.5.2014, lk 252, ja ELT L 213, 12.8.2015, lk 11. 

(7)

     ELT L 223, 18.8.2016, lk 1.

(8)

     ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.

(9)

     ELT L 187, 15.7.2015, lk 30.

(10)

     FLEGIT/TRACES on veebirakendus – osa TRACES NT-süsteemist (TRAde Control and Expert System, New Technology) –, mida ELi importijad ja nende esindajad, liikmesriikide FLEGTi pädevad asutused ja ELi tollikontroll saavad kasutada FLEGT-litsentside kiireks ja turvaliseks elektrooniliseks kontrollimiseks ja haldamiseks. FLEGITit kasutab kakskümmend üks (21) liikmesriiki, samas kui neli liikmesriiki (Bulgaaria, Leedu, Läti ja Luksemburg) ei kasuta praegu ühtegi elektroonilist süsteemi. Kolm (3) liikmesriiki (Ühendkuningriik, Holland ja Hispaania) on töötanud välja oma riiklikud süsteemid FLEGT-litsentside elektrooniliseks haldamiseks. Plaanide kohaselt ühendatakse tulevikus kõik riiklikud süsteemid FLEGITiga.

(11)

   ELT C 389, 4.11.2014, lk 2.

(12)

   Komisjoni määratud aruandevormi kasutamine kooskõlas FLEGT-määruse artikli 8 lõikega 2.

(13)

      http://ec.europa.eu/environment/forests/flegt.htm  

(14)

   Vt http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/list_competent_authorities_flegt.pdf  

(15)

   St pädevale asutusele esitatud litsentside arv.

(16)

     St siseriiklike õigusaktide kohaselt tegutsemine, kui saadetis ei lähe FLEGT-litsentsi alla.

(17)

   Prantsusmaa ja Ühendkuningriik teatasid ka HS-koodi 4420 alusel saadud litsentsidest (4420 10, ornamendid), mis ei kuulu vabatahtliku partnerluslepingu kohaldamisalasse ning mille puhul FLEGT-litsentse ei nõuta.

(18)

   Itaalia puhul jääb ebaselgeks, kas aruandes toodud kogused põhinevad tegelikel imporditud kogustel või    litsentsides nimetatud kogustel, ehkki tõenäoliselt on tegu viimase variandiga.

(19)

   Soome vähendas vastava tasu suurust alates 2018. aasta 1. jaanuarist 70 euroni ühe FLEGT-litsentsi eest.

(20)

   Belgia teatas, et kaalub tasude kehtestamist suurusjärgus 50 eurot litsentsi eest.

(21)

   Mõnes liikmesriigis vastutab kaupade kõrvaldamise eest mitu asutust.