EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.3.2018

COM(2018) 152 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa koolide haldusstruktuuri reform

1Sissejuhatus

Euroopa koolide eesmärk on anda Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) institutsioonide töötajate lastele mitmekeelset ja mitmekultuurilist haridust lasteaia, algkooli ja keskkooli tasemel (sealhulgas Euroopa küpsustunnistus). Sellisena aitavad Euroopa koolid suurendada Euroopa avaliku teenistuse atraktiivsust.

Euroopa koolid on valitsustevaheline organisatsioon, mille on loonud ELi liikmesriigid ja liit, kes on Euroopa koolide põhikirja konventsiooni 1 lepinguosalised. Kuues ELi liikmesriigis 2 on kokku 13 Euroopa kooli ja neil on oma asukohariigis avaliku sektori asutuse staatus. Kõrgeim otsustusorgan on kuratoorium, mis ühendab liikmesriike, (liidu nimel) Euroopa Komisjoni ning lapsevanemate, töötajate ja muude sidusrühmade esindajaid 3 . Igal kuratooriumi liikmel, sealhulgas komisjonil, on üks koht ja üks hääl. Euroopa koolide eesistuja vahetub ELi liikmesriikide hulgas igal õppeaastal, samas kui süsteemi üldise haldamise tagab Euroopa koolide peasekretär, kes esindab kuratooriumi. 

Kõnealuse konventsiooni artikli 25 kohaselt toetab Euroopa Komisjon liidu nimel Euroopa koolide eelarvet rahaliselt. Selle toetusega kaetakse vahe Euroopa koolide kulude kogusumma ja muude tulude kogusumma vahel. Euroopa koolide sissetuleku suurim osa (aastal 2017 ligikaudu 60 %) kasutatakse kohapeal palgatud õpetajatele ja haldustöötajatele palga maksmiseks, lähetatud õpetajatele liikmesriikide poolt makstavatele palkadele lisatasu maksmiseks ja üldkuludeks 4 . Teine oluline osa sissetulekust saadakse liikmesriikidelt (aastal 2017 ligikaudu 18 %), kes maksavad Euroopa koolidesse lähetatud õpetajatele ja teistele töötajatele töötasu. Ülejäänud tulu moodustavad maksed teistelt asutustelt ja äriühingutelt, kelle töötajate lapsed käivad nendes koolides (ligikaudu 14 %, nn II kategooria õpilased), samuti III kategooria 5 lapsevanemate makstavad õppetasud ja maksud (ligikaudu 8 %).

Viimastel aastatel on Euroopa koolide süsteemi finantsjuhtimisega seoses esinenud suuri probleeme. Kontrollikoda ja siseauditi talitus on aruandeperioodi 2013–2015 käsitlevates aastaaruannetes teinud kindlaks teatavaid puudusi. Kontrollikoda leidis 2013. ja 2014. aasta aruandes, et ta ei saa kinnitada, et Euroopa koolide konsolideeritud aastaaruannetes puuduks märkimisväärne väärkajastamine. Siiski ei leidnud kontrollikoda 2015. ja 2016. aasta aruandes lõplikest konsolideeritud finantsaruannetest olulisi vigu.

Siseauditi talitus tõi välja mõned sisekontrolli puudused ja rõhutas Euroopa koolide rahaliste vahendite väärkasutamise ohtu.

Euroopa koolide finantsjuhtimise puudused ei ohusta komisjoni (personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat) poolt Euroopa koolidele tehtavate maksete seaduslikkust ja korrektsust, sest need maksed on rangelt reguleeritud. Ent komisjon on Euroopa koolide eelarve peamise rahastajana väga huvitatud selle tagamisest, et Euroopa koolide toimingute usaldusväärse finantsjuhtimise ning korrektsuse ja seaduslikkuse kohta antaks nõutavad tagatised.

Sellest tulenevalt väljastas personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat oma neljas viimases iga-aastases tegevusaruandes (2013–2016) Euroopa koolide finantsjuhtimise kohta mainega seotud põhjustel reservatsiooni auditiaruannete ja ühe kooli raamatupidamises 2012. aastal avastatud pettuse alusel. Lisaks hääletas komisjon neljal viimasel korral Euroopa koolide 2012., 2013., 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu (samas kui kõik teised kuratooriumi liikmed hääletasid poolt).

Oma aruandes ELi 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta 6 juhtis Euroopa Parlament tähelepanu mõningatele puudustele Euroopa koolide finantsjuhtimises, mis ühtib kontrollikoja ja siseauditi talituse järeldustega.

Seetõttu kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles täitma oma täit rolli kõikides Euroopa koolide juhtimise valdkondades ja palus esitada parlamendile ja nõukogule teatise selle kohta, kuidas saaks Euroopa koolide haldusstruktuuri kõige paremini reformida 7 .

Käesoleva teatise eesmärk on seepärast esitada komisjoni seisukohad Euroopa koolide haldus- ja finantsstruktuuri ning nendes valdkondades käimasolevate reformide kohta.

2Euroopa koolide süsteemi haldusstruktuuri reformimise kulg

On oluline tunnistada, et Euroopa koolide süsteemi haldusstruktuuri reformimisel on saavutatud juba suurt edu.

Peamine saavutus on Euroopa koolide läbivaadatud finantsmääruse 8 vastuvõtmine kuratooriumis 2017. aasta septembris. Finantsmääruse läbivaatamise algatas komisjon, saades 2014. aasta lõpus kuratooriumilt mandaadi alustada seda käsitlevat arutelu. Uue finantsmäärusega võetakse Euroopa koolide süsteemis kasutusele uus finantsjuhtimise mudel. See tähendab peamiselt eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesannete järkjärgulist tsentraliseerimist. Komisjon väljendab heameelt ka asjaolu üle, et läbivaadatud finantsmäärus on liidu finantsmäärusega 9 paremini kooskõlla viidud, eelkõige eelarvepõhimõtete, sisekontrollisüsteemide (sealhulgas parem aruandlus ja raamatupidamisarvestus) ja hanke-eeskirjade osas.

Lisaks on Euroopa koolid võtnud audiitorite kindlakstehtud puuduste vähendamiseks meetmeid, et edendada usaldusväärset finantsjuhtimist ja pettusevastast võitlust, st tekkepõhise raamatupidamissüsteemi rakendamine, kontrollitulemuste aruandlus ja sisekontrolliraamistiku ümberkujundamine (nimelt on kasutusele võetud riskihindamine ja riskiregister ning sisekontrollistandardid on läbi vaadatud). Alates 2014. aastast on kasutusel sisekontrolli koordineerimise funktsioon, et nõustada ja juhendada koole ja Euroopa koolide keskasutust auditi soovituste alusel tulemuslike järelmeetmete võtmisel, samuti sisekontrollisüsteemi ülesehitamisel ja rakendamisel. Euroopa koolide keskasutuses on loodud spetsiaalne hankeüksus. Ülesannete lahususe põhimõte on läbi vaadatud ja seda on täiustatud ning tundlike ülesannetega töötajate (nt lähetatud varahaldurid) liikuvuse eeskirjad on vastu võetud, kusjuures arutlusel on varahaldurite töölevõtmine kohapeal.

Euroopa koolid on teinud märkimisväärseid edusamme maksesüsteemist sisekontrolli struktuursete puuduste kõrvaldamisel. Kõikides Euroopa koolides kehtib nüüd maksete tegemisel nõuetekohane volituste lahusus. Selle tulemusena otsustas siseauditi talitus, et maksesüsteemi puudustega seotud pettuseriski on piisavalt leevendatud, ning on sellega seotud soovituse sulgenud. 10 Seda kinnitati kontrollikoja 2016. aasta aruandes. 11

Lisaks võimaldab Euroopa koolide finantsmäärus viia OLAFil Euroopa koolides läbi haldusuurimisi, sealhulgas liidu finantshuvide kaitsmisel pettuse vastu ja muude rikkumistega seoses. Peale selle võtavad Euroopa koolid kasutusele pettusevastase strateegia ja OLAF korraldab halduskokkulepete raames pettuste ennetamise koolituse.

Sellele lisaks on Euroopa koolide ja peasekretäri büroo raamatupidamise aastaaruannete auditeerimisel järk-järgult kasutusele võetud sõltumatud välisauditid. Viis kooli on juba auditeeritud ja kõigi ülejäänute puhul tehakse seda kolme aasta jooksul.

Neid erinevaid punkte arvesse võttes leiab komisjon, et enam ei ole vajadust säilitada 2017. aasta tegevusaruandes mainega seotud põhjustel tehtud reservatsiooni.

Kuna Euroopa koolide keskasutuse nõuandev roll on otsustava tähtsusega, on komisjon aidanud ka tugevdada sisekontrolli ja finantsjuhtimise toetamiseks ja juhendamiseks ettenähtud ressursse. Eelkõige on komisjon proaktiivselt Euroopa koole nõustanud ja korraldanud koolitusi seoses eelarvevahendite käsutaja kohustustega, programmitöö ja aruandlusega ning sisekontrollisüsteemi ülesehitamisega. Oktoobris 2016 sõlmiti teenustaseme kokkulepe, et pakkuda Euroopa koolidele võimalust osaleda koolitustel, mida komisjon finants-, eelarve- ja hankeküsimustes korraldab.

Kontrollikoja 2015. ja 2016. aasta aruanne kinnitavad edusamme, kuna 2015. aasta finantsaruannetest ei leitud olulisi vigu. Kontrollikoja positiivsemad järeldused võrreldes varasemate aruannetega kajastavad asjaolu, et paljud vajalikud meetmed, mida Euroopa koolid on viimastel aastatel võtnud, hakkavad andma tulemusi.

Siiski on haldusstruktuuri täielik ümberkujundamine ja sisekontrolli ümberkorraldamine pikaajaline protsess. Seda peegeldab ka kontrollikoja 2016. aasta aruanne, milles viidati edusammude kõrval ka sisekontrolli püsivatele puudustele värbamises, hangetes ja maksekorras, mis näitab vajadust Euroopa koolide haldusstruktuuri reformimist jätkata.

3Komisjoni seisukohad seoses Euroopa koolide haldusstruktuuri reformiga

Kõigepealt on oluline meenutada, et vastusena Euroopa Parlamendi 2011. aasta resolutsioonile 12 algatas komisjon 2012. aastal kuratooriumis arutelu juhtimismudeli muutmise üle. Selle tulemusena leidis kuratoorium, et konventsiooni ei ole vaja muuta, kuna kuratoorium on juba praeguse mudeli raames volitatud tegema kõiki vajalikke otsuseid Euroopa koolide süsteemi puuduste lahendamiseks.

Seega tunnistab komisjon, et praegune juhtimissüsteem jätab piisavalt manööverdamisruumi, et teha Euroopa koolide süsteemi erinevates valdkondades vajalikke reforme. Komisjon jätkab oma rolli täitmist ning Euroopa koolide juhendamist ja toetamist praeguse haldus- ja juhtimisstruktuuri raames.

Teisest küljest peavad liikmesriigid jätkuvalt täitma oma kohustusi Euroopa koolide ees valitsustevahelise koostöö juhtimise kontekstis, mille puhul oodatakse neilt olulise rolli võtmist üldises haridusraamistikus ja vastuvõtvate riikidena oma finantskohustuste täitmist.

Komisjon leiab, et Euroopa koolide süsteemi haldusstruktuuri konsolideerimine tuleks saavutada järgmiselt.

3.1Finantsjuhtimine: peamiste ülesannete tsentraliseerimine

Euroopa koolide uue finantsmäärusega tsentraliseeritakse järk-järgult eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded kooskõlas Euroopa Komisjoni kasutatava mudeliga.

Täpsemalt tsentraliseeritakse eelarvevahendite käsutaja ülesanded Euroopa koolide peasekretäri tasandile (seni oli eelarvevahendite käsutajaid 14: keskasutuse peasekretäri asetäitja ja 13 koolidirektorit). Tsentraliseerimine viiakse lõpule 1. jaanuariks 2020. Peasekretär saab eelarvevahendite käsutajana nimetada volitatud eelarvevahendite käsutajad (Euroopa koolide direktorid ja keskasutuse tasandil määratav isik keskasutuse enda kulude jälgimiseks).

Üleminekuperioodil 1.1.2018–31.12.2019 esitab peasekretär kuratooriumile aprillis 2019 ja aprillis 2020 iga-aastase tegevusaruande Euroopa koolide üldise juhtimise kohta, sealhulgas peamised järeldused eelarve ja usaldusväärse finantsjuhtimise ning sisekontrollisüsteemide kohta. Lisaks teatab peasekretär viivitamata kuratooriumile, kui tema tähelepanu on juhitud Euroopa koolide süsteemis toimunud kontrollide või auditite tulemusel tehtud olulistele järeldustele.

Peale selle annab peasekretär kuratooriumile aru – esimest korda 2019. aasta juuli keskel – eelarve ja finantsjuhtimise kohta ning järelkontrollide ja sisekontrollisüsteemide peamiste tulemuste kohta.

Peaarvepidaja ülesannete järkjärguline tsentraliseerimine algas 1. jaanuaril 2018 eesmärgiga viia see protsess täielikult lõpule 2020. aastal. 13 Euroopa koolis ja keskasutuses (selle enda kulude jälgimiseks) luuakse raamatupidaja vastutusalas kohaliku raamatupidamiskorrespondendi funktsioon. Keskne peaarvepidaja allkirjastab raamatupidamisaruanded ja kinnitab, et raamatupidamisaruanded annavad finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate, tehes seda esimest korda 2018. aasta raamatupidamisaruannete puhul (juulis 2019).

Reformiga ühtlustatakse Euroopa koolide raamatupidamist, antakse kuratooriumile ülevaade ja aidatakse vähendada puudusi, mille avastas kontrollikoda ja mis on seotud konsolideerimise, usaldusväärsuse ja täpsuse küsimustega, viivitustega, inventari ja põhivara haldamisega.

Läbivaadatud finantsmääruse rakendamise tulemusena võetakse Euroopa koolides kasutusele uus finantsjuhtimise mudel. Selle abil tahetakse tugevdada Euroopa koolide süsteemi usaldusväärset finantsjuhtimist ning läbipaistvust ja aruandekohustust, samas austades koolide sõltumatust, nagu on sätestatud konventsiooni artiklis 6, ja tagades iga finantsjuhtimises osaleja ja volitatud/edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja vastutuse.

Uus finantsmäärus loob õigusliku raamistiku tsentraliseerimisprotsessi alustamiseks. Selline protsess toob praeguses struktuuris kaasa palju muudatusi, mida Euroopa koolid peavad hoolikalt rakendama. Päevakorda tuleb palju küsimusi alates keskasutuse ja Euroopa koolide personalist kuni erinevate teenistuste tsentraliseerimise astmeni ja selle mõjuni kesk- ja kohaliku tasandi haldusüksustele. Kõike seda tuleb põhjalikult hinnata ja leida lahendused, enne kui Euroopa koolidel on võimalik tsentraliseerimisest oodatud kasu saada.

Pidades silmas eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja rollide järkjärgulist tsentraliseerimist, võttis kuratoorium septembris 2017 lisaks läbivaadatud finantsmäärusele vastu rakenduskava. See sisaldab ajalist raamistikku finantsjuhtimise parandamiseks vajalike sammude jaoks (nt täpsemate hankemenetluste ettevalmistamine, eelarvestamine ja aruandlus, raamatupidamistarkvara puuduste kõrvaldamine ja raamatupidamise aastaaruande valideerimiseks kesksete mehhanismide kasutuselevõtmine).

Selle tsentraliseerimiseesmärgi saavutamine on suur väljakutse, mille puhul on vaja, et Euroopa koolid selle rakenduskava usaldusväärselt ellu viiksid.

3.2Finants- ja eelarvejuhtimise ning sisekontrolli täiustamine

Euroopa koolide haldusstruktuuri peamiste ülesannete tsentraliseerimise kõrval on vaja, et Euroopa koolid pühendaksid sisekontrollisüsteemide ümberkorraldamisel rohkem tähelepanu järgmistele valdkondadele.

3.2.1Maksesüsteem 

Nagu märgitud punktis 2, on nii siseauditi talitus kui ka kontrollikoda teinud kindlaks, et puudustega seotud pettuseriski on piisavalt vähendatud. Kuid kontrollikoda muutis oma 2016. eelarveaasta aruandes esitatud soovitust, sest raamatupidamistarkvara integreerimine elektroonilise maksesüsteemiga põhjustab endiselt muid lahendamata sisekontrolli puudusi. Seega kuigi pettuseriski on piisavalt vähendatud, tuleb teha jõupingutusi muude jääkriskide leevendamiseks.

Komisjon toetas maksete tegemise tsentraliseerimist, nagu otsustas kuratoorium septembris 2017 uue finantsjuhtimise rakenduskava (2017–2019) kontekstis.

3.2.2Ülesannete ja finantsahelate lahusus

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja rollid on vaja üksteisest eraldada. See tähendab ühest küljest seda, et volitatud eelarvevahendite käsutaja rolli täidab koolidirektor, kes saab oma volitused otse peasekretärilt. Teisest küljest saab igas koolis ja keskasutuses olema raamatupidamiskorrespondent, kes vastutab kontode igapäevase haldamise ja keskse peaarvepidaja kehtestatud eeskirjade täitmise eest. Lisaks rakendatakse kõikide tehingute puhul neljasilmapõhimõtet.

Lähetatud töötajate personalieeskirjad 13 vaadati hiljuti läbi, et paremini kajastada riske, mis on seotud varahaldurite/administraatorite rolliga Euroopa koolide praeguse juhtimise kontekstis. Uued personalieeskirjad, mis jõustusid 1.1.2018, sisaldavad eelkõige liikuvuussätteid, mida kohaldatakse lähetatud varahaldurite suhtes, ning ülesannete ja palgaastmestiku täpsemat määratlust.

Euroopa koolide peasekretäri büroo peaks varahalduritele tulevikus usaldatavad ülesanded täpselt määratlema, et tagada selgus ja järjepidevus.

3.2.3Sisekontrollikeskkond

Komisjon leiab, et sisekontrollisüsteeme tuleks veelgi tugevdada. Ta toetab tegevuskavasid, mille kuratoorium on sel eesmärgil uue finantsmääruse kontekstis ja auditi soovituste rakendamist leevendavate meetmete kontekstis vastu võtnud. Selle kava eesmärk on muu hulgas ajakohastada sisekontrolli standardeid, töötada välja riskihindamine ja kõiki tehingutüüpe hõlmavate järelkontrollide metoodika.

Sellised meetmed parandavad koolide antava teabe usaldusväärsust ja annavad selge hoiatuse olemasolevate või võimalike probleemide kohta.

3.3    Tsentraliseerimiseesmärgi rakendamise vahendite ümberjaotamine

Septembris 2017 vastu võetud finantsmääruse läbivaatamise kontekstis loodi 2017. ja 2018. aasta eelarvesse tsentraliseerimisprotsessi läbiviimiseks vajalikud ametikohad.

Komisjon nõudis, et 2019. aasta eelarveprojekti kontekstis toimuks uus arutelu töötajate ümberpaigutamise küsimuses. Komisjon on seisukohal, et Euroopa koolid peaks töötama välja mitmeaastased personalikavad, mis lihtsustaksid töötajate ümberpaigutamist vastavalt prioriteetidele ja vajadustele. Tasakaalustatud lahenduses tuleks arvestada ühest küljest vajadust tugevdada koolides usaldusväärset juhtimist ja sisekontrollisüsteeme ning teisest küljest luua vajalikud tsentraliseeritud struktuurid, et toetada keskseid funktsioone.

3.4    Õiglane ja usaldusväärne kulude jagamise süsteem

Traditsiooniliselt Euroopa koolide süsteemi alustalaks olnud lähetatud õpetajate arv on vähenemas paralleelselt liikmesriikide sissemaksete vähenemisega selle kategooria töötajatele tasu maksmiseks. Samal ajal kasvab õpilaste arv kiiresti.

Õpetajate lähetamise puhul on liikmesriikide roll eriti otsustav, seda eelkõige seoses inglis-, prantsus- ja saksakeelse õppega. Nendes keeltes õpetavate lähetatud õpetajate arvu vähenemisel on Euroopa koolidele kahekordne mõju. Ühest küljest sunnib see koole värbama õpetajaid kohapeal koos kõigi selle negatiivsete eelarveliste tagajärgedega Euroopa koolidele tehtavale ELi tasakaalustavale osamaksele, sest kohapeal palgatud õpetajate palgad kaetakse ELi eelarvest, samas kui Euroopa koolide süsteemi aluseks on konventsiooni 14 kohaselt õpetajate lähetamine liikmesriikidest. Teisest küljest võib lähetatud õpetajate vähenev arv suurendada selliste kursuste arvu, mille õpetaja ei räägi vastavat keelt emakeelena, kui seda emakeelena rääkivate töötajate värbamine osutub keeruliseks.

Arvestades, et tasakaalustatud kulude jagamise süsteem on Euroopa koolide süsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks otsustava tähtsusega, soovitab komisjon alustada arutelu praeguse süsteemi läbivaatamise üle, et töötada välja toimiv lahendus alates õppeaastast 2010/2021. Õpetajate lähetamine või ametisse määramine liikmesriikide poolt peaks jääma ka läbivaadatud kulude jagamise mehhanismis Euroopa koolide süsteemi alustalaks. See peaks ka nõuetekohaselt arvesse võtma koolide tegelikke vajadusi ja Brexiti võimalikke tagajärgi, samas tagades, et liikmesriigid kannavad õiglase osa kuludest.

Lisaks leiab komisjon, et kulude jagamise mudelit peaksid nõuetekohaselt rakendama ka teised ELi institutsioonid, ametid ja asutused, mida täielikult võis osaliselt rahastatakse väljaspool ELi eelarvet ja mille töötajate lapsed käivad Euroopa koolis. Sellega seoses on komisjon sõlminud toetuslepingud EIP grupi ja ESMiga, 15 samuti EUIPOga (endine OHIM) 16 ning teiste ametite ja asutustega (Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja mitmesugused ühisettevõtted), et nad kataksid oma töötajate laste hariduskulusid. Lisaks sõlmiti 2017. aasta lõpus Euroopa koolide ja Euroopa Keskpanga vahel konventsiooni artikli 28 alusel osalusleping. Peale selle toimuvad arutelud veel teiste ametitega eesmärgiga tagada nende finantstoetus Euroopa koolide eelarvesse.

4Kokkuvõte

Euroopa koolid on alustanud oma haldus- ja finantsstruktuuri pikaajalist struktuurireformi. Siiani on selle tulemusel vähendatud Euroopa koolide maksesüsteemide sisekontrolli puudusi, millega seotud pettusejuhtumi tõttu väljastas komisjon mainega seotud põhjustel reservatsiooni. Sel põhjusel on tugevdatud ka praegust sisekontrolli struktuuri ja vaadatud läbi finantsmäärus, mis võimaldab Euroopa koolidel oma haldusstruktuuri ulatuslikumalt reformida.

Nagu kirjeldatud eespool, on vaja teha edasisi samme sisekontrolli ja haldusjuhtimise parandamiseks. Haldusstruktuuri reformi puhul on vaja Euroopa koolide täit otsustavust, samuti asjakohase kavandamise nõuetekohast rakendamist. Komisjon jätkab võimaluse korral Euroopa koolidele vajaliku toetuse andmist.

Süsteem, mille raames jagatakse kulud õiglaselt ja usaldusväärselt ELi eelarve, liikmesriikide ning nende institutsioonide ja asutuste vahel, kes kasutavad Euroopa koolide süsteemi, on otsustava tähtsusega, et kogu süsteem oleks tulevikus jätkusuutlik.

Komisjon leiab, et Euroopa koolide peamisi puudusi ja probleeme saab lahendada olemasolevas Euroopa koolide kehtestatud raamistikus ja liikmesriikide võetavate kohustuste abil. Selleks tagab komisjon jätkuvalt, et tema seisukohta võetakse arvesse Euroopa koolide järelevalvesüsteemis, st pedagoogilises segakomitees, eelarvekomisjonis ja kuratooriumis.

(1)

Euroopa Ühenduste Teataja L 212, 17.8/1994 lk 0003 – 0014.

(2)

Alicante, Brüssel I (Uccle + Berkendael), Brüssel II (Woluwé), Brüssel III (Ixelles), Brüssel IV (Laeken), Frankfurt Maini ääres, Mol, Bergen, Karlsruhe, München, Varese, Luxembourg I & Luxembourg II); kuues riigis (Belgia, Madalmaad, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Luksemburg) oli 2017. aastal kokku ligikaudu 27​ 000 õpilast.

(3)

Ka Euroopa Patendiamet (Müncheni Euroopa Kool), Euroopa Investeerimispank / Euroopa Investeerimisfond (Luxembourgi Euroopa Kool alates aastast 2016), EUIPO (Alicante Euroopa Kool alates aastast 2017) ja EKP (Frankfurti Euroopa Kool alates aastast 2017); hääleõigusega üksnes Euroopa koolidega seotud küsimustes, mida hõlmavad nende lepingud.

(4)

Euroopa koolide peasekretäri büroo hoonetega seotud kulud, koristus- ja hoolduskulud, IT- ja pedagoogilise abi kulud koolides.

(5)

Ülejäänud on ELi institutsioonide/ametite töötajate lapsed, st I kategooria õpilased, kes on õppemaksust vabastatud.

(6)

A8-0150/2017.

(7)

Soovitus 2015/PAR/0371.

(8)

Kuratoorium võttis uue finantsmääruse vastu 5.9.2017. Viide: 2017-12-D-21-en-1 https://www.eursc.eu/BasicTexts/2017-12-D-21-en-1.pdf .

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju

(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)

(10)

Siseauditi talituse järelmeetmed, mis käsitlevad veel täitmata siseauditi talituse soovitusi Euroopa koolide rahaliste varade ja tulude haldamise kohta.

(11)

Aruanne Euroopa koolide 2016. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta
https://www.eca.europa.eu/en/Pages/DocItem.aspx?did=42117

(12)

2011/2036(INI), 27.9.2011

(13)

Kuratoorium võttis Euroopa koolide lähetatud töötajate personalieeskirjade muudatused vastu 8.6.2017. Ref. 2017-04-D-8-en-1.

(14)

Konventsiooni artikli 3 lõige 2 ja artikli 25 lõige 1.

(15)

Euroopa Investeerimispank, kes esindab ka Euroopa Investeerimisfondi, ja Euroopa stabiilsusmehhanism, detsembris 2015.

(16)

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, juunis 2017.