Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AE3220

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta“ (COM(2017) 772 final – 2017/0309 (COD))

    EESC 2018/03220

    ELT C 62, 15.2.2019, p. 231–237 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    18/10/2018; hääletamise kuupäev
    Date of vote:
    18/10/2018
    Date lodged:
    18/06/2018
    Author:
    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
    Responsible body:
    EESC_NAT
    Form:
    Arvamus
    Term of office:
    2015-2020
    Internal reference:
    NAT/750, AVIS-SECTION 2018/3220 FIN
    Session:
    538
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Earlier related instruments:
    Instruments cited:
    Link

    15.2.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 62/231

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta“

    (COM(2017) 772 final – 2017/0309 (COD))

    (2019/C 62/37)

    Raportöör:

    Dimitris DIMITRIADIS

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Komisjon, 18.6.2018

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 196 ja 304

     

     

    Juhatuse otsus

    26.6.2018

     

     

    Vastutav sektsioon

    põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    5.10.2018

    Vastuvõtmine täiskogus

    18.10.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    538

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    205/2/l

    1.   Järeldused ja soovitused

    Järeldused

    1.1.

    		 Arvestades kiiresti muutuvas maailmas ilmnevaid uusi olukordi, mida on põhjustanud kliimamuutustega kaasnevad nähtused ning mis mõjutavad oluliselt inimtegevust ja -eksistentsi, kutsub komitee Euroopa asutusi rakendama uusi ühiseid meetmeid ja poliitikat.

    1.2.

    		 Selleks et nende nähtustega tegeleda, tuleb tagada suurem kontroll ja töötada solidaarselt välja mitte ainult kavasid, vaid ka konkreetseid lahendusi. See on suund, mis langeb kokku ettepanekuga vaadata läbi ELi kodanikukaitse mehhanism rescEU, mis hõlmab esimest korda metsatulekahjude õhust kustutamise suutlikkust, samuti otsingu- ja päästetööde suutlikkust linnas, välihaiglaid ja erakorralise meditsiini rühmi.

    1.3.

    		 Komitee arvates on oluline, et ettepanekus on sätestatud, et lisaks kirjeldatud neljale meetmele võib komisjon delegeerimise korras määrata mehhanismile rescEU täiendava suutlikkuse, tagades seega vajaliku paindlikkuse.

    1.4.

    		 Komitee leiab, et komisjoni ettepanekus arvestatakse Euroopa solidaarsuse mõistega, kuid sellega ei vabastata mingil moel liikmesriike nende kohustustest ja rollist, mida nad peavad täitma.

    1.5.

    		 Uue kodanikukaitse mehhanismiga saavad EL tervikuna ja eelkõige iga liikmesriik ühiselt kasu võimsast struktuurist, mille käsutuses on nii omaenda vahendid kui ka teised, millesse liikmesriigid oma panuse annavad.

    1.6.

    		 Komitee on seisukohal, et kõnealuse ettepaneku esitamisel ei ole komisjon mõistnud mitte ainult vajadust edastada korrapäraselt teavet, vaid ka seda, et teadmisi tuleb esitada sidusrühmadele struktureeritud vormis, kui soovitakse neid kaasata.

    1.7.

    		 Üldsuse harimine ja ettevalmistamine õnnetuste tagajärgedeks peaks kindlasti olema kesksel kohal ühises kodanikukaitses, mida teostatakse koostöös liikmesriikide ja ühismeetmetes osalevate kolmandate riikidega ning aktiivses koostöös piirkondlike ja kohalike omavalitsustega.

    1.8.

    		 Kuigi kodanikukaitse on kõigi ja igaühe asi, ei ole individuaalne vastutus ainus tegur, mis võib aidata seda probleemi lahendada: sellega seoses täidavad palju olulisemat rolli ühised jõupingutused ja üldine teadlikkus. Sellises olukorras on oluline, et kodanikuühiskond, valitsusvälised organisatsioonid, vabatahtlikud ja sõltumatud osalised ühendaksid jõud ja osaleksid nii erakorraliste päästekavade väljatöötamises kui ka rakendamises loodusõnnetuste korral.

    1.9.

    		 Ühistegevus võimaldab ärisektoril ja seal töötavatel inimestel aidata ühiskonnal kohaneda kliimamuutuse kahjuliku mõjuga või seda leevendada, samuti vähendada nii palju kui võimalik loodusõnnetuste tagajärgi või kõrvaldada põhjuseid, mis võivad paralleelselt olla ka inimtekkelised, näiteks seoses heitgaaside ja tahkete heitmete probleemiga.

    1.10.

    		 Kodanikukaitsealase tegevuse tsüklit juhtivate mis tahes tasandi jõudude käsutusse tuleb anda tänapäeva uuenduslik tehnoloogia ja digitaalsed vahendid (asjade internet). Olgu need vahendid välja töötatud ennetusetapil või kohapealse võimekuse kontrollimiseks, juhtimiseks või sellest teavitamiseks, saab nende õigel kasutamisel tõrjuda ohte.

    1.11.

    		 Komitee hinnangul suudab komisjoni kavandatud rescEU mehhanism:

    a)

    saata Euroopa kodanikele jõulise sõnumi Euroopa solidaarsusest ajal, mil EL seda eriti vajab;

    b)

    edendada ELiga ühineda soovivate riikidega tehtavat koostööd, aga ka kujundada vastavat solidaarset mõtteviisi, mis peab valitsema liikmesriikide vahel;

    c)

    julgustada riike, kes teevad ELi institutsioonidega koostööd, tegelema tundlike ja oluliste valdkondadega, tõstes nende teadlikkust sellest, et ELi sugune riikide liit hõlmab tegelikkuses palju enamaid teemavaldkondi kui tavaliselt arvatakse,

    d)

    soodustada kahepoolsete lepingute abil piirkondlikku koostööd ja aidata vähendada pingeid poliitiliselt tundlikes valdkondades, nagu tõestavad mitmed varasemad näited suurtest loodusõnnetustest, millega võideldi ühiselt.

    1.12.

    		 Komitee täheldab, et lisaks komisjoni esitatud teabele loodusnähtuste ja -õnnetuste ulatusekohta 2017. aastani, näitab käesoleva aasta suvi, et vaja on läbi vaadata ja täiustada praegu ELi kodanikukaitset reguleeriv raamistik. Tulekahjud, kuumalained ja üleujutused, mida iseloomustab enneolematu intensiivsus kogu ELi territooriumil – isegi neis piirkondades, mida siiani peeti sedalaadi õnnetustest puutumatuteks – ning mis on seotud kliimamuutustega, aga ka ettearvamatud, väga tugevad ja sageli korduvad maavärinad, mis põhjustavad ulatuslikku hävingut ja kahju, osutavad vajadusele algatuste järele, mida komisjon rescEU abil kavandab.

    1.13.

    		 Komitee on veendunud, et lähiaastatel tuleb kodanikukaitse küsimusi käsitleda üha enam üleilmsest vaatenurgast ja hõlmata vastavaid poliitikameetmeid kõigil inimtegevuse tasanditel. Komitee märgib, et kodanikukaitse valdkonnas on ELis vaja kohe võtta vastu laiem poliitiline ja õiguslik raamistik.

    Soovitused

    1.14.

    		 Kuigi komitee mõistab komisjoni probleeme ja kohustusi, mis tulenevad kehtivatest Euroopa õigusaktidest, eelkõige esmasest õigusest, on ta seisukohal, et vaja on kõiki võimalikke jõupingutusi selleks, et liikmesriigid võtaksid omaks mõtte ühisest lähenemisviisist kodanikukaitse küsimustele, eelkõige seoses ennetamise, reageerimise ja taastumisega.

    1.15.

    		 Vabatahtlikult kuid rahastuse abil koostatavad riiklikud riskihinnangud ning ennetamise ja reageerimise tegevuskavad kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi jaoks võiksid julgustada ELi liikmesriike rescEU mehhanismist tulenevaid eeliseid maksimaalselt ära kasutama.

    1.16.

    		 Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega töötama välja üldised põhimõtted ja suunised, et muuta siseriiklikke õigusakte, nii et tulemuseks oleks ühine ajakohane, siduv ja kooskõlaline Euroopa õigusraamistik muu hulgas sellistes valdkondades nagu varajane hoiatamine, vabatahtlik tegevus ja vabatahtlike institutsionaliseeritud osalemine igal kodanikukaitsealase tegevuse tasandil ning kohustus eraldada teatud osa eelarvest ennetustegevusele.

    1.17.

    		 Komitee on seisukohal, et ühiste haldusmenetluste loomine liikmesriikides edendab selles valdkonnas ühise keele leidmist, mis suurendab mehhanismi rescEU soovitud eeliseid ning pakub paindlikkust ja tõhusust, mida on vaja selle täielikuks ärakasutamiseks eelkõige kriisiolukordades.

    1.18.

    		 Komitee on seisukohal, et tuleks kasutada selliseid vahendeid nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused, et tagada liikmesriikide piiriülene kodanikukaitsealane ühistegevus.

    1.19.

    		 Komitee on veendunud, et vaja oleks käivitada algatus, mis julgustaks innovaatilisi ettevõtjaid ja idufirmasid täiustama, arendama või looma uusi kõrgtehnoloogilisi seadmeid ohtude vältimise ja neile reageerimise valdkonnas, näiteks prognoosimis-, hoiatus-, sekkumisvahendid.

    1.20.

    		 Üheks näiteks vajadusest selliste süsteemide väljatöötamise järele on metsatulekahjud, kus paralleelselt kasutatakse Euroopa tööstuse vahendeid sellistes valdkondadest nagu lennundus, IT, autotööstus, tuletõrje jne.

    1.21.

    		 Komitee on veendunud, et komisjon peab aktiivselt kaasama teadlaste ja uurijate kogukonna dialoogi kodanikukaitse protsessi eri etappides asjakohaste meetmete üle.

    1.22.

    		 Selleks et võimaldada parimate tavade, uute tehnoloogiliste võimaluste või muude küsimustega seotud teabe jagamist, tuleks luua iga-aastane Euroopa foorum, mida võiks juhtida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja milles osaleksid teadlaste kogukonna liikmed ja kodanikukaitse küsimuste eest vastutavad isikud.

    1.23.

    		 On hädavajalik, et komisjon soovitaks liikmesriikidele heade tavade kogu, eelkõige ennetamise ja taastumise valdkonnas, viies sisse mudelid, mis tagavad elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse.

    1.24.

    		 Komitee näeb vabatahtlikus liikumises ja seega ka kodanikuühiskonnas üht olulisemat hooba, mille jõul töötavad kodanikukaitse mehhanismid. Samuti peab ta vajalikuks näha ette nende toetamine Euroopa tasandil üheaegselt vahendite ja seadmetega ning kaasata vabatahtlikud institutsiooniliselt uude mehhanismi rescEU.

    1.25.

    		 Ühtse juhtimisraamistiku loomiseks tuleks ELi asutustes ilmselt arutada küsimust, kuidas tagada vabatahtlike hulka kuuluda soovivate töötajate integreerimine, tagades neile samas ka põhiõigused, nagu kindlustus ja õigus saada töölt puhkust vähemalt ajaks, mil nad osalevad kodanikukaitse operatsioonides kohapeal.

    1.26.

    		 Vabatahtlike kodanikukaitse üksuste ja nende rakendatud meetmete puhul oleks kasulik luua Euroopa ühtne sertifitseerimise süsteem, mida täiendaks spetsiaalne koolitus kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või Euroopa tasandil.

    1.27.

    		 Komitee tuletab komisjonile meelde vajadust anda struktuurifondidele ja Euroopa investeerimisprojektidele soovitud paindlikkus õnnetuse korral taastumise ja taastamistööde rahastamiseks, rõhutades, et nende jõupingutustega peaksid kaasnema uuringud, et edendada kestlikku arengut, kuid parandada ka katastroofipiirkondade, eriti maapiirkondade inimeste igapäevaelu, et vältida inimeste lahkumist nendest piirkondadest.

    1.28.

    		 Oleks hea, kui uue mehhanismi rescEU raames sätestatud korras saaks soetatava või renditava võimekuse puhul vajaduse korral kasutada mitmeid võimalusi, et tagada parem investeeringu kasumlikkus. Näiteks võiks kasutada õhusõidukeid lisaks metsatulekahju kustutamisele ka otsingute ja päästetööde läbiviimiseks, piiride jälgimiseks piiriüleste õnnetuste korral ning kindlasti ennetustegevuse läbiviimisel.

    1.29.

    		 Võimaluste kombineeritud kasutamine, mis hõlmaks nii piirkonna ohutust kui ka kaitset, on ehk üks viis, mis mitte ainult ei säästa ressursse, vaid edendab ka ELi integreeritud meetmete rakendamist ja aitab kaasa tegevuste täiendavuse eesmärgi saavutamisele.

    1.30.

    		 RescEU raames kavandatud suutlikkuse hajutatud jaotamise kohta tuleks teha eraldi uuring, kus võetakse arvesse mitte ainult geograafilisi, geoloogilisi ja finantstegureid, vaid arvestataks võimalust kaasnevate ohtude korral ka kohe reageerida ja hõlmata mis tahes laadi ohuga kokku puutunud ELi piirkondi.

    1.31.

    		 Komitee teeb ettepaneku, et üldjuhul ning vähemalt siis, kui Euroopa mehhanism on käivitatud ja töötab, koostaks asjaomane liikmesriik või piirkond õnnetuste toimiku – mille mudeli võiks välja töötada komisjon –, et saada oskusteavet ja parandada edaspidi päästetegevust, luues niiviisi kogu Euroopat hõlmava andmebaasi. Samuti on soovitav kehtestada näitajad rescEU reageerimise aja ja konkreetse mõju mõõtmiseks.

    1.32.

    		 Komitee suhtub positiivselt võimalusse, et ohtude hindamise ja juhtimisega seotud kavandamise sätete rakendamine oleks üks eeltingimus ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul. Ta märgib siiski, et sellisele tegevusele peaks eelnema laiaulatuslik teabekampaania, et mitte häirida tootmisprotsessi.

    1.33.

    		 Komitee peab vajalikuks liikmesriikide osalemise suurendamist Euroopa kodanikukaitse ühisressursis. Siiski tuleb tagada, et ettevalmistavad meetmed, mida liikmesriigid selles osalemiseks vastu võtavad, hõlmavad ka omapoolseid investeeringuid täiendavatesse seadmetesse, et ühelt poolt vältida nende vahendite nõrgenemist ja teiselt poolt saavutada kogu liidu tugev operatsioonivõime.

    1.34.

    		 Komitee peab vajalikuks tuletada meelde, et mis tahes laadi katastroofi järel tuleb taastamisetapis erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sest nemad on igapäevase majandus- ja ühiskonnaelu peamine liikumapanev jõud.

    2.   Üldised märkused (taust)

    2.1.

    		 Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismiga nähakse ette koostöö ja abiandmise raamistik erinevates ja erakordsetes olukordades, mis tekivad ELis või väljaspool ELi. Vastav õigusraamistik on esitatud nõukogu otsuses 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel.

    2.2.

    		 Järgnevatel aastatel muudeti omakorda esialgset otsust nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom, millega luuakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta.

    2.3.

    		 Praegu on mehhanismiga hõlmatud 28 ELi liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigid, käesoleval juhul Island ja Norra, samuti Montenegro, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi. Komitee on seisukohal, et eriti hea oleks, kui osaleksid ka teised riigid, et suurendada nii mehhanismi tegevuse paindlikkust ja reageerimise kiirust kui ka vahendite tõhusat kasutamist.

    2.4.

    		 23. novembril 2017 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku ning esitas koos sellega teatise liidu kodanikukaitse mehhanismi õigusliku raamistiku muutmise kohta. Tuginedes omandatud kogemustest saadud teadmistele, järgitakse kavandatud tekstis järgmisi eesmärke:

    a)

    luua spetsiaalne suutlikkuse reserv (vahendid) ELi kodanikukaitse valdkonnas,

    b)

    tagada abi kiirem kasutamine ja vähendada haldustoiminguid,

    c)

    võtta täiendavad meetmed ennetuse ja valmisoleku valdkonnas.

    2.5.

    		 Rahastamise peamine vahend oli siiani Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF), mis asutati 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2012/2002.

    2.6.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba varasemates arvamustes väljendanud oma seisukohti küsimustes, mis puudutavad kodanikukaitset, loodusõnnetusi ja solidaarsusfondi NAT/314/2006, (1) ΝΑΤ/375/2008, (2) ΝΑΤ/438/2009, (3) ECO/355/2013 (4) ja ECO/426/2017 (5).

    2.7.

    		 Igapäevases toimimises on Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi peamised aluskomponendid Euroopa hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC) Brüsselis, ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem (CESIS), kiirreageerimisrühmad, kodanikukaitse moodulid ja tehnilise abi rühmad koos nende käsutuses olevate vahenditega, samuti koolitus- ja ekspertide vahetusprogramm.

    3.   Praegune mehhanism

    3.1.

    		 Lissaboni lepingus on määratletud ELi sekkumiseks avatud uued pädevusvaldkonnad. Kodanikukaitse valdkonnas on liidule antud uued volitused peamiselt toetava iseloomuga.

    3.2.

    		 Lissaboni lepingus käsitletakse muu hulgas ELi suutlikkust tulla toime nii looduslike kui ka inimetegevuse põhjustatud suurõnnetustega. Seega antakse selle artiklis 196 ELile võimalus võtta meetmeid, mis on seotud ohtude ennetamise, kodanikukaitses osalejate valmisolekuga loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral ning operatiivkoostööga riiklike kodanikukaitsetalituste vahel, samuti rahvusvahelisel tasandil võetud meetmete järjepidevuse tõhustamisega.

    3.3.

    		 Peale selle lisandub neile kodanikukaitse sätetele lepingu artikli 222 solidaarsusklausel, mis võimaldab ELil anda abi liikmesriikidele, keda on tabanud terrorirünnak või kes on langenud loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks.

    3.4.

    		 Nagu tänapäeval näeme, on kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused jõudnud Euroopasse. Komitee ühineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi seisukohaga, et loodusõnnetuste poolest on 2017 ja 2018 olnud rasked aastad Euroopa mandril, kus on makstud kõrget hinda inimelude näol ja on hävinud suuri metsaalasid, vara ja infrastruktuuri. Tõsiselt on kannatanud põllumajandus, metsandus, kaubandus ja tööstus, sest sellised nähtused nagu metsatulekahjud on murettekitaval määral kasvanud ELi põhjapoolsetes piirkondades, mis on vähemalt seni olnud kaitstud sarnaste nähtuste eest.

    3.5.

    		 Komitee on arvamusel, et tekkivas uues keskkonnas on Euroopa kodanikukaitsemehhanism oma praegusel kujul aegunud, kuna see on ebapiisav, aeglane ja ebatõhus, eriti kui looduskatastroofid toimuvad samal ajal erinevates piirkondades. Teine suur puudus on selle äärmiselt napid vahendid, mis katavad üksnes transpordikulud, jättes välja kõik tegevuskulud ja muud kulud, mis on sageli palju suuremad.

    3.6.

    		 Samal ajal on ilmne, et liikmesriigid ei suuda praegu reageerida suurõnnetustele, sest nad saavad arvestada ainult omavahenditega, sest kulud on tohutud, kui iga riik peab kogu päästevarustuse ise ostma või rentima, ja seetõttu on hädavajalik, et nad saaksid arvestada abimeetmetega Euroopa tasandil.

    3.7.

    		 Sümboolse näitena võib tuua, et liikmesriikides laialt kasutava ajakohase ja tõhusa Canadairi kustutuslennuki ostuhind on hinnanguliselt umbes 30 miljonit eurot, kusjuures sõiduki tootmine on peatatud, ja isegi kui saadakse uusi tellimusi, suudab neid tootev ettevõtja aastas tarnida ainult ühe või kaks uut lennukit.

    3.8.

    		 Vaatamata praegusele võimalusele käivitada ressursside vabastamise mehhanism, kui üht liikmesriiki ohustab suurõnnetus, esineb tihti olukord, et teised liikmesriigid ei suuda pakkuda mingit abi, kuna neil kas ilmselgelt puuduvad vahendid, või isegi kui vahendid on teatavatel riikidel olemas, ei luba muutuv olukord neil teises liikmesriigis toimuvat operatiivtegevust läbi viia.

    3.9.

    		 Arvestades neid vahendeid, millega kodanikukaitse mehhanism tegelikult arvestada saab, ei ole eespool nimetatud Lissaboni lepingu artikli 222 sätet sageli võimalik kohaldada, sest vahendite hulk on piiratud, kuna kohest reageerimist ja kiiret sekkumist takistab bürokraatia ning teadmiste ja heade tavade koostoime jääb sageli teoreetiliseks.

    4.   Üldised märkused komisjoni ettepaneku kohta

    4.1.

    		 Komitee kordab vajadust parandada, muuta ja arendada ELi kodanikukaitse mehhanismi, et muuta see integreeritud Euroopa süsteemiks, mis on keskendunud õnnetuste ohjamisele, eesmärgiga hõlmata kogu kodanikukaitsealase tegevuse meetmete tsükkel alates ohtude ennetamisest ja lõpetades olukorra taastamisega.

    4.2.

    		 Õnnetuste ohjamise suutlikkuse suurendamine mehhanismiga rescEU soovivad Euroopa Liit ja tema liikmesriigid näidata oma inimlikku poolt mitte ainult teoorias vaid ka praktikas ajal, mil on vaja naasta Euroopa juurte juurde, näidates üles ühtsust ja solidaarsust, mis on liidu aluslepingute ja neist tulenevate lepingute peamised põhimõtted.

    4.3.

    		 Tuleb märkida, et siiani on praktiliselt puudunud tõsiseltvõetavad Euroopa algatused töötada välja jõulisi ettepanekuid ja sõlmida tugevaid liite, et reageerida õnnetustele, ning et spontaansed jõupingutused selles valdkonnas osutuvad sageli ühtaegu tarbetuteks ja ebatõhusateks. Ilmneb üha tungivam vajadus korraldada sagedamini õppusi sarnaste ohtudega kokku puutuvate ja piiri jagavate riikide vahel, kaasates ja koolitades vabatahtlikke, ja samal ajal motiveerida kogukondades vabatahtlike arvu suurenemist, vabastades reservväelased näiteks täielikult või osaliselt muudest kohustustest.

    4.4.

    		 Komitee nõustub ennetus- ja valmisoleku mehhanismide tugevdamisega, millega kaasneb taristu ja ökosüsteemide vastupanuvõime suurenemine. Lisaks inimohvrite arvu vähenemisele, ühiskonna paremale kaitsele ja ettevõtjate otsesele rahalisele kasule, mis tuleneb reageerimisse panustamise vajaduse vähendamisest, tagab selline lähenemisviis põllumajandusliku tootmise parema kaitse, kuna väheneb tulekahjude või üleujutustest tingitud õnnetuste oht, mis tabab valusalt primaarsektorit.

    4.5.

    		 Komisjoni tõdemus, et ohud on praegu muutumas ja võtmas uusi vorme oma tekkepõhjusest olenemata – looduslikud (nt üleujutused, tulekahjud või maavärinad) või inimese põhjustatud (nt tehnoloogiaga seotud õnnetused, terrorirünnakud jne) –, kajastab tõeselt praeguse aja ohtude iseloomu ja kliimamuutuste mitmekordistavat mõju. Mõiste „vastupanuvõime“, mis on võetud kasutusele loodusõnnetuste ohjamise valdkonnas, peegeldab seda, kuidas majanduslikku tegevust tuleks üldiselt teostada, eriti taristu valdkonnas. Selleks et hinnata ja tugevdada taristute vastupanuvõimet, on vaja kasutada mitmeid nüüdisaegseid digitaalseid vahendeid ja innovaatilisi tehnoloogiaid.

    4.6.

    		 Õnnetusega seotud ohtude ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise võime tugevdamiseks ning olukorra õnnetusejärgseks taastamiseks väljatöötatud kontseptioonis pannakse esmakordselt rõhku kestliku arengu aluseks olevatele tugisammastele. Komitee on täielikult nõus kodanikukaitse mõiste kõikehõlmava selgitusega kogu kodanikukaitsealase tegevuse tsüklis, sest sellega rõhutatakse sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase valvsuse vajadust. Selline üldine lähenemisviis tagab, et kõik vastutavad sidusrühmad osalevad kogu tsükli jooksul, ning et levitatakse ja edastatakse oskusteavet ja tavasid. Et selline lähenemisviis oleks eduks, peaks kasutama programme ja õppusi või koolitusi, mille viivad ühiselt läbi sarnaste ohtudega kokku puutuvate riikide rühmad.

    4.7.

    		 Mehhanism on kooskõlas ÜRO 20/20 programmiga ja katastroofiohu juhtimise üleilmse strateegiaga, mis määratleti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus (UNISDR), ja täpsemalt selle esimeses prioriteedis, milleks on katastroofiohu mõistmine.

    4.8.

    		 Komitee nõustub ka üldpõhimõttega luua teadmiste ja koolitusvõrgustik vastavalt komisjoni kirjeldusele. Kuid ta märgib siiski, et institutsiooniliselt on vaja kaasata teadlasi ja akadeemilist kogukonda ning viia läbi uuringuid, et kirjeldada ja hinnata võimalikke ohte, neist tulenevat haavatavust ja kogukondade kokkupuudet ohtudega. Ilmselgelt on vaja tagada eraalgatuse ja ettevõtjate, samuti kodanikuühiskonna kaasamine, et võtta arvesse nende omandatud kogemusi ja teadmisi, aga ka selleks, et õnnetuste korral koondada kohalikul tasandil kogukonna struktuure lihtsamalt ja vahetumalt. Lisaks on esmatähtis kodanike teavitamine eri ohtudest, millega neil tuleb kokku puutuda, ning neid sel teemal ka harida.

    4.9.

    		 Komitee kiidab heaks konkreetse suutlikkuse, mida komisjon kavatseb arendada mehhanismi rescEU raames, st luua reserv sellistest vahenditest nagu kustutuslennukid, kõrge läbilaskevõimega pumbad, otsingu- ja päästetööd linnas, samuti operatiivne suutlikkus, mida arendatakse rahvatervise sektoris välihaiglate ja erakorralise meditsiini rühmade loomise kaudu, nagu on kirjeldatud komisjoni teatise punkti 3.1 teises lõigus. Komitee arvates on vaja tagada nende vahendite koostalitlus ja sobivus paindlikuks kasutamiseks, nii et oleks võimalik saavutada mastaabisääst kestliku arengu seisukohast. Näiteks tuleks kaaluda selliste õhusõidukite ostmist, millega saaks nii a) tuleahjusid õhust kustutada, b) teostada järelevalvet ja õhupatrulle varajaseks hoiatamiseks, c) viia läbi otsingu- ja päästeoperatsioone ja d) transportida haigeid raskesti juurdepääsetavatest piirkondadest ja kaugetelt saartelt. Seega saaks õhusõidukite sellist võimekust kasutada aasta läbi, nii et nende kulusid saaks amortiseerida kiiremini ning majanduslikult soodsamalt.

    4.10.

    		 Komitee teeb ettepaneku luua piirkondlikud struktuurid regioonides, mis võivad vajada viivitamatut reageerimist. Lisaks on vaja tugevdada kohalikke kogukondi, andes neile vahendeid esmaseks reageerimiseks, samuti luua sellel tasandil hästi koolitatud meeskondi, kelle käsutuses on varajase hoiatamise süsteemid. Lisaks on täiesti hädavajalik töötada välja ja levitada ühissuuniseid sisaldavaid sertifitseeritud käsiraamatuid.

    4.11.

    		 Komitee tervitab asjaolu, et liikmesriikide kodanikukaitsemeetmete rahastamisvaldkondi on laiendatud näiteks kohandamise ja taastamise valdkonnaga, aga ka transpordivaldkonna kaasrahastamise osakaalu suurendamisega. Näiteks kui maavärin põhjustab ulatuslikku hävingut, on täielikult õigustatud ELi ja asjaomase liikmesriigi kaasrahastamine väikeste elamute transpordiks ja ümberpaigutamiseks ning sobiva koha väljaarendamiseks, teostades vajalikud tööd asjakohase taristu ja üldkasutatavate rajatiste loomiseks, st elekter, veevarustus, kommunikatsioonid, kanalisatsioon, et sotsiaal-majanduslik tegevus saaks jätkuda võimalikult kiiresti ja et oleks tagatud sotsiaalne ühtekuuluvus.

    4.12.

    		 Komiteel ei ole vastuväiteid tegevuskulude arvamisele kaasrahastamise hulka, kuid märgib, et ette tuleks näha objektiivne kulude prognoosimise, aga eelkõige nende hindamise mehhanism, et vahendeid kasutataks asjakohaselt. Komitee peab ka vajalikuks kasutada kõiki alternatiivseid rahastamisallikaid, nagu struktuurifondid või kaasrahastamine Euroopa Investeerimispanga poolt.

    4.13.

    		 Komitee on terves reas arvamustes võtnud seisukoha, et Euroopa fondide kasutamise bürokraatlikke menetlusi on vaja lihtsustada ja tagada hädavajalik paindlikkus, kahjustamata sealjuures menetluse läbipaistvust ja selle üle teostatavat sõltumatut kontrolli, mis on hädavajalikud tingimused, et tagada Euroopa kodanike maksude seadusliku ja tõhusa kasutamise.

    4.14.

    		 Komitee kiidab heaks komisjoni viite terrorismivastasele võitlusele ja peab vajalikuks kehtestada ohtude ennetamise, neile reageerimise (tagajärgede tasandil) ja taastustööde jaoks hästi läbimõeldud raamistik. Lähitulevikus võiks komisjon sellega seoses välja töötada täiendavate reservide koondamise kava keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumaohust tingitud loodusõnnetustele reageerimiseks, vabastamata samas vastavates sektorites tegutsevaid ettevõtjaid oma kohustustest ega vastutusest. Komitee märgib, et selliste õnnetuste korral reageerimata jätmine võib anda surmava hoobi eelkõige primaarsektori tootmisele ja tuua pikas perspektiivis kaasa tohutud tagajärjed kogu elanikkonna toiduga varustamisele ja tervisele.

    4.15.

    		 Komitee on seisukohal, et rescEU raames on oluline mobiliseerida kodanikuühiskond institutsioonilise tunnustamise kaudu, kaasates selle poliitika väljatöötamisse ja ohtude ennetamisse, aga võimaluse korral ka õnnetustele reageerimisse. Samuti tuleks protsessi kaasata Euroopa solidaarsuskorpus.

    5.   Konkreetsed märkused

    5.1.

    		 Komitee peab samuti vajalikuks tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kodanikukaitse vallas ja uues liidu mehhanismis, tehes järgmist:

    a)

    kaasata neid ohtude ennetamise ning riskijuhtimise meetmete kavandamise ja rakendamise etapis ning looduslikele või inimtegevusest põhjustatud ohtudele reageerimisel;

    b)

    toetada nende konkreetset võimekust ja integreerida kavandatud meetmetesse, kuna neil palutakse õnnetuse korral esimesena sekkuda;

    c)

    kasutada nende pädevust mis tahes tegevuse koordineerimiseks ja arendamiseks, et nii palju kui võimalik vältida topelttööd ja edendada koostalitlusvõimet;

    d)

    tugevdada nende rolli piiriülese koostöö raames ühiste kavade, programmide ja õppuste läbiviimisel.

    Brüssel, 18. oktoober 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER

    (1)  ELT C 139, 11.5.2001, lk 27.

    (2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi parandamine – reageerimine loodusõnnetustele“ (ELT C 204, 9.8.2008, lk 66).

    (3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele“ (ELT C 318, 23.12.2009, lk 97).

    (4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta“ (ELT C 170, 5.6.2014, lk 45).

    (5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikide täiendavaks abistamiseks“ (ELT C 173, 31.5.2017, lk 38).

    Top