Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AE3104

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta“ (COM(2018) 334 final – 2018/0173 (CNS)), „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud)“ (COM(2018) 346 final – 2018/0176 (CNS)), „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (uuesti sõnastatud)“ (COM(2018) 341 final – 2018/0187 (COD)) ja „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2012 (milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas) elektroonilise registri sisu osas“ (COM(2018) 349 final – 2018/0181 (CNS))

    EESC 2018/03104

    ELT C 62, 15.2.2019, p. 108–112 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    17/10/2018; hääletamise kuupäev
    Date of vote:
    17/10/2018
    Date lodged:
    25/05/2018
    Author:
    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
    Responsible body:
    EESC_ECO
    Form:
    Arvamus
    Term of office:
    2015-2020
    Internal reference:
    ECO/468, AVIS-SECTION 2018/3104 FIN
    Session:
    538
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Earlier related instruments:
    Instruments cited:
    Link

    15.2.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 62/108

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta“

    (COM(2018) 334 final – 2018/0173 (CNS))

    „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord

    (uuesti sõnastatud)“

    (COM(2018) 346 final – 2018/0176 (CNS))

    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta

    (uuesti sõnastatud)“

    (COM(2018) 341 final – 2018/0187 (COD))

    ja

    „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2012 (milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas) elektroonilise registri sisu osas“

    (COM(2018) 349 final – 2018/0181 (CNS))

    (2019/C 62/17)

    Raportöör:

    Jack O’CONNOR

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Parlament, 5.7.2018

    Euroopa Liidu Nõukogu, 13.6.2018

    Euroopa Komisjon, 25.5.2018

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 113 ja 114

     

     

    Vastutav sektsioon

    majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    3.10.2018

    Vastuvõtmine täiskogus

    17.10.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    538

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    193/0/9

    1.   Kokkuvõte ja järeldused

    1.1.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni paketis sisalduvate meetmete üle. Komitee on veendunud, et nende abil saavutatakse suures osas seatud eesmärgid, nimelt muuta teatavate alkoholitoodete käsitlemine kindlamaks ja selgemaks, lihtsustada piiriülest kaubandust ühtlustatud ja ajakohastatud süsteemide abil ning vähendada väikeettevõtete haldus- ja õigusalast koormust.

    1.2.

    		 Komitee on teadlik liikmesriikide aktsiisitulu erinevast panusest, eelkõige alkoholitoodete aktsiisimaksude erinevast panusest. Lisaks kehtivad konkreetsete toodete puhul erinevad kultuurilised suhted, sotsiaalsed eesmärgid (nt tervis) ja ettevõtja eesmärgid (nt väikeettevõtete edendamine, innovatsioon). Seetõttu näeb juhtpõhimõte ette võimalikult ulatusliku kaalutlusõiguse, et võimaldada liikmesriikidel kohandada alkoholitoodete aktsiisimaksu vastavalt riiklikele vajadustele ja eesmärkidele maksustruktuuri, kultuuri ja ühiskondlike aspektide valdkonnas. Komitee on rahul, et kavandatud muudatustes on seda põhimõtet järgitud.

    1.3.

    		 Komitee toetab paranduste paketis sisalduvaid meetmeid eeldusel, et määratlused muudetakse selgemaks ja sidusamaks (nt „õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu“, „siider“ jne), et väiketootjate juurdepääsu piiriülesele kaubandusele administratiivselt lihtsustatakse ja uuendatakse ajakohastatud IT-süsteemide abil ning et denatureeritud alkoholi protsessi ja tingimusi selgitatakse. See vähendab nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate halduslikku ja õiguslikku ebakindlust, mille tulemuseks on kulude vähenemine ja tõkete kaotamine. Lisaks tuleb koostada aruanne piiritusjookide ebaseadusliku turu kohta.

    1.4.

    		 On kaks murettekitavat valdkonda. Esiteks ettepanek suurendada vähendatud aktsiisimääraga õlu alkoholisisalduse piirmäära 2,8 mahuprotsendilt 3,5 mahuprotsendile. Kuigi seda esitatakse tervist edendava meetmena, tekitab muret asjaolu, et see võib hoopiski alkoholitarbimist suurendada. Arvestades et liikmesriigid saaksid selle üle ise otsustada, avaldab komitee siiski ettepanekule toetust, kuid nõuab viie aasta jooksul selle läbivaatamist, et hinnata ettepanekut rakendavatele liikmesriikidele avalduvat mõju.

    1.4.1.

    		 Teiseks teeb komisjon ettepaneku ratsionaliseerida õlle kui lõpptoote Plato kraadi mõõtmist, sest seda tuleks teha pruulimisprotsessi lõpus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendas hiljuti praegust direktiivi nii, et Plato kraadi tuleks aktsiisiga maksustamise eesmärgil mõõta enne suhkru/magusainete lisamist. Küll aga märgib komitee, et seda meetodit kasutatakse vaid kolmes liikmesriigis. Seega peaks oma meetodit muutma üksteist liikmesriiki (ülejäänud liikmesriigid ei kasuta Plato meetodit). Seda silmas pidades toetab komitee komisjoni ettepanekuid, eeldusel et need põhjustavad võimalikult vähe häireid. Nii peaks oma meetodit muutma vaid kolm liikmesriiki.

    2.   Komisjoni ettepanekute kokkuvõte

    2.1.

    		 Komisjoni ettepanekud jagunevad kaheks. Esimene neist on „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta“ ja teine „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord“. Veel on kaks halduslikku ettepanekut, mis toetavad nõukogu direktiivis (millega nähakse ette aktsiisi üldine kord) sisalduvaid ettepanekuid. Nimelt „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2012 (milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas) elektroonilise registri sisu osas“ ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (uuesti sõnastatud)“.

    2.2.

    		 „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ“: komisjoni ettepanekutes käsitletakse nelja valdkonna teemasid: i) denatureeritud alkoholi käsitlemine, ii) vähendatud aktsiisimäärad väiketootjatele ja teatavate alkohoolsete jookide liigitamine, iii) väikese alkoholisisaldusega alkohoolsed joogid ja iv) magustatud või maitsestatud õlle Plato kraadide mõõtmine.

    2.2.1.

    		 Denatureeritud alkoholi käsitlemine: praegu on täielikult denatureeritud alkoholi vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel ebajärjekindel ja osaliselt denatureeritud alkoholi kaudset kasutamist tõlgendatakse erinevalt. Komisjon teeb ettepaneku a) selgitada täielikult denatureeritud alkoholi vastastikust tunnustamist ja ajakohastada menetlusi, mille abil liikmesriigid teatavad alkoholi täieliku denatureerimise nõuetesse tehtud muudatustest; b) tagada kaudseks kasutuseks mõeldud osaliselt denatureeritud alkoholi võrdne kohtlemine ja c) nõuda, et osaliselt denatureeritud alkoholi, mille alkoholisisaldus on 90 mahuprotsenti või suurem, ja alkoholi sisaldavate pooltoodete liikumisel kasutatakse aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi.

    2.2.2.

    		 Vähendatud aktsiisimäärad väiketootjatele ja teatavate alkohoolsete jookide liigitamine: liikmesriigid võivad õlle ja etanooli väiketootjatele kehtestada vähendatud aktsiisimäärad. Väiketootjad peavad olema „õiguslikult ja majanduslikult sõltumatud“, kuid seda ei ole piisavalt määratletud. Selle tulemuseks on ebakindlus ning haldus- ja kohtukulud. Lisaks ei saa liikmesriigid kohaldada vähendatud aktsiisimäärasid muude alkohoolsete jookide väiketootjatele. See seab ebasoodsasse olukorda siidri väiketootjad. Komisjon teeb ettepaneku: a) määratleda mõiste „õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu“ ja töötada väikeste õlletehaste, sealhulgas siidritootjate jaoks välja kõikjal ELis kohaldatav ühtne sertifikaat (1) ning b) kehtestada vabatahtlikud vähendatud aktsiisimäärad sõltumatutele väikestele siidritootjatele (2).

    2.2.3.

    		 Väikese alkoholisisaldusega alkohoolsed joogid: liikmesriigid võivad väikese alkoholisisaldusega alkohoolsete jookide suhtes kohaldada vähendatud aktsiisimäärasid. See puudutab ainult teatud alkohoolseid tooteid (nt õlu). Komisjon teeb ettepaneku suurendada piirmäära 2,8 mahuprotsendilt 3,5 mahuprotsendile (3). On väidetud, et väikese alkoholisisaldusega õlle piirmäär on liiga madal, kahjustades tootearendust ja pakkudes vähe stiimuleid selle allsektori arendamiseks. Selle tulemusena ei lähe tarbijad üle väikese alkoholisisaldusega õlule, mis kahjustab tervishoiupoliitikat.

    2.2.4.

    		 Magustatud või maitsestatud õlle Plato kraadi mõõtmine: neljateistkümnes liikmesriigis arvestatakse õlu aktsiisiga maksustamisel kas Plato kraadi või lõpptoote alkoholisisaldust. Üheteistkümnes liikmesriigis mõõdetakse seda pruulimisprotsessi lõpus ja ülejäänud kolmes tehakse seda enne suhkrusiirupi või aromaatsete ainete lisamist. (Ülejäänud liikmesriigid ei kasuta Plato meetodit, vaid kasutavad mõõtmiseks tegelikku alkoholisisaldust mahuprotsentides.) Mõiste „lõpptoode“ ei ole direktiivis määratletud, mille tulemuseks on kolm erinevat tõlgendust. Selle tagajärjel ei ole mõõtmine ühtne ja seetõttu võidakse kohaldada sama alkoholisisaldusega toodete suhtes eri aktsiisimäärasid. Veel väidetakse, et järelevalvemenetlused on koormavad, sest Plato kraadi mõõtmise tingimusi tõlgendatakse kolmel eri viisil (nt järelevalvet nõutakse pigem õlletehases kui pudeli puhul). Euroopa Liidu Kohus (4) on praegust direktiivi tõlgendanud nii, et Plato kraadi tuleks mõõta enne lõpp-protsessi, mistõttu jäetakse lisatud ained välja. Komisjon teeb ettepaneku täpsustada Plato kraadi mõõtmist käsitlevat sätet õlle puhul – täpsemalt seda, millal peaks Plato kraadi mõõtmine toimuma (5). Nii on kavas mõõta seda protsessi lõpus (st koos lisatud ainetega). See selgitab täielikult mõiste „lõpptoode“.

    2.3.

    		 „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud).“ Teine meetmete pakett on tehniline ja hõlmab meetmeid aktsiisikaupade veo ühtlustamiseks. Aktsiisi- ja tollimenetlused ei ole alati ühtlustatud ega sünkroniseeritud, mis tekitab probleeme aktsiisikaupade impordi või ekspordi korral. Mõnes olukorras on aktsiisimenetlused tülikad või liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad. Lisaks tuleb arvestada, et aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade valdamise ja liikumisega on seotud kõrge maksualane risk, mistõttu kasutavad seda enamasti suurettevõtted. VKEd kasutavad menetlusi, mis on väikesaadetistele ja vähesele arvule liikumistele sobivamad, kuid mille tulemuseks on suurem regulatiivne koormus liikumise kohta. See toob kaasa täiendavaid haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning jõupingutusi nii ettevõtjatele kui ka riigiasutustele. Seda seetõttu, et mõningaid menetlusetappe tuleb käsitsi läbi viia ning need peavad vastama nõuetele, mis on liikmesriigiti erinevad. Lisaks on sellised etapid maksupettuste allikaks. Komisjon pakub välja mitmeid meetmeid, et tõhustada ja lihtsustada menetlusi, mis hõlmavad aktsiisikaupade ekspordi ja impordi vastastikust mõju, aktsiisi tasumist ettevõtetevahelise kaubanduse puhul ja erakorralisi olukordi.

    2.3.1.

    		 Impordi koostoime: puuduvad ühtsed dokumentidele esitatavad nõuded aktsiisivabastuse taotlemiseks vabasse ringlusse lubamisel. Maksuvabastust saab vabasse ringlusse lubamisel taotleda, kui kaup viiakse impordi kohast välja aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi alusel, kuid puudub ühtne dokumentidele esitatav nõue erinevalt käibemaksuvabastuse korrast importimisel ELi-siseste kaubatarnete puhul. Komisjon teeb ettepaneku, et kaubasaatja ja -saaja tuleb deklareerida (liikmesriikidel on võimalus nõuda aktsiisikaupade liikumise tuvastamist).

    2.3.2.

    		 Ekspordi koostoime: aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi ning ekspordikontrolli süsteemi vahel puudub ühtlustatud sünkroniseerimine. Aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi ei teavitata kehtetust ekspordist ning liikumised tuleb käsitsi sulgeda. See võib kaasa tuua ettevõtete halduskoormuse (nt tagatiste vabastamise hilinemine), võimalikke pettusi ja turumoonutusi. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada aktsiisikauba saatja tuvastamise ja aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemis liikumise kordumatu haldusviitenumbri nõue. Sünkroonimise parandamiseks tuleb süsteemi teavitada erandlikust olukorrast ekspordi poolel (nt EList väljumise ebaõnnestumine, deklaratsiooni kehtetuks tunnistamine).

    2.3.3.

    		 Transiidi ühtlustamine: lisaks aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi ning ekspordikontrolli süsteemi kombinatsioonile kasutatakse aktsiisikaupade ekspordi järelevalve puhul ka muid menetlusi: välis- ja sisetransiidi menetlus ning ühtsed veolepingud. Nende menetluste kasutamine lihtsustab ettevõtjate eksporditegevust, kuna see võimaldab neil ekspordimenetluse lõpetada transiidi alguses ja seega lõpule viia liikumine aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemis. Kuid nende lihtsustatud ekspordimenetluste kasutamine on põhjustanud mitmeid probleeme: kesised tõendid aktsiisivabastuse kohta, puuduvad tõendid tegeliku väljaviimise kohta, tagatised vabastatakse enne kauba tegelikku väljaviimist ning nõrk järelevalve. See võib põhjustada pettuse võimalusi ja õiguskindlusetust, mis tekitab keerukust ja segadust ettevõtte tasandil. Praegu ei ole juriidiliselt võimalik lõpetada aktsiisikauba liikumist transiidi kasutuselevõtuga. Komisjon teeb ettepaneku lubada ettevõtjatel kasutada lihtsustatud viisi aktsiisikauba eksportimiseks, kasutades pärast eksporti välistransiidimenetlust, selle asemel et kasutada aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi kuni välispiirini. See tagaks piisava tagatiste haldamise ja hoiaks ära kauba kadumise sihtkohas, kuna kaubad, mis on muutunud välistransiidiga liiduvälisteks kaupadeks, kuuluvad tollijärelevalve alla kuni kaupade väljumiseni tolliterritooriumilt.

    2.3.4.

    		 Ettevõtetevahelise kaubanduse puhul makstav aktsiisimaks: praegune ettevõtetevahelise kaupade liikumise menetlus, mille puhul aktsiisimaks on tasutud, toimub paberil. Seda kasutavad VKEd, kuna see ei nõua maksuladu lähetamiseks ega laekumiseks. Kuid see menetlus on aegunud, ebaselge ja koormav. Komisjon teeb ettepaneku automatiseerida need liikumised, laiendades aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi kohaldamisala, hõlbustades kahe uue kategooria loomist, st sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja. See lihtsustab ja vähendab VKEde kulusid ning suurendab tõhusust.

    2.3.5.

    		 Eriolukorrad: eriolukorrad on seotud mitmesuguste ettenägematute asjaoludega, st sihtkohta saabuvate kaupade kogus on väiksem kui lähetamisel deklareeritud kogus (sealhulgas loomulik kadu, näiteks bensiini aurustumine) või suurem; kaubasaaja ei vastuta kauba eest; liikumise ametlik tühistamine jne. Need olukorrad ei ole õiguslikult üksikasjalikult sätestatud, mistõttu liikmesriigid kasutavad erinevaid menetlusi kadude, menetluse tagasilükkamiste ja lubatud kadude piirmäära hindamisel. See võib tekitada keerukust ja segadust. Direktiividega juba tagatakse, et koguseid mõõdetakse ühtsel viisil. Komisjon nõustub, et riigi ametiasutusi tuleb sellest rohkem teavitada. Siiski tehakse ettepanek võtta uued meetmed lubatud kadude piirmäärade standardimiseks.

    2.4.

    		 Veel on kaks halduslikku ettepanekut, mis toetavad nõukogu direktiivis (millega nähakse ette aktsiisi üldine kord) sisalduvaid ettepanekuid.

    2.4.1.

    		 „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2012 (milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas) elektroonilise registri sisu osas“ puudutab aktsiisikauba liikumise järelevalve automatiseerimist sellise kauba puhul, mis on ühes liikmesriigis tarbimiseks ringlusse lubatud ja viiakse kaubanduslikul eesmärgil kättetoimetamiseks mõnda teise liikmesriiki.

    2.4.2.

    		 „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (uuesti sõnastatud)“ käib eelnimetatud nõukogu määruse juurde ja sellega jõustatakse aktsiisikauba liikumise järelevalve automatiseerimist.

    3.   Märkused

    3.1.   Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ

    3.1.1.

    		 Denatureeritud alkoholi käsitlemine (vt punkt 2.2.1). Komitee tunnustab komisjoni ettepanekuid ja toetab nende rakendamist. Lisaks on vaja põhjalikumat ülevaadet piiritusjookide ebaseadusliku turu kohta. Seega tuleks koostada asjakohane aruanne, et luua paremaid vahendeid selle probleemiga tegelemiseks.

    3.1.2.

    		 Vähendatud aktsiisimäärad väiketootjatele ja teatavate alkohoolsete jookide liigitamine (vt punkt 2.2.2). Taas leiab komitee, et komisjoni ettepanekud aitaksid lahendada praegusi probleeme, tuua rohkem selgust ja parandada korda, et säilitada väiketootjate aitamise stiimulit. Komitee leiab, et edaspidi peaks komisjon kaaluma sarnaste vähendatud aktsiisimäärade ja läbivaadatud piirmäärade kehtestamist piiritusjookide tootjatele.

    3.1.3.

    		 Väikese alkoholisisaldusega alkohoolsed joogid (vt punkt 2.2.3). Selleteemalised komisjoni ettepanekud on vastuolulisemad. On vähe tõendeid selle kohta, et tootearendust on kahjustatud. Tootjatel, sealhulgas väiketootjatel, on mõningaid tõendeid väikese alkoholisisaldusega õlle tarbimise suurenemise kohta. Igasugune tervisega seotud kasu eeldaks, et tavapärase alkoholisisaldusega õlle tarbijatele pakutakse stiimuleid üleminekuks muudetud mahuprotsendiga väikese alkoholisisaldusega alkohoolsele joogile. Kui seda ei juhtu, võib see põhjustada väikese alkoholisisaldusega õlu tarbijatel suurema alkoholisisaldusega õlu tarbimist. Komitee tunnistab siiski, et need ettepanekud ei ole liikmesriikidele siduvad: igale liikmesriigile jääb kaalutlusõigus madalama piirmäära säilitamiseks ja aktsiisimäärade vähendamiseks. Seetõttu kiidab komitee need ettepanekud heaks. Küll aga tuleks viie aasta jooksul teha neid sätteid rakendavates liikmesriikides läbivaatamine, et mõõta, millises ulatuses on tavapärase alkoholisisaldusega jookidelt üle mindud väikese alkoholisisaldusega jookide tarbimisele.

    3.1.4.

    		 Magustatud või maitsestatud õlle Plato kraadide mõõtmine (vt punkt 2.2.4): komitee tunnistab, et selleteemalised komisjoni ettepanekud võivad osutuda vastuolulisteks, eriti arvestades Euroopa Liidu Kohtu tõlgendust kõnealuse direktiivi kohta. Väite, et alkoholisisalduse mõõtmine enne suhkru/magusainete lisamist toob kaasa halduskoormuse, on ettevõtjate esindajad kahtluse alla seadnud. Küll aga mõõdavad praegu vaid kolm liikmesriiki alkoholisisaldust enne suhkru/magusainete lisamist, samal ajal kui ülejäänud, Plato meetodit kasutavad üksteist liikmesriiki rakendavad komisjoni ettepanekutega kooskõlas olevat meetodit. Sellest tulenevalt ja arvestades lõpptoote ühtlasest määratlusest saadavat kasu, oleks vähem häiriv, kui oma meetodit muudaksid kolm liikmesriiki, selle asemel et seda peaksid tegema üksteist liikmesriiki. Tuleks veel märkida, et kui selliseid tooteid eksporditakse, ei ole Plato meetodi erinevused asjakohased, kuna nõutav on mahuprotsendi mõõtmine. Selles tulenevalt on komitee veendunud, et komisjoni ettepanekud on kõige vähem häirivad ja aitaksid kaitsta maksutulu.

    3.2.   „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud)“

    3.2.1.

    		 Komitee leiab, et kõnealuse nõukogu direktiivi ettepanekus sisalduvatel meetmetel, mis hõlmavad aktsiisikaupade ekspordi ja impordi vastastikust mõju, transiidi ühtlustamist, aktsiisi tasumist ettevõtetevahelise kaubanduse puhul ja erakorralisi olukordi, on soovitud mõju: aktsiisikaupade veo ühtlustamine, aktsiisi- ja tollimenetluste kooskõlastamine, ettevõtjate ja riigiasutuste haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamine ning kaasabi pettuste vastu võitlemisel. Komitee toetab neid ettepanekuid.

    3.3.   „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2012“ ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (uuesti sõnastatud)“

    3.3.1.

    		 Komitee toetab neid ettepanekuid, sest need aitavad halduslikult rakendada nõukogu direktiivis (millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud)) sisalduvaid ettepanekuid.

    Brüssel, 17. oktoober 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER

    (1)  Vt artikkel 4 ja artikkel 13a.

    (2)  Artikkel 13.

    (3)  Artikkel 5.

    (4)  Kohtuasi C-30/17 – Kompania Piwowarska, 17. mai 2018.

    (5)  Artikkel 3.

    Top