Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018AE2780

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis““ (COM(2018) 443 final – 2018/0233 (COD))

    EESC 2018/02780

    ELT C 62, 15.2.2019, p. 118–120 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.2.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 62/118


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis““

    (COM(2018) 443 final – 2018/0233 (COD))

    (2019/C 62/19)

    Raportöör:

    Krister ANDERSSON

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Parlament, 14.6.2018

    Euroopa Liidu Nõukogu, 4.7.2018

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304

     

     

    Vastutav sektsioon

    majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    3.10.2018

    Vastuvõtmine täiskogus

    17.10.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    538

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    194/2/0

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu uut programmi „Fiscalis“ käsitlev määrus. Riiklikke maksuhaldureid iseloomustab endiselt ebapiisav suutlikkus ja ebapiisav koostöö ning komitee nõustub, et on hädavajalik parandada maksupoliitika toimimist, sealhulgas halduskoostööd ning toetada maksuhaldureid.

    1.2.

    Komitee nõustub sellega, et suurem tõhusus maksuhaldurite vahel on oluline ühtse turu sidususe ja toimimise jaoks, ning on nõus, et koostöö ja tegevuse kooskõlastamise niivõrd kõrge tase on võimalik saavutada üksnes ELi tasandil.

    1.3.

    Komitee tunneb muret selle pärast, et kavandatud 270 miljoni euro suurene eelarve ei pruugi olla piisav, arvestades komisjoni väljapakutud ulatuslikku programmi ja kiiret jätkuvat digiteerimist. Komitee soovitab seepärast rahastamise asjakohasuse vahehindamist.

    1.4.

    Komitee arvates on oluline võtta arvesse digitaalset arengut ja ta tunneb heameelt komisjoni eesmärgi üle tagada Euroopa elektrooniliste süsteemide kooskõlastamine teiste e-valitsuse suhtes asjakohaste meetmetega ELi tasandil.

    1.5.

    Komitee innustab komisjoni tegema koostööd liikmesriikidega, et töötada välja ühine baaskoolitus maksuhaldurite jaoks, et parandada ühtse turu toimimist. Komitee usub, et ühiste haridusalaste jõupingutuste tulemusel võiks tulevikus sündida ELi maksuhaldurite akadeemia.

    1.6.

    Komitee teeb praeguse programmi hindamise tulemustest järelduse, et ühisauditid, projektirühmad, tööalased külastused ja IT-koostöö eksperdirühmad on olnud edukamate vahendite seas, ning kutsub komisjoni üles seadma kõnealused meetmed prioriteediks uues programmis „Fiscalis“.

    1.7.

    Komitee väljendab heameelt mitmeaastaste tööprogrammide kasutuselevõtu üle, et vähendada nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust.

    1.8.

    Komitee peab oluliseks, et kodanikuühiskonnast üldisemalt saaks programmi „Fiscalis“ aktiivne osapool.

    2.   Sissejuhatus ja taust

    2.1.

    Oma 2. mail 2017. aastal vastu võetud paketi raames järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 (1) tegi komisjon ettepaneku uuendada finantstoetust programmile „Fiscalis“.

    2.2.

    Komisjoni ettepanekuga soovitakse pikendada käimasolevat programmi „Fiscalis 2020“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 ning mida rakendab komisjon koostöös liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega.

    2.3.

    Komisjoni ettepaneku eesmärk on hõlbustada lihtsustusi ja kohandusi järgmiselt: 1) ühekordsete maksete/ühikukulude laialdasem kasutamine, 2) meetmete liigituse lihtsustamine ja liigituste arvu vähendamine paindlikkuse huvides, 3) ühiste komponentide ja riiklike komponentide täiustatud määratlus, mis kajastab paremini IT-projektide tegelikkust, ja nende omaduste lõimimine ning 4) võimalus võtta vastu mitmeaastased tööprogrammid, et vältida komiteemenetlusega seotud iga-aastast halduskoormust.

    2.4.

    Samuti soovitakse kohandada programmi kohaldamisala ja avada see osalemiseks liikmesriikidele, ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele ja kolmandatele riikidele, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

    2.5.

    Komisjon pakub programmi „Fiscalis“ jaoks aastateks 2021–2027 välja 270 miljonit euro suuruse eelarve, mis on suurem kui eelmine, 2014.–2020. aasta 223,2 miljoni eurone eelarve. Lisaks sellele läheks valdav osa eelarvest IT-suutlikkuse suurendamise meetmete jaoks.

    2.6.

    Programmi üldeesmärk on toetada maksuhaldureid ja maksustamist, et tugevdada ühtset turgu, suurendada liidu konkurentsivõimet ning kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve.

    2.7.

    Komisjoni hinnangul toetab kõnealune programmi maksupoliitikat ning maksuhaldureid haldus- ja infotehnoloogiaalase suutlikkuse suurendamise meetmete ning operatiivse koostöö kaudu, vastates kiirelt ja ühiselt uutele probleemidele, nagu maksupettused, maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine, üleminek digitaaltehnoloogiale ja uued ärimudelid, ning samal ajal hoida piiriüleste tehingute tegemisel ära ebavajalikku halduskoormust kodanikele ja ettevõtetele.

    3.   Üldised märkused

    3.1.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu uut programmi „Fiscalis“ käsitlev määrus. Riiklikke maksuhaldureid iseloomustab endiselt ebapiisav suutlikkus ja ebapiisav koostöö nii ELi siseselt kui ka kolmandate riikidega ning komitee nõustub, et on hädavajalik parandada maksupoliitika toimimist, sealhulgas halduskoostööd ning toetada maksuhaldureid.

    3.2.

    Komitee nõustub sellega, et suurem tõhusus maksuhaldurite vahel on oluline ühtse turu sidususe ja toimimise jaoks, ning on nõus, et koostöö ja tegevuse kooskõlastamise niivõrd kõrge tase on võimalik saavutada üksnes ELi tasandil. Komitee leiab samuti, et liidu raamistik tõenäoliselt suurendab osalemise määra ning seega ka ühtse turu potentsiaali ja konkurentsivõimet.

    3.3.

    Komitee nõustub, et liidu tasandi lähenemisviis uue suunitlusega, mis on keskendatud riiklike maksuhaldurite toetamisele, aitaks ennetada ja tõkestada maksupettust, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist ning vähendada samal ajal tarbetut halduskoormust kodanikele ja ettevõtetele piiriüleste tehingute puhul. Komitee nõustub, et programm tugevdab ühtset turgu, suurendab liidu konkurentsivõimet ning kaitseb liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve.

    3.4.

    Komitee tunneb muret selle pärast, et kavandatud 270 miljoni euro suurene eelarve ei pruugi olla piisav, arvestades komisjoni väljapakutud ulatuslikku programmi ja kiiret jätkuvat digiteerimist. Komitee soovitab seepärast rahastamise asjakohasuse vahehindamist.

    3.5.

    Komitee arvates on oluline võtta arvesse digitaalset arengut ja ta tunneb heameelt komisjoni eesmärgi üle tagada Euroopa elektrooniliste süsteemide kooskõlastamine teiste e-valitsuse suhtes asjakohaste meetmetega ELi tasandil.

    3.6.

    Komitee teeb praeguse programmi hindamise tulemustest järelduse, et ühisauditid, projektirühmad, tööalased külastused ja IT-koostöö eksperdirühmad on olnud edukamate vahendite seas. Sellest tulenevalt loodab komitee, et kõnealused meetmed seatakse uues programmis „Fiscalis“ prioriteediks.

    3.7.

    Komitee innustab komisjoni tegema koostööd liikmesriikidega, et töötada välja ühine baaskoolitus maksuhaldurite jaoks, et parandada ühtse turu toimimist. Komitee usub, et ühiste haridusalaste jõupingutuste tulemusel võiks tulevikus sündida ELi maksuhaldurite akadeemia.

    3.8.

    Komitee väljendab heameelt mitmeaastaste tööprogrammide kasutuselevõtu üle, et suurendada ühtse turu tõhusust ja vähendada nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust.

    3.9.

    Komitee märgib, et praegu hõlmab teabevahetus üksnes teabe edastamist, ent mitte teabe töötlemist. Komitee leiab, et seoses IT suutlikkuse suurendamisega sügava ja viljaka koostöö saavutamiseks liikmesriikide vahel tuleb teabevahetuse töötlemisfunktsiooni edasi arendada.

    3.10.

    Komitee peab oluliseks, et kodanikuühiskonnast üldisemalt saaks programmi „Fiscalis“ aktiivne osapool, et aidata kaasa edasiminekule ja teostada programmi arenedes selle üle järelevalvet.

    3.11.

    Komitee tunnistab senisest sirgjoonelisema ja lihtsama mehhanismi uudsust ja toetab seda – mehhanismi eesmärk on Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine koostööks kolmandate riikidega, kes ei ole programmiga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ühinenud.

    3.12.

    Komitee väljendab heameelt, et ettepanek on kooskõlas muude kavandatavate ELi tegevuskavadega, millel on sarnased eesmärgid, st millega soovitakse vähendada pettust, suurendada institutsioonide tõhusust ja toetada meetmeid ühtse turu parema toimimise saavutamiseks.

    3.13.

    Komitee toetab seda, et suurem osa kavandatavast eelarvest on kavas suunata IT-suutlikkuse suurendamise meetmetele. Komitee nõustub ka IT süsteemide ülesehitamisega ühiste ja riiklike komponentide kombineerimise teel täielikult tsentraliseeritud sturktuuri asemel. Riiklikel eelistustel, nõuetel ja piirangutel põhinev Euroopa elektrooniline mudel hõlbustab koostalitlusvõime ja vastastikuse sidumise saavutamist proportsionaalsel viisil siseturu huvides.

    3.14.

    Komitee rõhutab ülesannete jaotamist komisjoni poolt tema enda ja liikmesriikide vahel olulise põhimõttena elektrooniliste süsteemide arengu ja toimimise ühise tagamise juures. See aitab kaasa sobiva lahenduse leidmisele nii senisest terviklikumast ELi seisukohast kui ka tuvastamaks, mis on asjakohane ja toimiv iga liikmesriigi jaoks, tuues loodetavasti kaasa optimeeritud koostöö osalejate vahel.

    3.15.

    Tõhusamast haldusest ei saaks kasu mitte ainult maksuhaldurid. Komitee arvates hoogustaks soodsam maksukeskkond ka ELi äriringkondi ja suurendaks majanduskasvu. Nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust vähendades saavad ettevõtjad keskenduda oma põhitegevusele – see loob majanduskasvu ja töökohti.

    Brüssel, 17. oktoober 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER


    (1)  COM(2018) 321 final.


    Top