Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses üksikasjalike tehniliste meetmete kehtestamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kohaldatava lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks“

(COM(2018) 329 final – 2018/0164 (CNS))

(2019/C 159/05)

Raportöör: Krister ANDERSSON

Kaasraportöör: Giuseppe GUERINI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 11.7.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	20.12.2018
Vastuvõtmine täiskogus	24.1.2019
Täiskogu istungjärk nr	540
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	163/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku asendada rohkem kui 25 aastat tagasi kehtestatud ja ka praegu liikmesriikidevahelisele kaubandusele kehtiv käibemaksu üleminekukord. Üleminekukorrast edasiminek on oluline samm selles suunas, et viia lõpule üleminek ettevõtjatevahelisele kaubandusele kehtivale ja sihtkoha põhimõttel toimivale lõplikule käibemaksusüsteemile, ning oluline saavutus, mis tõestab ELi siseturu jätkuvat konsolideerimist.

1.2.

Komitee kutsub taas (1) komisjoni üles uurima, kuidas saaks võimalikult kiiresti välja töötada nii teenuste kui ka kaupade ühtse süsteemi, et leevendada prognoositavaid probleeme, mis tulenevad kaupadele ja teenustele kehtiva kahe eri süsteemi olemasolust. Komisjon on aga korduvalt kaitsnud järkjärgulist kaheetapilist üleminekut uuele korrale, hõlmates kõigepealt esimese etapina kaubad ja hiljem teise etapina teenused.

1.3.

Komitee rõhutab, et on oluline jätkata liikumist teise etapi suunas, sest kaupade ja teenuste käsitlemine käibemaksuga maksustamisel ühtemoodi soodustaks paremini majanduskasvu ja oleks tõhusam pettuste vältimiseks.

1.4.

Komitee toonitab, et kuigi komisjoni ettepanek on ulatuslik ja hästi koostatud, on mõned küsimused siiski vastuseta jäänud. Kavandatud süsteemile tuleksid näiteks kasuks selged sätted või suurem selgus seoses ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja tagastuste haldamisega ühtse kontaktpunkti kaudu. Lisaks tuleks koostada ja lisada määratlused selliste mõistete kohta nagu „turg“ ja „platvorm“.

1.5.

Komitee märgib, et kavandatud süsteem avaldab mõju rahavoogudele tänu ettevõtjatevaheliste piiriüleste kaubatarnete käibemaksuga maksustamisele, tekitades sissetuleva rahavoo müüjale ja rahavoo kulud ostjale. Kapitalikulu on aga üldiselt suurem, sest käibemaksu tagastamise aeg on alati pikem kui aeg, mille jooksul müüja käibemaksu kinni peab. Lisaks tekivad ühtse kontaktpunkti süsteemi kasutamisel erinevused deklareerimisperioodis sõltuvalt liikmesriikide aruandeperioodidest, kohalikule maksuhaldurile maksmise ajast ning sellest, kui kiirelt suudab maksuhaldur käibemaksu ostja riigile tagastada.

1.6.

Komitee kutsub üles neid aspekte põhjalikumalt uurima, et hoida ära negatiivset mõju ühtsele turule ning tagada uue rajatava käibemaksusüsteemi kindlus ja prognoositavus, vähendades seeläbi nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust.

1.7.

Komitee kutsub üles rakendama kõigis liikmesriikides selgeid ja proportsionaalseid kriteeriume mõistele „sertifitseeritud maksukohustuslane“, et tagada sellele staatusele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs. Uue sihtkohapõhise süsteemi eesmärgi saavutamiseks tuleks ühtlustada ajaperiood, mille jooksul liikmesriigid peavad läbi vaatama taotluse, mis on esitatud sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse saamiseks. Liikmesriigid peaksid sertifitseeritud maksukohustuslase taotlusi töötlema kiiresti, et ettevõtjad saaksid tööd jätkata ilma ebakindlusest tekkivate ebavajalike katkestuste, viivituste ja halduskoormuseta. Samal ajal peab Euroopa Komisjon hoolikalt jälgima sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse toimimist, et vältida võimalikke kuritarvitusi ja ebaühtlast kohaldamist, eriti rakendamise esimeste kuude jooksul.

1.8.

Komitee rõhutab, et uue sihtkohapõhise süsteemi rakendamiseks on väga oluline hästitoimiv ühtne kontaktpunkt. Ilma täielikult välja arendatud ühtse kontaktpunktita, mille aluseks on asukohariigi auditid, laiendamiskõlblik lihtsustamine ja kõikidest liikmesriikidest tasutud sisendkäibemaksu tasaarvelduse võimalus, suurendab mis tahes sihtriigipõhine süsteem tohutult halduskoormust, eriti VKEde jaoks.

1.9.

Komitee on mures selle pärast, et praegune ettepanek võib osutuda tõkestavaks nii VKEde kui ka idufirmade jaoks. Komitee leiab, et pöördmaksustamise süsteemi tuleks kohaldada kõigile ettevõtjatevahelistele piiriülestele kaubatarnetele seni, kuni lõplik süsteem kehtib täielikult ja käibemaksutagastamist tehakse õigel ajal.

1.10.

Komitee soovitab piisavalt investeerida infotehnoloogia riist- ja tarkvara ressurssidesse, et arendada korralikult välja kindel ja usaldusväärne ühtne kontaktpunkt, mis suudab tõhusalt hallata suurt hulka konfidentsiaalset teavet, tagades süsteemi kiire ja turvalise toimimise, mis toob kasu nii Euroopa ettevõtjatele kui ka maksuhalduritele. Sellised investeeringud on strateegiliselt olulised, et vältida negatiivseid tulemusi üleminekuperioodil vanalt süsteemilt uuele, millega kaasnevad märkimisväärsed kohandamiskulud, mis tuleks asjakohase digiülemineku abil võimalikult väiksed hoida.

1.11.

Komitee rõhutab, et liikmesriigid peaksid tegema rohkem koostööd pettustega võitlemiseks, ning peab vajalikuks seda teemat jätkuvalt analüüsida, tagamaks et kavandatud süsteem ei põhjusta uusi pettuseviise ega maksukahjumeid. Ettevõtjatevaheliste piiriüleste tehingute maksustamine suurendab käibemaksu kogusummat süsteemis. See võib suurendada muud liiki pettuste, kadude ja maksukahjumite tekkimise võimalust. Suure käibemaksulõhega liikmesriigi maksukohustuslane toimib väiksema käibemaksulõhega liikmesriikide jaoks maksukogujana.

1.12.

Komitee soovitab riiklikel maksuhalduritel ja õiguskaitseasutustel teha rohkem koostööd, et muuta uus sihtkohapõhine käibemaksusüsteem tõhusamaks nii pettustega võitlemise seisukohast kui ka usaldusväärsuse seisukohast Euroopa ettevõtjate jaoks. Selline koostöö peab muu hulgas hõlmama ka automaatset teabe- ja andmevahetust ning korrapäraseid aruandeid ja analüüse uue korra toimimise kohta, eelkõige selle rakendamise esimestel aastatel.

1.13.

Lõpetuseks leiab komitee, et Euroopa ettevõtjatele tooks kasu komisjoni ulatuslik teavituskampaania, et selgitada asjakohaselt, selgelt ja praktiliselt uue käibemaksusüsteemi põhifunktsioone ja konkreetseid eeliseid, mida käibemaksureformilt Euroopa ettevõtjate ja nende kasvu toetamiseks oodatakse.

2.   Sissejuhatus ja taust

2.1.

Euroopa Komisjon avaldas oma 2016. aasta aprillis vastuvõetud käibemaksu tegevuskava (2) raames ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega tehakse ELi käibemaksueeskirjades üksikasjalikud tehnilised muudatused (3). Kavandatud direktiiviga muudetakse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (4) umbes 200 artiklit, et kohandada seda nii, et saaks kehtestada üksikasjalikud tehnilised meetmed liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kohaldatava lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks (sihtkoha põhimõtte alusel).

2.2.

Komisjoni ettepanekuga asendatakse alates 1. jaanuarist 1993 kohaldatav üleminekukord ning see sisaldab liidusisese ettevõtjatevahelise kaubanduse üksikasjalikke sätteid, mille alusel käsitletakse riigisiseseid ja piiriüleseid kaubatehinguid ühtemoodi. See on ka esimene kahest komisjoni reguleerivast meetmest, millest üks hõlmab kaupu ja teine teenuseid ning mille eesmärk on saavutada liidusisese kaubanduse jaoks lihtsam ja pettusekindlam lõplik käibemaksusüsteem.

2.3.

Komisjoni ettepanek toob endaga kaasa olulised käibemaksudirektiivi muudatused, et tuua ettevõtjatele ja riiklikele eelarvetele järgmist kasu: i) kaupade maksustamise lihtsustamine, ii) kauplejatele ühtse veebiportaali loomine („ühtne kontaktpunkt“), iii) halduskoormuse vähendamine ning iv) müüja tegemine üldiselt vastutavaks käibemaksu kogumise eest.

2.4.

Peamiste muudatuste hulgas kaotatakse kauba ühendusesisese soetamise kontseptsioon, mille kohaselt jaotati ettevõtjatevaheline kauplemine käibemaksuga maksustamise seisukohast kaheks eri tehinguks: käibemaksust vabastatud müük lähteliikmesriigis ja maksustatav soetamine sihtliikmesriigis. See asendatakse uue, liidusisese kaubatarne kontseptsiooniga, mille kohaselt käsitatakse ettevõtjatevahelisi piiriüleseid kaubatarneid käibemaksuga maksustamise seisukohast ühe tehinguna.

2.5.

Komisjoni kavandab ka järgmisi muudatusi: i) uus erand, mille kohaselt käsitatakse liidusisese kaubatarne kohana kohta, kus kaubad asuvad soetajale lähetamise või veo lõpus; ii) muudatus, millega kehtestatakse liidusiseste tarnete käibemaksu sissenõutavuse ühtne eeskiri; iii) uus artikkel, mille kohaselt tasub käibemaksu isik, kellele kaubad tarnitakse, kui ta on sertifitseeritud maksukohustuslane. Komisjon on seisukohal, et ettepanek vähendaks ka piiriüleseid käibemaksupettusi kuni 41 miljardi euro võrra aastas.

3.   Üldised märkused

3.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku asendada rohkem kui 25 aastat tagasi kehtestatud ja ka praegu liikmesriikidevahelisele kaubandusele kehtiv käibemaksu üleminekukord. Üleminekukorrast edasiminek on oluline samm selles suunas, et viia lõpule üleminek ettevõtjatevahelisele kaubandusele kehtivale ja sihtkoha põhimõttel toimivale lõplikule käibemaksusüsteemile, ning oluline saavutus, mis tõestab ELi siseturu jätkuvat konsolideerimist.

3.2.

Komitee on mures ettevõtjatele ja eelkõige VKEdele tekkivate kulude pärast. Nad peavad oma süsteeme kohandama, et järgida nii liidusisese kui ka -välise kauplemise eeskirju. On väga oluline, et uued käibemaksuaruandluse nõuded ei oleks osa ettepanekust ega selle rakendamisest, sest sellised muudatused vaid suurendaksid nõuete täitmisega seotud kulusid.

3.3.

Komitee on oma varasemates arvamustes kutsunud komisjoni üles uurima, kuidas saaks võimalikult kiiresti välja töötada teenuste ja kaupade ühtse süsteemi, et leevendada prognoositavaid probleeme, mis tulenevad kaupadele ja teenustele kehtiva kahe eri süsteemi olemasolust (5). Komisjon on aga korduvalt kaitsnud järkjärgulist kaheetapilist üleminekut uuele korrale.

3.4.

Seega saavad komisjon ja riiklikud maksuhaldurid enne teenuste hõlmamist hinnata uue, sihtkohapõhise käibemaksusüsteemi tulemusi järgmiste aspektide seisukohast: i) pettustega võitlemise tõhusus; ii) Euroopa ettevõtete poolt nõuete täitmiseks tehtavad kulutused; iii) uue raamistiku haldamine maksuhaldurite poolt.

3.5.

Komitee loodab, et järkjärguline ja aeglasem üleminek uuele käibemaksusüsteemile võimaldaks lähitulevikus luua ainulaadse ja tõhusa lõpliku süsteemi, mis hõlmab nii kaupu kui ka teenuseid. Järkjärgulise rakendamise ajal võib olla võimalik õppida uue süsteemi esimestest tulemustest, mis on seotud ainult kaupadega.

3.6.

Tuleb aga märkida, et lõplikku käibemaksusüsteemi on oodatud juba üle 25 aasta kui üleminekukorrale järgnevat etappi. Komitee rõhutab seepärast, et on oluline jätkata liikumist teise etapi suunas. Kui kaupu ja teenuseid käsitletaks ühtmoodi, soodustaks käibemaksusüsteem paremini majanduskasvu ja oleks pettusekindlam.

3.7.

Kuigi ettepanek on ulatuslik, soovib komitee rõhutada, et mõned küsimused on siiski vastuseta jäänud. Näiteks tuleksid kavandatud süsteemile kasuks selged sätted või suurem selgus seoses ebatõenäoliselt laekuvate nõuete eeskirjadega, tagastuste haldamisega ühtse kontaktpunkti kaudu, ettemaksetega ning mõistete „turg“, „platvormid“ jne määratlustega. See ebaselgus koos negatiivsete rahavoogudega sunnib ettevõtjaid võtma meetmeid riskide minimeerimiseks. Komitee soovib nende aspektide põhjalikumat uurimist, et hoida ära negatiivset mõju ühtsele turule.

3.8.

Teisest vaatepunktist tasub märkida, et Euroopa ettevõtjatele tooks kasu komisjoni ulatuslik teavituskampaania, et selgitada asjakohaselt, selgelt ja praktiliselt uue käibemaksusüsteemi põhifunktsioone ja konkreetseid eeliseid, mida käibemaksureformilt Euroopa ettevõtjate ja nende kasvu toetamiseks oodatakse.

3.9.

Ettevõtjatevaheliste piiriüleste tehingute maksustamine suurendab käibemaksu kogusummat süsteemis. See võib suurendada muud liiki pettuste, kadude ja maksukahjumite tekkimise võimalust. Suure käibemaksulõhega liikmesriigi maksukohustuslane toimib väiksema käibemaksulõhega liikmesriikide jaoks maksukogujana. Seepärast rõhutab komitee, et liikmesriigid peaksid tegema rohkem koostööd pettusega võitlemiseks, ning peab vajalikuks seda teemat jätkuvalt analüüsida, tagamaks et kavandatud süsteem ei põhjusta uusi pettuseviise ega maksukahjumeid.

4.   Direktiivi 2006/112/EÜ peamised muudatused

4.1.

Käibemaksuga maksustamisel kaubatehingute praegune jaotus kaheks osaks (kaupade maksuvaba tarnimine lähteliikmesriigis ja sihtliikmesriigis maksustatav „ühendusesisene soetamine“) asendatakse ühe tehinguga, mida nimetatakse „liidusiseseks kaubatarneks“, kus sõna „ühendus“ on asendatud sõnaga „liit“ (6).

4.1.1.

Üleminek ühele tehingule on vajalik uue sihtkohapõhise käibemaksusüsteemi saavutamiseks ning see lihtsustab eeldatavasti kaubatehingute halduskorraldust. Teiselt poolt on kogu direktiivi 2006/112/EÜ tekstis vaja eemaldada viited Euroopa Ühendusele, sest Lissaboni lepingus kehtestati uus institutsiooniline nimetus ja viidatakse Euroopa Liidule.

4.1.2.

Mõiste „liidusisene kaubatarne“ on määratletud kui maksukohustuslaselt maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule tehtav kaubatarne, mille käigus kaubad lähetatakse või veetakse tarnija või kauba soetaja poolt või nimel ühest liidu liikmesriigist teise liikmesriiki (7).

4.1.3.

Oluline on märkida, et see mitmekülgne kontseptsioon ei hõlma järgmist: i) kokkupanekut või paigaldamist hõlmavad kaubatarned, millega kas kaasneb või ei kaasne katsetamine; ii) direktiivi 2006/112/EÜ artikli 148 või 151 kohaselt käibemaksust vabastatud kaubatarned ning iii) kaubad, millele kehtib põllumajandustootjate kindla maksumääraga kord (8). Need tehingud, kui nad toimuvad piiriüleselt, ei tähenda praegu ühendusesisest tarnet ega kauba soetamist ning uus tekst kinnitab seda konkreetset korda.

4.1.4.

Komitee leiab, et eelmainitud maksuvabastused kinnitavad direktiivis 2006/112/EÜ juba olemas olevaid sätteid konkreetsete loetletud kaupade osas ning suudavad tagada ühtsel turul uue süsteemi algse rakendamise jooksul käibemaksueeskirjade järjepidevuse ja kindluse.

4.2.

Liidusisese kaubatarne kontseptsiooni täiendab direktiivi 2006/112/EÜ konkreetne jaotis, milles käsitletakse kaupade tarnekohta ning millega määratakse kindlaks, millises liikmesriigis tuleb käibemaks tasuda. Selles osas kinnitatakse olemasolevaid üldeeskirju, ent lisatakse uus erand, (9) mille kohaselt käsitatakse liidusisese kaubatarne kohana kohta, kus kaubad asuvad soetajale lähetamise või veo lõpus (10).

4.2.1.

Komitee toetab ideed, mis on komisjoni mõlema regulatiivse valiku taga, sest nende selge eesmärk on arendada uut sihtkohapõhist süsteemi, ning päritoluliikmesriigi põhimõttele toetuvate ulatuslike erandite säilitamine võib kahjustada uue käibemaksuraamistiku järjepidevust, vähendades õiguse prognoositavust ja suurendades potentsiaalselt nii ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulusid kui ka maksuhaldurite halduskoormust.

4.2.2.

Siiski on oluline põhjalikumalt analüüsida kavandatud süsteemi mõju rahavoogudele. Praegu puudub ettevõtjatevaheliste piiriüleste kaubatarnete käibemaksuga maksustamisest tekkiv mõju rahavoogudele. Kavandatud süsteem annab aga müüjale sissetuleva rahavoo ja ostjale rahavoo kulud (11).

4.2.3.

Kapitalikulu on aga üldiselt suurem, sest käibemaksu tagastamise aeg on tavaliselt pikem kui aeg, mille jooksul müüja käibemaksu kinni peab. Seda põhjustab asjaolu, et paljud liikmesriigid kipuvad käibemaksutagastustega viivitama. Kapitalikulu on erinev sõltuvalt liikmesriikide aruandeperioodidest, kohalikule maksuhaldurile maksmise ajast ning sellest, kui kiirelt suudab maksuhaldur käibemaksu ostjale tagastada. Kapitalikulu valmistab eelkõige muret väikestele suure ekspordimahuga liikmesriikidele.

4.2.4.

Euroopa ja rahvusvahelised maksuhaldurid peaksid seda mõju rahavoogudele ja Euroopa ettevõtjate likviidsusele asjakohaselt arvesse võtma ja tõhusalt käsitlema, vältides viivitusi maksutagastamisel ja sellega seotud kulusid. Rahavoogude mõju tõttu tekkivad muutused tarneahelates võivad häirida liidusisest kaubandust ja takistada ühtse turu väljakujundamist.

4.3.

Käibemaksusüsteemi põhialuseks jääb põhimõte, et käibemaksu tasub iga maksukohustuslane, kelle kaubatarned on maksustatavad, välja arvatud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 193 juba loetletud erandlikel juhtudel, mida täiendatakse nüüd artiklis 194a sätestatud uue erandiga. Selle erandi järgi tasub juhul, kui tarnija asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks kuulub tasumisele, käibemaksu isik, kellele kaubad tarnitakse, kui ta on sertifitseeritud maksukohustuslane (12).

4.3.1.

Sertifitseeritud maksukohustuslase osas mõistab komitee ideed võimaldada ettevõtjatel, kelle maksukäitumise usaldusväärsus on tõestatud, saada kasu asjakohastest lihtsustusmeetmetest. Nagu on märgitud aga arvamuses ECO/442 „Käibemaksureformi pakett (I)“, tuleks sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni toetada selgete ja läbipaistvate rakendamiskriteeriumidega, mis võimaldavad ettevõtjatel, eriti VKEdel, sertifitseeritud maksukohustuslase staatusest kasu saada.

4.3.2.

Komitee rõhutab asjaolu, et oodatud kasu saavutamiseks on oluline võimaldada liittarneid tegeval maksukohustuslasel rakendada talle antud lihtsustusi tehingu igale osale. Sundides peale tehingu fiktiivse jaotamise, võib kavandatud lihtsustus muutuda hoopis komplikatsiooniks.

4.3.3.

Sertifitseeritud maksukohustuslase staatusele võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu tagamiseks on oluline, et kõigis liikmesriikides rakendataks ühtlustatud, selgeid ja proportsionaalseid kriteeriume. Samal ajal peab Euroopa Komisjon hoolikalt jälgima sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse toimimist, et vältida võimalikke kuritarvitusi ja ebaühtlast kohaldamist, eriti rakendamise esimeste kuude jooksul.

4.3.4.

Kõnealuse süsteemi eesmärgi saavutamiseks tuleks ühtlustada ajaperiood, mille jooksul liikmesriigid peavad läbi vaatama taotluse, mis on esitatud sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse saamiseks. Liikmesriigid peaksid sertifitseeritud maksukohustuslase taotlusi töötlema kiiresti, et ettevõtjad saaksid tööd jätkata ilma ebakindlusest tekkivate ebavajalike katkestuste, viivituste ja halduskoormuseta.

4.3.5.

Komitee on mures ka selle pärast, et praegune ettepanek võib osutuda tõkestavaks nii VKEde kui ka idufirmade jaoks. Komitee leiab, et pöördmaksustamise süsteemi tuleks kohaldada kõigile ettevõtjatevahelistele piiriülestele kaubatarnetele seni, kuni lõplik süsteem kehtib täielikult ja käibemaksutagastamist tehakse õigel ajal.

4.4.

Kaupade käibemaksu koondaruannete kaotamine, mida komisjon kavandab, on kooskõlas uue käibemaksuraamistikuga, mis taastab käibemaksu isereguleeruva olemuse. Teiselt poolt on teenuste koondaruannete kinnitamine kooskõlas komisjoni otsusega rakendada tegevuskava kahes etapis (13).

4.4.1.

Komitee toetab komisjoni esitatud muudatusi, mis võimaldavad liikmesriikidel lihtsustada koondaruannete esitamise kohustust, sest lihtsustamine vähendab loodetavasti Euroopa ettevõtjate jaoks liigset bürokraatiat ja tegevuskulusid. Komitee rõhutab aga, et need lihtsustusmeetmed tuleks korralikult välja töötada, et vältida ettevõtjate väärtegusid, ning arvesse tuleks kindlasti võtta ka seda, et lihtsama süsteemi saavutamist võib soosida e-arvete üha suurem kasutamine riiklikes rahandussüsteemides.

4.4.2.

Põhjalikult muudetakse praegust erikorda liidusisese kaupade kaugmüügi ja nende teenuste puhul, mida osutavad maksukohustuslased, kelle asukoht on liidus, aga mitte tarbimisliikmesriigis, et saaks rakendada ühtse registreerimiskorra põhimõtet maksu deklareerimiseks, maksmiseks ja mahaarvamiseks.

4.5.

Alates 1. jaanuarist 2021 võimaldatakse registreerimisliikmesriigis registreeritud maksukohustuslasel esitada kord kvartalis elektrooniliselt lühikesi ühtse kontaktpunkti käibedeklaratsioone, mis sisaldavad andmeid teenuste osutamise ja liidusisese kaugmüügi kohta mittemaksukohustuslastele teistes liikmesriikides (tarbimisliikmesriikides), koos tasumisele kuuluva käibemaksuga (14).

4.5.1.

Registreerimisliikmesriik edastab seejärel deklaratsioonid koos tasutud käibemaksuga tarbimisliikmesriigile, vältides vajadust selle järele, et asjaomased maksukohustuslased oleksid tarbimisliikmesriigis registreeritud.

4.5.2.

Sellise süsteemiga hõlmatud tehingute ulatust laiendatakse ettevõtjate ja tarbijate vahelistelt tehingutelt ettevõtjatevahelistele tehingutele (objektiivne laiendus) ning süsteem tehakse kättesaadavaks ka maksukohustuslastele, kelle asukoht on väljaspool liitu, tingimusel et nad määravad liidus asutatud vahendaja, kes võtab endale käibemaksu tasumise ja muud sellega seonduvad kohustused (subjektiivne laiendus).

4.5.3.

Erikorda kasutavad maksukohustuslased esitavad kord kuus ühtse kontaktpunkti käibedeklaratsiooni, kui nende aastakäive on üle 2 500 000 euro.

4.5.4.

Ühtse kontaktpunkti raames käibemaksu mahaarvamise ja liikmesriigilt tagasimakstava käibemaksu saamise võimalus võimaldab nii maksumaksjatel kui ka maksuhalduritel täita ühes kohas mitut käibemaksukohustust.

4.5.5.

Komitee märgib, et on positiivne, et mahaarvamist hõlmavat uut süsteemi lihtsustatakse, võimaldades maksukohustuslasel maksta käibemaksu netosumma (15) igas maksustamisliikmesriigis.

4.5.6.

Teisalt suurendab mahaarvamise võimalus vajadust õiguskindluse ja maksuhalduritele kättesaadava teabe täielikkuse järele, õigustades sellega komisjoni ettepanekut lisada ühtse kontaktpunkti käibedeklaratsioonile lisateavet, sh i) käibemaksu kogusumma, mis on muutunud sissenõutavaks tarnitud kaupadelt ja osutatud teenustelt, millelt maksukohustuslane kui saaja on kohustatud maksu tasuma, ning kaupade impordilt, kui liikmesriik kasutab artikli 211 teise lõigu kohast võimalust; ii) käibemaks, millest tehakse mahaarvamisi; iii) eelmiste maksustamisperioodidega seotud muudatused ning iv) makstav, tagasisaadav või krediteeritav käibemaksu netosumma.

4.5.7.

Toimiv ühtne kontaktpunkt on sihtriigipõhise süsteemi oluline osa. Ilma täielikult välja arendatud ühtse kontaktpunktita, mille aluseks on asukohariigi auditid, laiendamiskõlblik lihtsustamine ja kõikidest liikmesriikidest tasutud sisendkäibemaksu tasaarvelduse võimalus, suurendab mis tahes sihtriigipõhine süsteem tohutult halduskoormust, eriti VKEde jaoks.

4.5.8.

1. jaanuarist 2015 telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektroonikateenustele kehtiva ning peagi kõigile e-kaubanduse ettevõtjatevahelistele tehingutele laiendatava väikese kontaktpunkti (16) esimesi tegevustulemusi tuleb võtta asjakohaselt arvesse, et saavutada kindel ja täiesti toimiv ühtne kontaktpunkt, millel on ulatuslik ja oluline kohaldamisala, mis põhineb konkreetsetel tulemustel, mida sellise vahendiga on seni konkreetsetes sektorites ja valdkondades saavutatud.

4.5.9.

Lõpetuseks soovitab komitee piisavalt investeerida infotehnoloogia riist- ja tarkvara ressurssidesse, et arendada korralikult välja kindel ja usaldusväärne ühtne kontaktpunkt, mis suudab tõhusalt hallata suurt hulka konfidentsiaalset teavet, tagades süsteemi kiire ja turvalise toimimise, mis toob kasu nii Euroopa ettevõtetele kui ka maksuhalduritele. Sellised investeeringud on strateegiliselt olulised, et vältida negatiivseid tulemusi üleminekuperioodil vanalt süsteemilt uuele, millega kaasnevad märkimisväärsed kohandamiskulud, mis tuleks asjakohase digiülemineku abil võimalikult väiksed hoida.

---

(1)  Vt varasemad komitee arvamused „Käibemaksu tegevuskava“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 43); „ Käibemaksureformi pakett (I)“ (ELT C 237, 6.7.2018, lk 40); „Käibemaksureformi pakett (II)“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 35).

(2)  COM(2016) 148 final.

(3)  COM(2018) 329 final.

(4)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(5)  Vt varasemad komitee arvamused „Käibemaksu tegevuskava“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 43); „ Käibemaksureformi pakett (I)“ (ELT C 237, 6.7.2018, lk 40); „Käibemaksureformi pakett (II)“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 35).

(6)  Direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 2–4 muudatused.

(7)  COM(2018) 329 final, lk 6.

(8)  Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14 muudatused.

(9)  Kehtestatud direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 35a.

(10)  COM(2018) 329 final, lk 7.

(11)  Kui müüja peab käibemaksu maksma enne ostjalt raha kättesaamist, põhjustab see müüjale negatiivse rahavoo, seega kulu.

(12)  Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 193 ja artikli 194a muudatused.

(13)  Direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 262–271 muudatused.

(14)  Direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 358–369 muudatused.

(15)  Tasumisele kuuluv käibemaks miinus mahaarvatav käibemaks.

(16)  Selle võimaldamine, et liikmesriikides asukohta mitte omavad ettevõtjad, kes pakuvad mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuseid ning elektroonilisi teenuseid, võivad nende sellise tarne eest maksmisele kuuluvat käibemaksu arvestada selle liikmesriigi veebiportaali kaudu, kus nad on registreeritud.