Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018AE0304

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“ [COM(2017) 678 final]

    EESC 2018/00304

    ELT C 262, 25.7.2018, p. 101–106 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    25.7.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 262/101


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“

    [COM(2017) 678 final]

    (2018/C 262/17)

    Raportöör:

    Anne DEMELENNE

    Kaasraportöör:

    Vladimíra DRBALOVÁ

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Komisjon, 13.12.2017

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

     

     

    Vastutav sektsioon

    tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    27.3.2018

    Vastuvõtmine täiskogus

    19.4.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    534

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    194/3/4

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    Komitee väljendab üldiselt heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle vähendada püsivat soolist palgalõhet, pakkudes käsitletavas tegevuskavas välja ulatuslike ja sidusate tegevuste paketi. Seejuures leiab ta, et kõik kaheksa tegevussuunda tuleks täielikult välja arendada.

    1.2.

    Komitee soovitab keskenduda kultuurilistele juurtele ning haridus- ja õppesüsteemides valitsevatele stereotüüpidele, mis mõjutavad karjäärivalikut. Lisaks soovitab ta põhjalikult uurida tööturu segregatsiooni põhjuseid ja kehtestada tõhusamaid meetmeid selle vastu võitlemiseks.

    1.3.

    Komitee pooldab komisjoni ettepanekut tasustamise läbipaistvuse ja palgaauditite kohta sektorites ja ettevõtetes, et hõlbustada individualiseeritud andmete kogumist (statistika koostamist) ja sobivaid tegevuskavasid. Euroopa poolaasta on tõhus vahend, mille abil innustada liikmesriike võtma viivitamata sobivaid meetmeid ja looma eeskätt tugeva taristu juurdepääsetavatest ja taskukohastest lastehoiu- ja pikaajalise hoolduse asutustest.

    1.4.

    Komitee soovitab jätkata strateegia „Euroopa 2020“ raames tehtavaid jõupingutusi, et täita eesmärk saavutada naiste ja meeste tööhõives 75 % tase (soovitatavalt täistööajaga).

    1.5.

    Komitee tunneb heameelt, et komisjon tunnustab sotsiaalpartnerite kui tööturu peamiste osalejate olulist osa selles protsessis. Ta toob esile nii kodanikuühiskonna organisatsioonide panuse kui ka partnerluspõhimõtted, mis tuginevad selgelt määratletud vastutusele.

    1.6.

    Komitee kiidab heaks selle, et komisjon on ette näinud rahastamisvahendid erinevate projektide jaoks, ent rõhutab vajadust teha mitmeaastase finantsraamistiku raames kättesaadavaks muid vahendeid, eesmärgiga viia ellu kogu tegevuskava ning iseäranis lastehoiu- ja hooldustaristu rahastamiseks, ilma et need vahendid oleksid liikmesriikidele karistavad (järgides seega nn kuldreeglit).

    2.   Sissejuhatus

    2.1.

    Võrdse tasustamise põhimõte on ELi aluslepingutes sätestatud alates 1957. aastast. Palgavõrdsuse saavutamine, edendades naiste õigusi, on kasulik kõigile, sest see aitab luua õiglast ja võrdset kõigi jaoks soodsat ühiskonda (1). Võitlus naiste õiguste eest on esile toonud soolise ebavõrdsuse, sundides seadusandjaid (kõikidel valitsustasanditel) selles valdkonnas meetmeid võtma. Ebavõrdsus püsib aga erinevates sotsiaalsetes suhetes, näiteks perekonnas, koolis, ühiskonnas, poliitikas ja töömaailmas.

    2.2.

    Korrigeerimata soolise palgalõhe ületamine on tõsine probleem, mis vajab lahendamist. ELi, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid kutsutakse üles kooskõlastama oma tegevust kodanikuühiskonna toel sihipäraste käsitlusviiside raames, mis hõlmavad seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete kohaldamist, eesmärgiga tegeleda korraga meeste ja naiste palgaerinevuste mitmesuguste põhjustega ja seda nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil strateegia „Euroopa 2020“ rakendamise raames.

    2.3.

    Sooline palgalõhe on väiksem riikides, kus üldine võrdsus on suurem, ja riikides, kus on laiendatud kollektiivläbirääkimiste ulatust. Hinnanguliselt vähendab sotsiaaldialoogi ulatuse 1 % suurendamine soolist palgalõhet 0,16 % ning mida suurem on kooskõlastamine palgakujunduse valdkonnas, seda võrdsem on tasu jaotamine (2).

    3.   Arvuline taust

    3.1.

    Soolisest palgalõhest tingituna teenivad naised ELis jätkuvalt keskmiselt 16,3 % vähem kui mehed. Selle asjaolu põhjuste ja tagajärgede mõistmine on esimene samm võitluses soolise palgalõhe vastu. Allpool kirjeldatud tegurid on kõik ühelt poolt osa probleemist ja teiselt poolt ka osa lahendusest.

    3.2.

    Tööhõive määr: strateegias „Euroopa 2020“ kehtestati eesmärk saavutada 2020. aastaks meeste ja naiste tööhõives 75 % määr. Seejuures oli 2014. aastal ELi üldine tööhõive määr 64,9 % ja see määr oli eriti madal naiste puhul (59,6 % võrreldes 70,1 %-ga meeste puhul vanuses 20–64). Naiste osalemine muutub väga oluliseks ja tööturgu tuleb põhjalikult kohandada, tagades, et see on naistele juurdepääsetav. Eurofoundi aruandes meeste ja naiste tööhõive erinevuste kohta hinnatakse, et need lähevad ELile maksma umbes 370 miljardit eurot aastas, mis on 2,8 % ELi SKP-st.

    3.3.

    Osaline tööaeg: 2015. aastal töötas ELis umbes kaheksa tööl käivat inimest kümnest täistööajaga ja kaks inimest kümnest osalise tööajaga. Nendest 44,7 miljonist osalise tööajaga töötavast inimesest 10 miljonit olid vaeghõive olukorras, mis tähendab, et nad oleksid soovinud oma tööaega pikendada. See moodustab rohkem kui viiendiku (22,4 %) kõikidest osalise tööajaga töötajatest ja 4,6 % kogu ELi tööhõivest. Kaks kolmandikku neist vaeghõive olukorras olevatest osalise tööajaga töötajatest olid naised (66 %). See olukord mõjub halvasti koolitusväljavaadetele, karjääri arengule, töötushüvitistele ja pensioniõigustele.

    3.4.

    Sooline tasakaal juhtivatel ametikohtadel: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) avaldatud 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt on kaheksast indeksiga mõõdetavast valdkonnast võrdõiguslikkuse tase kõige madalam meeste ja naiste esindatuse puhul poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike otsuste tegemisel. Sellegipoolest, kui keskenduda eeskätt majandusvaldkonnale, näitavad 2013. ja 2017. indeksid koos vaadelduna juhatustes osalevate naise arvu järkjärgulist suurenemist 9 %-lt 21 %-le aastatel 2003–2015. See on nii liikmesriikides, kus on vastu võetud siduvaid õigusakte, näiteks Prantsusmaal ja Madalmaades. Kõnealune hinnang hõlmab üksnes börsil noteeritud suurettevõtteid.

    3.5.

    Ehkki mikroettevõtjad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) moodustavad rõhuva enamuse Euroopa tööandjatest (2014. aastal moodustasid nad 99,8 % kõikidest ELi 28 liikmesriigi ettevõtjatest ning andsid tööd ligi 90 miljonile inimesele, mis on 67 % kogutööhõivest), keskenduvad näitajad ja poliitilised meetmed kõige suuremate ettevõtete juhatustele. Kuigi kümne viimase aasta jooksul vastu võetud seadusandlike meetmete tulemusel on oluliselt edasi liigutud, tuleb veel teha täiendavaid jõupingutusi. Eri liikmesriikide käsutuses on erinevad vahendid: vabatahtlikkusel põhinevad käsitlusviisid, kvoodid, karistused jne.

    3.6.

    Kriis ja eelarvereformidega seotud kokkuhoiupoliitika teatavates liikmesriikides on viinud selleni, et sotsiaalsete ja avalike taristute jaoks on vähem vahendeid ning neisse tehakse vähem investeeringuid. Ei korraldatud ühtegi soopõhist mõjuhindamist, samal ajal kui juurdepääs nendele taristutele on muutunud keerulisemaks. Samas on emade vaesus ning laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht otseselt seotud. Lisaks tuleb nüüd tõdeda, et 2015. aastal oli sooline pensionilõhe ELis 38 %, (3) mis tähendab, et palju rohkem naisi on vanemasse ikka jõudes vaesuse ohus.

    3.7.

    Ametiala- ja sektoripõhine sooline segregatsioon: komisjoni andmete kohaselt on sektoripõhine sooline segregatsioon üks peamisi tegureid, mis soodustab soolise palgalõhe suurenemist. Teatavates sektorites ja ametites on jätkuvalt ülekaalus kas mehed või naised: vähe naisi otsustab alustada tegevust paremini tasustatud sektorites, näiteks ehitus, tööstus, transport, teadus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. „Suuremal hulgal naiste meelitamine teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) sektorisse aitaks 2050. aastaks suurendada Euroopa Liidu SKP-d elaniku kohta 2,2 %-st 3,0 %-ni.“ (4) Teisalt märgib komisjon, et mehed lähevad seevastu harva tööle sellistesse Euroopa ühiskonna ja majanduse tuleviku seisukohast olulistesse sektoritesse nagu haridus, õendus ja hooldusega seotud ametikohad tervishoiusektoris.

    3.8.

    Tegevuskava kohaselt lahkuvad naised tööturult, et hoolitseda laste ja/või pereliikmete eest, ning kui nad ei lahku tööturult täielikult, siis võtavad nad sageli vastu vähem kutseoskusi nõudvaid ametikohti, et täita tööle tagasi pöördudes oma perekondlikke kohustusi (5). Kvaliteetsete, taskukohaste ja pikkade lahtiolekuaegadega lastehoiuasutuste puudumise negatiivset mõju naiste tööturul osalemisele käsitletakse Barcelona eesmärkides, mille saavutamine on ikka veel kaugel.

    3.9.

    Erilist tähelepanu tuleks pöörata teatavate haavatavate rühmade (naised ühe vanemaga perekonna peana, madala kvalifikatsiooniga naised, rändajatest naised, lisaks rändetausta või puudega naised jne) palkadele avalduvale mõjule.

    4.   Kavandatav tegevuskava

    4.1.

    Komisjoni pakutud tegevuskava sisaldab omavahel seotud meetmeid, mis on suunatud soolise palgalõhe vähendamisele kõikides võimalikes aspektides, selle asemel et keskenduda ainult ühele tegurile või põhjusele. Need meetmed tugevdavad üksteist vastastikku. Komitee toetab seda kava, ent soovitab komisjonil tagada praeguseks juba heaks kiidetud meetmete hindamine ja rakendada neid vajaduse korral Euroopa poolaasta kaudu.

    4.2.

    Kindlaks on määratud kaheksa peamist tegevussuunda:

    1.

    võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamise tõhustamine;

    2.

    ametiala- ja sektoripõhise segregatsiooni (horisontaalne segregatsioon) vastu võitlemine;

    3.

    nn klaaslae (vertikaalne segregatsioon) purustamine;

    4.

    hoolduskohustusest tingitud ebavõrdsuse vähendamine;

    5.

    naiste oskuste, jõupingutuste ja kohustuste suurem väärtustamine;

    6.

    suurema selguse saavutamine: ebavõrdsuse ja stereotüüpide esiletoomine;

    7.

    hoiatamine soolise palgalõhe eest ja sellest teavitamine;

    8.

    soolise palgalõhe vähendamise eesmärgiga partnerluste edendamine.

    Nende meetmete tõhususe tagamiseks on vaja, et peamiste sidusrühmade Euroopa Liidu, liikmesriikide ja ettevõtete tasandil võetavatel meetmetel oleks koosmõju.

    4.3.

    Komitee tõdeb, et suurem osa kavandatavaid soolise võrdõiguslikkuse toetamise meetmeid on sobivad, ning leiab, et see ulatuslik tegevuskava on tõhus, kui selle raames tuginetakse soolise palgalõhe põhjuste ühisele mõistmisele. Seejuures on oluline tegur statistika tegemine Eurostati tasandil, mis peab põhinema individualiseeritud andmetel ja mitte enam andmetel leibkonna kohta, sest need aitavad peita naiste vaesust. Tegevuskava peab samuti tuginema kõikide avaliku ja erasektori osalejate aktiivsele osalemisele kõikidel tasanditel: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ELi institutsioonid, liikmesriigid, sotsiaalpartnerid, avaliku ja erasektori ettevõtted, haridusasutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid jne.

    4.4.

    Komitee tuletab liikmesriikidele meelde vajadust investeerida mittediskrimineerivatesse ja kaasavatesse haridussüsteemidesse. Tuleb innustada suuremat mitmekesisust juurdepääsul tulevikuerialadele (nt STEM – loodusteaduste, tehnoloogia, sh IKT, inseneeria ja matemaatika valdkond), et võimaldada tüdrukutel saada tööd paljutõotavamates ja paremini tasustatud sektorites. Lisaks oleks vaja, et naised saaksid kogu karjääri jooksul käia täienduskoolitustel (uute tehnoloogiate, nt kaugõppe abil), mis on suurepärane edutamise ja palgatõusu põhjus. Selleks et tegeleda demograafiliste väljakutsetega, seadmata naisi seetõttu ebasoodsasse olukorda, tuleks samasugust mitmekesisust edendada sotsiaalsektorites, kus nad on kõige enam esindatud.

    4.5.

    Komitee kutsub komisjoni üles suurendama ettevõtjate teadlikkust soolise palgavõrdsuse probleemist, eeskätt nende endi huvides, et parandada juurdepääsu naistööjõule, arvestades demograafilise arengu küsimusi ja oskuste üha suurenevat puudujääki.

    4.6.

    Komitee üldise arvamuse kohaselt peaksid ettevõtjad tegema rohkem jõupingutusi, et leevendada kauaaegseid kultuurilisi põhjuseid ja stereotüüpe, mis soodustavad palgalõhe püsimist. Komisjon peab tagama, et hinnatakse juba kasutusele võetud meetmeid ja tugevdatakse olemasolevaid.

    5.   Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide oluline roll

    5.1.

    Sotsiaalpartnerid on väga pühendunud soolise võrdõiguslikkuse elluviimisele ja sellega seotud probleemide lahendamisele.

    5.2.

    Soolise võrdõiguslikkuse tegevusraamistik, mille Euroopa sotsiaalpartnerid allkirjastasid 2005. aastal, näitab juba, kuidas käsitleda naiste ja meeste palkade erinevuse küsimust: kasutada olemasolevaid praktilisi vahendeid ning koostada selget ja ajakohast statistikat sektori/riigi tasandil, et võimaldada sotsiaalpartneritel analüüsida ja mõista palgalõhe keerulisi põhjuseid, tagades, et tasustamissüsteemid, sealhulgas töökohtade ja palkade (bruto- ja mitte tunnipalk) hindamise süsteemid, oleksid soo seisukohast läbipaistvad ja neutraalsed, pöörates seejuures tähelepanu nende võimalikule diskrimineerivale mõjule.

    5.3.

    Selleks et vastata tööandjate murele täiendava halduskoormuse pärast, tuleb ettevõtjate jaoks ette näha asjakohased kaasmeetmed. Palgavõrdsus on nii ametiühingute kui ka tööandjate vastutus. Loomulikult tuleb hariduse, tööturu, lastehoiukohtade jne raames kehtestada võrdsust edendavaid algatusi. Samas on üks lahendusi palkade läbipaistvus, sest ka töötasu läbipaistvus ja palgaauditid on osa sellest protsessist. Ettevõtjad hakkavad võtma kohustust võidelda kõikide diskrimineerimise vormide vastu töökohal ning käsitlevad juba neid probleeme, et tagada sooneutraalsed tasustamissüsteemid kooskõlas töösuhete riiklike süsteemide mitmekesisusega. Oluline on, et kõik sidusrühmad täidaksid oma rolli soolise palgalõhe ületamisel ja selgitaksid selle tegelikke põhjuseid, tagaksid sidusama ja faktipõhise lähenemisviisi ning selgitaksid võimalikke valearusaamu.

    5.4.

    Ametiühingud tunnistavad, et soolist võrdõiguslikkust soosiva õigusraamistiku olemasolu võib olla oluline läbirääkimisi soodustav element, eeskätt selleks, et veenda tööandjaid võrdõiguslikkust käsitlevate läbirääkimiste majanduslikus ja sotsiaalses tähtsuses. Seoses sellega tõdetakse Euroopa Ametiühingute Keskliidu korraldatud uuringus, et palgakokkulepetest, mille eesmärk on vähendada soolist palgalõhet, on kõige sagedasemad need, milles keskendutakse miinimumpalkadele ja madalalt tasustatud töötajate palkade tõstmisele. Sama uuringu kohaselt pidas üksnes 20 % ametiühingutest läbirääkimisi, et sõlmida ametialase segregatsiooni vastu võitlemise kokkuleppeid, millega tagatakse sektorites, kus töötavad valdavalt naised, madalapalgalistele töötajatele suuremad palgakõrgendused.

    5.5.

    Hoolimata sellest, et liitunud on teatav hulk naistöötajaid, suureneb naiste osalemine ametiühingute juhatustes väga aeglaselt. Ametiühingute meeskonnad peaksid soolise võrdõiguslikkuse representatiivse tegevuskava koostamisel võtma eesmärgiks suurema mitmekesisuse. Samalaadset olukorda täheldatakse (avaliku ja erasektori) tööandjate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide otsustuspädevusega organites, kus soolise võrdõiguslikkuse strateegiate koostamisel tuleks samuti eesmärgiks võtta suurem mitmekesisus.

    6.   Väljavaated

    6.1.

    2018. aasta majanduskasvu analüüsi (6) eesmärk on kasutada ära positiivset hoogu, mille on tekitanud praegune majanduslik elavnemine. Rõhutatakse reforme, mille eesmärk on soodustada nn kuldreeglit järgides investeerimist inimkapitali ja sotsiaalsektoritesse ning parandada toodete, teenuste ja tööturgude toimimist, et tõhustada pikaajalist tootlikkust ja majanduskasvu, ning suurendada kaasatust tänu kvaliteetsematele avaliku sektori kulutustele, võrdsemale maksustamisele ja avalike asutuste ajakohastamisele.

    6.2.

    Lisaks võib majanduskasvu analüüs tuua kaasa täiendavaid etappe kogu Euroopa poolaasta tsüklis, kaasates kõik soolist palgalõhet mõjutavad tegurid riiklikesse aruannetesse ja riigipõhistesse soovitustesse.

    6.3.

    Euroopa sotsiaalõiguste sammas tuleb sinna täiel määral kaasata, seades seejuures prioriteediks reformid, mille eesmärk on soodustada töötajate oskuste omandamist, edendada võrdseid võimalusi tööturul ja õiglasi töötingimusi, suurendada töö tootlikkust, et toetada – eeskätt kõige madalamate – palkade suurendamist ning muuta sotsiaalkaitsesüsteemid asjakohasemaks ja elujõulisemaks.

    6.4.

    Komitee loodab seega, et praegused teatavast majanduskasvust ja Euroopa sotsiaalõiguste sambast tingitud soodsad tingimused võivad anda uut hoogu soolise palgalõhe vähendamisele ning et väljapakutud tegevuskava on ka tegelikkuses tõhus. Kui seda ei ole juhtunud 2019. aasta lõpuks, siis on komiteel kavas soovitada, et komisjon esitaks ettepanekuid seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete kohta kõige asjakohasemal tasandil, iseäranis karistuste ja/või stiimulite valdkonnas.

    Brüssel 19. aprill 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER


    (1)  Ülevaate saamiseks vt ülemaailmne soolise ebavõrdsuse aruanne 2017: https://www.weforum.org/reports/the-global-gender-gap-report-2017.

    (2)  Euroopa Ametiühingute Keskliidu täitevkomitee 17. ja 18. juuni 2015. aasta koosolekul vastu võetud resolutsioon „Collective bargaining – our powerful tool to close the gender pay gap“ (Kollektiivläbirääkimised – võimas vahend soolise palgalõhe vähendamiseks).

    (3)  2017. aasta ühine tööhõivearuanne (Joint Employment Report 2017).

    (4)  COM(2017) 678 final.

    (5)  ELT C 129, 11.4. 2018, lk 44.

    (6)  COM(2017) 690 final.


    Lisa

    Allpool esitatakse nimekiri peamistest dokumentidest, millega soovitakse vähendada soolist ebavõrdsust, eeskätt soolist palgalõhet:

    direktiiv meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (2006/54/EÜ), mis sisaldab ELi aluslepingutes 1957. aastast saadik sätestatud võrdse tasu maksmise põhimõtet;

    ILO võrdse töötasu konventsioon nr 100, 1951;

    komisjoni soovitus meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta läbipaistvuse kaudu [2014/124/EL] ning aruanne meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamist läbipaistvuse suurendamise kaudu käsitleva komisjoni soovituse [C(2014) 1405] rakendamise kohta [COM(2017) 671 final];

    Euroopa Komisjoni dokument „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“;

    ettepanek: direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid [COM(2012) 614 final];

    2017. aasta Rooma deklaratsioon;

    institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta 17. novembril 2017 Göteborgis (Rootsis) toimunud õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel;

    ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist, [COM(2017) 253 final] ja

    ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine [COM(2017) 678 final].


    Top