Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang soovituse kohta võtta vastu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi käsitleva sätte lisamine kaubandus- ja investeerimislepingutesse on viimastel aastatel sattunud üha enam avalikkuse huviorbiiti ja tekitanud küsimusi. Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemil, mis põhineb vahekohtumenetluse põhimõttel, on mitu puudust – vähene või olematu õiguspärasus, järjepidevus ja läbipaistvus, lisaks sellele ei ole kõnealuse süsteemiga ette nähtud läbivaatamise võimalust. Kirjeldatud probleemide lahendamiseks on liit 2015. aastast lähtunud lähenemisviisist, mille eesmärk oli institutsionaliseerida ELi kaubandus- ja investeerimislepingutest tulenevate vaidluste lahendamise süsteem, lisades lepingutele investeerimiskohtu süsteemi käsitleva sätte. Kuna tegemist on kahepoolsete lepingutega, ei võimalda kõnealuse sätte lisamine siiski täielikult kõrvaldada kõiki eespool nimetatud puudusi. Lisaks toob investeerimiskohtu süsteemi käsitleva sätte lisamine üha uutesse lepingutesse kaasa selle, et lepingute haldamine muutub komisjoni jaoks üha keerukamaks, samuti koormab see ELi eelarvet, millest kaetakse osa investeerimiskohtu süsteemiga seotud kuludest.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Mitmepoolse investeerimiskohtu algatuse eesmärk on luua investeerimisvaidluste lahendamiseks raamistik, mis oleks alaline, sõltumatu ja õiguspärane, tänu järjepidevale kohtupraktikale prognoositav, võimaldaks otsuseid edasi kaevata, kulutõhus, läbipaistev ja tõhus. Algatuse eesmärk on viia ELi investeerimisvaidluste lahendamise poliitika kooskõlla mitmepoolseid lahendusi eelistava üldise lähenemisviisiga, mida EL kohaldab ka muudes rahvusvahelise juhtimise ja rahvusvaheliste vaidluste lahendamisega seotud valdkondades.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Investeerimisvaidluste lahendamise mitmepooset reformi ei saa läbi viia liikmesriikide tasandil, kuna see ei hõlmaks kõiki olemasolevaid investeerimislepinguid, jättes välja ELi sõlmitud lepingud. Liikmesriikidel ei ole pädevust kõigis käesoleva algatusega hõlmatud küsimustes, kuna mõned neist kuuluvad kas täielikult või osaliselt ELi pädevusse.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? 

1. variandi (lähtestsenaarium) puhul peaks EL ka edaspidi pidama läbirääkimisi kahepoolsetesse lepingutesse investeerimiskohtu süsteemi käsitlevate sätete sisseviimiseks, samas kui investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteem jääks kehtima seni, kuni seda sisaldavad lepingud kaotavad kehtivuse.

2. variandi kohaselt alustavad EL ja selle liikmesriigid uusi läbirääkimisi liikmesriikide sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute ja energiaharta lepingu üle, et viia lepingutes sisalduvad vaidluste lahendamist käsitlevad sätted kooskõlla investeerimiskohtu süsteemi käsitlevate sätetega.

3. variandi puhul viiakse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi aluseks olevaid vahekohtumenetluse eeskirjad kooskõlla investeerimiskohtu süsteemi põhimõtetega.

4. variandiga nähakse ette luua alaline mitmepoolne apellatsiooniaste.

5. variandiga nähakse ette luua alaline mitmepoolne investeerimiskohus. Eelistatud oleks esimesest astmest ja apellatsiooniastmest koosnev kohus, kus kohtunike arv sõltub töökoormusest. Kohtunikud nimetatakse ametisse kindlaksmääratud ajaks, neil peab olema kõrge kvalifikatsioon ja laitmatud eetilised tõekspidamised. Kohtunikud nimetab ametisse sõltumatu organ ja kohtuasjad määratakse neile juhuslikkuse põhimõttel. Apellatsioonikohtu poole võib pöörduda asjaolude hindamisel tehtud ilmsete vigade ning menetlus- või õigusnormide rikkumise korral. Kohut abistab tema töös sekretariaat ning riigid võivad kohtu liikmeks saada nõusoleku saamise (opt-in) süsteemi kohaselt. Kaaluda tuleks võimalikku abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning arenguriikidele. Kulud tuleks jagada vastavalt lepinguosaliste arengutasemele ja välistada ei tohiks lõivude nõudmise võimalust.

6. variant eeldab läbirääkimiste pidamist investeeringute kaitsega seotud mitmepoolsete materiaalõigusnormide üle, et luua mitmepoolse vaidluste lahendamise süsteemi sätete arutamiseks laiem raamistik.

7. variandi eesmärk on täiendada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi käsitlevaid sätteid ELi kahepoolsetes investeerimislepingutes ja energiaharta lepingus.

8. variandiga nähakse ette investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi järk-järguline kaotamine ning välisinvestorite ja vastuvõtvate riikide vaheliste vaidluste lahendamise vastuvõtva riigi kohtute poolt.

Kes millist varianti toetab? 

Mittetulundussektor toetab üldjoontes varianti, mille aluseks on alalise mitmepoolse investeerimiskohtu loomise põhimõtted, eelkõige uue süsteemi alalisus, sõltumatus ning sidemete puudumine kohtunike ja vaidlusosaliste vahel. Ärivaldkonna esindajad hindavad kõnealuse variandi pakutavaid võimalusi, kuid tunnevad muret selle üle, et kohtunike ametissenimetamise uus süsteem võib põhjustada väärtuslike kogemuste kaotsimineku ja et edasikaebamisvõimaluste olemasolu võib kohtumenetluse kestust pikendada. Akadeemilised ringkonnad ja õiguspraktikud on üldiselt praeguse süsteemi reformimise poolt, et viia see kooskõlla nii siseriiklike kui ka rahvusvaheliste õigussüsteemide põhimõtetega.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? 

Eelistatud poliitikavariandis kirjeldatud mitmepoolse investeerimisvaidluste lahendamise mehhanismi loomine suurendaks investeerimisvaidluste tulemuste õiguspärasust, kuna see tagab sidemete puudumise kohtunike ja vaidlusosaliste vahel ning kohtunike sõltumatuse. Kuna menetlemine muutuks lihtsamaks, vähenevad ka investorite ja riikide kulud. Alalise kohtu loomine aitaks parandada kohtulahendite prognoositavust, mis peaks samuti kiirendama otsuste vastuvõtmist või vaidlused hoopis ära hoidma. Apellatsiooniastme loomine suurendaks õiguspärasust ja järjepidevust.

Mitmepoolne investeerimiskohus aitaks kõrvaldada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi puudused üldiselt, kui investeerimiskohtu süsteemis saab seda teha vaid kahepoolselt. Eelistatud poliitikavariant aitaks veelgi edendada mitmepoolset koostööd ja ülemaailmse juhtimise head tava, kuna kohtu eesmärk on kaasata kõik huvitatud riigid ning tagada, et nende arengutase ei takistaks tõhusat kohtusse pöördumist. Mitmepoolse kohtu loomine lihtsustaks ELi poliitika kujundamist, kuna see asendaks järk-järgult investeerimiskohtu süsteemi käsitlevad sätted, mis tuleks ELi lepingutesse sisse viia, ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi käsitlevad sätted, mis sisalduvad liikmesriikide investeerimislepingutes.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Eelistatud poliitikavariandis kirjeldatud mitmepoolse investeerimiskohtu loomine tähendab liidu ja liikmesriikide eelarve jaoks hinnanguliselt ligikaudu 5,4 miljoni euro suurust kulu. See summa hõlmaks 14 alalise kohtuniku (üheksa esimese astme kohtunikku ja viis apellatsiooniastme kohtunikku) ning 42 töötaja (iga kohtuniku kohta kolm töötajat) töötasu; sellisest isikkoosseisust peaks piisama kohtu tegevuse alustamiseks. Nende arvutuste tegemisel on lähtutud teiste rahvusvaheliste kohtute kogemusest ning kogukulude jaotusest 45 lepinguosalise (EL, selle 28 liikmesriiki ja 16 kolmandat riiki) vahel, võttes arvesse nende arengutaset (vastavalt IMFi kvoodisüsteemile). Tegelikud kulud sõltuvad kohtunike arvust, sekretariaadi suurusest ja (muu hulgas) lepinguosaliste arvust, mida praegu ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Lisaks võivad need näitajad aja jooksul muutuda, ja nendega koos muutuvad ka kulud.

Kuna mitmepoolse kohtu algatuses käsitletakse vaid menetlusnorme (st vaidluste lahendamisega seotud eeskirju), kuid mitte materiaalõiguslikke norme (mis sisalduvad asjaomastes investeerimislepingutes), ei tohiks see anda täiendavat alust vaidluste algatamiseks; kahjuhüvitiste maksmisest tulenevat finantsmõju peetakse ebaoluliseks.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Eelistatud variandiga tagatakse investorile juurdepääs õiguspärasele, sõltumatule ja tõhusale vaidluste lahendamise süsteemile, olenemata investori suurusest ja/või käibest. Menetlusaeg peaks prognooside kohaselt lühenema ja koos sellega peaksid vähenema ka investorite kulud, kuna kohtunike ametissenimetamine enam aega ei võta ning vaidlused on parema prognoositavuse ja investeerimisalaste materiaalõigusnormide järjepideva tõlgendamise tõttu sihipärasemad. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle käive on väiksem, võivad saada täiendavat abi.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Eespool kirjeldatud eeldustele tuginedes prognoositakse, et kohtuga seotud kulude katmiseks tuleks liikmesriikide eelarvest igal aastal eraldada ligikaudu 2,7 miljonit eurot. See summa on väiksem kuludest, mis tuleks ELi ja selle liikmesriikide eelarvest katta lähtestsenaariumi kohaldamise korral (hinnanguliselt ligikaudu üheksa miljonit eurot).

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Mitmepoolne investeerimiskohus vähendaks halduskoormust, koondades kõik asjaomased vaidlused ühtsete menetlusnormide alla. Kuna mitmepoolse investeerimiskohtu algatuses käsitletakse vaid menetlusnorme, kuid mitte materiaalõiguse norme, ei tohiks algatusega kaasneda sellekohast keskkonna- või sotsiaalset mõju. Mitmepoolse investeerimiskohtu loomine võib avaldada väiksemat sotsiaalset mõju vahekohtunike/kohtunike kogukonnale seoses uute ametialaste võimalustega asuda tööle investeerimiskohtu kohtunikuna. Sama kehtib kohtu sekretariaadis tööle asuva personali ametialaste võimaluste suhtes.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Pärast mitmepoolse kohtu loomist hakkab komisjon teostama selle üle korrapärast iga-aastast järelevalvet. Lisaks auditeerib komisjon korrapäraselt ELi poolt kohtu kulude katmiseks eraldatud rahalisi vahendeid. Komisjon korraldab mitmepoolse investeerimiskohtu hindamise, kui kohtu loomist käsitleva otsuse jõustumisest on möödunud piisav aeg, et tagada sisuliste andmete kättesaadavus.