EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.11.2017

COM(2017) 645 final

2017/0287(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kõigi kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega on vaja piirata kalavarude püüki sellise tasemeni, mis on kooskõlas ühise kalanduspoliitika üldeesmärkidega. Seda arvesse võttes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (edaspidi „alusmäärus“) sätestatud püügi piirnormide ja püügikoormuspiirangute iga-aastaste ettepanekute eesmärgid, et tagada liidu kalanduse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus.

Püügivõimalused määratakse kindlaks iga-aastase (süvamere kalavarude puhul kaheaastase) majandamistsükli jaoks. See ei takista siiski pikaajalistel majandamiskavadel põhineva strateegia kasutuselevõttu. Mitu praegust mitmeaastast kava on aegunud, kuna need ei ühildu alusmääruses kehtestatud eesmärkidega või nende bioloogilised piirväärtused on vahepeal muutunud. Seetõttu esitas komisjon 3. augustil 2016 Põhjamere mitmeaastase kava ettepaneku 1 ning kavatseb lähiajal esitada Atlandi ookeani mitmeaastase kava ettepaneku.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse püügivõimalusi, mille liit kehtestab ühepoolselt. Siiski kajastatakse selles ka mitme- või kahepoolsete kalandusläbirääkimiste tulemustel põhinevaid püügivõimalusi. Koguste jaotamisel liikmesriikide vahel lähtutakse suhtelise stabiilsuse põhimõttest.

Seega hõlmab ettepanek peale liidu autonoomsete kalavarude järgmist:

·ühised kalavarud, st varud, mida majandatakse koos Norraga Põhjameres ja Skagerraki väinas või mille majandamisel lähtutakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) liikmeteks olevate rannikuriikide vahelistest nõupidamistest;

·piirkondlike kalandusorganisatsioonidega saavutatud kokkulepetest tulenevad kalapüügivõimalused.

Mitu püügivõimalust on käesolevas ettepanekus märkega „p.m.“ (pro memoria). Selle põhjuseks on asjaolu, et:

–nõuanded mõne kalavaru kohta ei ole kättesaadavad ajaks, mil on kavas ettepanek vastu võtta; või

–teatavad püügipiirangud ja muud soovitused asjakohastelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt ei ole veel vastu võetud, kuna aastakoosolekud ei ole veel toimunud; või

–Gröönimaa vete teatavate kalavarude, ühiste kalavarude või Norra ja muude kolmandate riikidega vahetatavate kalavarude kohta ei ole veel andmeid, sest need saadakse alles pärast 2017. aasta novembris ja detsembris asjaomaste riikidega peetavate konsultatsioonide lõppu; või

–mõne kalavaru lubatud kogupüügi kohta on teaduslik nõuanne saadud, kuid hindamine on veel pooleli.

Kalapüügivõimaluste kehtestamise lähenemisviis

Komisjon on iga-aastases teatises kalapüügivõimalusi käsitleva konsultatsiooni kohta (COM(2017) 368), edaspidi „teatis“) tavapäraselt analüüsinud olukorda, millega püügivõimaluste ettepanekutes tuleb arvestada. Teatises antakse saadud teaduslike nõuannete põhjal ülevaade kalavarude seisukorrast.

Vastuseks komisjoni taotlusele esitas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) 30. juunil 2017 iga-aastase nõuande enamiku käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalavarude kohta. ICES on arvesse võtnud komisjoni teatises esitatud suuniseid.

ICESi teaduslik nõuanne sõltub suuresti andmetest: täielikult saab hinnata üksnes neid kalavarusid, mille kohta on piisavalt usaldusväärseid andmeid, et hinnata varude suurust ning prognoosida, kuidas varud reageerivad erinevate kasutamisstsenaariumide korral (nn püügivõimaluste tabelid). Kui on piisavalt andmeid, saavad teadusasutused esitada prognoose püügivõimaluste kohandamiseks, nii et asjaomane kalavaru saaks taastuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldava tasemeni. Seepärast nimetatakse seda nõuannet maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevaks nõuandeks. Muudel juhtudel toetuvad teadusasutused püügivõimaluste kohta soovituste andmisel ettevaatusprintsiibile. ICESi poolt sel puhul kasutatav metoodika on esitatud ICESi avaldatud nõuannetes piiratud andmetega kalavarude kohta 2 .

Kõik kavandatud kalapüügivõimalused vastavad teaduslikele nõuannetele, mille komisjon on saanud kalavarude seisukorra kohta ja mida on kasutatud komisjoni teatises kirjeldatud viisil.

Määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestatud lossimiskohustus

Lossimiskohustust, mis kehtestati ühise kalanduspoliitika alusmäärusega, on hakatud kohaldama järk-järgult aastatel 2015–2019. Alates 2019. aastast kohaldatakse lossimiskohustust kõigi kalavarude suhtes, millele on kehtestatud püügi piirnormid. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse lossimiskohustust teatava põhjalähedase püügi suhtes Põhjameres ning Atlandi ookeani loode- ja edelaosa vetes. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud delegeeritud määrused, milles on sätestatud tagasiheite erikavad. Liikmesriigid on 2016. aastal esitanud ajakohastatud ühised soovitused, et lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2017 järk-järgult laiendada. 2017. aastal jätkub lossimiskohustuse rakendamine ja liikmesriigid on esitanud ühised soovitused kalavarude kohta, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2018.

Seoses lossimiskohustuse kehtestamisega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2 peavad kavandatavad püügivõimalused lossitud koguste asemel kajastama püütud koguseid, seega võetakse arvesse, et tagasiheide ei ole enam lubatud. Seda tehakse ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 15 lõikes 1 osutatud püügiga hõlmatud kalavarude kohta saadud teaduslike nõuannete põhjal. Püügivõimalused tuleks kindlaks määrata ka kooskõlas muude asjakohaste sätetega, st artikli 16 lõike 1 (suhtelise stabiilsuse põhimõte) ja artikli 16 lõike 4 (ühise kalanduspoliitika eesmärgid ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eesmärgid) kohaselt.

Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku suurendada lubatud kogupüüki varude puhul, mille suhtes hakatakse 2018. aastal lossimiskohustust kohaldama. Kui teatava kalavaru saak tuleb 2018. aastal jõustuva lossimiskohustuse tõttu lossida, kuid sama kalavaru muu saagi, mille lossimise kohustus jõustub aastatel 2018 ja 2019, võib endiselt vette tagasi heita, teeb komisjon parimate kättesaadavate andmete alusel ettepaneku lubatud kogupüüki vastavalt lossitavatele kogustele suurendada.

Suurendatud maht arvutatakse välja liikmesriikidelt saadud andmete põhjal. Kuni selliste andmete saamiseni otsustati komisjoni ettepanekusse lisada suurendamata mahud. Suurendatud mahud lisatakse niipea, kui nende arvutamist võimaldavad andmed on esitatud.

Arvesse tuleb võtta ka ühise kalanduspoliitika alusmääruse ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 vahelisi seoseid. Viimasega on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise lisatingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas paindlikkust võimaldavad sätted, nagu artikli 3 kohane ettevaatusprintsiipi ja artikli 4 kohane analüütilist lubatud kogupüüki käsitlev säte. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati veel üks paindlikkusmehhanism määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei tohi kasutada lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohasele ühest aastast teise ülekandmisele.

Euroopa angerja püügi meetmed

Euroopa angerja elutsükkel on keeruline, kuna tegu on suure levialaga pikaealise kalaga: hiljutised tõendid osutavad sellele, et angerjad koevad Sargasso meres ning ookeanihoovused kannavad nende vastsed Euroopa ja Põhja-Aafrika mandrilavale, kust neist saavad klaasangerjad, kes sisenevad ranniku- ja sisevetesse.

Teaduslikus nõuandes rõhutatakse korduvalt, et: „… euroopa angerja suhtes ettevaatusprintsiibi kohaldamisel tuleks kogu inimmõju (nt töönduslik ja harrastuskalapüük kala kõigis elutsüklites, hüdroenergia, pumbajaamad ja reostus), mis vähendavad hõbeangerja tootmist ja merre jõudmist, vähendada nullini või hoida sellele võimalikult lähedal.“ 3  

ICESi nõuannet arvesse võttes on oluline, et igasugune kalapüük, mille objektiks on kudekalad, tuleks peatada, kuni on saadud konkreetsed tõendid varu seisukorra paranemise kohta. Seetõttu on ICESi sellist ranget nõuannet arvesse võttes asjakohane pikemaajaliste lahenduste leidmiseni keelata 2018. aastal igasugune euroopa angerja püük ICESi piirkonna liidu vetes ja Läänemerel.

Huntahvena püügi meetmed

Huntahvena püügi meetmed kehtestatakse ICESi teaduslike nõuannete põhjal, mis esitatakse 24. oktoobril 2017.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas liidu säästva arengu poliitikaga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad ühise kalanduspoliitika alusmääruse artiklis 2 sätestatud kohustustest.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud aluslepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmisel põhjusel: ühine kalanduspoliitika on ühine poliitika. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Nõukogu kavandatava määrusega eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused. Võttes arvesse alusmääruse artikleid 16 ja 17, jaotavad liikmesriigid seejärel need püügivõimalused omal äranägemisel omakorda piirkondadele või ettevõtjatele. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud püügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikuga.

Ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

•Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

a)Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon on 2018. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva teatise alusel konsulteerinud sidusrühmadega, eelkõige piirkondlike nõuandekomisjonidega, ja liikmesriikidega kavandatud lähenemisviisi üle, mille ta on esitanud püügivõimalusi käsitlevate erinevate ettepanekutena.

Lisaks on komisjon nimetatud konsulteerimisel järginud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Konsulteerimise parandamine ühenduse kalanduse juhtimisel“ (KOM(2006) 246 (lõplik)) esitatud põhimõtteid võimalikult kiire rakendamise kohta.

b)Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Vastused eespool nimetatud komisjoni teatisele kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta kajastavad sidusrühmade vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning seda, kuidas tagada varude asjakohane majandamine. Komisjon võttis neid vastuseid ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Metoodikaküsimustes konsulteeris komisjon, nagu juba nimetatud, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukoguga (ICES). ICESi nõuanded põhinevad selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul, mis on välja antud kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga, milles on komisjoniga kokku lepitud.

Lõplik eesmärk on saavutada ja säilitada selline kalavarude tase, mis võimaldab kindlustada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Nimetatud eesmärk on lisatud sõnaselgelt ühise kalanduspoliitika alusmäärusesse, eelkõige selle artikli 2 lõikesse 2, milles sätestatakse, et see eesmärk „tuleb saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning [...] 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.“ See kajastab liidu võetud kohustusi seoses ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisega 2002. aastal Johannesburgis ja eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud rakenduskavaga. Nagu juba märgitud, on mõne kalavaru puhul teave maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kohta kättesaadav. Selliste kalavarude hulka kuuluvad püügimahu ja kaubandusliku väärtuse seisukohalt väga tähtsad kalavarud, nagu euroopa merluus, tursk, euroopa merikurat, harilik merikeel, megrimid, kilttursk ja norra salehomaar.

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamiseks on teatavatel juhtudel vaja kalastussuremust ja/või püüki vähendada. Käesolevas ettepanekus kasutatakse sel puhul maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevat nõuannet, kui see on olemas. Kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega ja kui lubatud kogupüük on kavandatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuande põhjal, vastab lubatud kogupüük tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamise 2018. aastal. Selle lähenemisviisi puhul on järgitud 2018. aasta püügivõimalusi käsitlevas teatises esitatud põhimõtteid.

Piiratud andmetega kalavarude puhul soovitavad teaduslikud nõuandeasutused kas püüki vähendada, hoida see sama tasemel või seda suurendada. Mitmel juhul on ICES oma nõuandes selliste erinevuste kohta andnud kvantitatiivseid juhiseid, mis põhinevad ettevaatusprintsiibil, mille kohaselt võib püügikogust ühe aastaga suurendada või vähendada kuni 20 %. Lubatud kogupüük on kavandatud nende juhiste põhjal. Kui teaduslik nõuanne ei ole üldse kättesaadav, on järgitud ettevaatusprintsiipi, mis tähendab lubatud kogupüügi ennetavat vähendamist 20 % võrra.

•Mõjuhinnang

Kalapüügivõimalusi käsitleva määruse kohaldamisala on piiratud aluslepingu artikli 43 lõikega 3.

Ettepanekus püütakse vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks, ning seega võetakse arvesse nõuandekomisjonide ja sidusrühmade algatusi, kui ICES ja/või STECF on need heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek töötati välja mõju hindamise aruande (SEK(2011) 891) põhjal, mille raames analüüsiti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki. Selle järelduste kohaselt on kõnealune eesmärk keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik tingimus.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette lihtsustada (liidu või riikide) avaliku sektori asutuste halduskorda eelkõige püügikoormuse arvestuse nõuete osas.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2017/0287 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 4 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 olemasoleva teadusliku nõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse püügipiirkondade kaupa. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleks käesoleva määrusega hõlmatud piirkonnas lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt lossimisele ning kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon lossimiskohustuse täieliku rakendamise ettevalmistamiseks vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles on sätestatud tagasiheite erikavad, mis on ajutised ega kehti kauem kui kolm aastat.

(6)Kui liikide suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018 lossimiskohustust, tuleks nende varude püügi võimalustega korvata varem kehtinud tagasiheitevõimalus ning püügivõimaluste aluseks peaksid olema teaduslikud andmed ja nõuanded. Selleks et võtta õiglaselt arvesse kalad, mida sai varem tagasi heita ja mis tuleb alates 1. jaanuarist 2018 lossida, tuleks arvutada välja suurendamine vastavalt järgmisele metoodikale: uue lossimist käsitleva arvnäitaja saamiseks tuleks Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) kogupüügi arvnäitajast lahutada kogused, mida lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heidetakse; järgmine lubatud kogupüügi arvnäitaja suurendamine peaks olema proportsionaalne muudatusega uuel meetodil arvutatud lossimise arvnäitaja ja endise ICESi lossimise arvnäitaja vahel.

(7)Euroopa angerja varude puhul andis ICES nõu, et kogu inimmõjuline suremus (sh harrastus- ja tööndusliku kalapüügi tõttu) tuleks vähendada nullini või hoida sellele võimalikult lähedal. Seetõttu on vajalik selle nõuande rakendamiseks kehtestada kõnealuse liigi püügi keeld Läänemerel, Kattegatis, Skagerrakis, Põhjamerel ja Atlandi ookeanil (liidu vetes).

(8)[Huntahvena püügi meetmed kehtestatakse ICESi teaduslike nõuannete põhjal, mis esitatakse 24. oktoobril 2017].

(9)Teatavate varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega on seotud säte, mille kohaselt tuleb juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on halb ning tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust, vaid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb siiski nende liikide pelaagilise püügiga saadud saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mis tahes erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ette nähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(10)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega. Seega peaks La Manche’i lääneosa merikeele- ning Põhjamere atlandi merilesta ja merikeelevaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varu lubatud kogupüük olema kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu määrustes (EÜ) nr 509/2007, 5 (EÜ) nr 676/2007 6 ja (EÜ) nr 302/2009 7 . Merluusi puhul on nõukogu määruses (EÜ) nr 2166/2005 8 eesmärgiks seatud selle varude biomassi ohutute bioloogiliste piiride taastamine, võttes arvesse teaduslikke andmeid. Kooskõlas teaduslike nõuannetega on kudekarja biomassi eesmärki käsitlevate lõplike andmete puudumise korral ning võttes arvesse muudatusi ohututes bioloogilistes piirides, asjakohane määrata kalavarude lubatud kogupüük kindlaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal, et aidata kaasa määruses (EL) nr 1380/2013 määratletud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele nii, nagu on ette näinud ICES.

(11)Hiljutise võrdlusaluse kasutamise põhjal andis ICES seoses Šotimaast läände jäävate vete heeringavaruga nõu 6a, 7b ja 8c rajooni (Šotimaa lääneranniku veed, Iirimaa lääneosa) kombineeritud heeringavarude kohta. See nõuanne hõlmab kahte eraldiseisvat lubatud kogupüüki (ühelt poolt 6aS, 7b ja 8c rajooni ning teiselt poolt 5b, 6b ja 6aN rajooni kohta). ICESi sõnul tuleb välja töötada kõnealuste kalavarude taastamise kava. Kuna teaduslike nõuannete kohaselt ei saa põhjapoolsete varude majandamise kava 9 kombineeritud varude puhul kohaldada ning pole võimalik kehtestada eraldi püügivõimalusi kõnealusele kahele kalavarule, kehtestati lubatud kogupüük, et lubada ärilistel alustel teadusliku proovivõtu programmi puhul piiratud püüki.

(12)Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(13)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 10 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(14)Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(15)On vaja kehtestada 2018. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9.

(16)Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(17)Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 11. konverentsil, mis toimus 3.–9. novembrini 2014 Quitos, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu alates 8. veebruarist 2015. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(18)Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 11 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(19)ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi 2a ja 3a rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi ja seotud kaaspüügi reguleerimise erisüsteem. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaks avaldatama alles 2018. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel kuni nõuannete avaldamiseni.

(20)Liit on Norra 12 ja Fääri saartega 13 sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kalandussuhteid Gröönimaaga 14 käsitlevas lepingus ja protokollis sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2018. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse [Põhjendust ajakohastatakse pärast konsultatsioone].

(21)Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) võttis oma 2017. aastal peetud aastakoosolekul vastu Irmingeri mere kahe meriahvenavaru kaitse meetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses [Põhjendust ajakohastatakse pärast aastakoosolekut].

(22)Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2017. aastal peetud aastakoosolekul pikendada Põhja-Atlandi ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ning Põhja-Atlandi ja Lõuna-Atlandi mõõkkala lubatud kogupüügi ja kvootide ning kulduim-tuuni kogupüügi kehtivust. Lisaks kehtestas ICCAT Põhja-Atlandi sinihai ning Ida-Atlandi ja Lääne-Atlandi purikala püügi piirnormid, Vahemere mõõkkala lubatud kogupüügi ning kinnitas juba varem 2018. aastaks kehtestatud hariliku tuuni ja suursilm-tuuni lubatud kogupüügid ja kvoodid. Sinise marliini ja valge odanina osas kinnitas ICCAT juba varem 2018. aastaks kehtestatud lubatud kogupüügid ja kiitis heaks ELi pakutud tagasimaksmiskava Hispaania ülepüügi eest 2014. ja 2015. aastal. Nagu juba hariliku tuuni varude puhul, on asjakohane, et kõikide muude ICCATi kalavarude harrastuspüügi suhtes tuleks kohaldada selle organisatsiooni vastuvõetud püügi piirnorme. Lisaks tuleks selliste liidu kalalaevade suhtes, mille pikkus on vähemalt 20 meetrit ja millega püütakse suursilm-tuuni ICCATi konventsiooni alal, kohaldada ICCATi poolt soovituses 15-01 vastu võetud võimsusepiiranguid. Kõiki neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses [Põhjendust ajakohastatakse pärast aastakoosolekut].

(23)Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2016. aastal toimunud 35. aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid aastateks 2016/2017 ja 2017/2018. Sellise kvoodi täituvust 2016. aastal tuleks 2017. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta [Põhjendust ajakohastatakse pärast aastakoosolekut].

(24)India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi piirnormid. Ühtlasi võttis see komisjon vastu meetme, millega vähendada peibutuspüügivahendite ja piirata varustuslaevade kasutust. Kuna varustuslaevade tegevus ja peibutuspüügivahendite kasutamine on seinnoodalaevade püügikoormuse lahutamatu osa, tuleks neid meetmeid käesoleva määrusega rakendada liidu õiguses [Põhjendust ajakohastatakse pärast aastakoosolekut].

(25)Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 30. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2018. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni alal ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni.

(26)Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis 2017. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed ajavahemikuks 2018–2020 ning muutis kõnealuste liikide kehtivaid kaitsemeetmeid 2017. aastaks. Neid meetmeid on asjakohane rakendada liidu õiguses. .

(27)Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2016. aastal peetud aastakoosolekul kaitsemeetmena vastu patagoonia kihvkala, süvamere punakrabi, limapeade ja kultkala kahte aastat hõlmava lubatud kogupüügi. Võeti vastu ka oranži karekala kahte aastat hõlmav lubatud kogupüük rajoonis B1, kuid nimetatud liikide lubatud kogupüük ülejäänud SEAFO konventsiooni alal piirati üheks aastaks. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses [Põhjendust ajakohastatakse pärast aastakoosolekut].

(28)Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) kinnitas oma 13. aastakoosolekul olemasolevad kaitse- ja majandamismeetmed. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses [Põhjendust ajakohastatakse pärast aastakoosolekut].

(29)Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2017. aastal peetud 39. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2018. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(30)Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis 2016. aastal peetud 40. aastakoosolekul 2017. ja 2018. aastaks vastu GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri) teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid ja nende püügi koormuse piirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. IL lisas kehtestatud maksimaalsed püügi piirnormid on kindlaks määratud vaid üheks aastaks ning need ei piira mis tahes muude tulevikus võetavate meetmete ega mis tahes võimaliku liikmesriikidevahelise eraldamise kava kohaldamist.

(31)Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ja nende marginaalset mõju väikeste pelaagiliste liikide varudele, on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele.

(32)Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võetakse asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2017, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata püüda.

(33)Seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbruses tagab 1920. aasta Pariisi leping kõigile selle lepingu osalistele võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud 25. oktoobri 2016. aasta verbaalnoodis Norrale atlandi arktikakrabi püüki Norra mandrilaval käsitleva Norra õigusakti kohta, milles ei võeta liidu arvates arvesse Pariisi lepingu, eelkõige selle artiklite 2 ja 3 konkreetseid sätteid. Et tagada atlandi arktikakrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas nimetatud lepingu piires selles piirkonnas suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni omava Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega, on asjakohane määrata kindlaks selliste laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste jaotus liikmesriikide vahel on piiratud 2018. aastaga. Tuletatakse meelde, et esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lasub lipuliikmesriikidel. [Põhjendust ajakohastatakse võimalikke arenguid arvesse võttes.]

(34)Vastavalt liidu avaldusele, milles käsitletakse liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, 15 on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(35)Arvestades, et teatavaid sätteid tuleb kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul 2017. aasta lõpust kuni 2018. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitleva määruse jõustumiseni, on asjakohane näha ette, et püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid sätteid kohaldatakse jätkuvalt 2019. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2019. aastaks.

(36)Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 16 .

(37)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused täiendavate merepäevade andmiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning teadusliku vaatlemise tõhustamise eesmärgil, samuti selleks, et kehtestada liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalikud tabelivormid.

(38)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2018, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2018, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(39)Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.

2.Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)2018. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2019. aasta püügi piirnormid;

b)püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019, välja arvatud juhul, kui artiklites 25, 26 ja 38 ning IIE lisas on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad, ning peibutuspüügivahendite puhul;

c)teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsember 2017 – 30. november 2018;

d)teatavate kalavarude püügi võimalused 2017. ja 2018. aastal IATTC konventsiooni alal, mis on täpsustatud artiklis 27.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)liidu kalalaevad;

b)liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus;

ii)igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)„võrgusilma suurus“ – kalavõrgu silma suurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 17 ;

h)„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – määruse (EÜ) nr 218/2009 18 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–53°30' N 15°00' W,

–53°30' N 11°00' W,

–51°30' N 11°00' W,

–51°30' N 13°00' W,

–51°00' N 13°00' W,

–51°00' N 15°00' W,

–53°30' N 15°00' W;

e)„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43°00' N 8°00' W,

–43°00' N 10°00' W,

–42°00' N 10°00' W,

–42°00' N 8°00' W;

f)„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–42°00' N 8°00' W;

–42°00' N 10°00' W,

–38°30' N 10°00' W,

–38°30' N 9°00' W,

–40°00' N 9°00' W,

–40°00' N 8°00' W;

g)„Cádizi laht“ – ICESi 9a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7º23'48″ W ida poole;

h)„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 19 II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

i)„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – määruse (EÜ) nr 217/2009 20 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

j)„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 21 kindlaks määratud geograafiline ala;

k)„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis 22 kindlaks määratud geograafiline ala;

l)„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – määruse (EÜ) nr 601/2004 23 artikli 2 punktis a kindlaks määratud geograafiline ala;

m)„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala” – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis 24 kindlaks määratud geograafiline ala;

n)„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus 25 kindlaks määratud geograafiline ala;

o)„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 26 kindlaks määratud geograafiline ala;

p)„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 27 kindlaks määratud geograafiline ala;

q)„GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 28 I lisas kindlaks määratud alad;

r)„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere ranniku äärsete riikide territoriaalmere laiust;

s)„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega kindlaks määratud geograafiline ala:

–150º läänepikkust,

–130º läänepikkust,

–4º lõunalaiust,

–50º lõunalaiust.

II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE
PÜÜGIVÕIMALUSED

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 29 ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

Artikkel 6
Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)selle tulemusena:

i)kasutatakse analüütilise hinnangu olemasolu korral varusid alates 2018. aastast ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel;

ii)järgitakse juhul, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, varude kasutamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

3.Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2018 järgmise teabe:

a)vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b)asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8
Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a)IIA lisa kohaldatakse atlandi merilesta- ja hariliku merikeele varu majandamisel ICESi 4. alapiirkonnas.

b)IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)IIC lisa kohaldatakse hariliku merikeele varu majandamisel ICESi 7e rajoonis.

Artikkel 9
Huntahvena püügi meetmed

[Huntahvena püügi meetmed kehtestatakse ICESi teaduslike nõuannete põhjal, mis esitatakse 24. oktoobril 2017].

Artikkel 10
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)käesoleva määruse artikli 15 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2.Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 11
Püügikeeluaeg

1.Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2018 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine’i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2018 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2018.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmanda riigi selliste laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 12
Keelud

1.Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

(a)Euroopa angerjat (Anguilla anguilla) pikkusega vähemalt 12 cm ICESi piirkonna liidu vetes ja Läänemerel;

(b)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2a, 3a ja 7d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

(c)mõrtsukhai (Carcharodon carcharías) kõigis vetes;

(d)hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(e)portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(f)hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes;

(g)šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(h)luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(i)sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

(j)suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(k)ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(l)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(m)harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

(n)Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes;

(o)hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

(p)järgmised merisarvikute liigid kõigis vetes:

i)vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

(q)järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõigis vetes:

i)salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);

ii)väike saagrai (Pristis clavata);

iii)väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)harilik saagrai (Pristis pristis);

v)roheline saagrai (Pristis zijsron);

(r)ogarai (Raja clavata) ICESi 3a rajooni liidu vetes;

(s)norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7g, 7h ja 7k rajooni liidu vetes;

(t)musterrai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

(u)valgerai (Rostroraja alba) ICESi 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

(v)logardrailased (Rhinobatidae) ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 12. alapiirkonna liidu vetes;

(w)harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmi puhul, nagu on ette nähtud IA lisas;

(x)euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II peatükk
Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 14
Kalapüügiload

1.Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

III peatükk
Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 15
Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomasele osalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5.Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2019, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.

1. jagu
ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 16
Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.Selliste kalalaevade arvu ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

7.Maksimaalne liidu kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, piiratakse IV lisa punkti 7 kohaselt.

8.    ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade suurimat arvu piiratakse IV lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 17
Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.

Artikkel 18
Haid

1.Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimuva püügi korral.

4.Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. jagu
CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 19
Keelud ja püügipiirangud

1.V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas esitatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 20
Uurimuslik kalapüük

1.Liikmesriigid võivad 2018. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2018.

2.FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3.Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 21
Tavalise hiilgevähi püük 2017/2018. aasta püügihooajal

1.CCAMLRi konventsiooni alal 2017/2018. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab hiljemalt 1. maiks 2017 komisjoni oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2017.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. jagu
IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 22
IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 1.

2.IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 2.

3.Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTC laevaregistris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni registris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 23
Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.Seinnoodalaev ei tohi korraga kasutada rohkem kui 425 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

2.Liidu varustuslaevade arv ei tohi ületada poolt liidu seinnoodalaevade arvust. Käesoleva lõike kohaldamisel määratakse liidu varustuslaevade ja liidu seinnoodalaevade arv kindlaks IOTCi aktiivsete laevade nimekirja alusel.

Artikkel 24
Haid

1.Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. jagu
SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 25
Pelaagiline kalapüük

1.Üksnes liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IJ lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.Lõikes 1 osutatud liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.

3.IJ lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta, et edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 26
Põhjalähedane kalapüük

1.Liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või põhjalähedase püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

5. jagu
IATTC konventsiooni ala

Artikkel 27
Seinnoodapüük

1.Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:

a)    29. juulist (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2018 (kell 24.00) või 9. novembrist 2017 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2018 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

–Vaikse ookeani Ameerika rannik,

–150º läänepikkust,

–40º põhjalaiust,

–40º lõunalaiust;

b)9. oktoobrist 2018 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2018 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

–96º läänepikkust,

–110º läänepikkust,

–4º põhjalaiust,

–3º lõunalaiust.

2.Asjaomased liikmesriigid teatavad iga laeva kohta komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2018. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 28
Triivivad peibutuspüügivahendid

1. Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 450 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukohta kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendid võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2. Seinnoodalaev ei tohi peibutuspüügivahendeid kasutada 15 päeva jooksul enne artikli 27 lõike 1 punktis a sätestatud valitud keeluaja algust ja laev korjab merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta kasutas 15 päeva jooksul enne keeluaja algust.

3.    Liikmesriik esitab komisjonile igakuiselt päevade kaupa IATTC nõutud aruande kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta. Aruanded esitatakse vähemalt 60 päeva hiljem, aga mitte rohkem kui 75 päeva hiljem. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.

Artikkel 29
Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Ühegi liikmesriigi suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal ei tohi ületada 500 tonni või nende vastavat aastast püüki 2001. aastal.

Artikkel 30
Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1.IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.Laeva käitajad peavad:

a)registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 31
Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (sugukond Mobulidae, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral elusana ja vigastamata vette tagasi laskma.

6. jagu
SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 32
Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

–tont-musthai (Apristurus manis),

–sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

–lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

–suur tumehai (Etmopterus princeps),

–ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

–railased (Rajidae),

–harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

–Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

–harilik ogahai (Squalus acanthias).

7. jagu
WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 33
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2.Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.Liikmesriigid tagavad, et 2017. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

4.Liikmesriigid tagavad, et 2017. aastal ei ole suursilm-tuuni (Thunnus obesus) kaaspüük seinnoodalaevadega üle 2 857 tonni.

Artikkel 34
Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2017 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2017 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel:

a)ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2.Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 35
Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 36
Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ladustada ja lossida järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a)siidhallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 37
IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2.Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 27 lõike 1 punktis a, sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklis 28, 29 ja 30 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

8. jagu
GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond

Artikkel 38
Väikeste pelaagiliste liikide varud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

1.Liidu kalalaevadega geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 püütud väikeste pelaagiliste liikide kogus ei ületa 2014. aasta kogust vastavalt käesoleva määruse IL lisale ja selle kohta esitatakse aruanne määruse (EL) nr 1343/2011 artikli 24 kohaselt.

2.Geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 väikeste pelaagiliste liikide varusid püüdvate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei ületa 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib sihtliigina püüda maksimaalselt 144 päeval sardiini ja 144 päeval anšoovist.

9. jagu
Beringi meri

Artikkel 39
Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 40
Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 41
Kalapüügiload

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükis sätestatud tingimusi. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud VIII lisas.

Artikkel 42
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 41 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 43
Keelud

1.Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

(a)Euroopa angerjas (Anguilla anguilla) pikkusega vähemalt 12 cm ICESi piirkonna liidu vetes ja Läänemerel;

(b)    täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2a, 3a ja 7d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

(c)järgmised saagraide liigid liidu vetes:

i)salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);

ii)väike saagrai (Pristis clavata);

iii)väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)harilik saagrai (Pristis pristis);

v)roheline saagrai (Pristis zijsron);

(d)hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

(e)sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

(f)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

(g)ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

(h)šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

(i)harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

(j)Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes;

(k)hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes;

(l)järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

i)vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

(m)ogarai (Raja clavata) ICESi 3a rajooni liidu vetes;

(n)norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7g, 7h ja 7k rajooni liidu vetes;

(o)musterrai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Rostroraja alba) ICESi 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

(p)logardrailased (Rhinobatidae) ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 12. alapiirkonna liidu vetes;

(q)harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

(r)euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 44
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 45
Üleminekusäte

Artiklit 9, artikli 11 lõiget 2 ning artikleid 12, 18, 19, 24, 30, 31, 32, 36, 39 ja 43 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2019. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2019. aastaks.

Artikkel 46
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2018.

Artiklitega 19, 20 ja 21 ning IE ja V lisaga ettenähtut teatavate kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) COM(2016) 493

(2) Vt eelkõige dokument „ICESi nõuannete üldine taust“ aadressil http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2016/2016/Introduction_to_advice_2016.pdf  

(3) ICESi nõuanne kalapüügivõimaluste, püügi ja selle koormuse kohta Kirde-Atlandil. ICESi 2016. aasta nõuanne, 9. köide, avaldatud 28. oktoobril 2016.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(6) Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(7) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(8) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(9) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(10) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(11) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(12) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(13) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(14) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(15) ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(21) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(22) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(23) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(24) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(25) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(26) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 2012/130/EÜ (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(27) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(29) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.11.2017

COM(2017) 645 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu määrus,

millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

LISADE NIMEKIRI

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC)
PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG, IJ, IK ja IL lisa tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 1 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsete nimetustega on esitatud liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

IA LISA

Skagerrak, Kattegat, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed