EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.10.2017

COM(2017) 621 final

2017/0272(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Leping hõlmab ELi liikmesriikide ja Norra maksuametite vahelist käibemaksualast halduskoostööd. Läbirääkimisi lepingu teksti üle peeti Norra ametiasutustega 2015. ja 2016. aastal.

Kogu selle protsessi käigus hoiti nõukogu maksuküsimuste töörühma kursis läbirääkimiste seisuga ja selle töörühmaga konsulteeriti läbirääkimiste tulemuste osas.

4.MUU TEAVE

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I jaotis. Üldsätted

Eesmärk on kehtestada käibemaksupettuse vastase võitluse ja käibemaksunõuete sissenõudmise abi valdkonna halduskoostöö raamistik (artikkel 1).

Mõisted (artikkel 3) on kooskõlas ELi asjakohaste õigusaktidega. Seepärast kasutatakse lepingu II jaotises mõistet „taotluse esitanud asutus“ halduskoostöö ja pettusevastase võitluse puhul (kooskõlas nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 mõistega) ning III jaotises mõistet „taotluse esitanud asutus“ sissenõudmisega seotud abi puhul (kooskõlas nõukogu direktiivi 2010/24/EL mõistega). Samu mõisteid kasutatakse ka e-vormides, mida liikmesriigid praegu kasutavad ELi haldusabi raamistiku kontekstis. Samade mõistete kasutamine võimaldab Norraga tehtava koostöö puhul kasutada samu e-vorme ilma nende ülesehitust oluliselt muutmata.

Ka korraldus (artikkel 4) vastab nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 ja nõukogu direktiivis 2010/24/EL sätestatud struktuurile. Seoses sellega tuleb mainida, et lepinguga ei ole ette nähtud võimalust määrata teabevahetuse asutusi, kes vastutavad konkreetset liiki maksude eest, nagu on ette nähtud direktiivi 2010/24/EL artikli 4 lõikega 3, sest käesolevat lepingut kohaldatakse üksnes käibemaksu suhtes.

Osalised tagavad, et teabe vahetamiseks vajalikud teabesüsteemid on toimivad. Seepärast tuleks sõlmida teenustaseme kokkulepe (artikkel 5), et määrata kindlaks teabevahetussüsteemi toimimise tehniline kvaliteet ja kvantiteet. Teenustaseme kokkuleppes ei osutata VIESile, mis ei kuulu Norraga sõlmitud lepingu koostöövahendite hulka.

Osalised peavad tagama isikuandmete konfidentsiaalsuse, nagu on ette nähtud ELi asjakohaste õigusaktidega (direktiiv 95/46/EÜ). Artikliga 6 on ette nähtud tingimused andmete avaldamiseks üksnes riigi nendele ametiasutustele, kes kohaldavad käibemaksualaseid õigusakte, ning nende andmete kasutamise tingimused; andmete kasutamiseks muul otstarbel üksnes siis, kui see on lubatud riikide õigusega ja teavet andva riigi loal; vahetatava teabe kasutamiseks; teabe edastamiseks kolmandale ELi liikmesriigile ja Norrale või kolmandale riigile; kolmandalt riigilt saadud teabe edastamine.

II jaotis. Halduskoostöö ja pettusevastane võitlus

II jaotisega on ette nähtud samad koostöövahendid (teabevahetus ja haldusuurimine, omaalgatuslik teabevahetus, tagasiside, automaatne teabevahetus, halduslik teatamine, viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes, üheaegsed kontrollid ja Eurofisc), nagu on ette nähtud nõukogu määrusega (EL) nr 904/2010, v.a juurdepääs andmebaasidele VIESi süsteemi kaudu. Samuti on teabe esitamise tähtaeg sama, nagu on ette nähtud Euroopa õigusraamistikuga.

Mis puutub teabevahetusse taotluse korral, siis on artikli 7 lõikes 4 osutatud juhtudele, mille puhul tarne on taotluse esitanud asutuse riigis maksustatav, aga maksukohustuslane asub taotluse saanud asutuse riigis. Sellisel juhul saab taotluse esitanud asutus käibemaksukohustust hinnata üksnes nii, et palub taotluse saanud asutuselt abi. Seepärast on kõnealuse artikliga ette nähtud minimaalne andmehulk, mille taotluse saanud asutus peab taotluse esitanud asutusele saatma. Selle sättega hõlmatud ja lepingu 1. lisas loetletud kategooriad on väikese väärtusega import, kinnisasjaga seotud teenused, telekommunikatsiooniteenused, raadio- ja teleringhäälinguteenused ning elektrooniliselt osutatavad teenused.

Seoses automaatse teabevahetusega (artikkel 11) määravad lepinguosalised ühiskomitees (artikkel 41) kindlaks vahetatava teabe kategooriad.

Norra osalemine Eurofiscis (artikkel 15) ei võimalda riigi pädeva asutuse määratud Eurofisci kontaktametnikel pääseda ligi teise riigi andmebaasidele. Peale selle ei täida Norra Eurofisci kontaktametnik eesistuja või töövaldkonna koordinaatori rolli ja tal puudub hääleõigus.

Artikli 17 kohaselt võib maksuamet keelduda haldusuurimise teostamisest, kui taotlusega kaasneks taotluse saanud asutusele ebaproportsionaalselt suur halduskoormus ja kui taotluse esitanud asutus ei ole kasutanud ära kõiki oma riigi teabeallikaid. Peale selle ei tohiks pangasaladust tuua põhjuseks, miks haldusabi andmisest keeldutakse.

Ühiskomitee võtab vastu teabevahetuse vormid. E-vorme, mida liikmesriigid praegu kasutavad nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 ja nõukogu direktiivi 2010/24/EL alusel, võib käesoleva lepingu täitmiseks kasutada, kui tehakse mõned väikesed keelelised muudatused. E-vormide praeguses versioonis on osutatud üksnes liikmesriikidele ja ühendusesisestele tehingutele.

III jaotis. Sissenõudmine

III jaotisega on ette nähtud direktiivi 2010/24/EL kohastele vahenditele sarnased sissenõudmisabi vahendid: teabevahetus (sh viibimine taotluse saanud riigi haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes), abi dokumentidest teatamisel, sissenõudmismeetmed ja ettevaatusabinõud.

Sellist liiki sissenõudmisabi tingimused ja kord on ka kooskõlas direktiivi 2010/24/EL kohaste tingimuste ja korraga.

Käesoleva lepingu kohaldamisala piirdub aga käibemaksunõuetega ja halduskaristuste, trahvide, teenustasude ja lisamaksude, intressi ning kuludega, mis on seotud selliste nõuetega (kooskõlas lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b). Erinevalt direktiivist 2010/24/EL ei hõlma selle kohaldamisala muid makse ja lõive. Kohaldamisala selline piiramine on kooskõlas nõukogu antud läbirääkimisvolitustega.

Selleks et hõlbustada sissenõudmisabi andmist teiste maksude puhul ja vähendada halduskoormust, on artikli 40 lõikega 4 siiski ette nähtud, et käesoleva lepingu rakendamiseks kasutatavat elektroonilist teabevõrku ja vastuvõetud tüüpvorme (mis vastavad praegu ELi liikmesriikide vahelise sissenõudmisabi andmiseks kasutatavatele tüüpvormidele) võib kasutada ka muude nõuetega seotud sissenõudmisabi puhul, kui sellise sissenõudmisabi andmine on võimalik muude kahe- või mitmepoolsete õiguslikult siduvate vahenditega, mis hõlmavad riikidevahelist halduskoostööd. Selline võimalus (mitte kohustus) kasutada teabevõrku ja tüüpvorme muude maksude puhul võib praktikas kasulik olla, kuna maksude mittemaksmine ei piirdu tavaliselt käibemaksuvõlgadega. Seepärast võimaldab käesolev leping kasutada ühte sissenõudmisabi vormi käibemaksunõuetega seoses (käesoleva lepingu alusel) ja muude maksudega seoses (muude lepingute alusel). Iga liikmesriik koos Norraga otsustab, kas ja kuidas ta soovib kasutada artikli 40 lõike 4 kohast vabatahtlikku võimalust.

Käesoleva lepingu artikkel 23 hõlmab eelneva taotluseta toimuvat teabevahetust. Selle sätte kohaselt võivad riigid teavitada muus riigis asuva või elava isiku puhul selle isiku elu- või asukohariiki käimasolevast maksude või maksete tagasimaksmisest. See säte on sarnane direktiivi 2010/24/EL artikliga 6, milles käsitletakse eelseisva maksu- või maksetagastuse (v.a käibemaksutagastuse) kohta teabe vahetamist ilma eelneva taotluseta.

Direktiivi 2010/24/EL (artiklid 8 ja 12) kohased ühtsed juriidilised dokumendid (teavitamistaotluse tüüpvorm ja taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument) on hõlmatud käesoleva lepinguga (artiklid 25 ja 29). Neid tüüpvorme, mida kõik ELi liikmesriigid juba kasutavad, hakatakse kasutama ka Norrat hõlmava teavitamise ja sissenõudmise puhul. Kõnealuste vormide automaatset tõlkimist laiendatakse ka norra keelele.

Selleks et Norrat hõlmavat sissenõudmisabi saaks kiiresti ja tõrgeteta rakendada, on lepingu artikli 40 lõikega 5 ette nähtud, et seni, kuni ühiskomitee ei ole III jaotise rakendamiseks vastu võtnud üksikasjalikke eeskirju, kasutavad pädevad asutused nõukogu direktiivi 2010/24/EL rakendamiseks vastuvõetud eeskirju ja sealhulgas tüüpvorme.

IV jaotis. Rakendamine ja kohaldamine

Artikliga 41 luuakse osaliste esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomitee tagab lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise. Ühiskomitee tegutseb ühehäälsuse põhimõttel ja võtab vastu oma kodukorra.

Käesoleva lepingu kohaldamisel kasutab Norra e-vorme ning CCN/CSI 5 võrku, mis on määruse (EL) nr 1286/2013 6 („Fiscalis 2020“) lisa punkti A kohaste Euroopa infosüsteemide liidu komponendid. Sõltuvalt tehnilisest lahendusest, mida kasutatakse Norra ühendamiseks CCN/CSI võrguga, teeb ühiskomitee otsuse selle kohta, milline saab olema Norra rahaline osalus Euroopa Liidu üldeelarves.

Komisjon esindab ühiskomitees Euroopa Liitu ning liikmesriigid võivad ühiskomitees osaleda. Ühiskomitee otsuste vastuvõtmiseks on vaja eelnevalt (ühehäälselt) vastu võtta Euroopa Liidu seisukoht kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 113 sätestatud eeskirjadega. Seejärel järgib ja kaitseb komisjon selliseid otsuseid ühiskomitees.

V jaotis. Lõppsätted

Käesolev leping on osa ELi õigustikust ja see on ülimuslik muude kahe- või mitmepoolsete sama valdkonna halduskoostööd käsitlevate õiguslikult siduvate vahendite suhtes. See tähendab, et vastuolu korral kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid.

2017/0272 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga b ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 7

ning arvestades järgmist:

(1)XX/XX/XXXX allkirjastati kooskõlas otsusega XXX/XXX/EÜ Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev leping.

(2)Läbirääkimiste tulemusel koostatud tekst kajastab nõuetekohaselt nõukogu antud läbirääkimisjuhiseid.

(3)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 8 artikli 28 lõikega 2.

(4)Leping tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 44 lõikes 2 sätestatud teate.

Artikkel 3

Komisjon, keda abistavad liikmesriikide esindajad, esindab liitu lepingu artikli 41 kohaselt loodud ühiskomitees.

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

(1) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(2) Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

(3) Eurofisc on võrgustik, mis võimaldab liikmesriikidel kiiresti ja mitmepoolselt sihtotstarbelist teavet vahetada. Võrgustik jaguneb töövaldkondadeks. Võrgustiku tegevust reguleeritakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 X peatükiga.

(4) VIES on käibemaksuteabe vahetamise süsteem. VIESi kaudu kättesaadavat teavet ja selle süsteemi kasutamist reguleeritakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 V peatükiga.

(5) Ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 25).

(7) ELT C , , lk .

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.10.2017

COM(2017) 621 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev leping

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,

ja

NORRA KUNINGRIIK, edaspidi „Norra“,

edaspidi ühiselt „osalised“,

SOOVIDES tagada käibemaksu nõuetekohase kindlaksmääramise, hindamise ja kogumise ning käibemaksuga seotud nõuete sissenõudmise, et vältida topeltmaksustamist või maksustamata jätmist ning võidelda käibemaksupettuste vastu,

OLLES TEADLIKUD, et piiriülese käibemaksupettuse ja käibemaksust kõrvalehoidumise vastaseks võitluseks on vaja tihedat koostööd asjaomase valdkonna õiguse kohaldamise eest vastutavate pädevate asutuste vahel,

TÕDEDES, et kuna piiriülesele käibemaksupettusele ja käibemaksust kõrvalehoidumisele iseloomulikud jooned ja mehhanismid eristavad neid muud liiki maksupettustest, on vaja konkreetseid õiguslikke vahendeid halduskoostööks, eelkõige vastastikuseks teabevahetuseks,

SEADES EESMÄRGIKS Eurofisci võrgu kasutamise käibemaksupettuse vastase võitluse raames sihtotstarbeliseks teabevahetuseks, mille suhtes kohaldatakse käesolevast lepingust tulenevaid piiranguid,

OLLES TEADLIKUD, et osalised peaksid kohaldama konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset käsitlevaid eeskirju vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ 1 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta), ka Eurofisci puhul,

ARVESTADES, et käibemaksu õige kohaldamine telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul on tulemuslik üksnes rahvusvahelise koostöö toel,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Liit ja Norra on naabrid ning dünaamilised kaubanduspartnerid ja on samuti osalised Euroopa Majanduspiirkonna lepingus, mille eesmärk on aidata kaasa osalistevaheliste kaubandus- ja majandussidemete püsivale ja tasakaalustatud tugevdamisele võrdsetes konkurentsitingimustes ning samu eeskirju järgides, et nii luua ühtne Euroopa Majanduspiirkond,

TÕDEDES, et kuigi maksuküsimused ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohaldamisalasse, on käibemaksualaste õigusaktide tulemuslikuma kohaldamise ja täitmise tagamisega seotud koostöö Euroopa Liidu ja Norra huvides,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I jaotis

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on luua liidu liikmesriikide ja Norra vahelise halduskoostöö raamistik, mis võimaldab käibemaksualaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavatel asutustel osutada üksteisele abi seoses kõnealuste õigusaktide täitmise tagamise ja käibemaksutulu kaitsmisega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevas lepingus sätestatakse eeskirjad ja menetlused, mis on seotud koostööga järgmistes valdkondades.

(a)Teabevahetus, mis võib aidata käibemaksu õigesti arvutada, kontrollida käibemaksu õiget kohaldamist ja võidelda käibemaksupettuste vastu;

(b)järgmiste nõuete sissenõudmine:

i)käibemaksuga seotud nõuded;

ii)halduskaristused, trahvid, teenustasud ja lisamaksud, mis on seotud punktis i osutatud nõuetega, mille on kehtestanud haldusasutused, kes on pädevad koguma käibemaksu või viima sellega seoses läbi haldusuurimusi, või mille on kinnitanud haldus- või õigusasutused nimetatud haldusasutuste taotlusel;

iii)punktides i ja ii osutatud nõuetega seotud intressid ja kulud.

2.Käesolev leping ei mõjuta käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevate eeskirjade kohaldamist liidu liikmesriikide vahelistes suhetes.

3.Käesolev leping ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva lepingu kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„käibemaks“ – liidu puhul käibemaks nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) tähenduses ja Norra puhul Norra 19. juuni 2009. aasta õigusakti nr 58 (mis käsitleb käibemaksu) tähenduses;

(b)„riik“ – liidu liikmesriik või Norra;

(c)„riigid“ – liidu liikmesriigid ja Norra;

(d)„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik ega Norra;

(e)„pädev asutus“ – artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud asutus;

(f)„teabevahetuse keskasutus“ – artikli 4 lõike 2 kohaselt määratud organ, kes kannab põhivastutust II või III jaotise kohaldamise eesmärgil toimuva suhtlemise eest;

(g)„teabevahetuse asutus“ – organ, kes ei ole teabevahetuse keskasutus ning kes on määratud artikli 4 lõike 3 kohaselt vastastikuse abi taotlemiseks või andmiseks II või III jaotise alusel;

(h)„pädev ametnik“ – artikli 4 lõike 4 kohaselt määratud ametnik, kes saab II jaotise alusel vahetada otse teavet;

(i)„taotluse esitanud asutus“ [inglise keeles „requesting authority“] – teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab II jaotise alusel pädeva asutuse nimel abitaotluse;

(j)„taotluse esitanud asutus“ [inglise keeles „applicant authority“] – selle riigi teabevahetuse keskasutus või teabevahetuse asutus, kes esitab III jaotise kohase taotluse;

(k)„taotluse saanud asutus“ – teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või II jaotise alusel toimuva koostöö puhul pädev ametnik, kes võtab vastu taotluse esitanud asutuse taotluse;

(l)„isik“ –

i)füüsiline isik;

ii)juriidiline isik;

iii)kui kehtivates õigusaktides on nii sätestatud, siis isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund, või

iv)mis tahes muu õiguslik üksus, mis tahes laadis ja vormis, olenemata sellest, kas tegemist on juriidilise isikuga või mitte, kelle tegevus on käibemaksuga maksustatav või kes on kohustatud tasuma artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõudeid;

(m)„ühiskomitee“ – komitee, kes vastutab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise eest vastavalt artiklile 41;

(n)„haldusuurimine“ – kõik kontrolli-, järelevalve- ja muud meetmed, mida riigid võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada käibemaksualaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;

(o)„omaalgatuslik teabevahetus“ – teabe mittekorrapärane edastamine teisele riigile mis tahes ajal ja eelneva taotluseta;

(p)„automaatne teabevahetus“ – eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele riigile eelneva taotluseta;

(q)„üheaegne kontroll“ – ühe või mitme omavahel seotud maksukohustuslase maksukohustise koordineeritud kontroll, mida teeb vähemalt kaks riiki, kellel on ühine või vastastikku täiendav huvi;

(r)„elektrooniline“ – elektrooniliste andmetöötlus- (sh digitaalne pakkimine) ja salvestusvahendite abil ning juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil toimuv;

(s)„CCN/CSI võrk“ – ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille liit on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel maksustamise valdkonnas;

(t)„telekommunikatsiooniteenused, ringhäälinguteenused ja elektrooniliselt osutatavad teenused“ – kõnealused teenused, nagu need on määratletud nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 2 (millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed) artiklites 6a, 6b ja 7.

Artikkel 4

Korraldus

1.Iga riik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva lepingu kohaldamise eest.

2.Iga riik määrab:

(a)teabevahetuse keskasutuse, kes kannab põhivastutust käesoleva lepingu II jaotise kohaldamise eest ning

(b)teabevahetuse keskasutuse, kes kannab põhivastutust käesoleva lepingu III jaotise kohaldamise eest.

3.Iga pädev asutus võib otse või volituste alusel määrata:

(a)teabevahetuse asutused, kes vahetavad käesoleva lepingu II jaotise alusel otse teavet;

(b)teabevahetuse asutused, kes taotlevad või annavad vastastikust abi käesoleva lepingu III jaotise alusel seoses oma territoriaalse pädevusega või erialase tegevuspädevusega.

4.Iga pädev asutus võib otse või volituste alusel määrata pädevad ametnikud, kes vahetavad käesoleva lepingu II jaotise alusel otse teavet.

5.Teabevahetuse keskasutused ajakohastavad teabevahetuse asutuste ja pädevate ametnike loetelu ja teevad selle kättesaadavaks teistele teabevahetuse keskasutustele.

6.Kui teabevahetuse asutus saadab või võtab vastu käesoleva lepingu kohase abitaotluse, teatab ta sellest oma teabevahetuse keskasutust.

7.Kui teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu vastastikuse abi taotluse, mis eeldab tegutsemist väljaspool tema pädevust, edastab ta sellise taotluse viivitamata pädevale teabevahetuse keskasutusele või teabevahetuse asutusele ja teatab sellest taotluse esitanud asutusele. Sel juhul algab artiklis 8 sätestatud tähtaeg järgmisel päeval pärast abitaotluse edastamist pädevale teabevahetuse kaskasutusele või pädevale teabevahetuse asutusele.

8.Iga riik teavitab komisjoni ühe kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist käesoleva lepingu kohaldamiseks nimetatud pädevast asutusest ning edaspidi teavitab komisjoni viivitamata mis tahes sellega seotud muudatusest. Komisjon ajakohastab pädevate asutuste loetelu ja teeb selle kättesaadavaks ühiskomiteele.

Artikkel 5

Teenustaseme kokkulepe

Teenustaseme kokkulepe, millega tagatakse side- ja teabevahetussüsteemide toimimiseks vajalike teenuste tehniline kvaliteet ja kvantiteet, sõlmitakse vastavalt ühiskomitee kehtestatud korrale.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse

1.Mis tahes teavet, mille riik on omandanud käesoleva lepingu kohaselt, käsitatakse konfidentsiaalsena ja seda kaitstakse samal viisil nagu riigi enda õigusaktide alusel saadud teavet, sel määral, kui see on vajalik isikuandmete kaitseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ, 3 ja vastavalt kaitseklauslitele, mille võib kindlaks määrata teavet esitav riik oma õigusnormide kohaselt.

2.Sellise teabe võib avalikustada isikutele või asutustele (sealhulgas kohtutele ja haldus- või järelevalveasutustele), mille ülesandeks on käibemaksualaste õigusaktide kohaldamine, ning käibemaksu õige arvutamise eesmärgil ja käibemaksunõuete täitmisele pööramise, sealhulgas sissenõudmismeetmete ja ettevaatusabinõude rakendamise eesmärgil.

3.Lõikes 1 osutatud teavet võib kasutada ka muude maksude ja kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete hindamiseks ja kehtestamiseks, sealhulgas sissenõudmiseks. Kui vahetatud teabe abil avastatakse või tõendatakse maksuõiguse rikkumine, võib teavet kasutada ka haldus- või kriminaalkaristuste määramiseks. Üksnes eespool nimetatud isikud või asutused võivad teavet kasutada ning seda võib teha üksnes eelnevates lausetes sätestatud otstarbel. Nad võivad teavet avalikustada avalikel kohtumenetlustel või kohtuotsustes.

4.Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest lubab teavet andev riik seda teavet põhjendatud taotluse alusel kasutada teabe saanud riigis muuks kui artikli 2 lõikes 1 osutatud otstarbeks, kui teavet andva riigi õigusaktide kohaselt võib seda teavet kasutada sarnaseks otstarbeks. Taotluse saanud asutus rahuldab taotluse või keeldub taotlust rahuldamast ühe kuu jooksul.

5.Aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid, mille riik on omandanud käesoleva lepingu alusel osutatud abi tulemusena, võib selles riigis kasutada tõenditena samadel alustel kui selle riigi mõne muu asutuse esitatud samalaadseid dokumente.

6.Ühe riigi teisele riigile esitatud teavet võib viimane edastada muule riigile, kui pädev asutus, kellelt teave pärineb, on selleks eelneva loa andnud. Teabe päritoluriik võib sellise teabe jagamise vaidlustada kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta sai teavet jagada sooviva riigi teatise.

7.Riigid võivad käesoleva lepingu kohaselt saadud teavet edastada kolmandatele riikidele järgmistel tingimustel:

(a)teabe edastamise suhtes kohaldatakse teavet edastava riigi õigusakte, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) artiklit 25, eelkõige seoses asjaomases kolmandas riigis kaitse piisava taseme tagamisega;

(b)kõnealuse edastamisega on nõustunud pädev asutus, kellelt teave pärineb;

(c)edastamine on lubatud teavet edastava riigi ja konkreetse kolmanda riigi vahel sõlmitud abistamiskokkulepetega.

8.Kui riik saab teavet kolmandalt riigil, siis võivad riigid seda teavet vahetada, kui see on lubatud asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega.

9.Iga riik teavitab viivitamata muid asjaomaseid riike mis tahes konfidentsiaalsusnõude rikkumisest, isikuandmete kaitse tagatiste mittetoimimisest ning sanktsioonidest ja parandusmeetmetest, mis sellest tulenevalt kehtestati.

10.Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud Euroopa Komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutus, võivad kasutada seda teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.

II jaotis

Halduskoostöö ja maksupettuste vastane võitlus

1. peatükk

Teabevahetus taotluse korral

Artikkel 7

Teabevahetus ja haldusuurimised

1.Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe, mis käsitleb konkreetset juhtumit või konkreetseid juhtumeid.

2.Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõik vajalikud haldusuurimised.

3.Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust korraldada haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimine vajalik, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.

4.Kui taotluse saanud asutus keeldub teostamast haldusuurimist, mis käsitleb summasid, mida maksukohustuslane on deklareerinud seoses 1. lisas loetletud kaupade tarne või teenuste osutamisega, mida tarnib või osutab taotluse saanud asutuse riigis asuv maksukohustuslane, keda maksustatakse taotluse esitanud asutuse riigis, annab ta taotluse esitanud asutusele siiski teada, mis kuupäevadel ja mis väärtuses on maksukohustuslane taotluse esitanud asutuse riigis viimase kahe aasta jooksul mis tahes asjaomaseid kaupu tarninud või teenuseid osutanud.

5.Soovitava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise tegemiseks peab taotluse saanud asutus või haldusasutus, kelle poole taotluse saanud asutus pöördub, toimima nii, nagu tegutseks ta oma huvides või mõne muu oma riigi asutuse taotlusel.

6.Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus talle kogu asjakohase teabe, mille ta saab või mis on tema valduses, ja haldusuurimiste tulemused aruannete, õiendite või muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete vormis.

7.Originaaldokumendid esitatakse üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus taotluse saanud asutuse riigis kehtivate sätetega.

Artikkel 8

Teabe esitamise tähtaeg

1.Taotluse saanud asutus esitab artiklis 7 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast. Kui see teave on juba taotluse saanud asutuse valduses, on selle tähtaja pikkuseks siiski kõige rohkem üks kuu.

2.Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus omavahel kokku leppida lõikes 1 sätestatutest erinevad tähtajad.

3.Kui taotluse saanud asutus ei saa taotlusele vastata lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegade jooksul, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata kirjalikult sellest ja selle põhjustest ning kuupäevast, mil ta tõenäoliselt saab vastuse anda.

2. peatükk

Teabevahetus eelneva taotluseta

Artikkel 9

Teabevahetuse liigid

Eelneva taotluseta toimuv teabevahetus on kas artikli 10 kohaselt omaalgatuslik või artikli 11 kohaselt automaatne.

Artikkel 10

Omaalgatuslik teabevahetus

Riigi pädev asutus edastab eelneva taotluseta teise riigi pädevale asutusele artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe, mida ei ole edastatud artiklis 11 osutatud automaatse teabevahetuse korras ning millest ta on teadlik, järgmistel juhtudel:

(a)maksustamiskohaks peetakse sihtriiki ja sihtriigi kontrollisüsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja päritoluriigi antavat teavet;

(b)riigil on alust arvata, et teises riigis on toime pandud või on tõenäoliselt toime pandud käibemaksualaste õigusaktide rikkumine;

(c)on olemas oht, et teises riigis võib maksutulu saamata jääda.

Artikkel 11

Automaatne teabevahetus

1.Automaatselt vahetatava teabe kategooriad määrab kindlaks ühiskomitee vastavalt artiklile 41.

2.Riik võib ühe või mitme lõikes 1 osutatud teabekategooriaga seotud automaatsest teabevahetusest loobuda, kui selliseks vahetuseks teabe kogumine nõuaks käibemaksukohustuslastele uute kohustuste kehtestamist või kui see tooks kõnealusele riigile kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse.

3.Iga riik teatab ühiskomiteele kirjalikult oma otsusest, mis on tehtud vastavalt eelmisele lõigule.

3. peatükk

Muud koostöövormid

Artikkel 12

Halduslik teatamine

1.Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutuse taotlusel ja kooskõlas taotluse saanud asutuse riigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega saajale kõikidest taotluse esitanud asutuste dokumentidest ja otsustest, mis käsitlevad käibemaksualaste õigusaktide kohaldamist taotluse esitanud asutuse riigi territooriumil.

2.Teatamistaotlustes märgitakse teatatava dokumendi või otsuse sisu ning saaja nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.

3.Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata teatamistaotluse alusel võetud meetmetest ja eelkõige kuupäevast, mil otsusest või dokumendist anti saajale teada.

Artikkel 13

Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes

1.Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja viimase kehtestatud korras võib taotluse saanud asutus lubada taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikel viibida artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud asutuse ametiruumides või mis tahes muus kohas, kus need asutused oma ülesandeid täidavad. Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.

2.Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja viimase kehtestatud korras võib taotluse saanud asutus lubada taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikel viibida artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud asutuse riigi territooriumil tehtavate haldusuurimiste juures. Selliseid haldusuurimisi teevad üksnes taotluse saanud asutuse ametnikud. Taotluse esitanud asutuse ametnikud ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi. Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui viimastel, seda aga taotluse saanud asutuse ametnike vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil.

3.Artiklite 1 ja 2 kohaselt mõnes muus riigis viibivad taotluse esitanud asutuse ametnikud peavad igal ajal suutma esitada volikirja, millest nähtuvad nende isik ja ametikoht.

Artikkel 14

Üheaegsed kontrollid

1.Riigid võivad kokku leppida, et teevad kontrolle üheaegselt, kui nad leiavad, et sellised kontrollid on tõhusamad võrreldes ainult ühe riigi tehtavate kontrollidega.

2.Riik otsustab sõltumatult, milliseid maksukohustuslasi ta kavatseb üheaegseks kontrolliks välja pakkuda. Selle riigi pädev asutus teatab teiste asjaomaste riikide pädevatele asutustele üheaegseks kontrolliks väljapakutud juhtumitest. Ta põhjendab oma valikut võimaluste piires, esitades teabe, mis ajendas teda sellist otsust tegema. Ta täpsustab tähtaja, mille jooksul sellised kontrollid tuleks teha.

3.Üheaegse kontrolli ettepaneku saanud riigi pädev asutus teatab oma vastaspooleks olevale asutusele oma nõusolekust või põhjendatud keeldumisest üldjuhul kahe nädala jooksul pärast ettepaneku saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast ettepaneku saamist.

4.Kõik asjaomased pädevad asutused määravad esindaja, kes vastutab kontrolli juhtimise ja kooskõlastamise eest.

4. peatükk

Eurofisc

Artikkel 15

Norra osalemine Eurofiscis

1.Käibemaksupettuste vastase võitluse valdkonnas tehtava mitmepoolse koostöö edendamiseks ja hõlbustamiseks kutsutakse Norra käesolevas peatükis sätestatud tingimustel osalema Eurofisci nimelises võrgustikus, mis on loodud nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 4 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) X peatüki alusel.

2.Norra osalemine Eurofiscis ei võimalda riigi pädeva asutuse määratud Eurofisci kontaktametnikel pääseda ligi teise riigi andmebaasidele.

Artikkel 16

Eurofisci kontaktametnikud

1.Norra pädev asutus määrab vähemalt ühe Eurofisci kontaktametniku, kes vastutab teabevahetuse eest nendes Eurofisci töövaldkondades, milles Norra osaleb.

2.Eurofisci kontaktametnikud on pädevad ametnikud artikli 4 lõike 4 tähenduses. Nimetatud ametnikud on vastutavad ainult oma riigi ametiasutuste ees.

3.Norra Eurofisci kontaktametnikke ei nimetata töövaldkondade koordinaatoriteks ega Eurofisci eesistujaks ning nad ei osale Eurofisci kodukorraga ette nähtud hääletustel.

5. peatükk

Üldsätted

Artikkel 17

Teabevahetuse tingimused

1.Taotluse saanud asutus esitab taotluse esitanud asutusele artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe või artiklis 12 osutatud haldusliku teate, tingimusel et:

(a)taotluse esitanud asutuse teabetaotluste hulk ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele ebaproportsionaalset halduskoormust;

(b)taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist.

2.Käesoleva lepinguga ei kohustata tegema konkreetset juhtumit käsitlevaid uurimisi ega andma konkreetse juhtumi kohta teavet, kui õigusaktid või haldustavad, mis kehtivad selles riigis, kes peaks teavet andma, ei võimaldaks tal oma tarbeks nimetatud uurimist teha või nimetatud teavet koguda või kasutada.

3.Taotluse saanud asutus võib teabe esitamisest keelduda, kui taotluse esitanud asutus ei saa õiguslikel põhjustel esitada samalaadset teavet. Taotluse saanud asutus teatab ühiskomiteele taotluse rahuldamata jätmise põhjustest.

4.Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärivõtte avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

5.Lõikeid 2, 3 ja 4 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud riigi asutusel oleks õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.

6.Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest.

Artikkel 18

Tagasiside

Kui pädev asutus esitab teavet vastavalt artiklitele 7 või 10, võib ta taotleda, et teabe saanud pädev asutus annaks selle kohta tagasisidet. Kui selline taotlus on tehtud, saadab teabe saanud pädev asutus tagasiside teabe esitanud pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et see ei piira asjaomases riigis kehtivate maksusaladust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade kohaldamist ning et see ei too talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust.

Artikkel 19

Keel

Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid koostatakse taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles.

Artikkel 20

Statistilised andmed

Iga aasta 30. juuniks edastavad osalised ühiskomiteele elektrooniliselt statistiliste andmete loetelu käesoleva jaotise kohaldamise kohta.

Artikkel 21

Tüüpvormid ja teabevahetusviisid

1.Artiklite 7, 10, 11, 12 ja 18 kohaselt edastatava teabe ja artikli 20 kohaselt edastatavate statistiliste andmete esitamiseks kasutatakse artikli 41 lõike 2 punktis d osutatud tüüpvormi.

2.Tüüpvormid edastatakse võimaluse korral elektrooniliselt.

3.Juhul kui taotlust ei ole esitatud täielikult elektrooniliste süsteemide kaudu, annab taotluse saanud asutus taotluse saamise kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast selle kättesaamist elektrooniliselt kinnituse.

4.Juhul kui asutus on saanud taotluse või teabe, mille puhul ta ei olnud kavandatud saaja, saadab ta selle kohta saatjale viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast selle kättesaamist elektrooniliselt teate.

III jaotis

Sissenõudmisabi

1. peatükk

Teabevahetus

Artikkel 22

Teabetaotlus

1.Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus mis tahes teabe, mis võib olla taotluse esitanud asutusele vajalik artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõuete sissenõudmiseks.

Nimetatud teabe esitamiseks korraldab taotluse saanud asutus kõik teabe saamiseks vajalikud haldusuurimised.

2.Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud esitama teavet:

(a)mida ta ei oleks võimeline hankima enda huvides samasuguste nõuete sissenõudmiseks;

(b)mis avalikustaks mis tahes äri-, tootmis- või ametisaladusi;

(c)mille avalikustamine ohustaks taotluse saanud asutuse riigi julgeolekut või kahjustaks selle avalikku korda.

3.Lõiget 2 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud asutusel on õigus keelduda isikut käsitleva teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.

4.Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele teabe andmisest keeldumise põhjused.

Artikkel 23

Teabevahetus ilma eelneva taotluseta

Kui maksu- või maksetagastus on seotud isikuga, kelle elu- või asukoht on teises riigis, kelle territooriumil käesolevat lepingut kohaldatakse, võib riik, kes peab maksutagastuse tegema, teavitada tagastuse saava isiku elu- või asukohariiki kavandatavast tagastusest.

Artikkel 24

Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes

1.Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning viimase kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud käesolevas jaotises ettenähtud vastastikuse abi andmise edendamiseks teha järgmist:

(a)viibida ametiruumides, kus taotluse saanud riigi ametnikud täidavad oma ülesandeid;

(b)olla kohal taotluse saanud riigi territooriumil tehtava haldusuurimise ajal;

(c)abistada taotluse saanud riigi pädevaid ametnikke kõnealuses riigis toimuva kohtumenetluse ajal.

2.Kui see on lubatud taotluse saanud riigis kohaldatavate õigusaktidega, võib lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppega ette näha, et taotluse esitanud asutuse ametnikud võivad küsitleda üksikisikuid ja kontrollida dokumente.

3.Taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud, kes kasutavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud võimalust, peavad suutma igal ajal esitada kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametialaseid volitusi.

2. peatükk

Abi seoses dokumentidest teatamisega

Artikkel 25

Teatavatest nõuetega seotud dokumentidest teatamise taotlus

1.Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus saajale kõik dokumendid, sealhulgas kohtudokumendid, mis pärinevad taotluse esitanud asutuse riigist ning on seotud artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõude või selle sissenõudmisega.

Teatamistaotlusele lisatakse tüüpvorm, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

(a)nimi, aadress ja muud saaja tuvastamiseks vajalikud andmed;

(b)teatamise eesmärk ja ajavahemik, mille jooksul teatamine peaks toimuma;

(c)lisatud dokumendi kirjeldus ning asjaomase nõude laad ja suurus;

(d)nimi, aadress ja muud kontaktandmed järgmise kohta:

i)lisatud dokumendi eest vastutav asutus ja, kui see on erinev,

ii)asutus, kust saab täiendavat teavet teatatud dokumendi või maksekohustuse vaidlustamise võimaluste kohta.

2.Taotluse esitanud asutus esitab käesoleva artikli kohase teatamistaotluse ainult juhul, kui tal ei ole võimalik teatada vastavalt eeskirjadele, mis reguleerivad asjaomastest dokumentidest teavitamist asutuse enda riigis, või kui selline teatamine tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

3.Taotluse saanud asutus teatab kohe taotluse esitanud asutusele kõik teatamistaotluse alusel võetud meetmed ning eelkõige kuupäeva, millal saajat teavitati dokumendist.

Artikkel 26

Teatamise viisid

1.Taotluse saanud asutus tagab, et teatamine taotluse saanud riigis toimub kohaldatavate õigusnormide ja haldustavade kohaselt.

2.Lõike 1 kohaldamine ei mõjuta mis tahes muu teatamisvormi kasutamist, mille on koostanud taotluse esitanud riigi pädev asutus vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele.

Taotluse esitanud riigi pädev asutus võib teavitada isikut mis tahes dokumendist otse tähitud kirjaga või elektroonilisel teel, kui see isik asub teises riigis, mille territooriumil kohaldatakse käesolevat lepingut.

3. peatükk

Sissenõudmismeetmed ja ettevaatusabinõud

Artikkel 27

Sissenõudmistaotlus

1.Taotluse esitanud asutuse palvel nõuab taotluse saanud asutus sisse nõuded, mille suhtes on olemas taotluse esitanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument.

2.Kui taotluse esitanud asutus saab teabe sissenõudmistaotluse põhjuste kohta, edastab ta taotluse saanud asutusele viivitamata kogu asjakohase teabe.

Artikkel 28

Sissenõudmistaotlust reguleerivad tingimused

1.Taotluse esitanud asutus ei või sissenõudmist taotleda, kui/kuni nõue ja/või selle täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on taotluse esitanud asutuse riigis vaidlustatud, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 31 lõike 4 kolmandat lõiku.

2.Enne kui taotluse esitanud asutus esitab sissenõudmistaotluse, tuleb kohaldada taotluse esitanud asutuse riigis kehtivat asjakohast sissenõudmismenetlust, välja arvatud järgmistel juhtudel:

(a)kui on ilmne, et riigis ei ole sissenõudmise rahuldamiseks vara või et sellise menetlusega ei kaasne nõude täielik tasumine ja taotluse esitanud asutusel on konkreetne teave, mis näitab, et asjaomasel isikul on taotluse saanud asutuse riigis vara;

(b)kui selliste menetluste kasutamine taotluse esitanud asutuse riigis tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

Artikkel 29

Taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument ning muud lisadokumendid

1.Igale sissenõudmistaotlusele lisatakse ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud asutuse riigis.

Ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist, kajastab taotluse esitanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava esmase dokumendi sisu ning see on ainus alus taotluse saanud asutuse riigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea kõnealuses riigis tunnustama, täiendama ega asendama.

Täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument sisaldab vähemalt järgmist teavet:

(a)täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks asjakohane teave, nõude kirjeldus, sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid, nagu maksmisele kuuluv põhisumma, intressid jne;

(b)nimi ja muud võlgniku tuvastamiseks vajalikud andmed;

(c)nimi, aadress ja muud kontaktandmed järgmise kohta:

i)nõude hindamise eest vastutav asutus ja, kui see on erinev,

ii)asutus, kust saab täiendavat teavet nõude või maksekohustuse vaidlustamise võimaluste kohta.

2.Nõude sissenõudmistaotlusele võib lisada muid taotluse esitanud asutuse riigi väljastatud ja nõudega seotud dokumente.

Artikkel 30

Sissenõudmistaotluse täitmine

1.Taotluse saanud asutuse riigis käsitletakse mis tahes nõuet, mille suhtes on taotletud sissenõudmist, selle riigi nõudena, kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti. Taotluse saanud asutus kasutab volitusi ja menetlusi, mis on ette nähtud kõnealuse riigi õigus- või haldusnormidega, mida kohaldatakse samasuguste nõuete suhtes, kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti.

Taotluse saanud asutuse riik ei ole kohustatud andma nõuetele, mille kohta on esitatud sissenõudmistaotlus, eelisõigusi, mis antakse taotluse saanud asutuse riigis tekkivatele sarnastele nõuetele, kui ei ole teisiti kokku lepitud või kui kõnealuse riigi õigusnormidega ei ole teisiti ette nähtud. Riik, kes annab käesoleva lepingu täitmisel teises riigis tekkivatele nõuetele eelisõigusi, ei või keelduda samade eelisõiguste andmisest liidu muude liikmesriikide samadele või sarnastele nõuetele samadel tingimustel.

Taotluse saanud asutuse riik nõuab nõude sisse oma riigi vääringus.

2.Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele nõuetekohase hoolsusega kõik sissenõudmistaotluse alusel võetud meetmed.

3.Alates sissenõudmistaotluse saamise kuupäevast nõuab taotluse saanud asutus hilinenud maksete eest intressi tema enda nõuete suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide kohaselt.

4.Kui kohaldatavad õigus- või haldusnormid seda võimaldavad, võib taotluse saanud asutus anda võlgnikule makseaega või lubada tal maksta osade kaupa, mille eest ta võib küsida intressi. Igast sellisest otsusest annab ta teada taotluse esitanud asutusele.

5.Ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 kohaldamist, kannab taotluse saanud asutus nõudega seoses sissenõutud summad ning käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud intressid üle taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 31

Vaidlused

1.Nõuet, taotluse esitanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubavat esmast juriidilist dokumenti või taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti ning taotluse esitanud asutuse esitatud teate kehtivust käsitlevad vaidlused kuuluvad taotluse esitanud asutuse riigi pädevate asutuste pädevusse. Kui huvitatud isik vaidlustab sissenõudmismenetluse jooksul nõude, taotluse esitanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi või taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi, teavitab taotluse saanud asutus kõnealust isikut sellest, et vaidlustamiseks peab ta pöörduma taotluse esitanud asutuse riigi pädeva asutuse poole vastavalt seal kehtivatele õigusaktidele.

2.Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud asutuse riigis võetud täitemeetmeid või taotluse saanud riigi asutuse esitatud teate kehtivust, tuleb pöörduda selle riigi pädeva asutuse poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele.

3.Kui on võetud lõikes 1 osutatud meede, teavitab taotluse esitanud asutus sellest taotluse saanud asutust ning määrab kindlaks, millises ulatuses nõue ei ole vaidlustatud.

4.Niipea kui taotluse saanud asutus on taotluse esitanud asutuselt või huvitatud isikult saanud lõikes 3 osutatud teabe, peatab ta täitemenetluse nõude vaidlustatud osa suhtes, kuni pädev asutus teeb selles küsimuses otsuse, välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud asutuse esitab vastavalt käesoleva lõike kolmandale lõigule vastupidise taotluse.

Taotluse esitanud asutuse taotlusel või kui taotluse saanud asutus peab seda muul viisil vajalikuks ning ilma et see piiraks artikli 33 kohaldamist, võib taotluse saanud asutus võtta sissenõudmist tagavaid ettevaatusabinõusid kohaldatavate õigusnormidega lubatud määral.

Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas tema riigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega paluda taotluse saanud asutusel sisse nõuda vaidlustatud nõude või vaidlustatud osa nõudest sel määral, mil taotluse saanud asutuse riigis kehtivad õigus- ja haldusnormid seda lubavad. Kõiki selliseid taotlusi tuleb põhjendada. Kui vaidlustamise tulemus on seejärel võlgnikule soodne, vastutab taotluse esitanud asutus kõikide sissenõutud summade hüvitamise ja tasumisele kuuluvate hüvitiste maksmise eest vastavalt taotluse saanud asutuse riigis kehtivatele õigusnormidele.

Kui taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse riigi pädevad asutused on algatanud vastastikuse kokkuleppe menetluse ning menetluse tulemusel võib olla mõju nõudele, millega seoses on abi taotletud, siis katkestatakse või peatatakse sissenõudmismeetmete rakendamine kuni nimetatud menetluse lõpuni, välja arvatud juhul, kui pettuse või maksejõuetuse tõttu on tegemist kiireloomulise juhuga. Kui sissenõudmismeetmete rakendamine katkestatakse või peatatakse, kohaldatakse teist lõiku.

Artikkel 32

Sissenõudmisabi taotluse muutmine või tagasivõtmine

1.Taotluse esitanud asutus teatab taotluse saanud asutusele kohe kõik tema sissenõudmistaotlusesse tehtavad hilisemad muudatused või oma taotluse tagasivõtmise, esitades muutmise või tagasivõtmise põhjused.

2.Kui taotluse muutmise aluseks on artikli 31 lõikes 1 osutatud pädeva organi otsus, edastab taotluse esitanud asutus nimetatud otsuse koos taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava muudetud ühtse juriidilise dokumendiga. Seejärel võtab taotluse saanud asutus muudetud juriidilise dokumendi põhjal täiendavaid sissenõudmismeetmeid.

Taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi alusel juba võetud sissenõudmismeetmeid või ettevaatusabinõusid võib muudetud juriidilise dokumendi alusel jätkuvalt võtta, välja arvatud juhul, kui taotluse muutmine on tingitud taotluse esitanud või taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava esialgse juriidilise dokumendi kehtetusest.

Artikleid 29 ja 31 kohaldatakse muudetud juriidilise dokumendi suhtes.

Artikkel 33

Ettevaatusabinõusid käsitlev taotlus

1.Taotluse esitanud asutuse taotlusel rakendab taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema siseriiklike õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas, et tagada nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotluse esitanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole veel tehtud taotluse esitanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti, sel määral, mil ettevaatusabinõud on sarnases olukorras võimalikud ka taotluse esitanud asutuse riigi õigusnormide ja haldustavade kohaselt.

Taotluse esitanud asutuse riigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument, mis on seotud nõudega, mille jaoks vastastikust abi taotletakse, lisatakse vajaduse korral taotluse saanud asutuse riigis ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele. Kõnealust dokumenti ei pea taotluse saanud asutuse riigis tunnustama, täiendama ega asendama.

2.Ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele võib lisada teisi nõudega seotud dokumente.

Artikkel 34

Ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust reguleerivad eeskirjad

Artikli 33 jõustamiseks kohaldatakse artikli 27 lõiget 2, artikli 30 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 31 ja 32 mutatis mutandis.

Artikkel 35

Taotluse saanud asutuse kohustuste piirid

1.Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud andma artiklites 27–33 sätestatud abi, kui nõude sissenõudmine põhjustaks võlgniku seisundi tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi taotluse saanud asutuse riigis, juhul kui selles riigis kehtivad õigusnormid ja haldustavad võimaldavad selliseid erandeid samalaadsete siseriiklike nõuete puhul.

2.Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud andma artiklis 22 ning artiklites 24–33 ette nähtud abi, kui artiklite 22, 24, 25, 27 või 33 kohane esmane abitaotlus on esitatud nõuete kohta, mis on vanemad kui viis aastat ja mille kuupäev jääb taotluse esitanud asutuse riigis nõude maksetähtpäeva ja esmase abitaotluse kuupäeva vahele.

Kui nõue või taotluse esitanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubav esmane juriidiline dokument vaidlustatakse, hakatakse viieaastast ajavahemikku arvestama siiski hetkest, kui taotluse esitanud asutuse riigis tehakse kindlaks, et nõuet või täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti ei saa enam vaidlustada.

Lisaks hakatakse siis, kui taotluse esitanud asutuse riik on võimaldanud makse tähtaja edasilükkamist või osade kaupa maksmist, arvestama viieaastast ajavahemikku hetkest, kui kogu makseperiood on lõppenud.

Sellistel juhtudel ei ole taotluse saanud asutus siiski kohustatud abi andma seoses nõuetega, mille puhul on möödunud üle kümne aasta kuupäevast, mil nõue taotluse esitanud asutuse riigis tegelikult tasumisele kuulus.

3.Riik ei ole kohustatud andma abi, kui käesoleva lepinguga hõlmatud selliste nõuete kogusumma, millega seoses abi taotletakse, on väiksem kui 1 500 eurot.

4.Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse tagasilükkamise põhjused.

Artikkel 36

Aegumistähtaega käsitlevad küsimused

1.Aegumistähtaega käsitlevaid küsimusi reguleerivad ainult taotluse esitanud asutuse riigis kehtivad õigusaktid.

2.Nõuete sissenõudmisel taotluse saanud asutuse poolt või tema nimel abitaotluse täitmiseks võetud mis tahes meetmetel, mille tulemusena taotluse saanud asutuse riigi kehtivate õigusaktide kohaselt aegumistähtaeg peatatakse, katkestatakse või seda pikendatakse, on aegumistähtaegade peatamisele, katkestamisele või pikendamisele sama mõju taotluse esitanud asutuse riigis, tingimusel et sama mõju on ette nähtud taotluse esitanud asutuse riigi õiguse kohaselt.

Kui aegumistähtaja peatamine, katkestamine või pikendamine ei ole võimalik taotluse saanud asutuse riigis kehtivate õigusaktide alusel, siis taotluse saanud asutuse poolt või tema nimel nõuete sissenõudmisel abitaotluse täitmiseks võetud mis tahes meetmeid, mis juhul, kui neid oleks võtnud taotluse esitanud asutus oma riigis või need oleks võetud tema nimel, oleksid põhjustanud aegumistähtaja peatamise, katkestamine või pikendamise vastavalt selle riigi õigusaktidele, käsitletakse nende mõju seisukohalt taotluse esitanud asutuse riigis võetud meetmetena.

Esimene ja teine lõik ei mõjuta taotluse esitanud asutuse riigi õigust võtta meetmeid aegumistähtaja peatamiseks, katkestamiseks või pikendamiseks vastavalt selles riigis kehtivatele õigusaktidele.

3.Taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus teatavad teineteisele kõik meetmed, mis nõude, mille suhtes sissenõudmismeetmete võtmist või ettevaatusabinõude rakendamist taotleti, aegumistähtaja peatavad, katkestavad või seda pikendavad, või millel võib olla selline toime.

Artikkel 37

Kulud

1.Lisaks artikli 30 lõikes 5 osutatud summadele nõuab taotluse saanud asutus asjaomaselt isikult sisse ja peab kinni kõik talle sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas tema riigi õigusnormidega.

2.Riigid loobuvad vastastikku kõigist nõuetest seoses käesoleva lepingu kohaselt teineteisele antavast mis tahes vastastikusest abist tulenevate kulutuste hüvitamisega.

Kui sissenõudmine põhjustab siiski konkreetse probleemi või on seotud väga suurte kulude või organiseeritud kuritegevusega, võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus kokku leppida kõnealustele juhtumitele eriomases hüvitamiskorras.

3.Olenemata lõikest 2, vastutab taotluse esitanud asutuse riik taotluse saanud asutuse riigi ees põhjendamatuks osutunud toimingutest tulenevate kulude ja kahju eest, kui toimingute põhjendamatus oli seotud nõude sisuga või taotluse esitanud asutuse väljastatud täitemeetmete võtmist ja/või ettevaatusabinõude rakendamist lubava juriidilise dokumendi kehtivusega.

4. peatükk

Igat liiki sissenõudmisabi taotluste üldeeskirjad

Artikkel 38

Keelte kasutamine

1.Kõik abitaotlused, teatamise tüüpvormid ning taotluse esitanud asutuse riigis ettevaatusabinõude rakendamist lubavad ühtsed juriidilised dokumendid edastatakse taotluse saanud asutuse riigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või tõlgitakse kõnealusesse keelde. Asjaolu, et taotluse või dokumendi teatud osad on mõnes muus keeles kui kõnealuse riigi ametlik keel või üks ametlikest keeltest, ei mõjuta nende kehtivust või menetluse kehtivust, kui asjaomased riigid on kõnealuse teise keele kasutamises kokku leppinud.

2.Dokumendid, mille puhul nõutakse teatamist vastavalt artiklile 25, võib edastada taotluse saanud asutusele taotluse esitanud asutuse riigi ametlikus keeles.

3.Kui taotlusele on lisatud muud dokumendid lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatutele, võib taotluse saanud asutus vajaduse korral nõuda taotluse esitanud asutuselt kõnealuste dokumentide tõlkimist taotluse saanud asutuse riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või mis tahes keelde, milles asjaomased riigid on omavahel kokku leppinud.

Artikkel 39

Statistilised andmed

Iga aasta 30. juuniks edastavad osalised ühiskomiteele elektrooniliselt statistiliste andmete loetelu käesoleva jaotise kohaldamise kohta.

Artikkel 40

Tüüpvormid ja teabevahetusviisid

1.Artikli 22 lõike 1 kohased teabetaotlused, artikli 25 lõike 1 kohased teatamistaotlused, artikli 27 lõike 1 kohased sissenõudmistaotlused või artikli 33 lõike 1 kohased ettevaatusabinõude rakendamist käsitlevad taotlused ning artikli 39 kohaste statistiliste andmete edastamise taotlused edastatakse tüüpvormi kasutades elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu. Võimaluse korral kasutatakse neid vorme ka taotlusega seotud täiendava teabevahetuse käigus.

Taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument ning taotluse esitanud asutuse riigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument ning teised artiklites 29 ja 33 osutatud dokumendid edastatakse samuti elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu.

Vajaduse korral võib tüüpvormidele lisada aruandeid, avaldusi ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid, mis edastatakse samuti elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu.

Tüüpvorme ja elektroonilist teabevahetust võidakse kasutada ka artikli 23 kohase teabevahetuse korral.

2.Lõiget 1 ei kohaldata teabe ja dokumentide suhtes, mis on saadud ametnike teises riigis haldusasutuste ametiruumides viibimise või teises riigis haldusuurimistes osalemise tulemusena vastavalt artiklile 24.

3.Kui teabevahetus ei toimu elektroonilisel teel või selleks ei kasutata tüüpvorme, ei mõjuta see saadud teabe või abitaotluse täitmisel võetud meetmete kehtivust.

4.Käesoleva lepingu rakendamiseks kasutusele võetud elektroonilise side võrku ja tüüpvorme võib kasutada ka sissenõudmisabi puhul, mis on seotud muude kui artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõuetega, kui sellise sissenõudmisabi osutamine on võimalik muude kahe- või mitmepoolsete õiguslikult siduvate vahendite alusel, mis hõlmavad riikidevahelist halduskoostööd.

5.Kuni ühiskomitee ei võta vastu üksikasjalikke eeskirju käesoleva jaotise kohaldamiseks, kasutavad pädevad asutused praegu nõukogu direktiivi 2010/24/EL 5 kohaldamiseks vastuvõetud eeskirju, sealhulgas tüüpvorme, kus mõistet „liikmesriik“ käsitatakse Norrat hõlmavana.

Olenemata eelmisest lõigust kasutab taotluse saanud asutuse riik sissenõutud summade taotluse esitanud asutuse riigile ülekandmiseks eurosid, kui asjaomased riigid ei ole teisiti kokku leppinud. Riigid, kus euro ei ole ametlik vääring, lepivad Norraga kokku ja teatavad ühiskomiteele, millist vääringut sissenõutud summade ülekandmiseks kasutatakse.

IV jaotis

Rakendamine ja kohaldamine

Artikkel 41

Ühiskomitee

1.Käesolevaga luuakse osaliste esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomitee tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise.

2.Ühiskomitee annab soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta ja võtab vastu otsuseid järgmise kohta:

(a)artiklis 11 osutatud automaatselt vahetatava teabe täpsete kategooriate ning teabevahetuse sageduse ja praktilise korra kindlaksmääramine;

(b)punkti a kohaselt kindlaks määratud iga kategooriaga seotud automaatse teabevahetuse tulemuste läbivaatamine, tagamaks et seda laadi teabevahetust kasutatakse ainult juhul, kui see on tõhusaim teabe vahetamise viis;

(c)uute artikli 11 kohaselt vahetatava teabe kategooriate kindlaksmääramine, kui automaatne teabevahetus on sellise teabe puhul tõhusaim koostööviis;

(d)tüüpvormi vastuvõtmine artikli 21 lõike 1 ja artikli 40 lõike 1 kohaseks teabe edastamiseks;

(e)CCN/CSI võrgu ja muude vahenditega edastatava teabe kindlaksmääramine;

(f)Norra poolt Euroopa Liidu üldeelarvesse seoses tema osalemisega Euroopa infosüsteemides kaasnevate kuludega makstava rahalise osaluse suurus ja üksikasjad, võttes arvesse punktides d ja e osutatud otsuseid;

(g)artikli 4 lõike 2 punktis b ja lõike 3 punktis b osutatud teabevahetuse keskasutuste ja teabevahetuse asutuste vaheliste kontaktide organiseerimisega seotud praktilist korda käsitlevate eeskirjade vastuvõtmine;

(h)artikli 4 lõike 5 rakendamiseks teabevahetuse keskasutuste vahelise praktilise korra kindlaksmääramine;

(i)sissenõutavate summade ümberarvestamist ja ülekandmist käsitlevate rakenduseeskirjade vastuvõtmine;

(j)artiklis 5 osutatud teenustaseme kokkuleppe sõlmimise menetluse vastuvõtmine;

(k)liidu ja Norra õigusaktide kohta käesolevas lepingus esitatud viidete muutmine;

3.Ühiskomitee tegutseb ühehäälsuse põhimõttel. Ühiskomitee otsused on osaliste jaoks siduvad. Ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra.

4.Ühiskomitee koosolek toimub vähemalt kord kahe aasta jooksul. Koosoleku kokkukutsumise taotluse võivad esitada mõlemad osalised. Ühiskomitee eesistujaks on osalised vaheldumisi. Koosoleku toimumisaeg ja -koht ning päevakava määratakse kindlaks osalistevahelise kokkuleppega.

5.Kui osaline soovib, et leping läbi vaadataks, esitab ta ühiskomiteele selle kohta ettepaneku ning ühiskomitee annab soovitused, eelkõige läbirääkimiste alustamiseks vastavalt osaliste rahvusvaheliste lepingute eeskirjadele.

Artikkel 42

Vaidluste lahendamine

Kõik osalistevahelised vaidlused, mis käsitlevad käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist, lahendatakse ühiskomitees toimuvate konsultatsioonide kaudu. Osalised esitavad ühiskomiteele asjaomase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks ja vaidluse lahendamiseks.

V jaotis

Lõppsätted

Artikkel 43

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse Norra territooriumil, nagu see on sätestatud Norra 19. juuni 2009. aasta seaduse nr 58 (mis käsitleb käibemaksu) artiklites 1–2, ning territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, ja nendes lepingutes sätestatud tingimustel, välja arvatud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 6 osutatud territoorium.

Artikkel 44

Jõustumine, kestus ja lõpetamine

1.Osalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma õiguslike menetluste kohaselt.

2.Leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui osalised on teineteisele teatanud lõikes 1 osutatud õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

3.Käesolev leping on tähtajatu. Kumbki osaline võib teisele osalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast teate esitamise kuupäeva.

4.Käesoleva artikli kohaselt koostatud teated saadetakse liidu puhul nõukogu peasekretariaadile ja Norra puhul välisministeeriumile.

Artikkel 45

Lisad

Käesoleva lepingu lisad on selle lahutamatu osa.

Artikkel 46

Seos riikidevaheliste kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute või kokkulepetega

Käesoleva lepingu sätted on ülimuslikud mis tahes käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva kahepoolse või mitmepoolse õiguslikult siduva instrumendi sätete suhtes, mis on sõlmitud liidu liikmesriigi (liikmesriikide) ja Norra vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 47

Autentne tekst

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris norra, bulgaaria, horvaadi, tšehhi, taani, hollandi, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, kreeka, ungari, itaalia, iiri, läti, leedu, malta, poola, portugali, rumeenia, sloveeni, slovaki, hispaania ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 48

Lepingu laiendamine uutele ELi liikmesriikidele

Kui riigist saab liidu liikmesriik, siis kinnitatakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt ühineva uue liikmesriigi keeles koostatud lepingu tekst liidu ja Norra vahelise kirjavahetuse teel.

Allkirjad

1. LISA

Loetelu tarnitavast kaubast ja osutatavatest teenustest, mille suhtes kohaldatakse artikli 7 lõiget 4:

(1)väikese väärtusega import (nõukogu direktiivi 2009/132/EÜ 6 artikkel 23);

(2)kinnisasjaga seotud teenused (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 47);

(3)telekommunikatsiooniteenused, raadio- ja teleringhäälinguteenused ning elektrooniliselt osutatavad teenused [käesoleva lepingu artikli 3 punkt t].

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(2) Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(5) Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

(6) Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/132/EÜ direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (ELT L 292, 10.11.2009, lk 5).