Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017PC0390

    Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS sõlmida Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut

    COM/2017/0390 final - 2017/0168 (NLE)

    Brüssel,27.7.2017

    COM(2017) 390 final

    2017/0168(NLE)

    Ettepanek:

    NÕUKOGU OTSUS

    sõlmida Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut


    SELETUSKIRI

    1.ETTEPANEKU TAUST

    26. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 610/2013 1 (edaspidi „Schengeni piirieeskirjade muudatus“) muudeti Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni 2 , määrust (EÜ) nr 562/2006 3  (Schengeni piirieeskirjad) ja määrust (EÜ) nr 810/2009 4 (viisaeeskiri) ning määratleti muu hulgas uuesti kolmandate riikide kodanike Schengeni alal „lühiajalise viibimise“ mõiste. Alates 18. oktoobrist 2013 on Schengeni alale lühiajaliselt reisida kavatsevate kolmandate riikide kodanikel lubatud seal maksimaalset viibida 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, olenemata sellest, kas neil on viisat vaja või mitte. Erinevalt kuni 18. oktoobrini 2013 kehtinud määratlusest (kolm kuud kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates esmakordse sisenemise kuupäevast), on uus määratlus täpsem, sest kestust väljendatakse kuude asemel päevades. Lisaks sellele on termin „alates esmakordse sisenemise kuupäevast“ määratlusest välja jäetud, sest see tekitas palju segadust ja küsimusi.

    Schengeni piirieeskirjade muudatusega tehti ELi viisa- ja piiridealasesse õigustikku (st Schengeni lepingu rakendamise konventsioon, Schengeni piirieeskirjad, viisaeeskiri ja määrus (EÜ) nr 539/2001 5 ) kõik vajalikud muudatused. Lühiajalise viibimise määratlus on aga sätestatud ka Euroopa Liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes. Antigua ja Barbuda, 6 Bahama Ühenduse, 7 Barbadose, 8 Brasiilia, 9 Mauritiuse, 10 Saint Kittsi ja Nevise 11 ning Seišellidega 12 sõlmitud viisanõudest loobumist käsitlevates lepingutes osutatakse viisavaba viibimise määratlemisel siiani vanale määratlusele („kolm kuud kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mille algust arvestatakse alates esmakordse sisenemise kuupäevast“ 13 ).

    Komisjon võttis 16. juulil 2014 vastu soovituse nõukogu otsuse kohta, millega lubatakse alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja eespool nimetatud riikide vaheliste lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevate lepingute muutmiseks 14 . Nõukogu võttis kõnealuse otsuse vastu 9. oktoobril 2014 15 . Eesmärk oli rakendada nende seitsme riigi suhtes Schengeni piirieeskirjade muudatuses sätestatud lühiajalise viibimise uut määratlust. Lisaks sellele on lühiajalist viibimist, mida viisanõudest loobumist käsitlevates lepingutes määratletakse kuude asemel päevades, elektrooniliste/IT-vahenditega lihtsam kontrollida ja arvestada ning selline määratlus on seega tsentraliseeritud piirihaldussüsteemide (nt kavandatav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem 16 ) jaoks sobilikum.

    Pärast nõukogult volituste saamist alustas komisjon seitsme riigiga (Antigua ja Barbuda, Bahama Ühendus, Barbados, Brasiilia, Mauritius, Saint Kitts ja Nevis ning Seišellid) läbirääkimisi viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute muutmiseks.

    Läbirääkimised Seišellidega viidi edukalt lõpule muutmislepingu parafeerimisega 15. juulil 2016. Mõlemad lepinguosalised nõustusid võtma „lühiajalise viibimise“ uue määratluse kasutusele kogu ELi ja Seišelli Vabariigi vahelise viisanõudest loobumist käsitleva lepingu ulatuses. Lisaks sellele muudeti lepingus mõningaid tehnilisi üksikasju (vt allpool), kuid kõik need muudatused on reisija seisukohast väheolulised.

    Ühendkuningriigi ja Iirimaa eriseisundit on kajastatud lepingu preambulis.

    2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

    Õiguslik alus

    Lepingu kohaselt peavad mõlemad lepinguosalised selle kooskõlas oma vastavate menetlustega heaks kiitma. Liidu poolel on selleks vaja nõukogu otsust lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta.

    Käesolev ettepanek esitatakse nõukogule, et ta annaks volitused sõlmida leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut.

    Võttes üle Schengeni piirieeskirjade muudatuses sätestatud lühiajalise viibimise uue määratluse, millega antakse „lühiajalise viibimise“ sõnaselge tõlgendus, tagatakse lepinguga liikmesriikide vahel õiguslik sidusus ja ühtlustamine.

    Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 77 lõike 2 punkt a koostoimes artikliga 218.

    Liidul ei ole õigust muuta viisanõudest loobumist käsitlevaid lepinguid, mis seoksid Schengeni acquis’ ja sealhulgas ühise viisapoliitika rakendamisega assotsieerunud nelja riiki. Ühtlustatud lähenemisviisi ja Schengeni alal lubatud viibimise kestust käsitlevate sätete rakendamise tagamiseks on lepingule lisatud ühisdeklaratsioon, milles kinnitatakse ühelt poolt Seišelli Vabariigi ning teiselt poolt Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi soovi muuta vastavalt kehtivaid kahepoolseid viisanõudest loobumist käsitlevaid lepinguid.

    Lisatud ettepanek on õiguslik vahend lepingu sõlmimiseks. Nõukogu teeb oma otsuse pärast lepingu allakirjutamist kvalifitseeritud häälteenamusega liidu nimel nõukogu eesistuja määratud isiku vahendusel ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a.

    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

    Kui üks rahvusvahelise lepingu pooltest on Euroopa Liit, siis ei saa sellise lepingu muudatusi liikmesriigid ise õiguslikult rakendada. Viisanõudest loobumist käsitleva lepingu Seišellidega on sõlminud Euroopa Liit. Seega on vaja liidu tasandi meedet.

    Lisaks sellele mõjutaks see, kui viisanõudest loobumist käsitlevaid lepinguid sõlmiksid liikmesriigid, liidu viisaõigustikku (ELi toimimise lepingu artikli 3 lõige 2).

    Proportsionaalsus

    Käesolev ettepanek ei lähe kaugemale seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust ehk Seišellide ja liidu vahel kehtiva viisanõudest loobumist käsitleva lepingu muutmisest.

    3.MÕJU EELARVELE

    Ettepanekuga ei kaasne ELi eelarvele lisakulusid.

    4. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

    Konsulteerimine sidusrühmadega

    Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu läbirääkimisjuhised, millega volitati komisjoni alustama Seišelli Vabariigiga läbirääkimisi kahe osapoole vahelise viisanõudest loobumist käsitleva lepingu muutmiseks. Liikmesriike teavitati läbirääkimiste kulgemisest viisatöörühma koosolekutel.

    5.MUU TEAVE

    Läbirääkimiste tulemus

    Komisjon on seisukohal, et nõukogu läbirääkimisjuhistega seatud eesmärgid on saavutatud ja lepingu eelnõu on liidule vastuvõetav.

    Lepingu eelnõu lõpliku sisu võib kokku võtta alljärgnevalt.

    a. Viibimise kestus

    Lepinguga nähakse Euroopa Liidu Seišellide kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul (varem kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates esmakordse sisenemise kuupäevast). Uut määratlust kohaldatakse kogu Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevas lepingus.

    b. Lõppsätted – lepingu täitmise peatamine (artikli 8 lõige 4)

    Lepinguga muudetakse artikli 8 lõike 4 viimast lauset järgmiselt: „Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu täitmise peatamise põhjused on kõrvaldatud, ja lõpetab lepingu täitmise peatamise.“ Praegusele tekstile sõnade „ja lõpetab lepingu täitmise peatamise“ lisamine tähendab muudetud lepingu kohaselt, et viisanõudest loobumise peatamine lõpetatakse, kui peatamise esile kutsunud põhjused on kõrvaldatud. Selle muudatusega ühtlustatakse Seišelli Vabariigiga sõlmitud viisanõudest loobumist käsitleva lepingu sõnastus kõigi teiste liidu poolt 2015. ja 2016. aastal allkirjastatud viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute sõnastusega. 14. juunil 2016 konsulteeriti kõnealuse muudatuse osas viisatöörühmaga ning ükski liikmesriik vastuväiteid ei esitanud.

    c. Ühenduse asendamine liiduga

    Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on ainult Euroopa Liidul juriidilise isiku staatus. Siiski on „Euroopa Ühendus“ sätestatud rahvusvahelistes lepingutes, mis jõustusid enne Lissaboni lepingut. Nii on see ka Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu puhul. Muutmislepinguga asendatakse seetõttu ühendus kogu viisanõudest loobumist käsitleva lepingu ulatuses liiduga.

    d. Ühisdeklaratsioonid

    Lepingule lisatakse kaks ühisdeklaratsiooni:

    - ühisdeklaratsioon, milles tõlgendatakse 90-päevast ajavahemikku mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning

    - ühisdeklaratsioon Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kohta.

    e. Jõustumine

    Leping jõustub selle kuuenda kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et ratifitseerimine on lõpule viidud. Õiguskindluse tagamiseks ning võimaldamaks reisijatel seadusest aru saada ja seda täita, on vajalik kehtestada piisavalt pikk üleminekuperiood. Pärast lepingu ratifitseerimist võimaldab kuuekuuline periood reisijatel lõpetada lühiajalised viibimised, mida arvestatakse veel täielikult vana määratluse alusel. Seejärel jõustub uus lühiajalise viibimise määratlus ning selle 180-päevane tagasiulatuv viiteperiood.

    Muutmisleping teisi Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sätteid, sealhulgas territoriaalset kohaldamisala ei mõjuta.

    6.KOKKUVÕTE

    Eespool esitatut silmas pidades teeb komisjon nõukogule ettepaneku kiita pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist heaks Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut.

    2017/0168 (NLE)

    Ettepanek:

    NÕUKOGU OTSUS

    sõlmida Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 17  

    ning arvestades järgmist:

    (1)Nõukogu sõlmis 30. novembri 2009. aasta otsusega Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu. Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Seišellide kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile „kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul“.

    (2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 610/2013 18 tehti liidu viisa- ja piiridealasesse õigustikku horisontaalsed muudatused ning määratleti lühiajalise viibimisena kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

    (3)Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelisse lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevasse lepingusse tuleb liidu lühiajalise viisarežiimiga täieliku kooskõla saavutamiseks inkorporeerida kõnealune uus määratlus.

    (4)Komisjon on pidanud liidu nimel Seišelli Vabariigiga läbirääkimisi lepingu üle, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut (edaspidi „leping“).

    (5)Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2017/[…] on lepingule alla kirjutatud.

    (6)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ 19 . Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

    (7)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 20 . Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

    (8)Leping tuleks seetõttu heaks kiita,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut (edaspidi „leping“), kiidetakse liidu nimel heaks.

    Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

    Artikkel 2

    Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artiklis 2 sätestatud teate 21 .

    Artikkel 3

    Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

    Brüssel,

       Nõukogu nimel

       eesistuja

    (1) ELT L 182, 29.6.2013, lk 1.
    (2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.
    (3) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
    (4) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.
    (5) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.
    (6) ELT L 169, 30.6.2009, lk 3.
    (7) ELT L 169, 30.6.2009, lk 24.
    (8) ELT L 169, 30.6.2009, lk 10.
    (9) Brasiiliaga sõlmis EL kaks lepingut. Esimene leping käsitles tavapassi kasutajaid (ELT L 255, 21.9.2012, lk 4) ning teine leping eraldi diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi kasutajaid (ELT L 66, 12.3.2011, lk 2).
    (10) ELT L 169, 30.6.2009, lk 17.
    (11) ELT L 169, 30.6.2009, lk 38.
    (12) ELT L 169, 30.6.2009, lk 31.
    (13) Vt lepingutes „Eesmärk“ ja „Riigis viibimise kestus“.
    (14) COM(2014) 468 final.
    (15) Nõukogu otsus, millega volitatakse komisjoni alustama läbirääkimisi Euroopa Liidu/Ühenduse ning Antigua ja Barbuda, Bahama Ühenduse, Barbadose, Brasiilia Liitvabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni ning Seišelli Vabariigi vahel sõlmitud lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevate lepingute muutmiseks; vastu võetud nõukogus 9. oktoobril 2014.
    (16) COM(2016) 194 final.
    (17) Nõusolek anti [...].
    (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).
    (19) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
    (20) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
    (21) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
    Top

    Brüssel,27.7.2017

    COM(2017) 390 final

    LISA

    järgmise dokumendi juurde:

    Ettepanek: Nõukogu otsus

    sõlmida Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut


    LISA

    Euroopa Liidu ning Seišelli Vabariigi vaheline
    LEPING,

    millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut

    EUROOPA LIIT

    ühelt poolt ning

    SEIŠELLI VABARIIK, edaspidi „Seišellid”,

    teiselt poolt,

    edaspidi koos „lepinguosalised”,

    VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevat lepingut (edaspidi „leping“), mis jõustus 1. jaanuaril 2010,

    KINNITADES VEEL KORD inimestevaheliste kontaktide lihtsustamise olulisust,

    VÕTTES TEADMISEKS, et lepingut rakendatakse lepinguosaliste kodanike huvides,

    VÕTTES ARVESSE, et lepingus sätestatud lühiajalise viibimise määratlus (kolm kuud kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates esmakordse sisenemise kuupäevast) ei ole piisavalt täpne ning eelkõige mõiste „esmakordse sisenemise kuupäev“ võib tekitada ebakindlust ja küsimusi,

    PIDADES SILMAS, et 26. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 610/2013 tehti ELi „sisemisse“ viisa- ja piiridealasesse õigustikku horisontaalsed muudatused ning määratleti lühiajalise viibimisena „90 päeva mis tahes180-päevase ajavahemiku jooksul“,

    VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Liidu loodav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem eeldab lühiajalist viibimist käsitleva ühtse ja sõnaselge määratluse kasutamist, mis on kohaldatav kõigi kolmandate riikide kodanike suhtes,

    SOOVIDES tagada reisijate sujuva voo lepinguosaliste piiriületuspunktides,

    KINNITADES VEEL KORD, et käesolev leping hõlmab Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide kodanikke, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa,

    VÕTTES ARVESSE protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’d käsitlevat protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule, ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

    ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

    Artikkel 1

    Lepingut muudetakse vastavalt käesoleva artikli sätetele.

    (1)Pealkirjas ja artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 1 ning artikli 8 lõikes 7 asendatakse sõna „ühendus“ sõnaga „liit“.

    (2)Artiklis 1 asendatakse sõnad „kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul“ sõnadega „90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul“.

    (3)Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „Euroopa Liidu kodanikud võivad viibida Seišellide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.“

    (4)Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „Seišellide kodanikud võivad viibida Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku arvestamisel ei võeta arvesse viibimist sellises liikmesriigis, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis’d.

    Seišellide kodanikud võivad viibida kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul iga sellise liikmesriigi territooriumil, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis’d; sellisel juhul ei võeta viibimise kestuse arvestamisel arvesse Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil viibimise kestust.“

    (5)Artikli 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „kolme kuu“ sõnadega „90 päeva“ ning sõna „ühenduse“ asendatakse sõnaga „liidu“.

    (6)Artikli 8 lõike 4 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu täitmise peatamise põhjused on kõrvaldatud, ja lõpetab lepingu täitmise peatamise.“

    Artikkel 2

    Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma vastavate menetluste kohaselt ja leping jõustub selle kuuenda kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud, et eespool osutatud menetlused on lõpule viidud.

    Käesolev leping on koostatud … [koht] … [kuupäev] … [kuu] kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

    Euroopa Liidu nimel

    Seišelli Vabariigi nimel

    ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, LIECHTENSTEINI, NORRA JA ŠVEITSI KOHTA

    On soovitav, et ühelt poolt Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi ning teiselt poolt Seišellide ametiasutused muudaksid viivitamata lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevaid kahepoolseid lepinguid vastavalt käesoleva lepingu tingimustele.

    Ühisdeklaratsioon, milles tõlgendatakse 90-päevast ajavahemikku mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul

    Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud kuni 90-päevane kestus mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul tähendab kas üht katkematut külastust või mitut järjestikust külastust, mille kestus ei ületa kokku 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

    Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi, võttes arvesse kõik liikmesriikide territooriumil viibitud päevad viimase 180-päevase ajavahemiku jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriikide territooriumil lubatud viibida 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, on jätkuvalt täidetud. See tähendab muu hulgas, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.

    ________

    Top