EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.5.2017

COM(2017) 279 final

2017/0111(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2017) 188 final}
{SWD(2017) 189 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Praeguse komisjoni peamine poliitiline eesmärk on luua töökohti, majanduskasvu ja investeeringuid ning minna selles kontekstis üle puhtale energiale kõigi eurooplaste jaoks. Selle aluseks on investeerimiskava, mille eesmärk on Euroopa taasindustrialiseerimine, võttes aluseks uued ärimudelid ning tipptasemel tehnoloogia. Keskpikas ja pikas perspektiivis on eesmärk minna üle vähese CO2-heitega ringmajandusele.

Transpordisektoris, eeskätt seoses veoautode ja bussidega (st raskeveokitega), on komisjoni eesmärk tagada euroopa kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääs õiglasele, säästvale ja konkurentsivõimelisele transpordile.

ELi turule lastud uute raskeveokite CO2-heidet ja kütusekulu ei ole siiamaani sertifitseeritud, nende kohta ei ole andmeid kogutud ega esitatud. Sellise teabelüngaga kaasnevad järgmised kolm raskeveokitega seotud probleemi:

(1)Kasutamata jäetud võimalused kujundada poliitikat, millega vähendada kütusele kulutatud summasid transpordiettevõtjate jaoks. Kütusele tehtud kulutused võivad kaubaveoettevõtjate jaoks moodustada rohkem kui neljandiku nende tegevuskuludest 1 ning kütuse ostmisel on peamiseks kriteeriumiks kütusesäästlikkus. Viimastel kümnenditel on raskeveokite kütusesäästlikkus küll paranenud, kuid paljudel rohkem kui poolest miljonist transpordiettevõttest, mis on enamasti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), ei ole ikka veel juurdepääsu standardiseeritud teabele, et hinnata kütusesäästlikkuse suurendamise tehnoloogiaid, võrrelda veoautosid parimal teabel põhineva ostuotsuse tegemiseks ning vähendada kütusekulusid. Aja jooksul on kütuse kokkuhoiu võimaluste kasutamata jätmine kumulatiivselt suurendanud ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist, mis omakorda tähendab seda, et kütuseimporti ei ole olnud võimalik vähendada.

(2)Suurenev konkurents sõidukitootjate vahel. Ettevõtjate andmete põhjal tekitas veoautode eksport 2015. aastal kaubandusbilansi ülejäägi summas 5,1 miljardit eurot. ELi raskeveokite tootmise sektor on osa autotööstusest, mille arvel on 12,1 miljonit otsest ja kaudset töökohta Euroopas (5,6 % kogu ELi tööhõivest) 2 . ELi raskeveokite tootjad seisavad silmitsi kasvava üleilmse konkurentsisurvega. Sellised olulised turud nagu USA, Kanada, Jaapan ja Hiina on viimastel aastatel rakendanud sertifitseerimise ja kütusesäästlikkuse meetmeid kütusekulu ja/või heitenormide kujul, et ergutada innovatsiooni ja suurendada kiiresti sõidukite tõhusust. Linnabusside turul suureneb konkurents eelkõige Hiinas toodetud elektrisõidukite valdkonnas. Praeguse turupositsiooni säilitamiseks peab sektor pidama sammu tehnoloogiliste täiustustega nendel turgudel.

(3)Takistused raskeveokite sektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitika kujundamisel. ELi raskeveokite sektor on oluline kasvuhoonegaaside heite allikas. 2014. aastal moodustas raskeveokite kasvuhoonegaaside heide 5 % kogu ELi heitest, viiendiku kogu transpordiheitest ning umbes neljandiku maanteetranspordi heitest 3 . Aastatel 1990–2014 suurenes transpordisektori kasvuhoonegaaside koguheide 4 20 % ning raskeveokite heide 14 % 5 . Kui ei võeta täiendavaid meetmeid, suureneb süsinikdioksiidi (CO2) heide prognooside kohaselt aastatel 2010–2030 kuni 10 % 6 . Samal ajal on EL püstitanud 2030. aastaks kaugeleulatuvad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, mille täitmisse peab transpordisektor panustama. Üldine ELi sisene eesmärk on vähendada 2030. aastaks heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Üldeesmärk on jagatud kulutõhususest lähtuvalt eesmärkideks, mille kohaselt vähendatakse 2030. aastaks heidet võrreldes 2005. aasta tasemega ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) hõlmatud sektorites 43 % ja selle süsteemi välistes sektorites 30 %. Liikmesriikide transpordiheide jääb vahemikku 21 %–69 % riigi koguheitest ELi HKSiga hõlmamata sektorites, mille suhtes kohaldatakse jõupingutuste jagamise määrust. Kuigi 2030. aastaks ei ole püstitatud sektoripõhiseid eesmärke, peab transpordisektor sarnaselt ehitus-, põllumajandus- ja jäätmesektoriga panustama, et saavutada ELi HKSiga hõlmamata sektorite heite vähendamise eesmärk vastavalt jõupingutuste jagamise määrusele.

See on põhjus, miks komisjon on teabelünga täitmiseks võtnud meetmeid.

Esiteks on komisjon välja töötanud modelleerimistarkvara – sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (Vehicle Energy Consumption Calculation Tool, VECTO), mille abil on võimalik välja arvutada uute raskeveokite kütusekulu ja CO2-heide võrreldaval ja kulutõhusal viisil.

Teiseks tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus määrus (nn sertifitseerimismäärus) uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise kohta olemasolevate tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide alusel 7 . Komisjoni sertifitseerimismääruse kohaldamisel tuleb määruse kohaldamisalasse kuuluva ja ELi turule lastud iga uue raskeveoki puhul arvutada modelleerimistarkvara VECTO abil välja selle CO2-heide ja kütusekulu. Modelleerimist teostavad sõidukitootjad ise sõiduki osi käsitlevate sertifitseeritud sisendandmete ja selliste sisendandmete hankimist, haldamist ja kohaldamist käsitleva sertifitseeritud protsessi alusel.

Sertifitseerimisega täidetakse osaliselt teabelünk. Teave konkreetse sõiduki tõhususe kohta avaldatakse üksnes kõnealuse sõiduki ostjale ja selle riigi ametiasutustele, kus sõiduk on registreeritud.

Kolmandaks teeb komisjon ettepaneku, milles käsitletakse sertifitseerimismenetlusega hõlmatud raskeveokite CO2-heite seiret ja aruandlust. Ettepaneku eesmärk on täita teabelünk ja muuta turg täielikult läbipaistvaks. Selle kolmanda meetme kohaselt tuleks kõiki asjaomaseid andmeid, mille tootjad on sertifitseerimismetoodika alusel välja arvutanud, kontrollida, need esitada ja ELi tasandil avaldada. Sel viisil muutuksid andmed kättesaadavaks kõikidele sidusrühmadele.

See annaks transpordiettevõtjatele juurdepääsu teabele eri marki, kuid samade omadustega veoautode tõhususe kohta, mis aitaks neil teha teadlikumaid ostuotsuseid.

Sõidukitootjad saaksid võrrelda oma veokite tõhusust muud marki veokite tõhususega, mis stimuleeriks innovatsiooni.

Riigi ametiasutustel oleks juurdepääs põhjalikele andmetele, mille alusel kujundada ja rakendada meetmeid kütusesäästlikemate veoautode kasutamise edendamiseks, näiteks maksustamise ja teemaksude kaudu. See ei oleks võimalik, kui liikmesriikidel oleks juurdepääs vaid nende territooriumil registreeritud sõidukite VECTO andmetele. Lisaks võimaldaks see andmeid analüüsida, nt hinnata teatava tehnoloogia kasutamise taset.

Samuti on see vajalik raskeveokite CO2-heite normide rakendamiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus. Seire- ja aruandlussüsteem on eriti vajalik sellistele tulevastele normidele vastavuse hindamiseks, nagu seda tehakse sõiduautode ja kaubikute puhul.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanekuga rakendatakse raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise 2014. aasta teatises käsitletud strateegiat. Raskeveokite strateegias tehti teatavaks rakendusmeede, millega nähakse ette menetlus ELi turule lastud uute raskeveokite VECTO abil arvutatud CO2-heite sertifitseerimiseks, ning kõnealuse heite seiret ja aruandlust käsitleva õigusakti ettepanek.

Käesoleva ettepanekuga rakendatakse ka Euroopa 2016. aasta vähese heitega liikuvuse strateegiat, mille eesmärkide hulka kuulub maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heite vähendamine 2050. aastaks vähemalt 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning õhusaasteainete heite märkimisväärne vähendamine. Strateegias märgitakse lisaks, et komisjon kiirendab CO2-heite normide kujundamise eri võimaluste analüüsi, et valmistada ette õigusakti ettepanek praeguse komisjoni volituste ajal.

Samuti aitab käesolev ettepanek töötada välja metoodika, mille alusel kehtestada uutele raskeveokitele erinevad taristu kasutamise maksud vastavalt nende CO2-heitele. Sellega toetatakse Eurovignette’i direktiivi läbivaataamist.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku alusel võetud kohustusega vähendada ELi sisest heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Osana selle kohustuse täitmisest tegi komisjon 2016. aasta juulis ettepaneku võtta vastu määrus liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite vähendamise iga-aastaste siduvate eesmärkide kohta ajavahemikul 2021–2030 (jõupingutuste jagamise määrus) ELi HKSiga hõlmamata sektorites (st transport, ehitus, põllumajandus ja jäätmed).

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka komisjoni 2016. aasta ettepanekuga vaadata läbi energiatõhususe direktiiv, millega kehtestatakse ELi tasandi üldeesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust 30 % võrreldes senise olukorra jätkumisega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 191–193 on sätestatud ja kindlaks määratud ELi pädevus kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 192.

•Subsidiaarsus

ELi meetmed on õigustatud, pidades silmas kliimamuutuste piiriülest mõju ja vajadust kindlustada ühtne kütuste, sõidukite ja transporditeenuste turg.

Lisaks on teatavas liikmesriigis registreeritud raskeveokid sageli tootnud muu liikmesriigi tootja. Seega nõuaks liikmesriikide tasandil seire ulatuslikku koostööd liikmesriikide vahel ning seireandmete ühtlust ei saaks tagada õigusnormide ja poliitiliste tavade erinevuse tõttu. Võrreldavate ja täielike andmete saamine oleks keeruline, mille tulemusena suureneks ELi turu killustatus ja väheneks läbipaistvus.

Kõigi liikmesriikide seireandmeid sisaldava ühtse andmebaasi puudumine takistaks eelkõige ostjatel ja ELi tasandil poliitikakujundajatel andmeid kasutada.

Näib, et ühtne ELi tasandi seiresüsteem on parim ja lihtsaim lähenemisviis. Sama süsteemi juba kasutatakse ELi meetmete kaudu sõiduautode ja kaubikute puhul.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Hindamist ei ole tehtud, kuna küsimust ei ole varem reguleeritud.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Erinevate seire- ja aruandlusvõimalustega kaasnevate kulude analüüsi tegi väline töövõtja (vt mõjuhinnangu 10. lisa). Uuring põhineb suures osas riiklike registreerimisasutuste ja raskeveokite tootjatega tehtud intervjuudel, mille eesmärk oli koguda arvamusi eri seirevõimaluste kohta ning saada konkreetset teavet organisatsioonide kuludest, võttes arvesse praegust korda ja vajalikke muudatusi.

•Mõjuhinnang

Mõjuhinnangus käsitleti kõigi selliste ELis turule lastavate uute raskeveokite CO2-heite seire ja aruandlusega seotud poliitikavariante, mille suhtes kohaldatakse tüübikinnitusraamistikus sertifitseerimismenetlust. Andmed, mida tuleb kontrollida ja mille kohta tuleb aru anda, koosnevad ligikaudu 80 näitajast, mis on olulised iga sõiduki kütusekulu ja CO2-heite mõõtmisel.

Kõige sobivam Euroopa tasandil asutus komisjoni nimel andmete kogumiseks, uue andmebaasi loomiseks ning raskeveokite kohta esitatud seireandmete analüüsimiseks ja kvaliteedikontrolli teostamiseks on Euroopa Keskkonnaamet (EEA). EEA juba täidab neid ülesandeid kergsõidukite kohta esitatavate seireandmete puhul (vt mõjuhinnangu 8. lisa).

Mõjuhinnangus käsitleti kolme õiguslikku varianti, kuidas peaks selliseid seireandmeid komisjonile EEA kaudu esitama: 1) andmed esitavad riigi ametiasutused; 2) andmed esitavad raskeveokite tootjad; ning 3) andmed esitavad nii riigi ametiasutused kui ka raskeveokite tootjad.

1. variandi puhul esitavad riigi ametiasutused seireandmed koos sõidukite asjaomaste registreerimisandmetega EEA kaudu komisjonile. Selle variandi kohaselt ei pruugi olla lihtne seiret ja aruandlust täielikult digitaliseerida, kuna suurem osa riiklikest registreerimisasutustest kasutab raskeveokite registreerimisel endiselt paberdokumente. Seetõttu võib üleminek täielikult digitaliseeritud seireandmete haldamisele osutuda keeruliseks ja kulukaks.

2. variandi puhul vastutaks iga uut sõidukit puudutavate seireandmete EEA kaudu komisjonile esitamise eest raskeveokite tootja. Sellisel juhul põhineksid seireandmed sõidukitootja müügiandmetel ning registreerimisandmeid ei esitataks. Selle tulemusena ei saaks esitatud heiteandmeid siduda konkreetse liikmesriigiga. See muudaks säästlikumate raskeveokite kasutuselevõtu suurendamiseks vajalike tõhusate riiklike meetmete väljatöötamise liikmesriikide jaoks raskemaks.

3. poliitikavariant on vahepealne variant. Uute registreeritud sõidukite registreerimisandmed, eelkõige valmistajatehase tähised (VIN-koodid), esitaksid kord aastas EEA kaudu komisjonile liikmesriigi määratud ametiasutused, millest enamik on eeldatavasti riiklikud registreerimisasutused. Sõidukitootjad esitaksid EEA kaudu komisjonile kõnealustele sõidukitele vastavad seireandmed. Selleks et saada seireandmed liikmesriigi kohta, peaks EEA need kaks andmekogu VIN-koodide alusel ühendama. Selle variandi puhul on andmevoo täielik digitaliseerimine tagatud, kuna tootjad peavad esitama seireandmed, mis neil on sertifitseerimise eesmärgil juba digitaalkujul olemas.

Eelistatud on 3. variant. See variant on kõige tõhusam, kuna sellega tagatakse digitaalne teabevahetus ja andmed nii liikmesriigi kui ka ELi tasandil ning sellega kaasnevad halduskulud on väikesed.

Kõnealune variant tekitab tõenäoliselt konkurentsi energiatõhusamate sõidukite tootmiseks ning stimuleerib innovatsiooni. Energiatõhusama kaubaveo mõju peaks levima vähemalt osaliselt enamikusse ELi majanduse sektoritest: väiksem kütusekulu alandaks transpordi hinda, mis vähendaks kulusid muudes sektorites ning tooks kasu ELi tarbijatele.

Keskpikas ja pikas perspektiivis peaks konkurentsivõime suurenema ja rahvusvaheline mõju olema positiivne, ka raskeveokite tootjatele, võttes arvesse rahvusvahelist keskkonda, kus muudel suurematel turgudel (nt USA, Kanada, Jaapan ja Hiina) juba kehtivad nõuded raskeveokite kütusesäästlikkuse suurendamiseks.

Tööhõive peaks keskmises ja pikas perspektiivis suurenema. Ostetud sõidukite kütusesäästlikkuse järkjärguline suurenemine peaks aitama vähendada CO2-heidet. Muu heide peaks samuti vähenema, kuid väga vähe. Ainus majanduskulu on halduskulud. Need peaksid olema väga väikesed – hinnanguliselt 1 euro sõiduki kohta.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1. Reguleerimisese

Selles artiklis selgitatakse peamisi määrusega ette nähtud meetmeid, milleks on raskeveokite (st veoautode ja busside) CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandlus.

Artikkel 2. Kohaldamisala

Selles artiklis määratletakse määruse kohaldamisala ning sätestatakse kategooriad, millesse kuuluvate sõidukite registreerimisandmeid, tehnilisi andmeid ja võimaluse korral CO2-heite ja kütusekulu andmeid tuleks koguda ja esitada.

Artikkel 3. Mõisted

Määrus on tihedalt seotud tüübikinnitust käsitlevate õigusaktidega ning selles kasutatakse sama terminoloogiat. Eri õigusaktide ühtsuse tagamiseks on selgelt sätestatud, et käesolevas määruses kasutatud terminoloogiat tuleks mõista samamoodi nagu tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides kasutatud terminoloogiat.

Artikkel 4. Liikmesriikide poolne seire ja aruandlus

Kõnealuses artiklis sätestatakse liikmesriikide peamised kohustused seoses seire ja aruandluse ajakava, pädevate asutuste määramise ning sellega, milliseid andmeid kogutakse. Andmeid kogutakse uute raskeveokite ja uute haagiste kohta, mis on esmakordselt registreeritud liidus või registreeritud väljaspool liitu, kuid vähem kui kolm kuud enne liidus registreerimist.

Pädevate asutustega seoses on sätestatud, et need asutused, kes juba vastutavad kergsõidukeid käsitlevate andmete kogumise ja esitamise eest, peaksid tegema seda ka raskeveokite puhul.

Seda sätet täiendavad I ja II lisa, milles esitatakse näitajad, mida tuleb jälgida, ning seire ja aruandluse korra halduslikud etapid.

Artikkel 5. Tootjate poolne seire ja aruandlus

Kõnealuses artiklis sätestatakse tootjate peamised kohustused seoses seire ja aruandluse ajakava, kontaktisikute määramise ning sellega, milliseid andmeid kogutakse.

Seda sätet täiendavad I ja II lisa, milles esitatakse näitajad, mida tuleb jälgida, ning seire ja aruandluse korra halduslikud etapid.

Artikkel 6. Raskeveokeid käsitlevate andmete keskregister

Komisjonile esitatud andmeid hoitakse üldsusele kättesaadavas registris. Komisjoni nimel hakkab registrit haldama EEA, kes toetub kergsõidukite andeid käsitleva registri haldamisel saadud kogemustele.

Kui enamik andmeid peaksid olema üldsusele kättesaadavad, võidakse teatavad andmed jätta isikuandmete kaitse (VIN-koodid) ja konkurentsiga seotud põhjustel (autoosade tootjate nimed) avaldamata.

Artikkel 7. Andmete kvaliteet

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja kvaliteetseid andmeid. Seepärast on oluline rõhutada, et andmeid esitavad üksused vastutavad andmete kvaliteedi ja õigsuse eest. Lisaks on komisjonil võimalus ka ise andmete kvaliteeti kontrollida ja neid parandada, kui esitatud andmetes esineb vigu.

Artikkel 8. Aruanne

Komisjonile EEA kaudu esitatud andmete põhjal peaks igal aastal valmima CO2-heite suundumuste ja muutuste analüüs nii ELi kogu raskeveokipargi kui ka üksikute raskeveokitootjate kohta eraldi. Iga-aastase analüüsi teeb komisjon koos EEAga ning selle tulemusi kasutatakse olulise sisendina energialiidu juhtimist käsitleva kavandatud määruse kohase põhjalikuma iga-aastase eduaruande koostamisel energialiidu olukorda käsitleva aruande raames. Analüüsi tulemused on ka kõigi muude võimalike tulevaste poliitikameetmete oluliseks sisendiks. Analüüs suurendab CO2-heite ja kütusekulu tehniliste konfiguratsioonide ja tõhususe osas läbipaistvust nii ELi kogu raskeveokipargi kui ka üksikute raskeveokite puhul.

Artikkel 9 ja 10. Rakendusmeetmed ja volituste delegeerimine

Nendes artiklites sätestatakse vastavalt õiguslik alus komisjoni rakendusmeetmete võtmiseks ning delegeeritud õigusaktide abil I ja II lisa mitteolemuslike osade muutmiseks. Rakendusmeetmetega täiendatakse artiklit 7, võimaldades komisjonil määrata kindlaks esitatud andmete kontrollimiseks ja parandamiseks vajalikud üksikasjalikud sätted ja menetlused. Komisjonile delegeeritud volitused hõlmavad nii jälgitavate andmenäitajate kui ka I ja II lisas esitatud seirekorra eri etappide kohandamist ja ajakohastamist.

Artikkel 11 ja 12. Komiteemenetlus ja delegeeritud volituste rakendamine

Kõnealustes artiklites sätestatakse rakendusaktide vastuvõtmiseks kasutatava komiteemenetluse ning artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud delegeeritud volituste rakendamisega seotud standardsätted.

2017/0111 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 10  

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 11  

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta heaks siduva eesmärgi vähendada liidu kõikides majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 40 % ja seda kohustust kinnitati taas 2016. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

(2)Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu. Kõik liikmesriigid peaksid selles jõupingutuses osalema ning kõik majandusharud, sealhulgas transpordisektor, peaksid aitama kaasa heite vähendamise eesmärkide saavutamisele.

(3)Komisjoni vähese heitega liikuvuse Euroopa 2016. aasta strateegias 12 on püstitatud eesmärk vähendada 2050. aastaks transpordisektori heidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 60 %.

(4)Veoautode ja busside ehk raskeveokite kasvuhoonegaaside heide moodustab praegu umbes neljandiku liidu maanteetranspordi heitest ning 2030. aastaks prognoositakse heite suurenemist. Transpordisektori heite vajalikul määral vähendamiseks on vaja kehtestada tõhusad raskeveokite heite vähendamise meetmed.

(5)Komisjon tunnistas oma 2014. aasta teatises raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise strateegia kohta, 13 et selliste meetmete võtmise eeltingimus on CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise reguleeritud menetlus.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 595/2009 14 on ette nähtud raamistik sellise reguleeritud menetluse kehtestamiseks. Mõõtmised annavad usaldusväärsed ja võrreldavad CO2-heite ja kütusekulu andmed iga sõiduki kohta märkimisväärse osa puhul liidu raskeveokite pargist. Konkreetse sõiduki ostjal ja liikmesriigil, kus sõiduk registreeritakse, peab olema juurdepääs nendele andmetele. Sellega vähendatakse osaliselt teabelünka.

(7)Selleks, et kõik sõidukite kasutajad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid, tuleks teave sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta teha üldsusele kättesaadavaks. Kõik sõidukitootjad saavad võrrelda oma sõidukite tõhusust muud marki sõidukite tõhususega. See aitab stimuleerida innovatsiooni ja seeläbi suurendada konkurentsivõimet. Kõnealune teave on usaldusväärne alus ka liidu ja liikmesriikide poliitikakujundajatele energiatõhusamate sõidukite kasutuselevõtu edendamise meetmete väljatöötamisel. Seepärast on asjakohane koguda ja kontrollida iga uue raskeveoki suhtes vastavalt komisjoni määrusele (EL) [.../...] 15 [Opoce to include correct reference] kindlaksmääratud CO2-heite ja kütusekulu andmeid, esitada need komisjonile ja teha üldsusele kättesaadavaks.

(8)Selleks, et saada täielik ülevaade liidu raskeveokipargi koosseisust, selle muutumisest ajas ja võimalikust mõjust CO2-heitele, on asjakohane koguda ja esitada kõigi uute raskeveokite ja haagiste registreerimise andmeid, sealhulgas jõuseadmete ja kere kohta.

(9)CO2-heite ja kütusekulu andmed tehakse kättesaadavaks teatavate uute raskeveokite kohta, mis on registreeritud [2019]. aastal. Seepärast peaksid liikmesriigi pädevad asutused olema alates sellest kuupäevast kohustatud esitama uute registreerimiste andmed ning tootjad nende registreerimistega seotud raskeveokite tehnilised andmed.

(10)Selleks, et suurendada läbipaistvust raskeveoki tehniliste omaduste ja nendega seotud tõhususe osas ning soodustada tootjatevahelist konkurentsi, peaksid raskeveoki CO2-heitel ja kütusekulul põhineva tõhususe kindlakstegemiseks vajalikud tehnilised andmed olema üldsusele kättesaadavad. Avaldada ei tohiks üksnes andmeid, mis on delikaatsed isikuandmete kaitse ja ausa konkurentsi tagamiseks. Raskeveokite tõhususe kindlakstegemiseks vajalike tehniliste andmete kättesaadavus on siiski selgelt üldsuse huvides. Seepärast ei tohiks nende andmete puhul teha avaldamisega seoses erandeid.

(11)On oluline tagada, et kogutud ja esitatud andmed oleksid kindlad ja usaldusväärsed. Seepärast peaks komisjonil olema vahendid lõplike andmete kontrollimiseks ja vajaduse korral parandamiseks. Seega tuleks seirenõuetega näha ette ka parameetrid, mis võimaldavad andmed piisavalt jälgida ja kontrollida.

(12)Tuginedes kogemusele, mis on saadud CO2-heite andmete kogumisel ja esitamisel uute sõiduautode puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 16 ning uute kergsõidukite puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011, 17 on asjakohane, et liikmesriikide pädevate asutuste ja tootjatega teabe vahetamise ning lõpliku andmebaasi komisjoni nimel haldamise eest vastutab Euroopa Keskkonnaamet. Samuti on asjakohane ühtlustada raskeveokitega seotud seire ja aruandluse kord võimalikult suurel määral kergsõidukite puhul juba rakendatava korraga.

(13)Selleks, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse sätete rakendamisel kogutud andmete kontrollimise ja parandamise suhtes, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 18 .

(14)Selleks, et nõutavad andmed ning seire ja aruandluse kord raskeveokite CO2-heite osakaalu hindamisel oleks asjakohane ka tulevikus ning uusi ja kõrgtasemelisi CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid käsitlevate andmete kättesaadavuse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte lisade kohaselt nõutavate andmete ning neis esitatud seire ja aruandluse korra muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(15)Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on liidus registreeritud uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandlus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa Liidus registreeritud uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse nõuded.

Artikkel 2
Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse uusi sõidukeid käsitlevate andmete liikmesriikide ja raskeveokite tootjate poolse kogumise ja esitamise suhtes.

Seda kohaldatakse järgmiste sõidukikategooriate suhtes:

(a)M1-, M2-, N1- ja N2-kategooria raskeveokid, mille mass on üle 2 610 kg ning mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 19 kohaldamisalasse, ning kõik M3-ja N3-kategooria sõidukid;

(b)    O3- ja O4-kategooria sõidukid.    

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ 20 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 595/2009 sätestatud mõisteid.

Artikkel 4
Liikmesriikide poolne seire ja aruandlus

1.Alates [2020]. aastast koguvad liikmesriikide pädevad asutused iga aasta 28. veebruariks I lisa A osas esitatud andmed liidus eelmisel kalendriaastal esmakordselt registreeritud uute sõidukite kohta. Andmeid eelnevalt väljaspool liitu registreeritud uute sõidukite kohta ei koguta ega esitata, välja arvatud juhul, kui sõiduk on registreeritud vähem kui kolm kuud enne selle liidus registreerimist. Andmed esitatakse komisjonile vastavalt II lisas esitatud korrale.

2.Käesoleva määruse kohase andmete kogumise ja esitamise eest vastutavad pädevad asutused on need asutused, mille liikmesriik on määranud kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikega 7.

Artikkel 5
Tootjate poolne seire ja aruandlus

1.Alates [2020]. aastast koguvad raskeveokite tootjad iga aasta 28. veebruariks I lisa B osas esitatud andmed nende sõidukite kohta, mille tootmise kuupäev jääb eelmisesse kalendriaastasse.

Tootmise kuupäevaks loetakse vastavustunnistuse või vajaduse korral üksiksõiduki tüübikinnitustunnistuse allakirjutamise kuupäeva.

2.Tootjad määravad kontaktisiku käesoleva määruse kohaste andmete esitamiseks.

Artikkel 6
Raskeveokeid käsitlevate andmete keskregister

1.Komisjon peab artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete keskregistrit. Register on avalik, välja arvatud I lisa B osas esitatud kanded nr 1, 24, 25, 32, 33, 39 ja 40.

2.Komisjoni nimel haldab registrit Euroopa Keskkonnaamet (EEA).

Artikkel 7
Andmekvaliteet

1.Pädevad asutused ja tootjad vastutavad artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete õigsuse ja kvaliteedi eest. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist esitatud andmetes leitud vigadest.

2.Komisjon võib artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete kvaliteeti ka ise kontrollida.

3.Kui komisjonile teatatakse andmetes esinevatest vigadest või kui ta avastab need andmekogumist oma kontrolli käigus, võtab ta vajaduse korral meetmeid artiklis 6 osutatud keskregistris avaldatud andmete parandamiseks.

Artikkel 8
Aruanne

1.Komisjon avaldab [energialiidu juhtimise määruse artikli 29] kohase aastaaruande osana liikmesriikide ja tootjate poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud andmete analüüsi.

2.Analüüsis tuleb vähemalt ära märkida liidu ja iga tootja raskeveokipargi tõhusus, mis põhineb kõnealuste sõidukite kütusekulul ja CO2-heitel. Samuti võetakse selles võimaluse korral arvesse andmeid CO2-heite uue ja kõrgetasemelise tehnoloogia kasutuselevõtu kohta.

3.    Komisjoni abistab analüüsi koostamisel Euroopa Keskkonnaamet.

Artikkel 9
Rakendamisvolituste andmine

Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmete kontrollimise ja parandamise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 11 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 10
Volituste delegeerimine

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et ajakohastada või kohandada selle kohaselt nõutavaid andmeid, kui seda peetakse vajalikuks artikli 8 kohase põhjaliku analüüsi tegemiseks.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et muuta selles esitatud seire- ja aruandluskorda käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste arvessevõtmiseks.

Artikkel 11
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ 21 artikliga 9. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12
Volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktide antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprillil 2016. aastal välja antud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

Finantsselgitus – „Ametid“

Euroopa Keskkonnaamet (EEA)

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1,1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1,1.Ettepaneku/algatuse nimetus:

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB 22 ) struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik:

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 23  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab piiramatu kestusega ajavahemikku alates 2018. aastast (finantsmõju ei avaldu),

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

☑Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

◻Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–☑ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

–□    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad täistööajale taandatud töötajad) – ametikohtade loetelu

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad töötajad) – koosseisuvälised töötajad

(*) värbamine toimub 2019. aasta keskel.

Märkige kavandatav ametikoha täitmise aeg ja kohandage summat vastavalt (kui ametikoht täidetakse juulis, võetakse arvesse vaid 50 % keskmisest kulust). Esitage täiendav selgitus lisas.

Praegu täidab EEAs sõiduautode ja kaubikute CO2-heite seirega seotud ülesandeid 33 üks ajutine töötaja ja üks lepinguline töötaja. Pidades silmas EEAle pandud lisaülesannete piiramata kestust, on vaja veel kahte lepingulist töötajat järgmiste ülesannete täitmiseks:

·uute aruandevoogude ja e-aruandluse taristu loomine, haldamine ja säilitamine, sealhulgas kogu IT-alane tegevus seoses raskeveokeid käsitlevate andmete esitamisega;

·andmekvaliteedi üksikasjalik hindamine ning liikmesriikide ja tootjate esitatud andmete kvaliteedi kontroll, sealhulgas koordineeritud teabevahetus liikmesriikide ametiasutuste ja tootjatega, kasutajatoe pakkujatega jne;

·Euroopa komisjoni ja muude sidusrühmade tarbeks andmekogumite koostamine ja EEA veebisaidil avaldamine.

Üks lepinguline töötaja (tegevusüksus IV) alustaks 2019. aastal aruandlussüsteemi ettevalmistamist ja rakendamist, et tagada selle täielik toimimine 2020. aastal. Teine lepinguline töötaja (tegevusüksus III) alustaks 2019. aasta teises pooles. Tema ülesanne oleks toetada aruandlussüsteemi rakendamist ning aidata ette valmistada kvaliteedi tagamise ja andmekvaliteedi kontrollimise süsteemi.

Mõju eelarvele on arvutatud vastavalt eeldusele, et ühe lepingulise töötajaga seotud keskmine kulu aastas on 100 000 eurot.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 34 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1) Kütusekulu hindamise uuringud, mida on kirjeldatud punktis 5.6 ja käesolevale dokumendile lisatud mõjuhinnangu (SWD(2017)XXX) 8. lisas.

(2) http://www.acea.be/uploads/publications/ACEA_Pocket_Guide_2016_2017.pdf .

(3) Kasvuhoonegaaside 2016. aasta inventuuriandmed, http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/data/data-viewers/greenhouse-gases-viewer .

(4) Sealhulgas rahvusvaheline lennundus, kuid välja arvatud rahvusvaheline meretransport.

(5) Kasvuhoonegaaside 2016. aasta inventuuriandmed, http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/data/data-viewers/greenhouse-gases-viewer .

(6) ELi 2016. aasta võrdlusstsenaarium: energia, transpordi ja kasvuhoonegaaside heite suundumused aastani 2050.

(7) Direktiiv 2007/46/EÜ, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A32007L0046 .

(8) Avaliku konsultatsiooni tulemusi vt: http://ec.europa.eu/clima/consultations/articles/0031_en .

(9) SWD(2017)XXX

(10) ELT C , , lk .

(11) ELT C , , lk .

(12) COM(2016) 501 (final).

(13) COM(2014) 285 (final).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

(15) Komisjoni määrus (EL) [.../...], millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ja komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L...,...,..).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, ELT L 140, 5.2.2009, lk 1.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsus nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta (ELT L 49, 19.2.2004, lk 1).

(22) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(23) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(24) https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2016/EN/1-2016-501-EN-F1-1.PDF

(25) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2016:244:FIN

(26) COM (2014)285, vt: http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/heavy/documentation_en.htm

(27) Määrus (EÜ) nr 443/2009 ja määrus (EL) nr 510/2011.

(28) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(29) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(30) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(31) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(32) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(33) Määrus (EÜ) nr 443/2009 ja määrus (EL) nr 510/2011.

(34) Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(35) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.5.2017

COM(2017) 279 final

LISAD

järgmise ettepaneku juurde:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta

{SWD(2017) 188 final}
{SWD(2017) 189 final}

I LISA
Kogutavad ja esitatavad andmed

A osa. Liikmesriigi kogutavad ja esitatavad andmed

a)liikmesriigi territooriumil registreeritud kõigi artikli 2 punktis a ja b osutatud uute sõidukite valmistajatehase tähis (VIN-kood);

b)tootja nimi;

c)mark (tootja kaubanimi);

d)vastavustunnistuse kandes 38 märgitud kere kood, kui see on olemas;

e)artikli 2 punktis a osutatud sõidukite puhul vastavustunnistuse kannetes 23, 23.1 ja 26 märgitud teave jõuseadme kohta.

B osa.Raskeveokite tootjate kogutavad ja esitatavad andmed

II LISA

Andmete esitamine ja haldamine

1.Liikmesriikide aruandlus

1.1    Liikmesriigid koguvad alates 1. jaanuarist 2019 iga kalendriaasta kohta I lisa A osas märgitud andmed.

1.2    Pädeva asutuse kontaktisik edastab andmed vastavalt artiklile 4 elektroonilise edastussüsteemi kaudu Euroopa Keskkonnaameti hallatavasse keskandmevaramusse.

Kontaktisik saadab komisjonile ja EEAle teate andmete edastamise kohta järgmistele aadressidele:

[ EC-CO2-HDV-IMPLEMENTATION@ec.europa.eu ] ja

HDV-monitoring@eea.europa.eu .

2.Tootjate aruandlus

2.1    Tootjad esitavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt [31. detsembriks 2018] järgmise teabe:

a)vastavustunnitusele või üksiksõiduki tüübikinnitustunnistusele märgitud tootja nimi;

b)rahvusvaheline valmistaja kood (WMI-kood), mida vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 19/2011 1 kasutatakse turule lastavate uute raskeveokite valmistajatehase tähises;

c)EEA ettevõtlusandmete varamusse andmete üles laadimise eest vastutav kontaktisik.

Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist muudatustest nimetatud teabes.

Teave saadetakse punktis 1.2 osutatud aadressidele.

2.2    Uued turule tulevad tootjad esitavad komisjonile viivitamata punktis 2.1 osutatud teabe.

2.3    Igal aastal alates [1. jaanuarist 2019] registreerivad tootjad iga toodetud raskeveoki kohta I lisa B osas esitatud teabe.

2.4    Tootja kontaktisik edastab punktis 2.3 osutatud andmed vastavalt artikli 5 lõikele 1 elektroonilise edastussüsteemi kaudu EEA hallatavasse ettevõtlusandmete varamusse.

Kontaktisik saadab komisjonile ja EEAle teate andmete edastamise kohta käesoleva lisa punktis 1.2 osutatud elektronposti aadressidele.

3.Andmetöötlus

3.1EEA töötleb punkti 1.2 ja 2.4 kohaselt edastatud andmeid ning kannab need seejärel raskeveokite keskandmevaramusse.

3.2Eelmisel kalendriaastal registreeritud sõidukitega seotud andmed, mis on kantud andmevaramusse, avaldatakse alates 2020. aastast hiljemalt iga aasta [31. oktoobriks], välja arvatud artikli 6 lõikes 1 osutatud andmed.

3.3Kui pädev asutus või tootjad avastavad esitatud andmetes vigu, teatavad nad nendest viivitamata komisjonile ja EEAle, edastades veateate keskandmevaramusse või ettevõtteandmete varamusse ning e-postiga punktis 1.2 osutatud e-posti aadressidele.

3.4Komisjon kontrollib neid vigu koos EEAga ning parandab vajaduse korral andmeid andmevaramus.

3.5Komisjon teeb EEA abiga enne punktide 1.2 ja 2.4 kohase andmete edastamise tähtaega õigeaegselt kättesaadavaks andmete edastamise elektroonilised vormid.

(1) Komisjoni 11. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 19/2011, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste tootja andmesildi ja tehasetähise tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 8, 12.1.2011, lk 1).