EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.5.2017
COM(2017) 175 final
This document was downgraded/declassified
Date: 21/06/2017
By: Yvon Slingenberg
Authority: DG CLIMA
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi, et sõlmida leping Euroopa Liidu ja ülemaailmse keskkonnasäästliku majanduskasvu instituudi vahel
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku taust ja eesmärgid
Ülemaailmse keskkonnasäästliku majanduskasvu instituut (Global Green Growth Institute – GGGI) on rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 2012. aastal eesmärgiga toetada ja edendada kiiret, kaasavat ja säästvat majanduskasvu arenguriikides ja tärganud turumajandusega riikides. Instituut on seadnud eesmärgiks luua kiire, kaasava, säästva ja keskkonnahoidliku majanduskasvu toel vastupanuvõimelisem maailm ning toetada riikide üleminekut keskkonnahoidlikule kasvumudelile, arendades ja rakendades strateegiaid, mis aitavad samaaegselt vähendada vaesust, suurendada sotsiaalset kaasatust ning tagada keskkonnasäästlikkuse ja majanduskasvu.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkuleppega, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris, tugevdati kliimamuutuste ohu suhtes võetavaid üleilmseid meetmeid, et hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja jätkata jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 °C. Iga raamkonventsiooni osaline järgib riiklikult kindlaks määratud panust, milles on sätestatud eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmed. Konventsiooniosalised olid ühel meelel, et tehnoloogia arendamine ja tehnosiire on olulise tähtsusega vastupanuvõime suurendamisel kliimamuutustele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel.
Pariisi kokkuleppe rakendamine eeldab kõikide riikide poolt oluliselt suuremaid ja pidevaid jõupingutusi, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võimalikult suures ulatuses ja võimalikult kiiresti. Pariisi kokkuleppes on tunnistatud vajadust toetada arenguriike nende kliimakavade elluviimisel.
Selles kontekstis on GGGI juhtiv rahvusvaheline osaline keskkonnasäästliku majanduskasvu valdkonnas. Osaluse kaudu GGGIs saaks liit juurdepääsu foorumile, mis aitaks tugevdada tema kliimadiplomaatia mõju arenguriikides ja tärganud turumajandusega riikides, ning jagada liidu kliimapoliitika arendamisel saadud väärtuslikke kogemusi. Kuna GGGI tegeleb peamiselt keskkonnasäästliku majanduskasvu laiaulatuslike strateegiatega, aitaks liidu osalus luua sünergia kliimaeesmärkide ja kestliku arengu tegevuskava 2030 raames võetud keskkonnahoidliku majanduskasvu eesmärkide saavutamisel.Seega tehakse ettepanek alustada GGGIga läbirääkimisi ELi liikmesuse küsimuses, jättes kõrvale alternatiivse võimaluse, et liit ühineks GGGI asutamise lepinguga. Selle põhjuseks on asjaolu, et enne, kui liit astub selle rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks, on vaja lahendada ELi hääleõigusega seotud küsimused.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Selleks et hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, peab Pariisi kokkulepet rakendama üleilmselt ja tõhusalt. Kõik riigid peavad hakkama rakendama oma riiklikult kindlaks määratud kohustusi. Osaluse kaudu GGGIs on liidul võimalus:
–ergutada GGGI praeguseid ja tulevasi osalisriike rakendama ja suurendama Pariisi kokkuleppe raames võetud riiklikult kindlaks määratud kohustusi, tutvustades muu hulgas keskkonnahoidliku majanduskasvu põhimõtte arendamisel ja rakendamisel kujunenud head tava;
–teha GGGIga koostööd liidu kliimadiplomaatia strateegia raames ja võtta arvesse kliimaeesmärkide ja keskkonnahoidliku majanduskasvu eesmärkide saavutamisega kaasnevat sünergiat;
–vahetada poliitilisel ja ekspertide tasandil häid tavasid, mis põhinevad liidu märkimisväärsel kogemusel ning on omandatud kliimastrateegia arendamisel ja rakendamisel.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Võttes arvesse keskendumist keskkonnasäästlikule majanduskasvule, on GGGI tegevus selgelt seotud keskkonna ja majandusarenguga ning samuti taastuvenergia ja energiatõhususega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 216 on sätestatud, et liit võib sõlmida lepingu rahvusvahelise organisatsiooniga. Artiklis 218 on sätestatud menetlus, mida tuleb järgida lepingu sõlmimisel rahvusvahelise organisatsiooniga, ning artikli 218 lõikes 3 on sätestatud üksikasjad seoses komisjoni nimetamisega läbirääkijaks liidu nimel.
•
Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kliimamuutused on piiriülene teema. Kliimameetmeid peab koordineerima nii üleilmsel kui ka liidu tasandil ning subsidiaarsuse seisukohast on liidu meetmed põhjendatud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 on sätestatud, et keskkonna, sh kliimamuutuste küsimused kuuluvad liidu pädevusse.
Liidu liikmesus võimaldab jagada GGGI teadmisi ja parimat tava kõikide liikmesriikidega ning liikmesus toetab liidu jõupingutusi tutvustada kliimamuutusi käsitlevat poliitikat ja diplomaatilist sõnumit võimalikult laialdaselt rahvusvaheliste partnerite seas.
•Proportsionaalsus
Soovitus võtta vastu nõukogu otsus alustada läbirääkimisi liidu liikmesuse üle GGGIs on proportsionaalne, sest see on väikseim õiguslik samm ja kõige lihtsam lahendus, et saavutada liidu liikmesus.
•Vahendi valik
Nõukogu otsuse vastuvõtmine on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3
3.
JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ei kohaldata Siiski avalikustas komisjon 8. novembril 2016 parema õigusloome veebisaidil oma kavatsuse taotleda nõukogult luba pidada liidu nimel läbirääkimisi liidu liikmesuse üle GGGIs. Tagasiside andmiseks ette nähtud ajavahemikul 8. novembrist 2016 kuni 12. jaanuarini 2017 ei esitanud sidusrühmad ühtegi märkust.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
•Mõjuhinnang
Mõjuhinnangut ei koostatud, sest nõukogu otsusega, millega antakse luba alustada läbirääkimisi liidu liikmesuse üle GGGIs, ei kaasne otsest mõju komisjoni eelarvele ning liikmesriigid ei pea võtma mingeid meetmeid.
Komisjon on siiski kaalunud ka võimalust jätta meetmed võtmata. Lähteolukorra puhul, st kui meetmeid ei võeta, on vaid vähesed liidu liikmesriigid GGGI liikmed (alates selle rahvusvahelise organisatsiooni loomisest 2012. aastal on selle liikmeteks astunud vaid Taani ja Ühendkuningriik ning hiljuti ka Ungari). Sellises olukorras ei ole tõenäoline, et GGGI raames oleks liidu kogemused keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas täies mahus kättesaadavad ning organisatsiooni kasutataks ulatuslikult liidu kliimadiplomaatia strateegia eesmärkide saavutamiseks.
Eelistati varianti taotleda liidu liikmesust GGGIs, nagu on esitatud käesolevas ettepanekus. On tehtud ettepanek liituda osaleva liikme staatuses, millega ei kaasne rahalisi kohustusi (GGGI põhikirja artikkel 3).
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
•Põhiõigused
4.
MÕJU EELARVELE
Liidu liikmesusega GGGIs ei kaasne otsest mõju ELi eelarvele.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei kohaldata: nõukogu otsusega alustada läbirääkimisi liidu liikmesuse üle GGGIs ei kaasne liikmesriikide jaoks mingeid meetmete võtmise kohustusi.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Komisjon teeb ettepaneku, et
–nõukogu peaks volitama komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi liidu liikmesuse üle GGGIs;
–komisjon peaks läbirääkimisi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele ja erikomiteega konsulteerides;
–nõukogu kiidaks heaks käesolevale soovitusele lisatud läbirääkimisjuhised.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi, et sõlmida leping Euroopa Liidu ja ülemaailmse keskkonnasäästliku majanduskasvu instituudi vahel
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle
artikli 218 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1)Praegu on vaid vähesed liidu liikmesriigid ülemaailmse keskkonnasäästliku majanduskasvu instituudi (Global Green Growth Institute – GGGI) liikmed. Ei ole tõenäoline, et GGGI raames oleks liidu kogemused keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas täies mahus kättesaadavad ning organisatsiooni kasutataks ulatuslikult liidu kliimadiplomaatia strateegia eesmärkide saavutamiseks.
(2)Kliimamuutused on piiriülene teema. Kliimameetmeid peab koordineerima nii üleilmsel kui ka liidu tasandil ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on liidu meetmed põhjendatud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 on sätestatud, et keskkonna, sh kliimamuutuste küsimused kuuluvad liidu pädevusse.
(3)Liidu liikmesus võimaldab jagada GGGI teadmisi ja parimat tava kõikide liikmesriikidega. Lisaks toetab liikmesus liidu jõupingutusi tutvustada kliimamuutusi käsitlevat poliitikat ja diplomaatilist sõnumit võimalikult laialdaselt rahvusvaheliste partnerite seas.
(4)
Kuna GGGI tegeleb peamiselt keskkonnasäästliku majanduskasvu laiaulatuslike strateegiatega, aitaks liidu osalus luua sünergia kliimaeesmärkide ja kestliku arengu tegevuskava 2030 raames võetud keskkonnahoidliku majanduskasvu eesmärkide saavutamisel.
(5)seega tuleks anda komisjonile luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi, et sõlmida leping liidu astumise kohta GGGI liikmeks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjonile antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi, et sõlmida leping liidu astumise kohta ülemaailmse keskkonnasäästliku majanduskasvu instituudi liikmeks.
Artikkel 2
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 3
Komisjon peab läbirääkimisi konsulteerides [erikomitee nimi,
mille lisab nõukogu].
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,