EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017PC0068
Proposal for a COUNCIL REGULATION amending the COUNCIL REGULATION (EU) No 560/2014 of 6 May 2014 establishing the Bio-based Industries Joint Undertaking
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta
COM/2017/068 final - 2017/024 (NLE)
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.2.2017
COM(2017) 68 final
2017/0024(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (edaspidi „BPT ühisettevõte“) on asutus, millele on usaldatud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine 1 ning mille liikmed on ühelt poolt liit, mida esindab komisjon, ja teiselt poolt biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium (edaspidi „BTK“) 2 . Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte asutati nõukogu määrusega (EL) nr 560/2014 (edaspidi „nõukogu määrus“) biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks kuni 31. detsembrini 2024. BPT ühisettevõtte põhikiri on lisatud nõukogu määrusele nr 560/2014 (edaspidi „põhikiri“).
Nõukogu määruse artikli 3 kohaselt on liidu osalus BPT ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks kuni 975 000 000 eurot. Osalus jaguneb järgmiselt:
- kuni 29 250 000 eurot, mis koosneb rahalisest 3 osalusest BPT ühisettevõtte halduskulude katteks, 4 ja
- vähemalt 945 750 000 eurot, mis koosneb rahalisest osalusest BPT ühisettevõtte tegevuskulude katteks4 (edaspidi „ELi osalus“).
Nõukogu määruse artikli 4 kohaselt on BTK või selle koosseisu kuuluvate üksuste osalus BPT ühise tehnoloogiaalgatuse haldus- ja tegevuskulude katmiseks vähemalt 2 730 000 000 eurot. Osalus jaguneb järgmiselt:
- kuni 29 250 000 eurot, mis koosneb rahalisest osalusest BPT ühisettevõtte halduskulude katteks 5 ;
- vähemalt 182 500 000 eurot, mis koosneb rahalisest osalusest BPT ühisettevõtte tegevuskulude katteks 6 ;
- kindlaks määramata summa 7 , mis koosneb mitterahalisest 8 osalusest kaudsete meetmete rakendamisel 9 (nimetatakse ka mitterahaliseks osaluseks tegevuskulude katteks), ning
- vähemalt 1 755 000 000 eurot, mis koosneb mitterahalisest osalusest täiendavate meetmete võtmisel 10 .
Käesolev muudatusettepanek puudutab rahalise osaluse õiguslikke erisusi, millele on viidatud nõukogu määrusele nr 560/2014 lisatud põhikirja artikli 12 lõike 3 punktis b ja artikli 12 lõikes 4.
Põhikirja artikli 12 lõike 3 punkti b ja artikli 12 lõike 4 kohaselt tasub BTK vähemalt 182 500 000 euro suuruse rahalise osaluse tegevuskulude katmiseks 11 31. detsembriks 2024 12 . Lisaks tuleneb põhikirja artikli 12 lõike 3 punktist b koostoimes artikli 12 lõikega 5, et BTK kõnealune rahaline osalus tuleb kanda BPT ühisettevõtte eelarvesse (programmi tasandil). Põhikirja artikli 12 lõike 5 kohaselt tulevad BPT ühisettevõtte eelarvesse kantavad vahendid liikmete rahalisest osalusest tegevuskulude katteks. Põhikirja artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt kaetakse BPT ühisettevõtte tegevuskulud osaliselt muude liikmete kui liit rahalise osalusega. Viimati nimetatud säte ei hõlma muude liikmete kui liit koosseisu kuuluvaid üksusi, kes osalevad BPT ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete rakendamisel ja kellel on võimalik eraldada rahaline osalus otse kaudsetele meetmetele (projekti tasandil).
10. juuli 2013. aasta ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus BPT ühisettevõtte kohta 13 lisatud finantsselgituse alajaos 3.2.5 on ette nähtud, et seadusandja ootab tööstusharudelt tegevuskulude katteks 17 500 000 euro suurust rahalist panust, mis kantakse igal aastal BPT ühisettevõtte eelarvesse.
BTK on tunnistanud oma kohustust maksta 31. detsembriks 2024 vähemalt 182 500 000 euro suurune rahaline osalus, kuid on olnud raskustes makseviisi leidmisel 14 . Paljude BTK liikmete jaoks on rahalise osaluse andmine programmi tasandil äriliselt teostamatu, sest selle tulemusena ei saada mingit garanteeritud kasu (nt projektide tulemused ja seotud intellektuaalomandi õigused) ning see võib kasu tuua BPT ühisettevõtte rahastatavates projektides osalevatele konkurentidele 15 . Seetõttu on BTK välja pakkunud teise viisi rahalise osaluse maksmiseks: liikmete võimaluse maksta rahaline osalus otse projekti tasandil 16 . See makseviis aitaks edendada BTK liikmete rahalist osalust, sest nad pääseksid ligi projektide tulemustele, mis on reserveeritud ainult projektis osalejatele.
Euroopa Komisjon hindas BTK ettepanekut, kontrollides, kas (ja millises ulatuses) mõjutavad liidu huve BTK väidetavad raskused oma kohustuse täitmisel rahalise osaluse maksmiseks BPT ühisettevõttesse. Euroopa Komisjon oleks võinud esiteks BTK väited lihtsalt kõrvale lükata põhjendusega, et ühisettevõtte eraettevõttest liikme huvide kaitsmine ei ole komisjoni pädevuses, et kehtiva õigusraamistiku nõuete täitmine on kohustuslik ja et kui seda ei tehta, kohaldatakse nõukogu määruses sätestatud karistusi 17 . See oleks aga avaldanud negatiivset mõju BPT ühisettevõtte eesmärgile, milleks on tegevuse elluviimine koostöös huvirühmadega biotoorainel põhinevate väärtusahelate kõigist osadest, kaasa arvatud VKEd, teadus- ja tehnoloogiakeskused ja ülikoolid 18 . Seetõttu otsustasid komisjoni talitused asuda ennetavale seisukohale ja alustasid kõnealuse küsimuse põhjalikku hindamist, tehes kindlaks parima kättesaadava järelmeetme, mida saaks võtta. See hõlmas võimalike seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete analüüsi, mis viis järelduseni, et vaja on õigusraamistiku ametlikku muutmist.
Tagamaks, et muudatus ei avalda mingit mõju nõukogu määruse esialgsetele eesmärkidele, tegid Euroopa Komisjoni talitused kindlaks rahalise osaluse maksmise kohustuse eesmärgid: 1) tagada eraettevõtete minimaalse rahalise osaluse maksmine BPT ühisettevõtte tegevuskulude katteks eraettevõttest liikme võetud kohustuse kaudu; 2) tagada liidu makstud osaluse minimaalne finantsvõimendus, ja mis väga oluline, 3) toetada biomajanduse sektori hoovõttu, tehes selles valdkonnas kättesaadavaks vahendid teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse jaoks. Esimese eesmärgiga seoses võtsid rahalise osalemise kohustuse eelkõige metsandussektorisse kuuluvad BTK liikmed, kellel ei ole ärimudelist tulenevalt võimalik 19 anda mitterahalist panust tegevuskulude katmisse ja kellel on võimalik osaleda BPT ühisettevõttes ainult rahaliselt. Kolmanda eesmärgiga seoses eraldati sihtotstarbeliselt 150 000 000 eurot (BTKlt oodatavast 182 500 000 euro suurusest rahalisest osalusest) teadusuuringutesse ja innovatsioonitegevusse investeerimiseks 20 (kus peamised kasusaajad on akadeemilised ringkonnad ja VKEd).
Võttes arvesse rahalise osaluse maksmise aluseks oleva kohustuse põhjendusi, on Euroopa Komisjoni talitused teinud tööd, et selgitada välja võimalikud viisid, kuidas seda rahalist osalust saaks maksta. Seda silmas pidades osutus konstruktiivseks nõukogu määruse võrdlev analüüs muude ühisettevõtete jaoks loodud õigusraamistikega 21 . Muude liikmete kui liit rahaline osalus oli kindlaks määratud ainult määruses innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte (IMI2) asutamise kohta 22 . Erinevalt BPT ühisettevõtet käsitlevast määrusest ei sisalda innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtet käsitlev määrus rahalise osaluse kohustust. See võimalus on ainult muudel liikmetel kui liit. Innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõttele on võimalik maksta rahalist osalust nii programmi kui ka projekti tasandil. Lisaks väärib märkimist, et praktikas teevad makseid innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte programmi tasandil usaldusfondid ja heategevusorganisatsioonid, mis tegutsevad oma olemuselt riiklike rahastajatena (nt Bill ja Melinda Gatesi fond, Wellcome Trust), samal ajal kui EFPIA koosseisu kuuluvad ja nendega seotud üksused (BTK liikmete vaste innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõttes) maksavad rahalist osalust projekti tasandil. Sellest tulenevalt on võrdleva analüüsi tulemused järgmised: 1) nõue maksta rahaline osalus eranditult programmi tasandil on BPT ühisettevõttele ainuomane; 2) BPT ühisettevõtte praegune mudel on piisav koostöö tõhustamiseks usaldusühingute ja heategevusorganisatsioonidega, ja mis kõige olulisem, 3) BPT ühisettevõtte raamistikku tuleks kohandada, sest tal on vaja teha koostööd ka äriettevõtetega.
Liidu üldiste huvide edendamise ja sel eesmärgil asjakohaste algatuste tegemise eest vastutava üksusena 23 ning võttes teadmiseks BTK raskused maksta oma rahalist osalust nõukogu määrusega ette nähtud viisil, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku kohandada nõukogu määruse esialgset teksti, lisades võimaluse maksta rahalist osalust projekti tasandil lisaks praegusele programmi tasandil maksmise viisile. See on olukorda silmas pidades tulemuslik lahendus ja aitab saavutada nõukogu määruse esialgseid eesmärke, võimaldades BTK liikmetel täita oma esialgset kohustust. See lahendus sarnaneb innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte lahendusega, kus muud liikmed kui liit saavad maksta rahalist osalust kas programmi tasandil, mida teevad tavaliselt usaldusühingud ja heategevusorganisatsioonid, või projekti tasandil, mis on äriettevõtete kasutatav meetod.
Esitatud muudatusettepanek ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega
Ettepaneku eesmärk on täiustada nõukogu määruse sätteid ja viia need määruse eesmärkidega suuremasse kooskõlla. Seetõttu on muudatusettepanek täielikus kooskõlas BPT ühisettevõtte algsete eesmärkide ja kehtivate õigusnormidega.
•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega
BPT ühisettevõte arendab „tihedat sünergiat teiste liidu programmidega sellistes valdkondades nagu haridus, keskkond, konkurentsivõime ja VKEd, ning ühtekuuluvuspoliitika fondide ja maaelu arengu poliitikaga, mis saavad aidata spetsiifiliselt tugevdada riikide ja piirkondade suutlikkust teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse suutlikkust arukate spetsialiseerumisstrateegiate kontekstis“ 24 .
Biotoorainel põhinevate tööstusharude avaliku ja erasektori partnerluse (loomise) tähtsust ühise tehnoloogiaalgatuse vormis on rõhutatud mitmes komisjoni teatises, nt „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus“, 25 , „Euroopa tööstuse taassünd“, 26 „Avaliku ja erasektori partnerlus programmi Horisont 2020 raames kui võimas vahend innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks Euroopas“ 27 ning „Euroopa innovatsioonipartnerlus „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ 28 .
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleva muudatusettepaneku õiguslik alus sisaldub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 187 ja 188.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Algatus ei kuulu sõnaselgelt ELile antud ainupädevuse hulka. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 187 ja 188 kohaselt asutatud ühisettevõtte õigusraamistikku on siiski võimalik muuta ainult ELil. Liikmesriikidel ei ole võimalik tegutseda ELi organi õigusraamistiku muutmisel üksinda.
•Proportsionaalsus
Muudatusettepaneku kavandatav eesmärk on kohandada nõukogu määruse sätteid, et anda BTK liikmetele praktiline võimalus täita oma rahalise osaluse maksmise kohustust. Ettepanekul ei ole muud mõju, kui nõukogu määrusega esialgu kavandatud. Esitatud meede ei lähe sisu ega vormi poolest kaugemale, kui selle eesmärgi rahuldavaks saavutamiseks on vaja, mistõttu see on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.
•Vahendi valik
Tehti reguleerivate ja mittereguleerivate meetmete analüüs, mille tulemusena ilmnes nõukogu määruse ametliku muutmise vajadus. Et nõukogu määrust pole võimalik tõlgendada selliselt, et see võimaldaks maksta rahalist osalust projekti tasandil, on ainuke alles jääv lahendus muuta nõukogu määrust ennast.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Nõukogu määrus jõustus 2014. aasta juunis ja BPT ühisettevõtte vahehindamine tuleb teha 30. juuniks 2017. Seega ei ole praegu kehtivate õigusaktide järelhindamist ega toimivuse kontrolli nõukogu määruse suhtes seni veel tehtud.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Euroopa Komisjon osaleb BPT ühisettevõtte rakendamise raames pidevalt tegevusalases teabevahetuses BTK, selle liikmete ja BPT ühisettevõtte programmibürooga. BTK liikmete rahalise osaluse maksmise viisi üle on peetud korduvalt konsultatsioone ja arutelusid.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
BTK liikmete rahalise osaluse küsimusega tegeldes ei tuginenud Euroopa Komisjon välisekspertide arvamustele.
•Mõju hindamine
Muudatusettepaneku kavandatav eesmärk on kohandada nõukogu määrust, et see võiks täielikult saavutada esialgu oodatud mõju. Seega ei ole muudatusettepanekul muud mõju kui see, mida esialgse nõukogu määrusega kavandati.
Parema õigusloome töövahendite 29 kohaselt ei ole mõju hindamine nõutav, kui komisjonil on vähe valikuid või ei ole neid üldse. Nagu eespool selgitatud, on Euroopa Komisjoni valikud sel konkreetsel juhul piiratud, sest ta parandab ainult „tehniliselt“ varasemat poliitilist otsust, mille mõju hindamine on juba tehtud, täpsustades piiratud kaalutlusõiguse raames tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei ole käesoleva algatuse mõju hindamine vajalik.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Esitatud muudatusettepanek ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.
Selleks et hinnata selle mõju regulatiivsele ja halduskoormusele, on ühelt poolt vaja kirjeldada esialgse nõukogu määrusega loodud raamistikku ja teiselt poolt käesoleva ettepanekuga kavandatut.
Nõukogu määrusega kehtestatud nõuetele vastamiseks peab BTK iga liige maksma BTKle rahalist osalust kooskõlas konsortsiumi kokkulepitud eeskirjadega. BTK kogub igalt liikmelt rahalised osalused, võtab need raamatupidamises arvele ja maksab siis 30 BPT ühisettevõttele. BPT ühisettevõte võtab need raamatupidamises arvele tegevuseelarvena 31 koos osalusega, mille ta saab liidult (mis moodustab BPT ühisettevõtte osaluse kaudsetes meetmetes).
Oma igapäevase tegevuse käigus koostab BPT ühisettevõte hinnangu BPT ühisettevõtte rahastatud projektide toetusesaajatel tekkinud ja aruannetes esitatud kulude kohta. Pärast toetuskõlblike kulude heakskiitmist (kooskõlas kohaldatava õigusraamistiku, eelkõige programmis „Horisont 2020“ osalemise eeskirjadega 32 ning BPT ühisettevõtte ja projekti toetusesaajate vahel sõlmitud toetuslepingutega) eraldab BPT ühisettevõte projektidele BPT ühisettevõtte osaluse. Toetusesaajad võtavad BPT ühisettevõttelt saadud osaluse oma raamatupidamises kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavapärase raamatupidamisega arvele.
BTK liikmetel on käesoleva ettepaneku kohaselt võimalus jätkata rahalise osaluse maksmist programmi tasandil, nagu eespool kirjeldatud. Lisaks on BPT ühisettevõtte projektis osalevatel BTK liikmetel võimalus kanda rahaline osalus otse üle sama projekti teisele osalejale, nagu meetme kirjelduses näidatud, kooskõlas mõlema poole vahel kokku lepitud eeskirjadega (konsortsiumileping) ja vastavalt kohaldatavale õigusraamistikule. Osalejad võtavad rahalised osalused oma raamatupidamises kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavapärase raamatupidamisega arvele.
Alljärgnevas tabelis on esitatud kahe raamistiku võrdlev ülevaade.
|
Praegune raamistik |
Esitatud alternatiiv |
|
rahalise osaluse ülekandmine BTK liikmetelt BTKle |
rahalise osaluse ülekandmine BTK liikmetelt projekti toetusesaajatele |
|
raamatupidamisarvestust peab BTK |
|
|
rahalise osaluse ülekandmine BTKlt BPT ühisettevõttele |
|
|
raamatupidamisarvestust peab BPT ühisettevõte |
|
|
(pärast toetuskõlblike kulude hindamist) rahalise osaluse ülekandmine BPT ühisettevõttelt projekti toetusesaajatele |
|
|
raamatupidamisarvestust peavad toetusesaajad kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavapärase raamatupidamisega |
raamatupidamisarvestust peavad toetusesaajad kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavapärase raamatupidamisega |
Käesoleva ettepaneku tulemusel väheneb BTK ja BPT ühisettevõtte halduskoormus nende vahendajarollis rahalise osaluse maksmiseks kohustatud BTK liikmete ja projektis osalejate vahel. BTK kanda jääb siiski lõppvastutus aruandluse eest oma liikmete rahalise osaluse kogusumma kohta, nagu on sätestatud BPT ühisettevõtet käsitleva määruse artikli 4 lõikes 3.
Asjakohased muudatused lisatakse BPT ühisettevõtte toetuslepingu näidisesse, mis põhineb innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte toetuslepingu näidises kasutatud sarnasel lahendusel.
Kavandatud süsteem on juba kasutusele võetud innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõttes 33 ja samuti kasutatakse seda praegu innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte raames.
•Põhiõigused
Muudatusettepanek ei kahjusta põhiõiguste kaitset.
4. MÕJU EELARVELE
Muudatusettepanek ei mõjuta eelarvet.
Nagu eespool selgitatud, muudab praegune õigusraamistik BTK liikmete jaoks selle järgimise väga raskeks ja seetõttu mõjutaks muudatusettepaneku esitamata jätmine eelarvet. Täpsemalt, kui muud liikmed kui liit ei täida õigusraamistiku nõudeid, siis toob see kaasa rahalised karistused, mis on sätestatud nõukogu määruse artikli 4 lõikes 5, milles viidatakse muu hulgas BPT ühisele tehnoloogiaalgatusele makstava liidu rahalise osaluse vähendamisele. Eelarve vähendamine mõjutaks peamiselt akadeemilisi ringkondi ja asjaomaseid VKEsid, sest kõnealune rahaline osalus oli reserveeritud eelkõige teadusuuringuteks ja innovatsioonitegevuseks (kus akadeemilised ringkonnad ja VKEd on peamised rahastust saavad toetusesaajad 34 ).
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Käesoleva muudatuse jaoks ei ole konkreetset rakenduskava vaja, sest muudetud nõukogu määrust rakendatakse nii nagu ka esialgset määrust BPT ühisettevõtte valitud projektide kaudu pärast avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside läbiviimist. Nõukogu määruse esialgsel vastuvõtmisel ei koostatud samuti rakenduskava.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Muudatusettepanek on seotud nõukogu määrusega, mis on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seega ei ole selgitavat dokumenti vaja.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Muudatusettepanek sisaldab ühte põhilist artiklit, millega kaasneb järgmine mõju.
- Kehtestatakse nõukogu määrusele lisatud põhikirja artikli 12 lõike 3 punktis b osutatud rahalise osaluse uus makseviis lisaks praegusele makseviisile.
- Rahalise osaluse maksmine on edaspidi võimalik kahel viisil: BTK kannab selle üle BPT ühisettevõttele (nagu varem) ja/või BTK liige kannab selle üle otse teisele projekti toetusesaajale.
- Laieneb nende osaliste ring, kes saavad nõukogu määrusele lisatud põhikirja artikli 12 lõike 3 punktis b osutatud rahalist osalust maksta. Lisaks muule liikmele kui liit (s.t BTK eraldi võetuna) lubatakse rahalist osalust maksta ka selle koosseisu kuuluvatel üksustel (s.t BTK liikmetel).
- Nõukogu määrusele lisatud põhikirja artikli 12 lõikes 4 sätestatud üldise rahalise eesmärgiga seotud kohustus jääb kehtima.
- BTK liikmetel võimaldatakse esitada BTK kaudu aruanded nende poolt projekti tasandil BPT ühisettevõttele makstud rahalise osaluse kohta.
2017/0024 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 35 ,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 36
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu määrusega (EL) nr 560/2014( 37 ) asutati biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (edaspidi „BPT ühisettevõte“).
(2)Määruse (EL) nr 560/2014 lisas esitatud BPT ühisettevõtte põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artikli 12 lõikes 4 on märgitud, et BPT ühisettevõtte muude liikmete kui liit rahaline osalus tegevuskuludes on määruse (EL) nr 560/2014 artiklis 1 sätestatud perioodi vältel, s.t alates BPT ühisettevõtte loomisest kuni 31. detsembrini 2024, vähemalt 182 500 000 eurot.
(3)Bio-based Industries Consortium Aisbl (edaspidi „BTK“), mis on BPT ühisettevõtte muu liige kui liit, on jätkuvalt valmis toetama BPT ühisettevõtte tegevuskulusid põhikirja artikli 12 lõikes 4 sätestatud summas. Ta on siiski teinud ettepaneku võtta kasutusele teine rahastamisviis, mille puhul saaks tema koosseisu kuuluvad üksused maksta rahalisi osalusi kaudsete meetmete tasandil.
(4)BPT algatuse eesmärki, milleks on tegevuse elluviimine koostöös huvirühmadega biotoorainel põhinevate väärtusahelate kõigist osadest, kaasa arvatud VKEd, teadus- ja tehnoloogiakeskused ning ülikoolid, on võimalik saavutada ainult nii, et BTKle ja tema koosseisu kuuluvatele üksustele antakse võimalus maksta rahalist osalust mitte üksnes BPT ühisettevõttele tehtavate maksetena, vaid ka rahalise osalusena BPT ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes.
(5)Seetõttu on vaja põhikirja muuta, et anda BTKle ja selle koosseisu kuuluvatele üksustele võimalus maksta rahalist osalust põhikirja artikli 12 lõikes 4 sätestatud täies ulatuses, lubades maksta osalust mitte üksnes BPT ühisettevõttele tehtavate maksetena, vaid ka rahalise osalusena BPT ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes, ja esitada aruanded BPT ühisettevõttele,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nõukogu määruse (EL) nr 560/2014 lisas sätestatud biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte põhikirja artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) muude liikmete kui liit või nende koosseisu kuuluvate üksuste rahaline osalus;“
lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Muude liikmete kui liit või nende koosseisu kuuluvate üksuste rahaline osalus lõike 3 punktis b osutatud tegevuskuludes on käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud perioodi vältel vähemalt 182 500 000 eurot.
Rahaline osalus tasutakse BPT ühisettevõttele tehtavate maksetena või rahalise osalusena BPT ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes.“
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
