EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.12.2017

COM(2017) 823 final

KOMISJONI TEATIS

EUROOPA MAJANDUS- JA RAHANDUSMINISTER

1.SISSEJUHATUS

Oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus ja sellega kaasnenud kavatsusavalduses andis president Juncker teada plaanidest Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha võimaliku loomise kohta 1 . 
Junckeri sõnul „võiks seda ülesannet täita majandus- ja finantsküsimuste eest vastutav komisjoni volinik — veelgi parem, kui ta oleks asepresident. Samal ajal peaks ta juhtima ka eurorühma.“ Käesolev teatis lähtub sellest seisukohast. Teatises tuginetakse debatile, mis algatati aruteludokumendiga majandus- ja rahaliidu tuleviku kohta, 2 ja esitatakse praktiline arengusuund. Ühtlasi tuginetakse teatises viie juhi aruandes, 3 Euroopa Parlamendis 4 ja euroala tippkohtumisel 2011. aasta oktoobris esitatud ideedele; tippkohtumisel arutasid riigipead ja valitsusjuhid juba võimalust luua täistööajaga eurorühma esimehe ametikoht 5 . 

Majandus- ja rahaliidu praegune ülesehitus on oma olemuselt keerukas. Võrreldes rahapoliitikaga, mis on euroala liikmesriikidele ühine ja kodanikele selgesti mõistetav, juhib majanduspoliitikat sisuliselt iga liikmesriik eraldi ning kooskõlastamisega ELi ja euroala tasandil tegeleb palju asjaosalisi. Asjaomased institutsioonid on aja jooksul järk-järgult arenenud ning ühendavad endas ELi institutsioone ja mõningaid valitsustevahelisi organeid.
Neil asutustel on oma eesistujad või presidendid, neil on välja arendatud oma aruandlussüsteemid ning nad tegutsevad mitmesugustes ja vahel ka kattuvates õigusraamistikes. See on toonud kaasa keerukaid otsustusprotsesse, mis ei ole kriitikute arvates piisavalt arusaadavad ega tõhusad. Ühtlasi tähendab see, et ELi poliitikad ja vahendid vajavad sidusaks rakendamiseks laialdast kooskõlastamist eri asjaosaliste vahel.

Nagu viie juhi aruandes rõhutati, on tõhus juhtimine ja demokraatliku vastutuse edasine suurendamine majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise lahutamatu osa. Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomine oleks järjekordne tähtis samm selles suunas. Eri ülesannete ühendamisega ELi tasandil ja omavahel tihedalt seotud poliitikameetmete koondamisega aitaks minister luua uut sünergiat ning suurendada sellega ELi majanduspoliitika kujundamise üldist sidusust ja tulemuslikkust. ELi õigusraamistiku piires tegutsedes aitaks minister suurendada ELi poliitikakujundamise läbipaistvust ja vastutust Euroopa Parlamendi ees ning parandada liikmesriikide ametiasutuste vahelist suhtlust, piiramata seejuures riiklikke pädevusi ja sekkumata küsimustesse, mis on kõige paremini reguleeritavad liikmesriigi tasandil.

Komisjon on viimastel aastatel teinud volinike kolleegiumis üha rohkem tööd majandusküsimuste koordineerimisel. Junckeri komisjonis on asepresidentide rolli, muu hulgas eurot, majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastat ja sotsiaalset dialoogi käsitlevates küsimustes, veelgi suurendatud, et koordineerimine oleks veel tõhusam. See võimaldab saada terviklikku ülevaadet mitmesuguste poliitikavaldkondade ja nende eest vastutavate talituste tegevusega seotud küsimustest.

Majandus- ja rahaliidu praegune juhtimine on keeruline.

Allikas: Euroopa Komisjon

Käesolevas teatises kirjeldab komisjon, kuidas tulevane Euroopa majandus- ja rahandusminister saaks osaleda majandus- ja rahaliidu juhtimise struktuuris. Seejuures on teatises loetletud Euroopa majandus- ja rahandusministri peamised ülesanded, visandatud ametikoha institutsiooniline raamistik ja seatud potentsiaalne tähtaeg uue ametikoha loomiseks. Täpsemalt on teatises kirjeldatud lisaväärtust, mis saadakse majandus- ja rahaliidu eest vastutava komisjoni asepresidendi ülesannete liitmisel eurorühma esimehe omadega, ja rõhutatud, et see on teostatav ka kehtivate aluslepingute alusel.

Euroopa majandus- ja rahandusministri võimalikud kohustused stabiilses olukorras

Allikas: Euroopa Komisjon

2.EUROOPA MAJANDUS- JA RAHANDUSMINISTRI ÜLESANDED: SIDUSUSE JA TÕHUSUSE TAGAMINE

Euroopa majandus- ja rahandusministri võimalikud lõplikud põhiülesanded on esitatud allpool. Nende ülesannete koondamine aitaks muuta ELi majanduspoliitika kujundamise üldiselt sidusamaks ja tõhusamaks.

Tegutseb ELi ja euroala majanduse üldistes huvides ja esindab seda ülemaailmsel tasandil.

ELi ja euroala ühishuvid ei ole leidnud seni piisavalt kõlapinda kogu Euroopat hõlmavas avalikus arutelus ja otsustusprotsessis. Rahapoliitika on küll euroala tasandil tsentraliseeritud, kuid eelarve-, maksu- ja valdkondlik poliitika on tsentraliseerimata ning need kajastavad riiklikke pädevusi ja asjaolusid, mitte iseenesest või tingimata ühiseid prioriteete. Euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse avaldamine Euroopa poolaasta raames on aidanud euroala poliitikameetmeid viimastel aastatel kooskõlastada. Majanduspoliitika elluviimine sõltub aga liikmesriikide ühisest tahtest ning poliitika kooskõlastamine nõuab pidevat juhtimist ja järelevalvet ELi tasandil.

Ehkki eurost on saanud üks maailma juhtivaid vääringuid, on selle esindatus maailmas endiselt väga ebaühtlane. Alates käibelevõtmisest on eurost saanud maailma teine enim kasutatav vääring. Kuid rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides, nagu Rahvusvaheline Valuutafond, ei käsitata euroala ühtse tervikuna. ELi ja euroala majanduslik välisesindatus on praegu osadeks jaotatud ja nii komisjonil, Euroopa Keskpangal, eurorühma esimehel kui ka ELi Nõukogu eesistujal on eri rollid. Sageli vähendab selline killustatus tunduvalt euroala poliitilist ja majanduslikku mõjujõudu.

Euroopa majandus- ja rahandusminister aitaks paremini edendada liidu ja euroala majanduse üldisi huve nii liidusiseselt kui ka üleilmsel tasandil. Minister oleks majandus-, eelarve- ja rahanduspoliitikas ELi tasandi kontaktisik suhtlemisel ELi institutsioonide ja organite, liikmesriikide ja üldsusega. Minister võtaks loomulikult enda kanda ka euro esindamise väljaspool liitu 6 .

Tugevdab poliitika koordineerimist ja teostab järelevalvet majandus-, eelarve- ja finantseeskirjade üle.

ELi majanduspoliitika koordineerimist on majandus- ja finantskriisi tõttu märkimisväärselt tugevdatud. Euroopa poolaasta protsessi on pidevalt täiustatud, et soodustada reforme ja nende elluviimist. Hiljuti komisjonis loodud struktuurireformi tugiteenistus osutab liikmesriikidele nende tehtavates jõupingutustes tehnilist abi. Sellele on lisandunud täiendavad algatused ELi tasandil, sealhulgas noorte tööpuuduse vähendamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise vastu meetmete võtmine ja hiljuti Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamine. EL on teinud otsustavaid samme kapitaliturgude liidu loomiseks ja pangandusliidu väljakujundamiseks ning seda teed tuleks jätkata. Reformide elluviimine on aga liikmesriigiti endiselt ebaühtlane. Parema kooskõlastamise ja üksteiselt õppimise vallas on samuti kasutamata võimalusi ning liikmesriikide ja ELi prioriteedid vajavad asjaolude muutumist arvesse võttes pidevat ühtlustamist.

Euroopa majandus- ja rahandusminister aitaks kooskõlastada majanduspoliitikat ja suurendada eri poliitikavaldkondade sidusust, tuginedes komisjoni ja liikmesriikide senise töö tulemustele. Sisukate kahe- ja mitmepoolsete kõneluste kaudu liikmesriikide ametiasutuste ja Euroopa Parlamendiga võiks minister edendada reformide juhtimist ja elluviimist liikmesriikides. Et struktuurireformidel võib olla positiivne ülekanduv mõju, aitaks minister ühtlasi välja töötada optimaalse reformikava ELi ja euroala jaoks tervikuna 7 . 

Esitab seisukohti euroalale sobiva eelarvepoliitika kohta, mis toetaks Euroopa Keskpanga rahapoliitikat.

Rahapoliitika kõrval on eelarvepoliitikal tähtis roll makromajandusliku keskkonna stabiliseerimisel, ent ka rahanduse jätkusuutlikkuse ja eelarvevahendite ümberjaotamisega seotud üldisemate eesmärkide saavutamisel 8 . 
Komisjon esitab nõukogule regulaarselt liikmesriikide eelarvepoliitikat käsitlevaid soovitusi, võttes arvesse ELi kehtivates eelarve-eeskirjades sätestatud paindlikkust 9 . Viimastel aastatel on komisjon ja nõukogu pööranud suuremat tähelepanu ka euroala eelarvepoliitilisele hoiakule, võttes arvesse euroala üldisi huve ja ühisvastutust 10 . Euroalale sobiva eelarvepoliitilise hoiaku edukas rakendamine nõuab aga liikmesriikide individuaalset ja kollektiivset valmisolekut.

Euroopa majandus- ja rahandusminister saaks aidata välja selgitada kogu euroalale sobiva eelarvepoliitika ja seda järgida. Komisjoni liikmena juhiks ta liikmesriikide eelarvepoliitika järelevalvet, tagades riikide rahanduse jätkusuutlikkuse ning stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamise vastavalt eeskirjades ette nähtud majanduslikule analüüsile. Üks osa sellest ülesandest oleks ka euroala eelarvepoliitilise hoiaku asjakohasuse hindamine, aidates sellega leida tasakaalu liikmesriikide eelarveliste huvide ja euroala jaoks parima lahenduse vahel. Samuti oleks ministri ülesanne täiustada riikide rahanduse kvaliteeti ja struktuuri ning riikide eelarveraamistike toimimist, et tagada nende maksimaalne mõju tööhõivele ja majanduskasvule. Seejuures tugineks minister Euroopa Eelarvenõukogu 11 seisukohtadele ja oleks liikmesriikide eelarvenõukogude peamine kontaktisik.

Järelevalve ELi ja euroala toetusvahendite, sealhulgas reformide toetuseks, makromajanduslikuks stabiliseerimiseks ja lähenemiseks ette nähtud toetusvahendite kasutamise üle

ELi eelarvel ning muudel ELi ja euroala toetusvahenditel on juba praegu tähtis roll liikmesriikide lähenemise, pikaajalise majanduskasvu, investeerimise ja finantsstabiilsuse soodustamisel. Ligikaudu pool ELi vahenditest on praegu suunatud konkreetsetesse projektidesse viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kaudu. Neid fonde on püütud aastate jooksul tihedamalt siduda Euroopa poolaasta prioriteetidega, et toetada ühiseid prioriteete. ELi eelarvest toetatavaid meetmeid täiendab mitu Euroopa ja euroala instrumenti ja organit, näiteks Euroopa Investeerimispank ja Euroopa stabiilsusmehhanism. Kriis on aga näidanud, et ELi rahanduse ülesehitus ja ulatus ei vasta veel täielikult euroala erivajadustele. Ehkki ELi ja euroala eelarved on viimastel aastatel oma laenuandmisvõimet tugevdanud, on nende suutlikkus makromajanduslikul stabiliseerimisel ja lähenemise toetamisel endiselt piiratud 12 . Tulevikule mõeldes tutvustab komisjon täna mitut uut toetusvahendit euroala stabiliseerimiseks ELi raamistikus 13 . 

Euroopa majandus- ja rahandusminister juhiks ELi ja euroala asjakohaste toetusvahendite kasutust ja suurendaks nende mõju ühiste prioriteetide toetamisel. Ministri eesmärk oleks tagada nende toetusvahendite sidus ja tulemuslik kasutamine ning sünergia vahendite rakendamisel. Selleks tuleks teha tihedat koostööd asjaomaste volinike ja kõigi tasandite avaliku sektori asutustega. Eriti tähtis ülesanne oleks juhtida komisjoni tööd seoses Euroopa investeerimiskavaga 14 . Oma ametikohal vastutaks minister ka komisjoni suhete eest Euroopa Investeerimispangaga.

3.INSTITUTSIOONILISED ASPEKTID: DEMOKRAATLIK VASTUTUS JA LEGITIIMSUS

Uus Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoht võib aidata ühtlustada ELi juhtimisraamistikku ja tugevdada Euroopa mõõdet majanduspoliitika kujundamisel. Tegelikult on kavandatav topeltpädevus — komisjoni liige ja eurorühma esimees — lubatud ka kehtivate aluslepingutega. Aluslepingutele lisatud eurorühma protokolli nr 14 artiklis 2 on sätestatud: „Eurot kasutavate liikmesriikide ministrid valivad asjaomaste liikmesriikide häälteenamusega kaheks ja pooleks aastaks esimehe.“ 15 Ministri ametikoht ei kujutaks endast uut riikideülest tasandit ja see ei piiraks liikmesriikide pädevusi. Praeguste ülesannete ja olemasoleva oskusteabe ühendamisega ELi tasandil aitaks minister luua sünergiat ja tõhustada juhtimisraamistikku.

Minister komisjoni asepresidendina

Võttes arvesse komisjoni institutsioonilist rolli üldiste huvide edendajana, võiks üks komisjoni asepresidentidest võtta enda kanda Euroopa majandus- ja rahandusministri rolli.
See võimaldaks seada ametisse isiku, kellel on selge mandaat ja kes esindab kogu ELi ja euroala majandus- ja eelarvepoliitilisi huve, olles ühtlasi kontaktisikuks komisjoni sise- ja välissuhetes.

Minister võiks juhtida ja kooskõlastada mitme poliitikavaldkonna ja talituse tööd komisjonis. Ta esindaks komisjoni Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõikes 1. Ta vastutaks ühtlasi ELi tasandi sotsiaalse dialoogi ja peamiste sidusrühmadega suhtlemise eest. 

Minister eurorühma esimehena

Euroopa majandus- ja rahandusministri võiks valida eurorühma esimeheks, nii et ta saaks võtta arvesse kogu eurorühma huve. Eurorühma on seni juhtinud mõne euroala liikmesriigi rahandusminister. Minister kui eurorühma esimees looks ja saavutaks konsensuse euroala üldises poliitikasuunas ja strateegias, aidates tasakaalustada ja ühtlustada liikmesriikide ministrite seisukohti ning ELi ja euroala ühiseid prioriteete. Samuti tagaks minister euroala tippkohtumiste sidusa ettevalmistamise.

Eurorühm võiks nõustuda valima ministri oma esimeheks kogu komisjoni ametiajaks. See oleks kooskõlas ministri kohustustega komisjoni liikmena, esindaks üldisi huve ega nõuaks aluslepingu läbivaatamist 18 .

Ministrit toetaks eurorühma kohtumiste ettevalmistamisel majandus- ja finantskomitee / eurorühma töörühma alaline eesistuja ning sekretariaat, kes tugineksid kogu olemasolevale oskusteabele ja võimaldaksid vältida täiendavate struktuuride loomist või olemasolevate dubleerimist 19 .

Minister Euroopa Valuutafondi tegevuse kontrollijana

Eurorühma esimees juhib praegu Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu. Nõukogu loodi majanduskriisi ajal valitsustevahelisel tasandil, et toetada finantsraskustes liikmesriike. Euroopa stabiilsusmehhanismile tuginedes teeb komisjon täna ettepaneku integreerida liidu õigusraamistikku Euroopa Valuutafond 20 . 

Eurorühma esimehena juhiks minister ka Euroopa Valuutafondi nõukogu. Nii säilitaks minister neutraalsuse, võttes tasakaalustatult arvesse Euroopa Valuutafondis osalust omavate isikute huve.

Vastutus Euroopa Parlamendi ees

Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees. Komisjoni liikmed teevad Euroopa Parlamendiga aktiivset koostööd majandus- ja eelarveküsimustes, eelkõige kuue seadusandliku akti paketi ja kahe seadusandliku akti paketi õigusaktides sätestatud majandusdialoogide kaudu 21 . Eurorühm ja Euroopa stabiilsusmehhanism teevad Euroopa Parlamendiga koostööd vabatahtlikkuse alusel.

Minister vastutaks Euroopa Parlamendi ees kõigis oma ametiülesannetega seotud küsimustes ja oleks avatud ka dialoogidele liikmesriikide parlamentidega. Volinike kolleegiumi liikmena peaks minister läbima kuulamise Euroopa Parlamendis. Kui ta saab piisava arvu poolthääli, nimetatakse minister komisjoni kolleegiumi liikmeks.
Minister jätkaks regulaarseid dialooge Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega. Lisaks sellele ja kooskõlas euroala liikmesriikide eelarvekavade läbivaatamise protsessiga võiksid liikmesriikide parlamendid nõuda ministrilt, et ta esitaks neile komisjoni arvamuse vastavate eelarvekavade kohta.

4.JÄRELDUSED

Komisjon leiab, et Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomine oleks tähtis institutsiooniline muutus Euroopa Liidu majanduse sidusama, tulemuslikuma ja vastutusvõimelisema juhtimise suunas.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning liikmesriike üles kaaluma käesolevas teatises esitatud ideid, et jõuda juhtide tegevuskavas ette nähtud majandus- ja rahaliidu süvendamise teemalise arutelu kontekstis ühisele arusaamale.

Kehtivate aluslepingute põhjal võiks kõnealuse ametikoha luua järk-järgult ja järgmise ajakava alusel.

·Ministri kui komisjoni asepresidendi ametikoha võiks moodustada komisjoni järgmise koosseisu ametissenimetamisel 2019. aasta novembris.

·Eurorühm võiks nõustuda valima ministri oma esimeheks kaheks järjestikuseks ametiajaks, nõustudes seega seadma esimehe ametiaja vastavusse komisjoni ametiajaga.

(1)

     President Jean-Claude Junckeri 2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, 13. september 2017.

(2)

     COM(2017) 291, 31. mai 2017.

(3)

     „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”, Jean-Claude Junckeri poolt tihedas koostöös Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulziga koostatud aruanne, 22. juuni 2015.

(4)

     16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses nõudis Euroopa Parlament, et „[liidu] täitevvõim koondataks komisjonis ELi rahandusministrile“.

(5)

     Euroala tippkohtumisel 26. oktoobril 2011 leppisid euroala riigipead ja valitsusjuhid kokku kümnes meetmes euroala juhtimise parandamiseks. Sealhulgas lepiti kokku, et „otsus selle kohta, kas esimees tuleks valida eurorühma liikmete hulgast või ta peaks olema Brüsselis täiskohaga töötav esimees, tehakse praegu ametis oleva esimehe volituste lõppemisel“.

(6)

     Vt ka COM(2015) 602 final, 21. oktoober 2015, mis käsitleb tegevuskava euroala ühtsema välisesindatuse loomiseks rahvusvahelistel foorumitel ning COM(2015) 603 final, 21. oktoober 2015, mis käsitleb komisjoni ettepanekut nõukogu otsuse kohta, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis.

(7)

     COM(2017) 825 ja COM(2017) 826, 6. detsember 2017.

(8)

     Ka G20 juhtide 8. juuli 2017. aasta deklaratsioonis rõhutati vajadust kasutada eelarvepoliitikat, nagu ka raha- ja struktuuripoliitikat nii eraldi kui ka ühiselt, et tagada tugev, jätkusuutlik, tasakaalustatud ja kaasav majanduskasv koos majandus- ja finantssektori vastupidavuse suurendamisega.

(9)

     COM(2015) 12 final, 13. jaanuar 2015.

(10)

     Eelarvepoliitika seisundi all mõeldakse harilikult suunda, mille annavad eelarvepoliitikale valitsuse valikute põhjal tehtud otsused maksude ja kulutustega seotud küsimustes. See määrab eelarvepoliitika rolli majandustsüklis. Kui see roll on hästi läbi mõeldud ning kombineeritud reformide ja investeerimistoetustega, samuti tulevase eelarve stabiliseerimise funktsiooniga, suudab aktiivsem eelarvepoliitika aidata lähitulevikus kiiremini vähendada töötust ja suurendada keskpika perioodi (potentsiaalset) majanduskasvu euroalal. Vt ka COM(2016) 727 final, 16. november 2016.

(11)

     Euroopa Eelarvenõukogu on komisjoni sõltumatu nõuandev organ eelarveküsimustes, et tagada teadlikum avalik arutelu ja liikmesriikide eelarvepoliitika parem koordineerimine.

(12)

     Vt komisjoni aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta, COM(2017) 358, 28. juuni 2017.

(13)

     COM(2017) 822, 6. detsember 2017.

(14)

     Komisjon käivitas koos Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimiskava, et soodustada erainvesteeringuid ELi majandusse ja kõrvaldada investeerimistõkked. Seni investeeritud 251 miljardit eurot on andnud juba märkimisväärseid tulemusi.

(15)

     Eurorühma ministrid peaksid muutma üksnes oma töömeetodeid, milles lepitakse kokku mitteametlikult lihthäälteenamuse alusel. Praegused töömeetodid näevad ette, et esimehe kandidaat peab olema liikmesriigi rahandusminister.

(16)

     Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldused, Luxembourg, 12.–13. detsember 1997. 

(17)

     2013. aasta mais esitasid ka Prantsusmaa ja Saksamaa ühisdokumendi „Edendades üheskoos tugevamat stabiilsusel ja majanduskasvul rajanevat Euroopat“. Selles tehti ettepanek tugevdada euroala juhtimist „pärast järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi. […] See võib hõlmata: […] täistööajaga eurorühma esimehe ametikohta“.

(18)

Komisjon osaleb eurorühma töös vastavalt aluslepingutele lisatud protokollile nr 14. Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 1 on komisjoni ülesandena sätestatud liidu ühiste huvide edendamine, mida komisjon kõigis oma tegevustes ka teeb. Seega ei ole liidu aluslepingu kohaselt ebakõlasid komisjoni liikme ülesannete ja eurorühma töös osalemise vahel.

(19)

 Eurorühma tööd valmistab ette eurorühma töörühm. Eurorühma töörühma ning majandus- ja rahanduskomiteed juhib alates 2012. aastast alaline eesistuja. Eesistuja töötab nõukogu ruumides ja teda abistab sekretariaat, mis koosneb peamiselt komisjoni töötajatest, kes töötavad komisjoni ruumides. Selline korraldus on loonud sünergiat ja tõendanud oma tõhusust. Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomine oleks selle edasiarendus.

(20)

     COM(2017) 827, 6. detsember 2017.

(21)

     Määrused (EL) nr 1173/2011, 1174/2011, 1175/2011, 1176/2011, 1177/2011, 472/2013 ja 473/2013.