EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.8.2017

COM(2017) 456 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

KOMISJONI KÜMNES FINANTSARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDI KOHTA

2016. EELARVEAASTA

{SWD(2017) 285 final}

SISUKORD

1. 1. EELARVEMENETLUS

2. 2. KASSAJÄÄK JA ASSIGNEERINGUTE HALDAMINE

3. 3. EAGFi 2016. AASTA EELARVE TÄITMINE

4. 4. EAGFI SIHTOTSTARBELISTE TULUDE RAKENDAMINE

1.EELARVEMENETLUS 1

1.1.2016. aasta eelarveprojekt ja selle kirjalik muutmisettepanek nr 2/2016

Komisjon võttis vastu 2016. aasta eelarveprojekti ja esitas selle eelarvepädevatele institutsioonidele 24. juunil 2015. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) kavandatud kulukohustuste assigneeringuid on kokku 42 867,6 miljonit eurot.

Nõukogu võttis 4. septembril 2015 vastu oma seisukoha 2016. aasta eelarveprojekti kohta, milles vähendas EAGFi kulukohustuste assigneeringuid 198,9 miljoni euro võrra. Euroopa Parlament võttis 28. oktoobril 2015 vastu oma seisukoha, milles suurendas EAGFi kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 499,8 miljoni euro võrra.

Komisjon võttis 14. oktoobril 2015 vastu 2016. aasta eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 2, milles vähendas EAGFi taotletud kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 507,3 miljoni euro võrra.

1.2.2016. aasta eelarve vastuvõtmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu liikmetest koosnev lepituskomitee jõudis ühises tekstis kokkuleppele 14. novembril 2015. Lõpuks võttis Euroopa Parlament 2016. aasta eelarve vastu 25. novembril 2015. EAGFi eelarve kulukohustuste assigneeringute kogusumma on 42 220,3 miljonit eurot ja maksete assigneeringute kogusumma 42 212,1 miljonit eurot.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummade vahe on tingitud asjaolust, et teatavate komisjoni poolt otseselt rakendatavate meetmete puhul kasutatakse liigendatud assigneeringuid. Kõnealused meetmed on peamiselt seotud põllumajandustoodete müügiedenduse, põllumajanduspoliitikastrateegia ja kooskõlastusmeetmetega.

Heakskiidetud EAGFi kulukohustuste assigneeringutest poliitikavaldkonna 05 jaoks ette nähtud 42 220,3 miljonist eurost oli peatüki 05 02 kohasteks sekkumisteks põllumajandusturgudel ette nähtud 2 673,0 miljonit eurot, peatüki 05 03 kohasteks otsetoetusteks 39 445,7 miljonit eurot, peatüki 05 07 kohaseks põllumajanduskulude auditiks 58,6 miljonit eurot ning peatüki 05 08 kohasteks poliitilise strateegia ja kooskõlastusmeetmeteks 33,4 miljonit eurot.

Täiendavad üksikasjad on esitatud 1. lisas.

Seejärel vähendati 2017. eelarveaasta jooksul EAGFi assigneeringuid artiklile 05 08 03 (Põllumajandusuuringute süsteemide ümberkorraldamine) paranduseelarvega nr 4 1,25 miljoni euro võrra.

1.3.EAGFi sihtotstarbeline tulu 2

Vastavalt ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1306/2013 3 artiklile 43 käsitatakse tulu, mis laekub raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise või vastavuse kontrolli otsuste alusel tehtud finantskorrektsioonist, õigusnormide rikkumisest ja piimamaksust, EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Nimetatud artikli kohaselt võib sihtotstarbelist tulu kasutada EAGFi mis tahes kulude rahastamiseks. Kui osa sellest tulust jääb kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.

2016. aasta eelarve koostamisel esitati prognoos nii 2016. eelarveaastal kogutava tulu kui ka 2015. eelarveaastast 2016. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava summa kohta. Eelarvestuslik summa oli 2 980 miljonit eurot ning seda võeti arvesse, kui eelarvepädevad institutsioonid võtsid vastu 2016. aasta eelarve. Konkreetsemalt:

–vastavuse kontrolli kohastest korrigeerimistest ja õigusnormide rikkumisest laekuva tulu suuruseks hinnati vastavalt 1 125 miljonit ja 155 miljonit eurot ning piimamaksust laekuva tulu suuruseks hinnati 810 miljonit eurot. Seega hinnati, et 2016. eelarveaasta jooksul saadakse sihtotstarbelist tulu kokku 2 090 miljonit eurot.

–2015. eelarveaastast 2016. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 890 miljonit eurot.

2016. aasta eelarves eraldati kõnealune esialgu prognoositud tulu, 2 980 miljonit eurot, kahele kavale järgmiselt.

–600 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

–2 380 miljonit eurot põhitoetuskavale (otsetoetused).

Eespool nimetatud kavade puhul on eelarvepädevate institutsioonide poolt heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa vastavuses assigneeringute hinnangulise koguvajadusega, millest

–898 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

–18 307 miljonit eurot põhitoetuskavale (otsetoetused).

2.KASSAJÄÄK JA ASSIGNEERINGUTE HALDAMINE 

2.1.Assigneeringute haldamine 

2.1.1.2016. eelarveaastal kasutada olnud assigneeringud 

2.1.2.2016. eelarveaastal kasutada olnud eelarveassigneeringute kasutamine

1) Maksekohustused. Kulukohustused ja maksed miinus saadud sihtotstarbeline tulu 2 527 141 771,95 eurot (vt punkt 4 ja lisa 3-I) eelarve täitmiseks koostöös liikmesriikidega: 41 694 060 549,65 eurot.

2016. eelarveaastal kasutati kulukohustuste assigneeringuid kokku 44 285 109 709,36 eurot ning tegelikud maksete assigneeringud olid 44 269 255 047,01 eurot.

Väljamaksete summa (44 084 495 379,84 eurot) oli väiksem Prantsusmaa ja Poola kinnipeetud summade tõttu.

2.1.3.Eelarve heakskiidetud assigneeringute kasutamine – komisjoni poolt otsese eelarve täitmise raames tehtud kulutused 

2016. aasta eelarves oli otsese eelarve täitmisega seotud kuludeks ette nähtud 69,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid. 2016. aastal seoti sellest kulukohustustega 63,9 miljonit eurot. 5,5 miljoni euro suurune assigneeringute vahe tühistati.

Enamik EAGFi kulude assigneeringuid, mida komisjon on teinud seoses otsese eelarve täitmisega, on liigendatud assigneeringud.

Automaatselt 2017. aastasse ülekantavad summad, mis on seotud liigendamata assigneeringutega, on 12,9 miljonit eurot.

2.2.Igakuised maksed 

2.2.1.Igakuised maksed liikmesriikidele eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

2.2.1.1.Igakuised maksed tehtud kulude põhjal

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et „komisjon teeb igakuised maksed akrediteeritud makseasutuste poolt kantud kulude hüvitamiseks võrdluskuu jooksul“. Igakuised maksed kantakse liikmesriikidele üle hiljemalt tehtud kulude järgse teise kuu kolmandal tööpäeval.

Igakuised maksed on juba tehtud netokulude (pärast tulude mahaarvamist) hüvitus, mis tehakse liikmesriikidele nende poolt esitatavate igakuiste kuluaruannete alusel. Kulude ja tulude igakuist kirjendamist kontrollitakse ja parandatakse kõnealuste aruannete alusel. Maksed kinnitatakse lõplikult alles pärast seda, kui komisjon on neid kontrollinud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames.

Igakuiste maksete süsteemi kasutatakse maksete puhul, mida liikmesriigid tegid alates 16. oktoobrist 2015 kuni 15. oktoobrini 2016.

2016. eelarveaastal otsustatud igakuiste maksete netosumma pärast mahaarvamist ja muid korrektsioone oli 41 694 060 549,65 eurot. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kinnipeetud summasid maksti välja vaid 41 509 300 882,48 euro ulatuses.

2.2.1.2.Otsused 2016. aasta igakuiste maksete kohta

2016. eelarveaasta puhul võttis komisjon vastu kaksteist otsust igakuiste maksete kohta. Lisaks sellele otsustati 2016. aasta detsembris teha täiendav kuumakse, millega kohandati juba tehtud maksed asjaomasesse aastasse kantavate kogukuludega.

3.EAGFi 2016. AASTA EELARVE TÄITMINE

3.1.EAGFi eelarveassigneeringute kasutamine

Eelarvet täideti mahus 44 285,1 miljonit eurot. Kulusid rahastati eelarve esialgsete assigneeringute kaudu ja kasutades poliitikavaldkonnale 05 (põllumajanduse ja maaelu areng) assigneeritud tulu, mis koosnes tervest 896,4 miljoni euro suurusest summast, mis kanti üle 2015. aastast, ja osast 2016. aastal kogutud sihtotstarbelisest tulust, mis moodustas 2 527,1 miljoni euro suurusest kogusummast 1 223,1 miljonit eurot.

Poliitikavaldkonnas 05 (põllumajanduse ja maaelu areng) moodustasid turumeetmetega seotud kulud 3 154,3 miljonit eurot ja otsetoetustega seotud kulud
40 984,1 miljonit eurot.

Üksikasju eelarve täitmise kohta poliitikavaldkondade kaupa, vt 2. lisa.

4. lisas on esitatud turumeetmetega, otsetoetustega ja põllumajanduskulude auditiga seotud kulude jaotus artiklite ja liikmesriikide kaupa.

3.2.Märkused EAGFi 2016. aasta eelarve täitmise kohta

Järgneb 2., 3-I ja 3-II lisas esitatud üksikasjadel põhinev lühikommentaar tähtsaimate majandussektorite EAGFi 2016. aasta eelarveassigneeringute täitmise ja 2016. aastal saadaoleva sihtotstarbelise tulu kasutamise kohta.

3.2.1.Peatükk 05 02: Sekkumised põllumajandusturgudel

3.2.1.1.Sissejuhatus

2016. aasta eelarve selle peatüki kogumaksed olid 3 154,3 miljonit eurot ja neid rahastati 2 673 miljoni euro ulatuses heakskiidetud eelarveassigneeringutest ja 481,3 miljoni euro ulatuses sihtotstarbelisest tulust. Viimati nimetatud summat kasutati tehtud kulude rahastamiseks puu- ja köögiviljatootesektoris (üksikasjad on esitatud punktis 3.2.1.2). 2016. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu ülejääk oli 118,7 miljonit eurot ja see kanti üle 2017. aastasse. Eelarvepunktides, kus vajadused ületasid eelarveassigneeringuid, kaeti lisakulutused ümberpaigutustega eelarve muudest punktidest. Turumeetmetega seotud eelarveassigneeringute alakasutusest tingitud kasutatavad assigneeringud paigutati ümber muudesse eelarvepunktidesse, et katta lisakulud vastavalt vajadusele.

3.2.1.2.Artikkel 05 02 08: Puu- ja köögivili 

2016. aasta eelarves nähti selle sektori kõikide meetmete vajaduste katmiseks ette assigneeringuid kokku 1 211,8 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kiitsid heaks assigneeringuid 611,8 miljoni euro ulatuses, sest arvesse võeti selle sektori hinnangulist sihtotstarbelist tulu 600 miljonit eurot. Lisaks sellele paigutati eelarve muudest osadest ümber 79,6 miljonit eurot. 2016. aastal oli liikmesriikide tehtud kulusid 1 172,7 miljonit eurot. Sihtotstarbelise tulu kasutamata saldo 118,7 miljoni eurot kanti üle 2017. aasta eelarvesse kõnealuse eelarveaasta vajaduste katmiseks.

3.2.1.3.Artikkel 05 02 09: Viinamarjakasvatussaadused 

2016. aasta eelarves nähti ette assigneeringuid kokku 1 076 miljonit eurot, et katta kõikide meetmete vajadused selles sektoris. 48,9 miljoni euro suurune alakasutamine võrreldes 2016. aasta eelarves riiklikele toetusprogrammidele prognoositud vajadustega tulenes mõne liikmesriigi pisut väiksematest kuludest seoses nende veinisektori riiklike programmide müügiedendus-, restruktureerimis- ja investeerimiskomponentidega.

3.2.1.4.Artikkel 05 02 10: Müügiedendus

Liikmesriikide poolt toetatavate müügiedendusmeetmete valdkonnas tulenes 14,4 miljoni euro suurune alakasutamine võrreldes 2016. aasta eelarves prognoositud vajadustega mõne liikmesriigi pisut väiksematest kuludest seoses nende (komisjoni poolt heakskiidetud) müügiedenduskavadega, võrreldes neile kavadele 2016. aasta eelarves ettenähtud kuludega.

Euroopa Liidu otsetoetuste puhul sidus komisjon kulukohustustega assigneeringuid ligikaudu 18,5 miljonit eurot, mis oli 2,5 miljoni võrra suurem 2016. aasta eelarves nendeks makseteks ettenähtud summast.

3.2.1.5.Artikkel 05 02 11: Muud taimesaadused / meetmed

Võrreldes 2016. aasta eelarves prognoositud vajadustega 239,4 miljonit eurot kasutati kõnealuse eelarveartikli assigneeringuid 2,6 miljoni võrra rohkem; kõnealune ülekasutamine oli tingitud ühes liikmesriigis eelarveaasta jooksul vahendite kasutamise väikesest muudatusest POSEI programmi raames – otsetoetustelt turumeetmetele.

3.2.1.6.Artikkel 05 02 12: Piim ja piimatooted

2016. aasta eelarves nähti ette assigneeringuid kokku 537,1 miljoni euro ulatuses, et katta kõikide meetmete vajadused selles sektoris. 2016. aastal oli liikmesriikide tehtud kulusid 406,6 miljonit eurot. Kõik käesoleva artikli kohaselt rahastatud kavad olid alarakendatud võrreldes 2016. aasta eelarves ettenähtud hinnanguliste vajadustega.

3.2.1.7.Artikkel 05 02 15: Sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused

2016. aasta eelarves nähti ette assigneeringuid kokku 64,0 miljoni euro ulatuses, et katta kõikide meetmete vajadused selles sektoris. Liikmesriigid kandsid 2016. aastal kulusid 140,6 miljonit eurot, mida rahastati nii heakskiidetud assigneeringutest kui ka 2016. aasta eelarve muude valdkondade assigneeringute ümberpaigutamise teel (76,6 miljonit eurot).

3.2.2.Peatükk 05 03: Otsetoetused

2016. eelarveaasta oli esimene aasta, mil kõiki kavasid rakendati 2013. aasta ÜPP reformi käigus otsustatud otsetoetuste reformitud struktuuri kohaselt. 2016. aasta eelarve selle peatüki kogumaksed olid 40 984,1 miljonit eurot. Kõnealused maksed hõlmavad finantsdistsipliini kohaldamisest tulenenud põllumajandustootjatele otsetoetuste hüvitamiseks makstud 395,4 miljonit eurot, mida rahastati 2015. aastast üle kantud 409,8 miljoni ulatuses (üksikasjad on esitatud punktis 3.2.2.3). Tehtud maksete ülejääk (40 588,8 eurot) rahastati 38 950,6 miljoni euro ulatuses heakskiidetud eelarveassigneeringutest ja 1 638,2 miljoni euro ulatuses sihtotstarbelisest tulust. Viimati nimetatud summat kasutati põhitoetuskavas tekkinud kulude rahastamiseks. Heakskiidetud kasutamata assigneeringud olid kokku 495,1 miljonit eurot, mis moodustus heakskiidetud assigneeringute (38 950,6 miljonit eurot, mida kasutati liikmesriikide tehtud maksete hüvitamiseks) ja 2016. aasta eelarve algselt heakskiidetud assigneeringute (39 445,7 miljonit eurot) vahest. Neid heakskiidetud kasutamata assigneeringuid suurendati heakskiidetud assigneeringute ümberpaigutamisega EAGFi eelarve muudest osadest 52,8 miljoni euro ulatuses. 2016. aastal finantsdistsipliini käsitleva ettepanekuga kehtestatud kriisireservi kasutamata summa 441,6 miljonit eurot paigutati ümber eelarveartiklisse 05 03 09; nii et tegelikult kohaldatud finantsdistsipliinist tulenev summa 433,1 miljonit eurot oli võimalik üle kanda 2017. aastasse selle tagasimaksmiseks asjaomastele liikmesriikidele (vt punkt 3.2.2.3). 2016. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu ülejääk (1 185,3 miljonit eurot) kanti üle 2017. aastasse. Eelarvepunktides, kus vajadused ületasid eelarve heakskiidetud eelarveassigneeringuid, kaeti lisakulutused heakskiidetud eelarveassigneeringute ümberpaigutustega eelarve muudest punktidest või sihtotstarbelise tulu ümberpaigutustega. Samuti paigutati otsetoetusega seotud eelarveassigneeringute alakasutusest tingitud kasutatavad assigneeringud ümber muudesse eelarvepunktidesse, et katta lisakulud vastavalt vajadusele. Eelkõige tehti ümberpaigutusi mitmest teisest otsetoetuskavast, et rahastada väikepõllumajandustootjate kava kohaseid kulusid, mille kohta 2016. aasta eelarves oli tehtud märge „p.m.“, sest kõnealuse kava vajadused ei olnud selles etapis veel selgunud.

3.2.2.1.Artikkel 05 03 01: Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Kõnealuse artikli assigneeringutest rahastatavad peamised kavad on ühtne pindalatoetuse kava (SAPS), põhitoetuskava (BPS), kliima ja keskkonna jaoks soodsate põllumajandustavade toetus, ümberjaotav toetus ja noorte põllumajandustootjate toetus. Maksed käesoleva artikli kõikide abikavade kohta on tehtud sõltumatult tootmisest, aga teatavatel tingimustel, nt nõuetele vastavuse põhimõtteid järgides. Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste 2016. aasta eelarvevajadused oli 36 649,2 miljonit eurot, mille puhul eelarvepädevad institutsioonid, võttes eelnevalt arvesse kõnealuse sektori sihtotstarbelist tulu 2 380 miljonit eurot, kiitsid heaks assigneeringud 34 269,2 miljoni euro ulatuses. Käesoleva artikli kõigi kavadega seotud liikmesriikide tehtud kulud olid 35 204,1 miljonit eurot, mis ületas seega heakskiidetud assigneeringute summat 934,9 miljoni euro võrra. Viimati nimetatud deklareeritud kulude summa kaeti sihtotstarbelisest tulust. Tootmiskohustusega sidumata otsetoetustega seotud liikmesriikide tehtud kulud moodustasid 96,1 % vajadustest, mis nendele kavadele olid ette nähtud 2016. aasta eelarves. Kõnealune alakasutamine oli osaliselt selle loogiline tagajärg, et osa mitme kava kuludest asendati artikli 05 03 02 kohase väikepõllumajandustootjate kava kuludega kooskõlas eespool nimetatud kava jaoks ettenähtud assigneeringute ümberpaigutamisega. Mitme kava puhul märgitud alakasutamine oli tingitud eelarve täitmise viivitusest mõnes liikmesriigis, kus mõne eelarverea kulud tekkisid veel pärast 2016. eelarveaasta lõppu.

3.2.2.2.Artikkel 05 03 02: Muud otsetoetused

Kõnealuse artikli assigneeringuid kasutati muude otsetoetuste rahastamiseks. Sellega on hõlmatud kavad, mille puhul võib toetus olla nõuetekohaselt määratletud tingimuste ja selge ajakava raames endiselt seotud tootmisega. 2013. aasta ÜPP reformi tulemusena lisati sellesse artiklisse uued kavad – vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus ja väikepõllumajandustootjate kava, kusjuures 2016. aasta mõned eelarveread hõlmasid vaid suhteliselt väikeseid jääkmakse, mis olid seotud lõppenud kavadega.

Komisjon hindas kõnealuse artikli puhul 2016. aastaks vajalike assigneeringute suuruseks 4 734,8 miljonit eurot. Liikmesriigid tegid kulusid 5 384,7 miljonit eurot, mis oli suurem summa kui eelarvesse kirjendatud assigneeringud.

3.2.2.3.Artikkel 05 03 09: Otsetoetuste hüvitamine assigneeringutest, mis kanti üle tulenevalt finantsdistsipliini kohaldamisest

Eelarvepädevad institutsioonid ei ole käesoleva artikli jaoks assigneeringuid eraldanud. Käesolev artikkel võeti kasutusele selleks, et koguda kulukohustustega sidumata heakskiidetud assigneeringuid, mis hõlmasid eelkõige kasutamata kriisireservi assigneeringuid, et need üle kanda eelarveaastasse N+1, ning et rahastada selliste otsetoetuste hüvitamist, mille suhtes kohaldati finantsdistsipliini kalendriaastal N 4 .

409,8 miljonist eurost, mille suhtes kohaldati 2015. eelarveaastal finantsdistsipliini ja mis kanti hüvitamiseks üle 2016. aasta eelarvesse, maksid liikmesriigid tagasi 395,4 miljonit eurot. 14,4 miljoni euro suurune vahe suunati tagasi 2016. aasta eelarvesse selle tagastamiseks liikmesriikidele järgmise eelarveaasta paranduseelarve kaudu.

3.2.2.4.Artikkel 05 03 10: Põllumajandussektori kriisireserv

Kõnealuse artikli assigneeringud on ette nähtud selleks, et katta selliste meetmete kulusid, mida tuleb võtta, et tulla toime põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate suurte kriisidega. Kriisireserv luuakse, kohaldades iga aasta alguses finantsdistsipliini mehhanismi kaudu otsetoetuste vähendamist vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitele 25 ja 26 ning määruse (EL) nr 1307/2013 5 artiklile 8. Kõnealuse reservi jaoks on ette nähtud iga-aastane summa 400 miljonit eurot (2011. aasta hindades). 2016. eelarveaastaks oli ette nähtud kriisireservi summa jooksevhindades 441,6 miljonit eurot. 2016. eelarveaastal kriisireservi ei kasutatud.

2015. taotlusaasta jaoks arvutati finantsdistsipliin üksnes 441,6 miljoni euro suuruse kriisireservi moodustamiseks. Eelarveaasta lõpus paigutati 2015. taotlusaastal tegelikult kohaldatud finantsdistsipliini summale vastavad kulukohustustega sidumata heakskiidetud assigneeringud (võttes arvesse kriisireservi kasutamata summat) aga ümber eelarveartiklisse 05 03 09 järgmisesse eelarveaastasse ülekandmiseks, st 2016. kalendriaastal põllumajandustootjate puhul kohaldatud finantsdistsipliini hüvitamise rahastamiseks.

3.2.3.Peatükk 05 07: Põllumajanduskulude audit

3.2.3.1.Artikkel 05 07 01: Põllumajanduskulude kontroll

Käesolev artikkel hõlmab meetmeid, mida võetakse kohapealse kontrolli tugevdamiseks ja kontrollisüsteemide parandamiseks, et vähendada pettuse ja õigusnormide rikkumise riski, mis kahjustab ELi eelarvet. See hõlmab ka kulusid, et rahastada võimalikke raamatupidamisarvestuse ja vastavuse korrektsioone liikmesriikide kasuks.

3.2.3.2.Artikkel 05 07 02: Vaidluste lahendamine

Käesoleva artikli assigneeringud on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mille eest komisjon võib hakata vastutama tulenevalt kohtu otsusest, sealhulgas kahjunõuete ja intresside tasumine. 27. septembril 2012. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse liidetud kohtuasjades C-113/10, C-147/10 ja C-234/10 (kohtuasi Jüllich-II). 2016. aasta eelarves nähti ette 29,5 miljonit eurot assigneeringuid, et kõnealuse otsuse kohaselt ettevõtjatele tasandusintressi maksta. Liikmesriigid tegid ja deklareerisid kõnealuste maksetega seoses kulusid ligikaudu 52,4 miljonit eurot. Seepärast paigutati 2016. aasta eelarve teistest punktidest ümber assigneeringuid 22,9 miljoni eurot.

4.EAGFI SIHTOTSTARBELISTE TULUDE RAKENDAMINE 

2015. aastast 2016. aastasse tegelikult ülekantud sihtotstarbeline tulu oli 896,4 miljonit eurot, mida kasutati täielikult 2016. eelarveaasta kulude katteks kooskõlas finantsmääruse artikliga 14. Nagu nähtub 3-II lisast, kaeti kõnealuse summaga puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidega seotud kulud 199,8 miljonit eurot ja põhitoetuskavaga seotud kulud 696,6 miljonit eurot.

2016. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu kohta nähtub 3-I lisast, et 2 527,1 miljoni euro suurust tulu koguti järgmistest allikatest:

–vastavuse kontrolli menetluse kohased finantskorrektsioonid: 1 593,7 miljonit eurot,

–õigusnormide rikkumise eest sissenõutud summad: 118,4 miljonit eurot,

–piimamaks, mida koguti 815,1 miljonit eurot.

2016. aastal kogutud sihtotstarbelist tulu kasutati selleks, et katta seoses järgmiste meetmetega tehtud kulud:

–281,5 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

–941,6 miljonit eurot põhitoetuskavale (otsetoetused).

2016. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu ülejääk 1 304 miljonit eurot kantakse automaatselt üle 2017. eelarveaastasse kõnealuse eelarveaasta kulude katmiseks.

Täpsema teabe saamiseks vt 3-I lisa ja 3-II lisa.

(1)  Kõnealune menetlus on esitatud 1. lisas.

(2) Need summad ei ole kirjendatud eelarve tuluridadel (artikkel 670, EAGFi sihtotstarbeline tulu), mille kohta on tehtud märge „p.m.“ („pro memoria“), kuid prognoositav summa on märgitud kõnealust artiklit käsitlevates eelarveselgitustes.

(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(4)  Kõnealused assigneeringud võib üle kanda vastavalt finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõikele 3, ning määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohaselt peavad liikmeriigid maksma assigneeringud tagasi lõplikele vahendite saajatele, kelle suhtes sellel eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kantakse, kohaldatakse finantsdistsipliini vastavalt artikli 26 lõigetele 1–4.

(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.8.2017

COM(2017) 456 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

KOMISJONI KÜMNES FINANTSARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDI KOHTA


2016. EELARVEAASTA

{SWD(2017) 285 final}