EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.7.2017

COM(2017) 407 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Üheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta

{SWD(2017) 278 final}

I.    SISSEJUHATUS

Käesolev on üheksas kuuaruanne, milles käsitletakse tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning võetakse kokku areng kahes peamises valdkonnas: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning nende tugisüsteemidega ning nende ohtude suhtes kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine.

Käesolevas aruandes esitatakse komisjoni järeldused, mis põhinevad põhjalikul hinnangul, mis anti liidu tegevusele sisejulgeoleku valdkonnas ja mis avaldati koos aruandega 1 . 2016. aasta detsembris algatatud hindamisel uuriti, kui asjakohased ja tulemuslikud on ELi poliitika ja vahendid, millega toetatakse liikmesriike terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemisel, organiseeritud kuritegevuse takistamisel ja küberkuritegevusega võitlemisel. Hindamise käigus vaadeldi sisejulgeoleku valdkonnas ELi tasandil võetud meetmeid, lähtudes komisjoni talituste analüüsist, liikmesriikide ametiasutuste ja ELi ametitega korraldatud küsitlustest ning kaasavast dialoogist, milles osalesid mitmesugused sidusrühmad, sealhulgas Euroopa Parlament, riikide parlamendid, kodanikuühiskond, mõttekojad, akadeemilised ringkonnad ja tööstuse esindajad.

Kuigi põhjaliku hindamise tulemused on kokkuvõttes positiivsed ja kinnitavad ELi peamiste julgeolekupoliitika vahendite väärtustamist ja asjakohasust, leiti hindamise käigus ka probleeme ja puuduseid, mis mõjutavad tulemuslikku koostööd julgeolekuliidus. Aruandes antakse ülevaade sellest, kuidas komisjoni arvates tuleb neid puudusi ja probleeme käsitleda, et ELi julgeolekupoliitikat veelgi tulemuslikumaks muuta. Muu hulgas leiti, et arenevale terrorismiohule reageerimiseks on vaja arendada ja kohandada olemasolevat poliitikat ja vahendeid. Sama rõhutati ka Euroopa Ülemkogu 22.–23. juuni 2017. aasta järeldustes, 2 G20 7. juuli 2017. aasta terrorismivastase võitluse tegevuskavas 3 ja G7 26. mai 2017. aasta tippkohtumisel Taorminas tehtud avalduses terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemise kohta 4 .

Aruandes antakse ka ajakohastatud teavet prioriteetsete julgeolekumeetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta: edasi on liigutud, et takistada terrorismi rahastamist ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise kaudu ja parandada teabevahetust infosüsteemide koostalitlusvõime ja täieliku kasutuselevõtmise teel. Aruandes antakse ülevaade mitteseadusandlikest meetmetest, mis on võetud internetis radikaliseerumise vastu võitlemiseks, pehmete sihtmärkide kaitse parandamiseks ja riiklike meetmete toetamiseks sisejulgeolekupoliitika jaoks ette nähtud ELi rahastamise abil. Lisaks käsitletakse aruandes hiljutist välisarengut, mis on oluline tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumisel.

II.    ELi JULGEOLEKUPOLIITIKA PÕHJALIK HINDAMINE

1. Üldhinnang: ELi meetmed pakuvad liikmesriikide toetamisel lisaväärtust

Põhjalikust hindamisest nähtub, et sidusrühmad peavad liidu sisejulgeoleku valdkonna meetmeid ja kasutatud vahendeid positiivsete tulemuste saavutamisel otstarbekaks, asjakohaseks ja tulemuslikuks. Leitakse, et ELi sisejulgeolekupoliitika pakub liikmesriikide meetmete toetamisel lisaväärtust, mis on kooskõlas liikmesriikide tegevusvastutusega julgeoleku tagamisel ning aluslepingutega ELi institutsioonidele ja ametitele antud toetava rolliga. Märkimisväärseid negatiivseid kõrvalmõjusid, olulist dubleerimist ega kattumist ei leitud.

Põhjalikus hinnangus rõhutatakse eelkõige ELi meetmete lisaväärtust teabevahetuse ja operatiivkoostöö lihtsustamisel. Sellised instrumendid ja vahendid nagu Schengeni infosüsteem, ühised uurimisrühmad, Euroopa vahistamismäärus ja vastastikune õigusabi toetavad riikide ametiasutusi teabe ja tõendite kogumisel ja vahetamisel, võimaldavad neil viia ellu koordineeritud operatiivmeetmeid ja aitavad õigusrikkujaid kohtu ette tuua. Lisaks on ELi meetmed üldise hinnangu kohaselt aidanud muu hulgas koolituste, parimate tavade jagamise ja piiriülese koostöö kaudu parandada riikide suutlikkust terrorismi ning raske, organiseeritud ja küberkuritegevuse vastu võitlemisel. Koostööraamistikud, nagu organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlev ELi poliitikatsükkel, aitavad määrata kindlaks ühised prioriteedid liikmesriikide ametiasutuste operatiivmeetmete jaoks nii riiklikul tasandil kui ka piiriüleselt. Justiits- ja siseküsimustega tegelevad ELi ametid on muutunud oma pädevusvaldkondades väga oluliseks, nagu näha Europoli spetsialiseeritud keskuste 5 kaudu pakutud toetusest või Eurojusti rollist Euroopa vahistamismääruse ja Euroopa uurimismääruse rakendamise edendamisel.

Mis puudutab ELi õigusakte, siis põhjalik hindamine näitab, et sidusrühmad on ELi sisejulgeolekuraamistikuga ja sellega kaasneva õiguskindlusega üldiselt rahul. ELi sisejulgeolekupoliitika õigusraamistik on aja jooksul arenenud ja on ilmselgelt suuteline arenevate ohtudega kohaneda. Õigusaktides ei ole suuri puudusi avastatud, kuid põhjalik hindamine näitab, et ELi õigusraamistik vajab sihipäraseid muudatusi ja täiendusi, et käsitleda arenevaid ohte või ühtlustada kehtivaid norme eesmärgiga vähendada keerukust nende jaoks, kes neid kohapeal kohaldavad (vt jaotis II.2, kus käsitletakse muu hulgas kõnealustel tulemustel põhinevaid komisjoni järeldusi).

Põhjaliku hindamise käigus sai kinnitust, et põhiõiguste järgimine on ELi julgeolekupoliitika peamine tunnusjoon, mis on ühtlasi kooskõlas aluslepingutes sisalduva juriidilise kohustusega. Komisjon on lisaks Euroopa Liidu Kohtu tulemuslikule kohtulikule kontrollile kujundanud mitu mehhanismi, et integreerida põhiõigused seadusandlike ja poliitikaettepanekute koostamisse. See hõlmab kavandatud poliitikameetmete poolt põhiõigustele avaldatava mõju hindamist parema õigusloome raames koostatavates mõjuhinnangutes 6 ning Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kaasamist spetsiifiliste algatustega seotud töö varajases etapis. Töö, mida praegu tehakse infosüsteemide koostalitlusvõime valdkonnas, on üks näide olukorrast, kus uue poliitilise lähenemisviisi väljatöötamise varajases etapis võetakse arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti seisukohti ja suuniseid 7 . Põhiõigusi võetakse arvesse ka ELi vahendite ja poliitika mõju ja tulemuslikkuse hindamisel, et kontrollida, kas need on jätkuvalt vajalikud, proportsionaalsed ja eesmärgipärased. Lisaks aitab komisjon riikide ametiasutustel tagada põhiõiguste järgimist asjakohaste ELi õigusaktide rakendamisel. Komisjon kohaldab ja arendab neid mehhanisme ka edaspidi, et tagada, et ELi julgeolekupoliitikas järgitakse põhiõigusi täielikult, mis on kooskõlas arusaamaga, et kodanike julgeoleku kaitsmine ja põhiõiguste järgimine täiendavad üksteist.

2. Tulemusliku ELi julgeolekupoliitika peamised probleemid ja nende lahendamine

Kuigi põhjaliku hindamise üldine järeldus on positiivne, leiti hindamise käigus ka probleeme ja puuduseid, mis mõjutavad koostööd julgeolekuliidus negatiivselt. Probleemid ja puudused on kokkuvõtlikult järgmised:

·mõne ELi poliitikameetme ja instrumendi ebatäielik rakendamine riiklikul tasandil vähendab nende tulemuslikkust;

·mõne EL instrumendi ja vahendi keerukus tähendab, et riikide ametiasutustel on raske neid täies ulatuses ära kasutada;

·piiratud suutlikkus riiklikul tasandil tähendab, et ELi tasandil tuleb ressursse ja eksperditeadmisi rohkem koondada ja eri poliitikavaldkondade vahel tuleb saavutada sünergia;

·arenevad ohud, mille tõttu peab EL oma instrumente ja vahendeid ajakohastama.

Nende probleemide ja puuduste kindlakstegemine põhjaliku hindamise käigus kinnitab komisjoni mitme hiljuti käivitatud poliitikaalgatuse vajalikkust ja sellega kutsutakse üles rakendama uusi meetmeid. Komisjon võtab nende tulemuste suhtes järelmeetmeid kooskõlas parema õigusloome põhimõttega.

ELi meetmete täieliku rakendamise toetamine

Põhjalik hindamine näitab, et julgeolekuvaldkonnas ei ole liikmesriigid riiklikul tasandil mitut peamist ELi poliitikameedet ja instrumenti täielikult rakendanud. Nende näiteks on organiseeritud kuritegevuse valdkonna õigusaktid 8 ja Prümi raamistik 9 DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete vahetamiseks. Nende instrumentide mittetäielik rakendamine vähendab nende tulemuslikkust ja takistab kõigil liikmesriikidel nende potentsiaali täielikku kasutamist.

Komisjon toetab ka edaspidi liikmesriikides ELi õigusaktide rakendamist ülevõtmisperioodil. Näiteks toetatakse ELi broneeringuinfo direktiivi 10 rakendamist, mis tuleb lõpule viia 25. maiks 2018. Komisjon esitas rakenduskava 11 ja pakkus lisarahastamist ning ta korraldab regulaarseid kohtumisi liikmesriikide ekspertidega, et jagada asjakohaseid teadmisi, oskusteavet ja häid tavasid (vt jaotis III.1). Üks näide on ka võrgu- ja infoturbe direktiivi 12 käimasolev rakendamine, mis tuleb lõpule viia 9. maiks 2018. Komisjon pöörab erilist tähelepanu terrorismivastase võitluse direktiivi 13 rakendamisele ja hiljutistele terrorismi rahastamise vastastele õigusaktidele, 14 sest põhjalikust hinnangust ilmneb, et mõned sidusrühmad tõid esile riski, et nende õigusaktide rakendamisel tekivad raskused.

Komisjon täidab ka edaspidi aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli ja alustab rikkumismenetlusi, kui see on vajalik sisejulgeoleku valdkonna ELi õigusaktide täieliku kohaldamise tagamiseks. Kooskõlas põhjaliku hindamise tulemustega ühendab komisjon nende jõustamisvolituste kasutamise ka edaspidi meetmetega, mille abil jagada asjaomaste liikmesriikidega teadmisi ja oskusteavet. Üks näide sellest on tehniline abi, mida komisjon pakub samal ajal, kui pooleli on rikkumismenetlused nende üksikute liikmesriikide suhtes, kes ei ole Prümi raamistikku veel rakendanud (vt jaotis III.1).

Liikmesriikide ametiasutuste väitel on tehniliste eksperditeadmiste ja rahaliste vahendite puudus oluline põhjus, miks rakendamisel esineb viivitusi, eelkõige uue või ajakohastatud teabe puhul. Komisjon märgib, et ELi rahastamine on kättesaadav Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi kaudu, kuid et rakendamise määr oli 15. juunil 2017. aastal 26 % ja liikmesriigid peaksid rahastamist rohkem kasutama (vt ka jaotis III.2). Komisjon aitab ka edaspidi liikmesriikidel kasutada kättesaadavat rahastamist võimalikult tõhusalt.

ELi instrumentide ja vahendite keerukuse vähendamine

Põhjalik hindamine näitab, et mõne ELi instrumendi puhul takistab neid reguleerivate ELi õigusaktide keerukus nende tulemuslikku kasutamist riikide ametiasutuste poolt. Üheks näiteks selle kohta on asjaolu, et olemas on lahknevad ELi õigusnormid, milles käsitletakse õiguskaitseasutuste juurdepääsu ELi infosüsteemidele, ning kehtivad õigusraamistikud, mis käsitlevad elektroonilistele tõenditele piiriülese juurdepääsu saamist ning mis kajastavad traditsioonilist territoriaalsuse mõistet ja mis muutuvad e-teenuste ja andmevoogude tõttu küsitavaks, sest need nähtused on jurisdiktsiooniülesed. See tuleneb osaliselt sellest, et eri instrumendid töötati välja pikema aja jooksul, mis on mõnel juhul toonud kaas keeruka instrumentide võrgu, mis muudab riikide ametiasutustele nende vahendite kasutamise raskeks. Lisaks ei ole ELi õigusaktid terminikasutusse piisavalt selgust toonud, mistõttu on liikmesriikides lahknevad normid, mis takistavad operatiivkoostööd. See oli nii eeskätt terrorismivastases võitluses enne seda, kui võeti vastu terrorismivastase võitluse direktiiv, 15 millega on kriminaliseeritud terrorismi rahastamine, terrorismi eesmärgil toimuv väljaõpe või reisimise ning sellise reisimise korraldamine või toetamine.

Komisjon on juba võtnud meetmeid, et käsitleda põhjalikus hinnangus esile toodud ELi õigusaktide keerukust. Teabevahetuse valdkonnas tegi komisjon kindlaks, et paljude erinevalt reguleeritud infosüsteemide olemasolu 16 takistab riikide ametiasutuste tööd, ning tegi ettepaneku ületada see takistus, tagades infosüsteemide koostalitlusvõime 17 muu hulgas õiguskaitseasutuste juurdepääsu käsitlevate lihtsamate õigusnormidega, mis järgivad põhiõigusi, eelkõige andmekaitse põhimõtet. Komisjon vaatas läbi ka elektroonilistele tõenditele piiriülese juurdepääsu saamise mehhanismid. Sellest lähtuvalt rakendab komisjon kehtiva õigusraamistiku piires praktilisi meetmeid sellise juurdepääsu parandamiseks, tegeledes samal ajal mõjuhinnanguga, mida võimalike tulevaste seadusandlike meetmete puhul arvesse võtta 18 .

Komisjon vaatab läbi ka seadusandlikud aktid, mis võivad põhjaliku hinnangu kohaselt olla asjakohasuse minetanud või aegunud. 2014. aasta novembris tegi komisjon ettepaneku tunnistada kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas kehtetuks 24 akti 19 . Kaasseadusandjad võtsid ettepanekud vastu 20. jaanuaril 2016 ja kehtetuks tunnistati kokku 26 akti 20 .

Põhjalik hindamine näitab ka seda, et selleks et suurendada lõppkasutajate teadmisi olemasolevatest ELi vahenditest ja nende suutlikkust neid tulemuslikult kasutada, on oluline koolitamine. Sidusrühmad mainisid ka seda, et vahetus- ja lähetusprogrammide lisaväärtus riikide ametnike jaoks on see, et need pakuvad võimalust ELi vahendite kasutamist käsitlevate parimate tavade jagamiseks. Komisjon teeb tihedalt koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL), et tagada, et selle koolitusprogramm on liidu julgeolekuprioriteetidega kooskõlas ja et amet aitab riikide ametnikel saada teadmisi ja oskusi, mida nad vajavad teiste riikide ametnikega tulemusliku koostöö tegemiseks, kasutades täielikult ära alates 1. juulist 2016 ametitel olevat uut mandaati 21 . Komisjon toetab mitmesuguseid koolitusprogramme, mille Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (EJTN) on töötanud välja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevaid liidu õigusakte rakendavate prokuröride ja kohtunike jaoks.

ELi tasandil suutlikkuse suurendamine ressursside ja eksperditeadmiste koondamise ning sünergia ärakasutamise teel

Põhjalikust hindamisest nähtub, et ELi tasandil on võimalik ressursse veelgi rohkem koondada. Kui üksikutel liikmesriikidel jääb spetsiifilistest eksperditeadmistest või ressurssidest puudu, võib kasulikuks osutuda ühise suutlikkuse arendamine ELi tasandil. Sidusrühmad mainisid eelkõige tehnoloogiamahukaid valdkondi, nagu küberjulgeolek, keemilised, bioloogilised, radioloogilised või tuumamaterjalid, suurandmete analüüs või avatud allikad. ELi ametitel on liikmesriikidele ühiste ressursside pakkumisel keskne roll. Näiteks toetab Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3) liikmesriikide ametiasutuste võitlust küberkuritegevuse vastu ja õiguskaitseasutuste reageerimist ulatuslikele küberrünnakutele kohtuekspertiisialaste teadmiste või küberkuritegevust puudutava teabega, mis pärineb avalikest, era- ja avatud allikatest. Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskus ja sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus täidavad oma pädevusvaldkonnas sarnaseid tugifunktsioone. Näiteks võib tuua ka Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) rolli liikmesriikide koostöö toetamisel võrgu- ja infoturbe direktiivi alusel. Põhjalikust hindamisest nähtub, et sidusrühmad peavad ELi ametite toetust väga väärtuslikuks. Komisjon on teinud tööd tagamaks, et ELi ametitel on vahendid, mida on vaja sellise tugifunktsiooni täitmiseks.

ELi tasandi võrgustikud on üks viis sisejulgeoleku spetsiifiliste valdkondade eksperditeadmiste koondamiseks. Põhjalikus hinnangus rõhutatakse lisaväärtust, mida pakuvad Euroopa võrgustikud või koostööstruktuurid, mis täiendavad ELi ametite tööd ja edendavad operatiivkoostööd. Need hõlmavad võrgustikke, mis on spetsialiseerunud keskkonnakuritegude vastu võitlemisele (EnviCrimeNet), ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemisele (Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühm), kuritegude ennetamisele (Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik), eriüksustele (Atlase võrgustik), keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele või tuumamaterjalidele (KBRT-ohtu käsitlev nõuanderühm) või transpordi turvalisusele (Airpol ja Railpol). Komisjon kasutab vajaduse korral ka edaspidi võrgustikupõhist lähenemisviisi, et teabevahetus ja pehmete sihtmärkide kaitseks võetavaid operatiivmeetmeid käsitlevate parimate tavade jagamine toimuksid struktureeritumalt. Näiteks tehti seda hiljuti asutatud pehmete sihtmärkide kaitse töörühma puhul.

Põhjalikust hindamisest nähtub, et kuna terrorismi ning raske kuritegevuse ja küberkuritegevusega seotud probleemid on valdkonnaülesed, on ruumi kasutamaks ELi tasandil rohkem ära julgeolekupoliitika ja sellega seotud poliitikavaldkondade sünergiat. Näiteks on vaja, et politseiasutused, piirivalve ja toll teeksid tihedamalt koostööd, samuti on lennundusjulgestuse ja merendusjulgeoleku valdkonnas vaja sidemeid julgeoleku- ja transpordipoliitika vahel. Komisjon reageeris sellele valdkonnaüleste meetmete vajadusele julgeolekuliidu voliniku portfelli loomisega; seda volinikku abistab valdkonnaülene töökond, kes toetub kogu komisjoni eksperditeadmistele.

Põhjalikus hinnangus rõhutatakse ka seda, et ELi tasand pakub riikide ametiasutustele lisaväärtust, kuna see toob kokku mitmesugused sidusrühmad väljastpoolt avalikku sektorit. Sidusrühmad rõhutavad, kui oluline on küberkuritegevuse ja internetis radikaliseerumise vastu võitlemisel avaliku sektori asutuste ja tööstuse koostöö ning kohalike spetsialistide, akadeemikute ja teadlaste kaasamine kogukondades vägivaldse radikaliseerumise ennetamisesse. Komisjon toetab ka edaspidi sellist tööd ELi internetifoorumi või radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskusega. Komisjon kaalub ka julgeolekupoliitikat käsitlevate korrapäraste strateegiliste dialoogide korraldamist mitmesuguste sidusrühmadega.

Arenevate ohtudega tegelemine

ELi julgeolekupoliitika üldine probleem seisneb selles, et tuleb tagada arenevate julgeolekuohtudega toimetulemiseks ajakohaste instrumentide ja vahendite olemasolu. Põhjalik hindamine näitab, et olemasolevaid ELi vahendeid või sisejulgeoleku valdkonna õigusakte on mitmel korral tulnud uute ja tekkivate ohtude tõttu sihipäraselt läbi vaadata. Terrorismivastase võitluse valdkonnas on ELi sisejulgeolekumeetmete üldine kontseptuaalne raamistik jätkuvalt sobiv ja võimaldab individuaalseid instrumente ja vahendeid vastavalt kiiresti muutuvale julgeolekukeskkonnale kohandada.

Komisjon hindab ka edaspidi sisejulgeoleku valdkonna olemasolevate instrumentide ja vahendite sihipäraste muudatuste vajadust. Näiteks loodi hiljuti kõrgetasemeline radikaliseerumisevastase võitluse eksperdirühm, 22 et edendada ELi poliitikameetmete edasist arendamist radikaliseerumise enneolematu ulatuse tõttu ning lähitulevikus vaadatakse läbi 2013. aasta küberjulgeoleku strateegia, et reageerida suurenevale küberkuritegevuse ohule ajakohaselt ja tulemuslikult.

Euroopa Parlamendi uus terrorismi erikomisjon 23 pakub lisavõimaluse analüüsida põhjalikumalt, kas ELi praegused terrorismivastased meetmed on sobivad, et reageerida Euroopas arenevale terrorismiohule ning teha kindlaks praktilised ja õiguslikud takistused, mis tuleb kõrvaldada. Komisjon panustab aktiivselt erikomisjoni töösse, et saavutada selline tulemus, mis oleks aluseks edasistele ühismeetmetele Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja nõukoguga.

III.    PRIORITEETSETE JULGEOLEKUMEETMETE RAKENDAMINE

1. Seadusandlikud algatused

13. juulil 2017 võttis komisjon vastu ettepaneku 24 sellise määruse kohta, milles käsitletakse kolmandast riigist ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste ELi importimise ja ELis ladustamise ärahoidmist, et vähendada ebaseaduslikku kultuuriväärtustega kauplemist, võidelda terrorismi rahastamise vastu ja kaitsta kultuuripärandit. Sellega astutakse uus samm, et viia ellu 2016. aasta veebruari tegevuskava terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks 25 ning sellega vastatakse ka ÜRO Julgeolekunõukogu üleskutsele 26 astuda samme, et võidelda ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise ja nende salakaubaveo vastu, eelkõige kui need on pärit piirkonnast, kus toimub relvakonflikt, ning kui nendega kauplevad või kauplemisest saavad kasu terroristlikud rühmitused. Kui kaasseadusandjad on komisjoni ettepaneku vastu võtnud, kehtestatakse sellega imporditavate kultuuriväärtuste ühtne määratlus, tagatakse, et importijad kontrollivad hoolsalt kolmandatest riikidest ostetavaid kultuuriväärtusi, määratakse kindlaks standardteave, mille põhjal kaup seaduslikuks tunnistada, ning nähakse ette tulemuslikud meetmed ebaseadusliku kauplemise tõkestamiseks. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles menetlema ettepanekut prioriteedina.

Edusamme on tehtud ka piirivalve ja julgeoleku tugevamaid ja arukamaid infosüsteeme puudutavas töös. 12. juulil 2017 kinnitasid Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning nõukogu alaliste esindajate komitee (COREPER) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi küsimuses saavutatud kokkuleppe. Komisjon tegi selle süsteemi kohta ettepaneku 27 2016. aasta aprillis ja see registreerib ELi välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmed, aidates seega parandada välispiiride haldamist ja sisejulgeolekut. Poliitiline kokkulepe riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi küsimuses on oluline samm selles suunas, et 2020. aastaks oleksid ELi infosüsteemid täielikult koostalitlusvõimelised, mis on kooskõlas komisjoni uue lähenemisega piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele 28 . Justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel, mis toimus 6.–7. juulil 2017 Tallinnas, kinnitasid liikmesriigid taas, et töö infosüsteemide koostalitlusvõime valdkonnas on nende jaoks prioriteet. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles menetlema infosüsteemide kohta arutlusel olevaid seadusandlikke ettepanekuid 29 kiiremini.

Jätkatakse tööd ka olemasolevate süsteemide kasutuselevõtmiseks ja nendest saadava kasu maksimeerimiseks, mis on oluline piirivalve ja julgeoleku infosüsteemide tugevamaks ja arukamaks muutmiseks. Broneeringuinfo direktiivi rakendamiseks pakutava toetuse raames korraldasid komisjoni talitused 22. juunil 2017. aastal viienda kohtumise liikmesriikide ekspertidega, et vahetada teadmisi, oskusteavet ja parimaid tavasid. Kuna direktiivi ülevõtmise tähtajani (25. mai 2018) on alla aasta, kutsus komisjon liikmesriike taas üles tõhustama oma jõupingutusi, et tagada, et õigel ajal luuakse toimiv broneeringuinfosüsteem, mis on oluline vahend terrorismiohule reageerimiseks. Komisjon saatis kirjad liikmesriikidele, kes ei ole rakendamisel väga kaugele jõudnud, et analüüsida võimalikke takistusi ja hinnata, kas võimalik on lisatoetus, sealhulgas selliste liikmesriikide pakutav kahepoolne toetus, kes on jõudnud broneeringuinfo direktiivi rakendamisel kaugemale.

Kuigi mõni liikmesriik on teinud edusamme Prümi otsuste 30 rakendamisel, on komisjon pidanud täieliku rakendamise tagamiseks kasutama oma õigust alustada rikkumismenetlus. Selleks saatis komisjon Horvaatiale, Iirimaale ja Itaaliale 18. mail 2017 põhjendatud arvamuse. Lisaks sellele, et komisjon kasutab aluslepingutes sisalduvaid volitusi, toetab ta liikmesriike jätkuvalt, pakkudes rakendamiseks rahastamist Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi riiklike programmide alusel. Komisjon eraldab nendele riiklikele programmidele 2017. aastal lisaks 22 miljonit eurot, mida saab kasutada Prümi otsuste rakendamiseks.

7. juulil 2017 justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel Tallinnas arutasid justiitsministrid komisjoni ettepanekut, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist 31 . Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles menetlema seda ettepanekut kiiresti, et tõhustada kuritegeliku vara sissenõudmist piiriüleste juhtumite korral.

2. Mitteseadusandlike meetmete rakendamine

Internetis radikaliseerumise vastu võitlemine on terrorismivastases võitluses jätkuvalt prioriteet ja komisjon kiirendab oma tööd, et toetada liikmesriike selle probleemiga tegelemisel. Pärast ELi internetifoorumi 32 kõrgemate ametnike tasandil toimunud kohtumist 27. juunil 2017 koostasid selle foorumi liikmed 17. juulil 2017 internetis terrorismi vastu võitlemise tegevuskava. See hõlmab meetmeid, millega tõhustatakse ebaseadusliku terroristliku veebisisu automatiseeritud avastamist, jagatakse sellealast tehnoloogiat ja vahendeid väiksemate ettevõtetega, saavutatakse räsiväärtuste andmebaasi täielik kasutuselevõtt ja kasutamine ning võimestatakse kodanikuühiskonda seoses alternatiivsete narratiividega. Kuna asi on kiireloomuline, korraldavad komisjoni talitused septembris ELi internetifoorumi kõrgemate ametnike tasandi uue kohtumise ja annavad tegevuskava rakendamise kohta aru ühes järgmises julgeolekuliidu eduaruandes.

Hiljutised terrorirünnakud on taas juhtinud tähelepanu vajadusele kaitsta paremini pehmeid sihtmärke ja näidanud, et rahvarohkeid kohti on vaja kaitsta innovatiivselt. 30.–31. mail 2017 korraldasid komisjoni talitused liikmesriikide ja kolmandate riikide ekspertidega seminari, et vahetada pehmete sihtmärkide kaitsmise häid tavasid ja kogemusi. See ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi raames toimunud seminar oli täienduseks jõupingutustele, mida hakati tegema 2017. aasta veebruaris, et kujundada ELi poliitika ja spetsialistide platvorm, et suurendada ELi vastupanuvõimet pehmete sihtmärkide rünnakute suhtes. Peale selle korraldasid Belgia ja Madalamaade politsei erisekkumisjõud komisjoni toetusel 29. juunil 2017 praktilise meetmena piiriülese pehmete sihtmärkide õppuse, mis hõlmas riigikoolides sünkroniseeritult toimuvate terrorirünnakute simulatsiooni. See hõlmas politseid, esmareageerijaid ja riigi hädaolukordadele reageerimise rühmi ning sellega sooviti hinnata valmisolekut ja kriisiohjefunktsioone naaberriikides üheaegselt toimuvate rünnakute korral. Komisjoni talitused korraldavad kõigile liikmesriikidele spetsiaalse kohtumise, et jagada parimaid tavasid, mis õppuse tulemusel saadi.

ELi rahastamine on oluline vahend, millega toetatakse liikmesriike selliste sammude astumisel, mis on vajalikud tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomiseks. Kuna terrorism ning organiseeritud ja küberkuritegevus kujutavad endast arenevat ohtu, eraldab komisjon Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi 33 kaudu liidu meetmete toetamiseks 2017. aastal 90 miljonit eurot, mis on kaks korda rohkem kui 2016. aastal. Iga-aastase tööprogrammiga, 34 milles nähakse ette rahastamisprioriteedid sisejulgeoleku valdkonna sihipäraste piiriüleste meetmete jaoks, soovitakse toetada liikmesriikide jõupingutusi terrorismi vastu võitlemisel selliste projektide kaudu, millega takistatakse terrorismi rahastamist, võideldakse radikaliseerumise vastu, toetatakse kodanikuühiskonda alternatiivsete narratiivide levitamisel ja tugevdatakse elutähtsa infrastruktuuri kaitset. Komisjon kavatseb rahastada ka piiriüleseid projekte selliste prioriteetsete kuritegevuse ohtudega võitlemiseks nagu inimkaubandus, ebaseaduslik uimastikaubandus, tulirelvakaubandus ja keskkonnakuriteod 35 .

2017. aasta tööprogrammi kohaselt kavatsetakse pakkuda esimest korda Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi raames rahastamist projektidele, millega võideldakse küberkuritegevuse vastu. See kajastab arenevat küberohtu, mis nähtub hiljutistest küberrünnakutest, ning asjaolu, et kurjategijad kasutavad peaaegu kõigi organiseeritud kuritegevuse liikide puhul tehnoloogiat üha oskuslikumalt ja tulemuslikumalt. Teabevahetuse parandamiseks kavatseb komisjon pakkuda rahastamist sellistele projektidele, millega soovitakse maksimeerida olemasolevatest ELi infosüsteemidest saadavat kasu. See on prioriteet piirivalve ja julgeoleku tugevamaid ja arukamaid infosüsteeme puudutavas töös 36 ja toetab jõupingutusi, mille eesmärk on muuta ELi infosüsteemid koostalitlusvõimeliseks 37 . Peale selle kavatseb komisjon pakkuda rahastamist selleks, et tugevdada piiriülest politseikoostööd vastavalt 2017. aasta mai soovitusele proportsionaalsete politseikontrollide ja politseikoostöö kohta Schengeni alal 38 .

See rahastamine lisandub toetusele, mida antakse liikmesriikidele Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi raames riiklike programmide kaudu. Aastatel 2014–2020 eraldab komisjon 26 liikmesriigile kokku 754 miljonit eurot selliste meetmete jaoks, mis on mõeldud kuritegevuse vastu võitlemiseks, riskijuhtimiseks ja kriisiohjamiseks 39 . Seda rahastamist saab kasutada mitmesuguste selliste algatuste puhul, mille eesmärk on tagada ELis kõrge julgeolekutase, näiteks infosüsteemide rajamine, operatiivseadmete soetamine, koolituskavade toetamine ja operatiivkoostöö tagamine. Seda, kuidas liikmesriigid rahastamist kasutavad, on aga selgelt võimalik parandada. Seepärast kutsub komisjon liikmesriike üles kasutama seda rahastamist maksimaalses ulatuses, et viia ellu julgeolekuliidu prioriteedid.

3. Välismõõde

G20 juhid võtsid 7.–8. juulil 2017 Hamburgis toimunud tippkohtumisel vastu terrorismivastase võitluse tegevuskava. Tegevuskavas kutsutakse üles võtma meetmeid, et võidelda areneva ohuga, mida kujutavad endast tagasipöörduvad terroristidest välisvõitlejad, lihtsustada teabevahetust ning võidelda terrorismi rahastamise, radikaliseerumise ja interneti terrorismiotstarbelise kasutamise vastu, ning seega kinnitatakse selles ELi praeguseid prioriteete julgeolekuliidus. Komisjon ja Euroopa välisteenistus teevad selle poliitika elluviimisel ka edaspidi tihedalt koostööd oma partneritega väljastpoolt ELi.

26. juulil 2017 esitas Euroopa Liidu Kohus arvamuse selle kohta, kas ELi ja Kanada leping broneeringuinfo edastamise ja töötlemise kohta, on aluslepingutega kooskõlas 40 . Lepingule kirjutati all 2014. aastal ja nõukogu palus Euroopa Parlamendil see heaks kiita. Euroopa Parlament otsustas edastada asja arutamiseks Euroopa Liidu Kohtusse, et teha kindlaks, kas kavandatud leping on ELi õigusega kooskõlas ja tagab era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse. Komisjon käsitleb seda küsimust uuesti järgmises julgeolekuliidu eduaruandes 2017. aasta septembris.

7. juulil Tallinnas toimunud ELi-idapartnerluse justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel keskenduti võitlusele küberkuritegevuse ja korruptsiooniga ning olulistele kohtureformidele. Ministrid kinnitasid taas oma ühist lubadust rakendada uusi meetmeid küberkuritegevuse vastu võitlemiseks ja küberjulgeoleku parandamiseks. Nad arutasid küberkuritegevuse vastu võitlemise õigus- ja operatiivprobleeme, et parandada koostööd nii piirkondlikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning võtta edasisi meetmeid idapartnerluse õigusriiki käsitleva arutlusringi raames.

19. juunil 2017 võttis välisasjade nõukogu vastu järeldused merendusjulgeoleku välisaspektide kohta, kus rõhutatakse ELi rolli ülemaailmse merendusjulgeoleku tagajana ja kutsutakse üles tõhustama teabevahetust, vahetama häid tavasid, koordineerima rohkem ELi algatusi ja tegema merel rahvusvahelist koostööd, et käsitleda merel tekkivaid probleeme ja ohte.

17. juulil 2017 arutas välisasjade nõukogu prioriteete Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamisel 2017.–2018. aastal. Ministrid rõhutasid vajadust tugevdada veelgi julgeoleku, terrorismivastase võitluse ja hübriidohtudega võitlemise sise- ja välismõõtme seost. Ühtlasi leppisid ministrid kokku ülemaailmse juhtimise ja piirkondliku koostöö, sealhulgas merendusjulgeoleku ja liidu küberjulgeoleku parandamise valdkonnas edaspidi tehtava töö kahes uues suunas.

19. juulil 2017 esitasid komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja aruande, 41 milles antakse ülevaade 2016. aasta aprilli hübriidohtudega võitlemise ühise raamistiku 42 rakendamisel tehtud edusammudest. Selles käsitletakse edusamme, mis on tehtud nende 22 meetme rakendamisel, millega suurendatakse teadlikkust hübriidohtudest, suurendatakse nendele ohtudele vastupanu võimet ja tõhustatakse ELi ja NATO koostööd.

ELi ja NATO strateegilise partnerluse ja koostöö kontekstis võttis välisasjade nõukogu 19. juunil 2017 vastu järeldused ELi ja NATO ministrite poolt 6. detsembril 2016 heaks kiidetud ühiste ettepanekute (42 meedet) rakendamist käsitleva eduaruande kohta. Eduaruandes rõhutatakse, et EL ja NATO peavad praeguses strateegilises keskkonnas, kus mõlemad seisavad silmitsi enneolematute probleemidega, koostööd tegema ja et kummalgi ei ole kõiki vahendeid nende julgeolekuprobleemide üksinda lahendamiseks. Aruandest nähtub, et kahe organisatsiooni meetmed täiendavad üksteist ja aitavad saavutada ühist eesmärki. Helsingis asuv hiljuti asutatud Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus ning ELi hübriidohtude ühisüksuse loomine ja selle koostöö hiljuti loodud NATO hübriidohtude analüüsi osakonnaga tõhustavad ELi ja NATO koostööd veelgi.

IV.    KOKKUVÕTE

Käesolevas aruandes keskendutakse komisjoni järeldustele, mis põhinevad täna koos aruandega avaldatud põhjalikul hinnangul sisejulgeoleku valdkonnas rakendatud liidu meetmete kohta. Kuigi põhjaliku hindamise tulemused on kokkuvõttes positiivsed ja kinnitavad liidu sisejulgeolekupoliitika meetmete olulisust ja tulemuslikkust, võtab komisjon ka edaspidi meetmeid kindlaks tehtud takistuste ja puuduste kõrvaldamiseks ning 1) toetab ELi meetmete täielikku rakendamist, 2) vähendab ELi instrumentide ja vahendite keerukust, 3) suurendab ELi tasandi suutlikkust ressursside koondamise teel ja 4) tegeleb arenevate ohtudega. Komisjon esitab põhjaliku hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning kutsub neid üles pidama dialoogi tulemuste analüüsimiseks.

Järgmine julgeolekuliidu eduaruanne esitatakse 2017. aasta septembris.

(1)

     SWD(2017) 278 final, 26.7.2017

(2)

      http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2017/06/22-23-euco-conclusions_pdf/

(3)

      http://www.consilium.europa.eu/press-releases-pdf/2017/7/47244662401_en.pdf  

(4)

      http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/05/26-statement-fight-against-terrorism/  

(5)

     Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus ja sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus.

(6)

     Vt komisjoni talituste töödokument „Tegevusjuhiseid põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangute koostamisel”, SEC(2011) 567 final, 6.5.2011.

(7)

     Vt 16. mai 2017. aasta teatis „Seitsmes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 261 final).

(8)

     Eelkõige nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta.

(9)

     Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsused 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK.

(10)

     27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681.

(11)

     SWD(2016) 426 final, 28.11.2016

(12)

     6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148.

(13)

     15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541.

(14)

     20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849.

(15)

     15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541.

(16)

     Vt 6. aprilli 2016. aasta teatis „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ (COM(2016) 205 final).

(17)

     Vt 16. mai 2017. aasta teatis „Seitsmes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 261 final).

(18)

     Vt 29. juuni 2017. aasta teatis „Kaheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 354 final).

(19)

     COM(2014) 713 final, COM(2014) 714 final ja COM(2014) 715 final, 28.11.2014. Need ettepanekud põhinesid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevate õigusaktide hindamisel, mis korraldati Lissaboni lepingule lisatud protokollis nr 36 sätestatud üleminekusätete kohaldamise lõppemise tõttu.

(20)

     20. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/93, määrus (EL) 2016/94 ja määrus (EL) 2016/95.

(21)

     25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219.

(22)

     Vt 29. juuni 2017. aasta teatis „Kaheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 354 final).

(23)

      http://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20170629IPR78658/special-committee-to-tackle-deficiencies-in-the-fight-against-terrorism

(24)

     COM(2017) 375 final, 13.7.2017.

(25)

     COM(2016) 50 final, 2.2.2016. Vt 29. juuni 2017. aasta teatis „Kaheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 354 final), et saada ülevaade tegevuskava rakendamise hetkeseisust.

(26)

     ÜRO Julgeolekunõukogu 24. märtsi 2017. aasta resolutsioon 2347.

(27)

     COM(2016) final, 6.4.2016.

(28)

     Vt 16. mai 2017. aasta teatis „Seitsmes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 261 final).

(29)

     Need on 16. novembri 2016. aasta ettepanek luua ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) (COM(2016) 731 final), 21. detsembri 2016. aasta ettepanekud Schengeni infosüsteemi tugevdamiseks (COM(2016) 881 final, 882 final ja 883 final), 4. mai 2016. aasta ettepanek Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteemi (Eurodac) kohta (COM(2016) 272 final) ning 29. juuni 2017. aasta täiendav ettepanek lihtsustada ELis kolmandate riikide kodanike karistusregistri andmete vahetamist Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kaudu (COM(2017) 344 final).

(30)

     Nendes nõukogu otsustes (23. juuni 2008. aasta otsused 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK) keskendutakse eelkõige terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisele. Nendega kehtestati reeglid ja menetlused, et võimaldada liikmesriikidel teha kiiresti otsinguid üksteise DNA-registrites, sõrmejälgede tuvastamise süsteemides ja registreeritud sõidukite andmebaasides. Liikmesriigid oleksid pidanud Prümi otsused täielikult rakendama 2011. aasta augustiks.

(31)

     COM(2016) 819 final, 21.12.2016.

(32)

     Komisjon on viimasel kahel aastal teinud ELi internetifoorumi raames koostööd peamiste internetiplatvormide, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega, et tagada terroristliku veebisisu vabatahtlik eemaldamine ja toetada kodanikuühiskonda alternatiivsete narratiivide levitamisel.

(33)

     16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014.

(34)

     Komisjon plaanib 2017. aasta tööprogrammi Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi raames võetavate meetmete kohta vastu võtta 2017. aasta septembris.

(35)

     Vt kuritegevuse ohuga seotud prioriteedid, mida on kirjeldatud 12. aprilli 2017. aasta teatises „Kuues eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 213 final).

(36)

     COM(2016) 205 final, 6.4.2016.

(37)

     Vt komisjoni uus lähenemine piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele, mis on sätestatud 16. mai 2017. aasta teatises „Seitsmes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017) 261 final).

(38)

     C(2017) 3349 final, 12.5.2017.

(39)

     Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi rakendamises osalevad kõik liikmesriigid peale Taani ja Ühendkuningriigi.

(40)

      https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2017-07/cp170084et.pdf  

(41)

     JOIN (2017) 30 final, 19.7.2017.

(42)

     JOIN (2018)18 final, 6.4.2016.