EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.4.2017

COM(2017) 193 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnade (Mons ja Plzeň) järelhindamine

{SWD(2017) 135 final}
{SWD(2017) 137 final}

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnade (Mons ja Plzeň) järelhindamine

1.Sissejuhatus

Käesolev aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsuse nr 1622/2006/EÜ (millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019 1 ) artiklile 12, mille kohaselt peab komisjon igal aastal tagama kultuurisündmuse „Euroopa kultuuripealinn“ eelneva aasta tulemuste välise ja sõltumatu hindamise ning esitama selle kohta aruande teistele ELi institutsioonidele.

Aruande eesmärk on tutvustada Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnade välise hindamise tulemusi ja meetmeid, mida komisjon hindamistulemustega seoses kavandab. Hindamise metoodika ja tulemused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnade hindamise kohta, mis põhineb välishindaja lõpparuandel 2 .

2.Meetme taust

2.1.Kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn“ seotud ELi meede

Kultuurisündmus „Euroopa kultuuripealinn“ käivitati 1985. aastal valitsustevahelisel tasandil 3 . Otsusega nr 1419/1999/EÜ 4 kehtestati kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meede aastateks 2005 kuni 2019. Liikmesriigid on seatud kronoloogilisse järjekorda vastavalt sellele, millisel aastal liikmesriik saab õiguse seda kultuurisündmust korraldada. Otsus nr 1419/1999/EÜ asendati otsusega nr 1622/2006/EÜ, milles säilitati liikmesriikide kronoloogilise järjestamise põhimõte, kuid täpsustati meetme eesmärke ning kehtestati uus valiku- ja seirekord.

Otsuse nr 1622/2006/EÜ kohaselt on Euroopa kultuuripealinna meetme üldine eesmärk rõhutada Euroopa kultuuride rikkust, mitmekesisust ja ühiseid jooni ning seeläbi edendada Euroopa elanike suuremat vastastikust mõistmist, samuti suurendada kultuuri rolli linnade pikaajalises arengus. Euroopa kultuuripealinna programm peab tugevdama koostööd Euroopa linnade, kultuurialal tegutsejate ja kunstnike vahel, soodustama linna ja selle ümbruse elanike osalust, suurendades ühtlasi ka välismaalt pärit inimeste huvi, olema kestlik ning moodustama linna pikaajalise kultuurilise ja sotsiaalse arengu lahutamatu osa 5 .

Otsus nr 1622/2006/EÜ, mis tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsusega nr 445/2014/EL (millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033), on jätkuvalt kohaldatav linnade suhtes, mis on nimetatud või mis veel nimetatakse Euroopa kultuuripealinnadeks aastatel 2013–2019 6 .

2.2.Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnade valimine ja seire

Otsuse nr 1622/2006/EÜ kohaselt said 2015. aastal Euroopa kultuuripealinna sündmuste korraldamise õiguse Belgia ja Tšehhi Vabariik.

Kahe liikmesriigi asjaomased asutused korraldasid paralleelsed konkursid. Valimine toimus kahes etapis: kõigepealt tehti eelvalik (valiti välja esialgsed kandidaatlinnad) ja seejärel lõppvalik (valiti välja üks kandidaatlinn). Valikukomisjoni kuulus 13 liiget, kellest kuus nimetas ametisse asjaomane liikmesriik ja seitse Euroopa Liidu institutsioonid. Valikukomisjon hindas kandidaatlinnade taotlusi vastavalt otsuses sätestatud eesmärkidele ja kriteeriumidele.

Belgias oli ainult üks kandidaatlinn. Tšehhi Vabariigis esitasid taotluse kolm linna ja kaks neist jõudsid lõppvooru 7 . 2010. aastal soovitas valikukomisjon nimetada Euroopa kultuuripealinnadeks Monsi Belgias ja Plzeňi Tšehhi Vabariigis.

Euroopa Liidu Nõukogu nimetas Monsi ja Plzeňi ametlikult Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnadeks vastavalt 2010. aasta novembris ja 2011. aasta mais.

Kultuuripealinnadeks nimetamise järel kohaldati nende linnade suhtes seirekorda: seitsmest liidu institutsioonide nimetatud sõltumatust eksperdist koosnev komisjon kontrollis ja suunas linnades kultuurisündmuste ettevalmistusi ning jälgis samuti, kas täidetakse programmi ja kohustusi, mille põhjal linnad välja valiti. Monsi ja Plzeňi esindajad osalesid komisjoni kokku kutsutud kahel ametlikul seirekoosolekul, mis toimusid 2012. aasta sügisel ja 2014. aasta kevadel. Seiremenetluse lõpus esitas seirekomisjon Euroopa Komisjonile soovituse anda nii Monsile kui ka Plzeňile 1,5 miljoni euro suurune Melina Mercouri auhind.

2.3.Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnade teemad ja fookus

Monsi peateema oli 2015. aastal „tehnoloogia kohtumine kultuuriga“ ning eesmärk oli asetada Mons Euroopa kaardile kui linn, mis sümboliseerib majanduse ümberkorraldamist kultuuri, turismi ja uue tehnoloogia eduka kombineerimise abil. Linna kultuuriprogramm jagunes vastavalt neljale aastaajale: „Sära“ (eesmärk: tuua talvekuudesse valgust ja soojust); „Metamorfoos“ (eesmärk: rõhutada kevade saabumist ning tänu uue taristu arendamisele ja uue tehnoloogia pakutavatele võimalustele Monsis toimuvaid muutusi); „Peatuspaik“ (eesmärk: kutsuda üles puhkuse ajal Monsi külastama või seal pikemalt viibima); ja „Taassünd“ (eesmärk: rõhutada Monsi taassündi pärast linna peamiste majandussektorite langust, keskendudes nii linna nn kuldaja ajaloolistele tegelastele kui ka edaspidisele arengule).

Plzeňi moto oli 2015. aastal „Avanemine“, mis väljendas linna eesmärki kasutada kultuuripealinna aastat selleks, et end Euroopale ja teistele välismõjudele avada. Plzeňis 2015. aastal korraldatud kultuurisündmused ja -kogemused jagunesid nelja põhivaldkonda: „Kunst ja tehnoloogia“ (eesmärk: rõhutada ja tugevdada seost Plzeňi tööstusliku tausta, käsitöö, oskuste ja ettevõtluse vahel); „Suhted ja emotsioonid“ (eesmärk: avada linna avalik ruum ning kaasata inimesi arutlema oma isikliku ja rahvusliku identiteedi üle); „Läbisõitjad ja vähemused“ (eesmärk: rõhutada linna ja selle elanike mitmekesisust); ning „Lood ja allikad“ (eesmärk: edendada turismi, tuginedes mõningatele Plzeňiga seotud isiksustele, ning meenutada minevikusündmusi ja -kogemusi).

3.Välishindamine

3.1.Hindamistingimused

Hindamine hõlmab Euroopa 2015. aasta kahe kultuuripealinna sündmusi kogu tiitliaasta jooksul, sündmusi hinnatakse alates nende algsest planeerimisest kuni nende kestlikkuse ja järjepidevuse aspektini, ning selle käigus vaadeldakse tiitli mõju mõlemale linnale. Eelkõige hinnatakse välishindamise käigus sündmuste asjakohasust, tõhusust, mõjusust ja kestlikkust. Samuti käsitletakse ELi lisaväärtust ning meetme sidusust ja vastastikust täiendavust teiste ELi algatustega. Lisaks esitatakse Euroopa 2015. aasta kahe kultuuripealinna põhjal eraldiseisvad ja üldised järeldused ning käsitletakse asjaolusid, mida tulevased Euroopa kultuuripealinnad peaksid arvesse võtma.

3.2.Hindamise metoodika ja piirangud

Hindamine ja selle metoodika kavandati nii, et need vastaksid otsuses sätestatud nõuetele ning aitaksid luua põhjalikuma arusaama Euroopa kultuuripealinna meetme rakendamisest ja sellega seotud saavutustest. Eelkõige võimaldab hindamine teha eelmisest aastast kokkuvõtte, et tuua välja kahe korraldajalinna kogemustel põhinevad näpunäited ja soovitused edaspidiseks.

Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnade hindamise metoodika järgib laias laastus meetme rakendamise varasemal uurimisel kasutatud lähenemisviisi 8 .

Nagu ka perioodi 2007–2014 Euroopa kultuuripealinnade hindamisel, põhines hindaja tegevuskava otsuses sätestatud eesmärkide pingereal.

Et tulemusi oleks võimalik võrrelda varasemate hindamistega, on metoodika aluseks ka järjepidev andmete kogumine ja analüüs. Kahte kultuuripealinna hinnati eraldi, tuginedes kohapeal kogutud või mõlema linna esitatud esmastele andmetele ning samuti mitmesuguste teiseste andmeallikate analüüsimisele.

Esmasteks andmeallikateks olid vestlused, mis peeti mõlemasse linna tehtud kahe külaskäigu ajal või telefoni teel; Monsis tehti ka veebipõhine küsitlus (Plzeňis tugines hindaja rakendusasutuse enda tehtud küsitlusele). Vestluste eesmärk oli koguda Euroopa mõlema kultuuripealinna kohta mitmekülgseid arvamusi, sealhulgas korraldusmeeskondadelt, kohaliku ja riikliku tasandi poliitikakujundajatelt, olulistelt kultuuritegelastelt, kultuuripealinna sündmuste korraldamisel osalenud partneritelt ja valitud organisatsioonidelt, kes juhtisid Euroopa kultuuripealinna sündmuste projekte või osalesid nendes.

Teiseste andmeallikatena kasutati Euroopa kultuuripealinnade algseid taotlusi, kultuuripealinnade korraldatud või tellitud uuringuid ja nende põhjal koostatud aruandeid, sündmuste programme, reklaammaterjale ja veebisaite, kultuuri ja turismi käsitlevaid statistilisi andmeid ning kultuuripealinnade esitatud kvantitatiivseid andmeid rahastamise, tegevuste, väljundite ja tulemuste kohta.

Nagu kõigi varasemate Euroopa kultuuripealinnade järelhindamiste puhul, on komisjon seisukohal, et selline metoodika on asjakohane, võimaldades koostada kindlal alusel rajaneva aruande, milles saab teha usaldusväärseid järeldusi Euroopa kultuuripealinna meetme rakendamise kohta.

Samas on vähe kindlaid andmed selle kohta, kuidas on Euroopa kultuuripealinna tiitel kahele korraldajalinnale kasu toonud ja millist mõju neile avaldanud – see asjaolu tuleneb osaliselt hindamise ajalistest ja eelarvelistest piirangutest. Euroopa kultuuripealinna meetme kasulikkuse ja mõju hindamiseks oleks kõige parem korraldada „enne ja pärast“-uuring, milles fikseeritakse lähteandmed ja saavutatu. Eelarveliste 9 ja ajaliste 10 piirangute tõttu on aga võimalik teha vaid järelhindamine, s.t käsitleda saab vaid olukorda pärast kultuuripealinna aasta lõppu.

Seetõttu põhinevad aruandes esitatud järeldused pigem sidusrühmade seisukohtadel ja arvamustel kui kättesaadavatel (piiratud) kvantitatiivsetel andmetel.

Teisalt on suurem osa kvalitatiivsetest andmetest (veebipõhise küsitluse ja vestluste tulemused) seotud kultuuripealinna programmis otseselt osalenute ja sellest ühel või teisel viisil kasu saanutega.

Mõned eesmärgid on laiaulatuslikud ja nende saavutamist on keeruline mõõta, samuti on veel liiga vara hinnata programmi pikaajalist mõju. Seetõttu keskendutakse aeglasemalt ilmneva kohaliku mõju asemel pigem programmi väljunditele ja tulemustele või üldisemalt avalduvale kasule. Selleks et kõnealust mõju paremini hinnata, oleks kasulik, kui mõlemad linnad teeksid pikemat perioodi hõlmava hindamise, mille järeldusi põhjendatakse ulatuslikumate hindamisandmetega ning mille peamine eesmärk oleks kinnitada Euroopa kultuuripealinna programmi raames tehtud avaliku sektori kulutuste kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku tõhusust.

Komisjon on niisugustest hindamise piirangutest täiesti teadlik ja nõustub nendega; neid piiranguid käsitleti juba komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu otsus, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad” aastateks 2020−2033 11 . Olukorra parandamiseks nähakse komisjoni ettepanekuga ja selle alusel vastu võetud otsusega 12 ette, et korraldajalinnadel oleks hindamisprotsessis võtmeroll, kuna neil on hõlpsam koguda tiitli mõju kohta esmaseid andmeid.

Sellega seoses väärib märkimist asjaolu, et Monsis ja Plzeňis on tehtud uuringuid 13 eesmärgiga mõista paremini Euroopa kultuuripealinna programmi mõju kultuuriasutustele, kohalikele elanikele, rahvusvahelisele mõõtmele ja majandusele.

Komisjon on siiski seisukohal, et hindamise aluseks olevad andmed ja muud tõendid on piisavad, et komisjon võiks avaldada hindamisaruandes esitatud üldised hinnangud ja järeldused, mis annavad tema arvates Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnadest üldiselt tõese ja täieliku ülevaate, kuigi meetme tõhususe ja mõju kohta põhjalike järelduste tegemiseks on vähe kindlaid andmeid ja muid sõltumatuid tõendeid.

4.Hindamisaruande peamised järeldused

4.1.Euroopa kultuuripealinna meetme ja Euroopa 2015. aasta kahe kultuuripealinna asjakohasus

Hindamise järelduste kohaselt oli Euroopa kultuuripealinna meede kahe korraldajalinna jaoks eelkõige linna kultuurielu tugevdav ja rahvusvaheliseks muutev kultuurisündmus, mis tutvustas ühtlasi Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja ühiseid kultuurilisi jooni. Euroopa kultuuripealinna aasta jooksul viidi ellu kultuuriprogrammid, mis olid kahe linna tavapärase kultuurieluga võrreldes laiaulatuslikumad, uuenduslikumad ja olemuselt euroopalikumad. Hindamisaruandes jõutakse järeldusele, et see asjaolu muudab Euroopa kultuuripealinna meetme seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 167 väga asjakohaseks, sest liidu panus aitab kaasa „liikmesriikide kultuuri õitsengule“.

Samuti järeldati hindamise tulemusena, et Monsis ja Plzeňis kasutati Euroopa kultuuripealinna tiitlit ka selleks, et edendada linna arengustrateegiaga seotud muid aspekte. Sellest tulenevalt olid paljud 2015. aastal korraldatud sündmused olulisel määral seotud kahe linna üldiste poliitiliste tegevuskavadega ning ELi tasandi prioriteetide ja eesmärkidega ka muudes valdkondades kui kultuur, näiteks linna- ja regionaalarengu, tööhõive, ettevõtluse, turismi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

4.2.Tõhusus

Üldiselt rakendati Euroopa kultuuripealinna meedet ELi tasandil tõhusalt. Valikumenetluse tulemusena valiti välja linnad, millel olid Euroopa kultuuripealinna meetme tõhusaks rakendamiseks vajalikud oskused, vahendid ja ideed. Mõlemale linnale oli abiks ELi tasandi seire ning seirekomisjoni ja Euroopa Komisjoni mitteametlik toetus. Samal ajal võib öelda, et ELi vägagi tagasihoidlikul otserahastusel (mida võimaldati Melina Mercouri auhinna kujul) oli märkimisväärne võimendav mõju, ajendades kahte linna (aga ka vastavaid piirkondlikke ja riiklikke asutusi) investeerima arvestatavaid summasid oma kultuuripealinna programmi (Monsis ligikaudu 72,8 miljonit eurot ja Plzeňis 18,2 miljonit eurot) ning sellega seotud taristu arendamisse (Monsis 143,5 miljonit eurot ja Plzeňis 48,6 miljonit eurot).

Nii Monsis kui ka Plzeňis pandi Euroopa kultuuripealinna meetme tõhusaks rakendamiseks paika tugevad mehhanismid: mõlemas linnas kasutati riigi ja ELi vahendeid selleks, et viia ellu kultuuriprogramm, mis oli kõrge kunstilise tasemega ja linna tavapärase kultuurieluga võrreldes oluliselt ulatuslikum.

4.3.Mõjusus

Euroopa kultuuripealinna meede osutus 2015. aastal mõjusaks, arvestades meetmele ELi tasandil ja kummaski kultuuripealinnas seatud eesmärke. Meede saavutas mõju, mida ainuüksi liikmesriikide meetmetega ei oleks saavutatud. Ka ilma selle meetmeta oleksid Euroopa 2015. aasta kultuuripealinnad võinud investeerida oma vahendeid kultuuriprogrammide elluviimisse ja kultuuritaristu arendamisse. Kultuuripealinna tiitel meelitas aga ligi lisavahendeid, sealhulgas erasponsoritelt (Monsis üle 2 miljoni euro ja Plzeňis 1,175 miljonit eurot ehk 6,4 % kogueelarvest). Samuti pälvis see ulatuslikku meediakajastust: Monsis akrediteeriti 450 rahvusvahelist ajakirjanikku ning rahvusvahelises pressis, raadios ja televisioonis ilmus kokku 3717 artiklit ja uudislugu, Plzeňi külastas aga 325 välisajakirjanikku ning veelgi rohkem oli kohaliku ja üleriigilise meedia ajakirjanikke, kes külastasid (ja kajastasid) mitmesuguseid kultuuripealinna aastaga seotud sündmusi, mille tulemusena ilmus 2015. aastal kohalikes, üleriigilistes ja rahvusvahelistes meediaväljaannetes 3500 otseselt Euroopa kultuuripealinna aastaga seotud uudislugu. Peale selle suurendas Euroopa kultuuripealinna tiitel elanikes uhkust linna üle ning kasvatas riigisiseste ja rahvusvaheliste turistide külastuste arvu: Monsi turismiameti andmetel kasvas turistide arv 2015. aastal viis korda, samas kui Plzeňi külastas kokku 1,4 miljonit inimest ehk 28 % rohkem kui kahel eelmisel aastal.

Euroopa kultuuripealinna tiitel aitas mõlemal linnal pakkuda varasemaga võrreldes uut ja paremat kultuurisisu, mis hõlmas näiteks avaliku ruumi uudset kasutamist vabaõhuüritusteks, festivalideks ja linnakunstiinstallatsioonideks, ning suurendas elanike osalemist kultuurisündmustel, kusjuures Monsis õnnestus Plzeňist tulemuslikumalt kaasata teatavaid elanikerühmi, eelkõige noori, eakaid ja ebasoodsas olukorras olevaid inimesi. Samuti suurendas Euroopa kultuuripealinna tiitel mõlemas linnas võimalusi tugevdada kohalikke kultuuriorganisatsioone, innustas neid senisest enam üksteisega koostööd tegema ja aitas arendada nende suutlikkust.

Ilma Euroopa kultuuripealinna tiitlita ei oleks samaväärseid kasulikke tagajärgi tõenäoliselt tekkinud ja selles mõttes tulenes Euroopa kultuuripealinna meetmest ilmselge Euroopa lisaväärtus.

4.4.Kestlikkus

Hindamise ajastus raskendab kestlikkuse kohta järelduste tegemist.

Sellele vaatamata võib öelda, et kumbki Euroopa 2015. aasta kultuuripealinn tõepoolest pidas silmas kestlikkust ja järjepidevust ning planeeris oma tegevust neist aspektidest lähtudes. Mõlemad linnad seadsid eesmärgiks tagada, et kultuuripealinna tiitliga kaasnevad eelised ja mõjud kestaksid kauem kui aasta. Uurimise käigus tuvastati ka mõningad tegevuse ja mõju kestlikkuse tagamise võimalused, eelkõige Monsis, kus on juba tehtud plaane järelsündmuse korraldamiseks (Monsi Biennaal 2018).

Sarnaselt teistele Euroopa kultuuripealinnadele, mida viimasel ajal on hinnatud, pidasid Monsi ja Plzeňi sidusrühmad kultuuripealinna aasta pikaajalise mõju all silmas paremaid oskusi, tugevamaid sidemeid ja laiemalt kultuuri suuremat tähtsust linnas. Mõlemas linnas seisneb järjepidev mõju ka selles, et kultuuriprogrammid meelitasid uut tüüpi publiku kultuuri kogema ja nautima.

Tegeliku kestlikkuse ulatuse hindamiseks on siiski vaja täiendavat uurimist.

5.Välishindamise peamised soovitused ning komisjoni järeldused ja meetmed

Komisjon on aruande põhjal seisukohal, et Euroopa kultuuripealinna meede on ELi tasandil jätkuvalt väga asjakohane ja korraldajalinnade silmis väga hinnatud ning soodustab laiaulatuslike kultuuriprogrammide elluviimist, mille positiivseid väljundeid ja mõju ei ole praegu siiski võimalik veel täielikult hinnata. Sellega seoses saaksid selgema pildi luua üksnes korraldajalinnade endi tehtud pikaajalised hindamised, nagu on märgitud punktis 3.2.

Komisjon on samuti arvamusel, et 2015. aasta tiitlikandjate kultuuriprogrammid olid uuenduslikud ja kooskõlas meetme eesmärkidega; need kajastasid Euroopa mõõdet, nendega kaasati palju kohalikke elanikke ja sidusrühmi ja viidi kultuur konkreetsete strateegiate abil (eriti Monsis ja väiksemal määral Plzeňis) uue publikuni ning nende puhul on peetud silmas järjepidevust nii ainelisel (uus kultuuritaristu) kui ka mitteainelisel kujul (Monsi Biennaal ning suurem suutlikkus ja rikkalikum kultuurielu mõlemas linnas).

Hindamisaruanne sisaldab soovitusi nii linnadele kui ka komisjonile.

Linnadele adresseeritud soovitused hõlmavad vajadust tagada riigi tasandi panus ja kaasatus, vajadust tagada inimeste ja kultuuriorganisatsioonide tegevuse jätkumine, vajadust hoolikalt kaaluda uue kultuuritaristu vajalikkust, vajadust hinnata realistlikult väliskülaliste linna meelitamise võimalusi ning vajadust kinnitada põhisündmused ja teavitada neist võimalikult varakult. Peale selle julgustab hindaja väikeseid linnu mitte jätma Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimata üksnes suhteliselt väikese eelarve tõttu. Need soovitused on kasulikud tulevastele Euroopa kultuuripealinna kandidaatidele taotluse koostamise etapis ning Euroopa kultuuripealinnaks nimetatud linnadele programmi kavandamise ja korraldamise etapis. Komisjon on vastavalt hindaja eelmises aruandes esitatud ettepanekule juba lisanud need uued soovitused komisjoni veebisaidil 14 avaldatud soovituste kogumikule, mis on mõeldud taotlevatele linnadele täiendavaks teabematerjaliks. Euroopa kultuuripealinnu käsitlevatel infokohtumistel osaledes viitab ja tugineb komisjon sõnaselgelt just neile soovitustele.

Aruandes soovitatakse komisjonil jätkata tegevust kooskõlas otsusega nr 1622/2006/EÜ ja nr 445/2014/EL. Peale selle soovitatakse komisjonil kavandada järgmist.

Vaadata läbi linnade hindamise suunised ning taotluse vormile ja eduaruandele esitatavad nõuded eesmärgiga tagada, et linnad esitaksid lähteandmed taotlemise ja ettevalmistuste ajal valitseva olukorra kohta; see võib aidata hinnata meetme mõju pärast kultuuripealinna aasta lõppemist.

Kutsuda linnu üles allkirjastama vastastikuse mõistmise memorandumi, mis hõlmab ajavahemikku kultuuripealinnaks nimetamisest kuni kultuuripealinna aasta lõpuni. Memorandum peaks reguleerima suhteid linna, Euroopa Komisjoni ja seirekomisjoni vahel ning täiendama meedet käsitlevate otsuste sätteid.

Ulatuslikumalt reklaamida Melina Mercouri auhinna andmist, sh korraldada sümboolne auhinnatseremoonia.

Uurida Euroopa kultuuripealinna meetme pikaajalist mõju.

Komisjon pooldab neid soovitusi ning leiab, et nad on teostatavad ja lisavad väärtust meetme senisele rakendamisele.

Komisjon muudab hindamise suuniseid ja eduaruandele esitatavaid nõudeid käesoleva aasta jooksul, et kutsuda linnu üles koguma lähteandmeid. Selle soovituse täitmine ja kasulike andmete asjakohase kogumise tagamine jääb linnade endi ülesandeks. Taotlusvorm sisaldab juba praegu küsimust algtaset käsitlevate uuringute ja küsitluste kohta, mida kandidaatlinn kavatseb kasutada Euroopa kultuuripealinna tiitli mõju hindamiseks.

Komisjon koostab vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi, mille tulevased Euroopa kultuuripealinnad allkirjastavad seireprotsessi alguses. Esimest korda rakendatakse seda uuendust Euroopa 2020. ja 2021. aasta kultuuripealinnade puhul, mille seire algab 2017. aastal. Euroopa 2018. ja 2019. aasta kultuuripealinnade puhul on seire juba liiga kaugele jõudnud, et vastastikuse mõistmise memorandum midagi muudaks.

Komisjon uurib võimalusi korraldada Melina Mercouri auhinna üleandmise tseremoonia Brüsselis või linnades, millele auhind antakse. Võimaluse korral tehakse seda juba Euroopa 2018. aasta kultuuripealinnade, s.t Leeuwardeni (Madalmaad) ja Valletta (Malta) puhul.

Seoses Euroopa kultuuripealinna meetme pikaajalise mõju uurimisega juhib komisjon tähelepanu Euroopa Parlamendi väga kasulikule ja põhjalikule uuringule „European Capitals of Culture: Success Strategies and Long-Term Effects“ (Euroopa kultuuripealinnade edustrateegiad ja pikaajaline mõju), mis avaldati 2013. aasta detsembris. Seetõttu ei pea komisjon praegu vajalikuks koostada uut aruannet, mis hõlmab sama uurimisvaldkonda, kuid ta ei välista, et uurib võimalusi teha seda edaspidi.

(1)

   ELT L 304, 3.11.2006, lk 1.

(2)

   Vt aruande täisteksti aadressil https://ec.europa.eu/programmes/creative-europe/sites/creative-europe/files/ecoc-2015-evaluation_en.pdf .

(3)

   Nõukogus kokku tulnud kultuuriministrite 13. juuni 1985. aasta resolutsioon kultuurisündmuse „Euroopa kultuuripealinn“ iga-aastase korraldamise kohta (85/C 153/02); http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:1985:153:0002:0003:EN:PDF .

(4)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta otsus nr 1419/1999/EÜ kultuurisündmusega Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019 (EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1). Seda otsust muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 649/2005/EÜ (ELT L 117, 4.5.2005, lk 20).

(5)

   Lisateave: https://ec.europa.eu/programmes/creative-europe/actions/capitals-culture_en .

(6)

   ELT L 132, 3.5. 2014, lk 1.

(7)

   Valikukomisjoni koostatud eelvaliku-, lõppvaliku- ja seirearuannetega saab tutvuda veebisaidil http://ec.europa.eu/programmes/creative-europe/actions/capitals-culture_en.htm.

(8)

   Vt hindamisaruandeid aadressil

http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/more_info/evaluations/index_en.htm?page=1&mxi=12 .

(9)

   Hindamiseks ette nähtud eelarvelised vahendid moodustavad proportsionaalse osa ELi otserahastusest Euroopa kultuuripealinna meetmele (1,5 miljoni euro suurune Melina Mercouri auhind).

(10)

   Otsuse nr 1622/2006/EÜ kohaselt peab komisjon hindamise läbi viima kohe pärast kultuuripealinna aasta lõppemist.

(11)

   Vt SWD(2012) 226 final, punkt 2.4.4.

(12)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 445/2014/EL; vt joonealune märkus nr 6.

(13)

   Euroopa kultuuripealinna meetme Euroopa tasandi hindamise lõpuleviimise ajal olid mõningad uurimistulemused olemas vaid kavandi kujul. Euroopa tasandi hindamisel kasutati seda teisest informatsiooni võimalikult suures ulatuses, kuid lõplikele tulemustele ei saadud tugineda.

(14)

   https://ec.europa.eu/programmes/creative-europe/sites/creative-europe/files/library/ecoc-compendium-recommendations_en.pdf