EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.3.2017
COM(2017) 112 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
OHTLIKE KAUPADE AUTOVEO KONTROLLIMISE ÜHTSET KORDA KÄSITLEVA NÕUKOGU DIREKTIIVI 95/50/EÜ KOHALDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES
English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 52017DC0112
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL ON THE APPLICATION BY THE MEMBER STATES OF COUNCIL DIRECTIVE 95/50/EC ON UNIFORM PROCEDURES FOR CHECKS ON THE TRANSPORT OF DANGEROUS GOODS BY ROAD
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE OHTLIKE KAUPADE AUTOVEO KONTROLLIMISE ÜHTSET KORDA KÄSITLEVA NÕUKOGU DIREKTIIVI 95/50/EÜ KOHALDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE OHTLIKE KAUPADE AUTOVEO KONTROLLIMISE ÜHTSET KORDA KÄSITLEVA NÕUKOGU DIREKTIIVI 95/50/EÜ KOHALDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES
COM/2017/0112 final
- Date of document:
- 06/03/2017
- Date of dispatch:
- 06/03/2017; Edastatud nõukogule
- Date of dispatch:
- 06/03/2017; Edastatud parlamendile
- Author:
- Euroopa Komisjon, Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat
- Responsible body:
- MOVE
- Form:
- Raport
- Legal basis:
-
- 31995L0050 - A09P1 31995L0050 - A09P2
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Instruments cited:
- EUROVOC descriptor:
- Subject matter:
- Directory code:
Language
HTML
DOC
PDF
SISUKORD
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE OHTLIKE KAUPADE AUTOVEO KONTROLLIMISE ÜHTSET KORDA KÄSITLEVA NÕUKOGU DIREKTIIVI 95/50/EÜ KOHALDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES
1. Sissejuhatus 3
2. Seonduvad ELi õigusaktid 3
3. Direktiivi 95/50/EÜ kohaldamine 4
4. ELi liikmesriikide ja Norra aruanded 4
5. Soovitus ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimist käsitlevate aruannete kohta 5
6. Andmete arvutamine 5
7. Kontrollide arvu ja tulemuste muutumine 5
8. Andmete võrdlus 6
8.1. Kontrollide sagedus 6
8.2. Kontrollide jaotus päritolukoha järgi 7
8.3. Eeskirjadele mittevastavate veoühikute osakaal 7
8.4. Eeskirjadele mittevastavate veoühikute jaotus päritolukoha järgi 7
8.5. Veoühikute kasutusest kõrvaldamise sagedus 7
8.6. Jaotus riskikategooriate järgi………………. 7
8.7. Karistuste liigid 8
9. Järeldused 8
1. Sissejuhatus
Nõukogu direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta 1 võeti vastu 6. oktoobril 1995 ning liikmesriigid pidid jõustama selle järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 1997.
Direktiiviga 95/50/EÜ on ette nähtud, et iga liikmesriik peab saatma komisjonile iga kalendriaasta kohta hiljemalt kaksteist kuud pärast kalendriaasta lõppu aruande selle direktiivi kohaldamise kohta 2 . Samuti on kõnealuse direktiiviga ette nähtud, et komisjon peab saatma Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt iga kolme aasta järel aruande selle direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides 3 .
Komisjoni aruanne põhineb liikmesriikidelt saadud aastaaruannetel. Käesolev aruanne on kuues aruanne nõukogu direktiivi 95/50/EÜ kohaldamise kohta liikmesriikides ja see hõlmab aastaid 2012–2014. Esimene aruanne 4 hõlmas aastaid 1997–1998, teine aruanne 5 aastaid 1999–2002, kolmas aruanne 6 aastaid 2003–2005, neljas aruanne 7 aastaid 2006–2007 ja viies aruanne 8 aastaid 2008–2011.
Direktiivis 95/50/EÜ ei ole sätestatud ohtlike kaupade ohutu maanteeveo tingimusi, kuid need on esitatud allpool nimetatud seonduvates ELi õigusaktides.
2. Seonduvad ELi õigusaktid
Kuni 30. juunini 2009 kohaldati nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiivi 94/55/EÜ (ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) 9 muudetud versiooni 10 . Direktiivi 94/55/EÜ lisade sisu oli sama, mis dokumendi „Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe“ (ADR-kokkulepe) 11 lisadel.
Direktiiv 94/55/EÜ tunnistati kehtetuks alates 1. juulist 2009 ning asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta, 12 (nagu seda on muudetud 13 ). Direktiivis 2008/68/EÜ järgitakse direktiivis 94/55/EÜ kasutatud lähenemisviisi ning ELi territooriumil toimuva transpordi suhtes kohaldatakse samasuguseid tehnika- ja haldusnorme nagu need, mis on esitatud ADR-kokkuleppe lisades.
3. Direktiivi 95/50/EÜ kohaldamine
Kui direktiiv 94/55/EÜ oli vastu võetud, võttis nõukogu 6. oktoobril 1995 selleks, et muuta ohtlike kaupade vedu veelgi ohutumaks, vastu direktiivi 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta. See direktiiv sisaldab ühtlustatud kontrollnimekirja, mida liikmesriigid peavad kontrollimisel kasutama, ning juhiseid rikkumiste liigitamise kohta. 2004. aastal muudeti selle direktiivi lisasid 14 ja alates 2005. aastast on kasutusel rikkumiste liigitamise muudetud süsteem, mis hõlmab kolme riskikategooriat.
Kõnealune ühtlustatud kontrollimine hõlmab kõiki maanteevedusid, mille puhul on tegemist liikmesriikide territooriumil olevate või sinna kolmandatest riikidest saabuvate ohtlike kaupadega, olenemata riigist, kus veoühik on registreeritud. Direktiivi eesmärk on tagada maanteel veetavate ohtlike kaubasaadetiste tüüpilise osa pisteline kontroll ja hõlmata samal ajal ulatuslik osa teedevõrgust.
Ennetavalt või pärast seda, kui maanteel on registreeritud ohutuse rikkumisi, võidakse teha kontroll ka ettevõtjate tööruumides. Direktiivis 95/50/EÜ puudub aga nõue, et kõnealuste kontrollide kohta tuleks esitada aruanded.
4. ELi liikmesriikide ja Norra aruanded
Aruannete esitamisel paluti liikmesriikidel kasutada direktiivi 95/50/EÜ II lisas esitatud riskikategooriaid ja esitada aruanne vastavalt kõnealuse direktiivi III lisale. Norra on esitanud oma aastaaruanded ning taotlenud enda kandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu aruandesse.
Horvaatia ühines Euroopa Liiduga 1. juulil 2013, kuid hakkas kontrollide kohta aruandeid esitama 2012. aastal. Suurem osa liikmesriikidest ja Norra esitasid aruanded üldjuhul õigel ajal. Mõne liikmesriigi puhul oli viivitus seotud andmete kogumise, analüüsimise ja komisjonile edastamise haldusmenetlustega, eelkõige siis, kui menetlusse kaasatakse eri ametiasutused. Ehkki olukord 2012. aastal minevikuga võrreldes ajutiselt paranes, ei jätkunud paranemine järgmistel aastatel samas tempos, mistõttu pidi komisjon kordama oma palvet liikmesriikidele ning kutsuma neid üles tulevikus parandama esitatavate andmete vormingut ja järjekindlust.
Komisjon on saanud kõigilt liikmesriikidelt aruande kogu perioodi kohta, kuid olenemata olulisest paranemisest ei ole kogu saadud teave olnud õiges vormingus, kuna mõni riik saatis riigi tasandi eri pädevuste tõttu jätkuvalt eraldi aruandeid. Lisaks olid mõned aruanded puudulikud või valesti täidetud, põhjustades käesolevas aruandes esitatud tabelites lünki ja asjakohatuid tulemusi (tähistatud sümboliga „–“). Kokkuvõte liikmesriikide osaluse kohta on esitatud käesoleva aruande lisades.
Seoses 7. punktis analüüsitud arenguga tuleks märkida, et Taani 2013. aasta mittevastavusnäitaja on madal seetõttu, et eeskirjadega vastuolus olevate veoühikute arvu tõlgendati valesti. 2014. aasta aruandes parandas Taani vea.
Mitu liikmesriiki on saatnud aruanded, milles rikkumiste koguarv erineb eeskirjadele mittevastavate veoühikute arvust. Nii ei tohiks olla, sest iga veoühiku kohta tuleks esitada ainult kõige tõsisem rikkumiskategooria.
5. Soovitus ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimist käsitlevate aruannete kohta
Varasemates komisjoni aruannetes täheldati liikmesriikide esitatud statistilistes aruannetes teatavat süstemaatilist ebajärjekindlust. Kuna komisjoni aruannete kvaliteedi, võrreldavuse ja usaldusväärsuse seisukohast on liikmesriikide ühesugune aruandlus väga tähtis, võttis komisjon 2011. aastal vastu soovituse 15 selliste aruannete kvaliteedi parandamise kohta.
Pärast soovituse avaldamist on aruannete kvaliteet märgatavalt paranenud ning täheldatud on üksnes mõningast juhuslikku ja väikest järjekindlusetust.
Mõnel juhul olid sellised üldiselt harvenevad vead seotud riskikategooriatele vastavate rikkumiste arvuga 16 . Komisjoni soovituse lisa punktis 1.4 on rõhutatud, et isegi juhul, kui avastatakse mitu rikkumist, tuleb aruandes esitada teave üksnes kõige rängema rikkumise kohta. Riskikategooria kaupa liigitatud rikkumiste koguarv peaks olema seega võrdne eeskirjadele mittevastavate veoühikute arvuga.
Selgub, et kõik liikmesriigid ei kohalda veel seda põhimõtet korrektselt, sest ikka veel esitatakse ühe veoühiku kohta mitu rikkumist.
Teine soovituses laiemat käsitlust leidnud teema oli maanteel tehtava kontrolli käigus avastatud rikkumiste puhul kehtestatud karistused. Kuna liikmesriikide õigus- ja halduskorraldus on erinev, ei suutnud mõni neist leida andmeid kontrolli käigus avastatud rikkumiskahtluse tõttu korraldatud juriidilise menetluse tulemuste kohta. Soovituses pakuti ühtse kompromissina välja, et kõik liikmesriigid võiksid kajastada kohapealset kontrolli teostavate volitatud ametnike otsuseid. Endiselt on aga liikmesriike, kes ei suuda selliseid andmeid aruannetes kajastada (Prantsusmaa ja Malta).
6. Andmete arvutamine
Liikmesriigid peavad võimaluse korral esitama oma territooriumil toimuva ohtlike kaupade veo hinnangulise aastakoguse tonnides või tonnkilomeetrites. 2012.–2014. aastal esitasid sellise hinnangulise näitaja 15 liikmesriiki.
Liikmesriikide objektiivseks võrdlemiseks kasutati ohtlike kaupade veo mahu määramisel Eurostati andmeid 17 . Neid andmeid kasutatakse selleks, et määrata kindlaks kontrolli sageduse ja veomahu suhe. Malta kohta ei ole Eurostati andmeid, sest Maltale on tehtud erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2012 määruse (EL) nr 70/2012 (kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) kohaldamise suhtes. Malta puhul võeti ohtlike kaupade veo mahu hindamisel aluseks Malta pädevate asutuste esitatud andmed.
Eurostati statistika on esitatud käesoleva aruande IX lisas.
7. Kontrollide arvu ja tulemuste muutumine
I lisas on esitatud igas liikmesriigis teostatud kontrollide arvu muutumine, eeskirjadele mittevastavate veoühikute osakaal ja I riskikategooria rikkumiste osakaal.
Tabeli lõpus on esitatud Euroopa Liidu keskmised näitajad ja Norra statistika.
Tuleb märkida, et:
– esineb teatav ebakõla kontrollitud veoühikute ja ADRile vastavate veoühikute arvu vahel – nt Kreeka teatas 2014. aasta kohta, et kontrolliti 521 veoühikut ning vaid üks veoühik kujutas endast I riskikategooria rikkumist ja määrati vaid üks trahv;
– kolmel aastal ei esitanud andmeid mitte ühegi kasutusest kõrvaldatud sõiduki kohta mitu liikmesriiki: Eesti, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti ja Slovakkia. Mõnes muus riigis, nt Taanis, Maltal ja Kreekas, kõrvaldati võrdlusperioodil kasutusest vaid üks-kaks sõidukit;
– Küprose aruandest puudub I riskikategooria rikkumiste osakaal 2012. ja 2014. aastal ning Slovakkia aruandest kogu ajavahemiku kohta.
I riskikategooria rikkumiste osakaalu käsitlev näitaja on korrektse aruandluse seisukohast eriti vajalik. Kui veoühiku kohta registreeriti rohkem kui üks rikkumine, siis on I riskikategooria rikkumiste osakaal väiksem selle õigest väärtusest.
Mõni liikmesriik teatas rikkumisi kokku vähem kui avastatud mittevastavaid veoühikuid. Nii on see 2012. aasta kohta Ungari, 2013. aasta kohta Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Ungari, Madalmaade, Soome ja Ühendkuningriigi ning 2014. aasta kohta Rumeenia ja Ühendkuningriigi puhul. Esineb juhtumeid, kus õiguskaitseasutused teatasid üksnes avastatud rikkumistest, kuid ei esitanud teavet rikkumiste või neile järgnenud karistuste kohta. Kuigi seetõttu on statistika lünklik, ei mõjuta see analüüsi süstemaatiliselt. Kõnealust küsimust on üksikasjalikumalt käsitletud punktis 8.6.
8. Andmete võrdlus
Käesolevas aruandes käsitletud ajavahemikul ei olnud kontrollide koguarv aastate lõikes konstantne. Kontrollide arv varieerus järgmiselt: 2012: 153 362, 2013: 157 455, 2014: 153 348. Ehkki 2013. aastal suurenes kontrollide arv 2,6 %, vähenes see 2014. aastal taas 2012. aasta tasemele.
Riigiti on suundumused erinevad, näiteks vaid kaheksa liikmesriiki suurendas sel perioodil oma kontrollide arvu. Ungaris, Austrias, Poolas ja Rumeenias suurenes aruandeperioodil kontrollide hulk protsentuaalselt kõige rohkem, samas kui Bulgaarias, Itaalias, Madalmaades ja Rootsis vähenes see näitaja kõige enam.
ELis tehtud kontrollide absoluutarvu osakaal oli 2014. aastal kõige suurem Saksamaal (32,5 %), talle järgnesid Poola (15,19 %) ja Austria (9,21 %), samas oli see näitaja kõige väiksem Eestis (0,02 %), Küprosel (0,03 %) ja Maltal (0,05 %). See näitaja on suures osas seotud liikmesriigi suurusega, kuid aruandlusperioodi jooksul ei ole toimunud märgatavaid muutusi. 2012. aastal oli kontrollide absoluutarvu osakaal kõige suurem Saksamaal (35,99 %), teisel kohal oli Poola (13 %) ja kolmandal kohal oli taas Austria (7,80 %). Kolm kõige vähem kontrolle teostanud liikmesriiki olid Eesti ja Malta (0,05 %) ning Küpros (0,06 %).
8.1. Kontrollide sagedus
II lisas on esitatud ülevaade maanteel tehtud kontrollide sageduse kohta liikmesriikides 2012. ja 2014. aastal. Sagedus on arvutatud igas liikmesriigis veetud ohtlike kaupade kontrollide arvu suhtena miljoni tonnkilomeetri kohta.
2012. aastal oli EL-is keskmine sagedus 0,52 kontrollimist miljoni tonnkilomeetri kohta; 2013. aastal vähenes see näitaja 0,48-le, seega oli aastane vähenemine 9,6 %, kuid 2014. aastal saavutas näitaja taas taseme 0,49. Suurim kontrollide sagedus registreeriti 2012. aastal Austrias (12,89 %), järgnesid Ungari (7 %) ja Bulgaaria (5,84 %). 2013. aastal tehti kõige rohkem kontrolle Austrias (12,34 %), Slovakkias (10,10 %) ja Rootsis (6,72 %) ning 2014. aastal Austrias (14,85 %), Slovakkias (10,73 %) ja Ungaris (9,47 %). 2012. aastal ületas kontrollide sagedus Austrias ELi keskmise 24,78 korda, Ungaris 13,46 korda ja Bulgaarias 11,23 korda.
8.2. Kontrollide jaotus päritolukoha järgi
Käesoleva aruande III lisas on esitatud kontrollide jaotus veoühiku päritolukoha järgi.
Seda näitajat ei mõjuta mitte üksnes õiguskaitseametite otsused, vaid ka liikmesriikide geograafiline asend, sest saartel tehakse vähem rahvusvahelisi maantee-transiitvedusid. Aastatel 2012–2014 ei kontrollinud Malta ja Küpros ühtegi veoühikut, mis oleks olnud registreeritud väljaspool ELi.
Kontrolliriigis registreeritud veoühikute osakaal oli aruandlusperioodi jooksul umbes 65 %. Teistest ELi liikmesriikidest pärit kontrollitud veoühikute osakaal suurenes alates aastast 2012 kuni aastani 2014 28 %-lt 30 %-le. Väljaspool ELi registreeritud veoühikute kontrolli osakaal vähenes 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga (5 %-lt 4 %-le) ja suurenes 2014. aastal 6 %-le.
8.3. Eeskirjadele mittevastavate veoühikute osakaal
IV lisas on esitatud selliste kontrollitud veoühikute osakaal, mille puhul on avastatud vähemalt üks rikkumine.
Eeskirjadele mittevastavate veoühikute osakaal vähenes 22,12 %-lt 2012. aastal 19,73 %-le 2014. aastal – kõige rohkem vähenes see näitaja just Küprosel, Sloveenias, Poolas ja Leedus. On siiski liikmesriike, kus see näitaja suurenes – Slovakkia, Kreeka, Ungari ja Madalmaad.
8.4. Eeskirjadele mittevastavate veoühikute jaotus päritolukoha järgi
V lisa diagrammides on esitatud eeskirjadele mittevastavate veoühikute jaotus veoühikute päritolukoha järgi.
Nagu ka punktis 8.2 märgitud, mõjutab ka seda näitajat tugevasti liikmesriikide geograafiline asend.
8.5. Veoühikute kasutusest kõrvaldamise sagedus
VI lisa diagrammis on esitatud kasutusest kõrvaldatud sõidukite osakaal selliste sõidukite koguhulgast, mille puhul on registreeritud rikkumine.
Veoühikute kasutusest kõrvaldamise sageduse puhul jätkus eespool nimetatud kõikuv suundumus: kasutusest kõrvaldatud veokite osakaal oli 2012. aastal 26,16 %, see suurenes 2013. aastal 28,06 %-le ja vähenes pisut 2014. aastal, s.o 27,72 %-le.
Suurim kasutusest kõrvaldamise sagedus registreeriti 2012. aastal Bulgaarias (84,38 %), järgnesid Sloveenia (57,89 %) ja Iirimaa (54,84 %). Norras registreeritud rikkumiste puhul järgnes sõiduki kasutusest kõrvaldamine 2014. aastal 71,07 % juhtudest. Eesti, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Malta ja Slovakkia ei esitanud 2012.–2014. aastal andmeid mitte ühegi kasutusest kõrvaldatud sõiduki kohta.
8.6. Jaotus riskikategooriate järgi
VII lisa diagrammides on esitatud rikkumiste jaotus raskusastmete kaupa. Teatada tuleks üksnes kõige kõrgemasse riskikategooriasse kuuluvast rikkumisest, mis kontrolli ajal avastati.
Kõik liikmesriigid teatasid kontrollitud veoühiku kohta vähemalt ühest riskikategooria rikkumisest. Mõni liikmesriik ei esitanud andmeid mõne riskikategooria kohta. Näiteks ei esitanud 2012. aastal Küpros ja Slovakkia andmeid ühegi I ja II riskikategooriasse kuuluva rikkumise kohta. Kreeka teatas, et III riskikategooriasse kuuluvaid rikkumisi kõnealusel ajavahemikul ei olnud ning II riskikategooriasse kuuluvaid rikkumisi 2014. ja 2013. aastal ei olnud.
ELis 2012. aastal tehtud kontrollidest ilmneb, et ligi 42,69 % juhtudest, kus rikkumine avastati, liigitati kõige tõsisem rikkumine I riskikategooriasse. I riskikategooria rikkumine tähendab, et asjakohaste ohutuseeskirjade täitmata jätmisega kaasneb eriti suur surma-, kehavigastuse- või olulise keskkonnakahju risk. Kõnealuste rikkumiste puhul tuleks võtta viivitamata ja asjakohased parandusmeetmed, näiteks sõiduki kasutusest kõrvaldamine.
Aruannetes esitatud kõige rängemad II riskikategooria rikkumised moodustasid 33,48 % kontrollimisel avastatud rikkumistest. III riskikategooria rikkumised moodustasid ülejäänud 23,83 % kontrollimisel avastatud rikkumistest.
8.7. Karistuste liigid
VIII lisa diagrammides on esitatud karistuste jaotus liikmesriikide kaupa.
Enne käesoleva aruande punktis 5 viidatud komisjoni soovituse avaldamist oli karistusalase teabe kogumine äärmiselt keeruline. Pärast soovituse avaldamist paranes olukord tunduvalt ja 2012.–2014. aastal ei esitanud karistuste kohta andmeid üksnes Prantsusmaa ja Malta.Ehkki Slovakkia 2012. aastal karistuste kohta andmeid ei esitanud, hakkas ta seda tegema järgmistel aastatel.
ELis 2014. aastal tehtud kontrollide tulemusena tehti 5066 juhul hoiatus, 29 206 juhul määrati trahv ning 2963 juhul kaasnesid muud karistused, sealhulgas kriminaal- ja halduskohtu menetlused. Kuigi üldjuhul moodustavad ELis kolm neljandikku karistustest trahvid, on liikmesriikide vahel suured erinevused.
2014. aastal määrati kokku umbes 10,50 % vähem karistusi kui 2012. aastal. Kuigi kogu perioodi jooksul vähenes hoiatuste arv 18,1 % ja trahvide arv 10 %, siis muude karistuste arv suurenes 9,8 %.
9. Järeldused
Liikmesriigid on direktiivi 95/50/EÜ alates 1. jaanuarist 1997 siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtnud. Aruandluse üksikasju muudeti 2004. aastal ja muudetud aruandluseeskirju hakati kohaldama alates 14. detsembrist 2005. Kuna aruandluses esines teatavat süstemaatilist ebajärjekindlust, avaldas komisjon 2011. aastal sellekohase soovituse.
Kõik liikmesriigid kontrollivad ohtlikke kaupu vedavaid sõidukeid ja üldiselt esitavad nende kontrollide kohta üsna korrapäraselt andmeid. Siiski esineb mõningaid ebajärjekindluse ilminguid ja komisjon püüab jätkuvalt tagada direktiivi 95/50/EÜ kohaste aruandlusnõuete täitmist ning aruannete kvaliteedi paranemist aasta-aastalt. Kokkuvõttes võib öelda, et direktiivi 95/50/EÜ kohaldatakse üldjuhul korralikult.
Siiski näitavad viimased aruanded selgelt, et vabad vahendid kontrollide tegemiseks on järjest kasinamad. Eelmise aruande võrdlusperioodiga (2008–2011) võrreldes vähenes teatatud kontrollide arv igal aastal. Kuna kõnealuste kaupade transportimisel avalduda võivate ohtude avastamine ja ennetamine on liikmesriikide huvides, soovib komisjon toetada parimate tavade vahetamist ja edasisi investeeringuid kõnealusesse valdkonda.
Rikkumiste arv jäi võrdlusperioodil suhteliselt stabiilseks: 2014. aastal leidis kinnitust asjaolu või tekkis kahtlus, et ühel kontrollijuhul viiest on tegemist ohtlike kaupade veo nõuete rikkumisega, 2012. aastal oli see nii ühel juhul 4,5-st.
Avastatud rikkumiste puhul oli 42,69 % juhtudel tegemist kõige rängemat liiki rikkumisega. Kokku kõrvaldati seega 2012. aastal kasutusest 8875 sõidukit.
Kokkuvõtlikult kohaldatakse ELis ohtlike kaupade veo suhtes ühtseid eeskirju. Nendega samaväärseid eeskirju kasutatakse ka paljudes ELi mittekuuluvates riikides. Siiski tuleb aastas ligi 150 000 tehtavast kontrollist 32 000 juhul teha järeldus, et vedu ei vasta kohustuslikele ohutusnõuetele.
Liikmesriikide poolt teatatud rikkumiste suur arv võib aga tuleneda ka nende sihtotstarbelisest kontrollipoliitikast, mille eesmärk on avastada kõige halvemate tulemustega veoettevõtjad ja karistada just neid, et olemasolevaid nappe vahendeid kõige tõhusamalt ära kasutada. See tähendab, et esitatud statistika ei esinda ELi ohtlike kaupade veo turgu täielikult, kuna tegelikult on see palju ohutum kui esitatud andmete põhjal tunduda võib.
Seda arvestades on komisjon koos asjaomaste ametiasutustega hakanud analüüsima võimalusi direktiivi lisade muutmiseks, et parandada liikmesriikides kontrollide ja karistuste kohta andmete kogumist ja esitamist.
«-»
- (1) EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35. Viimati muudetud komisjoni 13. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/112/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 95/50/EÜ (ELT L 367, 14.12.2004, lk 23).
- (2) Kõnealuse direktiivi artikli 9 lõige 1.
- (3) Kõnealuse direktiivi artikli 9 lõige 2.
- (4) KOM(2000) 517 (lõplik), 6.9.2000.
- (5) KOM(2005) 430 (lõplik), 15.9.2005.
- (6) KOM(2007) 795 (lõplik), 13.12.2007.
- (7) KOM(2010) 364 (lõplik), 7.7.2010.
- (8) COM(2013) 815 (final), 25.11.2013.
- (9) EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7.
- (10) Direktiivi on viimati muudetud komisjoni 9. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/111/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 94/55/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 25).
- (11) Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (muudetud), sõlmitud Genfis 30. septembril 1957 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (ÜRO-EMK) egiidi all.
- (12) ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.
- (13) Viimati muudetud komisjoni 21. novembri 2014. aasta direktiiviga 2014/103/EL, millega kolmandat korda kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) lisasid teaduse ja tehnika arenguga (ELT L 335, 22.11.2014, lk 15).
- (14) Komisjoni 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/112/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 95/50/EÜ (ELT L 367, 14.12.2004, lk 23).
- (15) Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta soovitus ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimist käsitlevate aruannete kohta (K(2011) 909 (lõplik)).
- (16) Riskikategooriate määratlus ja nende kategooriate alla kuuluvate rikkumiste kirjeldused on esitatud direktiivi 95/50/EÜ II lisas (muudetud direktiiviga 2004/112/EÜ).
- (17) Eurostati tabel „DS-073082“: Ohtlike kaupade veo aastamaht kaupade liigi ja tegevuse kaupa jaotatuna.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.3.2017
COM(2017) 112 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtset korda käsitleva nõukogu direktiivi 95/50/EÜ kohaldamise kohta liikmesriikides
I lisa
Kontrollide arvu, mittevastavuse ja I riskikategooria rikkumiste osakaalu muutumine
Täiendav teave käesoleva tabeli kohta on esitatud aruande punktis 7.
|
RIIK |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
|
|
BE |
Kontrollide arv |
5178 |
6033 |
5464 |
4188 |
4504 |
4001 |
4095 |
|
Mittevastavuse % |
17,671 % |
21,76 % |
22,16 % |
12,32 % |
17,94 % |
19,80 % |
19,88 % |
|
|
I riskikategooria % |
24,07 % |
37,49 % |
37,05 % |
26,42 % |
48,51 % |
42,93 % |
42,26 % |
|
|
BG |
Kontrollide arv |
28106 |
28455 |
7756 |
6203 |
5424 |
4237 |
3212 |
|
Mittevastavuse % |
0,71 % |
4,85 % |
0,81 % |
1,00 % |
0,59 % |
1,06 % |
0,72 % |
|
|
I riskikategooria % |
34,33 % |
27,78 % |
57,41 % |
55,74 % |
84,38 % |
31,11 % |
30,43 % |
|
|
CZ |
Kontrollide arv |
3977 |
3471 |
2816 |
2491 |
1932 |
1743 |
1640 |
|
Mittevastavuse % |
5,53 % |
6,60 % |
11,51 % |
11,92 % |
11,39 % |
10,27 % |
12,62 % |
|
|
I riskikategooria % |
21,36 % |
25,33 % |
17,59 % |
55,74 % |
25,00 % |
21,79 % |
30,92 % |
|
|
DK |
Kontrollide arv |
755 |
721 |
604 |
646 |
531 |
323 |
675 |
|
Mittevastavuse % |
58,15 % |
61,44 % |
57,12 % |
58,98 % |
50,28 % |
0,31 % |
34,67 % |
|
|
I riskikategooria % |
38,27 % |
35,21 % |
38,26 % |
35,43 % |
35,58 % |
83,00 % |
71,79 % |
|
|
DE |
Kontrollide arv |
79664 |
62085 |
67356 |
58270 |
55195 |
55344 |
49851 |
|
Mittevastavuse % |
22,69 % |
23,64 % |
21,69 % |
27,02 % |
25,52 % |
24,44 % |
26,23 % |
|
|
I riskikategooria % |
48,14 % |
45,23 % |
49,96 % |
49,55 % |
47,65 % |
48,65 % |
50,97 % |
|
|
EE |
Kontrollide arv |
117 |
152 |
154 |
44 |
73 |
14 |
34 |
|
Mittevastavuse % |
46,15 % |
39,47 % |
50,00 % |
25,00 % |
17,81 % |
42,86 % |
50,00 % |
|
|
I riskikategooria % |
25,93 % |
30,00 % |
25,97 % |
45,45 % |
53,85 % |
66,67 % |
76,47 % |
|
|
IE |
Kontrollide arv |
783 |
892 |
751 |
674 |
437 |
370 |
296 |
|
Mittevastavuse % |
38,19 % |
28,36 % |
26,23 % |
24,93 % |
21,28 % |
25,68 % |
23,31 % |
|
|
I riskikategooria % |
13,71 % |
25,20 % |
33,33 % |
12,64 % |
35,48 % |
23,16 % |
37,68 % |
|
|
EL |
Kontrollide arv |
1202 |
413 |
1094 |
650 |
757 |
596 |
437 |
|
Mittevastavuse % |
3,83 % |
10,65 % |
3,93 % |
5,54 % |
0,53 % |
0,17 % |
0,23 % |
|
|
I riskikategooria % |
69,57 % |
61,36 % |
55,81 % |
30,56 % |
75,00 % |
100,00 % |
100,00 % |
|
|
ES |
Kontrollide arv |
42771 |
40782 |
36004 |
19707 |
9480 |
10382 |
9635 |
|
Mittevastavuse % |
0,27 % |
10,63 % |
11,44 % |
29,60 % |
67,90 % |
56,88 % |
49,77 % |
|
|
I riskikategooria % |
63,64 % |
65,28 % |
64,82 % |
75,63 % |
67,07 % |
58,54 % |
46,24 % |
|
|
FR |
Kontrollide arv |
6572 |
5788 |
6178 |
6930 |
7546 |
7345 |
7746 |
|
Mittevastavuse % |
21,67 % |
16,48 % |
16,48 % |
14,68 % |
13,86 % |
13,41 % |
13,16 % |
|
|
I riskikategooria % |
24,30 % |
25,05 % |
29,08 % |
28,32 % |
28,30 % |
27,31 % |
26,50 % |
|
|
|
Kontrollide arv |
– |
– |
– |
– |
243 |
394 |
484 |
|
HR |
Mittevastavuse % |
– |
– |
– |
– |
22,22 % |
13,96 % |
20,87 % |
|
|
I riskikategooria % |
– |
– |
– |
– |
12,96 % |
16,36 % |
16,83 % |
|
IT |
Kontrollide arv |
4960 |
5180 |
6253 |
6260 |
6235 |
4789 |
3120 |
|
Mittevastavuse % |
16,73 % |
16,16 % |
13,58 % |
11,04 % |
5,21 % |
4,34 % |
5,00 % |
|
|
I riskikategooria % |
17,33 % |
15,85 % |
14,65 % |
14,18 % |
26,77 % |
25,96 % |
29,49 % |
|
|
CY |
Kontrollide arv |
224 |
232 |
168 |
188 |
88 |
80 |
42 |
|
Mittevastavuse % |
1,34 % |
1,72 % |
1,19 % |
1,60 % |
2,27 % |
22,50 % |
28,57 % |
|
|
I riskikategooria % |
0,00 % |
0,00 % |
0,00 % |
0,00 % |
0,00 % |
5,56 % |
0,00 % |
|
|
LV |
Kontrollide arv |
1230 |
996 |
703 |
89 |
197 |
182 |
259 |
|
Mittevastavuse % |
7,15 % |
10,14 % |
8,25 % |
15,73 % |
19,29 % |
20,88 % |
10,81 % |
|
|
I riskikategooria % |
56,82 % |
59,41 % |
55,17 % |
78,57 % |
60,53 % |
63,16 % |
53,57 % |
|
|
LT |
Kontrollide arv |
529 |
487 |
491 |
560 |
531 |
577 |
610 |
|
Mittevastavuse % |
17,01 % |
18,07 % |
21,59 % |
6,07 % |
9,60 % |
13,00 % |
13,61 % |
|
|
I riskikategooria % |
6,67 % |
15,91 % |
16,04 % |
7,41 % |
21,57 % |
10,67 % |
26,51 % |
|
|
LU |
Kontrollide arv |
210 |
293 |
233 |
341 |
222 |
186 |
98 |
|
Mittevastavuse % |
59,05 % |
50,51 % |
48,50 % |
57,77 % |
52,25 % |
37,10 % |
46,94 % |
|
|
I riskikategooria % |
44,35 % |
6,08 % |
5,31 % |
0,00 % |
3,45 % |
2,90 % |
4,35 % |
|
|
HU |
Kontrollide arv |
27225 |
15613 |
4158 |
1589 |
6184 |
6588 |
9692 |
|
Mittevastavuse % |
3,49 % |
5,72 % |
3,42 % |
4,85 % |
22,93 % |
6,27 % |
3,96 % |
|
|
I riskikategooria % |
30,77 % |
29,56 % |
34,18 % |
17,74 % |
4,51 % |
32,20 % |
42,45 % |
|
|
MT |
Kontrollide arv |
81 |
76 |
79 |
78 |
77 |
78 |
72 |
|
Mittevastavuse % |
54,32 % |
67,11 % |
63,29 % |
69,23 % |
63,64 % |
51,28 % |
81,94 % |
|
|
I riskikategooria % |
25,00 % |
21,57 % |
42,00 % |
24,07 % |
12,24 % |
15,00 % |
38,98 % |
|
|
NL |
Kontrollide arv |
4820 |
5717 |
4068 |
5480 |
4023 |
3451 |
2956 |
|
Mittevastavuse % |
17,45 % |
10,02 % |
28,61 % |
30,99 % |
30,75 % |
30,48 % |
14,14 % |
|
|
I riskikategooria % |
60,57 % |
55,79 % |
59,39 % |
53,86 % |
97,49 % |
132,41 % |
353,11 % |
|
|
AT |
Kontrollide arv |
6883 |
9824 |
10220 |
11300 |
11966 |
11676 |
13851 |
|
Mittevastavuse % |
35,70 % |
30,99 % |
28,72 % |
32,50 % |
30,32 % |
30,44 % |
27,10 % |
|
|
I riskikategooria % |
23,40 % |
20,70 % |
21,87 % |
20,40 % |
19,38 % |
17,45 % |
16,49 % |
|
|
PL |
Kontrollide arv |
14438 |
19537 |
20324 |
16363 |
19940 |
23607 |
22838 |
|
Mittevastavuse % |
7,60 % |
6,68 % |
5,32 % |
6,17 % |
3,08 % |
3,81 % |
4,22 % |
|
|
I riskikategooria % |
14,65 % |
19,03 % |
23,39 % |
27,68 % |
36,59 % |
36,89 % |
35,41 % |
|
|
PT |
Kontrollide arv |
425 |
566 |
1065 |
601 |
657 |
834 |
633 |
|
Mittevastavuse % |
58,35 % |
33,75 % |
29,67 % |
40,72 % |
29,68 % |
27,82 % |
44,39 % |
|
|
I riskikategooria % |
50,81 % |
41,88 % |
41,14 % |
41,11 % |
49,74 % |
61,64 % |
45,20 % |
|
|
RO |
Kontrollide arv |
5257 |
5969 |
7352 |
11525 |
2417 |
4528 |
5516 |
|
Mittevastavuse % |
4,13 % |
2,31 % |
3,99 % |
3,64 % |
4,43 % |
5,96 % |
4,82 % |
|
|
I riskikategooria % |
32,82 % |
25,16 % |
29,69 % |
29,36 % |
16,82 % |
23,70 % |
27,44 % |
|
|
SI |
Kontrollide arv |
291 |
315 |
253 |
601 |
1548 |
1878 |
1494 |
|
Mittevastavuse % |
48,11 % |
46,03 % |
39,53 % |
5,99 % |
2,45 % |
2,29 % |
3,48 % |
|
|
I riskikategooria % |
28,57 % |
38,62 % |
36,00 % |
38,89 % |
57,89 % |
46,51 % |
46,15 % |
|
|
SK |
Kontrollide arv |
351 |
572 |
561 |
194 |
217 |
2302 |
3531 |
|
Mittevastavuse % |
2,28 % |
12,41 % |
16,40 % |
0,52 % |
1,38 % |
0,13 % |
0,08 % |
|
|
I riskikategooria % |
75,00 % |
4,23 % |
4,35 % |
0,00 % |
0,00 % |
0,00 % |
0,00 % |
|
|
FI |
Kontrollide arv |
3353 |
3589 |
3273 |
3100 |
3073 |
2302 |
2434 |
|
Mittevastavuse % |
41,10 % |
34,35 % |
32,26 % |
30,03 % |
27,43 % |
27,15 % |
25,43 % |
|
|
I riskikategooria % |
12,48 % |
12,09 % |
10,21 % |
11,08 % |
12,22 % |
17,44 % |
17,61 % |
|
|
SE |
Kontrollide arv |
4049 |
3733 |
4076 |
4929 |
6903 |
7147 |
5332 |
|
Mittevastavuse % |
20,87 % |
16,98 % |
18,84 % |
20,15 % |
15,89 % |
15,49 % |
21,85 % |
|
|
I riskikategooria % |
21,42 % |
19,24 % |
22,01 % |
17,15 % |
19,78 % |
17,89 % |
23,78 % |
|
|
UK |
Kontrollide arv |
9181 |
7251 |
8427 |
4277 |
2962 |
3217 |
2765 |
|
Mittevastavuse % |
36,99 % |
41,26 % |
22,99 % |
38,23 % |
37,31 % |
25,46 % |
58,34 % |
|
|
I riskikategooria % |
29,68 % |
17,88 % |
19,05 % |
16,64 % |
22,35 % |
20,51 % |
11,41 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
EL |
Kontrollide arv |
252632 |
228742 |
199881 |
167340 |
153362 |
157455 |
150348 |
|
Mittevastavuse % |
13,67 % |
15,80 % |
16,54 % |
21,39 % |
22,12 % |
20,08 % |
20,80 % |
|
|
I riskikategooria % |
40,29 % |
37,16 % |
42,10 % |
44,04 % |
44,15 % |
45,00 % |
42,65 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
NO |
Kontrollide arv |
712 |
767 |
515 |
617 |
563 |
755 |
793 |
|
Mittevastavuse % |
25,70 % |
22,16 % |
20,97 % |
25,12 % |
25,75 % |
34,70 % |
35,31 % |
|
|
I riskikategooria % |
19,13 % |
17,65 % |
29,63 % |
31,21 % |
26,90 % |
25,19 % |
25,00 % |
|
II lisa
Kontrollide sagedus miljoni tonnkilomeetri kohta
Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on esitatud aruande punktis 8.1.
III lisa
Kontrollide jaotus päritolukoha järgi
Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on esitatud aruande punktis 8.2.
|
Liikmesriik |
EL |
ELi mittekuuluv riik |
IV lisa
Eeskirjadele mittevastavate veoühikute osakaal
Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on esitatud aruande punktis 8.3.
V lisa – Eeskirjadele mittevastavate veoühikute jaotus päritolukoha järgi
Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on esitatud aruande punktis 8.4.
|
Liikmesriik |
EL |
ELi mittekuuluv riik |
VI lisa
Eeskirjadele mittevastavate veoühikute kasutusest kõrvaldamise osakaal
Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on esitatud aruande punktis 8.5.
VII lisa
Jaotus riskikategooriate järgi
Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on esitatud aruande punktis 8.6.
|
I kat |
II kat |
III kat |
VIII lisa – Jaotus karistusliikide kaupa
Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on esitatud aruande punktis 8.7.
|
Hoiatus |
Trahv |
Muud |
IX lisa
Ohtlike kaupade aastane autokaubavedu (miljonites tonnkilomeetrites)
|
Täiendav teave käesoleva tabeli kohta on esitatud aruande punktis 6. |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
|
EL 28 |
: |
: |
81 024 |
80 803 |
73 945 |
75 024 |
|
EL 27 |
77 688 |
78 625 |
80 491 |
80 292 |
73 462 |
74 523 |
|
BE |
1 832 |
1 853 |
1 973 |
1 985 |
2 124 |
1 694 |
|
BG |
735 |
347 |
665 |
928 |
958 |
684 |
|
CZ |
1 050 |
1 669 |
1 787 |
1 393 |
1 281 |
1 567 |
|
DK |
1 015 |
772 |
730 |
767 |
760 |
690 |
|
DE |
12 961 |
12 853 |
13 028 |
12 773 |
12 958 |
12 912 |
|
EE |
82 |
171 |
189 |
133 |
163 |
172 |
|
IE |
530 |
379 |
419 |
443 |
476 |
355 |
|
EL |
3 283 |
2 708 |
1 989 |
2 268 |
1 169 |
1 010 |
|
ES |
11 253 |
11 643 |
11 908 |
11 833 |
10 626 |
11 718 |
|
FR |
7 755 |
7 325 |
7 785 |
8 900 |
8 158 |
7 976 |
|
HR |
493 |
481 |
533 |
511 |
483 |
501 |
|
IT |
11 270 |
11 342 |
9 556 |
8 313 |
8 037 |
7 358 |
|
CY |
169 |
184 |
194 |
167 |
181 |
147 |
|
LV |
215 |
114 |
234 |
219 |
213 |
227 |
|
LT |
308 |
283 |
324 |
392 |
386 |
534 |
|
LU |
359 |
413 |
482 |
581 |
700 |
839 |
|
HU |
1 241 |
1 049 |
1 032 |
883 |
997 |
1 023 |
|
MT (1) |
: |
: |
: |
: |
: |
: |
|
NL |
2 408 |
3 432 |
2 749 |
2 232 |
1 342 |
957 |
|
AT |
1 082 |
1 083 |
1 144 |
928 |
946 |
933 |
|
PL |
5 697 |
5 880 |
6 848 |
6 801 |
7 024 |
8 778 |
|
PT |
1 480 |
938 |
1 143 |
715 |
973 |
946 |
|
RO |
2 250 |
1 369 |
1 182 |
1 453 |
1 704 |
1 664 |
|
SI |
668 |
607 |
842 |
637 |
552 |
724 |
|
SK |
278 |
498 |
361 |
289 |
228 |
329 |
|
FI |
1 640 |
2 169 |
1 535 |
1 357 |
1 426 |
1 423 |
|
SE |
1 162 |
1 387 |
1 304 |
1 251 |
1 064 |
1 283 |
|
UK |
6 965 |
8 157 |
11 087 |
12 653 |
9 017 |
8 583 |
|
NO |
976 |
1 321 |
778 |
1 319 |
1 141 |
1 029 |
|
CH |
848 |
794 |
506 |
833 |
749 |
812 |
1) Malta: erand määruse (EL) nr 70/2012 sätetest.
Allikas: Eurostat (online-andmekood: road_go_ta_dg).
All