EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.2.2017

COM(2017) 84 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

ülemeremaadele ja -territooriumidele 11. Euroopa Arengufondi raames antud rahalise abi rakendamise kohta

Sissejuhatus

Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsusega 1 (edaspidi „ÜMTde assotsieerimise otsus“) kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTd), 2 nendega seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu vaheliste suhete õigusraamistik. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) 3 kohaselt on ÜMTde assotsieerimise otsuse eesmärk toetada ÜMTde säästvat arengut ja edendada liidu väärtusi maailmas.

ÜMTdele antakse rahalist abi peamiselt Euroopa Arengufondi (EAF) kaudu ning 11. EAFist eraldatavatest vahenditest on programmitöö perioodiks 2014–2020 ette nähtud 364,5 miljonit eurot 4 .

Kooskõlas ÜMTde assotsieerimise otsuse artikliga 91 tõstetakse selles aruandes esile 11. EAFist ÜMTdele eraldatud vahendite rakendamisel 2016. aastal tehtud edusamme.

11. EAFist ÜMTdele eraldatavad rahalised vahendid

11. EAFi raames ÜMTdele kättesaadavad vahendid jaotuvad kooskõlas ÜMTde assotsieerimise otsuse II lisaga järgmisteks eraldisteks:

229,5 miljonit eurot vahendite territoriaalseks (kahepoolseks) jaotuseks;

100 miljonit eurot piirkondlikule koostööle ja integratsioonile;

21,5 miljonit eurot humanitaar- ja hädaabi rahastamiseks või abi rahastamiseks eksporditulu kõikumise korral;

5 miljonit eurot intressitoetuste ja tehnilise abi rahastamiseks Euroopa Investeerimispanga ÜMTde investeerimisrahastust;

8,5 miljonit eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmetele kooskõlas ÜMTde assotsieerimise otsuse artikliga 81.

Kooskõlas ÜMTde assotsieerimise otsuses kehtestatud kriteeriumidega leitakse, et kuusteist ÜMTd on 11. EAFist eraldatavate vahendite territoriaalseks jaotuseks rahastamiskõlblikud 5 . Tuleb märkida, et Gröönimaad rahastatakse otse ELi üldeelarvest Gröönimaad käsitleva otsuse alusel 6 .

Piirkondlike programmide eesmärk on edendada sama piirkonna ühesuguste probleemide ja prioriteetidega ÜMTde koostööd. Vahendite piirkondliku jaotuse alusel rahastatavate meetmetega toetatakse nimetatud probleeme käsitlevate kõikehõlmavate piirkondlike programmide ja projektide arendamist ja rahastamist. ÜMTsid julgustatakse aktiivselt looma partnerlusi muude rahastamisallikate, sealhulgas Euroopa Liidu rahastamisvahenditega naabruses asuvate Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) ja/või kolmandate riikide ning ka ELi äärepoolseimate piirkondadega tehtava koostöö kaudu.

Programmitöö protsess 11. EAFi vahendite eraldamisel ÜMTdele

ÜMTde assotsieerimise otsusega 7 on ÜMTdele kehtestatud spetsiaalne programmitöö protsess. Erinevalt AKV riikidest ei ole programmitöö aluseks riiklikud soovituskavad, vaid üheetapiline protsess – programmidokumendi väljatöötamine. Dokument koosneb kahest osast: a) ELi reageerimisstrateegiast (A osa) ja b) tegevusdokumendist (B osa). 

Iga ÜMTde programmidokument, mis sisaldab nii strateegilisi suunitlusi kui ka programmi üksikasjalikku kirjeldust, kiidetakse heaks vaid ühe komisjoni ametliku otsusega. See tähendab, et programmidokumenti ei saa võtta vastu enne, kui strateegia ja tegevusdokument on välja töötatud ja ametlikult kokku lepitud. Eelarvetoetus on eelistatuim territoriaalsete eraldiste rakendamise viis ÜMTdes.

ÜMTdel lasub põhivastutus programmidokumentide koostamise, sealhulgas strateegiate aluseks olevate prioriteetide kehtestamise ja vajaliku kohaliku konsulteerimise tagamise eest. ÜMTde palvel on neile programmitöö protsessi ajal pakutud tehnilist abi vastavalt ÜMTde assotsieerimise otsuse artiklile 81.

Toimunud konsultatsioonid

ÜMTd ja Euroopa Komisjon (nii peakorteri kui ka delegatsioonide tasandil) on alates programmitöö algusest pidanud laiaulatuslikke konsultatsioone.

ÜMTdega seotud programmitöö käivitati 12. ÜMTde ja ELi foorumil 2013. aasta detsembris pärast seda, kui ÜMTde assotsieerimise otsus ja selle finantsraamistik olid vastu võetud. Euroopa Komisjon tutvustas rahaeraldiste soovituslikku jaotust ja programmitöö juhiseid ÜMTdele ja liikmesriikidele, kellega ÜMTd on seotud, ning alustas konsultatsiooniprotsessi, et leppida kokku võimalikud koostöövaldkonnad.

Alates sellest ajast on Euroopa Komisjon ÜMTsid aktiivselt toetanud kogu programmitöö protsessi ajal, rahastades ja/või toetades seminaride, õpikodade ja konverentside korraldamist, et määrata kindlaks ühised prioriteedid ja eesmärgid.

Novembris 2014 korraldati Vaikse ookeani piirkonnas ja veebruaris 2015 Kariibi mere piirkonnas kaks piirkondlikku ÜMTde konverentsi, kus edendati piirkondlikku koostööd muude kui ÜMTdega ning tehti edusamme kahe piirkondliku programmi kesksete valdkondade (ja nende allsektorite) kindlaksmääramises ÜMTde kaupa (kliimamuutused ja elurikkus Vaikse ookeani piirkonnas ning säästev energia ja merekeskkonna elurikkus Kariibi mere piirkonnas). Nende konverentside tulemuste alusel korraldati 2016. aastal mitu õpikoda ja kohtumist eri osapoolte vahelise dialoogi lihtsustamiseks ning programmitöö protsessi edendamiseks.

Kariibimere piirkonna ÜMTdele korraldati veebruaris ja septembris 2016 kaks piirkondlikku konsultatiivkohtumist, mille tulemusena tehti edusamme Kariibi mere piirkondliku programmi väljavalimisetapil. Kolmas konsultatiivkohtumine toimub kavakohaselt 2017. aasta alguses ning selle eesmärk on programmi lõplik vormistamine. Lisaks sellele toimus 2016. aasta veebruaris 11. EAFi teemaprogrammi käsitlev õpikoda, kus ÜMTdel õnnestus saavutada üldine konsensus kahe keskse valdkonna (säästev energia ja kliimamuutus, sh katastroofiohu vähendamine) peamiste prioriteetide osas.

Laiaulatuslikke konsultatsioone peeti ka Vaikse ookeani piirkonna ÜMTdega. Konsultatsioonide tulemusena edendati programmitööd ja kaaluti võimalusi piirkondliku integratsiooni ja koostöö parandamiseks AKV naaberriikidega. Selleteemalised konsultatsioonid jätkuvad, et paremini uurida ja määratleda AKV piirkondliku programmi ning Vaikse ookeani piirkonna ÜMT programmi võimalikke sünergiaid.

Tänu ÜMTde assotsieerimise otsusega loodud assotsieerimisfoorumitele edenes ka arutelu strateegiliste prioriteetide teemal. Tehnilisel tasandil korraldati 2016. aastal neli kolmepoolset kohtumist komisjoni, ÜMTde esindajate ja seotud liikmesriikide vahel, et pakkuda võimalust komisjoni, ÜMTde ja liikmesriikide esindajate vaheliseks dialoogiks.

2016. aasta juunis kohtus keskkonna- ja kliimamuutuste alane partnerlustöörühm, kes keskendus temaatilise programmi säästva energia komponendile ning kinnitas ÜMTde pühendumust selle valdkonnaga tegelemisel. Partnerlustöörühma kohtumine korraldati paralleelselt teise säästva energia alase tippkohtumisega ning kooskõlas selle tulemustega. Tippkohtumisel osalesid ÜMTde energeetikaministrid, mis tagas kõrgetasemelise poliitilise heakskiidu.

Veebruaris 2016 korraldati poliitilisel tasandil 14. ÜMT-ELi foorum, mis tugines 2015. aastal toimunud 13. ÜMT-ELi foorumi järeldustele. Foorumil käsitleti ühist huvi pakkuvaid olulisi teemasid, nagu kliimamuutus ja investeeringute ja majanduskasvu võimalused ÜMTdes, ning kinnitati vastastikust pühendumist nendele teemadele. Lisaks sellele rõhutati vajadust leida ühine lähenemisviis lahenduste otsimisele. Foorumi tulemused toetasid otseselt temaatilisi ja piirkondlikke programme.

Euroopa Liit ning 22 ülemeremaad ja -territooriumi allkirjastasid ühisdeklaratsiooni tugevdatud koostöö kohta säästva energia valdkonnas, 8 tugevdades sellega seoseid ÜMTde energiapoliitika alaste kohustuste ning Euroopa Liidu poolt 11. Euroopa Arengufondist antava toetuse vahel. Ühisdeklaratsiooni allkirjastamisega kinnitasid ÜMTd oma pühendumust täita kohustusi, mis on kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul saavutatud ülemaailmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppega. Seda pühendumust taaskinnitati ÜMTde energeetikaministrite teisel tippkohtumisel 2016. aasta juunis.

14. ÜMTde ja ELi foorumi järel korraldati kolmepoolsed kohtumised komisjoni, ÜMTde territoriaalsete/piirkondlike eelarvevahendite käsutajate ja seotud liikmesriikide vahel. Nendel kohtumistel käsitleti programmitöö ja rahaliste vahendite rakendamisega seotud võimalikke küsimusi ning tehti konkreetseid plaane järgmiste sammude kohta üksikute ÜMTdega ning ka piirkondlikul tasandil.

Olukord 2016. aastal

2015. aastal määrati kindlaks programmide strateegiline suunitlus ning tehti ettepanekud kõikide programmide kesksete valdkondade kohta. Tänu sellele saavutati 2016. aastal suuri edusamme programmide väljavalimisetapis ja nende vormistamises.

Sellega seoses tasub meenutada, et territoriaalsete vahendite saamiseks välja pakutud kesksed valdkonnad hõlmavad eeskätt põhiteemasid, mille hulka kuuluvad üldjoontes

keskkonnateemad, kliimamuutused, taastuvenergia ja katastroofiohu vähendamine (viis ÜMTd 16st; summa moodustab 21 % kogu 11. EAFi soovituslikest territoriaalsetest eraldistest);

sotsiaalne areng (noored) või tööhõive / kutsealane kaasamine ja haridus / kutseõpe (viis ÜMTd 16st, summa moodustab 33 % kogu 11. EAFi soovituslikest territoriaalsetest eraldistest);

säästev turism (kolm ÜMTd 16st, summa moodustab 26 % kogu 11. EAFi soovituslikest territoriaalsetest eraldistest);

ühenduvus ja juurdepääsetavus / digitaalne areng (kolm ÜMTd 16st, summa moodustab 20 % kogu 11. EAFi soovituslikest territoriaalsetest eraldistest).

Piirkondlike programmide puhul on ettepanekud kesksete valdkondade kohta järgmised:

Kariibi mere piirkond: säästev energia ja merekeskkonna elurikkus;

Vaikse ookeani piirkond: keskkond ja loodusvarade säästev majandamine. Allsektorid: a) kliimamuutused ja b) elurikkus;

India ookeani piirkond: maismaa- ja merealade ökosüsteemi vaatlemine, majandamine ja kaitse;

temaatiline programm (kõik ÜMTd): loodusvarade säästev kasutamine. Allsektorid: a) kliimamuutused, sealhulgas katastroofiohu vähendamine, ja b) säästev energia.

Neid prioriteete ühendab säästva arengu eesmärk ja seega hõlmavad nad arenguvaldkonna kolme alustala – majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset, mida on rõhutatud ÜMTde assotsieerimise otsuse eesmärkides.

Territoriaalsete eraldiste rakendamise viisiks on enamik ÜMTsid pakkunud eelarvetoetuse, mis mitmel juhul kujutab endast teretulnud muutust võrreldes varem kasutatud projekti rakendamise viisidega, eeskätt Bonaire, Curaçao, Prantsuse Polüneesia, Saba, Sint Eustatiuse ning Wallise ja Futuna puhul. Komisjon on toetanud eelarvetoetusprogramme korrapärase dialoogi kaudu ja andnud vajaduse korral sihtotstarbelist tehnilist abi (nt hinnanud eelarvetoetuse rahastamiskõlblikkust või lisanud 11. EAFi programmidesse eraldise tehnilise abi jaoks, et edendada suutlikkuse suurendamist ja aidata kohalikel omavalitsustel 11. EAFi rakendada).

2016. aastal võeti tehniline abi täiel määral kasutusse, et toetada riiklike ja piirkondlike eelarvevahendite käsutajaid programmitöö protsessis kooskõlas ÜMTde assotsieerimise otsuse artikliga 81. 2016. aasta lõpuks oli tehtud tehnilise abi lepinguid või uuringuid ÜMTde valdkonnapõhiste strateegiate määratlemiseks või ÜMTde eelarvetoetuse saamise kõlblikkuse kindlakstegemiseks kogumahus 2,71 miljonit eurot.

Piirkondlikul tasandil on kuueteistkümnest programmist kümne puhul olemas ühtne strateegia ja need on läbinud väljavalimisetapi (Anguilla, Falklandi saared, Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Pitcairn, Saba, Sint Eustatius, Saint Pierre ja Miquelon, Turks ja Caicos, Wallis ja Futuna). Kuus programmi on edukalt läbinud vormistamise etapi (Anguilla, Saba, Sint Eustatius, Saint Pierre ja Miquelon, Turks ja Caicos ning Uus-Kaledoonia).

Neli neist kuuest programmist on ametlikult vastu võetud: i) komisjoni otsus, mis käsitleb 11. EAFi programmidokumenti Saint Pierre’i ja Miqueloni kohta, võeti vastu septembris 2016, ning ii) komisjoni otsused, mis käsitlevad programmidokumente Saba, St. Eustatiuse ning Turksi ja Caicose kohta, võeti vastu detsembris 2016.

Programmidokumendi Saint Pierre’i ja Miqueloni kohta allkirjastasid 13.oktoobril 2016 Brüsselis volinik Mimica ja president Artano. Sellele järgnenud Euroopa Komisjoni missioon Saint Pierre’i ja Miqueloni 2016. aasta oktoobris andis võimaluse poliitiliseks dialoogiks ja lihtsustas esimese, 7 miljoni euro suuruse väljamaksega seotud dokumentide ettevalmistamist. Väljamakse tehti detsembris 2016.

Piirkondlikul tasandil jätkub Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkondlike programmide väljavalimisetapp.

2017. aasta jätkatakse 2016. aastal tehtud tööd. 2017. aasta on ELi-ÜMTde partnerluse jaoks äärmiselt oluline, kuna mõlemad osapooled on võtnud kohustuse võtta aasta esimesel poolel vastu mitu muud 11. EAFi programmi.

Euroopa Investeerimispank (EIP)

EIP haldab ÜMTde investeerimisrahastut 9 , mille eesmärk on rahastada intressitoetusi ja tehnilist abi (5 miljonit eurot 11. EAFi ÜMTdele eraldatud rahastusest). 600 000 eurot sellest summast on kasutatud Tahitil (Prantsuse Polüneesias) võetud meetmete intressitoetusteks.

ÜMTde assotsieerimise otsuses nähakse ette ka EIP-poolne lisarahastamine tema enda omavahenditest (kuni 100 miljoni euro ulatuses ajavahemikul 2014–2020). 

EIP sõlmis 2015. aastal ÜMTdele suunatud omavahendite 10 alusel ühe laenulepingu Uus-Kaledooniaga, pakkudes 20 miljoni euro suurust investeerimislaenu uue haigla ehitamiseks, millest saaks kogu piirkonna juhtiv haigla ning mis asendaks nelja olemasolevat haiglat. Projekt viiakse läbi tihedas koostöös Prantsusmaa arenguagentuuriga (Agence Française de Developpement). Pärast seda, kui kõik liikmesriigid olid garantiilepingu ratifitseerimise lõpetanud, maksti laen 1. septembril 2016 täies mahus välja.

Tulevikuplaanid

ÜMTde jaoks on oluline jätkata head tööd kogu 2017. aasta vältel, et viia edukalt lõpule piirkondliku programmitöö protsess ning teha kiireid ja tõhusaid edusamme piirkondlike eraldiste kavandamisel, muu hulgas tõhusama koordineerimise kaudu.

See aasta on oluline ka ÜMTdega tehtava ELi arengukoostöö täiendava analüüsimise seisukohast, võttes arvesse 11. EAFi tulemuste hindamist. Nimetatud hinnang avaldatakse eeldatavasti 2017. aasta alguses.

(1)

 Nõukogu otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta.

(2)

ELi ülemeremaad ja territooriumid on Gröönimaa, Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad, Prantsuse Polüneesia, Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad, Wallis ja Futuna, Saint-Pierre ja Miquelon, Saint-Barthélemy, Aruba, Bonaire, Curaçao, Saba, Sint Eustatius, Sint Maarten, Anguilla, Kaimanisaared, Falklandi saared, Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared, Montserrat, Pitcairn, Saint Helena ja sõltkonnad (praeguse nimega Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha), Briti Antarktise ala, Briti India ookeani ala, Turks ja Caicos, Briti Neitsisaared ja Bermuda.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu neljas osa (C 326/47, 26.10.2012).

(4)

Sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV–ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1).

(5)

 Aruande 1. lisas on esitatud loetelu soovituslikest territoriaalsetest ja piirkondlikest üksikeraldistest.

(6)

Nõukogu otsusega 2014/137/EL, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid, eraldatakse liidu ja Gröönimaa vaheliseks koostööks ühiste huvide valdkonnas 2014.–2020. aastaks 217,8 miljonit eurot.

(7)

ÜMTde assotsieerimise otsuse neljas osa.

(8)

ELi ning ülemeremaade ja territooriumide (Gröönimaa, Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia, Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad, Wallis ja Futuna, Saint-Barthélemy, Saint-Pierre ja Miquelon, Aruba, Bonaire, Curaçao, Saba, Sint Eustatius, Sint Maarten, Anguilla, Kaimanisaared, Falklandi saared, Montserrat, Pitcairn, Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha, Turks ja Caicos, Briti Neitsisaared ja Bermuda) ühisdeklaratsioon tugevdatud koostöö kohta säästva energia valdkonnas

(9)

Asutatud nõukogu otsuse 2001/822/EÜ IIC lisa kohaselt EAFi vahenditest majanduslikult tasuva ettevõtluse edendamiseks.

(10)

Taastuvenergia ja IKT valdkonnas jätkatakse kahe programmi rakendamist, mille kogumaht on 60 miljonit eurot.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.2.2017

COM(2017) 84 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

ülemeremaadele ja -territooriumidele 11. Euroopa Arengufondi raames antud rahalise abi rakendamise kohta

Lisa

1)Komisjoni 2016. aastal vastuvõetud otsused

2)11. EAFist territoriaalse jaotuse alusel eraldatavate soovituslike vahendite jaotus ja esitatud kesksed valdkonnad – komisjoni vastuvõetavad otsused

a)11. EAFist territoriaalse jaotuse alusel eraldatavad soovituslikud vahendid

b)11. EAFist jaotatavad soovituslikud piirkondlikud vahendid

3)11. EAFi tehnilise koostöö rahastu (TCF)

ÜMTde assotsieerimise otsuses nähakse ette üldised summad, mis on eraldatud territoriaalsetele ja piirkondlikele programmidele ning tehnilise abi andmiseks.

Konkreetsete territoriaalsete eraldiste soovituslikul jaotamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti taset, eelmistest Euroopa Arengufondidest eraldatud summasid ja ÜMTde geograafilisest eraldatusest tulenevaid probleeme, nagu on sätestatud ÜMTde assotsieerimise otsuse artiklis 9.

Konkreetsete piirkondlike eraldiste soovituslik jaotamine kajastab vajadust kriitilise massi järele, et tagada mõju, ja vajadust edendada koostööd ÜMTde, äärepoolseimate piirkondade ja AKV riikide ning kolmandate riikide vahel, nagu on rõhutatud ÜMTde assotsieerimise otsuses.