EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.12.2016

COM(2016) 883 final

2016/0409(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit on viimasel kahel aastal tegelenud korraga selliste eraldiseisvate probleemidega nagu rände haldamine, ELi välispiiride integreeritud haldamine ning terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastane võitlus. Nende probleemide kindlaks lahendamiseks ning tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomiseks on väga oluline tulemuslik teabevahetus liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste ELi ametite vahel.

Schengeni infosüsteem (SIS) on kõige edukam vahend ELi ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide immigratsiooni-, politsei-, tolli- ja õigusasutuste tulemuslikuks koostööks. Sellistel liikmesriikide pädevatel asutustel nagu politsei, piirivalve ja toll peab olema juurdepääs kvaliteetsele teabele nende kontrollitavate isikute või esemete kohta ning selged juhised selle kohta, mida iga juhtumi korral teha tuleb. Selline suuremahuline infosüsteem on Schengeni koostöö keskmes ja mängib otsustavat rolli Schengeni alal inimeste vaba liikumise edendamisel. See võimaldab pädevatel asutustel sisestada ja vaadata andmeid tagaotsitavate isikute kohta, isikute kohta, kellel ei ole võib-olla õigust ELi siseneda või ELis viibida, teadmata kadunud isikute – eelkõige laste – kohta ning esemete kohta, mis võivad olla varastatud, seadusevastaselt omandatud või kadunud. SIS sisaldab lisaks konkreetset isikut või eset käsitlevale teabele ka pädevatele asutustele mõeldud selgeid juhiseid selle kohta, mida isiku või esemega pärast leidmist teha.

(1)komisjoni lubadus suurendada SISi lisaväärtust õiguskaitse jaoks, 7 et reageerida uutele ohtudele;

(2)viimasel kolmel aastal SISi rakendamisel tehtud töö tulemuste kindlustamine, millega kaasnevad keskse SISi tehnilised muudatused, et laiendada mõningaid olemasolevaid hoiatusteadete kategooriaid ja pakkuda uusi funktsioone;

(3)soovitused tehniliste ja menetluslike muudatuste kohta, mis tulenevad SISi põhjalikust hindamisest 8 ;

(4)SISi lõppkasutajate palvel tehtavad tehnilised parandused ning

(5)kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma 9 esialgsed järeldused andmekvaliteedi kohta.

ühtlustada paremini riiklikke SISi kasutamise menetlusi, eelkõige seoses terrorismiga seotud õigusrikkumistega ja lastega, kelle puhul on vanema poolt röövimise oht;

laiendada SISi ulatust, lisades olemasolevatele hoiatusteadetele uued biomeetriliste tunnuste elemendid;

teha tehnilisi muudatusi, et parandada turvalisust ja aidata vähendada halduskoormust, nähes ette kohustuslikud riiklikud koopiad ja ühised tehnilised rakendusstandardid;

käsitleda SISi täielikku algusest lõpuni kasutamist, hõlmates kesksed ja riiklikud süsteemid ning tagades lisaks selle, et lõppkasutajad saavad kõik andmed, mida neil on vaja ülesannete täitmiseks, ja et nad järgivad SISi andmete töötlemisel kõiki turvaeeskirju. 

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtete ning kehtivate ja tulevaste õigusaktidega

(1)Sisejulgeolek, mida rõhutatakse Euroopa julgeoleku tegevuskavas 13 ja komisjoni töös tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumisel, 14 et terrorikuritegusid ja muid raskeid kuritegusid tõkestada, avastada, uurida ja nende eest vastutusele võtta, võimaldades õiguskaitseasutustel töödelda selliste isikute isikuandmeid, keda kahtlustatakse terroriaktides või rasketes kuritegudes osalemises.

(2)Andmekaitse, pidades silmas, et käesoleva ettepanekuga tagatakse nende isikute põhiõiguste kaitse, kelle isikuandmeid SISis töödeldakse.

Käesolev ettepanek on ka tihedalt seotud kehtivate liidu õigusaktidega ja täiendab neid, nimelt järgmistes valdkondades.

(3)Euroopa piiri- ja rannikuvalve seoses selle juurdepääsuga SISile kavandatava ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) 15 puhul ning SISile juurdepääsu võimaldava tehnilise liidese pakkumiseks Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadele, tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmadele ja rändehalduse tugirühma liikmetele, et neil oleks oma volituste piires õigus pääseda juurde SISi sisestatud andmetele ja neid otsida.

(4)Europol, pidades silmas, et käesoleva ettepanekuga antakse Europolile lisaõigus pääseda oma volituste piires juurde SISi sisestatud andmetele ja neid otsida.

(5)Prüm, pidades silmas, et käesoleva ettepaneku sätted, millega võimaldatakse isikute tuvastamist sõrmejälgede (ning näokujutiste ja DNA-profiili) põhjal, täiendavad kehtivaid Prümi sätteid, 16 milles käsitletakse vastastikust piiriülest sidusjuurdepääsu määratud siseriiklikele DNA-andmebaasidele ja sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemidele.

Käesolev ettepanek on ka tihedalt seotud tulevaste liidu õigusaktidega ja täiendab neid, nimelt järgmistes valdkondades.

(6)Välispiiride haldamine. Ettepanek täiendab kavandatavat uut Schengeni piirieeskirjade põhimõtet, mis töötati välja terroristist välisvõitlejate probleemi tõttu ja mille kohaselt hakatakse kõigi reisijate, sealhulgas ELi kodanike kohta tegema Schengeni alale sisenemisel ja sealt väljumisel süstemaatilisi kontrolle asjakohaste andmebaaside põhjal.

(7)Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem. Ettepanekuga soovitakse arvesse võtta riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käsitlevat ettepanekut, milles kavandatakse sõrmejälgede ja näokujutiste kasutamist biomeetriliste tunnustena.

(8)ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS). Ettepanekus võetakse arvesse kavandatavat ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi, millega on ette nähtud ELis reisida kavatsevate kolmandate riikide kodanike põhjalik hindamine turvalisuse seisukohast, sealhulgas kontrollid SISis.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Erinev kohaldamine

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsusega 2007/533/JSK korraldas komisjon kolm aastat pärast keskse SIS II kasutuselevõtmist keskse SIS II ja liikmesriikidevahelise täiendava teabe kahe- ja mitmepoolse vahetamise üldise hindamise.

Hindamise tulemused tõid esile vajaduse muuta SISi õiguslikku alust, et reageerida paremini uutele julgeoleku- ja rändeprobleemidele. Näiteks tehti ettepanek käsitleda SISi algusest lõpuni kasutamise aspekti, reguleerides selle kasutamise lõppkasutajate poolt ja kehtestades ka lõppkasutajate rakenduste suhtes kohaldatavad andmeturbestandardid, et tugevdada terrorismivastase võitluse eemärgil süsteemi, nähes ette uue meetme, selgitada selliste laste seisundit, kelle puhul on oht, et vanemad võivad nad röövida, ning suurendada süsteemis kättesaadavate biomeetriliste tunnuste hulka.

Hindamise tulemused näitasid ka vajadust teha õiguslikke muudatusi, et parandada süsteemi tehnilist toimimist ja ühtlustada riiklikke protsesse. Kõnealuste meetmetega suurendataks SISi tõhusust ja tulemuslikkust selle kasutamise lihtsustamise ja tarbetu koormuse vähendamise teel. Kavandatud on lisameetmed andmekvaliteedi ja süsteemi läbipaistvuse parandamiseks ning selgemalt on kirjeldatud liikmesriikide ja eu-LISA aruandlusega seotud ülesandeid.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon konsulteeris ka liikmesriikide andmekaitseasutustega ja andmekaitse valdkonna SIS II järelevalve koordineerimisrühma liikmetega. Liikmesriigid jagasid oma kogemusi seoses andmesubjektide juurdepääsutaotlustega ja riiklike andmekaitseasutuste tööga, vastates selleks ette nähtud küsimustikule. Küsimustiku vastuseid 2015. aasta juunist on võetud käesoleva ettepaneku väljatöötamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

SISi tehniline hindamine (Kurt Salmon) 22

SIS II ülesehituse võimalike paranduste mõju hindamine IKT osas (Kurt Salmon) 23

SIS II ülesehituse võimalike paranduste mõju hindamine IKT osas – lõpparuanne, 10. november 2016 (Wavestone) 24

•Mõjuhinnang

Lisaks on komisjon korraldanud SISi põhjaliku hindamise, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 24 lõike 5, artikli 43 lõike 3 ja artikli 50 lõike 5 ning otsuse 2007/533/JSK artikli 59 lõike 3 ja artikli 66 lõike 5 kohaselt, ning avaldanud asjakohase komisjoni talituste töödokumendi. Põhjaliku hindamise tulemused (hindamisaruanne ja seonduv komisjoni talituste töödokument võeti vastu 21. detsembril 2016) on käesoleva ettepanekus sisalduvate meetmete aluseks.

•Põhiõigused ja andmekaitse

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

käsitletakse saavutatud tulemusi võrreldes eesmärkidega;

hinnatakse, kas süsteemi aluspõhimõtted on jätkuvalt kehtivad;

hinnatakse, kuidas määrust keskse SISi suhtes kohaldatakse;

hinnatakse keskse süsteemi turvalisust;

uuritakse mõjusid süsteemi edaspidisele toimimisele.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva ettepaneku ja SISi loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas käsitleva määruse ettepaneku ühised sätted

Üldsätted (artiklid 1–3)

SISi tehniline ülesehitus ja toimimisviisid (artiklid 4–14)

eu-LISA kohustused (artiklid 15–18)

Juurdepääsuõigus ja hoiatusteadete säilitamine (artiklid 43, 46, 48, 50 ja 51)

Üldised andmetöötlus- ja andmekaitse-eeskirjad (artiklid 53–70)

Järelevalve ja statistika (artikkel 71)

SISil on kõikjal Euroopas pädevates asutustes üle 2 miljoni lõppkasutaja ning see on äärmiselt laialt kasutatav ja tulemuslik teabe jagamise vahend. Käesolevad ettepanekud hõlmavad eeskirju, mis käsitlevad SISi toimimist algusest lõpuni, sealhulgas eu-LISA hallatava keskse SISi, riiklike süsteemide ja lõppkasutajate rakenduste kasutamist. Lisaks kesksele süsteemile ja riiklikele süsteemidele käsitletakse ka lõppkasutajate tehnilisi ja operatiivvajadusi.

Artikli 9 lõikes 2 on täpsustatud, et lõppkasutajad peavad saama oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid (eelkõige kõik andmed, mida on vaja andmesubjektide tuvastamiseks ja nõutava meetme võtmiseks). Sellega on nähtud ette ka ühine kava SISi rakendamiseks liikmesriikides, mis tagab kõigi riiklike süsteemide ühtlustamise. Artiklis 6 on sätestatud, et iga liikmesriik peab tagama, et SISi andmed on lõppkasutajatele pidevalt kättesaadavad, et maksimeerida operatiivset kasu rikete võimaluse vähendamise teel.

i)tuvastamiseks, kui isik on oma sõrmeotsi tahtlikult või tahtmatult kahjustanud. See võis toimuda eesmärgiga vältida tuvastamist või sõrmejälgede andmist või õnnetuse või raske manuaalse töö tulemusel. SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi tehnilisi eeskirju käsitleva arutelu käigus andis Itaalia teada märkimisväärsetest edusammudest selliste ebaseaduslike rändajate tuvastamisel, kes olid oma sõrmeotsi tuvastamise vältimiseks tahtlikult kahjustanud. Peopesajälgede võtmine Itaalia ametiasutuste poolt võimaldas nad tuvastada;

ii)latentsed jäljed kuriteopaikadest. Kahtlustatavad jätavad kuriteopaikadesse sageli jälgi, mis osutuvad peopesalt pärinevateks. Kahtlustatava saab tuvastada ainult peopesajälgede rutiinse võtmisega isikult õiguspäraselt sõrmejälgede võtmise käigus. Peopesajälg sisaldab tavaliselt ka sõrme alumise osa jälgi, mis on pööratud ja vajutatud sõrmejälgedelt sageli puudu, kuna nende võtmisel keskendutakse pigem sõrmeotstele ja ülemistele liigestele.

Näokujutiste kasutamine tuvastamisel tagab suurema kooskõla SISi ja kavandatud ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, elektrooniliste väravate ja iseteeninduspunktide vahel. Seda funktsiooni hakatakse kasutama ainult tavapäraste piiriületuste korral.

Kui sõrme- või peopesajäljed ei ole kättesaadavad, on artikli 22 lõike 1 punkti b kohaselt teadmata kadunud isikute, eelkõige laste puhul, kes tuleb paigutada kaitse alla, lubatud DNA-profiili kasutamine. Seda funktsiooni hakatakse kasutama ainult sõrmejälgede puudumise korral ja see on kättesaadav ainult vastava loaga kasutajatele. Selle sätte kohaselt on seega lubatud DNA-profiilide kasutamine teadmata kadunud isiku / lapse vanemate või õdede-vendade kaudu, et võimaldada riiklikel ametiasutustel asjaomane isik tuvastada ja tema asukoht kindlaks määrata. Liikmesriigid juba jagavad seda teavet üksteisega operatiivtasandil täiendava teabe vahetamise kaudu. Käesolev ettepanek kujutab endast selle tava õigusraamistikku, lisades selle SISi toimimise ja kasutamise õiguslikku alusesse ning kehtestades selged protsessid seoses asjaoludega, mille puhul kõnealust profiili kasutada võib.

Käesoleva otsusega laiendatakse selliseid isikuid käsitleva teabe liike (artikkel 20), kelle kohta on sisestatud hoiatusteade, hõlmamaks järgmist:

kas isik on seotud nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklite 1, 2 , 3 ja 4 kohaldamisalasse kuuluva tegevusega;

muud märkused isiku kohta; hoiatusteate põhjus;

isiku riikliku registreerimisnumbri ja registreerimiskoha andmed;

teadmata kadunud isiku juhtumi liigi kategooria (ainult artikli 32 kohased hoiatusteated);

isiku isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi andmed;

isiku isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi värvikoopia;

DNA-profiilid (ainult juhul, kui tuvastamiseks sobivad sõrmejäljed ei ole kättesaadavad).

näokujutised;

peopesajäljed;

isikut tõendavate dokumentide andmed;

ohvri aadress;

ohvri isa ja ema nimi.

andmesubjektide juurdepääsutaotlused:

ebatäpsete andmete parandamise ja ebaseaduslikult säilitatavate andmete kustutamise taotlused;

kohtule esitatud hagid;

kohtuasjad, kus kohus tegi otsuse taotleja heaks, ning

tähelepanekud, mis puudutavad selliste lõplike otsuste vastastikuse tunnustamise juhte, mille muude liikmesriikide kohtud või asutused on teinud hoiatusteate sisestanud riigi hoiatusteadete kohta.

2016/0409 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d, artikli 85 lõiget 1, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Schengeni infosüsteem (SIS) on oluline vahend Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete kohaldamisel. SIS on üks peamisi tasakaalustavaid meetmeid, mis aitab hoida kõrget turvalisuse taset Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, toetades piirivalve, politsei, tolliasutuste ja muude õiguskaitse- ja kohtuasutuste operatiivkoostööd kriminaalasjades.

(2)SIS loodi 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) 37 (Schengeni konventsioon) IV jaotise sätete alusel. Teise põlvkonna SISi (SIS II) väljatöötamine tehti komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001 38 ja nõukogu otsusele 2001/886/JSK 39 ning see loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 40 ja nõukogu otsusega 2007/533/JSK 41 . SIS II asendas Schengeni konventsiooni kohaselt loodud SISi.

(3)Komisjon korraldas kolm aastat pärast SIS II kasutuselevõttu süsteemi hindamise vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 24 lõikele 5, artikli 43 lõikele 5 ja artikli 50 lõikele 5 ning otsuse 2007/533/JSK artiklile 59 ja artikli 65 lõikele 5. Hindamisaruanne ja seonduv komisjoni talituste töödokument võeti vastu 21. detsembril 2016 42 . Osutatud dokumentides esitatud soovitusi tuleks käesolevas määruses asjakohaselt arvesse võtta.

(4)Käesolev määrus on SISi haldamiseks vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise 4. ja 5. peatüki kohaldamisalasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas, 43 on SISi haldamiseks vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise 2. peatüki kohaldamisalasse.

(5)Asjaolu, et SISi haldamiseks vajalik õiguslik alus koosneb eraldi vahenditest, ei mõjuta põhimõtet, et SIS on üks ühtne infosüsteem, mis peaks sellisena ka toimima. Seetõttu peaksid nende vahendite teatavad sätted olema identsed.

(6)On vaja täpsustada SISi eesmärke, tehnilist ülesehitust ja rahastamist, sätestada eeskirjad selle algusest lõpuni toimimise ja kasutamise kohta ning määrata kindlaks vastutus, süsteemi sisestatavate andmete kategooriad, andmete sisestamise eesmärgid, ja kriteeriumid, andmetele juurdepääsu omavad ametiasutused, biomeetriliste tunnuste kasutamine ja täiendavad andmetöötluseeskirjad.

(7)SIS koosneb kesksest süsteemist (keskne SIS) ja SISi andmebaasi täieliku või osalise koopiaga riiklikest süsteemidest. Kuna SIS on kõige olulisem teabevahetusvahend Euroopas, on vaja tagada selle pidev toimimine nii kesksel kui ka riiklikul tasandil. Seepärast peaks iga liikmesriik looma SISi andmebaasi osalise või täieliku koopia ja selle varusüsteemi.

(8)Olemas peab olema käsiraamat, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad teatava täiendava teabe vahetamise kohta seoses hoiatusteadetes nõutava meetmega. Iga liikmesriigi asutused (SIRENE bürood) peaksid tagama sellise teabe vahetamise.

(9)Selleks et täiendava teabe vahetamine hoiatusteadetes täpsustatud nõutava meetme kohta oleks jätkuvalt tõhus, on asjakohane tõhustada SIRENE büroode toimimist, täpsustades nõuded kättesaadavate vahendite, kasutajate koolitamise ja muudelt SIRENE büroodelt saadud päringutele vastamise aja kohta.

(10)SISi kesksete komponentide operatiivjuhtimisega tegeleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet 44 (edaspidi „amet“). Selleks et amet saaks eraldada keskse SISi operatiivjuhtimise kõiki aspekte hõlmavad vajalikud rahalised vahendid ja töötajad, tuleks käesolevas määruses sätestada üksikasjalikult selle ülesanded, eelkõige seoses täiendava teabe vahetamise tehniliste aspektidega.

(11)Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust SISi sisestatud andmete täpsuse eest, peaks amet vastutama andmekvaliteedi parandamise eest, võttes kasutusele keskse andmekvaliteedi jälgimise vahendi, ning liikmesriikidele korrapäraste ajavahemike järel aruannete esitamise eest.

(12)Selleks et võimaldada SISi kasutamist kuritegudega seotud suundumuste analüüsimise eesmärgil paremini jälgida, peaks amet suutma kujundada tehnika tasemele vastava suutlikkuse liikmesriikidele, komisjonile, Europolile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile statistiliste aruannete esitamiseks, seadmata ohtu andmeterviklust. Seepärast tuleks luua keskne statistiliste andmete hoidla. Statistika ei tohiks sisaldada isikuandmeid.

(13)SIS peaks sisaldama uusi andmete kategooriaid, et võimaldada lõppkasutajatel teha hoiatusteadete põhjal aega kaotamata teadlikke otsuseid. Isikute tuvastamise lihtsustamiseks ja mitme identiteedi avastamiseks peaksid isikutega seotud andmete kategooriad seepärast sisaldama viidet isikut tõendavale dokumendile või sellise dokumendi numbrit ja koopiat, kui need on kättesaadavad.

(14)SISis ei tohiks säilitada päringu tegemiseks kasutatud andmeid, välja arvatud logide pidamine, et kontrollida päringu ja andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada N.SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

(15)SIS peaks võimaldama biomeetriliste andmete töötlemist, et toetada asjaomaste isikute usaldusväärset tuvastamist. Sellega seoses peaks SIS võimaldama ka nende isikute andmete töötlemist, kelle identiteeti on väärkasutatud (et vältida nende väärtuvastamisest põhjustatud ebamugavusi); seejuures tuleb kohalda sobivaid kaitsemeetmeid, milleks on eelkõige asjaomase isiku nõusolek ja nende eesmärkide range piiritlemine, mille saavutamiseks kõnealuseid andmeid võib õiguspäraselt töödelda.

(16)Liikmesriigid peaksid tegema vajalikud tehnilised korraldused, et iga kord, kui lõppkasutajatel on riiklikus politsei- või immigratsiooniandmebaasis päringu tegemise õigus, teevad nad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 45 artikliga 4 paralleelselt päringu ka SISis. See peaks tagama, et SIS toimib sisepiirikontrollideta alal peamise tasakaalustava meetmena ja võtab rohkem arvesse kuritegevuse piiriülest mõõdet ja kurjategijate liikuvust.

(17)Käesolevas määruses tuleks sätestada tingimused sõrme- ja peopesajälgede andmete ning näokujutiste kasutamiseks tuvastamise eesmärgil. SISis tuvastamiseks näokujutiste kasutamine peaks ühtlasi aitama tagada järjekindluse piirikontrollimenetlustes, kus on vajalik tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine sõrmejälgede ning näokujutiste kasutamise abil. Sõrme- ja peopesajälgede andmete alusel päringu tegemine peaks olema kohustuslik, kui isikusamasuse suhtes on kahtlusi. Näokujutisi tuleks tuvastamiseks kasutada ainult tavapärase piirikontrolli puhul iseteeninduspunktide ja elektrooniliste väravate kasutamise korral.

(18)SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise teenuse kasutuselevõtmine täiendab olemasolevat Prümi mehhanismi, mis puudutab vastastikust piiriülest sidusjuurdepääsu määratud siseriiklikele DNA-andmebaasidele ja sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemidele 46 . Prümi mehhanism võimaldab riiklike sõrmejälgede tuvastamise süsteemide koostalitlust, mille tulemusel saab liikmesriik esitada taotluse tegemaks kindlaks, kas kuriteo toimepanija, kelle sõrmejäljed on leitud, on mõnes muus liikmesriigis teada. Prümi mehhanismi abil kontrollitakse üksnes seda, kas sõrmejälgede omanik on teada teataval ajahetkel, mistõttu juhul, kui kuriteo toimepanija tehakse mõnes liikmesriigis kindlaks hiljem, ei pruugita teda enam üles leida. SISi sõrmejäljepäringu abil saab kuriteo toimepanijat aktiivselt otsida. Seepärast peaks olema võimalik laadida SISi üles tundmatu kuriteo toimepanija sõrmejäljed, tingimusel et võib teha kindlaks, et need kuuluvad suure tõenäosusega raske kuriteo või terroriakti toimepanijale. See kehtib eelkõige kuriteo sooritamisel kasutatud relvalt või muult esemelt leitud sõrmejälgede korral. Seda asjaolu üksi, et kuriteopaigal on sõrmejäljed, ei tohiks käsitada märgina, et sõrmejäljed kuuluvad suure tõenäosusega kuriteo toimepanijale. Sellise hoiatusteate sisestamise lisatingimus peaks olema, et kuriteo toimepanija isikusamasust ei saa muu riikliku, Euroopa või rahvusvahelise andmebaasi abil kindlaks teha. Kui sellise sõrmejäljepäringu tulemusel saadakse võimalik päringutabamus, peaks liikmeriik tegema sõrmejälgede lisakontrolle, kaasates võib-olla sõrmejäljespetsialiste, et teha kindlaks, kas isik on SISis säilitatavate sõrmejälgede omanik, ning tuvastama isikusamasuse. Menetluste suhtes tuleks kohaldada siseriiklikku õigust. Kui SISis säilitatavate sõrmejälgede alusel tehakse kindlaks, et tegemist on tundmatu tagaotsitava isikuga, võib see uurimisele märkimisväärselt kaasa aidata ja viia vahistamiseni, tingimusel et kõik vahistamise tingimused on täidetud.

(19)Kuriteopaigast leitud sõrmejälgi peaks olema võimalik otsida SISis säilitatavate sõrmejälgede hulgast, kui on võimalik teha kindlaks, et need kuuluvad suure tõenäosusega raske kuriteo või terrorikuriteo toimepanijale. Raskete kuritegudena tuleks käsitada nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK 47 loetletud õigusrikkumisi ja terrorikuritegudena nõukogu raamotsuses 2002/475/JSK 48 osutatud õigusrikkumisi siseriikliku õiguse tähenduses.

(20)Juhul kui sõrme- ja peopesajälgede andmeid ei ole, peaks olema võimalik lisada DNA-profiile, mis peaksid olema kättesaadavad ainult asjakohase loaga isikutele. DNA-profiilid peaksid aitama tuvastada kaitset vajavaid teadmata kadunud isikuid ja eelkõige lapsi, muu hulgas võimaldades kasutada tuvastamiseks vanemate või õdede-vendade DNA-profiile. DNA-andmed ei tohiks sisaldada rassilise päritolu andmeid.

(21)SIS peaks sisaldama hoiatusteateid isikute kohta, keda otsitakse taga üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks. Lisaks hoiatusteadetele on asjakohane sätestada üle- ja väljaandmismenetluste jaoks vajaliku täiendava teabe vahetus. Eelkõige tuleks SISis töödelda nõukogu 13. juuni 2002. aasta Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse 2002/584/JSK 49 artiklis 8 osutatud andmeid. Operatiivsetel põhjustel on asjakohane, et hoiatusteate sisestanud liikmesriik muudab vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteate õigusasutuste loal ajutiselt kättesaamatuks, kui isikut, kelle kohta on esitatud Euroopa vahistamismäärus, otsitakse intensiivselt ja aktiivselt taga ning konkreetsesse tagaotsimisoperatsiooni kaasamata lõppkasutajad võivad selle edukat lõpuleviimist ohustada. Sellised hoiatusteated ei tohiks olla ajutiselt kättesaamatud üle 48 tunni.

(22)SISi peaks olema võimalik lisada Euroopa vahistamismääruse alusel toimuva üleandmise ja väljaandmise jaoks sisestatud lisaandmete tõlge.

(23)SIS peaks sisaldama hoiatusteateid teadmata kadunud isikute kohta, et tagada nende kaitse või vältida ohtu avalikule julgeolekule. Selliste laste kohta SISi hoiatusteate sisestamine, keda võib ohustada röövimine (st tulevase, veel tekitamata kahju ärahoidmiseks laste puhul, kellega seoses esineb vanema poolt röövimise oht), peaks olema piiratud, mistõttu on asjakohane näha ette ranged ja sobivad kaitsemeetmed. Laste puhul peaksid kõnealused hoiatusteated ja vastavad menetlused teenima laste parimaid huve, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 24 ja ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni.

(24)Tuleks lisada uus meede terrorismi ja raske kuriteo kahtluse puhuks, mis võimaldab selleks, et hoiatusteate sisestanud liikmesriik saaks kõige üksikasjalikumat teavet, pidada kinni ja küsitleda isikuid, keda kahtlustatakse raske kuriteo toimepanemises või kui on põhjust uskuda, et nad panevad toime raske kuriteo. See uus meede ei tohiks hõlmata isiku läbiotsimist ega isiku vahistamist. See peaks aga andma piisavalt teavet, et teha otsus edasiste meetmete kohta. Raskete kuritegudena tuleks käsitada nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK loetletud õigusrikkumisi.

(25)SISis peaksid olema uued kategooriad väärtuslike esemete, näiteks elektroonika- ja tehniliste seadmete jaoks, mida on võimalik kindlaks teha ja otsida kordumatu numbri järgi.

(26)Liikmesriigil peaks olema võimalik lisada teatele märge, nn lipp, mis näitab, et teate alusel võetavat meedet ei rakendata tema territooriumil. Kui hoiatusteated on sisestatud üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, ei tuleks käesolevat otsust tõlgendada nii, et on kehtestatud erand raamotsusest 2002/584/JSK või on takistatud nimetatud raamotsuse sätete kohaldamine. Otsus hoiatusteatele lipu lisamise kohta peaks põhinema ainult nimetatud raamotsuses sisalduvatel keeldumispõhjustel.

(27)Kui lipp on lisatud ning selle isiku asukoht, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, saab teatavaks, tuleb isiku asukoht alati teatavaks teha hoiatusteate sisestanud õigusasutusele, kes võib otsustada edastada Euroopa vahistamismääruse pädevale õigusasutusele vastavalt raamotsusele 2002/584/JHA.

(28)Liikmesriikidel peaks olema võimalik luua SISis hoiatusteadete vahel lingid. Kui liikmesriik lingib kaks või enam hoiatusteadet, ei tohiks see mõjutada võetavat meedet, hoiatusteadete säilitamise aega ega hoiatusteadetele juurdepääsu õigust.

(29)Hoiatusteateid ei tohiks säilitada SISis kauem, kui on vaja nende sisestamise eesmärkide saavutamiseks. Selleks et vähendada mitmesugustel eesmärkidel isikute andmete töötlemisse kaasatud asutuste halduskoormust, on asjakohane viia isikuid käsitlevate hoiatusteadete säilitamise aeg kooskõlla tagasisaatmise ja ebaseadusliku viibimise puhul kavandatud säilitamisajaga. Lisaks pikendavad liikmesriigid tavaliselt isikuid käsitlevate hoiatusteadete aegumistähtaega, kui meedet ei olnud võimalik algse tähtaja jooksul võtta. Isikuid käsitlevate hoiatusteadete säilitamise aeg peaks seepärast olema maksimaalselt viis aastat. Üldiselt tuleks isikuid käsitlevad hoiatusteated SISist automaatselt kustutada pärast viie aasta möödumist, välja arvatud diskreetseks kontrolliks, erikontrolliks ja uurimise eesmärgil tehtavaks kontrolliks sisestatud hoiatusteated. Need tuleks kustutada ühe aasta möödumisel. Esemeid käsitlevad hoiatusteated diskreetseks kontrolliks, kontrolliks uurimise eesmärgil või erikontrolliks tuleks SISist automaatselt kustutada pärast ühe aasta möödumist, kuna need on alati seotud isikutega. Hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavate esemete kohta tuleks SISist automaatselt kustutada pärast viie aasta möödumist, sest pärast seda ajavahemikku on nende ülesleidmise tõenäosus väga väike ja nende majanduslik väärtus märkimisväärselt vähenenud. Hoiatusteateid väljastatud isikut tõendavate dokumentide ja dokumendiplankide kohta tuleks säilitada kümme aastat, sest dokumentide kehtivusaeg väljastamishetkel on kümme aastat. Otsused isikuid käsitlevate hoiatusteadete säilitamise kohta peaksid tuginema põhjalikule üksikjuhtumipõhisele hindamisele. Liikmesriigid peaksid isikuid käsitlevad hoiatusteated kindlaks määratud ajavahemiku jooksul läbi vaatama ja tegema statistikat selliste isikuid käsitlevate hoiatusteadete kohta, mille säilitamisaega on pikendatud.

(30)SISi hoiatusteate aegumistähtaja sisestamise ja pikendamise suhtes tuleks kohaldada vajalikku proportsionaalsuse põhimõtet, uurides, kas konkreetne juhtum on SISi hoiatusteate sisestamiseks piisavalt sobiv, asjakohane ja oluline. Nõukogu terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse 2002/475/JSK 50 artiklite 1, 2, 3 ja 4 kohased õigusrikkumised on väga suureks ohuks avalikule julgeolekule, inimeste elule ja ühiskonnale ning neid on äärmiselt keeruline tõkestada, avastada ja uurida sisepiirikontrollideta alal, kus võimalikud kurjategijad liiguvad vabalt. Kui isikut või eset otsitakse seoses kõnealuste õigusrikkumistega taga, on SISi vaja alati sisestada vastav hoiatusteade seoses kriminaalkohtumenetlusega taga otsitavate isikute kohta, isikute või esemete kohta, kelle või mille puhul tehakse diskreetset kontrolli, kontrolli uurimise eesmärgil ja erikontrolli, ning arestitavate esemete kohta, sest ükski teine vahend ei oleks selle eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslik.

(31)Hoiatusteadete kustutamist on vaja selgitada. Hoiatusteadet peaks säilitama ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks hoiatusteade sisestati. Kuna liikmesriikide tavad selle hetke kindlaksmääramiseks, millal hoiatusteate eesmärk on saavutatud, on erinevad, on asjakohane näha iga hoiatusteadete kategooria jaoks ette üksikasjalikud kriteeriumid selle kohta, millal hoiatusteade tuleks SISist kustutada.

(32)SISi andmete terviklus on esmatähtis. Seepärast tuleks SISi andmete töötlemiseks nii kesksel kui ka riiklikul tasandil näha ette asjakohased kaitsemeetmed, et tagada andmete turvalisus algusest lõpuni. Andmetöötlusse kaasatud asutuste suhtes peaksid käesoleva määruse turvanõuded olema siduvad ja nad peaksid järgima ühtset intsidentidest teatamise menetlust.

(33)Käesoleva määruse kohaldamisel SISis töödeldavaid andmeid ei tohiks edastada kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ega teha neile kättesaadavaks. Siiski on asjakohane tugevdada koostööd Euroopa Liidu ja Interpoli vahel, edendades tõhusat passiandmete vahetust. Kui SISist edastatakse isikuandmeid Interpolile, peaks nendele andmetele tagama piisava kaitse, kehtestades lepingus ranged kaitsemeetmed ja tingimused.

(34)On asjakohane anda SISile juurdepääs sõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest vastutavatele asutustele, et neil oleks võimalik kontrollida, kas transpordivahendit otsitakse juba mõnes liikmesriigis arestimise või kontrollimise eesmärgil taga. Otsene juurdepääs peaks olema asutustel, kes on riiklikud teenistused. Selline juurdepääs peaks piirduma asjaomaseid transpordivahendeid käsitlevate hoiatusteadete ja nende registreerimisdokumendi või numbrimärgiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 1986/2006 51 sätted tuleks lisada käesolevasse määrusesse ja nimetatud määrus tuleks kehtetuks tunnistada.

(35)Kui riiklikud pädevad asutused töötlevad andmeid eesmärgiga tõkestada, uurida või avastada raskeid kuritegusid või terrorikuritegusid või võtta nende eest vastutusele või pöörata täitmisele kriminaalkaristusi, sealhulgas võttes avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmiseks kaitsemeetmeid, tuleks kohaldada direktiivi (EL) 2016/680 üle võtvaid siseriiklikke sätteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 52 ja direktiivi (EL) 2016/680 sätteid tuleks käesolevas määruses vajaduse korral täpsustada.

(36)Kui direktiivi (EL) 2016/680 ei kohaldata, tuleks käesoleva määruse alusel riiklikes asutustes isikuandmete töötlemise suhtes kohaldada määrust (EL) 2016/679. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel liidu institutsioonides ja asutustes isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 53 .

(37)Direktiivi (EL) 2016/680, määruse (EL) 2016/679 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid tuleks käesolevas määruses vajaduse korral täpsustada. Europolis isikuandmete töötlemisel kohaldatakse määrust (EL) 2016/794 54 Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti kohta (Europoli määrus).

(38)28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) 55 andmekaitset käsitlevaid sätteid kohaldatakse SISi andmete töötlemisele Eurojusti poolt, kaasa arvatud selle otsuse alusel asutatud ühise järelevalveasutuse pädevus Eurojusti tegevuse jälgimisel ja vastutus mis tahes Eurojusti-poolse ebaseadusliku isikuandmete töötlemise juhtumi eest. Juhul kui Eurojusti poolt SISis tehtud päringu tulemusel selgub, et olemas on liikmesriigi sisestatud hoiatusteade, ei saa Eurojust nõutavat meedet rakendada. Seepärast peaks ta teavitama asjaomast liikmesriiki, et ta saaks võtta juhtumi suhtes edasisi meetmeid.

(39)Konfidentsiaalsuse osas tuleks kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste asjakohaseid sätteid ka ametnike ja muude teenistujate suhtes, kelle tööülesanded on seotud SISiga.

(40)Nii liikmesriikidel kui ka ametil peaksid olema turvakavad, et hõlbustada turvalisusega seotud kohustuste täitmist, ning nad peaksid julgeolekuküsimuste ühtse käsitlemise tagamiseks üksteisega koostööd tegema.

(41)Sõltumatud riiklikud järelevalveasutused peaksid jälgima, kas liikmesriigid töötlevad isikuandmeid seoses käesoleva määrusega õiguspäraselt. Sätestada tuleks andmesubjektide õigus pääseda juurde SISis säilitatavatele neid puudutavatele isikuandmetele, neid parandada ja kustutada, võimalikud õiguskaitsevahendid riiklikes kohtutes ja kohtuotsuste vastastikune tunnustamine. Seepärast on asjakohane nõuda liikmesriikidelt aastast statistikat.

(42)Järelevalveasutused peaksid tagama, et vähemalt kord nelja aasta jooksul tehakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega N.SISis toimuvate andmetöötlustoimingute audit. Auditi peaksid tegema järelevalveasutused või peaksid riiklikud järelevalveasutused selle tellima otse sõltumatult andmekaitseaudiitorilt. Sõltumatu audiitor peaks jääma riikliku järelevalveasutuse või -asutuste kontrolli ja vastutuse alla; seepärast peaks riiklik järelevalveasutus või -asutused auditi ise tellima ja määrama selgelt kindlaks auditi eesmärgi, ulatuse ja metoodika, esitama suuniseid ja tegema järelevalvet auditi ja selle lõpptulemuste üle.

(43)Määrusega (EL) 2016/794 (Europoli määrus) on nähtud ette, et Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste rakendatavaid meetmeid ning nende koostööd terrorismi ja raskete kuritegude vastu võitlemisel ning esitab analüüse ja ohuhinnanguid. Europoli juurdepääsuõiguste laiendamine SISi hoiatusteadetele teadmata kadunud isikute kohta peaks parandama veelgi Europoli suutlikkust pakkuda riiklikele õiguskaitseasutustele põhjalikke operatiivtooteid ja analüüse seoses inimkaubanduse ja laste seksuaalse ärakasutamisega (sh veebis). See aitaks kõnealuseid kuritegusid paremini tõkestada, võimalikke ohvreid kaitsta ja kuritegude toimepanijaid uurida. Nagu Europol, saaks ka Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus juurdepääse SISi hoiatusteadetele teadmata kadunud isikute kohta, muu hulgas reisivate seksuaalkurjategijate ja veebis laste seksuaalse ärakasutamise juhtumite korral, mille puhul väidavad kuriteo toimepanijad sageli, et neil on juurdepääs lastele või et nad võivad saada juurdepääsu lastele, kes võivad olla teadmata kadunutena registreeritud. Kuna Europoli sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastasel Euroopa keskusel on oluline strateegiline roll ebaseaduslikule rändele kaasa aitamise vastu võitlemisel, peaks ta saama juurdepääsu hoiatusteadetele selliste isikute kohta, kellele ei ole antud liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise luba kas kriminaalõiguslikel või viisa- ja viibimise tingimuste mittetäitmise tõttu.

(44)Selleks et täita lüngad teabe vahetamises terrorismi ja eelkõige terroristist välisvõitlejate kohta, kelle puhul on äärmiselt oluline nende liikumise jälgimine, peaksid liikmesriigid paralleelselt SISi hoiatusteate sisestamisega jagama Europoliga teavet terrorismiga seotud tegevuste kohta, samuti päringutabamusi ja seonduvat teavet. See peaks võimaldama Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusel kontrollida, kas Europoli andmebaasides on täiendavat taustteavet, ja teha kvaliteetset analüüsi, mis aitab terrorismivõrgustike tegevust häirida ja võimaluse korral nende rünnakuid tõkestada.

(45)Europoli jaoks on vaja sätestada ka selged eeskirjad SISi andmete töötlemise ja allalaadimise kohta eesmärgiga võimaldada SISi kõige laiahaardelisemalt kasutamist, tingimusel et järgitakse andmekaitsestandardeid, nagu käesolevas määruses ja määruses (EL) 2016/794 ette nähtud. Juhul kui Europoli poolt SISis tehtud päringu tulemusel selgub, et olemas on liikmesriigi sisestatud hoiatusteade, ei saa Europol nõutavat meedet rakendada. Seepärast peaks ta teavitama asjaomast liikmesriiki, et ta saaks võtta juhtumi suhtes edasisi meetmeid.

(46)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 56 kohaselt annab käesoleva määruse kohaldamisel vastuvõttev liikmesriik Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele või tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade liikmetele, kelle Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on lähetanud, loa kasutada Euroopa andmebaase, kui seda on vaja operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piirivalve ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. Ka muud asjaomased liidu ametid, eelkõige Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ja Europol, võivad rändehalduse tugirühmade liikmetena lähetada spetsialiste, kes ei ole nende liidu ametite töötajad. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade ja rändehalduse tugirühma lähetamise eesmärk on pakkuda tehnilist ja operatiivtuge seda taotlenud liikmesriikidele, eelkõige neile, kes seisavad silmitsi ebaproportsionaalse rändesurvega. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmadele, tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmadele ja rändehalduse tugirühmale määratud ülesannete täitmiseks on vaja juurdepääsu SISile Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehnilise liidese kaudu, mis on ühendatud keskse SISiga. Juhul kui töötajate rühma või rühmade poolt SISis tehtud päringu tulemusel selgub, et olemas on liikmesriigi sisestatud hoiatusteade, ei saa rühma või isikkoosseisu liige nõutavat meedet rakendada, kui vastuvõttev liikmesriik ei ole selleks luba andud. Seepärast peaks ta teavitama asjaomaseid liikmesriike, et ta saaks võtta juhtumi suhtes edasisi meetmeid.

(47)Nagu on ette nähtud komisjoni ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), 57 hakkab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ETIASe kesküksus tegema ETIASe kaudu SISis kontrolle, et hinnata reisiloa taotlusi, mis eeldab muu hulgas selle välja selgitamist, kas reisiluba taotleva kolmanda riiki kodaniku kohta on SISis hoiatusteade. Seepärast peaks ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ETIASe kesküksusel olema SISile juurdepääs ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, nimelt kõigile isikuid käsitlevatele hoiatusteadete kategooriatele ning hoiatusteadetele dokumendiplankide ja väljastatud isikut tõendavate dokumentide kohta.

(48)Tehnilise laadi, üksikasjalikkuse ja korrapärase ajakohastamise vajaduse tõttu ei saa SISi teatavaid aspekte käesoleva määruse sätetega ammendavalt hõlmata. Nende hulgas on näiteks tehnilised eeskirjad andmete sisestamise, ajakohastamise, kustutamise ja otsimise kohta, andmete kvaliteedi ja otsimise eeskirjad seoses biomeetriliste tunnustega, eeskirjad ühilduvuse ja hoiatusteadete prioriteetsuse kohta, lippude lisamine, hoiatusteadetevahelised lingid, esemete uute kategooriate täpsustamine tehniliste ja elektroonikaseadmete kategoorias, hoiatusteadete aegumistähtaja kehtestamine maksimaalse tähtaja piires ning täiendava teabe vahetamine. Seega tuleks nende aspektidega seotud rakendamisvolitused anda komisjonile. Hoiatusteadetes päringute tegemise tehnilistes eeskirjades tuleks arvesse võtta riiklike rakenduste tõrgeteta toimimist.

(49)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011 58 . Käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/xxx (riigipiiri ületamise kontroll) alusel rakendusmeetmete vastuvõtmise menetlus peaks olema sama.

(50)Läbipaistvuse tagamiseks peaks amet koostama iga kahe aasta järel aruande keskse SISi ja sideinfrastruktuuri (sealhulgas selle turvalisus) tehnilise toimimise ning täiendava teabe vahetamise kohta. Komisjon peaks koostama üldhinnangu iga nelja aasta järel.

(51)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühise infosüsteemi loomine ja reguleerimine ning asjakohase täiendava teabe vahetamine, ei suuda liikmesriigid nende olemuse tõttu piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. 

(52)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Isikuandmete kaitse põhimõtet täielikult järgides soovitakse käesoleva määrusega eelkõige tagada kõigile Euroopa Liidu territooriumil elavatele isikutele turvaline keskkond ning erikaitse lastele, kes võivad sattuda inimkaubanduse ohvriks või kelle vanemad võivad röövida.

(53)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse kohta, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(54)Ühendkuningriik osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) 59 artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(55)Iirimaa osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) 60 artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(56)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 61 tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 62 artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(57)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ 63 ja 2004/860/EÜ 64 artikli 4 lõikega 1.

(58)Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 65 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/349/EL 66 artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2011/350/EL 67 artikliga 3.

(59)Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses ning seda tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsusega 2010/365/EL Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias 68 .

(60)Küprose ja Horvaatia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(61)Käesolevat määrust tuleks kohaldada Iirimaa suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks selle riigi suhtes Schengeni acquis’ kohaldamist käsitlevates asjaomastes õigusaktides ettenähtud korras.

(62)SISi riiklike süsteemide ajakohastamise ja käesolevas määruses kavandatud uute funktsioonide rakendamise hinnanguline maksumus on väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 515/2014 69 määruses e-piiride jaoks ette nähtud eelarvereal alles olev summa. Summa, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punktiga b nähtud ette üle liidu välispiiri liikuvate rändevoogude juhtimist toetavate IT-süsteemide väljatöötamiseks, tuleks seepärast määruses ümber jagada.

(63)Nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL 70  tuleks seega kehtetuks tunnistada.

(64)Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse ….,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
SISi üldeesmärk

SISi eesmärk on tagada turvalisuse kõrge tase liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel, ning kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja menetlused isikuid ja esemeid käsitlevate hoiatusteadete SISi sisestamise ja seal töötlemise kohta ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamise kohta politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eesmärgil.

2.Käesolevas määruses sätestatakse samuti SISi tehniline ülesehitus, liikmesriikide ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti ülesanded, üldine andmetöötlus ning asjaomaste isikute õigused ja kohustused.

Artikkel 3
Mõisted

1.Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„hoiatusteade“ – SISi sisestatud andmekogum, sealhulgas artiklites 22 ja 40 osutatud biomeetrilised tunnused, mis võimaldab pädevatel asutustel isiku või eseme vajaliku erimeetme võtmiseks kindlaks teha;

(b)„täiendav teave“ – teave, mis ei kuulu SISis säilitatavate hoiatusteadete andmete hulka, kuid mis on seotud SISi hoiatusteadetega ning mida vahetatakse järgmistel juhtudel:

(1)et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada;

(2)pärast päringutabamust, et võimaldada võtta asjakohane meede;

(3)kui nõutavat meedet ei saa võtta;

(4)kui küsimus on SISi andmete kvaliteedis;

(5)kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja prioriteetsuses;

(6)kui küsimus on juurdepääsuõigustes;

(c)„lisaandmed“ – SISis säilitatavad ja SISi hoiatusteadetega seotud andmed, mis peavad olema pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavad, kui isikud, kelle kohta SISi on sisestatud andmeid, leitakse süsteemis tehtud päringute tulemusel;

(d)„isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekt) kohta;

(e)„tuvastatav füüsiline isik“ – isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või ühe või mitme tema füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

(f)„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, logimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

(g)„päringutabamus“ SISis tähendab, et:

(1)kasutaja teeb päringu;

(2)päringu tulemusel leitakse muu liikmesriigi poolt SISi sisestatud hoiatusteade;

(3)SISi hoiatusteatega seotud andmed langevad kokku päringuandmetega ning

(4)nõutud on edasisi meetmeid;

(h) „lipp“ – hoiatusteate kehtivuse peatamine riiklikul tasandil; lipp võidakse lisada vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteadetele, hoiatusteadetele teadmata kadunud isikute kohta ning diskreetseks kontrolliks, kontrolliks uurimise eesmärgil ja erikontrolliks sisestatud hoiatusteadetele, kui liikmesriik leiab, et hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega. Kui hoiatusteatele on lisatud lipp, ei võeta asjaomase liikmesriigi territooriumil hoiatusteate alusel nõutud meedet;

(i) „hoiatusteate sisestanud liikmesriik“ – liikmesriik, kes sisestas hoiatusteate SISi;

(j) „täideviiv liikmesriik“ – liikmesriik, kes pärast päringutabamust võtab või on võtnud nõutud meetmeid;

(k) „lõppkasutajad“ – pädevad asutused, kes teevad päringuid otse CS-SISis, N.SISis või nende tehnilises koopias;

(l)„sõrme- ja peopesajälgede andmed“ – andmed sõrme- ja peopesajälgede kohta, mis võimaldavad tänu unikaalsusele ja võrdluspunktidele teha täpseid ja usaldusväärseid võrdlusi isiku identiteedi kohta;

(m)„rasked kuriteod“ – 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK 71 artikli 2 lõigetes 1 ja 2 loetletud õigusrikkumised;

(n)„terrorikuriteod“ – 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK 72 artiklites 1–4 osutatud õigusrikkumised siseriikliku õiguse tähenduses.

Artikkel 4
SISi tehniline ülesehitus ja toimimisviisid

1.SIS koosneb järgmistest osadest:

(a)keskne süsteem (keskne SIS), mis koosneb järgmistest osadest:

–tehnilise abi funktsioon (CS-SIS), mis sisaldab andmebaasi – SISi andmebaas;

–ühtne riiklik liides (NI-SIS);

(b)iga liikmesriigi Schengeni infosüsteemi riiklik süsteem (N.SIS), mis koosneb keskse SISiga ühenduses olevatest siseriiklikest andmesüsteemidest. N.SIS sisaldab andmefaili (riiklik koopia), mis omakorda sisaldab SISi andmebaasi täielikku või osalist koopiat ja N.SISi varusüsteemi. N.SISi ja selle varusüsteemi võib kasutada samal ajal, et tagada lõppkasutajatele pidev kättesaadavus;

(c)sideinfrastruktuur CS-SISi ja NI-SISi vahel (edaspidi „sideinfrastruktuur“), mis on SISi andmetele ja artikli 7 lõikes 2 osutatud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk.

2.SISi andmeid sisestatakse, ajakohastatakse, kustutatakse ja otsitakse eri N.SISide kaudu. Osaline või täielik riiklik koopia on kättesaadav sellist koopiat kasutava liikmesriigi territooriumil automatiseeritud päringute tegemiseks. Osaline riiklik koopia sisaldab vähemalt käesoleva määruse artikli 20 lõikes 2 loetletud andmeid esemete kohta ja artikli 20 lõike 3 punktides a–v loetletud andmeid isikuid käsitlevate hoiatusteadete kohta. Teiste liikmesriikide N.SISi andmefailides ei ole võimalik päringuid teha.

3.CS-SIS teeb tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsioone ning sellel on varusüsteem, mis suudab tagada põhisüsteemi rikke korral kõik selle funktsioonid. CS-SIS ja selle varusüsteem asuvad määrusega (EL) nr 1077/2011 73 asutatud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (edaspidi „amet“) kahes tehnilises keskuses. CS-SIS ja selle varusüsteem võivad hõlmata SISi andmebaasi lisakoopiat ja neid võib käimasolevas operatsioonis kasutada korraga, tingimusel et nad mõlemad on suutelised töötlema kõiki SISi hoiatusteadetega seotud toiminguid.

4.CS-SIS osutab SISi andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, sealhulgas SISi andmebaasis päringute tegemiseks vajalikke teenuseid. CS-SIS:

a) võimaldab riiklikke koopiaid võrgus ajakohastada;

b) tagab riiklike koopiate ja SISi andmebaasi sünkroniseerimise ja ühtlustamise;

c) võimaldab riiklikke koopiaid lähtestada ja taastada;

d) tagab pideva kättesaadavuse.

Artikkel 5
Kulud

1.Keskse SISi ja sideinfrastruktuuri toimimise, hooldamise ja edasiarendamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2.Need kulud hõlmavad seoses CS-SISiga tehtavat tööd, mis tagab artikli 4 lõikes 4 osutatud teenuste osutamise.

3.Iga N.SISi sisseseadmise, toimimise, hooldamise ja edasiarendamisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

II PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED

Artikkel 6
Riiklikud süsteemid

Iga liikmesriik vastutab oma N.SISi sisseseadmise, toimimise, hooldamise ja edasiarendamise eest ning oma N.SISi NI-SISiga ühendamise eest.

Iga liikmesriik vastutab N.SISi pideva toimimise, selle NI-SISiga ühendatuse ja lõppkasutajatele SISi andmete pideva kättesaadavuse tagamise eest.

Artikkel 7
N.SISi büroo ja SIRENE büroo

1.Iga liikmesriik määrab asutuse (edaspidi „N.SISi büroo“), millel on keskne vastutus liikmesriigi N.SISi eest.

Kõnealune asutus vastutab N.SISi tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest, tagab pädevatele asutustele juurdepääsu SISile ja võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Ta vastutab selle tagamise eest, et SISi kõik funktsioonid on tehtud lõppkasutajatele nõuetekohaselt kättesaadavaks.

Iga liikmesriik edastab oma hoiatusteated N.SISi büroo kaudu.

2.Iga liikmesriik määrab asutuse, mis tagab kogu täiendava teabe vahetamise ja kättesaadavuse (edaspidi „SIRENE büroo“) vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele, nagu on osutatud artiklis 8.

Kõnealused bürood koordineerivad ka SISi sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist. Seepärast on nendel büroodel juurdepääs SISis töödeldavatele andmetele.

3.Liikmesriigid teavitavad ametit oma N.SIS II büroost ja SIRENE büroost. Amet avaldab nende nimekirja koos artikli 53 lõikes 8 osutatud nimekirjaga.

Artikkel 8
Täiendava teabe vahetamine

1.Täiendavat teavet vahetatakse kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega ning kasutades sideinfrastruktuuri. Liikmesriigid eraldavad vajalikud tehnilised ja inimressursid, et tagada täiendava teabe pidev kättesaadavus ja vahetamine. Juhul kui sideinfrastruktuur ei ole kättesaadav, võivad liikmesriigid täiendava teabe vahetamiseks kasutada muid asjakohaselt turvatud tehnilisi vahendeid.

2.Täiendavat teavet kasutatakse kooskõlas artikliga 61 üksnes eesmärgil, milleks see edastati, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt on saadud eelnev nõusolek.

3.SIRENE bürood täidavad oma ülesandeid kiiresti ja tõhusalt, eelkõige vastates taotlustele võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 12 tundi pärast taotluse saamist.

4.Täiendava teabe vahetamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt SIRENE käsiraamatu kujul.

Artikkel 9
Tehniline ja funktsionaalne vastavus

1.Selleks et tagada andmete kiire ja tulemuslik edastamine, järgib iga liikmesriik oma N.SISi luues ühiseid nõudeid, protokolle ja tehnilisi menetlusi, mis on kehtestatud N.SISi ja CS-SISi ühilduvuse tagamiseks. Need ühised nõuded, protokollid ja tehnilised menetlused võetakse vastu rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2.Liikmesriigid tagavad CS-SISi osutatavate teenuste abil, et riiklikus koopias säilitatud andmed on artikli 4 lõikes 4 osutatud automaatsete ajakohastuste tulemusena SISi andmebaasi omadega identsed ja vastavuses ning et nende riiklikus koopias tehtud päring annab SISi andmebaasis tehtud päringuga samaväärse tulemuse. Lõppkasutajad peavad saama oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige kõik andmed, mida on vaja andmesubjekti tuvastamiseks ja nõutud meetme võtmiseks.

Artikkel 10
Turvalisus – liikmesriigid

1.Iga liikmesriik võtab seoses oma N.SISiga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:

(a)füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise kavad esmatähtsa infrastruktuuri kaitseks;

(b)keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

(c)hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine (andmekandjate kontroll);

(d)hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);

(e)hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamine andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

(f)tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

(g)tagada, et kõik SISile või andmetöötlusrajatistele juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on õigus pääseda andmetele juurde ning õigus andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja sisestatud andmeid otsida, ning teevad need profiilid artiklis 66 osutatud riiklikele järelevalveasutustele nende taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

(h)tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeside kontroll);

(i)tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemidesse sisestatud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil need sisestati (sisestamise kontroll);

(j)hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);

(k)kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tulemuslikkust ja võtta sisekontrolliga seoses vajalikke korralduslikke meetmeid (sisekontroll).

2.Liikmesriigid võtavad täiendava teabe töötlemise ja vahetamise turvalisuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid, sealhulgas SIRENE büroo ruumide turvalisuse tagamine.

3.Liikmesriigid võtavad artiklis 43 osutatud asutuste poolt SISi andmete töötlemise turvalisuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 11
Konfidentsiaalsus – liikmesriigid

Iga liikmesriik kohaldab vastavalt siseriiklikule õigusele ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi isikute ja asutuste suhtes, kes töötavad SISi andmete ja täiendava teabega. Seda kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui asutused on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 12
Riiklikud logid

1.Liikmesriigid tagavad, et N.SISis logitakse iga juurdepääs isikuandmetele ning igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISis, et kontrollida päringu õiguspärasust ja jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada N.SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

2.Registrites on eelkõige näha hoiatusteate ajalugu, andmetöötlustoimingu kuupäev ja kellaaeg, päringu tegemiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja nii pädeva asutuse kui ka andmetöötluse eest vastutava isiku nimi.

3.Kui päringut tehakse kooskõlas artiklitega 40, 41 ja 42 sõrme- ja peopesajälgede andmete või näokujutise alusel, peab logidest olema näha eelkõige päringu tegemisel kasutatud andmete liik, viide edastatud andmete liigile ja nii pädeva asutuse kui ka andmetöötluse eest vastutava isiku nimi.

4.Logisid võib kasutada ainult lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist.

5.Logisid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alustatud järelevalvemenetlustes.

6.Pädevatel riiklikel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringute õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada N.SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on nende ülesannete täitmise tagamiseks – taotluse korral ja nende pädevuse piires – juurdepääs kõnealustele logidele.

7.Kui liikmesriigid teevad numbrimärgi automaatse tuvastamise süsteemides skanneri abil mootorsõidukite numbrimärkide automatiseeritud päringuid, peavad nad kooskõlas siseriikliku õigusega kõnealuste päringute logi. Logi sisu määratakse kindlaks rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kui SISis või SISi riiklikus või tehnilises koopias säilitatavates andmetes leitakse kokkulangevus, tehakse SISis täielik päring, et seda kokkulangevust kontrollida. Täieliku päringu suhtes kohaldatakse käeoleva artikli lõikeid 1–6.

Artikkel 13
Siseseire

Liikmesriigid tagavad, et iga SISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd riikliku järelevalveasutusega.

Artikkel 14
Töötajate väljaõpe

SISile juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbivad enne SISis säilitatavate andmete töötlemiseks loa saamist ja korrapäraselt pärast SISi andmetele juurdepääsu saamist andmeturbe, andmekaitse-eeskirjade ja andmetöötluskorra alase nõuetekohase väljaõppe, nagu on nähtud ette SIRENE käsiraamatus. Töötajatele jagatakse teavet kõigi asjakohaste kuritegude ja karistuste kohta.

III PEATÜKK

AMETI KOHUSTUSED

Artikkel 15
Operatiivjuhtimine

1.Amet vastutab keskse SISi operatiivjuhtimise eest. Amet tagab koostöös liikmesriikidega ja kasutades tasuvusanalüüsi, et keskse SISi puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat.

2.Amet vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seotud ülesannete eest:

(a)järelevalve;

(b)turvalisus;

(c)liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine.

3.Komisjon vastutab kõigi muude sideinfrastruktuuriga seotud ülesannete, eelkõige järgmiste ülesannete eest:

(a)eelarve täitmisega seotud ülesanded;

(b)soetamine ja uuendamine;

(c)lepinguküsimused.

4.Amet vastutab järgmiste SIRENE büroode ja nendevahelise teabevahetusega seotud ülesannete eest:

(a)testide koordineerimine ja haldamine;

(b)SIRENE büroode vahel täiendava teabe vahetamise ja sideinfrastruktuuri tehniliste spetsifikatsioonide säilitamine ja ajakohastamine ning tehniliste muudatuste mõju haldamine, kui see mõjutab nii SISi kui ka täiendava teabe vahetamist SIRENE büroode vahel.

5.Amet töötab välja mehhanismi ja menetlused CS-SISi andmete kvaliteedi kontrollimiseks ja haldab neid ning esitab liikmesriikidele korrapäraselt aruandeid. Amet esitab komisjonile korrapäraselt aruandeid esinenud probleemide ja asjaomaste liikmesriikide kohta. See mehhanism, menetlused ja andmekvaliteedi vastavuse tõlgendamine määratakse kindlaks rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

6.Keskse SISi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud keskse SISi pidevaks toimimiseks (24 tundi päevas 7 päeva nädalas), eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd. Nende ülesannete hulgas on ka testimistegevused, millega tagatakse keskse SISi ja riiklike süsteemide toimimine vastavalt käesoleva määruse artikli 9 kohastele tehnilistele ja funktsionaalsetele nõuetele.

Artikkel 16
Turvalisus

1.Amet võtab seoses keskse SISi ja sideinfrastruktuuriga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:

(a)füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise kavad esmatähtsa infrastruktuuri kaitseks;

(b)keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

(c)hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine (andmekandjate kontroll);

(d)hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);

(e)hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamine andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

(f)tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

(g)luua kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on andmetele või andmetöötlusrajatistele juurdepääsu õigus, ning teha need profiilid artiklis 64 osutatud Euroopa Andmekaitseinspektorile tema taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

(h)tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeside kontroll);

(i)tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemidesse sisestatud ning millal ja kelle poolt need sisestati (sisestamise kontroll);

(j)hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);

(k)kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tulemuslikkust ja võtta sisekontrolliga seoses vajalikke korralduslikke meetmeid käesoleva määrusega kooskõla tagamiseks (sisekontroll).

2.Amet võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe töötlemise ja vahetamise turvalisuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 17
Konfidentsiaalsus – amet

1.Ilma et see piiraks Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid käesoleva määruse artikli 11 nõuetega samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kellel tuleb töötada SISi andmetega. Seda kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või oma tegevuse lõpetanud.

2.Amet võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe vahetamise konfidentsiaalsuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 18
Kesktasandi logid

1.Amet tagab, et iga juurdepääs CS-SISis hoitavatele isikuandmetele ja nende andmete igasugune vahetamine CS-SISi raames logitakse artikli 12 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

2.Logides on eelkõige näha hoiatusteadete ajalugu, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringute tegemiseks kasutatud andmete liik, viide edastatud andmete liigile ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

3.Kui päringut tehakse kooskõlas artiklitega 40, 41 ja 42 sõrme- ja peopesajälgede andmete või näokujutise alusel, peab logidest olema näha eelkõige päringu tegemisel kasutatud andmete liik, viide edastatud andmete liigile ja nii pädeva asutuse kui ka andmetöötluse eest vastutava isiku nimi.

4.Logisid võib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Hoiatusteadete ajalugu sisaldavad logid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

5.Logisid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alustatud järelevalvemenetlustes.

6.Pädevatel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringu õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada CS-SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on nende ülesannete täitmise tagamiseks – taotluse korral ja nende pädevuse piires – juurdepääs kõnealustele logidele.

IV PEATÜKK

ÜLDSUSE TEAVITAMINE

Artikkel 19
SISi teavituskampaaniad

Komisjon korraldab koostöös riiklike järelevalveasutustega ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga korrapäraselt teavituskampaaniaid, mille käigus jagatakse üldsusele teavet SISi eesmärkide, säilitatavate andmete, SISile juurdepääsu õigust omavate asutuste ja andmesubjektide õiguste kohta. Liikmesriigid kavandavad ja rakendavad koostöös riiklike järelevalveasutustega tegevuspõhimõtted, mille alusel anda kodanikele SISi kohta üldist teavet.

V PEATÜKK

ANDMETE KATEGOORIAD JA LIPU LISAMINE

Artikkel 20
Andmete kategooriad

1.Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või käesoleva määruse lisaandmete säilitamist reguleerivate sätete kohaldamist, sisaldab SIS ainult neid iga liikmesriigi esitatud andmete kategooriaid, mida vajatakse artiklites 26, 32, 34, 36 ja 38 sätestatud eesmärkidel.

2.Andmete kategooriad on järgmised:

(a)teave isikute kohta, kellega seoses on sisestatud hoiatusteade;

(b)teave artiklites 32, 36 ja 38 osutatud esemete kohta.

3.Teave, mis käsitleb isikuid, kelle kohta on hoiatusteade sisestatud, sisaldab ainult järgmist:

(a)perekonnanimi (-nimed),

(b)eesnimi (-nimed),

(c)sünninimi (-nimed);

(d)varem kasutatud nimed ning varjunimed;

(e)erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

(f)sünnikoht;

(g)sünniaeg;

(h)sugu;

(i)kodakondsus(ed);

(j)kas asjaomane isik on relvastatud, vägivaldne, põgenenud või seotud tegevusega, millele on osutatud nõukogu terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1, 2, 3 ja 4;

(k)hoiatusteate põhjus;

(l)hoiatusteate sisestanud asutus;

(m)viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati;

(n)võetavad meetmed;

(o)link (lingid) muude SISi sisestatud hoiatusteadete juurde vastavalt artiklile 53;

(p)selle õigusrikkumise liik, mille kohta hoiatusteade sisestati;

(q)isiku registreerimisnumber riiklikus registris;

(r)teadmata kadunud isiku juhtumi liigi kategooria (ainult artiklis 32 osutatud hoiatusteadete puhul);

(s)isiku isikut tõendava dokumendi kategooria;

(t)isiku isikut tõendava dokumendi välja andnud riik;

(u)isiku isikut tõendava dokumendi number (numbrid);

(v)isiku isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev;

(w)fotod ja näokujutised;

(x)asjakohased DNA-profiilid, kui käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punktist b ei tulene teisiti;

(y)sõrme- ja peopesajälgede andmed;

(``)isikut tõendava dokumendi värvikoopia.

4.Lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sätestatakse ja töötatakse välja rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5.Lõikes 3 osutatud andmete otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sätestatakse ja töötatakse välja artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kõnealused tehnilised eeskirjad on CS-SISis, riiklikes koopiates ja tehnilistes koopiates tehtavate päringute puhul sarnased, nagu on osutatud artikli 53 lõikes 2, ning põhinevad ühistel standarditel, mis sätestatakse ja töötatakse välja rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 21
Proportsionaalsus

1.Enne hoiatusteate sisestamist ja hoiatusteate kehtivusaja pikendamise korral määrab liikmesriik kindlaks, kas juhtum on piisavalt sobiv, asjakohane ja oluline, et sisestada selle kohta SISi hoiatusteade.

2.Kui liikmesriik otsib isikut või eset taga seoses õigusrikkumisega, mis kuulub nõukogu terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse 2002/475/JSK artiklite 1–4 kohaldamisalasse, sisestab liikmesriik igal juhul kas artikli 34, 36 või 38 alusel vastava hoiatusteate.

Artikkel 22
Erieeskirjad fotode, näokujutiste, sõrme- ja peopesajälgede ning DNA-profiili sisestamiseks

1.Artikli 20 lõike 3 punktides w, x ja y osutatud andmete sisestamisel SISi järgitakse järgmisi sätteid.

(a)Fotod, näokujutised, sõrme- ja peopesajäljed ning DNA-profiil sisestatakse üksnes pärast kvaliteedikontrolli, et kindlustada andmete kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine.

(b)DNA-profiili võib lisada ainult artikli 32 lõike 2 punktides a ja c ette nähtud hoiatusteadetele ja ainult juhul, kui tuvastamiseks sobivad fotod, näokujutised või sõrme- ja peopesajäljed ei ole kättesaadavad. Hoiatusteatele võib lisada selle isiku otsejoones ülenejate sugulaste, otsejoones alanejate sugulaste või õdede-vendade DNA-profiilid, tingimusel et asjaomased isikud annavad sõnaselge nõusoleku. DNA-profiil ei tohi sisaldada isiku rassilist päritolu.

2.Käesoleva artikli lõike 1 punktis a ja artiklis 40 osutatud andmete säilitamise jaoks kehtestatakse kvaliteedistandardid. Standardite kirjeldus sätestatakse rakendusmeetmetega ja seda ajakohastatakse artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 23
Hoiatusteate sisestamise tingimus

1.Isikut käsitlevat hoiatusteadet ei tohi sisestada ilma andmeteta, millele on osutatud artikli 20 lõike 3 punktides a, g, k, m ja n, ning kui see on asjakohane, artikli 20 lõike 3 punktis p, välja arvatud artiklis 40 osutatud olukordade puhul.

2.Kui need on kättesaadavad, sisestatakse ka kõik muud artikli 20 lõikes 3 loetletud andmed.

Artikkel 24
Lipu lisamist käsitlevad üldsätted

1.Juhul kui liikmesriik leiab, et artiklite 26, 32 ja 36 kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteatele lisataks lipp, mis näitab, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal nõutavat meedet. Lipu lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo.

2.Selleks et võimaldada liikmesriikidel nõuda lipu lisamist vastavalt artiklile 26 sisestatud hoiatusteatele, teavitatakse kõiki liikmesriike täiendava teabe edastamise teel automaatselt kõigist uutest hoiatusteadetest, mis kuuluvad asjaomasesse kategooriasse.

3.Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik taotleb eriti kiireloomulistel ja tõsistel juhtudel meetme täideviimist, uurib täideviiv liikmesriik, kas tal on võimalik lubada enda nõudmisel lisatud lipu eemaldamist. Võimaluse korral peab täideviiv liikmesriik astuma vajalikke samme, et tagada võetava meetme viivitamatu elluviimine.

Artikkel 25
Lipu lisamine üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteadetele

1.Raamotsuse 2002/584/JSK kohaldamisel lisatakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmist käsitlevale hoiatusteatele vahistamist takistav lipp ainult siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädev õigusasutus on keeldunud selle täitmisest vahistamismääruse täitmata jätmist õigustaval põhjusel ja kui nõuti lipu lisamist.

2.Siiski võib siseriikliku õiguse alusel pädeva õigusasutuse nõudmise korral kas üldise juhise põhjal või spetsiifilisel juhul nõuda lipu lisamist üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteatele, kui on ilmne, et Euroopa vahistamismääruse täitmisest tuleb keelduda.

VI PEATÜKK

HOIATUSTEATED ISIKUTE KOHTA, KEDA OTSITAKSE TAGA ÜLE- VÕI VÄLJAANDMISE EESMÄRGIL VAHI ALLA VÕTMISEKS

Artikkel 26
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.Andmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, sisestatakse andmebaasi sisestava liikmesriigi õigusasutuse taotlusel.

2.Samuti sisestatakse andmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks vahistamismääruste alusel, mis on väljastatud vastavalt Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel Euroopa Liidu lepingu artikli 37 kohaselt sõlmitud kokkulepetele, millega sätestatakse sellise vahistamismääruse edastamine SISi kaudu.

3.Käesolevas määruses sisalduvat mis tahes viidet raamotsuse 2002/584/JSK sätetele tõlgendatakse nii, et see sisaldab vastavalt Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel Euroopa Liidu lepingu artikli 37 kohaselt sõlmitud selliste kokkulepete vastavaid sätteid, millega sätestatakse sellise vahistamismääruse edastamine SISi kaudu.

4.Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib käimasoleva tagaotsimisoperatsiooni korral ja pärast oma riigi asjaomaselt õigusasutuselt loa saamist muuta käesoleva määruse artikli 26 alusel vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteate ajutiselt päringu tegemisel kättesaamatuks, mis tähendab, et lõppkasutajad ei saa seda otsida ja see on kättesaadav üksnes SIRENE büroodele. Selle funktsiooni kasutamise maksimaalne aeg on 48 tundi. Kui see on operatiivpõhjustel vajalik, võib seda aega siiski pikendada veel 48tunniste ajavahemike võrra. Liikmesriigid peavad arvestust nende hoiatusteadete arvu kohta, mille puhul seda funktsiooni kasutati.

Artikkel 27
Lisaandmed isikute kohta, keda otsitakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1.Kui isikut otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel, sisestab hoiatusteate sisestanud liikmesriik SISi Euroopa vahistamismääruse originaali koopia.

2.Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib sisestada Euroopa vahistamismääruse ühte või mitmesse Euroopa Liidu institutsioonide ametlikku keelde tehtud tõlke koopia.

Artikkel 28
Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

Liikmesriik, kes sisestas SISi hoiatusteate üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, edastab raamotsuse 2002/584/JSK artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe muudele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel.

Artikkel 29
Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1.Liikmesriik, kes sisestas SISi hoiatusteate väljaandmise eesmärgil, edastab muudele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel järgmise teabe:

(a)vahi alla võtmist taotlev asutus;

(b)kas on olemas vahistamismäärus või samaväärse õigusliku toimega dokument või täitmisele pööratav kohtuotsus;

(c)õigusrikkumise olemus ja õiguslik klassifikatsioon;

(d)õigusrikkumise toimepaneku asjaolude kirjeldus, sealhulgas toimepanemise aeg ja koht ning selle isiku õigusrikkumises osalemise määr, kelle kohta teade on esitatud;

(e)õigusrikkumise tagajärjed (kui neid saab määratleda);

(f)igasugune muu hoiatusteate täitmiseks kasulik või vajalik teave.

2.Lõikes 1 loetletud andmeid ei edastata, kui artiklis 27 või 28 osutatud andmed on juba edastatud ning asjaomane liikmesriik peab neid hoiatusteate täitmiseks piisavaks.

Artikkel 30
Üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta sisestatud hoiatusteadete konverteerimine

Kui isikut ei saa vahi alla võtta, kuna taotluse saanud liikmesriik keeldub vahi alla võtmisest artiklis 24 või 25 sätestatud lipu lisamise menetluse kohaselt või kuna uurimine on väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteate puhul lõpule viimata, käsitab taotluse saanud liikmesriik hoiatusteate eesmärgina asjaomase isiku asukoha teada andmist.

Artikkel 31
Üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitava isiku kohta sisestatud hoiatusteate põhjal meetme võtmine

1.Hoiatusteade, mis on sisestatud SISi vastavalt artiklile 26 koos artiklis 27 osutatud lisaandmetega, kujutab endast vastavalt raamotsusele 2002/584/JSK väljastatud Euroopa vahistamismäärust ning sellel on sama mõju juhul, kui kohaldatakse osutatud raamotsust.

2.Kui raamotsust 2002/584/JSK ei kohaldata, on vastavalt artiklitele 26 ja 29 SISi sisestatud hoiatusteatel samasugune õigusjõud nagu esialgse vahi alla võtmise taotlusel, mis on tehtud väljaandmist käsitleva 13. detsembri 1957. aasta Euroopa konventsiooni artikli 16 kohaselt või väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 15 kohaselt.

VII PEATÜKK

HOIATUSTEATED TEADMATA KADUNUD ISIKUTE KOHTA

Artikkel 32
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.Andmed teadmata kadunud isikute kohta või muude isikute kohta, keda on vaja paigutada kaitse alla või kelle asukoht on vaja välja selgitada, sisestatakse SISi hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel.

2.Sisestada võib järgmistesse kategooriatesse kuuluvad teadmata kadunud isikud:

(a)teadmata kadunud isikud, keda on vaja paigutada kaitse alla

i) nende endi turvalisuse huvides;

ii) ohu ennetamiseks;

(b)teadmata kadunud isikud, keda ei ole vaja paigutada kaitse alla;

(c)vastavalt lõikele 4 röövimise ohus olevad lapsed.

3.Lõike 2 punkti a kohaldatakse eelkõige laste ja isikute suhtes, kes tuleb pädeva asutuse otsusel interneerida.

4.Hoiatusteade lõike 2 punktis c osutatud lapse kohta sisestatakse sellise liikmesriigi pädeva õigusasutuse taotlusel, kelle kohtualluvusse vanemliku vastutuse küsimused nõukogu määruse nr 2201/2003 74 kohaselt kuuluvad, kui on konkreetne ja ilmne oht, et laps võidakse kohe ebaseaduslikult välja viia liikmesriigist, kus asjaomane pädev õigusasutus asub. 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi konventsiooniga ühinenud liikmesriikides ning juhul, kui nõukogu määrust nr 2201/2003 ei kohaldata, kohaldatakse Haagi konventsiooni.

5.Liikmesriigid tagavad, et SISi sisestatud andmetes oleks märgitud, millisesse lõikes 2 osutatud kategooriasse teadmata kadunud isik kuulub. Lisaks tagavad liikmesriigid, et SISi sisestatud andmed näitavad, millist liiki teadmata kadunud või haavatava isiku juhtumiga on tegemist. Juhtumite liigitamise ja kõnealuste andmete sisestamise eeskirjad sätestatakse ja töötatakse välja rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

6.Neli kuud enne selle lapse täisealiseks saamist, kelle kohta on käesoleva artikli alusel sisestatud hoiatusteade, teatab CS-SIS automaatselt hoiatusteate sisestanud liikmesriigile, et taotluse põhjust ja nõutavat meedet tuleb ajakohastada või et hoiatusteade tuleb kustutada.

7.Kui on selge märk, et sõidukid, laevad või õhusõidukid on seotud isikuga, kelle kohta on sisestatud lõike 2 kohane hoiatusteade, võidakse isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated nende sõidukite, laevade ja õhusõidukite kohta. Sellisel juhul lingitakse teadmata kadunud isikut ja eset käsitlevad hoiatusteated vastavalt artiklile 60. Käesolevas lõikes osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sätestatakse ja töötatakse välja rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 33
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine

1.Kui artiklis 32 osutatud isik leitakse, teatavad pädevad asutused hoiatusteate sisestanud liikmesriigile tema asukoha, kui lõikest 2 ei tulene teisiti. Kui tegemist on teadmata kadunud lastega või lastega, kes tuleb paigutada kaitse alla, konsulteerib täideviiv liikmesriik kohe hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga, et leppida viivitamata kokku meetmetes, mida tuleb lapse parimate huvide kaitsmiseks rakendada. Pädevad asutused võivad artikli 32 lõike 2 punktis a osutatud juhtudel toimetada isiku turvalisse paika, eesmärgiga takistada tal oma reisi jätkamast, kui see on siseriikliku õigusega lubatud.

2.Üles leitud teadmata kadunud täisealist isikut käsitlevate andmete edastamiseks, v.a tema andmete edastamiseks pädevate asutuste vahel, on vaja tema nõusolekut. Pädevad asutused võivad siiski teatada isikule, kes teatas kadunud isikust, et hoiatusteade kustutati põhjusel, et isiku asukoht on kindlaks tehtud.

VIII PEATÜKK

HOIATUSTEATED KOHTUMENETLUSES OSALEMISE EESMÄRGIL OTSITAVATE ISIKUTE KOHTA

Artikkel 34
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.Liikmesriigid sisestavad pädeva asutuse palvel SISi järgmiste isikute andmed nende elukohast või asukohast teatamiseks:

(a)tunnistajad;

(b)isikud, keda on kutsutud või keda otsitakse, et kutsuda neid seoses kriminaalmenetlusega kohtusse andma ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

(c)isikud, kellele tuleb kätte toimetada kohtuotsus või muud dokumendid seoses kriminaalmenetlusega, et neil oleks võimalik anda ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

(d)isikud, kellele tuleb kätte toimetada kutse ilmuda kohale vabadusekaotusliku karistuse kandmiseks.

2.Kui on selge märk, et sõidukid, laevad või õhusõidukid on seotud isikuga, kelle kohta on sisestatud lõike 1 kohane hoiatusteade, võidakse isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated nende sõidukite, laevade ja õhusõidukite kohta. Sellisel juhul lingitakse isikut ja eset käsitlevad hoiatusteated vastavalt artiklile 60. Käesolevas lõikes osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sätestatakse ja töötatakse välja rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 35
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine

Taotletud teave edastatakse taotluse esitanud liikmesriigile täiendava teabe vahetamise teel.

IX PEATÜKK

HOIATUSTEATED ISIKUTE JA ESEMETE KOHTA NENDE DISKREETSEKS KONTROLLIKS, KONTROLLIKS UURIMISE EESMÄRGIL VÕI ERIKONTROLLIKS

Artikkel 36
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.Andmed isikute või sõidukite, laevade, õhusõidukite ja konteinerite kohta sisestatakse kooskõlas hoiatusteate sisestanud liikmesriigi siseriikliku õigusega diskreetseks kontrolliks, kontrolliks uurimise eesmärgil või erikontrolliks vastavalt artikli 37 lõikele 4.

2.Sellise hoiatusteate võib sisestada selleks, et võtta kuritegude eest vastutusele, pöörata täitmisele kriminaalkaristus ja ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte järgmistel juhtudel:

(a)kui on olemas selged märgid, et isik kavatseb toime panna raske kuriteo, eelkõige raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteod, või on seda toime panemas;

(b)kui artikli 37 lõikes 1 osutatud teavet on vaja on sellise isiku kriminaalkaristuse täitmisele pööramiseks, kes on süüdi mõistetud raske kuriteo, eelkõige raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteod, toimepanemise eest, või

(c)kui isikule antud üldhinnang annab eelkõige seni toimepandud kuritegude põhjal alust uskuda, et ta võib ka tulevikus panna toime raskeid kuritegusid, eelkõige raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteod.

3.Peale selle võib hoiatusteate sisestada siseriikliku õiguse kohaselt riikliku julgeoleku eest vastutavate asutuste taotlusel, kui on olemas konkreetne märk, et artikli 37 lõikes 1 osutatud teavet on vaja selleks, et hoida ära asjaomase isiku põhjustatav tõsine oht või muud tõsised ohud riigi sise- või välisjulgeolekule. Käesoleva lõike alusel hoiatusteate sisestanud liikmesriik teavitab sellest teisi liikmesriike. Iga liikmesriik määrab kindlaks, millistele asutustele kõnealune teave edastatakse.

4.Kui on selge märk, et sõidukid, laevad, õhusõidukid ja konteinerid on lõikes 2 osutatud raskete kuritegudega või lõikes 3 osutatud tõsiste ohtudega seotud, võidakse sisestada hoiatusteated nende sõidukite, laevade, lennukite ja konteinerite kohta.

5.Kui on selge märk, et ametlikud dokumendiplangid või väljastatud isikut tõendavad dokumendid on lõikes 2 osutatud raskete kuritegudega või lõikes 3 osutatud tõsiste ohtudega seotud, võidakse sisestada hoiatusteated nende dokumentide kohta, olenemata sellest, kes on isikut tõendava dokumendi algne omanik, kui selline on olemas. Käesolevas lõikes osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sätestatakse ja töötatakse välja rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 37
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine

1.Piiri-, politsei- ja tollikontrollide või muude liikmesriigis elluviidavate õiguskaitsealaste tegevuste puhul kogutakse ja edastatakse hoiatusteate sisestanud asutusele diskreetseks kontrolliks, kontrolliks uurimise eesmärgil või erikontrolliks kõik või osa järgmistest andmetest:

(a)asjaolu, et isik, kelle kohta, või sõiduk, laev, õhusõiduk, konteiner, ametlik dokumendiplank või väljastatud isikut tõendav dokument, mille kohta on sisestatud hoiatusteade, on leitud;

(b)kontrolli koht, aeg ja põhjus;

(c)reisi marsruut ja sihtkoht;

(d)asjaomaste isikutega kaasas olevad isikud või sõidukis, laevas või õhusõidukis reisivad isikud või ametlikku dokumendiplanki või väljastatud isikut tõendavat dokumenti omava isikuga kaasas olevad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada nende seotust asjaomaste isikutega;

(e)sellist ametlikku dokumendiplanki või väljastatud isikut tõendavat dokumenti, mille kohta on sisestatud hoiatusteade, kasutava isiku kindlaks tehtud isikusamasus ja kirjeldus;

(f)kasutatav sõiduk, laev, õhusõiduk või konteiner;

(g)kaasas olevad esemed, sealhulgas reisidokumendid;

(h)see, millistel asjaoludel isik, sõiduk, laev, õhusõiduk, konteiner, ametlik dokumendiplank või väljastatud isikut tõendav dokument leiti.

2.Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.Operatiivsetest asjaoludest olenevalt ja kooskõlas siseriikliku õigusega hõlmab diskreetne kontroll isiku või eseme rutiinset kontrolli eesmärgiga koguda võimalikult palju lõikes 1 osutatud andmeid kontrolli diskreetsust ohustamata.

4.Operatiivsetest asjaoludest olenevalt ja kooskõlas siseriikliku õigusega hõlmab kontroll uurimise eesmärgil isiku põhjalikumat kontrollimist ja küsitlemist. Kui kontroll uurimise eesmärgil ei ole liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, asendatakse see selles liikmesriigis diskreetse kontrolliga.

5.Erikontrollide käigus võib isikuid, sõidukeid, laevu, õhusõidukeid, konteinereid ja kaasas kantavaid esemeid kooskõlas siseriikliku õigusega artiklis 36 osutatud eesmärkidel läbi otsida. Läbiotsimine toimub siseriikliku õiguse kohaselt. Kui erikontroll ei ole liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, asendatakse see selles liikmesriigis uurimise eesmärgil tehtava kontrolliga.

X PEATÜKK

HOIATUSTEATED ARESTITAVATE VÕI KRIMINAALMENETLUSES TÕENDINA KASUTATAVATE ESEMETE KOHTA

Artikkel 38
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.SISi sisestatakse andmed esemete kohta, mida otsitakse arestimiseks õiguskaitse eesmärgil või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

2.Nähakse ette järgmised kergesti tuvastatavate esemete kategooriad:

(a)siseriikliku õiguse kohaselt määratletud mootorsõidukid, olenemata jõuallikast;

(b)haagised tühimassiga üle 750 kg;

(c)haagiselamud;

(d)tööstusseadmed;

(e)laevad;

(f)laevamootorid;

(g)konteinerid;

(h)õhusõidukid;

(i)tulirelvad;

(j)varastatud, seadusevastaselt omandatud või kaotatud ametlikud dokumendiplangid;

(k)väljastatud isikut tõendavad dokumendid, nagu passid, isikutunnistused, juhiload, elamisload ja reisidokumendid, mis on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud, kehtetuks tunnistatud või võltsitud, kuid selliste dokumentidena kasutusel;

(l)sõidukite registreerimistunnistused ja sõidukite numbrimärgid, mis on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud, kehtetuks tunnistatud või võltsitud, kuid selliste dokumentide või numbrimärkidena kasutusel;

(m)pangatähed (registreeritud pangatähed) ja võltsitud pangatähed;

(n)tehnilised seadmed, infotehnoloogiaesemed ja muud suure väärtusega kergesti tuvastatavad esemed;

(o)mootorsõidukite kindlaks tehtavad komponendid;

(p)tööstusseadmete kindlaks tehtavad komponendid.

3.Esemete lõike 2 punkti n kohaste uute alamkategooriate määratlused ja lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sätestatakse ja töötatakse välja rakendusmeetmetega artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 39
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine

1.Juhul kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, arestib kokkulangevus avastanud asutus siseriikliku õiguse kohaselt eseme ja võtab ühendust hoiatusteate sisestanud asutusega, et leppida kokku võetavates meetmetes. Sel puhul võib edastada ka isikuandmeid kooskõlas käesoleva määrusega.

2.Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.Eseme leidnud liikmesriik võtab nõutud meetmeid kooskõlas oma siseriikliku õigusega.

XI PEATÜKK

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHASELT TUVASTAMISEKS SISESTATUD HOIATUSTEATED TAGAOTSITAVATE TUNDMATUTE ISIKUTE KOHTA JA PÄRINGUD BIOMEETRILISTE ANDMETE ALUSEL

Artikkel 40
Siseriikliku õiguse kohaselt kinnipidamiseks sisestatud hoiatusteated tagaotsitavate tundmatute isikute kohta

SISi võib sisestada sõrme- ja peopesajälgede andmeid, mis ei ole seotud isikutega, kelle kohta on sisestatud hoiatusteated. Need sõrme- ja peopesajälgede andmed on kas täielikud või osalised sõrme- või peopesajäljed, mis on leitud uuritavate kuritegude, raskete kuritegude ja terrorikuritegude paikadest ja mille puhul võib teha kindlaks, et need kuuluvad suure tõenäosusega kuriteo toimepanijale. Selle kategooria sõrme- ja peopesajälgede andmeid säilitatakse kahtlustatava või tagaotsitava tundmatu isiku andmetena, tingimusel et pädevad asutused ei saa isikusamasust kindlaks teha, kasutades muid riiklikke, Euroopa või rahvusvahelisi andmebaase.

Artikkel 41
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine

Kui kooskõlas artikliga 40 säilitatavates andmetes tehtud päringu tulemusel saadakse tabamus või leitakse võimalik kokkulangevus, tehakse isikusamasus kindlaks vastavalt siseriiklikule õigusele, kontrollides lisaks, et SISis säilitatavad sõrme- ja peopesajälgede andmed kuuluvad asjaomasele isikule. Selleks et hõlbustada juhtumi õigeaegset uurimist, suhtlevad liikmesriigid täiendava teabe vahetamise teel.

Artikkel 42
Erieeskirjad fotode, näokujutiste, sõrme- ja peopesajälgede ning DNA-profiili kontrollimiseks või otsimiseks

1.Fotosid, näokujutisi, sõrme- ja peopesajälgede andmeid ning DNA-profiile otsitakse SISist sellise isiku tuvastamiseks, kes on leitud SISis tehtud tähtnumbrilise päringu tulemusel.

2.Isiku tuvastamiseks võib kasutada ka sõrme- ja peopesajälgede andmeid. SISis säilitatavates sõrme- ja peopesajälgede andmetes tehakse tuvastamise eesmärgil päringuid, kui isikusamasust ei saa kindlaks teha muul viisil.

3.SISis säilitatavates sõrme- ja peopesajälgede andmetes, mis on seotud artikli 26, artikli 34 lõike 1 punktide b ja d ning artikli 36 kohaselt sisestatud hoiatusteadetega, võib samuti teha päringuid, kasutades täielikke või osalisi sõrme- või peopesajälgi, mis on leitud uuritavate kuritegude paikadest ja mille puhul on võimalik teha kindlaks, et need kuuluvad suure tõenäosusega õigusrikkumise toimepanijale, tingimusel et pädevad asutused ei saa isikusamasust kindlaks teha, kasutades muid riiklikke, Euroopa või rahvusvahelisi andmebaase.

4.Kohe, kui see on tehniliselt võimalik, võib isiku tuvastamiseks kasutada fotosid ja näokujutisi, tagades seejuures tuvastamise usaldusväärsuse. Fotode või näokujutiste alusel tuvastamist kasutatakse ainult tavapärastes piiripunktides, kus kasutatakse iseteenindussüsteeme ja automaatseid piirikontrollisüsteeme.

XII PEATÜKK

JUURDEPÄÄSUÕIGUS JA HOIATUSTEADETE SÄILITAMINE

Artikkel 43
Asutused, kellel on hoiatusteadetele juurdepääsu õigus

1.SISi sisestatud andmetele on juurdepääs ja neid andmeid on õigus otsida otse SISi andmetest või SISi andmete koopiast ainult asutustel, kes vastutavad järgmise eest:

(a)kontroll piiril kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrusega (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad);

(b)asjaomases liikmesriigis tehtavad politsei- ja tollikontrollid ning nende kontrollide kooskõlastamine määratud asutuste poolt;

(c)muud õiguskaitsealased tegevused, mida tehakse asjaomases liikmesriigis kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil;

(d)kolmanda riigi kodanike sisenemisega liikmesriikide territooriumile, seal viibimisega, muu hulgas elamisloa ja pikaajalise viisa alusel, ning tagasisaatmisega seotud tingimuste uurimine ja otsuste tegemine.

2.Õigust pääseda juurde SISi sisestatud andmetele ning neid otse otsida võivad oma siseriikliku õiguse kohaste ülesannete täitmiseks kasutada ka riiklikud õigusasutused, sealhulgas need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused.

3.Asutused, kelle pädevusse kuuluvad lõike 1 punktis c osutatud ülesanded, võivad nende ülesannete täitmiseks kasutada õigust pääseda juurde SISi sisestatud andmetele ning neid otse otsida. Nende asutuste juurdepääsu andmetele reguleeritakse iga liikmesriigi õigusega.

4.Käesolevas artiklis osutatud asutused lisatakse artikli 53 lõikes 8 osutatud nimekirja.

Artikkel 44
Sõidukite registreerimise asutused

1.Liikmesriikides kooskõlas nõukogu direktiiviga 1999/37/EÜ 75 sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvatel teenistustel on juurdepääs järgmistele käesoleva määruse artikli 38 lõike 2 punktide a, b, c ja l kohaselt SISi sisestatud andmetele ainult selleks, et kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid on varastatud, seadusevastaselt omandatud või kadunud või kas neid otsitakse taga kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks:

(a)andmed, mis käsitlevad siseriikliku õiguse kohaseid mootorsõidukeid, olenemata jõuallikast;

(b)andmed, mis käsitlevad haagiseid tühimassiga üle 750 kg ja haagiselamuid;

(c)andmed, mis käsitlevad sõidukite registreerimistunnistusi ja sõidukite numbrimärke, mis on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud.

Sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu kõnealustele andmetele reguleeritakse asjaomase liikmesriigi õigusega.

2.Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on riiklikud teenistused, on õigus pääseda SISi sisestatud andmetele otse juurde.

3.Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis ei ole riiklikud teenistused, on õigus pääseda SISi sisestatud andmetele juurde ainult käesoleva määruse artiklis 43 osutatud asutuse vahendusel. Sellel asutusel on õigus pääseda kõnealustele andmetele otse juurde ja edastada neid asjaomastele teenistusele. Asjaomane liikmesriik tagab, et asjaomane teenistus ja selle töötajad on kohustatud järgima piiranguid, mis kehtivad neile asutuse poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta.

4.Käesoleva määruse artiklit 39 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt saadud juurdepääsu suhtes. SISi kasutamise käigus ilmsiks tulnud ja kuriteo toimepaneku kahtlustamiseks alust andva teabe edastamine lõikes 1 osutatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele on reguleeritud siseriikliku õigusega.

Artikkel 45
Laevade ja õhusõidukite registreerimise asutused

1.Liikmesriikides laevade, sh laevamootorid, ja õhusõidukite registreerimistunnistusi väljaandvatel või nende liikluse korraldamist tagavatel teenistustel on juurdepääs järgmistele käesoleva määruse artikli 38 lõike 2 kohaselt SISi sisestatud andmetele ainult selleks, et kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud või liikluskorraldusega hõlmatud laevad, sealhulgas laevamootorid, õhusõidukid või konteinerid on varastatud, seadusevastaselt omandatud või kadunud või kas neid otsitakse taga kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks:

(a)andmed laevade kohta;

(b)andmed laevamootorite kohta;

(c)andmed õhusõidukite kohta.

Asjaomase liikmesriigi teenistuste juurdepääsu kõnealustele andmetele reguleeritakse liikmesriigi õigusega, kui lõikest 2 ei tulene teisiti. Juurdepääs punktides a–c loetletud andmetele piirdub asjaomaste teenistuste spetsiifilise pädevusega.

2.Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on riiklikud teenistused, on õigus pääseda SISi sisestatud andmetele otse juurde.

3.Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis ei ole riiklikud teenistused, on õigus pääseda SISi sisestatud andmetele juurde ainult käesoleva määruse artiklis 43 osutatud asutuse vahendusel. Sellel asutusel on õigus pääseda kõnealustele andmetele otse juurde ja edastada neid asjaomastele teenistusele. Asjaomane liikmesriik tagab, et asjaomane teenistus ja selle töötajad on kohustatud järgima piiranguid, mis kehtivad neile asutuse poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta.

4.Käesoleva määruse artiklit 39 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt saadud juurdepääsu suhtes. SISi kasutamise käigus ilmsiks tulnud ja kuriteo kahtlustamiseks alust andva teabe edastamine lõikes 1 osutatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele on reguleeritud siseriikliku õigusega.

Artikkel 46
Europoli juurdepääs SISi andmetele

1.Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol) on oma volituste piires õigus pääseda juurde SISi sisestatud andmetele ja neid otsida.

2.Juhul, kui Europol leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitab ta määruses (EL) 2016/794 kindlaks määratud kanalite kaudu hoiatusteate sisestanud liikmesriiki.

3.SISis tehtud päringu tulemusel saadud teavet võib kasutada ainult asjaomase liikmesriigi nõusolekul. Kui liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, reguleeritakse selle käsitlemist Europoli poolt määrusega (EL) 2016/794. Europol võib kõnealuse teabe edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele asutustele ainult asjaomase liikmesriigi nõusolekul.

4.Europol võib määruse (EL) 2016/794 kohaselt nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet.

5.Europol:

(a)ei ühenda SISi osi ühegi Europoli poolt või Europolis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ega edasta sellistele süsteemidele neis olevaid andmeid, millele tal on juurdepääs, ega laadi alla või kopeeri muul moel ühtegi SISi osa, ilma et see piiraks lõigete 3, 4 ja 6 kohaldamist;

(b)võimaldab juurdepääsu SISi sisestatud andmetele ainult selleks spetsiaalselt loa saanud Europoli personalile;

(c)võtab vastu ja kohaldab artiklites 10 ja 11 sätestatud meetmeid;

(d)lubab Euroopa Andmekaitseinspektoril vaadata läbi Europoli tegevused seoses SISi sisestatud andmetele juurde pääsemise ja nende otsimise õiguse kasutamisega.

6.Andmeid tohib kopeerida üksnes tehnilisel eesmärgil, tingimusel et kopeerimine on vajalik selleks, et Europoli nõuetekohaselt loa saanud töötajad saaksid otse päringut teha. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Tehnilist koopiat kasutatakse SISi andmete säilitamiseks nendes andmetes päringu tegemise ajal. Need andmed kustutatakse, kui päring on tehtud. Sellist kasutamist ei käsitata SISi andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena. Europol ei kopeeri liikmesriikide sisestatud hoiatusteadetega seotud andmeid ega lisaandmeid ega CS-SISi andmeid oma muudesse süsteemidesse.

7.Lõikes 6 osutatud koopiaid, mille tulemusena moodustuvad offline-andmebaasid, võib säilitada ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 48 tundi. Hädaolukorras võib seda ajavahemikku pikendada kuni hädaolukorra lõppemiseni. Europol teavitab sellistest pikendamistest Euroopa Andmekaitseinspektorit.

8.Europol võib saada ja töödelda täiendavat teavet vastavate SISi hoiatusteadete kohta, tingimusel et lõigetes 2–7 osutatud andmetöötluseeskirju kohaldatakse asjakohaselt.

9.Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peaks Europol pidama logi iga SISile juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta. Selliseid logisid ja dokumente ei käsitata SISi ühegi osa ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.

Artikkel 47
Eurojusti juurdepääs SISi andmetele

1.Eurojusti liikmesriikide liikmetel ja nende assistentidel on oma volituste piires õigus pääseda juurde SISi sisestatud andmetele ja neid otsida vastavalt artiklitele 26, 32, 34, 38 ja 40.

2.Juhul kui Eurojusti liikmesriigi liige leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitab ta hoiatusteate sisestanud liikmesriiki.

3.Käesoleva artikli sätteid ei tõlgendata nii, et see mõjutaks otsuse 2002/187/JSK sätteid andmekaitse kohta või Eurojusti liikmesriikide liikmete või nende assistentide vastutuse kohta loata või ebaõige andmetöötluse eest, või nii, et see mõjutaks kõnealuse otsuse kohaselt moodustatud ühise järelevalveasutuse volitusi.

4.Eurojusti liikmesriikide liikmete või assistentide iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 12 sätetele ning iga nende leitud andmete kasutamine logitakse.

5.Ühtegi SISi osa ei ühendata ühegi Eurojusti poolt või Eurojustis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning SISis olevaid andmeid, millele liikmesriikide liikmetel või nende assistentidel on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi SISi osa ei laadita alla. Juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata SISi andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.

6.SISi sisestatud andmetele juurdepääsu õigus on ainult Eurojusti liikmesriikide liikmetel ja nende assistentidel ning see ei laiene Eurojusti töötajatele.

7.Artiklites 10 ja 11 sätestatud turvalisust ja konfidentsiaalsust tagavad meetmed võetakse vastu ja neid kohaldatakse.

Artikkel 48
Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade ja rändehalduse tugirühma liikmete juurdepääs SISi andmetele

1.Kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikega 8 on Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade ja rändehalduse tugirühmade liikmetel oma volituste piires õigus pääseda juurde SISi sisestatud andmetele ja neid otsida.

2.Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade ja rändehalduse tugirühmade liikmed pääsevad SISi sisestatud andmetele juurde ja otsivaid neid kooskõlas lõikega 1 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loodud ja hooldatava tehnilise liidese kaudu, nagu on osutatud artikli 49 lõikes 1.

3.Juhul, kui Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma või tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühma või rändehalduse tugirühma liige leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitatakse sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikliga 40 võivad rühmade liikmed tegutseda SISis oleva hoiatusteate alusel ainult selle vastuvõtva liikmesriigi piirivalve või tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate juhiste järgi, kus nad tegutsevad, ja üldjuhul nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema.

4.Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade või rändehalduse tugirühma liikmete iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 12 sätetele ning iga nende leitud andmete kasutamine logitakse.

5.Juurdepääs SISi sisestatud andmetele on ainult Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade või rändehalduse tugirühma liikmetel ja seda ei laiendata muude rühmade liikmetele.

6.Artiklites 10 ja 11 sätestatud turvalisust ja konfidentsiaalsust tagavad meetmed võetakse vastu ja neid kohaldatakse.

Artikkel 49
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurdepääs SISi andmetele

1.Artikli 48 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel loob Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tehnilise liidese, mis võimaldab otseühendust keskse SISiga, ja hooldab seda.

2.Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on talle ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määrusega antud ülesannete täitmiseks õigus pääseda kooskõlas artiklitega 26, 32, 34 ja 36 ning artikli 38 lõike 2 punktidega j ja k juurde SISi sisestatud andmetele ja neid otsida.

3.Juhul, kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kontrolli tulemusel leitakse SISist hoiatusteade, kohaldatakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse artiklis 22 sätestatud menetlust.

4.Käesoleva artikli sätteid ei tõlgendata nii, et see mõjutaks määruse (EL) 2016/1624 sätteid andmekaitse kohta või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti töötajate vastutuse kohta loata või ebaõige andmetöötluse eest.

5.Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 12 sätetele ning iga nende leitud andmete kasutamine registreeritakse.

6.Välja arvatud juhul, kui seda on vaja ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks, ei ühendata ühtegi SISi osa ühegi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning SISis olevaid andmeid, millele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi SISi osa ei laadita alla. Juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata SISi andmete allalaadimise ega kopeerimisena.

7.Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu artiklites 10 ja 11 sätestatud turvalisust ja konfidentsiaalsust tagavad meetmed ja kohaldab neid.

Artikkel 50
Juurdepääsu ulatus

Lõppkasutajatel, sealhulgas Europolil, Eurojusti liikmesriikide liikmetel ja nende assistentidel ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs ainult sellistele andmetele, mida neil on vaja oma ülesannete täitmiseks.

Artikkel 51
Hoiatusteadete säilitamise aeg

1.Käesoleva määruse kohaselt SISi sisestatud hoiatusteateid säilitatakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks hoiatusteated sisestati.

2.Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab selle säilitamise vajaduse läbi viie aasta jooksul alates hoiatusteate sisestamisest SISi. Käesoleva määruse artikli 36 kohaldamisel sisestatud hoiatusteateid säilitatakse maksimaalselt üks aasta.

3.Ametlikke dokumendiplanke ja väljastatud isikut tõendavaid dokumente käsitlevaid hoiatusteateid, mis on sisestatud vastavalt artiklile 38, säilitatakse maksimaalselt kümme aastat. Esemeid käsitlevate hoiatusteadete kategooriate suhtes võidakse kehtestada lühemad säilitamisajad rakendusmeetmetega, mis võetakse vastu artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4.Iga liikmesriik määrab asjakohasel juhul lühema läbivaatamisperioodi kooskõlas siseriikliku õigusega.

5.Kui SIRENE büroos koordineerimise ja andmekvaliteedi kontrollimise eest vastutavatele töötajatele saab selgeks, et isikut käsitlev hoiatusteade on täitnud oma eesmärgi ja tuleks SISist kustutada, teavitavad töötajad sellest hoiatusteate sisestanud asutust. Asutusel on alates selle teate saamisest aega 30 kalendripäeva, et teatada, et hoiatusteade on kustutatud või kustutatakse, või esitada hoiatusteate säilitamise pikendamise põhjused. Kui 30päevase ajavahemiku möödudes ei ole vastust saadud, kustutavad hoiatusteate SIRENE büroo töötajad. SIRENE bürood teavitavad selle valdkonna võimalikest korduvatest probleemidest oma riiklikku järelevalveasutust.

6.Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib läbivaatamisperioodi jooksul pärast põhjalikku üksikjuhtumipõhist hindamist, mis tuleb logida, otsustada hoiatusteadet kauem säilitada, kui see osutub vajalikuks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse lõiget 2 ka pikendamise suhtes. CS-SISile tuleb teatada igast hoiatusteate pikendamisest.

7.Pärast lõikes 2 osutatud läbivaatamisperioodi kustutatakse hoiatusteated automaatselt, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik on CS-SISile teatanud hoiatusteate pikendamisest vastavalt lõikele 6. CS-SIS teavitab liikmesriike andmete plaanipärasest kustutamisest süsteemist automaatselt neli kuud ette.

8.Liikmesriigid teevad statistikat selliste hoiatusteadete arvu kohta, mille säilitamisaega on pikendatud vastavalt lõikele 6.

XIII PEATÜKK

HOIATUSTEADETE KUSTUTAMINE

Artikkel 52
Hoiatusteadete kustutamine

1.Artikli 26 kohased üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteated kustutatakse, kui isik on hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädevatele asutustele üle või välja antud. Need võib kustutada ka siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt pädev õigusasutus on hoiatusteate aluseks oleva kohtuotsuse tühistanud.

2.Hoiatusteated teadmata kadunud isikute kohta kustutatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele.

(a)Artikli 32 kohased hoiatusteated teadmata kadunud laste kohta kustutatakse, kui

–juhtum on lahendatud, näiteks laps on repatrieeritud või täideviiva liikmesriigi pädevad asutused on teinud lapse hooldamise kohta otsuse;

–hoiatusteade on artikli 51 kohaselt aegunud;

–hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud asjakohase otsuse või

–lapse asukoht on kindlaks tehtud.

b)    Artikli 32 kohased hoiatusteated teadmata kadunud täiskasvanute kohta, kelle puhul ei ole taotletud kaitsemeetmeid, kustutatakse, kui

–vajalik meede on võetud (täideviiv liikmesriik on asukoha välja selgitanud);

–hoiatusteade on artikli 51 kohaselt aegunud või

–hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud asjakohase otsuse.

c)    Artikli 32 kohased hoiatusteated teadmata kadunud täiskasvanute kohta, kelle puhul on taotletud kaitsemeetmeid, kustutatakse, kui

–vajalik meede on võetud (isik on paigutatud kaitse alla);

–hoiatusteade on artikli 51 kohaselt aegunud või

–hoiatusteate esitanud liikmesriigi pädev asutus on teinud asjakohase otsuse.

Kui isik on pädeva asutuse otsusel interneeritud, võib kooskõlas siseriikliku õigusega hoiatusteate säilitada kuni selle isiku repatrieerimiseni.

3.Hoiatusteated kohtumenetluse eesmärgil otsitavate isikute kohta kustutatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele.

Artikli 34 kohased hoiatusteated kohtumenetluse eesmärgil otsitavate isikute kohta kustutatakse, kui

(a)teave isiku asukoha kohta on edastatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädevale asutusele. Kui edastatud teabe põhjal ei ole võimalik tegutseda, teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo probleemi lahendamiseks täideviiva liikmesriigi SIRENE bürood;

(b)hoiatusteade on artikli 51 kohaselt aegunud või

(c)hoiatusteate esitanud liikmesriigi pädev asutus on teinud asjakohase otsuse.

Kui liikmesriigis on saadud päringutabamus ja aadress on edastatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole ning selles liikmesriigis tehtud päringu tulemusel on leitud sama aadress, logitakse päringutabamus täideviivas liikmesriigis, kuid hoiatusteate esitanud liikmesriigile ei saadeta uuesti aadressi ega mingeid täiendavaid andmeid. Sellisel juhul teavitab täideviiv liikmesriik hoiatusteate sisestanud liikmesriiki korduvatest päringutabamustest ja hoiatusteate sisestanud liikmesriik kaalub vajadust hoiatusteade säilitada.

4.Diskreetseks kontrolliks, kontrolliks uurimise eesmärgil ja erikontrolliks sisestatud hoiatusteated kustutatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele.

Artikli 36 kohased diskreetseks kontrolliks, kontrolliks uurimise eesmärgil ja erikontrolliks sisestatud hoiatusteated kustutatakse, kui

(a)hoiatusteade on artikli 51 kohaselt aegunud;

(b)hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud kustutamise otsuse.

5.Hoiatusteated arestitavate või tõendina kasutatavate esemete kohta kustutatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele.

Artikli 38 kohased hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavate esemete kohta kustutatakse, kui

(a)ese on arestitud või on võetud muu samaväärne meede pärast seda, kui SIRENE bürood on vahetanud vajalikku täiendavat teavet, või kui eseme suhtes hakatakse kohaldama muud kohtu- või haldusmenetlust;

(b)hoiatusteade on aegunud või

(c)hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud kustutamise otsuse.

6.Artikli 40 kohased hoiatusteated tagaotsitavate tundmatute isikute kohta kustutatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele:

7.a)isiku tuvastamise korral või

8.b)hoiatusteate aegumise korral.

XIV PEATÜKK

ÜLDISED ANDMETÖÖTLUSEESKIRJAD

Artikkel 53
SISi andmete töötlemine

1.Liikmesriigid võivad töödelda artiklis 20 osutatud andmeid ainult eesmärkidel, mis on sätestatud iga artiklites 26, 32, 34, 36, 38 ja 40 osutatud hoiatusteadete kategooria jaoks.

2.Andmeid võib kopeerida ainult tehnilisel otstarbel, kui kopeerimine on artiklis 43 osutatud asutustele vajalik otsese päringu tegemiseks. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid. Liikmesriik ei kopeeri muu liikmesriigi sisestatud hoiatusteadetega seotud andmeid ega lisaandmeid oma N.SISist ega CS-SISist muudesse siseriiklikesse andmefailidesse.

3.Lõikes 2 osutatud tehnilisi koopiaid, mille tulemusena moodustuvad offline-andmebaasid, võib säilitada ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 48 tundi. Hädaolukorras võib seda ajavahemikku pikendada kuni hädaolukorra lõppemiseni.

4.Liikmesriigid peavad kõnealuste koopiate ajakohastatud registrit, teevad selle registri kättesaadavaks oma riiklikule järelevalveasutusele ning tagavad kõnealuste koopiate suhtes kõigi käeoleva määruse sätete, eriti artikli 10 kohaldamise.

5.Juurdepääs andmetele antakse üksnes artiklis 43 osutatud riiklike asutuste pädevuse piires ja nõuetekohaselt volitatud töötajatele.

6.Käesoleva määruse artiklite 26, 32, 34, 36, 38 ja 40 kohastes hoiatusteadetes sisalduvat teavet võib töödelda muudel eesmärkidel kui need, milleks teated SISi sisestati, ainult juhul, kui see on seotud konkreetse juhtumiga ning vajalik avalikku korda ja julgeolekut ähvardava vahetu tõsise ohu ärahoidmiseks, olulistel riikliku julgeolekuga seotud kaalutlustel või raske kuriteo tõkestamiseks. Selleks tuleb eelnevalt saada teate sisestanud liikmesriigi luba.

7.Andmekasutust, mis ei vasta lõigetele 1–6, käsitatakse iga liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel väärkasutusena.

8.Iga liikmesriik edastab ametile nende pädevate asutuste nimekirja, kellel on vastavalt käesolevale määrusele lubatud SISis sisalduvaid andmeid otse otsida, ning nimekirja mis tahes hilisemad muudatused. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil ta võib otsida. Amet tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

9.Kui liidu õigusega ei nähta ette erisätteid, kohaldatakse liikmesriigi N.SISi sisestatud andmete suhtes asjaomase liikmesriigi õigust.

Artikkel 54
SISi andmed ja siseriiklikud failid

1. Artikli 53 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides SISi andmeid, millega seoses on tema territooriumil meetmeid võetud. Neid andmeid hoitakse siseriiklikes failides maksimaalselt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui siseriiklike õigusaktide erisätetega on ette nähtud pikem säilitamisaeg.

2.Artikli 53 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides andmeid, mis sisalduvad selle liikmesriigi poolt SISi sisestatud konkreetses hoiatusteates.

Artikkel 55
Teave hoiatusteate täitmata jätmise kohta

Kui taotletud meedet ei saa võtta, teavitab taotluse saanud liikmesriik sellest viivitamata hoiatusteate sisestanud liikmesriiki.

Artikkel 56
SISis töödeldavate andmete kvaliteet

1.Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SISi sisestatud.

2.Ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada enda sisestatud andmeid.

3.Kui liikmesriigil, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, on tõendeid selle kohta, et teatav andmekirje on faktiliselt ebatäpne või et seda on ebaseaduslikult säilitatud, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 10 päeva möödumisel tõendite saamisest täiendava teabe vahetamise teel. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kontrollib saadud teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealuse andmekirje viivitamata.

4.Kui liikmesriigid ei suuda kahe kuu jooksul lõikes 3 kirjeldatud tõendite saamisest jõuda kokkuleppele, esitab liikmesriik, kes hoiatusteadet ei sisestanud, küsimuse otsustamiseks asjaomastele riiklike järelevalveasutustele.

5.Kui isik kaebab, et ta ei ole see, keda hoiatusteate alusel otsitakse, vahetavad liikmesriigid täiendavat teavet. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on tõepoolest kahe erineva isikuga, teavitatakse kaebajat artiklis 59 sätestatud meetmetest.

6.Kui isiku kohta on juba sisestatud SISi hoiatusteade, lepib uut teadet sisestav liikmesriik teate sisestamises kokku esimese hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga. Kokkulepe saavutatakse täiendava teabe vahetamise alusel.

Artikkel 57
Turvaintsidendid

1.Mis tahes sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada SISi turvalisust ning mis võib põhjustada SISi andmete kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võis olla võimalik juurde pääseda või kui andmete kättesaadavus, terviklus ja konfidentsiaalsus on sattunud või võis sattuda ohtu.

2.Turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.

3.Liikmesriigid teavitavad turvaintsidentidest komisjoni, ametit ja riiklikku järelevalveasutust. Amet teavitab turvaintsidentidest komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4.Teave sellise turvaintsidendi kohta, millel on või võib olla mõju SISi toimimisele liikmesriigis või ametis või muude liikmesriikide sisestatud või edastatud andmete kättesaadavusele, terviklusele ja konfidentsiaalsusele, antakse liikmesriikidele ja sellest antakse teada ameti intsidentide haldamise kava kohaselt.

Artikkel 58
Sarnaste tunnustega isikute eristamine

Kui uue hoiatusteate sisestamisel ilmneb, et SISis on juba isik, kellel on sama isikutunnus, kohaldatakse järgmist menetlust:

(a)SIRENE büroo võtab ühendust taotleva asutusega, et selgitada, kas hoiatusteade käsitleb sama isikut või mitte;

(b)kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et uus hoiatusteade käsitleb tõepoolest sama isikut, kes on juba SISis, kohaldab SIRENE büroo artikli 56 lõikes 6 osutatud mitme hoiatusteate sisestamise menetlust. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isikuga, kiidab SIRENE büroo teise hoiatusteate sisestamise taotluse heaks, lisades vajalikud andmed valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 59
Lisaandmed identiteedi väärkasutamise puhul

1.Kui hoiatusteates tegelikult silmas peetud isikut on võimalik segamini ajada isikuga, kelle identiteeti on väärkasutatud, lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriik asjaomase isiku sõnaselgel nõusolekul hoiatusteatesse viimasega seotud andmed, et hoida ära valesti tuvastamise negatiivseid tagajärgi.

2.Andmeid sellise isiku kohta, kelle identiteeti on väärkasutatud, kasutatakse ainult selleks et:

(a)pädev asutus saaks eristada isikut, kelle identiteeti on väärkasutatud, isikust, keda on hoiatusteates tegelikult silmas peetud;

(b)isik, kelle identiteeti on väärkasutatud, saaks tõendada oma isikut ja asjaolu, et tema identiteeti on väärkasutatud.

3.Käesoleva artikli kohaldamisel võib SISi sisestada ja seal edasi töödelda ainult järgmisi isikuandmeid:

(a)perekonnanimi (-nimed);

(b)eesnimi (-nimed);

(c)sünninimi (-nimed);

(d)varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

(e)erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

(f)sünnikoht;

(g)sünniaeg;

(h)sugu;

(i)fotod ja näokujutised;

(j)sõrmejäljed;

(k)kodakondsus(ed);

(l)isiku isikut tõendava dokumendi kategooria;

(m)isiku isikut tõendava dokumendi välja andnud riik;

(n)isiku isikut tõendava dokumendi number (numbrid);

(o)isiku isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev;

(p)ohvri aadress;

(q)ohvri isa nimi;

(r)ohvri ema nimi.

4.Lõikes 3 osutatud andmete sisestamiseks ja edasiseks töötlemiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse rakendusmeetmetega, mis sätestatakse ja töötatakse välja artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5.Lõikes 3 osutatud andmed kustutatakse koos vastava hoiatusteate kustutamisega või varem, kui isik seda taotleb.

6.Lõikes 3 osutatud andmetele võivad juurde pääseda vaid need asutused, kellel on vastavale hoiatusteatele juurdepääsu õigus. Nad võivad seda teha üksnes valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 60
Hoiatusteadetevahelised lingid

1.Liikmesriik võib luua lingi tema poolt SISi sisestatavate hoiatusteadete vahel. Sellise lingi eesmärk on luua seos kahe või enama teate vahel.

2.Lingi loomine ei mõjuta lingitud hoiatusteadete alusel võetavaid konkreetseid meetmeid ega ühegi lingitud hoiatusteate säilitamise aega.

3.Lingi loomine ei mõjuta käesolevas määruses sätestatud juurdepääsuõigusi. Asutused, kellel ei ole teatavate kategooriate hoiatusteadetele juurdepääsu õigust, ei näe linki hoiatusteatele, millele neil ei ole juurdepääsu.

4.Liikmesriik loob hoiatusteadete vahel lingi juhul, kui selleks on operatiivvajadus.

5.Kui liikmesriik leiab, et teise liikmesriigi poolt lingi loomine teadete vahel on vastuolus tema siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste kohustustega, võib ta võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et lingile puudub tema territooriumil juurdepääs või sellele ei ole juurdepääsu tema asutustel, mis asuvad väljaspool tema territooriumi.

6.Hoiatusteadete linkimise tehnilised eeskirjad sätestatakse ja töötatakse välja artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 61
Täiendava teabe eesmärk ja säilitamise aeg

1.Liikmesriigid säilitavad SIRENE büroos viiteid hoiatusteadete aluseks olevatele otsustele, et aidata kaasa täiendava teabe vahetamisele.

2.Teabevahetuse tulemusena SIRENE büroo poolt failides säilitatavaid isikuandmeid hoitakse ainult nii kaua, kui võib olla vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel asjaomase hoiatusteate SISist kustutamisest.

3.Lõige 2 ei piira liikmesriigi õigust hoida siseriiklikes failides andmeid konkreetse hoiatusteate kohta, mille asjaomane liikmesriik on sisestanud või millega seoses on asjaomase liikmesriigi territooriumil võetud meetmeid. Ajavahemik, mille jooksul võib selliseid andmeid kõnealustes failides säilitada, määratakse kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt.

Artikkel 62
Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele

Käesoleva määruse kohaseid SISis töödeldavaid andmeid ja seonduvat täiendavat teavet ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks.

Artikkel 63
Varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete vahetamine Interpoliga

1.Erandina artiklist 62 võib Interpoli liikmetega vahetada SISi sisestatud andmeid varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passide numbri, väljaandjariigi ja dokumendiliigi kohta, luues ühenduse SISi ja Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi vahel, tingimusel et Interpoli ja Euroopa Liidu vahel on sõlmitud asjakohane leping. Lepingus sätestatakse, et liikmesriigi sisestatud andmete edastamiseks on vaja selle liikmesriigi nõusolekut.

2.Lõikes 1 osutatud lepinguga nähakse ette, et jagatavatele andmetele on juurdepääs üksnes nende riikide delegeeritud Interpoli liikmetel, kes tagavad isikuandmete kaitse piisava taseme. Enne kõnealuse lepingu sõlmimist palub nõukogu komisjoni arvamust isikuandmete kaitse taseme piisavuse ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise kohta isikuandmete automaattöötlusel Interpoli ja Interpoli koosseisu liikmeid delegeerinud riikide poolt.

3.Kooskõlas käesoleva otsuse asjakohaste sätetega, millega reguleeritakse varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate hoiatusteadete sisestamist SISi, võidakse lõikes 1 osutatud lepinguga samuti ette näha, et liikmesriikidel on SISi kaudu juurdepääs Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis sisalduvatele andmetele.

XV PEATÜKK

ANDMEKAITSE

Artikkel 64
Kohaldatavad õigusaktid

1.Ametis käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

2.Isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679, kui ei kohaldata direktiivi (EL) 2016/680 üle võtvaid siseriiklikke sätteid

3.Kui riiklikud pädevad asutused töötlevad andmeid eesmärgiga tõkestada, uurida või avastada kuritegusid või võtta nende eest vastutusele või pöörata täitmisele kriminaalkaristusi, sealhulgas võttes avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmiseks kaitsemeetmeid, kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680 üle võtvaid siseriiklikke sätteid.

Artikkel 65
Juurdepääsuõigus, ebatäpsete andmete parandamine ja ebaseaduslikult säilitatavate andmete kustutamine

1.Andmesubjektid rakendavad oma õigust omada juurdepääsu nendega seotud SISi sisestatud andmetele ja lasta kõnealuseid andmeid parandada või kustutada vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus nad seda õigust kasutavad.

2.Kui siseriikliku õiguse kohaselt on see ette nähtud, otsustab riiklik järelevalveasutus, kas ja kuidas teavet edastatakse.

3.Liikmesriik, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, võib selliseid andmeid käsitlevat teavet edastada ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht. Seda tehakse täiendava teabe vahetamise teel.

4.Tingimusel et ja seni kuni selline osaline või täielik piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, teeb liikmesriik kooskõlas siseriikliku õigusega ja asjaomase füüsilise isiku põhiõigusi ja õigustatud huve nõuetekohaselt arvesse võttes otsuse mitte anda andmesubjektile kogu või osalist teavet, selleks et

(a)vältida ametlike või õiguslike päringute, uurimiste või menetluste takistamist;

(b)hoida ära süütegude tõkestamise, avastamise, uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamist;

(c)kaitsta avalikku julgeolekut;

(d)kaitsta riiklikku julgeolekut;

(e)kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

5.Igal isikul on õigus lasta oma isikuga seotud faktiliselt ebatäpsed andmed parandada või ebaseaduslikult säilitatud andmed kustutada.

6.Asjaomast isikut teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast kuupäeva, mil isik juurdepääsu taotles, või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

7.Asjaomast isikut teavitatakse järelmeetmetest, mis võetakse, kui ta rakendab oma õigust parandada ja kustutada andmeid, nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast kuupäeva, mil isik parandamist või kustutamist taotles, või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

Artikkel 66
Õiguskaitsevahendid

1.Iga isik võib esitada hagi kohtule või mis tahes liikmesriigi õigusaktide alusel pädevale asutusele temaga seotud hoiatusteatele juurdepääsu saamiseks, selle parandamiseks või kustutamiseks või selle kohta teabe või sellega seoses kompensatsiooni saamiseks.

2.Ilma et see piiraks artikli 70 sätete kohaldamist, kohustuvad liikmesriigid vastastikku täitmisele pöörama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohtute või asutuste tehtud lõplikke otsuseid.

3.Õiguskaitsevahendite toimimisest tervikliku ülevaate saamiseks töötavad riiklikud asutused välja standardse statistikasüsteemi, et anda igal aastal aru järgmise kohta:

(a)andmesubjektide poolt vastutavale töötlejale esitatud juurdepääsutaotluste arv ja andmetele juurdepääsu andmise juhtumite arv;

(b)andmesubjektide poolt riiklikule järelevalveasutusele esitatud juurdepääsutaotluste arv ja andmetele juurdepääsu andmise juhtumite arv;

(c)vastutavale töötlejale esitatud ebatäpsete andmete parandamise ja ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamise taotluste arv ning andmete parandamise või kustutamise juhtumite arv;

(d)riiklikule järelevalveasutusele esitatud ebatäpsete andmete parandamise ja ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamise taotluste arv;

(e)kohtule esitatud hagide arv;

(f)selliste kohtuasjade arv, kus kohus on teinud juhtumi mõne aspekti kohta otsuse taotleja kasuks;

(g)mis tahes tähelepanekud, mis puudutavad selliste lõplike otsuste vastastikuse tunnustamise juhtumeid, mille muude liikmesriikide kohtud või asutused on teinud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi hoiatusteadete kohta.

Riiklike järelevalveasutuste aruanded edastatakse artiklis 69 sätestatud koostöömehhanismile.

Artikkel 67
Järelevalve N.SISi üle

1.Iga liikmesriik tagab, et riiklik järelevalveasutus / riiklikud järelevalveasutused, mille iga liikmesriik on määranud ning millel on direktiivi (EL) 2016/680 VI peatükis või määruse (EL) 2016/679 VI peatükis osutatud volitused, teeb/teevad sõltumatult järelevalvet SISis sisalduvate isikuandmete tema territooriumil töötlemise ja tema territooriumilt edastamise õiguspärasuse ning täiendava teabe vahetamise ja edasise töötlemise üle.

2.Siseriiklik järelevalveasutus tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul tehakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega N.SISis toimuvate andmetöötlustoimingute audit. Auditit teeb riiklik järelevalveasutus või selle tellib riiklik järelevalveasutus otse sõltumatult andmekaitseaudiitorilt. Riiklik järelevalveasutus säilitab alati kontrolli sõltumatu audiitori tegevuse üle ja vastutab selle eest.

3.Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikul järelevalveasutusel on piisavalt ressursse talle käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 68
Järelevalve ameti üle

1.Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et isikuandmete töötlemise toiminguid tehakse ametis vastavalt käesolevale määrusele. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja õigusi.

2.Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul tehakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega ameti tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditiaruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, ametile, komisjonile ja riiklikele järelevalveasutustele. Ametile antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 69
Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori koostöö

1.Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad SISi koordineeritud järelevalve.

2.Tegutsedes oma pädevuse piires, vahetavad nad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, uurivad käesoleva määruse ja liidu muude kohaldatavate õigusaktide tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste rakendamise tulemusel ilmnenud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.

3.Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõikes 2 sätestatud eesmärkidel vähemalt kaks korda aastas määrusega (EL) 2016/679 asutatud Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Nende kohtumiste kulud kannab ja nende korraldamise eest vastutab määrusega (EL) 2016/679 asutatud andmekaitsenõukogu. Esimesel koosolekul võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja täiendavad töömeetodid.

4.Iga kahe aasta tagant edastatakse määrusega (EL) 2016/679 asutatud andmekaitsenõukogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ühine tegevusaruanne koordineeritud järelevalve kohta.

XVI PEATÜKK

VASTUTUS

Artikkel 70
Vastutus

1.Iga liikmesriik vastutab mis tahes kahju eest, mida on põhjustatud isikule N.SISi kasutamisega. See kehtib ka juhul, kui kahju on põhjustanud hoiatusteate sisestanud liikmesriik, kes on sisestanud faktiliselt ebaõigeid andmeid või säilitanud andmeid ebaseaduslikult.

2.Kui hagi on esitatud liikmesriigi vastu, kes ei ole hoiatusteate sisestanud liikmesriik, siis on viimane taotluse korral kohustatud hüvitama kompensatsioonina välja makstud summad, välja arvatud juhul, kui hüvitamist taotlev liikmesriik on kasutanud andmeid käesoleva määruse sätteid rikkudes.

3.Kui SISile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul ja sel määral, kui amet või muud SISis osalevad liikmesriigid ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

XVII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 71
Järelevalve ja statistika

1.Amet tagab, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida SISi toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2.Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärgil on ametil juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses SISis tehtavate töötlustoimingutega.

3.Amet teeb päevast, kuist ja aastast statistikat, millest nähtub nii terviksüsteemi kui ka liikmesriikide lõikes kirjete arv hoiatusteate kategooria kohta, päringutabamuste arv hoiatusteate kategooria kohta aastas ja see, kui mitu korda SISis päringuid tehti ja mitu korda seda kasutati hoiatusteadete sisestamiseks, ajakohastamiseks või kustutamiseks. Selline statistika ei sisalda isikuandmeid. Iga-aastane statistikaaruanne avaldatakse. Amet esitab aastase statistika koondtasandil ja liikmesriikide kaupa ka selle kohta, kuidas kasutatakse funktsiooni, mis võimaldab teha käesoleva määruse artikli 26 kohaselt sisestatud hoiatusteate ajutiselt päringu tegemisel kättesaamatuks, sealhulgas ka 48tunnise säilitamisaja pikendamise kohta.

4.Liikmesriigid, Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet esitavad ametile ja komisjonile teabe, mida on vaja lõigetes 3, 7 ja 8 osutatud aruannete koostamiseks. See teave sisaldab eraldi statistikat liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste ning laevade, sh laevamootorid, õhusõidukite ja konteinerite puhul registreerimistunnistusi väljaandvate või liikluse korraldamist tagavate teenistuste poolt või nende eest tehtud päringute kohta. Statistikast nähtub ka päringutabamuste arv hoiatusteadete kategooria kohta

5.Amet esitab liikmesriikidele, komisjonile, Europolile, Eurojustile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile enda koostatud statistilisi aruandeid. Liidu õigusaktide rakendamise jälgimiseks võib komisjon paluda, et amet esitaks korrapäraselt või erakorraliselt täiendavaid spetsiifilisi statistikaaruandeid SISi toimimise või kasutamise ja SIRENE teabevahetuse kohta.

6.Käesoleva artikli lõigete 3, 4 ja 5 ning artikli 15 lõike 5 kohaldamisel loob amet oma tehnilistes keskustes keskse andmehoidla, mis sisaldab käesoleva artikli lõikes 3 ning artikli 15 lõikes 5 osutatud teavet, mis ei võimalda isikute tuvastamist, ning võtab selle kasutusele ja hostib seda ning võimaldab komisjonil ja lõikes 5 osutatud ametitel saada asjakohaseid aruandeid ja statistikat. Amet annab liikmesriikidele, komisjonile, Europolile, Eurojustile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile kesksele andmehoidlale sideinfrastruktuuri kaudu turvalise juurdepääsu ning üksnes aruandmise ja statistika tegemise eesmärgil kontrolli juurdepääsu ja spetsiifiliste kasutajaprofiilide üle.

Üksikasjalikud eeskirjad keskse andmehoidla toimimise kohta ning andmehoidla suhtes kohaldatavad andmekaitse- ja turvaeeskirjad võetakse vastu rakendusmeetmetega, mis võetakse vastu artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.Kaks aastat pärast SISi kasutuselevõtmist ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab amet Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb keskse SISi ja sideinfrastruktuuri tehnilist toimimist, sealhulgas selle turvalisust, ning täiendava teabe kahe- ja mitmepoolset vahetamist liikmesriikide vahel.

8.Kolm aastat pärast SISi kasutuselevõtmist ja pärast seda iga nelja aasta järel annab komisjon kesksele SISile ja liikmesriikidevahelisele täiendava teabe kahe- ja mitmepoolsele vahetamisele üldhinnangu. Kõnealuses üldhinnangus käsitletakse eesmärkidega võrreldes saavutatud tulemusi ning hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist keskse SISi suhtes, keskse SISi turvalisust ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 72
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määruse (EL) nr 182/2011 kohane komitee.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 73
Määruse (EL) nr 515/2014 muutmine

Määrust (EL) 515/2014 76 muudetakse järgmiselt.

Artiklile 6 lisatakse lõige 6:

„6. Arendusetapis eraldatakse liikmesriikidele veel 36,8 miljonit eurot, mis makstakse ühekordse kindla summana, mis lisatakse assigneeringu põhisummale, ning mida liikmesriigid kasutavad täies ulatuses SISi riiklike süsteemide rahastamiseks, et tagada nende kiire ja tulemuslik ajakohastamine kooskõlas keskse SISi rakendamisega, nagu on nõutud määruses (EL) 2018/…* ja määruses (EL) 2018/…**.

*Määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös (ELT…..).

**Määrus (EL)2018/…, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas (ELT…)“.

Artikkel 74
Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II);

nõukogu 12. juuli 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist;

komisjoni 4. mai 2010. aasta otsus 2010/261/EL keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri turvakava kohta 77 .

Artikkel 75
Jõustumine ja kohaldamine

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Seda kohaldatakse alates komisjoni kindlaks määratud kuupäevast pärast seda, kui

(a)on vastu võetud vajalikud rakendusmeetmed;

(b)liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed SISi andmete töötlemiseks ja täiendava teabe vahetamiseks vastavalt käesolevale määrusele;

(c)amet on teavitanud komisjoni kõigi CS-SISi ning CS-SISi ja N.SISi koostalitlusega seotud testimistegevuste lõpuleviimisest.

3.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB 78 ) struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 79  

☑ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- Ettevalmistusperiood 2017. aastal

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2018–2020,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 89  

☑Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–◻    rakendusametite kaudu

☑ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–☑ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

SIS on üks ühtne infosüsteem. Kahes ettepanekus (käesolev ettepanek ja ettepanek, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas) ette nähtud kulusid ei tuleks järelikult käsitada mitte kahe, vaid ühe summana. Mõlema ettepaneku rakendamiseks vajalike muudatuste mõju eelarvele on kajastatud ühes finantsselgituses.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.1.Hinnanguline mõju rände ja siseasjade peadirektoraadi assigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.2.Hinnanguline mõju eu-LISA tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.3.Hinnanguline mõju eu-LISA inimressurssidele

Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Värbamine on kavandatud 2018. aasta jaanuariks. Kogu personal peab olema komplekteeritud 2018. aasta alguseks, et oleks võimalik õigel ajal alustada arendust eesmärgiga tagada uuesti sõnastatud SIS II kasutuselevõtt 2020. aastal. Nii projekti elluviimise kui ka kasutuselevõtule järgneva operatiivtoe ja hoolduse jaoks on vaja kolme uut lepingulist töötajat. Neid kasutatakse järgmiselt:

et toetada projektimeeskonna liikmetena projekti elluviimist, sh järgmisi tegevusi: nõuete ja tehniliste spetsifikatsioonide kindlaksmääramine, koostöö, liikmesriikide toetamine elluviimise jooksul, liidese juhenddokumendi ajakohastamine, lepinguliste tarnete kontroll, dokumentide koostamine ja ajakohastamine;

et toetada koostöös töövõtjaga süsteemi töölerakendamisel üleminekutoiminguid (versioonide jälgimine, operatiivprotsessi ajakohastamine, koolitused (sh koolitustegevus liikmesriikides) jms;

et toetada pikaajalisemaid meetmeid, spetsifikatsioonide kindlaksmääramist, lepingulisi ettevalmistusi nii süsteemi ümberkorraldamise korral (nt pildituvastuse tõttu) kui ka siis, kui SIS II töökorras hoidmise lepingut on vaja uute (tehniliste või eelarveliste) muudatustega arvestamiseks muuta;

et võimaldada pärast kasutuselevõtmist pideva hoolduse ja talituse ajal teise taseme tuge.

Tuleb märkida, et need kolm uut töötajat (täistööajale taandatud lepingulised töötajad) lisanduvad projekti/lepinguga ning finantsiliste järelmeetmete seotud / operatiivtoimingutes kasutatavatele sisemeeskonna ressurssidele. Lepinguliste töötajate kasutamine tagab lepingute piisava kestuse ja jätkumise, talitluspidevuse ning samade spetsialistide kasutamise projekti lõpuleviimisele järgnevas operatiivtoes. Lisaks on operatiivtoe osutamisel vaja juurdepääsu tootmiskeskkonnale, kuid töövõtjatele ega koosseisuvälistele töötajatele ei saa seda võimaldada.

3.2.3.4.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadisiseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–☑    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☑Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–☑    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–☑    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1) Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) hindamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 24 lõikele 5, artikli 43 lõikele 3 ja artikli 50 lõikele 5 ning otsuse 2007/533/JSK artikli 59 lõikele 3 ja artikli 66 lõikele 5 ning aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument (ELT…).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(3) COM(2016) 205 (final), 6.4.2016.

(4) Komisjoni 17. juuni 2016. aasta otsus 2016/C 257/03.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(6) Määrus (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] ja määrus (EL) 2018/xxx [ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmine].

(7) Vt 20. aprilli 2016. aasta teatis COM(2016) 230 (final) „Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole“, lk 4f.

(8) Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) hindamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 24 lõikele 5, artikli 43 lõikele 3 ja artikli 50 lõikele 5 ning otsuse 2007/533/JSK artikli 59 lõikele 3 ja artikli 66 lõikele 5 ning aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument (ELT…).

(9) Kõrgetasemelise eksperdirühma esimehe 21. detsembri 2016. aasta aruanne.

(10) Vt 5. jagu „Muu teave“, kus käesolevas ettepanekus sisalduvaid muudatusi on põhjalikult selgitatud.

(11) Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

(13) COM(2015) 185 (final).

(14) COM(2016) 230 (final).

(15) COM(2016) 731 (final).

(16) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1) ning nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(17) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(18) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(19) Nõukogu 29. juuni 2010. aasta otsus Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 166, 1.7.2010, lk 17).

(20) Loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(21) Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) hindamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 24 lõikele 5, artikli 43 lõikele 3 ja artikli 50 lõikele 5 ning otsuse 2007/533/JSK artikli 59 lõikele 3 ja artikli 66 lõikele 5 ning aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument. 

(22) Euroopa Komisjoni LÕPPARUANNE – „SIS II technical assessment“.

(23) Euroopa Komisjoni LÕPPARUANNE – „ICT Impact Assessment of Possible Improvements to the SIS II Architecture 2016“.

(24) Euroopa Komisjoni LÕPPARUANNE – „ICT Impact Assessment of the technical improvements to the SIS II architecture – Final Report“, 10. november 2016 (Wavestone).

(25) Komisjoni 29. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/219, millega asendatakse rakendusotsuse 2013/115/EL (milles käsitletakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatut ja muid rakendusmeetmeid) lisa (ELT L 44, 18.2.2015, lk 75).

(26) Komisjoni soovitus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) nõuetekohast kohaldamist ning SIS II rakendavate ja kasutavate liikmesriikide pädevate asutuste kaudu täiendava teabe vahetamist käsitlevate soovituste ja heade tavade kataloogi koostamise kohta (C(2015) 9169/1).

(27) Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(28) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02).

(29) Wavestone „ICT Impact Assessment of the technical improvements to the SIS II architecture – Final Report“, 10. november 2016, Scenario 3 Distinct N. SIS II Implementation.

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

(33) COM (2016)731 (final).

(34) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(37) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19 . Konventsiooni on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1160/2005 ( ELT L 191, 22.7.2005, lk 18 ).

(38) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4 .

(39) Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsus 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta ( EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1 ).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 181, 28.12.2006, lk 4).

(41) Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

(42) Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) hindamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 24 lõikele 5, artikli 43 lõikele 3 ja artikli 50 lõikele 5 ning otsuse 2007/533/JSK artikli 59 lõikele 3 ja artikli 66 lõikele 5 ning aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument (ELT…).

(43) Määrus (EL) 2018/…

(44) Loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(46) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(47) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1).

(48) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(49) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1).

(50) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 25.5.2016, lk 53).

(55) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(57) COM (2016)731 (final).

(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(59) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(60) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(61) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(62) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(63) Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/849/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist ( ELT L 368, 15.12.2004, lk 26 ).

(64) Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/860/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist ( ELT L 370, 17.12.2004, lk 78 ).

(65) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(66) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

(67) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(68) ELT L 166, 1.7.2010, lk 17.

(69) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(70) Komisjoni 4. mai 2010. aasta otsus 2010/261/EL keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri turvakava kohta (ELT L 112, 5.5.2010, lk 31).

(71) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(72) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(73) Loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(74) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).

(75) Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57).

(76) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(77) Komisjoni 4. mai 2010. aasta otsus 2010/261/EL keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri turvakava kohta (ELT L 112, 5.5.2010, lk 31).

(78) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(79) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(80) COM(2015) 185 (final).

(81) COM(2016) 205 (final).

(82) COM(2016) 230 (final).

(83) Ares(2016)2231546 – 12/05/2016.

(84) COM(2016) 205 (final).

(85) COM(2015) 185 (final).

(86) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(87) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1), ning nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(88) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemEuroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseksning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008 (COM(2016) 194 (final)).

(89) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

(90) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(91) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(92) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(93) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(94) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(95) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(96) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(97) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(98) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(99) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(100) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.