EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.12.2016

COM(2016) 881 final

2016/0407(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa Liidus püütud üheaegselt lahendada mitmeid probleeme rändejuhtimise, ELi välispiiride integreeritud piirikontrolli, terrorismivastase võitluse ja piiriülese kuritegevuse valdkonnas. Probleemide lahendamiseks ning tõhusa ja toimiva julgeolekuliidu rajamiseks on ülioluline tagada tõhus teabevahetus liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste ELi asutuste vahel.

Schengeni infosüsteem (SIS) on kõige kasulikum vahend ELi ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide sisserände-, politsei-, tolli- ja kohtuasutuste tõhusa koostööks. Sellistel liikmesriikide pädevatel asutustel nagu politsei, piirivalve ja toll peab olema juurdepääs kvaliteetsele teabele nende kontrollitavate isikute või esemete kohta ning selged juhised selle kohta, mida iga juhtumi korral teha tuleb. See suuremahuline infosüsteem on Schengeni koostöö keskmes ja sellel on oluline roll inimeste Schengeni alal vaba liikumise hõlbustamisel. SISi kaudu saavad pädevad asutused sisestada ja otsida andmeid tagaotsitavate ning nende kohta, kellel ei pruugi olla õigust siseneda ELi või seal viibida, kadunud isikute, eelkõige laste, ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud ja kaotatud esemete kohta. SIS sisaldab lisaks konkreetset isikut või eset käsitlevale teabele ka pädevatele asutustele mõeldud selgeid juhiseid selle kohta, mida isiku või eseme pärast leidmist teha.

Infosüsteemide koostalitlusvõime kõrgetasemeline eksperdirühm esitab oma tegevuse tulemused 2017. aasta esimesel poolel ja seejärel arutab komisjon teist ettepanekut, mille eesmärk on veelgi parandada SISi koostalitlusvõimet teiste IT-süsteemidega. Need ettepanekud on kavas esitada 2017. aasta keskel. Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit (eu-LISA) käsitleva määruse (EL) nr 1077/2011 5 läbivaatamine on selle töö samavõrd oluline osa ja selle kohta teeb komisjon 2017. aastal tõenäoliselt eraldi ettepanekud. Praeguses julgeolekuolukorras on väga oluline investeerida teabevahetuse ja teabe haldamise kiiruse, tõhususe ja kvaliteedi parandamisse ning ELi andmebaaside ja infosüsteemide koostalitlusvõime tagamisse.

Seda arvesse võttes on käesoleva ettepaneku eesmärk täiustada ja laiendada SISi kasutamist, muutes liikmesriikide ametiasutustele kohustuslikuks sisestada SISi kõik direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsused, et need oleksid kättesaadavad kogu ELis, ning seega parandada nende täitmist. Ettepanekuga laiendatakse SISi kohaldamisala ja kehtestatakse uus hoiatusteadete kategooria – tagasisaatmisotsuseid käsitlevad hoiatusteated.

Piirihaldust käsitlev ettepanek juba sisaldab sätteid direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud sisenemiskeeldude alusel hoiatusteadete SISi sisestamise ja seal töötlemise kohta. Need meetmed toetavad kontrolli ELi välispiiridel ja põhinevad seetõttu Schengeni acquis’l. Direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuste alusel hoiatusteadete SISi sisestamine ja seal töötlemine toetab ELi ühist sisserändepoliitikat ja on seetõttu sätestatud eraldi õigusaktis. Tagasisaatmist käsitlev ettepanek põhineb piiride haldamist käsitleva ettepaneku üldsätetel SISi loomise, toimimise ja kasutamise kohta. Kuna see on piiride haldamist käsitleva õigusaktiga tihedalt seotud, tuleks mõlemad vastu võtta, jõustada ja kohaldada samaaegselt.

Ettepanek laiendada SISi kasutamist, et kontrollida ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, toetab ja tugevdab Euroopa Liidu tegevust integreeritud, kestliku ja tervikliku ELi rändepoliitika loomisel. Nagu on rõhutatud Euroopa rände tegevuskavas, 6 on ELi rändepoliitikas kesksel kohal ELis viibimise õiguseta ebaseaduslike rändajate tagasisaatmine nende päritoluriiki täielikus kooskõlas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega. Kuid ELi tagasisaatmissüsteem toimib puudulikult ja ei ole piisavalt tõhus. Eurostati statistika kohaselt on viimastel aastatel EList tegelikult lahkunud ainult umbes 40 % ebaseaduslikest rändajatest, kellele on tehtud ettekirjutus lahkumiseks. 2015. aastal tehti lahkumisettekirjutus 553 395 kolmanda riigi kodanikule, kuid tegelikult lahkus ainult 226 800.

Kavandatud süsteem toimib nõuetekohaselt ainult siis, kui riigist väljujaid kontrollitakse välispiiril süstemaatiliselt, et tagada kõigi kolmandate riikide asjaomaste kodanike lahkumise registreerimine. Ettepanek 13 muuta määrust (EL) nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) 14 tehakse eesmärgiga kehtestada kohustus korrapäraselt võrrelda kolmandate riikide kodanike andmeid andmebaasides, kus registreeritakse nende sisenemine ja lahkumine. 

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu poliitikavaldkondadega

(a)Tulemuslik ELi tagasisaatmispoliitika. Eesmärk on täiustada liikmesriikide territooriumil viibimise õiguseta kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ELi süsteemi. Käesolev ettepanek aitab vähendada ELi suunduva ebaseadusliku sisserände stiimuleid, mis kuulub Euroopa rände tegevuskava peaeesmärkide hulka 15 .

(b)Eurodac ja Dublini süsteem. Tagasisaatmisotsuste kandmine SISi aitab liikmesriikidel jälgida, kas tagasilükkava otsuse saanud varjupaigataotlejad lahkuvad tagasisaatmisotsuse kohaselt liikmesriikide territooriumilt ja pöörduvad tagasi kolmandasse riiki. See täiendab ka komisjoni ettepanekut 16 laiendada Eurodaci kasutamist selleks, et tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivaid kolmandate riikide kodanikke, kes ei taotle varjupaika ja kes võivad ELis märkamatult liikuda.

(c)Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem. Käesoleva ettepanekuga täiendatakse komisjoni ettepanekut 17 luua riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning kasutada seda viibimisaja ületajate avastamiseks ja tuvastamiseks (liikmesriikide territooriumil).

(d)ETIASega 18 on ette nähtud ELi reisida kavatsevate viisakohustusest vabastatud kolmandate riikide kodanike suhtes põhjaliku julgeolekuanalüüsi teostamine muu hulgas SISi abil.

(e)Schengeni piirieeskirjad. Käesoleva ettepanekuga lisatakse Schengeni piirieeskirjadesse kohustus kontrollida andmebaaside abil järjekindlalt kolmandate riikide kodanikke nende väljumisel.

(f)Komisjoni ettepanek, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006. Ettepanekuga lisatakse sätted SISi sisenemiskeelu kandmise kohta pärast asjaomase kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmist.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktiga c on Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud volitus võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt tegutsedes meetmeid ebaseadusliku sisserände ja riigis ebaseadusliku elamise suhtes, sealhulgas riigis loata elavate isikute välja- ja tagasisaatmiseks. Seega on kõnealune artikkel sobiv õiguslik alus, mis võimaldab SISi kasutada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise eesmärkidel.

•Muutuv geomeetria

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 on sätestatud, et ükski liidu meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva ELi meetme jaoks valitud vorm peab võimaldama ettepanekuga saavutada soovitud eesmärki ja meetme võimalikult tõhusat rakendamist.

Kavandatud määruse eesmärk on parandada tagasisaatmispoliitika tõhusust ja edukust, hõlbustades direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kohta väljastatud tagasisaatmisotsuste täitmist ja täitmise jälgimist. Sellega antakse liikmesriikidele veel üks vahend, et täita kohustus võtta vajalikke meetmeid tagasisaatmisotsuste tõhusaks ja proportsionaalseks täitmiseks vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikele 1.

Nende eesmärkide täitmisel ei lähe käesolev määrus vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

•Õigusakti valik

Selleks et kehtestada ühetaoline ja ühtlustatud ning vahetult kohaldatav kord, on asjakohane võtta käesolev õigusakt vastu määruse vormis. Lisaks käsitletakse käesolevas ettepanekus tsentraliseeritud Euroopa infosüsteemi kasutamist, mille eeskirjad saab kehtestada ainult määrusega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kooskõlas SIS II 19 määruse ja nõukogu otsusega 2007/533/JHA 20 andis komisjon kolm aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist üldhinnangu SIS II kesksüsteemile ning liikmesriikidevahelisele kahe- ja mitmepoolsele lisateabe vahetamisele. Hinnati seda, kuidas rakendatakse SIS II määruse artiklit 24, millega nähti ette kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteadete väljastamise tingimused. Hindamise tulemusel esitatud ettepanekuid on võetud arvesse järgmiste ettepanekute koostamisel: määrus, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas, ja määrus, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

2015. aasta oktoobris algatas komisjon välisuuringu, 22 et analüüsida, kui teostatav oleks ning millist tehnilist ja operatiivset mõju avaldaks SISi raames kogu ELi hõlmava, direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuste kohta andmevahetus- ja otsuste täitmise jälgimise süsteemi loomine. Uuring valmis 2016. aasta aprillis.

•Mõjuhinnang

Mõjuhindamist ei teostatud, kuid ettepanek põhineb eespool osutatud teostatavusuuringu tulemustele.

Uuringus jõuti järeldusele, et direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuste kohta SISi hoiatusteadete sisestamine oleks tehniliselt teostatav ja tooks konkreetset kasu, kuna teave oleks kättesaadav kõigile liikmesriikidele ja järelmeetmete võtmine sujuks paremini.

See aitaks asutustel:

–täita otsused, juhul kui need on täitmata;

–jälgida iga otsuse puhul, kas sellest tulenev tagasipöördumiskohustus on täidetud;

–kontrollida, kas liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku kohta on tehtud tagasisaatmisotsus mõnes teises liikmesriigis;

–täita tagasisaatmisotsuseid teise liikmesriigi nimel;

–teha täitmisele kuuluvate otsuste kohta esitatud teabe põhjal kindlaks ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud;

–koguda statistilisi andmeid täidetud ja täitmata otsuste kohta.

Samas esitati uuringus järeldus, et süsteemis tuleks teha mitmeid tehnilisi ja operatiivseid muudatusi, mis mõjutaksid praegust tava, korraldust ja infrastruktuuri. Direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuste SISi lisamine võib tingida kasutuskorra muutmist ja uue kehtestamist, uute andmeliikide lisamist tagasisaatmist käsitlevatele SISi hoiatusteadetele ja funktsioonide lisamist SISi (näiteks funktsioon teavitada hoiatusteate sisestanud asutust vabatahtliku lahkumise tähtaja möödumisest). Muudatused nõuavad ka hoiatusteadete SISi kandmiseks vajaliku infrastruktuuri loomist ja haldamist liikmesriikides ning hoiustamismahtude suurendamist SISi kesksüsteemis.

Töökoormuse analüüsimisel selgus, et seoses tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete haldamise ja nende alusel meetmete võtmise ning päringutabamuste arvu suurenemisega suureneks kõigi asjaosaliste, eelkõige aga piirivalve- ja politseiametnike ning direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tagasisaatmisotsuseid väljastavate ametiasutuste töökoormus. Uuringus osutati ka vajadusele mingil minimaalsel tasemel ühtlustada kõigi liikmesriikide tegevus seoses isikutega, kelle kohta on juba tehtud mõne muu liikmesriigi poolt direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tagasisaatmisotsus.

•Põhiõigused

Käesoleva ettepanekuga arendatakse ja parandatakse olemasolevat süsteemi. Sellega kehtestatakse tagasisaatmisotsuste kohta uus hoiatusteadete kategooria, laiendades SISi rakendusala. Ettepaneku mõju põhiõigustele on seetõttu piiratud, kuna süsteem on toiminud hästi ja selles on juba rakendatud vajalikud ja tõhusad meetmed. Kuna ettepanek hõlmab isikuandmete töötlemist, võib see mõjutada üksikisiku põhiõigusi. Seda on aga arvesse võetud ning võetud kaitsemeetmeid Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 8 sätestatud põhimõtete järgimise tagamiseks.

Lisatud on ka sätted tagamaks, et tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete alusel ei võeta meetmeid direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuste täitmiseks, kui vabatahtliku lahkumise tähtaeg ei ole veel möödunud või kui otsuse täitmine on peatatud või väljasaatmine edasi lükatud (artikli 3 lõiked 2 ja 3).

SISi kantakse ainult need direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuste andmed, mida pädevatel asutustel on tingimata vaja asjaomase kolmanda riigi kodaniku isiku tuvastamiseks ning vajaduse korral tema tagasisaatmiseks ja tagasipöördumiskohustuse täitmise kontrollimiseks (artikkel 4).

Andmeid säilitatakse SISis ainult seni, kuni see on vajalik tagasisaatmise eesmärgi täitmiseks. Seetõttu peab hoiatusteate sisestanud liikmesriik kustutama andmed kohe pärast tagasipöördumise kohta kinnituse saamist (artikkel 6) või kohe, kui otsus kaotab kehtivuse, kui isik saab ELi või sellise riigi kodakondsuse, kelle kodanikel on liidu piires vaba liikumise õigus, või kui hoiatusteates nimetatud isik tõendab, et ta on direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuse alusel liikmesriikide territooriumilt lahkunud (artikkel 7).

Uute SISi käsitlevate sätete mõjul muutuvad paremini nähtavaks olukorrad, kui kolmandate riikide kodanikel, kelle kohta on üks liikmesriik väljastanud direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tagasisaatmisotsuse, on samal ajal mõne muu liikmesriigi antud viibimisluba või -õigus. Sellistel juhtudel peavad riiklikud ametiasutused kasutama konsulteerimismenetlust. Vajaduse korral tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade kustutatakse (artikkel 8).

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kohaldatakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku artikli 53 lõikeid 7 ja 8 läbivaatamise ja järelevalve kohta.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekus sätestatakse tingimused ja menetlused SISi kasutamiseks selleks, et saata välja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanikud, kelle kohta riigi pädevad asutused on väljastanud direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tagasisaatmisotsuse. Ettepanekus käsitletakse kolmandate riikide kodanike kohta väljastatud tagasisaatmisotsuseid käsitlevate hoiatusteadete sisestamist SISi ja SISis töötlemist ning täiendava teabe vahetamist hoiatusteadete kohta. SISi kasutatakse selleks, et immigratsiooniasutused saaksid tagasi saata riigis viibimise õiguseta kolmandate riikide kodanikud, ebaseadusliku rände ennetamiseks ja tõkestamiseks ning immigratsiooniasutuste teabevahetuse ja koostöö toetamiseks.

Kohaldamisala (artikkel1)

Andmete kategooriad (artikkel 4)

Artikliga 4 on ette nähtud tagasisaatmist käsitleva hoiatusteates kasutatavad andmeelemendid. Need on sarnased piirihaldust käsitleva ettepaneku artiklis 20 loetletud elementidega.

Tagasisaatmist käsitlevates hoiatusteadetes märgitakse andmed vabatahtliku lahkumise tähtaja, direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuse täitmise peatamise või kohtuotsuse täideviimise edasilükkamise kohta.

Täiendava teabe tõhus ja õigeaegne vahetamine (artikkel 5)

Selleks et liikmesriikide koostöö ja lisateabe vahetamine oleks tõhus ja koostöö toimuks õigeaegselt, tuleb luua ühtne kontaktpunkt. Artikliga 6 nähakse ette, et iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab ebaseadusliku riigis viibivate ja tagasisaadetavate kolmandate riikide kodanike kohta sisestatud hoiatusteadete kohta lisateabe vahetamise eest. Määratud asutuse suhtes kehtivad SIRENE käsiraamatu sätted, millele on osutatud määruse (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas) ettepaneku artiklis 8.

Selleks et täita selle ettepaneku artikli 8 nõudeid pideva kättesaadavuse ja taotlustele vastamise tähtaja (12 tundi) kohta, tuleb liikmesriikidel tagada, et pädevad asutused, kes teevad otsuseid kolmandate riikide kodanike nende territooriumil viibimise kohta, osaleksid pidevalt lisaandmete vahetuses.

Kinnitus tagasipöördumise kohta (artikkel 6)

Artikliga 6 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus kinnitada hoiatusteate sisestanud liikmesriigile (või ametiasutusele), et kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on sisestatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, on lahkunud. See kehtib ka juhul, kui hoiatusteate sisestamise ja selle täitmise eest vastutab üks ja sama liikmesriik. Selle sättega antakse direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tagasisaatmisotsuseid väljastavatele ametiasutustele võimalus kontrollida tagasipöördumiskohustuse täitmist.

Selle sätte kohaselt tuleb riigist lahkujaid süstemaatiliselt kontrollida, et tagada kõigi kolmandate riikide asjaomaste kodanike lahkumise registreerimine. Ettepanek muuta määrust (EL) nr 562/2006 (Schengeni piirieeskirjad) tehakse eesmärgiga tagada kolmandate riikide kodanike korrapärase kontrolli kohustus ja andmebaasid, kus registreeritakse nende ELi sisenemine ja väljumine.

Tagasipöördumiskohustuse täitmata jätmine (artikkel 7)

Artiklis 7 on käsitletud tagasipöördumiskohustuse täitmata jätmist. Lõikes 1 sätestatud teavitamisega aidatakse liikmesriikidel täita direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohustust nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei ole täitnud tagasipöördumiskohustust.

Lõikes 2 on sätestatud menetlused olukordadeks, kui mõnes teises liikmesriigis tuvastatakse ja peetakse kinni kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on esitatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade. Järelmeetmed võetakse kooskõlas ELi tagasisaatmise acquis' ning muude liikmesriikide ja ELi õigusaktidega vastavalt igale üksikjuhtumile ja need hõlmavad järgmist:

1) tagasisaatmisotsuse väljastamine direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides;

2) kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmine hoiatusteate sisestanud liikmesriiki kooskõlas kahepoolse lepinguga vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikele 3 või

3) hoiatusteate sisestanud liikmesriigi poolt direktiivi 2001/40/EÜ kohaselt tehtud tagasisaatmisotsuse tunnustamine.

Konsulteerimismenetlus (artikkel 8)

Käesoleva ettepaneku artikliga 8 nähakse ette menetlus liikmesriikide lahknevate või vastukäivate otsuste vältimiseks ja lahendamiseks. Pädevad siseriiklikud asutused saavad vastuolulisi olukordi lahendada ja vältida nende tekkimist konsulteerimise teel, võttes arvesse asjaomaste isikute huve. Parem tulemus saadakse, kui konsulteerimine toimub kiiresti.

Hoiatusteadete säilitamine ja kustutamine (artiklid 6, 8 ja 9)

Artikli 6 lõikes 2 on sätestatud, et tagasisaatmist käsitlevad hoiatusteated tuleb kustutada pärast asjaomase kolmanda riigi kodaniku tagasipöördumist. See lõige täiendab sätteid, mis käsitlevad SISi sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadete jõustumist vastavalt SISi loomist, toimimist ja piirikontrolli valdkonnas kasutamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 24 lõikele 3. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et hetke, mil isik lahkub Schengeni alalt, ja SISi riiki sisenemise keeldu käsitleva hoiatusteate rakendumise vahele ei jääks ajalist tühikut.

Artikkel 9 sisaldab veel eeskirju hoiatusteadete kustutamise kohta. Lisaks artiklites 6 ja 8 käsitletud olukordadele, kus pärast kolmanda riigi kodaniku tagasipöördumist või pärast konsulteerimismenetlust hoiatusteated kustutatakse, tuleks hoiatusteade kustutada ka siis, kui direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsus on tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Lõike 1 teine osa hõlmab olukorda, kus hoiatusteade tuleb kustutada seetõttu, et asjaomase isiku lahkumist ei ole nõuetekohaselt registreeritud.

SISi edasise täiustamise käigus uuritakse tulevikus võimalusi jälgida SISis tagasisaatmisotsuseid ka pärast nende täitmist. Sellest teabest võib olla kasu juhul, kui kolmanda riigi kodanik siseneb uuesti liikmesriikide territooriumile ja leitakse ebaseaduslikult viibivat mõnes muus liikmesriigis kui see, kes algselt väljastas tagasisaatmisotsuse.

Kui tagasipöördumise kohta kinnitus puudub või kui tagasisaatmist käsitlevat hoiatusteadet ei ole kustutatud muul põhjusel, säilitatakse hoiatusteadet kuni viis aastat, mis on sama pikk aeg kui riiki sisenemise keelamist käsitlevate hoiatusteadete säilitamise tähtaeg (SISi loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri kontrolli valdkonnas käsitleva määruse ettepaneku artikkel 34).

Andmete edastamine kolmandatele riikidele (artikkel 10)

Juurdepääsuõigus (artikkel 12)

Eri liikmesriikides võivad tagasisaatmisotsuseid direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastada küllalt erinevad ametiasutused. Riigis ebaseaduslikult viibimise põhjuseid on erinevaid (näiteks varjupaiga andmisest keeldumine, viisa või elamisloa tähtaja ületamine) ja nende puhul võivad otsuste tegemise eest vastutada eri asutused, sealhulgas kohtuasutused, juhul kui tagasisaatmisotsus tehakse pärast viibimisõiguse või -loa andmisest keeldumise otsuse edasikaebamist või kriminaalkaristusena. Nendel asutustel peaks seetõttu olema SISile juurdepääs andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning otsingute teostamiseks. SISi andmetega tutvumise õigus peaks olema ka asutustel, mis vastutavad kolmandate riikide kodanike tuvastamise eest piirivalve-, politsei- ja muu õiguskaitsekontrolli käigus.

Vastavalt artiklile 12 antakse asjakohane juurdepääs tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadetele

–riiklikele asutustele, kes vastutavad kolmandate riikide kodanike liikmesriikide territooriumil tuvastamise eest vastavalt määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikli 29 lõike 1 punktidele a, b, c ja d. Piirikontrolli eest vastutavad asutused vajavad juurdepääsu andmetele selleks, et tuvastada kolmandate riikide kodanikke, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus ja kes lahkuvad liikmesriikide territooriumilt. Politsei ja muud õiguskaitseasutused vastutavad siseriiklike õigusaktide kohaselt oma riigis viibivate isikute tuvastamise ja tagasisaatmise eest. Immigratsiooniasutused teevad otsuseid (sealhulgas tagasisaatmisotsuseid) kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal viibimise kohta;

–riikide õigusasutustele, kellel peaks määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikli 29 lõike 2 kohaselt olema juurdepääs SISi andmetele, juhul kui nad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele on pädevad tegema otsuseid kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal viibimise kohta;

–institutsionaalsetele kasutajatele vastavalt määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artiklitele 30 ja 31 (Europol ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet) vastavalt nende volitustele osaleda Europoli sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse tegevuses ja täita tagasisaatmisega seotud ülesandeid (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet).

SIS määruse kohaldamine piirihalduse suhtes (artikkel 13)

Artiklis 13 on sätestatud, et käesoleva ettepaneku kohaselt SISi sisestatud ja seal töödeldavate andmete suhtes kohaldatakse SISi loomist, toimimist ja piirikontrolli valdkonnas kasutamist käsitleva määruse ettepanekus sisalduvad SISi üldsätteid, eelkõige sätteid, millega on reguleeritud liikmesriikide ja ameti vastutus, hoiatusteadete sisestamine ja töötlemine, hoiatusteadete säilitamis- ja neile juurdepääsutingimused, andmete töötlemine, isikuandmete kaitse, vastutus ja seire ning statistika.

2016/0407 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1)Selliste kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, austades põhiõigusi ja mittetagasisaatmise põhimõtet ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ, on kesksel kohal ulatuslikes jõupingutustes, mida EL teeb ebaseadusliku rände piiramiseks ja ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise määra suurendamiseks..

2)On vaja tõhustada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise Euroopa süsteemi. See on ülioluline, et säilitada üldsuse usaldus ELi rände- ja varjupaigapoliitika vastu ning aidata rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi.

3)Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tulemuslikuks ja proportsionaalseks tagasisaatmiseks kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ.

4)Tuleks luua süsteem teabe vahetamiseks liikmesriikides direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud otsuste kohta saata tagasi liikmesriikides ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud, et hõlbustada nende otsuste täitmist ja jälgida, kas kolmandate riikide kodanikud, kelle kohta on tehtud lahkumisotsus, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud.

5)Määrusega (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] 24 ja määrusega (EL) 2018/xxx [politsei- ja õigusalane koostöö ] 25 on sätestatud Schengeni infosüsteemi (SIS) loomise, toimimise ja kasutamise tingimused.

6)Tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete SISi kandmine ja lisateabe vahetamine peaksid aitama pädevatel asutustel võtta meetmeid, mida on vaja direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuste täitmiseks. SIS peaks aitama välja selgitada kolmandate riikide kodanikud, kelle kohta on väljastatud tagasisaatmisotsus, kuid kes on põgenenud ja kinnipeetud teises liikmesriigis, ja liikmesriikidel nende kohta teavet vahetada. Nimetatud meetmed peaksid aitama ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet ning süvendada koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel.

7)Tagasisaatmise tõhususe ja tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete lisaväärtuse suurendamiseks peaksid liikmesriigid kandma SISi hoiatusteated seoses kõigi otsustega, mis liikmesriigid on väljastanud direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta. Selleks peaksid liikmesriigid kandma SISi hoiatusteate ka nende otsuste kohta, millega osutatud direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud juhtudel kehtestatakse või sätestatakse selliste kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiskohustus, kelle suhtes rakendatakse sisenemiskeeldu vastavalt Schengeni piirieeskirjadele, kelle pädevad asutused on tabanud või kinni pidanud seoses liikmesriigi maismaa-, mere- või õhuvälispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem saanud luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibimiseks, kelle suhtes rakendatakse tagasisaatmist kriminaalkaristusena või kriminaalkaristuse tagajärjena vastavalt siseriiklikule õigusele või kelle suhtes kohaldatakse väljaandmismenetlust.

8)Käesolevas määruses tuleks kehtestada ühised eeskirjad, mille kohaselt sisestatakse hoiatusteade SISi kohe, kui väljastatakse selle aluseks olev direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tehtud tagasisaatmisotsus. Hoiatusteade peaks sisaldama teavet selle kohta, kas asjaomasele kolmanda riigi kodanikule on määratud vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaeg, ja kas seda tähtaega on juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes pikendatud, ning selle kohta, kas otsuse täitmine on peatatud või väljasaatmine edasi lükatud.

9)Tuleb kindlaks määrata andmete liigid, mis sisestatakse SISi nende kolmandate riigi kodanike kohta, kelle kohta on direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsus. Tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade ei tohiks sisaldada muid andmeid kui andmed, mida on vaja andmesubjektide tuvastamiseks ning selleks, et pädevatel asutustel oleks kiireks otsuste tegemiseks vajalik teave ning teave, mis võimaldab vajaduse korral tagada nende isikute kaitse selliste isikute eest, kes on relvastatud, vägivaldsed, põgenenud või seotud tegevusega, millele on osutatud nõukogu terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse 2002/475/JSK 26 artiklites 1, 2, 3 ja 4. Tuvastamise ja mitme identiteedi avastamiseks peaks hoiatusteade sisaldama ka viidet isikut tõendavale dokumendile ja dokumendi koopiat, kui see on kättesaadav.

10)Liikmesriikide vahel tõhusa ja kiire koostöö tagamiseks peaks iga liikmesriik määrama asutuse, kes vastutab hoiatusteadetega seotud lisateabe vahetamise eest.

11)Tuleks kehtestada kord, mis võimaldab liikmesriikidel kontrollida, kas tagasipöördumise kohustus on täidetud, ning kinnitada hoiatusteate väljastanud liikmesriigile, et kolmanda riigi kodanik on lahkunud. See teave peaks aitama paremini jälgida direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tehtud tagasisaatmisotsuste täitmist.

12)Tagasisaatmist käsitlevad hoiatusteated tuleb kustutada niipea, kui direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tagasisaatmisotsuse väljastanud liikmesriiki või pädevat asutust on teavitatud, et isik on tagasi pöördunud. Kui lisaks tagasisaatmisotsusele on kehtestatud sisenemiskeeld, tuleks see sisestada SISi vastavalt määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikli 24 lõikele 3. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et hetke, mil kolmanda riigi kodanik lahkub Schengeni alalt, ja riiki sisenemise keeldu käsitleva hoiatusteate SISi sisestamise vahele ei jääks ajalist tühikut.

13)SISil peaks olema mehhanism, mis võimaldaks liikmesriike teavitada sellest, kui kolmandate riikide kodanikud ei täida lahkumiskohustust neile vabatahtlikuks lahkumiseks määratud aja jooksul. Mehhanism peaks aitama liikmesriikidel täita direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõike 1 kohast kohustust nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei ole täitnud tagasipöördumiskohustust.

14)Käesoleva määrusega tuleks kehtestada üldkehtivad eeskirjad, millest lähtudes riiklikud asutused konsulteerivad võimalike vastukäivate korralduste lahendamiseks. Konsulteerimine peaks toimuma juhul, kui teine liikmesriik on väljastanud hoiatusteate selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kellel on teise liikmesriigi välja antud kehtiv elamisluba või muu luba või muu riigis viibimise õigus või kellele selline luba või õigus antakse, või juhul kui vastuoluline olukord võib tekkida sisenemisel liikmesriikide territooriumile.

15)SISi hoiatusteateid tuleks säilitada ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad sisestati. Vastavalt määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artiklile 34 vaadatakse kolmandate riikide kodanikke käsitlevad hoiatusteated läbi viie aasta pärast.

16)SISis töödeldavad või täiendava teabe vahetamise käigus edastatud andmed võivad sisaldada täitva liikmesriigi jaoks teavet, mis on kasulik ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiireks tuvastamiseks ja neile uute dokumentide väljaandmiseks, et neid saaks kolmandasse riiki tagasi saata. Sel eesmärgil peaks olema juhtumipõhiselt võimalik jagada neid andmeid ja teavet kolmanda riigiga. Isikuandmete vahetamine peab toimuma selgetel tingimustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul.

17)Eri liikmesriikides võivad tagasisaatmise eest vastutada erinevad asutused ning ka ühes liikmesriigis võivad tagasisaatmise eest vastutada eri asutused sõltuvalt ebaseadusliku viibimise alustest. Ka kohtud võivad teha direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides tagasisaatmisotsuseid, näiteks kui tagasisaatmisotsus tehakse viibimisloa või -õiguse andmisest keeldumise otsuse edasikaebamise tulemusena või kriminaalkaristusena. Kõik riiklikud asutused, kes vastutavad direktiivi 2008/115/EÜ kohaselt tagasisaatmisotsuste tegemise ja täitmise eest, peaksid saama juurdepääsu SISile tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning otsingute tegemiseks.

18)Juurdepääs tagasisaatmist käsitlevatele hoiatusteadetele tuleks anda määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikli 29 lõike 1 punktides a, b, c ja d ning artikli 29 lõikes 2 osutatud riiklikele asutustele kolmandate riikide kodanike tuvastamise ja tagasisaatmise eesmärgil.

19)Määruses (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europoli määrus), on sätestatud, et Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste meetmeid ja nende koostööd võitluses terrorismi ja raskete kuritegude vastu ning koostab analüüse ja ohuhinnanguid. Selleks et Europol saaks paremini täita oma ülesandeid, mis on seotud sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskusega, on asjakohane anda Europolile juurdepääs käesolevas määruses määratletud hoiatusteadete kategooriale.

20)Määruses (EL) nr 2016/1624 on sätestatud, et vastuvõttev liikmesriik volitab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti teenistuses olevate tagasisaatmisrühmade liikmeid kasutama üleeuroopalisi andmebaase, mille kasutamine on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piirivalve ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi, tagasisaatmisrühmi ja rände haldamise tugirühmi kaasatakse selleks, et pakkuda tehnilist ja operatiivset tuge sellekohase taotluse esitanud liikmesriikidele, eriti neile, kes seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suure rändesurvega. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad, tagasisaatmisrühmad ja rände haldamise tugirühmad vajavad oma ülesannete täitmiseks juurdepääsu SISi tagasisaatmist käsitlevatele hoiatusteadetele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehnilise liidese kaudu, millel on ühendus SISi kesksüsteemiga.

21)Määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] sätteid, mis käsitlevad liikmesriikide ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti ülesandeid, hoiatusteadete sisestamist ja töötlemist, hoiatusteadete säilitamis- ja juurdepääsutingimusi, andmetöötlust, isikuandmete kaitset, vastutust, seiret ja statistikat, tuleks kohaldada ka käesoleva määruse kohaselt SISi sisestatud ja selles töödeldavate andmete suhtes.

22)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb – kuivõrd seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/399 27 – Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

23)Niivõrd, kuivõrd seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise nõudeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 2016/399, kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ 28 ; Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

24)Niivõrd, kuivõrd seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise nõudeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 2016/399, kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 29 . Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

25)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus – kuivõrd seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei täida või enam ei täida liikmesriiki sisenemise tingimusi vastavalt määrusele (EL) 2016/399 – endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 30 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 31 artiklis 1 osutatud valdkonda.

26)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus – kuivõrd seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei täida või enam ei täida liikmesriiki sisenemise tingimusi vastavalt määrusele (EL) 2016/399 – endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 32 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artiklis 1 osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 33 artikliga 3.

27)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus – kuivõrd seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei täida või enam ei täida liikmesriiki sisenemise tingimusi vastavalt määrusele (EL) 2016/399 – endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 34 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artiklis 1 osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL 35 artikliga 3.

28)Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse tingimused ja menetlused selliste hoiatusteadete sisestamiseks määrusega (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] loodud Schengeni infosüsteemi (SIS) ja nende seal töötlemiseks, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikke, kelle kohta on liikmesriigid teinud direktiivi 2008/115/EÜ menetlusi järgides tagasisaatmisotsuse, ning nende hoiatusteadete kohta lisateabe vahetamiseks.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„tagasisaatmine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 lõikes 3 määratletud tagasisaatmine;

(b) „kolmanda riigi kodanik“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 lõikes 1 määratletud kolmanda riigi kodanik;

(c) „tagasisaatmisotsus“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 lõikes 4 määratletud tagasisaatmisotsus;

(d)„direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsus“ – tagasisaatmisotsus punkti c tähenduses ja direktiivi 2008/115/EÜ artikli 2 lõike 2 nõuete kohane haldus- või kohtuotsus või -akt, millega sätestatakse, et kolmanda riigi kodaniku riigisviibimine on ebaseaduslik, ja kehtestatakse või sätestatakse tagasipöördumiskohustus;

(e)„vabatahtlik lahkumine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 4 lõikes 8 määratletud vabatahtlik lahkumine;

(f)„CS–SIS“ – SISi kesksüsteemi tehnilise abi funktsioon vastavalt määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikli 4 lõike 1 punktile a.

Artikkel 3
Andmete sisestamine SISi

1.Andmed selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kelle kohta on direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsus, sisestatakse SISi selleks, et võimaldada kontrollida, kas tagasipöördumiskohustus on täidetud, ning toetada sellise otsuse täitmist. Hoiatusteade sisestatakse SISi viivitamata pärast seda, kui tagasisaatmisotsus on väljastatud direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides.

2.Hoiatusteatesse märgitakse kohe vabatahtliku lahkumise tähtaeg, mis on antud kolmanda riigi kodanikele, kelle kohta on direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsus.

3.Direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuse täitmise edasilükkamine või peatamine märgitakse viivitamata hoiatusteatesse.

Artikkel 4
Andmete kategooriad

Vastavalt käesoleva määruse artiklile 3 SISi sisestatavad andmed hõlmavad ainul järgmist:

(a)perekonnanimi (-nimed):

(b)eesnimi (-nimed)

(c)nimi (nimed) sünni ajal;

(d)varem kasutatud nimed ja varjunimed;

(e)erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

(f)sünnikoht;

(g)sünnikuupäev;

(h)sugu;

(i)kodakondsus(ed);

(j)kas isik on relvastatud, vägivaldne, põgenenud või seotud tegevusega, millele on osutatud nõukogu terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1, 2, 3 ja 4;

(k)hoiatusteate sisestamise põhjus;

(l)hoiatusteate väljastanud asutus;

(m)viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati;

(n)võetavad meetmed;

(o)link (lingid) muudele hoiatusteadetele SIS II-s;

(p)isikut tõendava dokumendi liik;

(q)isikut tõendava dokumendi välja andnud riik;

(r)isikut tõendava dokumendi number;

(s)isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev;

(t)fotod ja näopildid;

(u)sõrmejäljed;

(v)isikut tõendava dokumendi värvikoopia;

(w)vabatahtliku lahkumise tähtaeg;

(x)kas direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuse täitmine on peatatud või väljasaatmine edasi lükatud.

Hoiatusteadet ei tohi sisestada ilma punktides a, g, k, m, n ja w nimetatud andmeteta. Sisestada tuleb ka kõik muud eespool loetletud andmed, kui need on olemas.

Artikkel 5
Ametiasutus, kes vastutab lisateabe vahetamise eest

Iga liikmesriik määrab ametiasutuse, kes vastutab lisateabe vahetamise eest nende kolmanda riigi kodanike kohta, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus määruse (EL) nr 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artiklis 8 nimetatud SIRENE käsiraamatu kohaselt.

Artikkel 6
Kinnitus tagasipöördumise kohta

1.Kui kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on sisestatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, tuvastatakse liikmesriigi välispiiri kaudu lahkumisel, siis asjaomase kolmanda riigi kodaniku tuvastanud liikmesriik edastab hoiatusteate sisestanud liikmesriigile teabevahetuse käigus teabe järgmise kohta:

(a)kolmanda riigi kodaniku tuvastamise fakt;

(b)kontrollimise koht ja aeg;

(c)kas kolmanda riigi kodanik on liikmesriikide territooriumilt lahkunud;

(d)kas tegemist oli vabatahtliku või sunniviisilise tagasipöördumiskohustuse täitmisega;

(e)kolmas riik, kuhu tagasipöörduja suundus.

Kui kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on sisestatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, lahkub hoiatusteate sisestanud liikmesriigi välispiiri kaudu, saadetakse kinnitus tagasipöördumise kohta pädevale asutusele kooskõlas siseriikliku õigusega.

2.Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kustutab hoiatusteate kohe pärast tagasipöördumise kohta kinnituse saamist.

3.Liikmesriigid esitavad määrusega (EL) nr 1077/2011 loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametile 36 (edaspidi „amet“) igakuiselt statistika kinnitatud tagasipöördumiste arvu kohta, selle kohta, kas tegemist oli vabatahtliku või sunniviisilise tagasipöördumiskohustuse täitmisega, ning sihtriigiks olnud kolmandate riikide kohta. See statistika ei tohi sisaldada isikuandmeid.

Artikkel 7
Direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuste täitmata jätmine

1.CS–SIS teavitab liikmesriike nende hoiatusteatega seotud vabatahtliku lahkumise tähtaja möödumisest.

2.Kui pädev asutus tuvastab kolmanda riigi kodaniku, kelle kohta on sisestatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, ja teeb kindlaks, et isik ei ole tagasipöördumiskohustust täitnud, konsulteerib ta kohe hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga lisateabe vahetamise teel, et määrata viivitamata kindlaks, milliseid meetmeid võetakse.

Artikkel 8
Konsulteerimismenetlus

1.Kui liikmesriik kaalub elamisloa või mõne muu riigis viibimist võimaldava loa andmist kolmanda riigi kodanikule, kelle kohta teine liikmesriik on sisestanud tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate, siis peab ta täiendava teabe vahetamise teel eelnevalt nõu hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastab seitsme päeva jooksul. Tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade kustutatakse, kui liikmesriik kaalub elamisloa või mõne muu riigis viibimist võimaldava loa andmist.

2.Kui liikmesriik kaalub tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate sisestamist kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on teise liikmesriigi antud elamisluba või muu riigis viibimist võimaldav luba, siis teavitab ta lisateabe vahetamise teel loa välja andnud liikmesriiki, et viimane saaks otsustada, kas on põhjust see kehtetuks tunnistada. Elamisloa väljastanud liikmesriik vastab seitsme päeva jooksul.

3.Kui saadakse päringutabamus sellise kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate kohta, kellel on kehtiv elamisluba või muu riigis viibimise luba, konsulteerib selle kolmanda riigi kodaniku tuvastanud liikmesriik kohe asjaomaste liikmesriikidega lisateabe vahetamise teel, et määrata kindlaks, milliseid meetmeid võetakse.

4.Kui kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on sisestatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, tuvastatakse sisenemisel liikmesriigi välispiiri kaudu, siis asjaomase kolmanda riigi kodaniku tuvastanud liikmesriik teavitab teabevahetuse käigus sellest kohe hoiatusteate sisestanud liikmesriiki, et see hoiatusteate kustutaks.

5.Liikmesriigid esitavad igal aastal ameti teostatud konsultatsioonide kohta statistika vastavalt lõigetele 1, 2, 3 ja 4.

Artikkel 9
Hoiatusteadete kustutamine

1.Ilma et see piiraks artiklite 6 ja 8 kohaldamist, kustutatakse tagasisaatmist käsitlevad hoiatusteated, kui pädev asutus on hoiatusteate sisestamise aluseks olnud otsuse tühistanud või kehtetuks tunnistanud. Kui hoiatusteates nimetatud isik tõendab, et ta on direktiivi 2008/115/EÜ sätteid järgides väljastatud tagasisaatmisotsuse alusel liikmesriikide territooriumilt lahkunud, siis tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade kustutatakse.

2.Väljasaatmist käsitlevad hoiatusteated, mis on sisestatud mis tahes sellise liikmesriigi või muu kodakondsuse omandanud isiku kohta, kelle kodanikel on liidus vaba liikumise õigus, kustutatakse kohe, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigile saab teatavaks või talle teatatakse vastavalt määruse EL 2018/xxx artiklile 39, et kõnealune isik on saanud kõnealuse kodakondsuse.

Artikkel 10
Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele tagasisaatmise eesmärgil

SISis käesoleva määruse kohaselt töödeldavaid andmeid ja nendega seotud lisateavet võib hoiatusteate sisestanud liikmesriigi loal edastada või kättesaadavaks teha kolmandale riigile vastavalt määruse (EL) 2016/679 V peatükile ainult selleks, et ebaseaduslikult riigis viibiv kolmanda riigi kodanik tuvastada või anda talle välja isikut tõendav või reisidokument, et teda saaks tagasi saata.

Artikkel 11
Statistika

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikli 54 statistikat käsitlevate sätete kohaldamist, esitab amet päeva-, kuu- ja aastastatistikat SISi sisestatud tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete koguarvu kohta ja liikmesriikide kaupa, sealhulgas käesoleva määruse artikli 4 punktis x loetletud andmete, käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud teadete ja tagasipöördumiskohustuse täitmise tõttu kustutatud tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete kohta. Amet koostab kuu- ja aastastatistikat liikmesriikide poolt kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 ja artikli 8 lõikega 5 esitatud andmete kohta. See statistika ei tohi sisaldada isikuandmeid.

Artikkel 12
SISi andmetele juurdepääsu õigus

1.Juurdepääs SISi sisestatud andmetele tuleks anda ainult määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikli 29 lõike 1 punktides a, b, c ja d ning artikli 29 lõikes 2 osutatud riiklikele asutustele kolmandate riikide kodanike tuvastamise ja tagasisaatmise võimaldamiseks.

2.Europolil on oma pädevuse piires SISi sisestatud andmetele juurdepääsu ja andmetes otsingute tegemise õigus eesmärgiga tugevdada ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste meetmeid ja nende koostööd võitluses rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseaduslikule rändele kaasaaitamise vastu vastavalt määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artiklis 30 sätestatud tingimustele.

3.Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisrühmade ja rände haldamise tugirühmade liikmetel on nende volituste piires SISi sisestatud andmetele juurdepääsu ja andmetes otsingute tegemise õigus eesmärgiga teostada piirikontrolli, piirivalve ja tagasisaatmisega seotud ülesandeid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loodud ja hallatava tehnilise liidese kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artiklis 31 ja artikli 32 lõikes 2 ning kooskõlas nendes kehtestatud tingimustega.

Artikkel 13
Määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] kohaldamine

Käesoleva määruse kohaselt SISi sisestatud ja seal töödeldavate andmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikleid 6–19, artikli 20 lõikeid 3 ja 4 ning artikleid 21, 22, 28, artikli 29 lõiget 4 ja artikleid 33–54, kui käesolevas määruses ning sätetes, millega on reguleeritud liikmesriikide ja ameti vastutus, hoiatusteadete sisestamine ja töötlemine, hoiatusteadete säilitamis- ja neile juurdepääsutingimused, andmete töötlemine ja isikuandmete kaitse, vastutus, seire ja statistika, ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 14
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates kuupäevast, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt määruse (EL) 2018/xxx [riigipiiri ületamise kontroll] artikli 58 lõikele 2.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) 37 struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist või ettevalmistavast meetmest 38  

☑ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood on ajavahemik 2018–2020,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 47  

☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☑ komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–◻ rakendusametite kaudu

□ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega 

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–☑ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused.

2.2.Peale selle peab eu-LISA nüüd esitama päeva-, kuu- ja aastastatistikat SISi kasutamise kohta, mis võimaldab jälgida SISi toimimist ja võrrelda selle tulemusi seatud eesmärkidega. Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju eu-LISA tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3. Hinnanguline mõju eu-LISA inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Värbamine on kavandatud 2018. aasta jaanuariks. Kõik töötajad peavad olema valmis tööle asuma 2018. aasta alguses, et arendustööga saaks alustada ajavaruga, mis tagaks töölerakendamise 2020. aastal. Kõnealust lepingulist töötajat on vaja nii projekti rakendamise kui ka pärast töölerakendamist operatiivtoe ja hoolduse vajadusi silmas pidades. Tema ülesanded oleksid:

projektirühma liikmena toetada projekti rakendamist, sealhulgas järgmist: nõuete ja tehnilise kirjelduse määratlemine, rakendamise ajal liikmesriikidega koostöö tegemine ja nende toetamine, liidese juhenddokumendi uuendamine, lepinguliste tarnete kontroll, dokumentide koostamine ja ajakohastamine jne;

toetada koostöös töövõtjaga süsteemi töölerakendamisel üleminekumeetmeid (versioonide järeltoimingud, tegevusprotsessi uuendused, koolituse (sh koolitustegevus liikmesriikides)) jms;

toetada pikaajalisi meetmeid, tehnilise kirjelduse kindlaks määramist, lepingulisi ettevalmistusi nii süsteemi ümberkorraldamise olukorras kui ka siis, kui SISi töökorras hoidmise lepingut on vaja täiendavate (tehniliste või eelarveliste) muudatustega arvestamiseks kohandada;

võimaldada pärast kasutuselevõtmist pideva hoolduse ja talituse ajal teise taseme tuge.

Tuleb märkida, et lisaks uuele täistööajale taandatud lepingulise töötaja kohale on sisemeeskondades ametikohti, mida on kavas kasutada teiste projektide ja meetmete elluviimiseks ning projektide ja lepinguliste meetmete ja eelarveliste järel- ja tegevusmeetmete elluviimiseks. Lepingulise töötaja ametikoht luuakse ja leping sõlmitakse piisavalt pikaks ajaks, et tagada tegevuspidevus, ning ka pärast projekti lõppu on kasutatakse tegevustoe pakkumisel samu erialatöötajaid. Lisaks sellele on tegevustoe osutamiseks vaja juurdepääsu töökeskkonnale, mida töövõtjatele ega koosseisuvälistele töötajatele ei saa võimaldada.

.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnang täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☑Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–☑    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) hindamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 24 lõikele 5, artikli 43 lõikele 3 ja 50 lõikele 5, otsuse 2007/533/JHA artikli 59 lõikele 3 ja artikli 66 lõikele 5 ning aruandele lisatud talituste töödokument (ELT L …).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(3) COM(2016) 205 final, 6.4.2016.

(4) Komisjoni otsus 2016/C 257/03, 17.6.2016.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(6) COM(2015) 240 final.

(7) COM(2015) 453 final.

(8) COM(2016) 205 final.

(9) Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni 2015. aasta järeldused (ST 22 2015 INIT).

(10) Nõukogu järeldused tagasisaatmispoliitika tuleviku kohta on kättesaadavad aadressil http://www.consilium.europa.eu/press-releases-pdf/2015/10/40802203341_et.pdf.  

(11) Nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 149, 2.6.2001, lk 34) ja nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.2.2004, lk 55).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(13) COM(2015) 670 final.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(15) COM(2015) 240 final.

(16) COM(2016) 272 final.

(17) COM(2016) 194 final.

(18) COM(2016) 731 final.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

(20) Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

(21) COM(2014) 199 final.

(22) Study on the feasibility and implications of setting up within the framework of the Schengen Information System an EU-wide system for exchanging data on and monitoring compliance with return decisions ( https://bookshop.europa.eu/en/study-on-the-feasibility-and-implications-of-setting-up-within-the-framework-of-the-schengen-information-system-an-eu-wide-system-for-exchanging-data-on-and-monitoring-compliance-with-return-decisions-pbDR0116353/ )

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(24) Määrus (EL) 2018/..., mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas (ELT L...).

(25) Määrus (EL) 2018/..., mis käsitleb Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös (ELT L...).

(26) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(28) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(29) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(30) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(31) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(32) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(33) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(34) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(35) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel tehtavate kontrollide kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(37) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(38) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(39) COM(2015) 453 final.

(40) COM(2016) 205 final.

(41) COM(2015) 240 final.

(42) COM(2014) 199 final.

(43) Ares(2016)2231546, 12.5.2016.

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(45) Study on the feasibility and implications of setting up within the framework of the Schengen Information System an EU-wide system for exchanging data on and monitoring compliance with return decisions  https://bookshop.europa.eu/en/study-on-the-feasibility-and-implications-of-setting-up-within-the-framework-of-the-schengen-information-system-an-eu-wide-system-for-exchanging-data-on-and-monitoring-compliance-with-return-decisions-pbDR0116353/ )

(46) COM(2015) 670 final.

(47) Eelarve täitmise viise on üksikasjalikult kirjeldatud ja viited finantsmäärusele esitatud veebilehel BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(48) ELT L …

(49) ELT L ….

(50) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(51) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(52) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(53) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(54) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(55) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(56) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud; noored eksperdid delegatsioonides.

(57) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised „B...A“ read).

(58) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.