EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.1.2017

COM(2016) 824 final

2016/0403(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 439 final}
{SWD(2016) 442 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kuna teenuste osakaal ELi SKPs ja tööhõives moodustab ligikaudu 70 %, on ELi teenuste turgude konkurentsivõime edendamine ELis töökohtade loomisel ja majanduskasvu suurendamisel keskse tähtsusega. 2006. aastal vastu võetud teenuste direktiivis sätestati üldsätted, hõlbustades teenuseosutajate asutamist ja suurendades nende võimalusi ühtsel turul teenuste piiriüleseks osutamiseks. Direktiivi tulemusel tehti ELi liikmesriikides mitmeid reforme, mille tulemusena suurenes ELi SKP kümne aasta jooksul ligikaudu 0,9 % võrra.

Suur majanduskasvu ja tööhõive potentsiaal on siiski veel kasutamata. ELi teenuste turule tuleksid kasuks kiirem tootlikkuse kasv ja vahendite tõhusam eraldamine. Piiriülene teenustekaubandus ja piiriülesed investeeringud teenustesse on jätkuvalt vähesed. Teenustega seotud piiriülese tegevuse olemasolevate takistuste kõrvaldamine aitab tugevdada konkurentsi, tuues tarbijate jaoks kaasa suurenenud valiku ja soodsamad hinnad ning rohkem uuendusi. Nende tõkete kõrvaldamine teenuste direktiiviga juba sätestatud raamistiku kaudu annab võimaluse suurendada ELi SKPd täiendava 1,7% võrra 1 . Lisaks mõjutavad paremini toimivad teenusteturud positiivselt tööstuse konkurentsivõimet, kuna ELi töötleva tööstuse sektor on teenuste oluline ostja ja lõpptarbija. Teenused moodustavad 40 % ELi töötleva tööstuse toodangu lõplikust väärtusest. Konkurentsivõimeline töötleva tööstuse sektor on seetõttu hästi toimivate teenusteturgude eeltingimuseks.

Seetõttu rõhutas Euroopa Ülemkogu, et „süvendatuma ja õiglasema ühtse turu saavutamine on hädavajalik uute töökohtade loomiseks, tootlikkuse suurendamiseks ning atraktiivse investeerimis- ja innovatsioonikeskkonna tagamiseks“ 2 . Paremini toimiv siseturg on üks Euroopa Komisjoni kümnest peamisest prioriteedist. 2015. aasta oktoobris vastu võetud ühtse turu strateegias teatas komisjon mitmest meetmest, mille eesmärk on muuta teenuste piirideta ühtne turg tegelikkuseks 3 . Eesmärk on selge – vähendada takistusi, mis muudaks uute ärivõimaluste ärakasutamise teenuseosutajate jaoks lihtsamaks, tagades samas tarbijatele kvaliteetsed teenused. Käesolev ettepanek on jätk ühtse turu strateegiale.

Teenuste direktiiv pakub nende eesmärkide saavutamiseks tasakaalustatud õigusraamistikku. Sellega tagatakse, et riiklikud õigusaktid on mittediskrimineerivad, põhjendatud ja proportsionaalsed, et saavutada üldist huvi pakkuvad eesmärgid. Lisaks nõutakse liikmesriikidelt teenuste direktiiviga selliste halduslikku laadi takistuste vähendamist, mis takistavad teenuseosutajatel praktikas piiriülest tegutsemist. Käesolev ettepanek ei mõjuta teenuste direktiivi ja selles kindlaks määratud olulisi põhimõtteid.

Teenuste direktiiviga kehtestatud põhimõtted on võimaldanud kiiret edasiminekut paremini toimiva ELi teenusteturu suunas. Samas on mitmes peamises teenustesektoris ühtse turu suurem integratsioon jätkuvalt takistatud. Eelkõige puudutab see mitut äriteenuste sektorit ja ehitussektorit, kus teenuseosutajal on ärivõimaluste ärakasutamine muudes liikmesriikides sageli keerukas. Välismaale laienedes seistakse silmitsi haldustõketega. Seda kinnitasid ulatuslikud konsultatsioonid teenuseosutajatega 4 .

Teenuseosutajad kogevad piiriülese tegevuse alustamisega seonduvate haldusmenetluste keerukust. Ebaselgeks jääb see, kuidas järgida kehtivaid eeskirju, mis pärsib äriühingute ja eelkõige VKEde soovi püüda ära kasutada muude liikmesriikide ärivõimalusi. Teenuseosutajad leiavad, et on raske leida teavet kohaldatavate regulatiivsete nõuete ja menetluste kohta, mida tuleb teise liikmesriigi turule pääsemiseks järgida. Lisaks on siseriiklikud õigusnormid sageli kohaldatavad üksnes riiklike olude puhul ning ei selgitata, kuidas neid tuleks kohaldada muude ELi liikmesriikide teenuseosutajate suhtes. Sellest johtuvalt on teenuseosutajatel, kes proovivad rajada teises liikmesriigis püsivat tegevuskohta või osutada piiriüleseid teenuseid ajutiselt, sageli raske mõista, milliseid eeskirju kohaldada ja kuidas seda teha. Eri liikmesriikide haldusformaalsuste täitmine osutub teenuseosutajate jaoks tihti keerukaks ja kulukaks.

Seetõttu on Euroopa teenuste e-kaardi eesmärk vähendada halduskeerukust teenuseosutajate jaoks, kes soovivad oma tegevust laiendada teistesse liikmesriikidesse. Samas tagab e-kaart selle, et liikmesriigid saaksid kohaldada põhjendatud norme. E-kaardi kasutamine oleks teenuseosutajatele vabatahtlik ning see pakuks alternatiivset viisi, et tõendada vastavust kohaldatavatele siseriiklike õigusnormidele. See võimaldab teenuseosutajatel kasutada välismaale laienedes täielikult elektroonilist ELi tasandi menetlust formaalsuste täitmiseks, misläbi suureneks õiguskindlus ning väheneks märkimisväärselt halduskeerukus. E-kaart aitab vältida selliseid haldustõkkeid nagu ebakindlus selles osas, milliseid nõudeid on vaja täita, erinevate vormide täitmine võõrkeeles, dokumentide tõlkimine, kinnitamine või autentimine ning mitteelektroonilised menetlusetapid. E-kaardi menetlus hõlmaks kehtiva olukorraga võrreldes märkimisväärset, kuni 50 %ni ulatuvat või isegi suuremat säästu seoses formaalsustega 5 .

Kui teenuseosutaja plaanib ajutiselt osutada teenust piiriüleselt, annab e-kaardi välja päritoluliikmesriik. Vastuvõtvatel liikmesriikidel oleks võimalik e-kaardi väljaandmisele vastuväiteid esitada juhul, kui teenuste direktiiv võimaldab neil seda juba teha ühe artiklis 16 loetletud ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Pärast e-kaardi väljaandmist oleks teenuseosutajal võimalik osutada ajutiselt vastuvõtvas liikmesriigis piiriüleselt teenuseid. Ei muudeta vastuvõtvate liikmesriikide otsustusõigust Euroopa teenuste e-kaardi taotluse tagasilükkamisel kooskõlas teenuste direktiivi artikliga 16.

Kui teenuseosutaja kavatseb teises liikmesriigis teenuseid osutada filiaali, esinduse või kontori kaudu, väljastab e-kaardi vastuvõttev liikmesriik. Sellisel juhul esitaks teenuseosutaja e-kaardi taotluse ikkagi oma päritoluriigi ametiasutustele, kes kontrolliksid, kas teenuseosutaja on nende territooriumil asutatud kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega. Kuid teise etapina algataksid päritoluliikmesriigi ametiasutused koos asjaomase vastuvõtva riigi ametiasutusega menetluse, et võimaldada viimasel teha kindlaks, kas taotluse esitanud teenuseosutaja täidab vastuvõtva riigi nõudeid kooskõlas teenuste direktiiviga. Selle tulemusena ei kohaldataks riigisiseseid ja välismaiseid teenuseosutajaid ebavõrdselt. Pärast e-kaardi väljaandmist oleks selle omanikul võimalik osutada asjaomases vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid teisese asutamise kaudu (filiaali, esinduse või kontori vormis).

Euroopa teenuste e-kaart sarnaneb idee poolest Euroopa kutsekaardile, millega liikmesriikide ametiasutused on juba tuttavad. Euroopa kutsekaart võeti kasutusele 2016. aasta jaanuaris ning paljud kaardiga hõlmatud valitud kutsealade esindajad on seda kasutama hakanud, mis annab tunnistust sellest, kuidas sellist liiki lihtsustamisvahend toob praktilist kasu oma kasutajatele. Nii Euroopa teenuste e-kaardi kui ka Euroopa kutsekaardi puhul on tegemist ELi tasandil toimuva vabatahtliku elektroonilise menetlusega. Euroopa teenuste e-kaardi kasutamine on teenuseosutajate jaoks vabatahtlik. Taotleja päritoluriigi ametiasutus tegutseb ühtse kontaktpunktina. Lisaks tugineb mõlema süsteemi toimimine päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi vahelisele eelnevalt kindlaksmääratud ja siduvale koostöö korraldusele, mida rakendatakse olemasoleva siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis loodi IMI määrusega 6 .

Samas on neil süsteemidel eri eesmärgid. Euroopa kutsekaart hõlbustab teenuste piiriülest osutamist töötajatest füüsiliste isikute või FIEdest teenuseosutajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kaudu kooskõlas kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga.

Euroopa teenuste e-kaardil on palju laiem kohaldamisala. See oleks kättesaadav nii FIEdest füüsilistele isikutele kui ka äriühingutele, kes soovivad teenuseid osutada teises liikmesriigis. Erinevalt Euroopa kutsekaardist pakub Euroopa teenuste e-kaart ka tehnilisi vahendeid lihtsustamaks haldusformaalsuste täitmist seoses töötajate lähetamisega nende liikmesriikide territooriumile, kes on komisjonile teatanud oma soovist kasutada sel eesmärgil IMIt. IMI kasutamise võimalus ei muuda mingil viisil direktiiviga 2014/67/EL kehtestatud eeskirjade sisu. Hõlmatud on ka eeskirjad hõlbustamaks kindlustuskatte saamist piiriüleselt osutatavatele teenustele.

E-kaart hõlmaks teenuste direktiivi kohaseid nõudeid ega kehtiks seega maksunduse, tööjõu- ja sotsiaalkindlustuse valdkondade suhtes. Siiski ei nõua liikmesriikide ametiasutused sellise teabe esitamist, mida e-kaart juba sisaldab menetluste või formaalsuste kohta, mis on teenuseosutaja suhtes kehtestatud seoses riigihanke lepingu, ideekonkursi lepingu või kontsessiooni sõlmimisega, tütarettevõtjate asutamise või filiaalide registreerimisega vastavalt äriühinguõigusele või registreerimisega kohustuslikus sotsiaalkindlustusskeemis.

Euroopa teenuste e-kaarti kohaldataks esmalt äri- ja ehitusteenuste suhtes, sel määral, mil seotud tegevused kuuluvad juba teenuste direktiivi kohaldamisalasse. Mõlemad sektorid on ELi majanduse jaoks olulise tähtsusega 7 . Ehitus- või äriteenuste osutajad seisavad välismaale laienedes sageli silmitsi keerukate haldusmenetlustega. Lisaks on tootlikkuse kasv olnud mõlemas sektoris viimasel kümnendil väga madal ning piiriülene kaubandus ja investeerimine piiratud. Piiriülese konkurentsi kasv aitaks mõlema sektori konkurentsivõimet säilitada ja parandada.

Käesolev ettepanek hõlmab ka läbivaatamisklausleid, et edaspidi hinnata Euroopa teenuste e-kaardi tulemuslikkust, sealhulgas seoses selliste formaalsuste täitmisega, mis on vajalikud töötajate lähetamiseks ning nende liikmesriikide kogemuse arvestamiseks, kes on ehk otsustanud kasutada käesoleva määruse eelnõu artikli 6 lõikega 3 ette nähtud võimalust lubada asjakohaste formaalsuste täitmist IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu.

•Kooskõla poliitikavaldkonna kehtivate sätetega

Käesolev määrus on esitatud koos direktiiviga. Määrusega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart, muutmata seejuures aluseks olevaid ELi eeskirju. Sellega kehtestatakse vahendid, mis on teenuseosutajatele kättesaadavad kogu ELis. Lisaks hõlbustab määrus piiriüleselt tegutseva teenuseosutaja kindlustuskattega seotud probleemide lahendamist. Direktiivis sätestatakse Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistik, reguleerides muu hulgas e-kaardi taotlemise tingimusi, päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevusi, Euroopa teenuste e-kaardi kehtivust ning selle peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimusi.

Käesoleva määrusega säilitatakse kehtivad ELi sätted seoses sotsiaalküsimuste, teenistustingimuste (eelkõige töötajate lähetamine, töötaja õigused ja sotsiaalõiguste sammas), tervise ja ohutuse ning keskkonnakaitsega. Sellega ei muudeta ega seata kahtluse alla sellega seoses kehtivaid kaitsemeetmeid. E-kaart esitaks äriühingu kohta lisateavet. Liikmesriikide õigust viia läbi kohapealseid kontrolle ei muudeta. Direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kohaste töötajate lähetamise eeskirjade kohaldamist jätkatakse seoses Euroopa teenuste e-kaardiga, kuid kõnealuste eeskirjade täitmiseks nähakse ette täiendavad vahendid. Kui liikmesriigid on kehtestanud menetlused, mis võimaldavad täita direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohast töötajate lähetamise deklaratsiooni elektrooniliste vahendite abil, suunab Euroopa teenuste e-kaart selle omaniku asjaomaste riiklike menetluste juurde. Euroopa teenuste e-kaardi omanikest teenuseosutajad võivad kõnealuse deklaratsiooni esitada IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu ka siis, kui vastuvõttev liikmesriik on komisjonile teatanud, et seda võimalust tuleks kohaldada töötajate lähetamise suhtes tema territooriumil.

Euroopa teenuste e-kaarti käsitlev ettepanek täiendab muid ühtse turu strateegia osana välja kuulutatud poliitilisi algatusi, mille eesmärk on takistada riigisisesel tasandil tõkete seadmist teenuste piiriülesele osutamisele. Selles osas täiendab see komisjoni ettepanekut [XX] direktiivi kohta, millega reformitakse menetlust, mille kohaselt peavad liikmesriigid teavitama teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest.

Käesolevat ettepanekut täiendab ka ühtse digivärava algatus, mis kuulutati välja 2017. aasta ühtse turu strateegias. Digivärav, mida käsitlev avalik konsultatsioon viidi läbi 2016. aasta sügisel, püüab kõrvaldada praegused infolüngad ettevõtjate ja kodanike jaoks, integreerides, täiendades ja parandades asjakohast veebipõhist teavet ELi ja riigi tasandil. Digivärav seotakse ka abiteenustega. Lisaks on selle eesmärk tõugata tagant selliste riiklike menetluste täiendavat digiteerimist, mis on kodanikele ja ettevõtjatele vajalikud ühtse turu õiguste kasutamisel. Ühtse digivärava kohaldamisala peaks ulatuma käesoleva algatusega hõlmatud sektoritest kaugemale.

Sellega võrreldes peaks Euroopa teenuste e-kaart pakkuma täielikult ühtlustatud ja standarditud vahendit teenuste piiriüleseks osutamiseks, vähendades nõuete täitmisega seotud kulusid konkreetsete teenuste turgude puhul, kus domineerivad peamiselt VKEd. See teenib haldusliku lihtsustamise eesmärki, millesse on kaasatud liikmesriik, kust teenuseosutaja pärineb, kuid kõnealusel (päritolu)liikmesriigil puudub sõnaõigus selles osas, milliseid nõudeid peab teenuseosutaja täitma teistes liikmesriikides. Euroopa teenuste e-kaardi kohaselt on viimase ülesanne anda teavet ning tagada nõuete täitmine eelnevalt kindlaksmääratud ja täielikult standarditud koostöö korralduse raames. Ühtne digivärav seotakse selle menetlusega ning see hõlbustab e-kaardi taotlejate jaoks nende menetluste otsingut.

Euroopa teenuste e-kaardi rakendamine viiakse täielikult kooskõlla ühtse digivärava projekti arendamisega ning selle puhul järgitakse e-valitsuse tegevuskava põhimõtteid (eelkõige digitaalne, koostalitusvõimeline, piiriülene, ühekordne ja vaikimisi kaasav) 8 .

Lisaks täiendab käesolev ettepanek komisjoni jõustamise põhimõtteid, mida järgitakse paralleelselt, et kaotada asutamisvabaduse ja teenuste vaba osutamise põhjendamatud või ebaproportsionaalsed riiklikud piirangud.

Käesoleva määruse rakendamist toetab IMI määrusega 9 loodud siseturu infosüsteem (IMI). IMIt saavad 2011. aastast kasutada ligikaudu 5 000 ametiasutust, selle kohta viiakse pidevalt läbi kasutajauuringuid ning see on tõestanud oma potentsiaali seoses 2016. aasta jaanuaris kasutusele võetud Euroopa kutsekaardiga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesoleva määruse kohane Euroopa teenuste e-kaardi ettepanek ning kavandatud direktiiv on täielikult kooskõlas mitmete liidu muude poliitikavaldkondadega, eelkõige nendega, millel on samamoodi eesmärgiks halduslik lihtsustamine ja teenuseosutajatele esitatavate nõuete vähendamine.

Dokumentidega seonduvate formaalsuste lihtsustamine oleks tihedalt seotud lahendustega, mis pakutakse välja määrusega (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid 10 .

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vallas loodi sarnane vahend, millega soodustatakse halduslikku lihtsustamist – eespool nimetatud Euroopa kutsekaart – 2013. aastal ning see on 2016. aasta jaanuarist kättesaadav teatud konkreetsete kutsealade (õed, farmatseudid, füsioterapeudid, mägigiidid ja kinnisvaraagendid) puhul. Dubleerimise ohu vältimiseks tagatakse käesoleva ettepanekuga, et kutsetöötajatel, kes võivad taotleda Euroopa kutsekaarti, ei ole võimalik saada Euroopa teenuste kaarti.

Euroopa teenuste e-kaardi raames kasutavad koordineerivad ja pädevad asutused kõiki praeguseks omavahel ühendatud riiklikke registreid, sealhulgas omavahel ühendatud direktiivi 2009/101/EÜ kohaseid äriühingute registreid ning määruse (EL) 2015/848 kohaseid maksejõuetusregistreid, enne seda, kui võetakse kasutusele muud vahendid menetlusega seotud teabe saamiseks või varem saadud teabe kontrollimiseks.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesolev õigusakt kuulub jagatud pädevuse valdkonda vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktile a. Selle eesmärk on soodustada asutamist ja teenuste osutamist, võttes vastu meetmed selliste sätete ühtlustamise kohta, mille eesmärk on siseturu toimimine. Käesolev määrus põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114, mis on üldine õiguslik alus kõnealuste meetmete kehtestamiseks.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Käesoleva seadusandliku ettepaneku üldeesmärk on tagada, et ELi ühtne teenusteturg, mis ei piirdu ühe liikmesriigi territooriumiga, vaid hõlmab tervet ELi, toimiks ladusalt. Kuna ELi ühtne turg on laadilt riikidevaheline ning piiriülesel tasandil tekkivaid olukordi tuleb lahendada kõige ühtsemal viisil, kujutab olemasoleva, üle kogu ELi toimiva IT-vahendi – IMI – kasutamine endast tõhusat reageerimist, mida saab teha üksnes ELi tasandi meetmetega.

•Proportsionaalsus

Käesolevas määruses esitatud meetmed on proportsionaalsed selle eesmärgiga täiendavalt integreerida teenuste turge ELi tasandil, võimaldades suurendada turu dünaamikat ja piiriülest konkurentsi. Samuti on need proportsionaalsed eesmärkidega suurendada läbipaistvust, vähendada kulusid ja lihtsustada menetlusi, mida liikmesriigid kehtestavad piiriülestes olukordades teenuseosutajate suhtes, eelkõige seoses töötajate lähetamise menetluste ning kutsealase vastutuskindlustusega. Lisaks tugineb määrus IMI-le, mis on olemasolev ELi tasandi IT-vahend, mida rahastatakse ELi eelarvest ning mis on liikmesriikide ametiasutustes juba kasutusel. ELi tasandi menetlus toob IMIga seoses kaasa üksnes piiratud muudatused, mis toovad ELi ja liikmesriigi tasandil kaasa piiratud kulud. Kõnealuseid piiratud kulusid on hinnatud seoses sarnaste olemasolevate menetlustega, näiteks seoses Euroopa kutsekaardiga.

Need meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide kõrvaldamiseks ja seatud eesmärkide saavutamiseks. Ehkki ELi tasandi menetlus nõuab liikmesriikide ametiasutuste aktiivset osalust, saavad liikmesriikidelt oodatavad finantsjõupingutused olema piiratud, kuna kasutatakse siseturu infosüsteemi, mis on ELi vahenditega loodud olemasolev platvorm. Lisaks avaldab liikmesriikide majandustele positiivset mõju väljavaade, et Euroopa teenuste e-kaardi kasutamine suurendab teenuste turgudel konkurentsi ja turuosaliste arvu ning toob kaasa lisakäibe.

Euroopa teenuste e-kaardi kasutamine on teenuseosutajate jaoks vabatahtlik.

•Vahendi valik

Käesolev määrus põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114. See hõlmab sätteid, mille eesmärk on hõlbustada teisest asutamist, teenuste osutamise vabadust ja ajutisi piiriüleseid olukordi. Kõnealusele aluslepingu sättele tuginedes kehtestatakse määrusega ka praktilised vahendid seoses kutsealase vastutuskindlustusega, mida teenuseosutajad taotlevad oma tegevusele välismaal.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolevat ettepanekut ette valmistades viis komisjon läbi teenuste direktiivi põhjaliku hindamise. Kõnealune hindamine osutas, et teenuste direktiivi rakendamine on seni olnud vaid osaliselt tulemuslik. Teenuste direktiiv on võimaldanud luua täiendavat majanduskasvu liikmesriikide reformide kaudu. Peamiste teenustesektorite (nagu äri- ja ehitusteenused) teenusteosutajad kogevad sellegipoolest ikka veel suurt hulka takistusi. Lisaks ei too liikmesriikidevahelise halduskoostöö süsteem maksimaalset võimalikku kasu. Põhjalik analüüs ühtsete kontaktpunktide toimimise ja kasulikkuse kohta osutas, et suurem osa ühtsetest kontaktpunktidest ei ole veel aidanud kaasa halduse oodatud lihtsustamisele seoses ajutiste piiriüleste teenuste osutamise või äriühingu asutamisega.

Lisaks ilmes komisjoni hinnangust, et liikmesriikidel on erinev lähenemine kindlustuskohustustele ning kindlustuse kättesaadavusele seoses teenuste osutamisega, mis teeb kindlustuskatte lepingute sõlmimise teenuseosutajatele teenuste piiriülese osutamise puhul keerukaks ja kulukaks, eelkõige seoses äri- ja ehitusteenustega.

Kõik sellised allesjäänud takistused kahjustavad piiriülesema kaubanduse arendamist ja teenuste valdkonda investeerimist.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on teinud mitu analüüsi ja konsultatsiooni, et koguda tõendeid allesjäänud takistuste kohta, mis takistavad teenuste ühtse turu täiemahulist toimimist, pöörates sealjuures suuremat tähelepanu sätete praktilisele mõjule kohapeal. Selleks et hinnata riiklike reformide mõju teenuste turgudele ja teenusosutajate juurdepääsule kindlustusele, on tehtud majanduslik hindamine. Lisaks korraldati 2014., 2015. ja 2016. aastal ühtse turu foorumi osana õpikojad sidusrühmadele. Õpikodades keskenduti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate probleemidele piiriülestel piirkondlikel turgudel laienemisel või konkreetsetele probleemidele teenuste sektoris (eelkõige äri- ja ehitusteenused), mida pärsib piiriülese kaubanduse ja investeeringute madal tase ELi tasandil. Kogutud arvamused ja sisendandmed osutasid, et hoolimata viimasel aastatel toimunud teatavast edasiminekust kogevad mitme majanduslikult olulise sektori teenuseosutajad sellegipoolest liikmesriikide piiride ülest laienemist kavandades ikka veel hulka takistusi.

Sidusrühmad avaldasid eri arvamusi, kuidas oleks võimalik parandada teenusteturgu ELi ja riiklikul tasandil reguleerivat raamistikku. Sidusrühmad on peaaegu ühehäälselt vastu teenuste direktiivi läbivaatamisele. Käesolev määrus ei muuda teenuste direktiivis sätestatud sisulisi eeskirju, mis käsitlevad teenuste piiriülest osutamist, ega eeskirju, mis käsitlevad töötajate lähetamist, tervist ja ohutust või keskkonnakaitset.

3. maist kuni 26. juulini 2016 toimus avalik veebikonsultatsioon. Konsultatsiooni käigus koguti sidusrühmade täiendavaid arvamusi ning vahetuid kogemusi eelkõige kõnealustes teenustesektorites säilinud tõkete kohta, mis takistavad teenuste piiriülest osutamist ELis.

Komisjon kogus mitmel puhul (eelkõige 2013. ja 2015. aastal läbi viidud kahe avaliku konsultatsiooni kaudu) ka sidusrühmade seisukohti seoses sellega, milliste probleemidega seisavad teenuseosutajad silmitsi kindlustuskatte saamisel teises liikmesriigis ajutiselt teenuseid osutades.

Kõigi nende konsultatsioonide tulemused on kinnitanud, et riiklikul tasandil esineb ikka veel põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid nõudeid, mis kahjustavad ühtsel turul teenuseosutajaid ja teenuste tarbijaid. Lisaks on need konsultatsioonid andnud konkreetseid viiteid selle kohta, missuguseid poliitikameetmeid sidusrühmad ootavad. Suurem osa neist toetas vajadust kõrvaldada teenuste piiriülesele osutamisele säilinud tõkked ning lihtsustada sellistes olukordades juurdepääsu kindlustuskattele, säilitades samal ajal ELi õigustiku sotsiaalkaitset, tööhõivet, tervist ja ohtust ning keskkonda käsitlevad sätted ning järgides kaugeleulatuvaid jõustamise põhimõtteid. Sellega seoses võttis komisjon 2016. aasta novembris vastu ulatusliku jõustamispaketi, millega kõrvaldatakse üheksas liikmesriigis teenuste valdkonnas kehtestatud ebaproportsionaalsed piirangud.

Kõnealuse algatuse eesmärk oli tõhustada piiriüleste teenuste turgude arengut ja seda toetas ka konkurentsivõime nõukogu oma 29. veebruari 2016. aasta järeldustes ühtse turu strateegia kohta 11 ning Euroopa Ülemkogu oma 28. juuni 2016. aasta järeldustes 12 . Samuti toetas algatust Euroopa Parlament oma 26. mail 2016 vastu võetud raportis ühtse turu strateegia kohta 13 .

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva määruse ettepaneku koostamisele aitasid kaasa ka 2010.–2011. aastal teostatud liikmesriikide vastastikuse hindamise, 2011.–2012. aastal teostatud tulemuslikkuskontrolli ja 2012.–2013. aastal teostatud vastastikuse eksperdihinnangu tulemused. Lisaks olid eksperdiarvamuste kindlaks aluseks eri avalike konsultatsioonide tulemused, sealhulgas 2016. aasta suvel toimunud konsultatsioon.

Kindlustusküsimustega seoses on arvesse võetud ka 2013. ja 2015. aastal algatatud avalike konsultatsioonide tulemusi. Esimeses käsitleti teenuseosutajate raskusi seoses kindlustuskatte saamisega piiriülestes olukordades ning teises võimalikku rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta. Viimases konsultatsioonis käsitleti konkreetsemalt ka erialasele vastutuskindlustusele juurdepääsu küsimusi piiriüleses kontekstis. Lisaks on peetud korrapäraseid arutelusid kindlustussektori esindajatega.

Komisjon on viinud sidusrühmade, eelkõige sotsiaalpartneritega läbi mitmeid seminare, kogudes teavet raskuste kohta, mis on tekkinud seoses liikmesriikide oluliste haldusnõuetega. Andmeid on kogutud ka välisuuringute ja aruannete kaudu. Samuti võttis komisjon arvesse teenuste direktiivi rakendamise eksperdirühma korrapäraseid mõttevahetusi tehnilise tasandi küsimustes.

•Mõjuhinnang

Käesoleva algatuse kohta tehti mõjuhinnang. Uuesti esitatud aruandes võetakse arvesse õiguskontrollikomitee 14. oktoobri 2016. aasta algses negatiivses arvamuses 14 esitatud soovitusi, samuti kõnealuse komitee 8. novembri 2016. aasta lõplikus positiivses arvamuses 15 tõstatatud täiendavaid seisukohti. Eelkõige on selgitatud probleemi kirjeldust ja mõjuhinnangu kohaldamisala, erinevad poliitikavariandid on ümber grupeeritud kergesti äratuntavatesse valikuvariantidesse ning halduskulude vähendamist on prognoositud täpsemalt.

Mõjuhinnangus on kaalutud konkreetseid poliitikavariante ja need on grupeeritud valikuvariantide „pakettidesse“. Läbi on vaadatud järgmised valikuvariantide paketid.

Esimene valikuvariant võimaldaks teenuseosutajal saada tõendi ametliku asutamise kohta päritoluliikmesriigis ja kinnituse tegevuse suhtes kehtiva kindlustuskatte kohta ka päritoluliikmesriigis.

Teine valikuvariant võimaldaks teenuseosutajal kasutada teise liikmesriigi turule juurdepääsu hõlbustamiseks ELi tasandi menetlust, sealhulgas IMIga ühendatud täiustatud elektroonilist mehhanismi, mis lihtsustaks lähetatud töötajatel formaalsuste täitmist ja mille kasutamise üle saab otsustada vastuvõttev liikmesriik. Lisaks lahendaks see variant kindlustusega seotud praktilised takistused piiriülestes olukordades.

Kolmas valikuvariant vähendaks lisaks 2. variandis pakutud võimalustele regulatiivseid erinevusi mitme äriteenuse (arhitekti-, inseneri- ja raamatupidamisteenused) vahel, ühtlustades piiratud arvu nõudeid (täpsemalt õigusliku vormiga seotud piirangud, nõuded, millega kehtestatakse osaluse protsent, mis peaks olema reserveeritud kutsetöötajatele, ning multidistsiplinaarse tegevuse piirangud), mida teenuseosutajate suhtes neis kolmes teenuste valdkonnas kohaldatakse.

Neljas valikuvariant hõlmab lisaks 3. variandis pakutud võimalustele konkreetset lahendust eespool nimetatud regulatiivsete erinevuste kõrvaldamiseks teisese asutamise puhul (filiaalid ja esindused), vabastades välismaised teenuseosutajad teatavatest nõuetest ja võimaldades samas vastuvõtval liikmesriigil kehtestada muid kaitsemeetmeid.

Esimene valikuvariant tooks kaasa teatava lihtsustamise, mis on siiski teiste variantidega võrreldes piiratum. Ehkki valikuvariantide 3 ja 4 mõju on isegi suurem kui 2. variandi oma, kuna need tegelevad lisaks halduslikule lihtsustamisele ka regulatiivsete tõkete probleemiga, otsustas komisjon järgmistel põhjustel valida 2. variandi. Valikuvariantidega 3 ja 4 hõlmatud kõige piiravamate nõuete kaotamine sihipäraste jõustamismeetmete kaudu, mida täiendavad teenusteosutamise kutsealale tervikuna kohaldatavat regulatiivset raamistikku käsitlevad konkreetsed soovitused, tundub olevat proportsionaalsem kui seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse piiratud arvul teenuste sektorites piiratud arvu nõuete minimaalne ühtlustamine. Lisaks jäetakse valikuvariant 4 kõrvale ka seetõttu, et see tekitaks ettekujutuse päritoluriigi lähenemisviisist lähtuva lahenduse kehtestamisest, mille kohaselt välismaised teenuseosutajatele kehtivad vaid nende päritoluliikmesriigi õigusaktid, mis viib kodumaiste teenuseosutajate vastupidise diskrimineerimiseni.

Valitud variant peaks suurendama õiguskindlust ja tooma piiriüleselt laienevatele teenuseosutajatele kaasa kulude kokkuhoiu. Selle abil on võimalik suurendada turudünaamikat ja konkurentsi taset, suurendades seeläbi ka tarbijate jaoks valikut ja lisandväärtust.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanek kehtestada määrus, millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart, aitab kaasa õigusnormide toimivusele seoses teenuseosutajate juurdepääsuga turule ja lihtsustamisele, parandades viise, mille kaudu teenuseosutajad teise liikmesriigi turule ligi pääsevad. See ei muuda vastuvõtva liikmesriigi teenuste direktiivi kohaseid eelisõigusi.

•    Põhiõigused

Käesolev ettepanek edendab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. Konkreetsemalt tagatakse kooskõlas harta artikliga 8 isikuandmete kaitse. Lisaks on käesoleva algatuse peamine eesmärk lihtsustada asutamisvabadust ja õigust osutada teenuseid mis tahes liikmesriigis, nagu see on ette nähtud harta artikli 15 lõikes 2, tagades, et kodakondsuse alusel ei toimuks mingit diskrimineerimist, isegi mitte kaudset (rakendades edasi harta artikli 21 lõiget 2). Lisaks peaks ELi tasandi menetlus kavakohaselt looma erapooletu, õiglase ja mõistlikult kiire menetluse, seda ka seoses komisjoni osalusega, nagu on ette nähtud harta artikliga 41. Nõuetekohaselt võetakse arvesse ka õiguste, nimelt teenuste osutamise vabaduse kuritarvitamise keeldu, nagu see on ette nähtud harta artikliga 54.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek peaks avaldama mõju ELi eelarvele sel määral, et tulevase Euroopa kutsekaardi toimimise aluseks on siseturu infosüsteem (IMI). IMI vajab Euroopa teenuste e-kaardi menetluse toetamiseks ja andmete säilitamise nõuete täitmiseks kohandamist ja teatavate lisafunktsioonidega täiendamist, täpsemalt avalikku kasutajaliidest teenuseosutajatele, ühendamist muude asjaomaste süsteemidega ja riiklikele asutustele mõeldud tugiteenuste funktsiooni. See tuleneb asjaolust, et Euroopa teenuste e-kaardi kontekstis on IMI vahend teabe tõhusaks vahetamiseks ja pädevate asutuste vaheliseks vastastikuseks abiks teatava liikmesriigi siseselt, piiramata seeläbi muid liikmesriikides kasutusele võetud lahendusi. Mõju ELi eelarvele on tagasihoidlik, võttes arvesse asjaolu, et IMI kasutamine Euroopa teenuste e-kaardi toetamiseks annab olulist mastaabi- ja mitmekülgsussäästu. Lisaks vastavad IMI peamised olemasolevad ning praegu väljatöötamisel olevad funktsioonid suures osas Euroopa teenuste e-kaardi nõuetele. See vähendab oluliselt kohanduse ja arendusega seotud kulusid.

Vajalikud eraldised kaetakse siiski vahendite ümberpaigutamise kaudu, seega ei mõjutata ELi eelarvet rohkem kui komisjoni ametlikus finantsplaanis juba ette nähtud assigneeringute võrra.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva määruse hindamine on ette nähtud iga viie aasta järel pärast Euroopa teenuste e-kaardi rakendamist. Kõnealune hindamine hõlmab ka hinnangu andmist liikmesriikide koordineerivate asutuste koostööle ning selles kaalutakse vajadust muuta Euroopa teenuste e-kaardi menetlusi, võttes arvesse e-valitsuse uusimaid arengusuundumusi. Liikmesriike, teenuseosutajaid, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi kutsutakse üles algatuse toimimist hindama. Arvesse võetakse konkreetseid näitajaid, mis võimaldavad hinnata määruse mõju, nagu näiteks Euroopa teenuste e-kaarti kasutavate teenuseosutajate arv, nende kogemus seoses halduskoormusega, kasutatud menetluste kiirus ja teabevahetustoimingute arv liikmesriikide vahel.

Arvestades, et 2019. aasta juuniks on ette nähtud direktiivi 2014/67/EL mõningate aspektide läbivaatamine, tuleks selle osana uuesti hinnata artikli 6 alusel pakutavate vahendite potentsiaali. Läbivaatuses võetakse arvesse nende liikmesriikide kogemust, kes on ehk otsustanud kasutada käesoleva määruse eelnõu artikli 6 lõikega 3 ette nähtud võimalust lubada töötajate lähetamise puhul formaalsuste täitmist IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 täpsustatakse kavandatud määruse reguleerimisese. Määrusega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid, mida teenuseosutajad saavad kasutada teenuste piiriüleseks osutamiseks. Samuti selgitatakse, et sellise e-kaardi kättesaadavaks tegemiseks vajalike siseriiklike sätete kooskõlastamine on sätestatud samal ajal vastu võetavas direktiivis [Euroopa teenuste e-kaardi direktiiv].

Artiklis 2 määratletakse tegevused, mille puhul on Euroopa teenuste e-kaart kättesaadav ning direktiivi 2006/123/EÜ eeskujul ka e-kaardiga hõlmamata konkreetsed küsimused, tegevused ja valdkonnad.

Samuti sätestatakse selles, et sarnaselt direktiivile 2006/123/EÜ ei mõjuta käesolev määrus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlust või korraldust ega konkurentsiõigusest tulenevaid õigusnorme. Samuti ei mõjuta käesolev direktiiv kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ega meedia mitmekesisust. Määrus ei mõjuta ka üldist kriminaalõigust, tööõigust, maksuseadust ega sotsiaalkindlustusõigust käsitlevate õigusaktide sätteid.

Nii nagu direktiivi 2006/123/EL puhul, selgitatakse, et käesolevat määrust ei kohaldata, kui see läheb vastuollu liidu mõne muu õigusaktiga, mis reguleerib teatavates sektorites või teatavates sektorites või teatavatel kutsealadel teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise konkreetseid aspekte.

Artikkel 3 hõlmab määruse seisukohast olulisi mõisteid.

Artiklis 4 määratakse kindlaks Euroopa teenuste e-kaardi taotluste olulised osad, mis peaksid kõikjal ELis olemas samad, ja antakse komisjonile rakendamisvolitused standardvormi ja tehniliste üksikasjade täpsustamiseks ning delegeeritud volitused, et täpsustada täiendava teabe liik ja ka taotluses esitatavad dokumendid, kui see on põhjendatud erandlike asjaolude tõttu.

Artiklis 5 kehtestatakse kindlustustoodete turustajate ja liikmesriigi poolt kohustuslikku kindlustust sõlmima määratud organite kohustus esitada kindlustusvõtjate taotlusel kindlustustõend. Selles määratletakse samuti selliste tõendite olulised osad ning nähakse komisjonile ette võimalus standardvormi kindlaksmääramiseks rakendusaktide kaudu.

Artikkel 6 võimaldab Euroopa teenuste e-kaardi omanikel täita direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid töötajate lähetamisega seotud formaalsusi IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu päritoluliikmesriigi koordineeriva asutuse koordineerimisel. Töötajate lähetamisel direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EÜ kohaselt kehtib sama võimalus liikmesriikide puhul, kes teatavad komisjonile, et seda võimalust tuleks kohaldada töötajate lähetamise suhtes nende territooriumil. Lisaks, kui liikmesriigid on kehtestanud menetlused, mis võimaldavad täita direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohast töötajate lähetamise deklaratsiooni elektrooniliste vahendite abil, suunab IMIga ühendatud elektrooniline platvorm e-kaardi omaniku asjaomaste riiklike menetluste juurde.

Artikkel 7 võimaldab Euroopa teenuste e-kaardi taotlejatel täita direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid füüsilisest isikust ettevõtjate vaba liikumisega seotud formaalsusi IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu päritoluliikmesriigi koordineeriva asutuse koordineerimisel. Samuti võimaldab see asendada direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt nõutavad kutsekvalifikatsioonide tõendid Euroopa teenuste e-kaardi täidetud taotlusvormiga.

Artiklis 8 sätestatakse, et Euroopa teenuste e-kaartide taotlemise, väljaandmise, ajakohastamise, peatamise, kehtetuks tunnistamise ja tühistamise menetlused on täielikult elektroonilised ning neid viiakse läbi IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu, ilma et see piiraks liikmesriikide koordineerivate asutuste ja pädevate ametiasutuste vahelist riigisisest menetluskorda. Samuti antakse sellega komisjonile rakendamisvolitused eespool nimetatud elektrooniliste menetluste tehniliste kirjelduste vastuvõtmiseks.

Artiklis 9 sätestatakse ühiseeskirjad Euroopa teenuste e-kaardi menetlusega seoses esitatavate dokumentide vormi ja keele kohta. Samuti antakse sellega komisjonile rakendamisvolitused tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks seoses Euroopa teenuste e-kaardi menetluse puhul kasutatava teabe ja dokumentide tõlkimisega.

Artiklis 10 määratakse kindlaks põhimõtted, millega selgitatakse, milliseid tasusid võivad päritolu- ja vastuvõttev liikmesriik võtta, täpsustades, et need ei või ületada liikmesriikide otseselt kantavaid kulusid. Samuti antakse sellega komisjonile rakendamisvolitused makseviiside ja menetlustega seonduvate tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks.

Artiklis 11 kehtestatakse kindlustustoodete turustajate kohustus anda kindlustusvõtja taotlusel välja kindlustusvõtja tegevusega seonduv teatis kolmandate osapoolte hüvitisnõuete kohta. See annab komisjonile ka õiguse võtta vastu teatise standardvormi käsitlevad rakenduseeskirjad.

Artikli 12 kohaselt peavad kindlustustoodete turustajad ja liikmesriigi poolt kohustuslikku kindlustust sõlmima määratud organid võtma mittediskrimineerival viisil oma aktsepteerimise poliitikas ja kindlustusmaksete arvutamisel nõuetekohaselt arvesse teenuseosutaja poolt esitatud nõuete väljavõtet.

Artikli 13 kohaselt peavad kutseorganisatsioonid, kes pakuvad oma liikmetele või teistele konkreetsetele teenuseosutajatele erialase vastutuskindlustusega seonduvat kollektiivset kindlustuskatet, võimaldama sellele mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu muude liikmesriikide teenuseosutajatel, kes väljendavad selle vastu huvi, sealhulgas Euroopa teenuste e-kaardi omanikel.

Artikliga 14 nähakse ette asjaga seotud koordineerivate asutuste vastastikune kohustus vahetada teavet. Komisjonile antakse ka rakendamisvolitused sellise teabevahetuse menetlemise tehniliste üksikasjade kindlaksmääramiseks.

Artikliga 15 reguleeritakse delegeeritud volituste rakendamist komisjoni poolt, nagu see on ette nähtud artikliga 4.

Artiklis 16 määratakse kindlaks komitee, kes abistab komisjoni rakendusaktide vastuvõtmisel, ja kohaldatav menetlus kooskõlas määrusega (EL) 182/2011.

Artiklis 17 sätestatakse liikmesriikide kohustus määrata koordineeriv asutus, kes on volitatud täitma ülesandeid, mis on ette nähtud määrusega ja direktiiviga, milles sätestatakse Euroopa teenuste e-kaardi tegevusraamistik, teavitama neist komisjoni ja registreerima need IMIs.

Artiklitega 18 ja 19 kehtestatakse komisjoni kohustus jälgida ja hinnata, millist mõju avaldab käesolev määrus liikmesriikides asutamisvabadusele ja teenuste osutamise vabadusele. Direktiivi 2014/67/EL kohase läbivaatamise osana viidatakse ka artikli 6 alusel pakutavate vahendite läbivaatamisele.

Artikliga 20 nähakse ette IMIt käsitleva määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine, et hõlmata kõnealuse määruse kohaldamisalaga ka Euroopa teenuste e-kaart.

Artiklis 21 käsitletakse määruse jõustumist ja kohaldamist. Vastavaid kuupäevi kohandatakse vastavalt direktiivi puhul esitatud kuupäevadele.

2016/0403 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 16 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 17 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) on tagatud teenuseosutajate asutamisvabadus liikmesriikides ja liikmesriikidevaheline teenuste osutamise vabadus.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ 18 on kehtestatud üldsätted, mis lihtsustavad teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist. Kõnealuses direktiivis on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid peaksid ette nägema haldusliku lihtsustamise, näiteks kasutades ühtseid kontaktpunkte ning tunnustades samaväärset erialast vastutuskindlustust, mis teenuseosutajatel on päritoluliikmesriigis juba sõlmitud.

(3)Direktiiviga 2006/123/EÜ nõutakse liikmesriikidelt ühtsete kontaktpunktide asutamist ja pidevat ajakohastamist. Kõnealustest kontaktpunktidest saab asutamist kavandav või teenuseid osutada sooviv teenuseosutaja kogu asjaomase info kohustuslike nõuete ja e-menetluste kohta seoses kõigi vajalike formaalsuste, autoriseerimiste ja teadetega. Kuid teenuseosutajate jaoks on endiselt aktuaalsed kulukad teabega seotud probleemid ning raskused riiklike menetluste järgimisel vahemaa tagant, eelkõige sektoripõhised nõuded. Eri liikmesriikide ametiasutuste koostöö peaks põhimõtteliselt toimuma siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis on kõnealuse direktiivi raames toimuva eri liikmesriikide ametiasutuste vahelise piiriülese teabevahetuse ja vastastikuse abi IT-platvorm. Hoolimata asjaolust, et ametiasutustel on vahel kahtlusi teenuseosutaja teises liikmesriigis ametliku asutamise kohta, ei kasutata IMI praegu pakutavaid koostöövõimalusi täies ulatuses ära.

(4)Jätkuvalt kehtivad nõuded, mis muudavad teenuseosutajate tegevuse laienemise siseturul koormavaks ja väheatraktiivseks. Sellised nõuded on näiteks korduvad ja erinevad autoriseerimisskeemid eri ametiasutustes, mis ei päädi asutamise korral varem teises liikmesriigis täidetud tingimustele vastastikuse tunnustuse andmisega; või kohaldatakse ajutise piiriülese teenuste osutamise suhtes ebaproportsionaalseid või põhjendamatuid piiranguid. Selle tulemusena on piiriüleste teenuseosutajate nõuete täitmisega seotud kulud mitmekordsed ja ebaproportsionaalsed.

(5)Autoriseeringute ja teadetega seotud formaalsused nõuavad sageli selliste pabervormide täitmist ja paberdokumentide esitamist, mille tõlkimine on suhteliselt kallis ja mis peavad isegi vastama konkreetsetele vorminõuetele nagu kinnitamine või autentimine. Teave selliste takistuste kohta kas ei ole veebis kättesaadav või on napp, mittetäielik, hajutatud või piiriüleselt laieneva teenuseosutaja konkreetse juhtumi seisukohast raskesti tõlgendatav, kuna sageli reguleeritakse üksnes riigisiseseid olukordi. Teenuseosutajad peavad infot ja dokumente sageli uuesti esitama ning läbima topelt sama liikmesriigi eri ametiasutuste tehtavaid kontrolle. Tõlkega seonduvad märkimisväärsed kulud heidutavad ettevõtjaid piiriüleselt tegutsema asudes ka esimeste sammude astumisel.

(6)Piiriülene kaubandus ja piiriülesed investeeringud teatavates äriteenuste ja ehitusteenuste sektorites on eriti väikesemahulised, jättes seeläbi arenguruumi teenuste turgude paremale integreerimisele mis avaldab olulist negatiivset mõju majanduse ülejäänud osale. Selline mahajäämus viib olukorrani, kus ühtse turu suurema majanduskasvu ja rohkemate töökohtade loomise potentsiaali ei ole täiel määral ära kasutatud.

(7)Teenustega seotud piiriülese tegevuse olemasolevate takistuste kõrvaldamine aitab tugevdada konkurentsi, tuues tarbijate jaoks kaasa suurenenud valiku ja soodsamad hinnad ning ka konkurentsivõimelisemad teenustesektorid, luues uusi töökohti, suurendades tootlikkust ning tagades atraktiivsema investeerimis- ja innovatsioonikeskkonna.

(8)Käesoleva määruse eesmärk on soodustada asutamisvabadust ja teenuste vaba liikumist ühtsel turul sellistes valdkondades, mis on juba hõlmatud direktiiviga 2006/123/EÜ; selleks võetakse täiendavaid meetmeid selliste sätete ühtlustamise kohta, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. See peaks põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 114.

(9)Seda silmas pidades võetakse käesoleva määrusega kasutusele Euroopa teenuste e-kaart, mis peaks hõlbustama teatavatel teenuseosutajatel teenuste osutamise laiendamist üle siseturu piiride, kas teenuste ajutise osutamise vormis või teisese asutamise kaudu filiaalide, esinduste või kontorite vormis.

(10)Nii käsitletakse käesolevas määruses konkreetselt direktiivi ....[Euroopa teenuste e-kaardi direktiiv].... kohaldamisalasse kuuluvaid äriteenuste ja ehitusteenuste sektoreid, mis seisavad silmitsi mõningate rangeimate regulatiivsete ja halduslike tõketega piiriülesel laienemisel ning mille siseturu lõimumise potentsiaali ei ole seega täielikult ära kasutatud.

(11)Kõik küsimused, tegevus ja valdkonnad, mis ei kuulunud direktiivi 2006/123/EÜ kohaldamisalasse, peaksid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jääma. Eelkõige ei mõjuta käesolev määrus küsimusi, tegevust ja valdkondi, mis tulenevad näiteks maksuseadusest, sotsiaalkindlustus- ja tööõigusest, kaasa arvatud mis tahes õigusnormid või lepingusätted seoses töölevõtutingimuste ja töötingimustega, sealhulgas töötervishoid ja tööohutus ning tööandjate ja töötajate suhted. Samuti ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevaid õigusakte. Käesolev määrus ei piira ka ühegi konkurentsiõigusest tuleneva sätte ega kohaldatava õiguse sätete kohaldamist või rahvusvahelisest eraõigusest tulenevat kohtualluvust.

(12)Ühtsuse huvides tuleks võimalikud vastuolud käesoleva määruse ja muude, konkreetses sektoris teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise konkreetseid aspekte reguleerivate ELi õigusaktide vahel lahendada vastavalt direktiivi 2006/123/EÜ artikliga 3 ette nähtule, kohaldades kõnealuseid muid õigusakte, kui konflikt on tekkinud kõnealuse direktiivi ja selliste õigusaktide vahel. Selle tulemusena ei saa tugineda käesoleva määruse sätetele, et põhjendada eelneva autoriseerimise skeeme, eelneva teatamise süsteeme või asutamisnõudeid, mis on keelatud muude, konkreetses sektoris teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise konkreetseid aspekte reguleerivate ELi õigusaktidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ 19 . Lisaks ei mõjuta käesolev määrus mingil viisil kohustusi, mida teenuseosutajad peaksid täitma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ 20 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL 21 .

(13)Euroopa teenuste e-kaart tuleks võtta teenuseosutajate jaoks kasutusele vabatahtliku alternatiivina. Teenuseosutajatel peaks oma tegevust piiriüleselt laiendades olema ka edaspidi võimalus tõendada vastavust kohaldatavatele nõuetele seoses muude autoriseeringute ja teadetega, mis on ette nähtud asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaselt. Teenuseosutajal peaks alati olema õigus Euroopa teenuste e-kaarti mitte taotleda.

(14)Euroopa teenuste e-kaart peaks olema täielikult elektrooniline, tuginema peaasjalikult usaldusväärsetest allikatest pärinevatele andmetele, piirama dokumentide kasutust minimaalselt vajalikuni ning võimaldama tõlkekulude vältimiseks mitmekeelset töötlemist. Selleks et teha menetlus täielikult elektrooniliseks ning võimaldada päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vahelist halduskoostööd, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 22 loodud siseturu infosüsteemi kasutada käesoleva määruse kohaselt. Euroopa teenuste e-kaartide väljaandmiseks, ajakohastamiseks, peatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks tuleks luua vastav elektrooniline platvorm ning teha ka kehtivad Euroopa teenuste e-kaardid elektrooniliselt kättesaadavaks nii nende omanikele kui ka pädevatele asutustele.

(15)Euroopa teenuste e-kaardi taotluse esitamiseks tuleks teha kättesaadavaks ühtlustatud mitmekeelne vorm, tagades, et see hõlmab teavet, mis on vajalik teenuseosutaja ja nende teenuste tuvastamiseks, millele e-kaarti taotletakse, ning ka asjaomaste teenuste suhtes kehtivate erinõuete hindamiseks, selleks on näiteks teave päritoluliikmesriigis ametliku asutamise tõendi, hea maine või kindlustuskatte kohta, mis tuleb seega teha kättesaadavaks nii päritolu- kui ka vastuvõtvate liikmesriikide koordineerivatele asutustele.

(16)Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et täpsustada taotluse standardvormis sisalduva teabe üksikasjad ning taotlusele tõenditena lisatavad dokumendid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid võivad süstemaatiliselt osaleda delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevate komisjoni eksperdirühmade koosolekutel.

(17)Käesoleva määruse rakendamisel peaksid liikmesriigid taotlusvormide ettevalmistamise võimaldamiseks teavitama komisjoni ajakohaselt siseriikliku õiguse alusel kehtestatud menetlustest seoses turule sisenevate piiriüleste teenuseosutajatega, kes soovivad teenuseid osutada kas ajutiselt või filiaali, esinduse või kontori kaudu ning esitama ka kõnealuste menetlustega seonduva teabe ja dokumendid. Selleks et tagada ühtne rakendamine seoses Euroopa teenuste e-kaardi taotlemiseks esitatava vajaliku teabega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 23 .

(18)Kirjalikele lepingutele lisatud kohustusliku või vabatahtliku kindlustuskatte tingimuste kirjelduste leidmine võib osutuda keeruliseks. Seetõttu peaksid kindlustustoodete turustajad ja ka liikmesriigi poolt kohustuslikku kindlustust sõlmima määratud organid esitama oma kliendile kindlustuskatte põhielementide kirjelduse kindlustustõendi vormis. Kõnealune tõend tuleks lisada taotlusvormile. Selleks et tagada määruse selle osa ühetaoline rakendamine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tõendite ühtlustatud vormi vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(19)Euroopa teenuste e-kaardi omanikel võib tekkida soov töötajate lähetamiseks vastuvõtva liikmesriigi territooriumile. Seda tehes võidakse teenuseosutajate suhtes kohaldada mitmeid nõudeid, nagu näiteks vastuvõtvale liikmesriigile esitatavad eeldeklaratsioonid, mis on vajalikud lähetatud töötajate kaitsmiseks. Euroopa teenuste e-kaart ei mõjuta kuidagi selliste deklaratsioonide sisu ning vastuvõtva liikmesriigi kohustusi sellega seoses.

(20)Komisjoni välja töötatav IMIga ühendatud elektrooniline platvorm tuleks teha kättesaadavaks Euroopa teenuste e-kaartide omanikele, et hõlbustada võimalike vajaminevate formaalsuste täitmist vastuvõtvas liikmesriigis. Kõnealused formaalsused seonduvad ennekõike võimaliku kohustusega viia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ 24 kohaselt läbi töötajate kutsekvalifikatsioonide eelnev deklareerimine.

(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL 25 artikli 9 alusel nõutava võimaliku eeldeklaratsiooniga seoses peaks IMIga ühendatud elektrooniline platvorm suunama Euroopa teenuste e-kaardi omanikud riiklike elektrooniliste menetluste juurde, mis on kehtestatud vastuvõtvas liikmesriigis, kuhu töötajad lähetatakse, juhul, kui kõnealused riiklikud menetlused võimaldavad eespool nimetatud eeldeklaratsiooni elektroonilist esitamist.

(22)Komisjon peaks IMIga ühendatud elektroonilise platvormi tegema kättesaadavaks liikmesriikidele, kes on komisjonile eelnevalt teada andnud oma kavatsusest seda võimalust kasutada. Kui liikmesriigid otsustavad võimaldada IMI kasutamist nende territooriumile lähetatud töötajatega seonduva eeldeklaratsiooni saatmiseks, on Euroopa teenuste e-kaardi omanikel võimalus esitada direktiivi 2014/67/EL artiklis 9 osutatud deklaratsioon IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu otse direktiivi 2014/67/EL artikli 2 punktis a määratletud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele. Selleks peaks vastuvõttev liikmesriik esitama kõik andmed, mis on nõutavad vastavalt direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2, mis on aluseks tema territooriumile lähetatud töötajate deklareerimisega seoses esitatavale mitmekeelsele vormile. Komisjon peaks kõnealuse vormi avaldama Euroopa Liidu Teatajas ning tegema selle IMIga ühendatud elektroonilises platvormis kättesaadavaks. Nõutavate andmetega seonduv asjakohane teave tuleks teha vastuvõtvale liikmesriigile kättesaadavaks täielikus kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punktis a sätestatud keelenõuetega. Kõnealuste liikmesriikide kogemusi seoses IMIga ühendatud elektroonilise platvormiga tuleks võtta arvesse käesoleva määruse artikli 19 teise lõiguga ette nähtud hindamisel.

(23)Selleks et tagada käesoleva määruse ühtne rakendamine seoses Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise ja ajakohastamise menetluste ja ka töötajate lähetamise ja muude kui eelnevas põhjenduses osutatud füüsilisest isikust ettevõtjate liikumisega seonduvate formaalsustega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kõnealuste menetluste elektroonilise töötlemise eeskirjade vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(24)Käesoleva määrusega reguleeritavaid menetlusi toetavad siseriiklikud haldusmenetlused peaksid olema elektroonilised, kui kõnealused liikmesriigid nii otsustavad. Liikmesriigid võivad siiski siseriiklikult halduskoostöö eesmärgil kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi.

(25)Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise, ajakohastamise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste puhul tuleks dokumente kasutada vaid erandjuhul, kui üksikasjalikum teave on hädavajalik. Igal juhul tuleks kõiki selliseid dokumente kasutada ja vastu võtta lihtsas vormis.

(26)Kutsekvalifikatsioonide kontrolliga seoses võib liidu õigus töötajate reguleeritud kutsealadel tegutsejatena lähetamise või füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsuste kontekstis lubada erivormingus dokumentide esitamist, näiteks kinnitatud või autenditud dokumentidena. Sellist kinnitamist ja autentimist, mis on läbi viidud liikmesriigis, kus kõnealune dokument on algselt välja antud, tuleks tunnustada kogu ELis.

(27)Käesoleva määruse alusel ei tohiks nõuda dokumentide kinnitatud tõlget. Menetlustega seonduvad elektroonilised platvormid peaksid pakkuma tehnilist lahendust nende sisu tõlkimiseks. Selleks et tagada määruse selle osa ühetaoline rakendamine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Käesolev määrus ei peaks hõlmama dokumentide tõlkimise eeskirju seoses töötajate lähetamise ja nende sotsiaalmakseid käsitlevate tunnistuste taotlemisega.

(28)Liikmesriikidel on õigus nõuda tasu üksnes menetluse läbiviimisel kantud konkreetsete kulude ulatuses. Liidu eelarvest juba kaetud kulud ei peaks kaasa tooma liikmesriikide võetavaid tasusid. Liikmesriigid peaksid teavitama IMI kaudu komisjoni nende endi võetavatest tasudest ning avaldama kõnealuse teabe. Arvestades seda, et IMI pakub sisuliselt kõiki vajalikke vahendeid, ei peaks liikmesriigid muu hulgas võtma tasu Euroopa teenuste e-kaardi ajakohastamise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise eest. Selleks et tagada tasude maksmist käsitlevate sätete ühetaoline rakendamine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eeskirjade vastuvõtmiseks makseviiside ja maksete töötlemise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(29)Käesolev määrus tugineb päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vahelisele tõhustatud halduskoostööle, mis peaks hõlmama teabevahetust ja omavahel ühendatud riiklike registrite, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ 26 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 27 kohaste registrite kasutamist teabe saamiseks või varem saadud teabe kontrollimiseks. Selleks et tagada teabevahetuse ja vastastikuse abi käsitlemise ja menetlemise ühetaoline rakendamine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(30)Teenuseosutajatel, kes on kohustatud sõlmima kutsealase vastutuskindlustuse liikmesriikides, kus nad ei ole tegutsenud, on tihtipeale raskusi oma kahjunõuete väljavõtte tõendamisega seoses muudes riikides tehtud kindlustusega. Kahjunõuete väljavõte on kindlustustoodete turustajate jaoks oluline vahend potentsiaalse kliendi riskiprofiili kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Tõendamist raskendab kindlustusvahendajate ebapiisav suhtlemine siseturu piires, kuid ka isegi samas liikmesriigis esinevad erinevused kindlustatud isiku kindlustusajaloo kirjeldamises. Kindlustustoodete turustajad ja ka liikmesriigi poolt kohustuslikku kindlustust sõlmima määratud organid peaksid seepärast olema kohustatud välja andma teatise kolmandate osapoolte hüvitisnõuete kohta, mida saab kasutada ka piiriüleselt ja isegi riigisiseselt, juhul, kui teenuseosutaja vahetab kindlustustoodete turustajat.

(31)Selleks et tagada käesoleva määruse ühtne rakendamine seoses vastutuse kirjelduse esitamisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kõnealuse teatise standardivormi käsitlevate eeskirjade vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(32)Kahjunõuete väljavõtte teatis peaks aitama võimaldada kindlustustoodete turustajatel ja ka liikmesriigi poolt kohustuslikku kindlustust sõlmima määratud organitel keelata diskrimineerivate tavade kohaldamist piiriüleste teenuseosutajate suhtes; teave sellise tegevuse kohta on napim ja seda on raskem saada. Sama mittediskrimineerimise põhimõtet tuleks kohaldada kutseorganisatsioonide suhtes, kes pakuvad kollektiivset kindlustuskatet oma liikmetele ja muudele teenuseosutajatele.

(33)Iga liikmesriik peaks määrama ühtse koordineeriva asutuse käesoleva määrusega ette nähtud ülesannete täitmiseks, ilma et see piiraks kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud pädevusi. Sellised asutused tuleks määruse (EL) 1024/2012 kohaldamise eesmärgil registreerida siseturu infosüsteemis pädeva asutusena ning neist tuleks teavitada ka komisjoni.

(34)Käesoleva määruse kohaldamist tuleks jälgida ja hinnata selleks, et määrata kindlaks määruse mõju tegevuse piiriülese laiendamise kuludele, suurenenud läbipaistvusele piiriüleste teenuseosutajate kohta, konkurentsile, osutatud teenuste hindadele ja kvaliteedile. Käesoleva määruse mõju ja koordineerivate asutuste koostöö praktilist toimimist tuleks hinnata korrapäraselt. Selline jälgimine toimub koostöös liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

(35)IMI toimimise kohandamiseks käesoleva määrusega antud ülesannetega tuleks vastavalt muuta määrust (EL) nr 1024/2012.

(36)Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada teatavate teenuste reguleerivate lähenemisviiside võimaliku keerukuse ja ebajärjekindluse tõttu liikmesriikides, küll aga saab seda liidu piires tõhustatud halduskoostöö ja ühtlustamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Euroopa teenuste e-kaardi ja sellega seotud haldusvahendite ja menetluste kasutuselevõtmise kaudu on käesoleva määruse eesmärk eelkõige edendada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust mis tahes liikmesriigis, ennetades igasugust diskrimineerimist kodakondsuse alusel ja tagades erapooletu, õiglase ja mõistlikult kiire menetluse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 15, 21 ja 41, tagades samal ajal isikuandmete täieliku kaitse, sealhulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001, 28 pöörates seejuures piisavat tähelepanu kõnealuse harta artiklite 8 ja 54 kohaste õiguste rikkumise ohule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Sisu

Käesoleva määrusega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid, mis tehakse kogu Euroopa Liidus kättesaadavaks teenuseosutajatele, kes soovivad seda e-kaarti kasutada.

Selleks et teha selline Euroopa teenuste e-kaart kättesaadavaks teenuseosutajana tegutsemise alustamiseks ja jätkamiseks, on direktiivis ……. [Euroopa teenuste e-kaardi direktiiv] .... sätestatud liikmesriigi õigus- ja haldusnormide vajalik kooskõlastamine.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi [Euroopa teenuste e-kaardi direktiiv] lisas loetletud teenuste suhtes.

2.Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi 2006/123/EÜ artikli 1 lõigetes 2–7 nimetatud küsimusi.

Seda ei kohaldata direktiivi 2006/123/EÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusalade ja valdkondade suhtes.

3.Kui käesoleva määruse sätted lähevad vastuollu liidu mõne muu õigusaktiga, mis reguleerib teatavates sektorites või teatavatel kutsealadel teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise konkreetseid aspekte, on muude liidu õigusaktide sätted ülimuslikud ning neid kohaldatakse asjaomaste sektorite ja kutsealade puhul.

Käesolev määrus ja eelkõige selle III peatükk ei piira direktiivides 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sätestatud töötajate õigusi, teenuseosutajate kohustusi ja nendega seotud kontrolle liikmesriikides.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„teave teenuseosutaja hea maine kohta“ – direktiivi 2006/123/EÜ artikli 33 lõikes 1 osutatud teave;

2.„e-dokument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 29  artikli 3 punktis 35 määratletud e-dokument;

3.„IMI“ – määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteem;

4.„avalik dokument“ – liikmesriigi ametiasutuste poolt siseriikliku õiguse kohaselt välja antud dokumendid, mis seonduvad käesoleva määrusega reguleeritud menetluste seisukohalt oluliste küsimustega ning on järgmised:

a) dokumendid, mille on väljastanud liikmesriigi kohtuga seotud ametiasutus või -isik, näiteks riiklik süüdistaja, kohtuametnik või kohtutäitur;

b) haldusdokumendid;

c) notariaaldokumendid;

d) isikute poolt eraisikuna allkirjastatud dokumentidele kinnitatavad ametlikud tõendid, näiteks dokumendi registreerimist või teatud kuupäeval eksisteerimist kinnitavad ametlikud tõendid, ning allkirja õigsuse ametlik ja notariaalne kinnitamine;

e) mis tahes riigi territooriumil tegutseva ja liikmesriiki esindava diplomaatilise või konsulaaresindaja poolt ametikohustuste täitmise käigus koostatud dokumendid, kui selliseid dokumente tuleb esitada teise liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil tegutsevale teise liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindajale;

5.„legaliseerimine“ – formaalsus, millega kinnitatakse avaliku võimu kandja allkirja õigsust, dokumendile allakirjutanud isiku pädevust ja vajaduse korral dokumendil oleva pitseri või templi õigsust;

6.„apostillimine“ – välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamist käsitleva Haagi 5. oktoobri 1961. aasta konventsiooniga („apostilli konventsioon“) ette nähtud formaalsus, mida võidakse nõuda, et kinnitada allkirja õigsust, dokumendile allakirjutanud isiku pädevust ja vajaduse korral dokumendil oleva pitseri või templi õigsust, mille on teinud dokumendi päritoluriigi pädev asutus;

7.„kinnitatud ärakiri” – originaaldokumendi ärakiri, mis on allkirjastatud ja millel kinnitatakse, et tegemist on selle originaaldokumendi täpse ja täieliku reproduktsiooniga, mille on väljastanud ametiasutus, kes on siseriikliku õiguse alusel volitatud seda tegema;

8.„kinnitatud tõlge“ – tõlge, mille on teinud isik, kellel on selleks liikmesriigi õiguse kohaselt vajalik kvalifikatsioon;

9.„kutsealane vastutuskindlustus“ – direktiivi 2006/123/EÜ artikli 23 lõike 5 viimases taandes määratletud kutsealane vastutuskindlustus;

10.„teenus“ – teenus, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 1;

11.„teenuseosutaja“ – teenuseosutaja, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 2;

12.„asukoha liikmesriik“ – asukoha liikmesriik, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 4;

13.„asutamine“ – asutamine, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 5;

14.„päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kellele teenuseosutaja esitas Euroopa teenuste e-kaardi taotluse;

15.„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kus teenuseosutaja teatas oma kavatsusest osutada teenuseid Euroopa teenuste e-kaarti kasutades;

16.„nõue“ – nõue, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 7;

17.„koordineeriv asutus“ – artikli 17 kohaselt määratud asutus;

18.„pädev asutus“ – mis tahes järgmine asutus:

i) pädev asutus, nagu see on määratletud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 9;

ii) pädev asutus, nagu see on määratletud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike1 punktis d;

iii) mis tahes asutus või amet, mis vastutab liikmesriigis keskregistri, äriregistri või äriühingute registri eest;

iv) liikmesriigi mis tahes maksuhaldur;

19.„kindlustustoodete turustaja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 30  artikli 2 lõike 1 punktis 8 määratletud kindlustustoodete turustaja;

II PEATÜKK
EUROOPA TEENUSTE E-KAARDI VÄLJAANDMISE MENETLUS

Artikkel 4
Euroopa teenuste e-kaardi taotlemine

1.Teenuseosutajal on õigus taotleda Euroopa teenuste e-kaarti.

Euroopa teenuste e-kaardi taotlused esitatakse mitmekeelset standardvormi kasutades IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu.

Standardvorm koosneb järgmistest osadest:

a) teenuseosutaja andmed, sealhulgas vajaduse korral keskregistris, äriregistris või äriühingute registris ning maksustamise ja sotsiaalkindlustusega seoses kasutatavad registrinumbrid;

b) teave teenuste osutamise valdkonna, vastuvõtva liikmesriigi, kavandatud Euroopa teenuste e-kaardi liigi kohta;

c) teave selle kohta, kas kavandatakse infoühiskonna teenuste osutamist;

d) teave, mis puudutab teenuseosutaja asutamist päritoluliikmesriigis seoses punkti b kohaselt kindlaks määratud teenuste osutamise valdkonnaga, sealhulgas tegevuse alustamise kuupäev ning teave muude asukoha liikmesriikide kohta;

e) nõuded, mida kohaldatakse taotleja suhtes seoses teenuste osutamisega tema päritoluliikmesriigis, nagu kvalifikatsioonid või tunnistused;

f) teave teenuseosutaja hea maine kohta;

g) teave teenuseosutaja kehtiva erialase vastutuskindlustuse kohta seoses kutsealase vastutusega päritoluliikmesriigi territooriumil, sealhulgas vajaduse korral teave kindlustuskatte kohta muude liikmesriikide territooriumil toimuvale tegevusele;

h) viide punktide a ja b kohaselt kindlaksmääratud samale teenuseosutajale sama teenuste osutamise valdkonna jaoks varem välja antud Euroopa teenuste e-kaartidele.

2.Komisjon täpsustab rakendusaktides eespool punktides a–h osutatud teabe standardvormis esitamise viisi ning kehtestab standardvormi tehnilised üksikasjad kogu Euroopa Liidu jaoks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Taotlus hõlmab kõiki vajalikke täiendavaid dokumente, mille taotleja laadib üles elektroonilisele platvormile, kus on kättesaadav taotluse standardvorm.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist:

a) lõike 1 punktides a–h loetletud standardvormi teabeelementide üksikasjad, mis peavad standardvormis sisalduma;

b) muud dokumendid või dokumendiliigid, mis tuleb erandkorras lisada tõenditena.

4.Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe menetlusetappide kohta, mis puudutavad teenuseosutajatele kehtestatud nõudeid seoses direktiivi … [Euroopa teenuste e-kaardi direktiiv] ……….. kohaldamisalasse kuuluvate teenuste osutamisega filiaali, esinduse või kontori kaudu ning teenuste ajutise piiriülese osutamisega, mis on vajalikud taotluse standardvormide väljatöötamiseks, kirjeldades teavet ja dokumente, mille esitamine on teenuseosutaja siseriikliku õiguse kohaselt nõutud seoses kõigi kehtivate nõuetega; kõnealune teave tuleb esitada IMI kaudu hiljemalt [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], tingimusel et kõnealune teave ei sisaldunud nõuet käsitlevas teatises, mis oli juba esitatud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõike 7 ja artikli 39 lõike 5 alusel.

5.Liikmesriigid teatavad komisjonile IMI kaudu muudatustest lõike 4 kohaselt enne kõnealuse õigusakti jõustumist komisjonile eelnevalt esitatud teabes.

Artikkel 5
Kindlustustõend

1.Kui artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu punkti g kohaselt sisestatakse standardvormi teave kindlustuskatte kohta, lisatakse taotlusvormile vastav kindlustustõend.

Kindlustustoodete turustaja või liikmesriigi poolt kohustuslikku kindlustust sõlmima määratud organ esitab kõnealuse tõendi taotlejale taotluse korral.

Kindlustustõend sisaldab teavet kutsealase vastutuskindlustuse olemasolu kohta asjaomaste teenuste puhul, hõlmates sellise kindlustuskatte territoriaalset kehtivust muudes liikmesriikides, kindlustusriske, kehtivusaega, kindlustussummasid ühe nõude ja aasta kõigi nõuete puhul ning võimalikke kindlustuskatte piiranguid.

2.Komisjon võib rakendusaktiga võtta vastu lõike 1 teises lõigus osutatud kindlustustõendi ühtlustatud vormi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK
TÖÖTAJATE LÄHETAMISE JA FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATE LIIKUMISE FORMAALSUSED

Artikkel 6
Lähetatud töötajatega seonduvad formaalsused

1.Euroopa teenuste e-kaardi omanikest teenuseosutajad võivad IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu esitada käesoleva määruse artikli 3 punkti 18 alapunktis ii määratletud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele direktiivi 2005/36/EÜ artiklis 7 osutatud eelnevalt esitatava deklaratsiooni töötajate kutsekvalifikatsioonide kohta, kelle nad kavatsevad vastuvõtvasse liikmesriiki lähetada seoses teenuste osutamise valdkonnaga, mille puhul e-kaarti kohaldatakse.

Eelnevat lõiku ei kohaldata eelneva deklareerimise suhtes seoses kutsekvalifikatsioonidega reguleeritud kutsealadel:

i) mis mõjutavad rahvatervist ja ohutust ning mis ei kuulu direktiivi 2005/36/EÜ III jaotise II, III või IIIA peatüki alusel automaatsele tunnustamisele;

ii) mille puhul on direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt kasutusele võetud Euroopa kutsekaart.

Lähetatud töötajate kutsekvalifikatsioonidega seonduv deklaratsioon esitatakse mitmekeelset vormi kasutades koos direktiivi 2005/36/EÜ artikli 7 lõigetega 1 ja 2 nõutud täiendavate dokumentidega.

Käesoleva lõike kohaselt esitatud deklaratsiooni käsitletakse direktiivi 2005/36/EÜ artiklis 7 osutatud deklaratsioonina.

2.Euroopa teenuste e-kaardi omanikest teenuseosutajad, kes kavatsevad lähetada vastuvõtvasse liikmesriiki töötajaid seoses kõnealuse teenuste osutamise valdkonnaga, esitavad kõik direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohased deklaratsioonid liikmesriikide poolt sel eesmärgil kehtestatud menetlusi järgides.

Kui liikmesriigid on kehtestanud menetlused, mis võimaldavad täita direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohast töötajate lähetamise deklaratsiooni elektrooniliste vahendite abil, suunab lõikes 1 osutatud IMIga ühendatud elektrooniline platvorm e-kaardi omaniku asjaomaste riiklike menetluste juurde.

3.Euroopa teenuste e-kaardi omanikest teenuseosutajad võivad lõikes 1 osutatud IMIga ühendatud elektroonilise platvormi kaudu esitada direktiivi 2014/67/EL artikli 2 punktis a määratletud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohase deklaratsiooni ka töötajate puhul, kelle nad kavatsevad lähetada vastuvõtvasse liikmesriiki seoses teenuste osutamise valdkonnaga, mille puhul e-kaarti kohaldatakse, kui vastuvõttev liikmesriik on komisjonile teatanud, et seda võimalust tuleks kohaldada töötajate lähetamise suhtes tema territooriumil.

Esimeses lõigus sätestatud võimaluse kasutamiseks esitab vastuvõttev liikmesriik kõik andmed, mis on nõutavad vastavalt direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2, mis on aluseks tema territooriumile lähetatud töötajate deklareerimisega seoses esitatavale mitmekeelsele vormile. Komisjon avaldab kõnealuse vormi Euroopa Liidu Teatajas ning teeb selle IMIga ühendatud elektroonilises platvormis kättesaadavaks. Nõutavate andmetega seonduv asjakohane teave tehakse vastuvõtvale liikmesriigile kättesaadavaks täielikus kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punktis a sätestatud keelenõuetega.

Esimese ja teise lõigu kohaselt esitatud deklaratsiooni käsitletakse direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punkti a ja lõike 2 kohaldamisel kehtiva deklaratsioonina, ilma et see piiraks muid vastuvõtva liikmesriigi poolt kõnealuse direktiivi artikli 9 kohaselt kehtestatavaid haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid.

Vastuvõttev liikmesriik võib komisjonile teada anda, et ta ei soovi enam kohaldada esimese lõiguga ette nähtud võimalust.

4.Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu tehnilised eeskirjad lõikes 1 osutatud mitmekeelse vormi ülesehituse kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 7
Füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsused

1.Füüsilistest isikutest teenuseosutajad, kes taotlevad Euroopa teenuste e-kaarti, võivad oma kutsekvalifikatsioonid IMIga ühendatud elektroonilises platvormis eelnevalt deklareerida samadel tingimustel nagu on artikli 6 lõikega 1 ette nähtud nende töötajate puhul.

Teenuseosutajate kutsekvalifikatsioonidega seonduvate eelnevalt esitatavate deklaratsioonide puhul asendatakse direktiivi 2005/36/EÜ artikli 7 lõike 2 punktides b ja d osutatud tõendid Euroopa teenuste e-kaardi täidetud taotlusvormiga, mis esitatakse vastuvõtvale liikmesriigile direktiivi [Euroopa teenuste e-kaardi direktiiv] …….. artikli 11 kohaselt ning mis tõendab teenuseosutaja asutamist.

2.Lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni käsitletakse eelnevalt esitatava deklaratsioonina vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 7.

3.Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu tehnilised eeskirjad lõikes 1 osutatud mitmekeelse vormi ülesehituse kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusega.

IV PEATÜKK
EUROOPA TEENUSTE E-KAARDI MENETLUSTE ÜLDSÄTTED

Artikkel 8
Elektroonilised menetlused

1.Teenuseosutajatel on õigus Euroopa teenuste e-kaardi taotlemise, väljaandmise ja ajakohastamise menetluste täielikult elektroonilisele käsitlemisele ning ka täiel määral elektroonilistele formaalsustele vastavalt artikli 6 lõigetele 1 ja 3 ning artiklile 7.

Komisjon teeb kõnealused elektroonilised menetlused ja formaalsused kättesaadavaks IMIga ühendatud elektroonilises platvormis.

Liikmesriigid otsustavad, kas nende Euroopa teenuste e-kaardi menetlustes osalevate koordineerivate asutuste ja pädevate asutuste vahelised menetluslikud töövood ning artiklite 6 ja 7 kohased töötajate lähetamise ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsused peaksid olema elektroonilised või mitte.

2.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud menetluste käsitlemise tehnilised kirjeldused, sealhulgas teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja täpsuse tagamise meetmed ning ka tingimused ja menetlused sellise teabe alla laadimiseks Euroopa teenuste e-kaardi omaniku poolt, kolmandatele isikutele sellisele teabele juurdepääsu võimaldamiseks ning kolmandatele isikutele sama teabe kontrollimise võimaldamiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Liikmesriikide koordineerivad asutused teavitavad avalikkust Euroopa teenuste e-kaardi toimimisest ja lisandväärtusest ning artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 kohastest töötajate lähetamise ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsustest.

Artikkel 9
Dokumendivormid ja dokumentide tõlkimine

1.Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise, ajakohastamise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlustega seoses aktsepteerivad liikmesriikide pädevad asutused dokumente lihtsa koopia vormis ning ei nõua neile esitatavate dokumentide legaliseerimist, nende apostillimist, kinnitamist või autentimist.

2.Kui liidu õiguse kohaselt on artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 kohaste töötajate lähetamise ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsuste puhul nõutud erivormis dokumentide esitamine, aktsepteerivad artikli 3 punkti 19 alapunktis ii määratletud liikmesriikide pädevad asutused:

a) apostillimisest ja igasugusest legaliseerimisest vabastatud avalikke dokumente, kinnitatud dokumente ja nende kinnitatud ärakirju;

b) dokumente, mis on liikmesriigi õigus- ja haldusnormide või tavade kohaselt kinnitatud või autenditud liikmesriigis, kus need on algselt välja antud;

c) mis tahes liikmesriigis selle seaduse kohaselt tehtud kinnitatud ärakirju.

3.Kinnitatud tõlget ei nõuta Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise, ajakohastamise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlustega seoses kasutatavate dokumentide ega artikli 6 lõke 1 ja artikli 7 kohaste töötajate lähetamise ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsuste puhul. See ei mõjuta liikmesriikide õigust nõuda liidu õiguse kohaselt dokumentide kinnitamata tõlkeid ühte oma ametlikest keeltest.

4.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu teabe ja dokumentide automaatse tõlkimise tehnilised eeskirjad seoses Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise, ajakohastamise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlustega või artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 kohaste töötajate lähetamise ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsustega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10
Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise tasud ning töötajate lähetamise ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsustega seonduvad tasud

1.Kõik Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise menetluse raames võetavad tasud peavad olema mõistlikud ja proportsionaalsed ega tohi ületada menetlusega seonduvast konkreetsest tööst otseselt tulenevat kulu.

Teenuseosutajatel on õigus saada hüvitust kas päritolu- või vastuvõtvale liikmesriigile ettemakstud tasude eest seoses taotlustega, mida liikmesriigid ei ole direktiivi ……… [Euroopa teenuste e-kaardi direktiiv] ……… artikli 11 lõike 1 kohaselt läbi vaadanud, kontrollinud ja lõpule viinud.

Tasu ei võeta seoses järgnevaga:

a) Euroopa teenuste e-kaardi ajakohastamise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetlused;

b) lisateabe esitamine e-kaardi omaniku poolt kooskõlas … [direktiiv] artikli 17 lõikega 4;

c) artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt kehtestatud töötajate lähetamise ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsused.

2.Liikmesriigid teavitavad IMI kaudu komisjoni käesoleva artikli alusel kehtestatud tasudest ja makseviisidest hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning avaldavad kõnealuse teabe nõuetekohaselt.

3.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tehnilised eeskirjad makseviiside ja maksete töötlemise kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK
KUTSEALANE VASTUTUSKINDLUSTUS

Artikkel 11
Teatis kolmandate osapoolte hüvitisnõuete kohta

1.Kindlustustoodete turustaja annab 15 päeva jooksul pärast kindlustusvõtja vastava taotluse saamist välja teatise kolmandate osapoolte hüvitisnõuete kohta seoses kutsealase vastutuskindlustuse lepinguga kaetud kindlustusvõtja tegevusega lepingulisele suhtele eelneva maksimaalselt viie aasta jooksul; ent selliste nõuete puudumisel kirjeldab kindlustustoodete turustaja kõnealuste teenuste osutamisest tulenevaid kohustusi, mis olid nõude aluseks.

2.Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu eeskirjad lõikes 1 osutatud teatise standardivormi kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 12
Kindlustustoodete turustajate kohustused

Kindlustustoodete turustajad ja liikmesriigi poolt kohustuslikku kindlustust sõlmima määratud organid võtavad mittediskrimineerival viisil oma aktsepteerimise poliitikas ja kindlustusmaksete arvutamisel nõuetekohaselt arvesse artikli 11 kohaselt välja antud ja teenuseosutaja poolt esitatud nõuete teatises kajastuvaid teenuseosutajate kogemusi.

Artikkel 13
Kutseorganisatsioonide kohustused

Kutseorganisatsioonid, sealhulgas artikli 3 punkti 18 alapunktides i ja ii määratletud pädevad asutused, kes pakuvad oma liikmetele või teenuseosutajatele teatavatel tingimustel kutsealase vastutuskindlustusega seonduvat kollektiivset kindlustuskatet, tagavad sellisele kindlustuskattele samadel tingimustel mittediskrimineerival viisil juurdepääsu muude liikmesriikide teenuseosutajatele, kes väljendavad huvi sellise kindlustuskatte kasutamise vastu.

VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 14
Teabevahetus ja vastastikune abi

1.Eri liikmesriikide koordineerivad ja pädevad asutused vahetavad teavet ja abistavad üksteist vastastikku seoses Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetlusega ning selles sisalduva teabe ajakohastamisega. Kõnealune kohustus kehtib ka artikli 3 punkti 19 alapunktis ii määratletud pädevate asutuste puhul seoses artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 kohaste töötajate lähetamise ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumise formaalsustega.

2.Koordineerivad ja pädevad asutused kasutavad lõikes 1 osutatud menetlustega seoses teabe saamiseks või varem saadud teabe kontrollimiseks praeguseks omavahel ühendatud riiklikke registreid, sealhulgas omavahel ühendatud direktiivi 2009/101/EÜ kohased keskregistreid, äriregistreid ja äriühingute registreid ning määruse (EL) 2015/848 kohaseid maksejõuetusregistreid.

3.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõigetes 1 ja 3 osutatud teabevahetuse ja vastastikuse abi käsitlemise ja menetlemise tehnilised eeskirjad. See ei piira käesoleva artikli lõikes 2 osutatud registrite ühendatud süsteemide toimimist ning nende vastavaid tehnilisi kirjeldusi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 4 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates […]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 16
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab direktiivi 2006/123/EÜ artikli 40 lõikes 1 osutatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 17
Koordineerivate asutuste määramine ja roll

1.Käesoleva määruse kohaldamisel määrab iga liikmesriik ühe koordineeriva asutuse, kes on volitatud täitma talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.

2.Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaselt määratud koordineeriva asutuse nime hiljemalt [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ning registreerivad selle IMIs vastavalt määruse (EL) 1024/2012 artikli 5 punktile f.

3.Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide pädevuse jaotust kohalikul või piirkondlikul tasandil.

Artikkel 18
Rakendamise jälgimine

Komisjon loob koos liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega seirekorra, et jälgida käesoleva määruse rakendamise ja mõju ning eelkõige seda, missugust mõju see avaldab hõlmatud teenuste puhul asutamisvabadusele ja teenuste osutamise vabadusele liikmesriikides seoses teenuseosutajate kuludega tegevuse piiriülesele laiendamisele, piiriüleste teenuseosutajate kohta läbipaistvuse suurendamisega ja konkurentsi tihenemisega, ning et jälgida, kuidas see mõjutab asjaomaste teenuste hindu ja kvaliteeti, võttes selleks arvesse asjaomaseid näitajaid.

Artikkel 19
Läbivaatamisklausel

[60 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast seda hiljemalt iga viie aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle tulemuslikkuse kohta ning analüüsi piiriüleselt tegutsevate teenuseosutajate halduskoormusele avalduva mõju kohta. Kõnealune aruanne hõlmab ka koordineerivate asutuste koostööga seonduvate praktiliste kogemuste hindamist. Kõnealune aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas oleks asjakohane kehtestada Euroopa teenuste e-kaart ka muude teenuste osutamise valdkondade puhul. Aruanne hõlmab direktiivi ……. [Euroopa teenuste e-kaardi direktiiv] … hindamist vastavalt selle artiklile 21.

Direktiivi 2014/67/EL artikli 24 lõikega 1 ette nähtud aruande ühe osana hindab komisjon seda, kas ja mil määral võiks käesoleva määruse artiklis 6 osutatud IMIga ühendatud elektrooniline platvorm hõlbustada direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohaselt töötajate lähetamiseks vajalike formaalsuste täitmist. Kõnealuses hinnangus võetakse arvesse nende liikmesriikide kogemusi, kes võisid olla otsustanud kasutada IMIga ühendatud elektroonilist platvormi vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 3.

Artikkel 20
Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 1024/2012 lisasse lisatakse järgmine punkt:

“9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) ……., …………., millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid.”

Artikkel 21
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 4 lõikeid 1–3, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõikeid 1, 2, 3 ja 4, artikli 7 lõikeid 1 ja 2, artikli 8 lõiget 1, artikli 9 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 10 lõiget 1 ning artikli 14 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse alates [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 31  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

⌧Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis on ette nähtud ühtse turu strateegiaga 

◻Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 32  

◻Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus:

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

⌧Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2018–2021,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine. Haldus-, tegevus- ja hoolduskulud sisalduvad IMI süsteemi asjaomastes kuludes.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 33  

⌧Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–⌧oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻rakendusametite kaudu;

◻Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

–◻kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻avalik-õiguslikele asutustele;

–◻avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

Käesolevas punktis nimetatud eraldised kaetakse vahendite ümberpaigutamise kaudu, seega ei mõjutata ELi eelarvet rohkem kui komisjoni ametlikus finantsplaanis juba ette nähtud assigneeringute võrra.

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

eurodes

eurodes

eurodes

Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud eurodes

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.2.1.Ülevaade

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

eurodes

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Mis tahes mõju, mis tuleneb töötajate arvu või assigneeringute taset käsitlevate kavandatavate otsuste rakendamisest, kaetakse olemasolevate vahendite ümberpaigutamise teel.

3.2.2.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

–Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

–XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Mis tahes mõju, mis tuleneb töötajate arvu või assigneeringute taset käsitlevate kavandatavate otsuste rakendamisest, kaetakse olemasolevate vahendite ümberpaigutamise teel.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⌧    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.4.Kolmandate isikute rahaline osalus

–⌧Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–◻Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

(1) Euroopa Komisjon, „Ajakohastatud uuring teenuste direktiivi majandusliku mõju kohta“, 2015.

(2) Euroopa Ülemkogu järeldused, 28. juuni 2016.

(3) Komisjoni teatis „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, 28. oktoober 2015.

(4) Komisjon viis läbi ka üheksa piiriüleste piirkondade teenuseosutajatele suunatud seminari.

(5) Komisjoni talituste töödokument: mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid“, 2017.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ („IMI määrus“) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

(7) Mõlemad sektorid hõlmavad ELi SKPst ja tööhõivest ligikaudu 20 % – Eurostat.

(8)    ELi e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020 – Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine, COM(2016)179.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ („IMI määrus“) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ning muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.7.2016, lk 1).

(11) Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta järeldused kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia kohta .

(12) Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2016. aasta järeldused .

(13) Euroopa Parlamendi 26. mai 2016. aasta resolutsioon ühtse turu strateegia kohta .

(14) Komitee algses, mõjuhinnangut käsitlenud arvamuses esitatud peamine soovitus oli tugevdada probleemi määratlust, vaadata läbi eri valikute ülesehitus ja sõnastus ning anda rohkem teavet liikmesriikidele tekkivate võimalike kulude ja sidusrühmade seisukohtade kohta.

(15) http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/cia_2016_en.htm

(16) ELT C , , lk .

(17) ELT C , , lk .

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(20)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ („IMI määrus“) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus”) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

(28)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(29)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(30)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

(31) ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

(32) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(33) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(34) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(35) EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(36) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(37) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(38) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(39) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(40) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(41) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(42) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).