This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52016PC0750
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the definition, presentation and labelling of spirit drinks, the use of the names of spirit drinks in the presentation and labelling of other foodstuffs and the protection of geographical indications for spirit drinks
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset
COM/2016/0750 final - 2016/0392 (COD)
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.12.2016
COM(2016) 750 final
2016/0392(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Komisjoni ettepaneku eesmärk on viia määrus (EÜ) nr 110/2008 vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Peamiselt jagatakse sellega komisjoni poolt asjaomase määrusega vastu võetud sätted delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide alla kuuluvateks.
ELi olemasoleva raamistikuga on võimaldatud piiritusjookide puhul kaupade vaba liikumine ühtsel turul, piiritusjookidele on kehtestatud toodete määratlused, märgistuseeskirjad ja geograafiliste tähiste kaitse sätted. Seetõttu ei ole vaja seda muutu.
Euroopa Liidu toimimise lepinguga vastavusse viimise kõrval sisaldab ettepanek ainult väiksemaid tehnilisi muudatusi määruse (EÜ) nr 110/2008 rakendamisel ilmsiks tulnud puuduste kõrvaldamiseks ja määruse ühtlustamiseks uute ELi õigusaktidega. Struktuuri ja sõnastust on muudetud üksnes selleks, et lihtsustada eeskirju ja parandada loetavust lähtuvalt komisjoni parema õigusloome tegevuskavast.
Sõnastuse ja struktuuri muudatused ning teatavad tehnilised kohandused ei mõjuta õigusakti sisulist poolt, mis jääb samaks nagu määruses (EÜ) nr 110/2008. Seepärast ei peetud edasise mõjuhinnangu tegemist vajalikuks.
Piiritusjookide tootjate ühendusega on konsulteeritud. Nende peamisi probleeme on arvesse võetud.
Algatus ei kuulu õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) tegevuskavva. Siiski on ettepaneku koostamisel võetud arvesse liikmesriikide ja sidusrühmade ootusi õigusaktide lihtsustamise ja parema õigusloome põhimõtetele.
Võttes arvesse piiritusjookide sektori keerukust ja olulisust, on asjakohane rakendada piiritusjooke käsitlevat määrust, kui käsitletakse piiritusjookide kirjeldamise ja esitlemise erimeetmeid, mis ulatuvad kaugemale kui üldeeskirjad, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruses (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, 1 olles kõnealuste üldeeskirjadega siiski vastavuses. Piiritusjookide määruses tuleks jätkuvalt keskenduda piiritusjookide määratlustele, nende kategooriatesse liigitamisele ja kõrgetasemelisele tarbijakaitsele kaasaaitamisele ning ebaausa tegevuse vältimisele.
Ühtlasi tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta 2 on ajakohastatud ja ühtlustatud kaitstud päritolunimetuste (KPN), kaitstud geograafiliste tähiste (KGT) ja garanteeritud traditsiooniliste toodete (GTT) kaitsmise eeskirju. Kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete haldamise menetlused (taotlemine, muutmine, registreerimine, vastuväidete esitamine, tühistamine) on täielikult läbi vaadatud ja seda on lihtsustatud. Selleks et ühtlustada piiritusjookide sektoris geograafiliste tähiste haldamise korda toiduaineid käsitlevate süsteemidega, on määrust (EÜ) nr 110/2008 asendava ettepaneku eelnõuga nähtud ette ka geograafilisi tähiseid käsitleva III peatüki muutmine.
Ettepanekuga ei muudeta piiritusjookide geograafiliste tähiste kava eripära.
Menetluste puhul sisaldab ettepanek ka sätteid, milles käsitletakse ühiseid rakendusi ja vastuväiteid, mis kajastavad komisjoni määruses (EL) nr 664/2014 3 ning komisjoni määruses (EL) nr 668/2014 4 . Kõnealuste sätete lisamine muudab ettepaneku ühtlustatuks ja täielikuks. Kui vaadatakse läbi määrus (EL) nr 1151/2012, järgitakse sama lähtekohta.
Teatavaid praegu komisjoni määruses (EL) nr 716/2013 5 sisalduvaid elemente, mis hõlmavad liitnimetusi ja viiteid käsitlevaid määratlusi ja eeskirju, peetakse niivõrd olulisteks, et need on lisatud ettepaneku põhiõigusakti osasse.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
Erinevalt määrusest (EÜ) nr 110/2008, mis põhineb üksnes EÜ asutamislepingu artiklil 95 (praegu ELi toimimise lepingu artikkel 114), põhineb ettepanek ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikel 2 ja artikli 114 lõikel 1. ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 lisamine kajastab nõuet, et piiritusjookide ja muude alkohoolsete jookide tootmiseks kasutatud etüülalkohol peab olema põllumajandusliku päritoluga, mis tagab turuväljundi põhilistele põllumajandussaadustele. Uue õigusraamistikuga rõhutatakse seda tihedat seost põllumajandussektoriga.
Ettepanekuga viiakse piiritusjooke käsitlevad õigusaktid vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Lisaks sellele sisaldab ettepanek selliste õigusaktide väiksemaid tehnilisi kohandusi ning sellega asendatakse geograafiliste tähiste haldamise kehtiv kord piiritusjookide sektoris uue korraga, mille aluseks on põllumajandustoodete ja toiduainete põhjalikumad ning läbiproovitud menetlemisviisid.
Liikmesriikidel üksi ei ole võimalik käesoleva ettepaneku eesmärke saavutada.
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 vastutavad seadusandja kehtestatud kava rakendamise eest liikmesriigid. Vaja on tagada piiritusjookide eeskirjade ühetaoline rakendamine kõigis liikmesriikides, mis aitaks:
vältida ebaausat tegevust;
tagada tarbijakaitset ning
vältida kõlvatut konkurentsi.
Seega annab seadusandja komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 kohased rakendusvolitused eelkõige seoses
piiritusjookide eeskirjade ühetaolise kohaldamisega;
geograafiliste tähiste kaitse ja registreerimise menetluskorraga;
liikmesriikide teostatavate kontrollimistega ning
komisjoni ja liikmesriikide vahelise, käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabevahetusega.
Käesoleva ettepanekuga püütakse eesmärke saavutada kõige tõhusamal ja rahuldavamal viisil ning liikmesriikidele on jäetud võimalikult suur otsustusruum.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
Piiritusjookide tootjad on üksmeelsel seisukohal jätta alles kehtiv piiritusjookide raamistik.
Seepärast on ettepanekus sätestatud üksnes komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, lisaks teha mõningaid tehnilisi kohandusi ning struktuuri ning sõnastuse muudatusi, et lihtsustada ja selgitada nende sätete sõnastust, ilma sisu muutmata. Piiritusjookide sektori esindajatega konsulteeriti kodanikuühiskonnaga dialoogi rühma koosolekul, mille käigus kogus komisjon piiritusjookide ekspertide teavet, arvamusi ja soovitusi.
Geograafiliste tähiste puhul on registreerimismenetlus viidud vastavusse muude toiduainete registreerimisel kohaldatava korraga, kuid see ei mõjuta piiritusjookide geograafiliste tähiste kava eripära.
Seetõttu jäävad olemasoleva määruse eesmärk ja kohaldamisala samaks.
Sel põhjusel ei peetud vajalikuks ettepaneku juurde kuuluva mõjuhinnangu koostamist.
4.MÕJU EELARVELE
Käesolev ettepanek ei oma finantsmõju ELi eelarvele.
2016/0392 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut 6 ,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 7 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 8
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 9 on osutunud piiritusjookide sektori reguleerimisel edukaks. Kuid arvestades viimase aja kogemusi ning tehnoloogilisi uuendustegevusi, oleks piiritusjookide määratlemise, esitlemise ja märgistamise eeskirju siiski vaja ajakohastada ning vaadata üle piiritusjookide geograafiliste tähiste registreerimise eeskirjad.
(2)Selleks, et määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt komisjonile antud volitused Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 290 ja 291 vastavusse viia, on vaja kõnealust määrust täiendavalt muuta.
(3)Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, ennetada eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvus ja aus konkurents. Kõnealused meetmed peaksid aitama säilitada liidu piiritusjookide saavutatud mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui sellised uuendused tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata seejuures asjaomase piiritusjoogi traditsioonilisi omadusi. Piiritusjookide tootmine on tihedalt seotud põllumajandussektoriga. Olles ühtlasi liidu põllumajanduse peamine turuväljund, mõjutab kõnealune seos otsustavalt liidus toodetud piiritusjookide kvaliteeti ja mainet. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandussektoriga.
(4)Et piiritusjooke käsitlevate õigusaktide lähenemisviis oleks süsteemsem, tuleks käesolevas määruses sätestada selged kriteeriumid piiritusjookide kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitseks. Määrusega tuleks kehtestada ka eeskirjad põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide tootmisel ning piiritusjookide nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.
(5)Tarbijate huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi liidu turule lastud piiritusjookide suhtes, olenemata sellest, kas need on toodetud liikmesriikides või kolmandates riikides. Selleks et säilitada ja parandada liidu piiritusjookide mainet maailmaturul, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka liidus ekspordiks toodetavate piiritusjookide suhtes.
(6)Et tulla vastu tarbijate ootustele ning järgida traditsioonilisi valmistusviise, peaks piiritusjookide ja muude alkohoolsete jookide valmistamiseks kasutatav etüülalkohol olema eranditult põllumajanduslikku päritolu. See peaks ühtlasi tagama turuväljundi põhilistele põllumajandussaadustele.
(7)Käesolevas määruses tuleks jätkuvalt keskenduda kategooriateks liigitatud piiritusjookide määratlusele, võttes arvesse traditsioonilisi kvaliteedinõudeid. Käesoleva määrusega tuleks ühtlasi kehtestada erieeskirjad nende piiritusjookide jaoks, mis ei kuulu loetelus esitatud kategooriate alla.
(8)Tuleks täpsustada, et uue kategooria saab lisada üksnes siis, kui piiritusjoogil on vähemalt ühes liikmesriigis märkimisväärne turuosa. Peale selle peab uue kategooria nimetus olema laialt kasutatav nimi või juhul, kui see ei ole võimalik, peab nimetus olema kirjeldava iseloomuga, viidates piiritusjoogi valmistamiseks kasutatavale toorainele.
(9)Piiritusjookide suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1334/2008 10 . Siiski oleks vaja kehtestada täiendavad eeskirjad lõhna- ja maitseainete kohta, mida kohaldatakse ainult piiritusjookide suhtes.
(10)Võttes arvesse piiritusjookide sektori keerukust ning olulisust, on asjakohane kehtestada piiritusjookide esitlemise ja märgistamise erieeskirjad, millega reguleeritakse eelkõige müüginimetusi, geograafilisi tähiseid, liitnimetusi ja viiteid.
(11)Piiritusjookide esitlemise ja märgistamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011, 11 kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.
(12)Selleks et liitnimetusi ja viiteid liikmesriikides kasutataks ühetaoliselt, on vaja sätestada nende kasutus piiritusjookide ja muude toiduainete esitlemisel.
(13)Tarbijatele asjakohase teabe jagamiseks tuleks kehtestada piiritusjookide seguna käsitatavate piiritusjookide esitlemise ja märgistamise sätted.
(14)Kuigi on oluline tagada, et üldjuhul määratleb laagerdumisaeg või vanus üksnes lühima laagerdumisajaga alkohoolse komponendi, peaks delegeeritud aktiga olema võimalik näha erandina ette võimalus arvestada liikmesriikides kasutatavaid traditsioonilisi laagerdumisprotsesse.
(15)Mõnel juhul võivad toidukäitlejad olla sunnitud osutama piiritusjoogi päritolule või soovida seda teha, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Selline päritolutähistus peaks vastama ühtlustatud kriteeriumidele. Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted päritoluriigi või päritolupaiga tähistamiseks piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.
(16)Selleks et ära hoida mis tahes riski seoses pliid sisaldavate kapslitega, eelkõige juhuslikku kokkupuudet selliste kapslitega, samuti kapslite pliijäätmetest põhjustatavat keskkonnareostust, tuleks keelata pliid sisaldavate kapslite kasutamine piiritusjookide mahutite sulgemisseadmetes.
(17)Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi „TRIPS-leping”), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (edaspidi „GATTi leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ 12 .
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 13 piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks ette näha piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. Komisjon peaks registreerima geograafilised tähised, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.
(19)Kooskõlas TRIPS-lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku mittetunnistamise menetlused ning samas tunnistada automaatselt ka liidu olemasolevate kaitstud geograafiliste tähiste staatust. Selleks et geograafiliste tähiste menetluseeskirjad oleksid kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevad, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetluseeskirjade koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud põhjalikumad ja läbiproovitumad menetluseeskirjad. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave on elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada geograafiliste tähiste elektrooniline register.
(20)Käesoleva määruse järgimise eest peaksid vastutama liikmesriikide asutused ning komisjonil peaks olema võimalik selle järgimist jälgima ja kontrollima. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud omavahel vastavat teavet jagama.
(21)Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse võimaldamiseks oma territooriumil toodetud piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas määruses.
(22)Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia edusamme, asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi ning arvestamaks traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja erijuhtumina importivate kolmandate riikide seadusandlust, samuti geograafiliste tähiste kaitse tagamiseks, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte tehniliste mõistete muutmise ja nende suhtes kehtestatud erandite puhul, samuti piiritusjookide kategooriates esitatud nõuete puhul ja erieeskirjade puhul seoses teatavate käesoleva määruse I peatükis sätestatud piiritusjoogikategooriatega, käesoleva määruse II peatükis osutatud märgistamise ja esitlemisega, käesoleva määruse III peatükis osutatud geograafiliste tähistega ning käesoleva määruse IV peatükis osutatud kontrolli ja teabevahetusega.
(23)Et kiiresti reageerida majanduslikele ja tehnoloogilistele arengutele, mis on seotud selliste käesoleva määrusega hõlmatud piiritusjookidega, mis ei kuulu ühegi kategooria alla ja mille kohta ei ole tehnilist kirjeldust, samuti selleks, et kaitsta tarbijaid ja tootjate majanduslikke huvisid ning ühtlustada kõnealuste piiritusjookidega seotud tootmis- ja kvaliteedinõudeid, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, milles käsitletakse teatavatel tingimustel uute piiritusjoogikategooriate ja nende tehniliste kirjelduste lisamist käesoleva määruse II lisa I ja II osas loetletutele.
(24)On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes 14 sätestatud põhimõtetega. Selleks, et tagada eelkõige võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(25)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.
(26)Rakendamisvolitusi, mis on seotud käesoleva määruse II peatükis osutatud märgistamise ja esitlemise, käesoleva määruse III peatükis osutatud geograafiliste tähiste ning käesoleva määruse IV peatükis osutatud kontrolli ja teabevahetusega, tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendile ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 15 .
(27)Üleminek määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud eeskirjadelt käesoleva määruse sätetele võib põhjustada raskusi, mida käesolevas määruses ei käsitleta. Sellega seotud vajalike meetmete võtmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte.
(28)Selleks et kaitsta tootjate ja sidusrühmade seaduslikke huve saada kasu koonddokumendi avaldamisest uue õigusraamistiku kohaselt, tuleks võimaldada, et määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafilise tähise koonddokument avaldatakse asjaomase liikmesriigi taotluse alusel.
(29)Määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud eeskirjadelt käesoleva määruse sätetele sujuva ülemineku soodustamiseks tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama kaks aastat pärast selle jõustumist. Pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva tuleks lubada olemasolevate varude turustamist kuni nende ammendumiseni,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA, MÕISTED, ETÜÜLALKOHOLI JA DESTILLAATIDE PÕLLUMAJANDUSLIK PÄRITOLU NING PIIRITUSJOOKIDE KATEGOORIAD
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1.Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad piiritusjookide määratlemise, esitlemise ja märgistamise ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitse kohta. Määrust kohaldatakse ka põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või destillaatide kasutamise suhtes alkohoolsete jookide tootmisel ning piiritusjookide nimetuste kasutamise suhtes toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.
2.Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi lõikes 1 osutatud ja liidu turule viidavate toodete suhtes, olenemata sellest, kas need on toodetud liidus või kolmandates riikides, ning samuti liidus ekspordiks toodetavate toodete suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
1.Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1)„piiritusjook“ – alkohoolne jook, mis vastab järgmistele nõuetele:
a)jook on ette nähtud inimtarbimiseks;
b)jook on eriliste organoleptiliste omadustega;
c)joogi minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti, välja arvatud piiritusjoogid, mis kuuluvad II lisa I osa 42. kategooriasse;
d)jook on valmistatud:
i)kas otse, mõnel järgmisel meetodil:
–looduslikult kääritatud saaduste destilleerimise teel koos lõhna- ja maitseainetega või ilma;
–taimematerjalide leotamisel või samalaadsel töötlemisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või käesolevas määruses määratletud piiritusjookides või nende segudes;
–lisades põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele ühte järgmistest ainetest:
–lõhna- ja maitseained,
–värvained,
–suhkur või muud magusained,
–muud põllumajandustooted,
–toiduained; või
ii)lisades piiritusjoogile ühte järgmistest ainetest:
–muud piiritusjoogid,
–põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol,
–põllumajanduslikku päritolu destillaat,
–muud toiduained;
e)jook ei kuulu CN-koodide 2203, 2204, 2205, 2206 ja 2207 alla;
(2) „müüginimetus“ – nimetus, mille all piiritusjooki müüakse;
(3)„segu“ — piiritusjook, mis on loetletud II lisa I osas või mis on saadud geograafilise tähisega piiritusjoogi ja ühe järgmise aine segamisel:
a)muud piiritusjoogid, mis ei kuulu II lisa I osas loetletud samasse kategooriasse;
b)põllumajanduslikku päritolu destillaat;
(4) „liitnimetus“ – kombinatsioon II lisa I osas loetletud piiritusjoogi müüginimetusest või selle piiritusjoogi geograafilisest tähisest, millest pärineb lõpptoote alkohol, koos järgmisega:
a)ühe või mitme toiduaine nimi, välja arvatud need toiduained, mida kasutatakse II lisa kohaselt asjaomase piiritusjoogi tootmiseks, või neist nimetustest tuletatud omadussõnad,
b)mõiste „liköör“;
(5)„viide“ – otsene või kaudne viide ühele või mitmele II lisa I osas loetletud piiritusjoogi kategooriale või geograafilisele tähisele, muu kui viide liitnimes või artikli 8 lõikes 6 osutatud koostisosade loetelus;
(6)„geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga;
(7)„tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama;
(8)„esitlemine“ – nimetused, mida kasutatakse etiketil ning pakendil, sealhulgas reklaamides ja müügikampaaniates, piltidel või sarnasel viisil, samuti mahutitel, sealhulgas pudelitel ja korkidel;
(9)„märgistamine“ – mis tahes sellised piiritusjookidega seostuvad sõnad, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid, mis on paigutatud mis tahes pakendile, dokumendile, sedelile, märgisele või pudelikaela etiketile ja on piiritusjoogiga kaasas või viitavad sellele;
(10)„märgis“ – silt, kaubamärk, tähis, kujundlik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või pakendi külge kinnitatud;
(11)„üldnimeks muutunud nimetus“ – tähendab piiritusjoogi nimetust, mis on muutunud liidus piiritusjoogi liigi üldnimeks, kuigi see on seotud koha või piirkonnaga, kus kõnealust toodet algselt valmistati või kus see turule viidi.
2.Kohaldatakse ka I lisas sätestatud tehnilisi mõisteid.
Artikkel 3
Alkohoolsetes jookides kasutatava etüülalkoholi ja destillaatide päritolu
1.Alkohol, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ning alkohoolsete jookide valmistamisel vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peab olema põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.
2.Destillaadid, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ning alkohoolsete jookide valmistamiseks vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peavad olema eranditult põllumajandusliku päritoluga.
Artikkel 4
Piiritusjookide kategooriad
1.Ilma et see piiraks II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate 1–14 suhtes kehtestatud erieeskirju, peavad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid vastama järgmistele nõuetele:
a)olema toodetud üksnes vastava kategooria all ette nähtud toorainete alkoholkäärimisel ja destilleerimisel;
b)neile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses;
c)nad ei sisaldada lõhna- ja maitseaineid I lisa punkti 8 tähenduses;
d)neile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks;
e)toote lõppmaitse ümardamiseks magustatakse neid üksnes kooskõlas I lisa punktiga 3.
2.Ilma et see piiraks II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate 15–47 suhtes kehtestatud erieeskirjade kohaldamist, võivad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid:
a)olla valmistatud aluslepingu I lisas loetletud mis tahes põllumajanduslikust toorainest;
b)sisaldada lisatud alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses;
c)sisaldada lõhna- ja maitseaineid I lisa punkti 8 tähenduses;
d)sisaldada värvaineid I lisa punkti 14 tähenduses;
e)olla magustatud nii, et need vastaksid teatavatele tooteomadustele, vastaksid I lisa punktile 3 ning võttes arvesse liikmesriikide asjakohaseid õigusakte.
3.Ilma et see piiraks II lisa II osas kehtestatud erieeskirju, võivad muud piiritusjoogid, mis ei vasta II lisa I osas loetletud iga kategooria kohta sätestatud erieeskirjadele:
a)olla valmistatud aluslepingu I lisas nimetatud mis tahes põllumajanduslikust toorainest või/ja inimtarbimiseks ettenähtud sobivast toiduainest;
b)sisaldada lisatud alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses;
c)sisaldada lõhna- ja maitseaineid I lisa punkti 8 tähenduses;
d)sisaldada toiduvärvi I lisa punkti 13 tähenduses;
e)olla magustatud nii, et nad vastaksid teatavatele tooteomadustele, ning kooskõlas I lisa punktiga 3.
Artikkel 5
Delegeeritud volitused
1.Kooskõlas artikliga 43 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
a)I lisas sätestatud tehniliste mõistete muutmine;
b)II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriatega seotud nõuete ning II lisa II osas loetletud teatavaid piiritusjooke hõlmavate erieeskirjade muutmine.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud delegeeritud aktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust, vastavate rahvusvaheliste standardite arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest.
2. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusakte uute piiritusjoogikategooriate lisamiseks II lisasse.
Uue kategooria võib lisada järgmistel tingimustel:
a) piiritusjoogi turustamine teatava nimetuse all ja vastavalt ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele on majanduslikult ja tehniliselt vajalik tarbijate ja tootjate huvide kaitsmiseks;
b) piiritusjoogile kuulub märkimisväärne turuosa vähemalt ühes liikmesriigis;
c) uue kategooria nimetuses kajastub laialt kasutatav nimi või kui see ei ole võimalik, peab nimetus olema kirjeldava iseloomuga, viidates eelkõige piiritusjoogi valmistamiseks kasutatavale toorainele;
d) koostada tuleb uue kategooria tehnilised kirjeldused, mis põhinevad olemasoleva kvaliteedi hindamisel ja liidu turul kasutatavatel tootmisnäitajatel. Tehniliste kirjelduste koostamisel tuleb järgida kohaldatavaid tarbijakaitset käsitlevaid õigusakte ja võtta arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid. Nendega tagatakse aus konkurents liidu tootjate vahel ja liidu piiritusjookide hea maine.
3. Erandjuhul, kui see on importiva kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud, antakse komisjonile ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 43 seoses eranditega I lisas sätestatud tehniliste mõistete nõuetest, seoses II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul kehtestatud nõuetega ning seoses II lisa II osas loetletud piiritusjooke hõlmavate erieeskirjadega.
II PEATÜKK
PIIRITUSJOOKIDE ESITLEMINE JA MÄRGISTAMINE NING PIIRITUSJOOKIDE NIMETUSTE KASUTAMINE MUUDE TOIDUAINETE ESITLEMISEL JA MÄRGISTAMISEL
Artikkel 6
Märgistamine
Liidu turule lastavate artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete märgistamine peab vastama määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.
Artikkel 7
Müüginimetus
Müüginimetus peab olema piiritusjoogi märgisel, samuti peab see olema piiritusjoogil selle esitlemisel.
Artikkel 8
Müüginimetusi käsitlevad üldeeskirjad
1.II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate all kehtestatud nõuetele vastavate piiritusjookide müüginimetused peavad olema vastavate kategooriate nimetused, välja arvatud juhul, kui nimetatud kategooriate puhul on ette nähtud muud müüginimetused.
2.II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate all kehtestatud nõuetele mittevastavate piiritusjookide müüginimetus peab olema „piiritusjook“.
3.Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooria 15–47 nõuetele, võib seda müüa ühe või mitme vastavas kategoorias ette nähtud müüginimetuse all.
4.Müüginimetust ei tohi asendada ega muuta. Seda võib üksnes:
a)täiendada või asendada III peatükis osutatud geograafilise tähisega või täiendada vastavalt siseriiklikele sätetele mis tahes muu geograafilise tähisega, tingimusel et see ei eksita tarbijat, või
b)asendada liitnimetusega, mis sisaldab mõistet „liköör“, tingimusel et lõpptoode vastab II lisa I osa 32. kategoorias sätestatud nõuetele.
Kui müüginimetust on esimese lõigu punkti a kohaselt täiendatud või see on asendatud, võib kõnealuses punktis osutatud geograafilist tähist üksnes täiendada kas:
a)nimetustega, mis olid 20. veebruaril 2008 olemasolevate geograafiliste tähiste puhul artiklis 34 lõike 1 tähenduses juba kasutusel, või
b)vastavas tootespetsifikaadis osutatud sõnadega.
5.Ilma et see piiraks lõiget 6 ning artikleid 9 ja 10, ei tohi lõikes 1 osutatud müüginimetusi või geograafilisi tähiseid kasutada selliste jookide esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta II lisa I osas loetletud vastavate kategooriate puhul kehtestatud nõuetele või vastavatele geograafilistele tähistele, sealhulgas ei tohi kasutada koos müüginimetuse või geograafilise tähisega selliseid täiendavaid sõnu nagu „sarnane“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „lõhna või maitsega“ või muid samalaadseid väljendeid.
Lõikes 1 osutatud müüginimetusi, millele on lisatud väljend „lõhna või maitsega“ või muu samalaadne sõna, võib kasutada üksnes selliste lõhna- ja maitseainete puhul, mis sarnanevad piiritusjoogile või mida kasutatakse muude toiduainete tootmiseks kui jook. Geograafilisi tähiseid ei kasutata lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks.
6.Lõikes 1 osutatud müüginimetusi võib lisada toiduainete koostisosade loetellu, tingimusel et loetelu on kooskõlas määruse (EL) nr 1169/2011 artiklitega 18–21.
Artikkel 9
Liitnimetused ja viited
1.Toiduainete esitlemisel ja märgistamisel tohib II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriaid, liitnimetuses esinevaid geograafilisi tähiseid või viiteid kummalegi neist kasutada ainult järgmistel tingimustel:
a)toiduainete tootmisel kasutatav alkohol peab olema saadud eranditult liitnimetuses või viites osutatud piiritusjoogist, välja arvatud etüülalkohol, mis võib sisalduda toiduainete tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes; ning
b)toiduainete tootmisel kasutatavaid piiritusjooke ei ole lahjendatud üksnes veega selliselt, et nende alkoholisisaldus on vähenenud allapoole II lisa I osas loetletud vastavate piiritusjookide kategooriate puhul ettenähtud minimaalset alkoholisisaldust.
2.Mõiste „piiritusjook“ ei tohi olla alkohoolset jooki kirjeldava liitnimetuse osaks.
3.Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus ei tohi koosneda mõiste „liköör“ kombinatsioonist müüginimetustega, mis on esitatud II lisa I osa kategooriates 33–41.
4.Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus peab olema kirjutatud ühesuguse kirjatüübi ja suurusega ning sama värvi tähtedega. Liitnimetust ei katkestata mis tahes tekstilise või pildilise elemendiga, mis ei ole selle osa, ning selle kirjasuurus ei tohi olla suurem kui müüginimetusel kasutatav kirjasuurus.
5.Toiduaine esitlemisel ei paigutata piiritusjoogi kategooriale või geograafilisele tähisele osutavat viidet müüginimetusega samale reale. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 3 teist lõiku, on alkohoolsete jookide esitlemisel kasutatav viide väiksema kirjasuurusega kui müüginimetuses ja liitnimetuses kasutatav kirjasuurus.
Artikkel 10
Segude esitlemine ja märgistamine
1.Segu müüginimetus on „piiritusjook“.
Segu esitlemisel või märgistamisel võivad II lisa I osas loetletud nimetused või geograafilise tähised, mis vastavad segu valmistamiseks kasutatud piiritusjookidele, olla nähtavad, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)nimetused või geograafilised tähised esinevad üksnes segus, millele eelnevad sõnad „segatud piiritusjook“, sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus; ning
b)mõiste „segatud piiritusjook“ on müüginimetusega samas vaateväljas, sellega ühesuguses kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mille suurus on kuni pool müüginimetuses kasutatavast tähesuurusest.
2.Erandina lõikest 1 peab segu juhul, kui see vastab ühes II lisa kategoorias sätestatud nõuetele, kandma asjaomase kategooria puhul ette nähtud müüginimetust.
Esimeses lõigus osutatud juhul võivad segamisel kasutatud piiritusjookidele vastavad II lisa I osas loetletud nimetused või geograafilised tähised olla segu esitlemisel või märgistamisel nähtavad, tingimusel et need esinevad:
a)üksnes segus sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus, ja
b)vähemalt üks kord müüginimetusega samas vaateväljas.
3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud alkohoolsete koostisosade loetelus märgitakse vähemalt korra iga alkohoolse koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent segu puhta alkoholi kogusisalduse mahuprotsendis. Alkohoolsed koostisosad on loetletud selle protsendimäära alusel kahanevas järjekorras.
Alkohoolsete koostisosade loetelu peab olema kirjutatud müüginimetusega ühesuguses kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mille suurus on kuni pool müüginimetuses kasutatavast tähesuurusest.
Artikkel 11
Märgistamise ja esitlemise täiendavad eeskirjad
1.Kui piiritusjoogi esitlemisel või märgistamisel viidatakse etüülalkoholi tootmiseks kasutatud toorainele, tuleb nimetada kõik tootmisprotsessis kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi liigid koguseliselt kahanevas järjekorras.
2.Piiritusjoogi esitlemisel või märgistamisel võib lisada sõnad „segu“, „segamine“ või „segatud“ ainult juhul, kui piiritusjook on saadud segamisel, nagu see on määratletud I lisa punktis 6.
3.Piiritusjoogi esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab kõige lühema laagerdumisajaga alkohoolsele komponendile ja tingimusel, et piiritusjook on laagerdunud liikmesriigi maksuasutuste järelevalve või samasuguseid tagatisi võimaldava järelevalve all.
Artikkel 12
Toote päritolust teavitamine
1.Juhul kui piiritusjoogi päritolu on märgitud, peab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 16 artikli 60 kohaselt vastama päritoluriigile või päritolupiirkonnale.
2.Märge koostisainete päritoluriigile või päritoluterritooriumile ei ole piiritusjookide puhul nõutav.
Artikkel 13
Piiritusjookide nimetustes kasutatav keel
Piiritusjoogi märgisel ega esitlemisel ei tõlgita II lisas kursiivkirjas esitatud mõisteid ja geograafilisi tähiseid.
Artikkel 14
Liidu kaitstud geograafiliste tähiste sümboli kasutamine
Piiritusjookide märgistamisel ja esitlemisel võib kasutada liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit.
Artikkel 15
Pliid sisaldavate kapslite ja fooliumi keelamine
Piiritusjooke ei hoita müümiseks ega turustamiseks mahutites, mille sulgurid on kaetud pliid sisaldavate kapslite või fooliumiga.
Artikkel 16
Delegeeritud volitused
1.Selleks et võtta arvesse tarbijate kasvavaid nõudmisi, tehnoloogilist arengut, vastavate rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud akte, milles käsitletakse järgmist:
a)piiritusjookide märgisel esitatud tähiseid käsitlevate eeskirjade muudatused liitnimetuste või viidete osas;
b)segude esitlemise ja märgistamise eeskirjade muudatused ja
c)piiritusjookide analüüsiks kasutatavate liidu viitemeetodite ajakohastamine ja täiendamine.
2.Selleks et võtta arvesse traditsioonilisi laagerdumisprotsesse liikmesriikides, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid artikli 11 lõikest 3 seoses laagerdumisaja või vanuse märkimisega piiritusjookide esitlemisel või märgistamisel.
3. Erandjuhtudel, kui importiva kolmanda riigi õigusaktid seda nõuavad, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandite tegemist käesolevas peatükis sisalduvatest esitlemise ja märgistamise sätetest.
Artikkel 17
Rakendamisvolitused
Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta:
a)eeskirjad artiklis 14 osutatud liidu sümboli kasutamise korra kohta piiritusjookide märgistamisel ja esitlemisel;
b)eeskirjad päritoluriigi või -piirkonna märkimise korra kohta, juhul kui seda kasutatakse, piiritusjookide märgisel .
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
III PEATÜKK
GEOGRAAFILISED TÄHISED
Artikkel 18
Geograafiliste tähiste kaitse
1. Kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.
2.Kaitstud geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kandvaid piiritusjooke kaitstakse:
a)kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:
i)sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile; või
ii)kui sellise kasutusega kaasneb geograafilise tähise maine ärakasutamine;
b)väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „meetodil“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend;
c)muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad anda vale mulje toote päritolust;
d)mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.
3.Kaitstud geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks artikli 32 lõike 1 tähenduses.
4.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine, millele on osutatud lõikes 2.
Artikkel 19
Tootespetsifikaat
Geograafiline tähis peab vastama tootespetsifikaadile, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;
b) piiritusjoogi kategooria;
c) piiritusjoogi kirjeldus, sealhulgas tooraine, kui see on asjakohane, toote peamised füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused ning toote eriomadused võrreldes sama kategooria piiritusjookidega;
d) asjaomase geograafilise piirkonna määratlus punktis f osutatud seose kontekstis;
e) piiritusjoogi valmistamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm peab seda vajalikuks ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;
f) piiritusjoogi teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning punktis d osutatud geograafilise piirkonna vaheline seos;
g) asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende organite nimed ja aadressid, kes kontrollivad artikli 35 kohaselt toote vastavust tootespetsifikaadi sätetele, ning nende konkreetsed ülesanded;
h) asjaomase piiritusjoogi märgistamise erinõuded.
Artikkel 20
Registreerimistaotluse sisu
1. Artikli 21 lõike 2 või lõike 5 kohane geograafilise tähise registreerimistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) taotlejate rühma ja asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende organite nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadi sätetele;
b) artiklis 19 sätestatud tootespetsifikaat;
c) koonddokument, mis sisaldab järgmist:
i) tootespetsifikaadi põhielemendid: piiritusjoogi nimetus ja kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;
ii) kirjeldus, mis selgitab piiritusjoogi seost artikli 2 lõike 1 punktis 6 osutatud geograafilise piirkonnaga ja mis sisaldab asjakohasel juhul seost tõendavaid tootekirjelduse või tootmismeetodi konkreetseid üksikasju.
Artikli 21 lõikes 5 osutatud taotluses esitatakse ka tõendid selle kohta, et tootenimetus on kaitstud päritoluriigis.
2. Artikli 21 lõikes 4 osutatud taotlustoimik sisaldab järgmist teavet:
a) taotlejate rühma nimi ja aadress;
b) käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud koonddokument;
c) liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlejate rühma esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;
d) tootespetsifikaadi avaldamisviide.
Artikkel 21
Nimetuse registreerimise taotlemine
1. Nimetuste registreerimist käesoleva määrusega ette nähtud kvaliteedikavade raames võivad taotleda üksnes rühmad, kes töötavad piiritusjookidega, mille nimetust soovitakse registreerida.
Kui geograafiline tähis hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda, võivad mitu erinevatest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rühma esitada ühise registreerimistaotluse.
Ühistaotluse esitab komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm otse või vastava kolmanda riigi asutuste kaudu. See peab sisaldama artikli 20 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 20 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.
Ühistaotluste puhul peab nendega seotud riigisisene vastuväidete esitamise menetlus toimuma kõigis asjaomastes liikmesriikides.
2. Kui registreerimistaotlus hõlmab ühes liikmesriigis paiknevat geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus selle liikmesriigi ametiasutustele.
Taotluse põhjendatuse ja käesoleva peatüki tingimustele vastavuse kontrollimiseks hindab liikmesriik seda asjakohasel moel.
3. Lõike 2 teises lõigus osutatud läbivaatamise käigus algatab liikmesriik riigisisese vastuväidete esitamise menetluse, millega tagatakse nimetatud taotluse nõuetekohane avaldamine ja nähakse ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on selles riigis või kes on selle riigi territooriumil asutatud, esitada taotlusele oma vastuväite.
Liikmesriik hindab saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artiklis 25 loetletud kriteeriumidele.
4. Kui liikmesriik leiab pärast vastuväite saamist, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, võib ta taotluse kohta teha pooldava otsuse ja esitada taotlustoimiku komisjonile. Sel juhul teavitab liikmesriik komisjoni vastuvõetavatest vastuväidetest, mis on saadud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all õiguspäraselt ja pidevalt turustanud vähemalt viis aastat enne lõikes 3 osutatud avaldamise kuupäeva. Liikmesriigid hoiavad komisjoni kursis riiklike kohtumenetlustega, mis võivad registreerimismenetlust mõjutada.
Liikmesriik avaldab pooldava otsuse ja tagab, et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus seda vaidlustada.
Liikmesriik tagab pooldava otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja kindlustab, et sellele on võimalik elektroonilisel teel juurde pääseda.
Liikmesriik tagab ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 23 lõikele 2.
5. Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile kas otse või asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.
6. Komisjonile esitatavad käesolevas artiklis osutatud dokumendid koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.
Artikkel 22
Ajutine riigisisene kaitse
1. Liikmesriik võib ajutiselt pakkuda nimetusele riigi tasandil kaitset, mis algab komisjonile taotluse esitamise päevast.
2. Kõnealune riigisisene kaitse kaotab kehtivuse alates käesoleva määruse kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast.
3. Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale peatükile ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.
4. Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja meetmed ei tohi mõjutada liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.
Artikkel 23
Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastuväidete esitamiseks
1. Komisjon vaatab iga artikli 21 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki tingimustele. Hindamine ei tohiks kesta kauem kui 12 kuud. Kui nimetatud ajavahemik on pikem, esitab komisjon viivituse põhjused taotlejale kirjalikult.
Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva.
2. Kui komisjon leiab lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud hindamise tulemusel, et käesoleva peatüki tingimused on täidetud, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas artikli 20 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendi ning viite tootespetsifikaadi avaldamisele.
Artikkel 24
Vaidlustamise kord
1.Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva võib liikmesriigi või kolmanda riigi asutus või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on või kes on asutatud kolmandas riigis, esitada komisjonile vastulause.
Esimeses lõigus sätestatud vastulause esitamise tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on või kes on asutatud muus liikmesriigis kui selles liikmesriigis, kus esitati taotlus, esitada vastulause sellele liikmesriigile, kus ta on asutatud.
Vastulause sisaldab avaldust, et taotlus võib rikkuda käesolevas peatükis sätestatud tingimusi.
Vastulause, mis ei sisalda nimetatud avaldust, on õigustühine.
Komisjon edastab vastulause viivitamata taotluse esitanud asutusele või organile.
2. Kui komisjonile on esitatud vastulause ja kahe kuu jooksul järgneb sellele põhjendatud vastuväide, kontrollib komisjon selle põhjendatud vastuväite vastuvõetavust.
3. Kahe kuu jooksul pärast vastuvõetava põhjendatud vastuväite kättesaamist kutsub komisjon vastuväite esitanud asutust või isikut ja taotluse esitanud asutust või organit osa võtma asjakohasest konsulteerimisest, mis peaks kestma mitte kauem kui kolm kuud. Osutatud tähtaeg algab kuupäevast, mil kutse on huvitatud isikutele elektroonilisel teel esitatud.
Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus või organ alustavad viivitamata sellist asjakohast konsulteerimist. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesoleva peatüki tingimustele. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse see teave ka komisjonile.
Kui huvitatud isikud jõuavad kokkuleppele, edastavad liikmesriigi asutused või selle kolmanda riigi asutused, kus taotlus esitati, komisjonile teabe kõigist asjaoludest, mis võimaldasid kokkuleppele jõuda, sealhulgas vastuväitega seotud taotleja, liikmesriigi asutuste või kolmanda riigi või muu füüsilise ja juriidilise isiku seisukohad.
Olenemata kokkuleppele jõudmisest tuleb komisjoni teavitada ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppemist.
Selle kolme kuu jooksul võib komisjon igal ajal taotleja taotlusel pikendada konsulteerimise tähtaega maksimaalselt kolme kuu võrra.
4. Kui lõikes 3 osutatud konsulteerimise tulemusel muudetakse oluliselt artikli 23 lõike 2 kohaselt avaldatud andmeid, vaatab komisjon asjaolud artikli 23 kohaselt uuesti läbi.
5.Vastulause, põhjendatud vastuväide ja muud seonduvad dokumendid, mis esitatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1–4, koostatakse ühes liidu ametlikus keeles.
Artikkel 25
Vastuväite esitamise alused
1. Artikli 24 lõikes 2 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud lõikes osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles tõendatakse järgmist:
a) artikli 2 lõike 1 punktis 6 ja artiklis 19 osutatud tingimused on täitmata;
b) kavandatud nimetuse registreerimine oleks vastuolus artikliga 31 või 32; või
c) kavandatud nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust, kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 23 lõikega 2 ette nähtud avaldamise kuupäeva.
2. Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.
Artikkel 26
Üleminekuperioodid geograafiliste tähiste kasutamiseks
1. Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada selliste liikmesriigist või kolmandast riigist pärit piiritusjookide puhul, mille nimetus on artikli 18 lõikega 2 vastuolus, jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all toodet turustati, tingimusel et vastavalt artikli 21 lõikele 3 või artiklile 24 esitatakse vastuvõetav selgitus, milles tõendatakse, et nimetuse registreerimine kahjustaks:
a) täiesti identset nime või liitnimetust, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega; või
b) muid registreeritava nimetusega sarnaseid nimesid, millega tähistatakse piiritusjooke, mida on turustatud seaduslikult juba vähemalt viis aastat enne artikli 23 lõike 2 kohast avaldamise kuupäeva.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Ilma et see piiraks artikli 33 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi või lubatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nimetuse kasutamist jätkata, kui on tõendatud, et:
a) lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile kaitsmistaotluse esitamist;
b) lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.
Artikkel 27
Registreerimisotsus
1. Kui komisjon leiab artikli 23 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et registreerimistingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Kui komisjonile ei esitata artikli 24 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon, kohaldamata artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.
3. Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 24 lõikes 3 osutatud asjakohane konsulteerimine, mille tulemusi arvestades komisjon:
a) juhul kui jõuti kokkuleppele, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis on vastu võetud artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 23 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või
b) kui kokkuleppele ei jõutud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Registreerimisaktid ja registreerimisest keeldumise otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Registreerimine tagab geograafilisele tähisele artiklis 18 osutatud kaitse.
Artikkel 28
Tootespetsifikaadi muutmine
1. Õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.
Taotluses kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.
2. Muudatused kiidab heaks liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub.
Kui muutmistaotlused sisaldavad ühte või mitut tootespetsifikaadi muudatust, mis on seotud toote põhiomadustega, muudavad artikli 19 punktis f osutatud seost, sisaldavad piiritusjoogi nimetuse või selle mingi osa muutmist, mõjutab geograafilise piirkonna määratlust või suurendab toote või selle tooraine kaubanduslikke piiranguid, esitab liikmesriik komisjonile heakskiitmiseks muutmistaotluse ja seda kohaldatakse, järgides artiklites 21–27 kehtestatud menetlust.
3. Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.
Artikkel 29
Tühistamine
Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et tühistada kaitstud geograafilise tähise registreerimine, kui:
a) tootespetsifikaadi tingimustele vastavus ei ole tagatud,
b) vähemalt seitsme aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule viidud.
Komisjon võib vastava registreerimise tühistada registreeritud nimetusega turustatava toote tootja taotlusel. Tühistamisel kohaldatakse artikleid 21, 23, 24 ja 27.
Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 30
Piiritusjookide geograafiliste tähiste registreerimine
Komisjon võtab artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud piiritusjookide geograafiliste tähiste avalik ajakohastatav elektrooniline register (edaspidi „register“) ning hallata seda.
Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Kolmandates riikides toodetud piiritusjookide geograafilised tähised, mida kaitstakse liidus liidu osalusega rahvusvahelise lepingu kohaselt, võib kanda registrisse kaitstud geograafiliste tähistena.
Artikkel 31
Homonüümsed geograafilised tähised
1.Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.
2. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksiarvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna selliste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha puhul täpne.
3.Registreeritud homonüümset geograafilist tähist lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.
Artikkel 32
Kaitse alla võtmisest keeldumise konkreetsed põhjused
1.Üldnimeks muutunud nimetust geograafilise tähisena ei kaitsta.
Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimeks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:
a)hetkeolukorda liidus, eelkõige tarbimispiirkondades;
b)asjakohaseid liidu või riigisiseseid õigusakte.
2.Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võiks kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat piiritusjoogi tegeliku olemuse suhtes eksitada.
3. Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui toote valmistamine või vastava piiritusjoogikategooria puhul kohustuslikud valmistamisetapid ei toimu asjaomases geograafilises piirkonnas.
Artikkel 33
Kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vaheline seos
1. Toote kaubamärki, mis sisaldab registris loetletud geograafilist tähist, ei registreerita või see tühistatakse, kui selle kasutamine tingib mõne artikli 18 lõikes 2 osutatud olukordadest.
2.Olenemata geograafilise tähise registreerimisest võib jätkata ühele artikli 18 lõikes 2 osutatud olukorrale vastavat sellise kaubamärgi kasutamist, mida on kas enne geograafilise tähise päritoluriigis kaitse alla võtmise kuupäeva või enne 1. jaanuari 1996 heauskselt taotletud, mis on heauskselt registreeritud või sellisel viisil kasutamisega sisse seatud liidu territooriumil, kui selline võimalus on sätestatud asjaomase õigusega, tingimusel et selle kehtetuks tunnistamiseks või kaotamiseks ei ole ühtegi põhjust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/95/EÜ 17 või nõukogu määrusele (EÜ) nr 207/2009 18 .
Artikkel 34
Rakendamisvolitused olemasolevate geograafiliste tähiste puhul
1.Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt kaitstud piiritusjookide geograafilised tähised automaatselt kaitstud geograafiliste tähistena käesoleva määruse alusel. Komisjon kannab need registrisse.
2. Kui määruse (EÜ) nr 110/2008 lõikes 20 osutatud olemasolevad kaitstud geograafilised tähised ei vasta artikli 2 lõike 1 punktile 6, võib komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist nende kaitse omal algatusel rakendusaktidega tühistada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 35
Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimine
1.Liidu geograafilise piirkonnaga seotud geograafiliste tähiste puhul tagab tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turuleviimist vähemalt üks järgmistest asutustest:
a)artikli 40 lõikes 1 osutatud pädev asutus või
b)toote sertifitseerimisasutusena tegutsev kontrolliasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 19 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses.
Ilma et see piiraks liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kannavad kõnealuse tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kontrollitavad toidukäitlejad.
2.Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud geograafiliste tähiste puhul tagab tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turuleviimist vähemalt üks järgmistest asutustest:
(a)kolmanda riigi määratud pädev avalik-õiguslik asutus või
(b)toote sertifitseerimisasutus.
3.Liikmesriik avalikustab lõikes 1 osutatud asutuste nime ja aadressi ning ajakohastab teavet korrapäraselt.
Komisjon avalikustab lõikes 2 osutatud asutuste nime ja aadressi ning ajakohastab teavet korrapäraselt.
4.Lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti b kohased toote sertifitseerimisasutused peavad vastama Euroopa standardile ISO/IEC 17065:2012 ja olema vastavalt akrediteeritud.
5.Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused, mille ülesanne on kontrollida kaitstud geograafilise tähise vastavust tootespetsifikaatidele, peavad olema objektiivsed ja erapooletud. Nende käsutuses peavad olema erialase ettevalmistusega personal ja vahendid, mis on vajalikud asjaomaste ülesannete täitmiseks.
Artikkel 36
Nimetuse turul kasutamise järelevalve
1.Liikmesriigid teevad käesolevas määruses esitatud nõuetele vastavuse tagamiseks riskianalüüsi alusel kontrolle kaitstud geograafiliste tähiste turul kasutamise selgitamiseks ja võtavad käesoleva peatüki rikkumiste korral kõik vajalikud meetmed.
2.Liikmesriigid teatavad komisjonile selliste artiklis 40 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad kaitstud geograafiliste tähiste turul kasutamise kontrollimise eest. Komisjon avalikustab nende asutuste nimed ja aadressid.
Artikkel 37
Kontrollimiskord ja nõuded, kontrollimise kavandamine ja sellekohane aruandlus
1.Käesoleva määruse artiklitega 35–36 ette nähtud kontrollide puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud menetlusi ja nõudeid.
2.Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 41–43.
3.Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 osutatud aastaaruanded sisaldavad eraldi jaos teavet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise kohta.
Artikkel 38
Delegeeritud volitused
1.Selleks et võtta arvesse määratletud geograafilise piirkonna eripära, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte järgmistes valdkondades:
a)asjaomase geograafilise piirkonna määratlemise lisakriteeriumid ning
b)piirangud ja erandid seoses tootmisega määratletud geograafilises piirkonnas.
2.Selleks et tagada toote kvaliteet ja jälgitavus, võib komisjon artikli 43 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestada tingimused, mille kohaselt võib tootespetsifikaat sisaldada artikli 19 punktis e osutatud pakendamisteavet või artikli 19 punktis h osutatud märgistamise erinõudeid.
3.Tootjate ja toidukäitlejate õiguste ja õigustatud huvide kaitsmiseks võib komisjon artikli 43 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega:
a)määrata kindlaks, millisel juhul võib üksiktootja geograafilise tähise kaitset taotleda;
b)kehtestada tingimused, mida järgida geograafilise tähise kaitse taotluse, riigisisese eelmenetluse, komisjoni kontrollimenetluse, vastuväidete esitamise menetluse, registreeritud nimetuste tootespetsifikaadi muutmis- ja tühistamismenetluste puhul, sealhulgas juhtudel, kus geograafiline piirkond hõlma rohkem kui ühte riiki.
4. Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad tootespetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.
5.Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas juhtudel, kui muudatus puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse nii liikmesriigi kui ka komisjoni heakskiitmist vajavate muutmistaotluste menetlemise tingimused ja eeskirjad.
6.Geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks liikmesriikide rakendatavad vastavad meetmed.
7.Käesoleva peatükiga ettenähtud kontrolli tõhususe tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kõik vajalikud meetmed seoses toidukäitlejate poolt esitatava teabega pädevatele asutustele.
Artikkel 39
Rakendamisvolitused
Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad:
a)tootespetsifikaadi vormi ning sellel esitatava teabe kohta, milles käsitletakse geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelist seost;
b) taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta, sealhulgas taotluste puhul, mis hõlmavad rohkem kui ühe riigi territooriumi;
c)vastuväidete menetlemise, vormi ja esitamise kohta;
d) muutmistaotluste vormi ja esitamise kohta;
e)tühistamismenetluse ja vormi kohta ning tühistamistaotluse esitamise kohta;
f)liikmesriikide teostatavate kontrollide, sealhulgas analüüside kohta.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
IV PEATÜKK
KONTROLLIMINE, TEABEVAHETUS, LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTID
Artikkel 40
Piiritusjookide kontrollimine
1.Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ja määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavuse tagamise eest.
2.Komisjon tagab käesoleva määruse ühtse kohaldamise ning vajaduse korral võtab rakendusaktidega vastu liikmesriikide poolt teostatava haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad seoses käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustustega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 41
Teabevahetus
1.Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabe.
2.Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte vahetatava teabe iseloomu ja liigi kohta.
3.Komisjonile antakse volitused võtta vastu teabevahetuse meetodeid käsitlevad rakendusakte.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 42
Liikmesriikide õigusaktid
1.Kvaliteedipoliitika rakendamisel liikmesriikide territooriumil toodetud piiritusjookide suhtes ja eelkõige registris loetletud geograafiliste tähiste või uute geograafiliste tähiste kaitsmise suhtes võivad liikmesriigid kehtestada rangemad piiritusjookide tootmise, esitlemise ja märgistamise eeskirjad kui II lisas sätestatud, kui need on kooskõlas liidu õigusega.
2.Liikmesriigid ei keela ega piira käesoleva määruse nõuetele vastavate piiritusjookide importi, müüki ega tarbimist.
V PEATÜKK
Volituste delegeerimine, rakendussätted, kehtestuks tunnistamine ja muutmine, ülemineku- ja lõppsätted
1. JAGU
VOLITUSTE DELEGEERIMINE JA RAKENDUSSÄTTED
Artikkel 43
Delegeeritud volituste rakendamine
1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.Õigus võtta vastu artiklites 5, 16, 38, 41 ja artikli 46 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.
3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5, 16, 38, 41 ja artikli 46 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprillil 2016. aastal välja antud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.
5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.Artiklite 5, 16, 38, 41 ja artikli 46 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul nimetatud aktist Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamise järel selle kohta vastuväidet esitanud või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku möödumist komisjonile teada andnud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võidakse seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
Artikkel 44
Komiteemenetlus
1.Komisjoni abistab nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 20 kohaselt asutatud piiritusjoogituru komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
2. jagu
KEHTETUKS TUNNISTAMINE-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 45
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 110/2008 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid määrusele (EÜ) nr 110/2008 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 46
Üleminekumeetmed
1. Määrusega (EÜ) nr 110/2008 kehtestatud nõuetele vastavate ja enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva valmistatud piiritusjookide turuleviimist tohib jätkata kuni varude ammendumiseni.
2. Selleks et hõlbustada üleminekut määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud eeskirjadelt käesolevas määruses sätestatutele, võib komisjon vajaduse korral võtta kolme aasta jooksul pärast kohaldamiskuupäeva delegeeritud õigusaktidega meetmeid käesoleva määruse muutmiseks või sellest erandite tegemiseks.
3. Pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva esitatud kaitse-, muutmis- ja tühistamistaotluste puhul kohaldatakse artikleid 19–23, 28 ja 29.
Tootespetsifikaadi selliste kaitse-, muutmis- või tühistamistaotluste puhul, mis on käesoleva määruse jõustumiskuupäeval alles menetluses, kohaldatakse endiselt määruse (EÜ) nr 110/2008 asjakohaseid sätteid.
Selliste kaitse-, muutmis- ja tühistamistaotluste puhul, mille kohta ei ole käesoleva määruse jõustumiskuupäevaks koonddokumenti ega muutmis- või tühistamistaotlust esitatud, kohaldatakse vastuväite esitamise menetlust käsitlevad sätteid, millele on osutatud artiklites 24–26. Selliste kaitse-, muutmis- ja tühistamistaotluste puhul, mille kohta on käesoleva määruse jõustumiskuupäevaks koonddokument, muutmis- või tühistamistaotlus esitatud, kohaldatakse endiselt määruse (EÜ) nr 110/2008 asjakohaseid sätteid.
4.Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud kaitstud geograafilise tähise puhul avaldab komisjon liikmesriigi taotlusel vastava liikmeriigi esitatud koonddokumendi Euroopa Liidu Teatajas. Koonddokumendi avaldamisega kaasneb tootespetsifikaadi avaldamisviide ja avaldamise puhul ei ole tohi olla kohaldatud vastuväitemenetlust.
Artikkel 47
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates […].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.12.2016
COM(2016) 750 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset
I LISA
TEHNILISED MÕISTED
Artikli 2 lõikes 2 osutatud tehnilised mõisted on järgmised.
1)„Põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol“ – alkoholi sisaldav vedelik, millel on järgmised omadused:
a) organoleptilised omadused: muud maitset peale tootmises kasutatavast toorainest tuleneva maitse ei esine;
b)minimaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: 96,0 %;
c)maksimaalne jääkainete sisaldus:
i)üldine happesus väljendatuna äädikhappe grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,5;
ii)estrite sisaldus väljendatuna etüülatsetaadi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,3;
iii)aldehüüdide sisaldus väljendatuna atseetaldehüüdi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,5;
iv)kõrgemate alkoholide sisaldus väljendatuna isobutüülalkoholi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,5;
v)metanoolisisaldus grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 30;
vi)kuivekstrakti sisaldus grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,5;
vii)lenduvate lämmastikaluste sisaldus väljendatuna lämmastiku grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,1;
viii)furfuroolisisaldus: allpool avastamisläve.
2)„Põllumajandusliku päritoluga destillaat“ – alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud aluslepingu I lisas nimetatud põllumajandustoodete destilleerimisel pärast alkoholkäärimist, kuid millel puuduvad etüülalkoholi või piiritusjoogi omadused, säilinud on aga valmistamisel kasutatud tooraine lõhn ja maitse.
Kasutatud toorainetele viitamisel peab destillaat olema saadud ainult nimetatud toorainetest.
3)„Magustamine“ – piiritusjookide valmistamisel ühe või mitme järgmise saaduse kasutamine:
a)poolvalge suhkur, valge suhkur, ekstra valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoosisiirup, suhkrulahus, invertsuhkrulahus, invertsuhkrusiirup, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 2001/111/EÜ 1 ;
b)rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre, värske viinamarjavirre;
c)kõrvetatud suhkur, mis on saadud ainult sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;
d)mesi, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ 2 ;
e)jaanileivapuusiirup;
f)muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui punktides a–e osutatud toodetel.
4)„Alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine.
5)„Vee lisamine“ – piiritusjookidele valmistamisel destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud vee lisamine. Vee lisamine on lubatud tingimusel, et selle kvaliteet on kooskõlas nõukogu direktiiviga 98/83/EÜ 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ 4 ning et piiritusjoogi alkoholisisaldus vastab pärast lisamist endiselt sellistele minimaalse mahuprotsentidele, mis on ette nähtud asjaomase piiritusjoogi kategooria all.
6)„Segamine“ – kahe või enama sama kategooria piiritusjoogi ühendamine, kui nende koostises on ainult vähese tähtsusega erinevused, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:
a)valmistusmeetod;
b)kasutatud destillaatorid;
c)laagerdusaeg;
d)tootmise geograafiline piirkond.
Sel viisil saadud piiritusjook kuulub segamiseks võetud piiritusjookidega samasse kategooriasse.
7)„Laagerdamine“ – teatavate reaktsioonide loomulik arenemisprotsess vastavates mahutites, et kõnealune piiritusjook omandaks varem puudunud organoleptilised omadused.
8)„Lõhna- ja maitseained“ – lõhna- ja maitseained nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a.
9)„Lõhna- ja maitseühend“ – lõhna- ja maitseühend nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b.
10)„Looduslik lõhna- ja maitseühend“ – looduslik lõhna- ja maitseühend nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c.
11)„Lõhna- ja maitsepreparaat“ – lõhna- ja maitsepreparaat nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis d.
12)„Teised lõhna- ja maitseained“ – teised lõhna- ja maitseained nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis h.
13)„Toiduvärvid“ – toiduvärvid nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 5 I lisa punktis 2.
14)„Värvimine“ – piiritusjoogi valmistamine, lisades üht või mitut määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvi.
15)„Alkoholisisaldus mahuprotsentides“ – tootes sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu lahuse mahu suhe temperatuuril 20 °C.
16)„Lenduvate ainete sisaldus“ – piiritusjoogis sisalduvate etüülalkoholist ja metanoolist erinevate lenduvate ainete kogus, mis on saadud ainult destilleerimise tulemusena, kasutatud tooraine ühekordsel või korduval destilleerimisel.
17)„Pakend“ – kaitsvad ümbrised, pappkarbid, kastid, konteinerid ja pudelid, mida kasutatakse piiritusjookide transpordil või müügil.
II LISA
I OSA
Piiritusjookide kategooriad
1. Rumm
a)Rumm on:
i)piiritusjook, mis on saadud ainult roosuhkru töötlemisel tekkivast melassist või siirupist või suhkruroomahla enda alkoholkääritamisel ja destilleerimisel ning mille alkoholisisaldus on alla 96 mahuprotsendi, kusjuures nimetatud destillaadil on märgatavad rummile iseloomulikud organoleptilised omadused;
ii)ainult suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel saadud piiritusjook, millel on rummile iseloomulik aroom ja milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi. Selle piiritusjoogi turule viimisel võib müüginimetusele „rumm“ lisada täpsustava sõna „põllumajanduslik“, millel on juures Prantsusmaa ülemeredepartemangude ja Madeira autonoomse piirkonna mis tahes registreeritud geograafilised tähised.
b)Rummi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Rumm ei ole maitsestatud.
e)Rummile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
f)Sõna „traditionnel“ võib lisada kõnealuses kategoorias registreeritud geograafilisele tähisele, kui rumm on valmistatud alla 90mahuprotsendilisest destillaadist, mis on saadud ainult tootmispaigast pärinevast toormaterjalist pärast selle alkoholkäärimist. Sellise rummi lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi ja rumm ei ole magustatud. Sõna „traditionnel“ kasutamine ei takista kasutamast väljendeid „suhkru tootmisel saadud“ või „põllumajanduslik“, mida võib lisada müüginimetusele „rumm“, millele on lisatud geograafiline tähis vastavalt punkti a alapunktile ii.
See säte ei mõjuta mingil juhul sõna „traditionnel“ kasutamist selle kategooria alla kuuluvate toodete puhul vastavalt nende enda erikriteeriumidele.
2. Whisky ehk whiskey
a)Whisky ehk whiskey on piiritusjook, mis on saadud üksnes kõikide järgmiste tootmisetappide teostamisel:
i)linnastatud teraviljast valmistatud meski destilleerimisel koos teiste teraviljade tervete teradega või ilma, mida on:
–suhkrustatud selles sisalduva linnasediastaasi abil koos teiste looduslike ensüümidega või ilma;
–pärmi abil kääritatud;
ii)destilleerimisel või korduval destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 94,8 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on kasutatud toorainest tulenev lõhn ja maitse;
iii)viimase destillaadi vähemalt kolmeaastasel laagerdumisel kuni 700liitristes puuvaatides.
Viimane destillaat, millele võib lisada ainult vett ja karamelli (värvimiseks), säilitab punktides i, ii ja iii nimetatud tootmisprotsessis saadud värvuse, lõhna ja maitse.
b)Whisky ehk whiskey minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 54 tähenduses.
d)Whisky ehk whiskey ei ole magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli.
3. Teraviljast valmistatud piiritusjook
a)Teraviljast valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on saadud ainult tervetest teradest kääritatud teraviljameski destilleerimisel ja millel on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.
b)Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 37 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Teraviljast valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
e)Teraviljast valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
f)Teraviljast valmistatud piiritusjoogi nimetusele võib lisada müügitutvustuse „teraviljabrändi” („grain brandy”), kui jook on saadud kääritatud täistera teraviljameski destilleerimise teel alkoholisisalduseni kuni 95 mahuprotsenti ja selles on säilinud kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.
4. Veinist valmistatud piiritusjook
a)Veinist valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)jook on saadud ainult veini või destilleerimiseks kangendatud veini destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti või veinidestillaadi korduval destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;
ii)lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi;
iii)joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi;
b)Veinist valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.
e)Veinist valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
f)Kui veinist valmistatud piiritusjooki on laagerdatud, võib jätkata selle turule laskmist nimetuse „veinist valmistatud piiritusjook“ all, tingimusel et seda on laagerdatud 5. kategoorias määratletud piiritusjookidele ettenähtud aja jooksul või kauem.
5. Brandy ehk Weinbrand
a)Brandy ehk Weinbrand on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)jook on saadud veinist valmistatud piiritusjoogist, millele on või ei ole lisatud alkoholisisalduseni kuni 94,8 mahuprotsenti destilleeritud veinidestillaati, tingimusel et nimetatud destillaadi sisaldus ei ületa 50 % valmistoote alkoholisisaldusest;
ii)jook on vähemalt ühe aasta laagerdunud tammepuust mahutites või vähemalt kuus kuud alla 1 000liitristes tammepuuvaatides;
iii)lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi ning jook on saadud ainult kasutatud tooraine destilleerimisel või korduval destilleerimisel;
iv)joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi;
b)Brandy ehk Weinbrand’i minimaalne alkoholisisaldus on 36 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.
e)Brandy’le ehk Weinbrand’ile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
a)Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)jook on saadud ainult viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel ja otsesel veeaurudestilleerimisel või destilleerimisel pärast vee lisamist;
ii)joogi pressimisjääkidele võib lisada järelejäänud pära, mille kogus ei ületa 25 kg 100 kg pressimisjääkide kohta;
iii)pärast saadud alkoholi kogus ei ületa 35 % valmistoote alkoholikogusest;
iv)joogi destilleerimine toimub viinamarjade pressimisjääkidega alla 86 mahuprotsendi juures;
v)joogi korduv destilleerimine on lubatud sama alkoholisisalduse juures;
vi)lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 140 grammi ning maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.
b)Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.
e)Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
7. Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
a)Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)jook on saadud ainult puuviljade (välja arvatud viinamarjad) pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel alla 86mahuprotsendilise alkoholisisalduse juures;
ii)lenduvate ainete minimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi;
iii)maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 500 grammi;
iv)vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 7 grammi luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul;
v)korduv destilleerimine punktis i kohase alkoholisisalduse juures on lubatud.
b)Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus peab olema 37,5 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
e)Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
f)Müüginimetus koosneb puuvilja nimest, millele järgnevad sõnad „pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook“. Kui kasutatakse erinevate puuviljade pressimisjääke, on müüginimetus „puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook“.
8. Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy
a)Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy on piiritusjook, mis on valmistatud ainult kuivatatud viinamarjasortide 'Corinth Black' või 'Moscatel of the Alexandria' ekstrakti alkoholkäärimissaaduse destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 94,5 mahuprotsendi, nii et nimetatud destillaadil on säilinud kasutatud tooraine lõhn ja maitse.
b)Rosinatest valmistatud piiritusjoogi ehk raisin brandy minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy ei ole maitsestatud.
e)Rosinatest valmistatud piiritusjoogile ehk raisin brandy’le võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
9. Puuviljadest valmistatud piiritusjook
a)Puuviljadest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)jook on valmistatud ainult rohke viljalihaga, luuseemnetega või ilma luuseemneteta puuviljade, marjade või köögiviljade või nendest saadud virde kääritamisel ja destilleerimisel;
ii)jook on destilleeritud alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi ja destillaadil on destilleeritavast toorainest tulenev lõhn ja maitse;
iii)lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;
iv)luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta 7 grammi.
b)Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.
i) Alljärgnevalt osutatud puuviljadest valmistatud piiritusjookide maksimaalne metanoolisisaldus peab siiski olema 1 200 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta:
–ploom (Prunus domestica L.),
–mirabell (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.),
–ploom sordist 'Quetsch' (Prunus domestica L.),
–aedõun (Malus domestica Borkh.),
–pirn (Pyrus communis L.), välja arvatud sordi 'Williams' pirnid (Pyrus communis L. cv 'Williams'),
–vaarikas (Rubus idaeus L.),
–põõsasmurakas (Rubus fruticosus auct. aggr.),
–aprikoos (Prunus armeniaca L.),
–virsik (Prunus persica (L.) Batsch);
ii)Lisaks peab alljärgnevalt osutatud puuviljadest valmistatud piiritusjookide maksimaalne metanoolisisaldus olema 1 350 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta:
–sordi 'Williams' pirnid (Pyrus communis L. cv 'Williams'),
–punane sõstar (Ribes rubrum L.),
–must sõstar (Ribes nigrum L.),
–hariliku pihlaka marjad (Sorbus aucuparia L.),
–musta leedri viljad (Sambucus nigra L.),
–küdooniad (Cydonia oblonga Mill.),
–kadakamarjad (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).
c)Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
d)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
e)Puuviljadest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
f)Puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi müüginimetus on „kange alkohoolne jook“, mis asub puuvilja, marja või köögivilja nimetuse järel, näiteks: kirssidest valmistatud kange alkohoolne jook ehk kirsch, ploomidest valmistatud kange alkohoolne jook ehk slivovits, mirabellidest, virsikutest, õuntest, pirnidest, aprikoosidest, viigimarjadest, tsitrusviljadest või viinamarjadest valmistatud kange alkohoolne jook või muud puuviljadest valmistatud kanged alkohoolsed joogid.
Neid võib koos puuvilja nimega tähistada ka nimetusega wasser.
Puuvilja nimetus võib müüginimetusena asendada sõna „piiritusjook“, millele eelneb puuvilja nimetus, järgmiste puuviljade või marjade puhul:
–mirabell (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.),
–ploom (Prunus domestica L.),
–ploom sordist 'Quetsch' (Prunus domestica L.),
–maasikapuu vili (Arbutus unedo L.),
–õunad sordist 'Golden Delicious'.
Kui valitseb oht, et üks neist müüginimetustest ei ole lõpptarbijale hõlpsasti mõistetav, kasutatakse märgistamisel sõna „piiritusjook“, millele võib lisada selgituse.
g)Nime Williams võib kasutada ainult sordi 'Williams' pirnidest valmistatud piiritusjoogi müümisel.
h)Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ või vastavalt „köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ all. Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.
10. Õuntest valmistatud piiritusjook ja pirnidest valmistatud piiritusjook
a)Õuntest valmistatud piiritusjook ja pirnidest valmistatud piiritusjook on piiritusjoogid, mis vastavad järgmistele tingimustele:
i)joogid on valmistatud ainult õuna- või pirnisiidri destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, nii et destillaadil on puuviljadest tulenev lõhn ja maitse;
ii)lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;
iii)maksimaalne metanoolisisaldus joogis ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.
b)Õuntest valmistatud piiritusjoogi ja pirnidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Õuntest valmistatud piiritusjook ega pirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
e)Õuntest valmistatud piiritusjoogile ja pirnidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
11. Meest valmistatud piiritusjook
a)Meest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)jook on toodetud ainult meemeski kääritamise ja destilleerimise teel;
ii)jook on destilleeritud alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, nii et destillaadil on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.
b)Meest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Meest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
e)Meest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
f)Meest valmistatud piiritusjooki võib magustada ainult meega.
12. Hefebrand
a)Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult veini või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
b)Hefebrand’i ehk käärimissettest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
e)Hefebrand’ile ehk käärimissettest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
f)Müüginimetusele Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook lisatakse kasutatud tooraine nimetus.
13. Bierbrand ehk au de vie de bière
a)Bierbrand ehk eau de vie de bière on piiritusjook, mis on saadud ainult värske õlle otsedestilleerimisel normaalrõhul alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, nii et destillaadil on õllest tulenevad organoleptilised omadused.
b)Bierbrand’i ehk eau de vie de bière’i minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Bierbrand ehk eau de vie de bière ei ole maitsestatud.
e)Bierbrand’ile ehk eau de vie de bière’ile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
14. Topinambur
a)Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult maapirni (Helianthus tuberosus L.) mugulate kääritamisel ja destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
b)Topinambur’i ehk maapirnidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
c)Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
d)Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritujook ei ole maitsestatud.
e)Topinambur’ile ehk maapirnidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.
15. Viin
a)Viin on piiritusjook, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mis on saadud pärmi abil kääritades kas
–kartulist või teraviljast või mõlemast,
–muust põllumajanduslikust toorainest,
mis on destilleeritud ja/või rektifitseeritud, et valikuliselt vähendada kasutatud toorainete ja käärimisel moodustunud kõrvalsaaduste organoleptilisi omadusi.
Sellele protsessile võib joogile eriliste organoleptiliste omaduste andmiseks järgneda korduv destilleerimine ja/või töötlemine asjakohaste abiainetega, muu hulgas filtreerimine läbi aktiivsöe.
Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide hulk vastama I lisa punktis 1 sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta.
b)Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Ainsate lõhna- ja maitseainetena on lubatud lisada kääritatud toorainest saadud destillaadis sisalduvaid looduslikke lõhna- ja maitseühendeid. Lisaks võib tootele anda erilisi organoleptilisi omadusi, mis ei anna domineerivat maitset.
d)Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult kartulitest või teraviljast, kasutatakse nimetust „… toodetud“, mille ette on lisatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus.
16. Leotamise ja destilleerimise teel saadud piiritusjook (nimetusele eelneb puuvilja nimetus)
a)Leotamise ja destilleerimise teel saadud piiritusjook (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) on piiritusjook, mis vastab järgmistele omadustele:
i)jook on toodetud punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade või marjade kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest või marjadest või nende segust valmistatud piiritust või destillaati, ja kääritamisele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;
ii)mis on valmistatud järgmistest puuviljadest või marjadest:
– põõsasmurakas (Rubus fruticosus auct. aggr.),
– maasikas (Fragaria spp.),
– mustikas (Vaccinium myrtillus L.),
– vaarikas (Rubus idaeus L.),
– punane sõstar (Ribes rubrum L.),
– lumi-karusmari (Ribes niveum Lindl.),
– must sõstar (Ribes nigrum L.),
– laukaploom (Prunus spinosa L.),
– hariliku pihlaka mari (Sorbus aucuparia L.),
– aedpihlaka mari (Sorbus domestica L.),
– teravalehise iileksi ja dahoon-iileksi mari (Ilex aquifolium ja Ilex cassine L.),
– vahtralehise pihlaka mari (Sorbus torminalis (L.) Crantz),
– musta leedri vili (Sambucus nigra L.),
– karusmari (Ribes uva-crispa L. syn. Ribes grossularia),
– jõhvikas (Vaccinium L. alamperekond Oxycoccus),
– harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea L.),
– kännasmustikas (Vaccinium corymbosum L.),
– hariliku astelpaju mari (Hippophae rhamnoides L.),
– koer-kibuvitsa mari (Rosa canina L.),
– rabamurakas (Rubus chamaemorus L.),
– harilik kukemari (Empetrum nigrum L.),
– soomurakas (Rubus arcticus L.),
– harilik mürt (Myrtus communis L.),
– banaan (Musa spp.),
– granadill (Passiflora edulis Sims),
– ambarella (Spondias dulcis Sol. ex Parkinson),
– kollane mombin (Spondias mombin L.),
– kreeka pähkel (Juglans regia L.),
– sarapuupähkel (Corylus avellana L.),
– hariliku kastani vili (Castanea sativa L.),
– tsitrusviljad (Citrus spp. L.),
– kaktusvili (Opuntia ficus-indica).”
b)Leotamise ja destilleerimise teel saadud piiritusjoogi (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Leotamise ja destilleerimise teel saadud piiritusjook (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) ei ole maitsestatud.
d)Leotamise ja destilleerimise teel saadud piiritusjoogi (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) märgistamisel ja esitlemisel peavad sõnad „leotamise ja destilleerimise teel saadud“ olema esitlemisel või märgistamisel samas kirjatüübis, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „piiritusjook (ja sellele eelnev puuvilja nimetus)“ ning olema sellega samal nägemisväljal, ja pudelitel peab see olema eesmisel märgisel.
17. Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
a)Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite või muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
b)Geist’i (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei ole maitsestatud.
18. Emajuurepiiritusjook
a)Emajuurepiiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud emajuure destillaadist, mis omakorda on saadud emajuure juurte kääritamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi lisamisega või ilma selleta.
b)Emajuurepiiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Emajuurepiiritusjook ei ole maitsestatud.
19. Kadakamarjadega maitsestatud piiritusjoogid
a)Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).
b)Kadakamarjamaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
c)Lisaks võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate või aromaatseid taimi või nende osi, kuid kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.
d)Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid võivad kanda müüginimetusi Wacholder või genebra.
20. Gin
a)Gin on kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on saadud organoleptiliselt sobiva põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L.).
b)Gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Gin'i valmistamiseks võib kasutada ainult lõhna- ja maitseühendeid või lõhna- ja maitsepreparaate, nii et kadakamarjamaitse on ülekaalus.
d)Nimetusele „gin“ võib lisada sõna „dry“, kui toode ei sisalda magusainelisandit rohkem kui 0,1 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
21. Destilleeritud gin
a)Destilleeritud gin on:
i)kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on saadud ainult organoleptiliselt sobivast ja kindlaksmääratud kvaliteediga põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, selle korduval destilleerimisel traditsiooniliselt ainult gin'i tarbeks kasutatavas destillaatoris kadaka- (Juniperus communis L.) ja muude taimede marjadega, tingimusel et kadakamarja maitse on ülekaalus, või
ii)saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel; destilleeritud gin’i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.
b)Destilleeritud gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Gin, mis on saadud lihtsalt essentside või maitseainete lisamisega toidutoormest valmistatud etüülalkoholile, ei ole „destilleeritud gin“.
d)Nimetusele „destilleeritud gin“ võib lisada sõna „dry“, kui toode ei sisalda magusainelisandit rohkem kui 0,1 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
22. London gin
a)Destilleeritud gin’i üks tüüp on London gin:
i)mis on saadud ainult põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja mille maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on kuni 5 grammi; London gin'i maitse saadakse ainult etüülalkoholi korduval destilleerimisel traditsioonilistes destillaatorites looduslike taimematerjalidega;
ii)mille destillaadi alkoholisisaldus on vähemalt 70 mahuprotsenti;
iii)põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi täiendaval lisamisel peab see vastama I lisa punktis 1 loetletud nõuetele, kuid selle maksimaalne metanoolisisaldus ei tohi ületada 5 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta;
iv)mis ei sisalda magusaineid suhkrusisaldusega rohkem kui 0,1 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta ega värvaineid;
v)mis ei sisalda mis tahes muid lisaaineid peale vee.
b)London gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Nimetusele „London gin“ võib lisada sõna „dry“.
23. Köömnemaitselised piiritusjoogid
a)Köömnemaitselised piiritusjoogid saadakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel hariliku köömnega (Carum carvi L.).
b)Köömnemaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
c)Lisaks võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid, kuid köömnemaitse peab seejuures olema ülekaalus.
24. Akvavit ehk aquavit
a)Akvavit ehk aquavit on köömne või tilliseemnemaitseline piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja mida on maitsestatud taime või vürtsidestillaadiga.
b)Akvavit’i ehk aquavit’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Lisaks võib kasutada looduslikke lõhna- ja maitseühendid ning lõhna- ja maitsepreparaate, kuid valdavalt peab nende jookide maitse tulenema hariliku köömne (Carum carvi L.) või tilliseemnete (Anethum graveolens L.) destillaadist, kusjuures keelatud on eeterlike õlide kasutamine.
d)Mõruained ei tohi maitses selgelt domineerida; kuivekstrakti sisaldus 100 milliliitri kohta ei tohi olla rohkem kui 1,5 grammi.
25. Aniisimaitselised piiritusjoogid
a)Aniisimaitselisi piiritusjooke saadakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel tähtaniisi (Illicium verum Hook f.), aniisi (Pimpinella anisum L.), apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) või mõne teise sama põhilist aromaatset koostisosa sisaldava taime ekstraktiga, kusjuures kasutatakse ühte järgmistest töötlusviisidest või nende kombinatsiooni:
i)leotamine või destilleerimine;
ii)alkoholi korduv destilleerimine eelnimetatud taimede seemnete või muude taimeosadega;
iii)aniisimaitseliste taimede destilleeritud looduslike ekstraktide lisamine.
b)Aniisimaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Aniisimaitseliste piiritusjookide valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
d)Kasutada võib ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatseid seemneid, kuid aniisimaitse peab olema ülekaalus.
26. Pastis
a)Pastis on aniisimaitseline piiritusjook, mis sisaldab ka lagritsajuure (Glycyrrhiza spp.) looduslikke ekstrakte, samuti nii „halkoonide“ nime all tuntud värvaineid kui ka glütsürritsiinhapet, mille minimaalne ja maksimaalne sisaldus ühe liitri kohta peab olema vastavalt 0,05 ja 0,5 grammi.
b)Pastis'i minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.
c)Pastis'i valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
d)Pastis'i suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on alla 100 grammi ühe liitri kohta ning minimaalne ja maksimaalne anetoolisisaldus vastavalt 1,5 ja 2 grammi ühe liitri kohta.
27. Pastis de Marseille
a)Pastis de Marseille on pastis, mille anetoolisisaldus ühe liitri kohta on 2 grammi.
b)Pastis de Marseille minimaalne alkoholisisaldus on 45 mahuprotsenti.
c)Pastis de Marseille valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
28. Anis
a)Anis on aniisimaitseline piiritusjook, mille iseloomulik maitse tuleneb ainult aniisist (Pimpinella anisum L.) või tähtaniisist (Illicium verum Hook f.) või apteegitillist (Foeniculum vulgare Mill.).
b)Anis'i minimaalne alkoholisisaldus on 37 mahuprotsenti.
c)Anis'i valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
29. Destilleeritud aniis
a)Destilleeritud anis on anis, mis sisaldab 28. kategooria punktis a osutatud seemnetega ja geograafiliste tähiste puhul mastiksipistaatsia ja teiste aromaatsete taimede seemnetega destilleeritud alkoholi, tingimusel et selline alkohol moodustab destilleeritud anis'i alkoholisisaldusest vähemalt 20 mahuprotsenti.
b)Destilleeritud anis'i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
c)Destilleeritud anis'i valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
30. Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter
a)Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega.
b)Mõrumaitselise piiritusjoogi ehk bitter’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Mõrumaitselist piiritusjooki ehk bitter’it võib samuti müüa nimetusega „amer“ või „bitter“ kas koos mõne täiendiga või ilma.
31. Maitsestatud viin
a)Maitsestatud viin on viin, millele on antud tooraine maitsest erinev ülekaalus olev maitse.
b)Maitsestatud viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
c)Maitsestatud viina võib magustada, sama liiki jookidega segada, maitsestada, laagerdada või värvida.
d)Maitsestatud viina võib müüa ka nimetuse all, mis sisaldab mis tahes ülekaalus oleva maitse nimetust koos sõnaga „viin“.
32. Liköör
a)Liköör on piiritusjook,
i)mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on
–70 grammi liitri kohta kirsilikööride puhul, mis sisaldavad ainult kirssidest saadud etüülalkoholi;
–80 grammi liitri kohta emajuure- või samalaadsete likööride puhul, mille valmistamisel on lõhnaainena kasutatud ainult emajuurt või samalaadseid taimi;
–100 grammi liitri kohta kõigil muudel juhtudel;
ii)mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või selle destillaadist või ühe või mitme piiritusjoogi või sama liiki piiritusjookide segust, mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.
b)Likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Likööri valmistamisel võib kasutada lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate. Järgmiste likööride valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate:
i)liköörid, mis on valmistatud järgmistest puuviljadest või marjadest:
–must sõstar,
–kirss,
–vaarikas,
–mooruspuu mari,
–mustikas,
–tsitrusviljad,
–rabamurakas,
–mesimurakas,
–jõhvikas,
–pohl,
–astelpaju mari,
–ananass;
ii)liköörid, mis on valmistatud järgmistest taimedest:
–piparmünt,
–emajuur,
–aniis,
–puju,
–harilik koldrohi.
d)Liidus toodetud likööride esitlemisel võib kasutada järgmisi liitnimetusi juhul, kui vastavalt väljakujunenud tootmismeetoditele kasutatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi:
–prune brandy,
–orange brandy,
–apricot brandy,
–cherry brandy,
–solbaerrom, ehk mustsõstrarumm.
Nende likööride märgistamisel ja esitlemisel tuleb liitnimetus kirjutada märgistamisel ja esitlemisel samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega ning sõna „liköör“ tuleb kirjutada nimetuse vahetusse lähedusse vähemalt sama suurte tähtedega. Kui alkohol ei ole saadud märgitud piiritusjoogist, tuleb selle päritolu märkida märgistamisel liitnimetuse ja sõnaga „liköör“ samale nägemisväljale, kas nimetades põllumajandusliku päritoluga alkoholi liiki või sõnadega „toodetud põllumajandusliku päritoluga alkoholist“ või „tootmisel on kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi“.
33. Crème de (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
a)Nimetust „crème de“ (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) kasutatakse likööride puhul, välja arvatud piimasaaduste puhul, mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 250 grammi liitri kohta.
b)Crème de (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Selle piiritusjoogi suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
d)Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
34. Crème de cassis
a)Crème de cassis on mustasõstraliköör, mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on vähemalt 400 grammi liitri kohta.
b)Crème de cassis’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Crème de cassis’i suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
d)Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
35. Guignolet
a)Guignolet' on liköör, mis on saadud kirsside leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis.
b)Guignolet' minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Guignolet’ suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
d)Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
36. Punch au rhum
a)Punch au rhum on liköör, mille alkoholisisaldus tuleneb ainult rummist.
b)Punch au rhum’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Punch au rhum’i suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
d)Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör“.
37. Sloe gin
a)Sloe gin on liköör, mille valmistamiseks on laukaploome leotatud gin’is ja millele võib olla lisatud laukaploomi mahla.
b)Sloe gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.
c)Sloe gin'i valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
d)Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör“.
38. Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk Pacharán
Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk Pacharán on piiritusjook:
a) mis on valdavalt laukaploomi maitsega ja saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis leotatud laukaploomidest (Prunus spinosa L.), millele võib olla lisatud aniisi looduslikku ekstrakti või aniisi destillaati;
b) mille minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti;
c) mille tootmisel on kasutatud vähemalt 125 grammi laukaploome lõpptoote liitri kohta;
d) mille suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 80–250 grammi lõpptoote liitri kohta;
e) mille organoleptilised omadused, värvus ja maitse on tingitud üksnes kasutatud puuviljast ja aniisist.
Nimetust „Pacharán“ võib kasutada müüginimetusena üksnes siis, kui toode on toodetud Hispaanias. Kui toode on valmistatud väljaspool Hispaaniat, võib nimetust „Pacharán“ kasutada ainult müüginimetuse „laukaploomimaitseline piiritusjook“ täiendina, tingimusel et järgnevad sõnad: „toodetud…“, millele järgneb selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus toode on toodetud.
39. Sambuca
a)Sambuca on värvitu aniisimaitseline liköör, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)jook sisaldab aniisi (Pimpinella anisum L.), tähtaniisi (Illicium verum L.) või muude maitsetaimede destillaate;
ii)joogi minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 370 grammi liitri kohta;
iii)joogi loodusliku anetooli sisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta.
b)Sambuca minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
c)Sambuca suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
d)Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör“.
40. Maraschino, Marrasquino ehk Maraskino
a)Maraschino, marrasquino ehk maraskino on värvitu liköör, mille maitse ja lõhn saadakse marasca kirsside destillaadist või kirsside või nende osade põllumajandusliku päritoluga alkoholis leotamise tulemusena ning mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 250 grammi liitri kohta.
b)Maraschino, marrasquino ehk maraskino minimaalne alkoholisisaldus on 24 mahuprotsenti.
c)Maraschino, marrasquino või maraskino suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
d)Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.
41. Nocino
a)Nocino on liköör, mille maitse ja lõhn saadakse peamiselt tervete roheliste kreeka pähklite (Juglans regia L.) leotamise või destilleerimise teel ning mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 100 grammi liitri kohta.
b)Nocino minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
c)Nocino suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
d)Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör“.
42. Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat
a)Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusest ja mille koostisse kuulub kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
b)Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i minimaalne alkoholisisaldus on 14 mahuprotsenti.
c)Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
43. Munasisaldusega liköör
a)Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusjoogist ning mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
b)Munasisaldusega likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
44. Mistrà
a)Mistrà on aniisimaitseline või loodusliku anetooli maitseline värvitu piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)joogi anetoolisisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta;
ii)jook võib sisaldada ka maitsetaimede destillaati;
iii)jook ei sisalda lisatud suhkrut.
b)Mistrà minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti ja selle maksimaalne alkoholisisaldus on 47 mahuprotsenti.
c)Mistrà valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
45. Väkevä glögi ehk spritglögg
a)Väkevä glögi ehk spritglögg on piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseainetega, kasutades ühte järgmistest meetoditest: leotamine või destilleerimine, alkoholi korduv destilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega, nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine või nende meetodite kombinatsioon.
b)Väkevä glögi ehk spritglögg’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
c)Kasutada võib ka lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate või muid lõhna- ja maitseaineid, kuid eespool osutatud vürtside maitse peab olema ülekaalus.
d)Lõppsaadus ei sisalda rohkem kui 50 % veini või veinitooteid.
46. Berenburg ehk Beerenburg
a)Berenburg ehk Beerenburg on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:
i)jook on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist;
ii)jook on valmistatud puuviljade või taimede või nende osade leotamisel;
iii) jook sisaldab erilise lõhna- ja maitseaine destillaadina emajuurt (Gentiana lutea L.), kadakamarju (Juniperus communis L.) ja loorberilehti (Laurus nobilis L.);
iv)joogi värvus varieerub helepruunist tumepruunini;
v)jook võib olla magustatud kuni 20 grammini liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus.
b)Berenburg'i või Beerenburg'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
c)Berenburg'i või Beerenburg'i valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
47. Mee- ehk mõdunektar
a)Mee- ehk mõdunektar on piiritusjook, mis on saadud kääritatud meemeski ning mee destillaadi ja/või põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel ning selle segu, mis sisaldab vähemalt 30 mahuprotsenti kääritatud meemeskit, maitsestamisel.
b)Mee- ehk mõdunektari minimaalne alkoholisisaldus on 22 mahuprotsenti.
c)Mee- ehk mõdunektari valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate, tingimusel et mee maitse on ülekaalus.
d)Mee- ehk mõdunektarit võib magustada ainult meega.
II OSA
Muid kui I osas loetletud piiritusjooke hõlmavad eeskirjad
1. Rum-Verschnitt’i valmistatakse Saksamaal ning see on saadud rummi segamisel alkoholiga, kusjuures vähemalt 5 % lõppsaaduse alkoholisisaldusest peab tulenema rummist. Rum-Verschnitt’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti. Rum-Verschnitt’i nimetusega toote märgistamisel ja esitlemisel peab sõna „Verschnitt“ olema kirjelduses, esitlemisel või märgistamisel sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „Rum“ ning olema sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel märgisel. Kõnealuse toote müüginimetus on „piiritusjook“. Kui toodet müüakse väljaspool Saksamaad, peab etiketile olema märgitud selle alkoholikoostis.
2. Slivovice’t valmistatakse Tšehhi Vabariigis ja see saadakse, lisades ploomidestillaadile enne viimast destilleerimist põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, nii et vähemalt 70 % lõpptootes sisalduvast alkoholist peab tulenema ploomidestillaadist. Kõnealuse toote müüginimetus on „piiritusjook“. Lisada võib nimetuse slivovice, kui see on eesmisel etiketil müüginimetusega samas vaateväljas. Kui slivovice't müüakse väljaspool Tšehhi Vabariiki, peab etiketile olema märgitud selle alkoholikoostis. Käesolev säte ei piira nimetuse slivovitz kasutamist puuviljadest valmistatud piiritusjookide puhul vastavalt käesoleva lisa I osa 9. kategooriale.
