EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.11.2016

COM(2016) 708 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
Hispaania taotlus – EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana automotive

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF“) rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus“).

2.21. juunil 2016 esitas Hispaania taotluse EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana autotööstus, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega 2 NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Hispaanias NUTS 2. tasandi piirkonnas Comunidad Valenciana (ES52).

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Hispaania ametiasutused esitasid taotluse EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana autotööstus 21. juunil 2016, s.t 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist samal kuupäeval ja palus Hispaania ametiasutustelt lisateavet 5. juulil 2016. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 8. novembril 2016.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad

5.Taotlus esitati, sest NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas majandussektoris koondati NUTS 2. tasandi piirkonnas Comunidad Valenciana (ES52) 250 töötajat.

Sekkumiskriteeriumid

6.Hispaania ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 2 kohase sekkumiskriteeriumi alusel, millega tehakse erand artikli 4 lõike 1 punktist b, mille kohaselt on toetuse saamise tingimus vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul ettevõtetes, mis tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas. NUTS 2. tasandi piirkonnas Comunidad Valenciana (ES52) koondati kokku 250 töötajat.

7.Taotluse aluseks olev üheksakuuline vaatlusperiood on ajavahemik alates 30. juunist 2015 kuni 30. märtsini 2016.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Kõik vaatlusperioodil aset leidnud koondamised on arvestatud alates töölepingu tegeliku lõpetamise või selle kehtivuse lõppemise kuupäevast.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

9.Rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid on kokku 250.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

10.Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumisest tingitud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Hispaania, et Euroopa autotööstus on viimasel kümnendil kaotanud märkimisväärse turuosa.

11.Kui absoluutarvestuses vähenes EL 27 mootorsõidukite tootmine 2015. aastal võrreldes 2006. aastaga 0,5 miljoni ühiku võrra (2006. aastal toodeti 18,7 miljonit ühikut, 2015. aastal aga 18,2 miljonit ühikut) ehk –2,8 %, siis kogu maailmas, sealhulgas eriti Hiinas, aga ka teistes Kagu-Aasia riikides, kasvas tootmine 31,1 % (2006. aastal toodeti 69,2 miljonit ühikut, 2015. aastal aga 90,9 miljonit ühikut) 6 .

12.Alloleval graafikul kirjeldatakse ELi turuosa vähenemist sõiduautode segmendis alates 2000. aastast kuni 2013. aastani. ELi turuosa kahanes 2000. aasta 39,3 %-lt 2013. aastaks 22,3 %-ni ehk 17 protsendipunkti.

Sõiduautode tootmine – rahvusvaheline võrdlus (% turuosa) – 2000–2013

13.2015. aastal oli Hiina maailma suurim autotootja, kes tootis 26 % kõigist maailma autodest, samas kui suuruselt teine tootja EL tootis maailmas toodetud 73,5 miljonist sõiduautost 22 % 7 . See ELi turuosa vähenemine on osa pikemaajalisest suundumusest, nagu on märkinud ka komisjon oma hinnangutes varasemate EGFi autotööstuse juhtumite kohta, mis olid seotud kaubanduse globaliseerumisega 8 .

14.Suundumuse aluseks olev peamine tegur on globaliseerumisega seotud geograafiline nihe tarbimises, eelkõige nõudluse kiire kasv Aasia turgudel, kus ELi tootjatel on väiksemad võimalused tulu teenida, kuna nad on neil turgudel traditsiooniliselt olnud nõrgemas positsioonis.

15.Lisaks on Euroopa autotööstust negatiivselt mõjutanud majandus- ja finantskriisist tulenev sisenõudluse vähenemine. Sõiduautode registreerimine vähenes ELis aastatel 2008–2013 pidevalt. 2014. aastal see tendents pöördus. Registreerimiste koguarv jääb sellegipoolest majandus- ja finantskriisi eelsete aastate tasemest allapoole 9 .

16.

Uute sõiduautode registreerimine ELis (miljon ühikut),
protsentuaalne muutus aastatel 2004–2015

17.Hispaanias põhjustas autotootmise langus nii ettevõtjate kui ka töökohtade arvu vähenemise. Aastatel 2008–2014 vähenes autotööstuse ettevõtjate arv 901-lt 806-le (–10,5%) ja töökohtade arv sektoris vähenes 164 038-lt 135 997-le
(–17 %). Piirkonnas Comunidad Valenciana lõpetas 187-st autotööstuse ettevõtjast tegevuse 62. Vähenemine moodustas 33,16 %.

18.Praeguseks on mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sektorilt koos käesoleva taotlusega laekunud EGFile 23 taotlust, neist 13 puhul on põhjenduseks toodud kaubanduse globaliseerumine ning 10 puhul üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjed 10 .

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

19.Koondamisi põhjustanud sündmused on Bosal S.A. pankrot ja sulgemine. Tegemist on ettevõtjaga, kelle juures koondati enamik töötajaid, keda käesolev taotlus puudutab.

20.Bosal S.A. alustas Sagunto linnas tegevust 1986. aastal. Ettevõtja põhitegevus oli mootorsõidukite osade ja tarvikute (eelkõige autode väljalaskesüsteemide, katalüüsmuundurite jms) tootmine. Esialgu tootis Bosal peamiselt Hispaania autoturu jaoks. Hiljem tootmist mitmekesistati ja ettevõtja tootis originaalosi ka teistele autoturgudele.

21.ELis sõidukite tootmise vähenemise tõttu on ettevõtjal olnud alates 2012. aastast raskusi. Et kohandada oma tootmisvõimsust nõudlusega ja vähendada kulusid, võttis Bosal kasutusele kohustuslikud lühendatud töögraafikud, mida kohaldati kõigi töötajate puhul. Need meetmed ei andnud siiski tulemust ning 15. jaanuaril 2015 kuulutati välja Bosali pankrot ja ettevõtja suhtes kohaldati erihaldust. 2015. aasta novembris koondas Bosal kõik töötajad (215) ja alustas likvideerimismenetlust.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

22.1980. aastatel oli Sagunto kui koondamistest mõjutatud piirkonna majandus seotud ennekõike ettevõtjaga Altos Hornos del Mediterráneo (kõrgahi). Pärast selle ettevõtja tegevuse lõpetamist kuulutati piirkond reindustrialiseerimise eelispiirkonnaks ja seal tegevust alustavatele ettevõtjatele pakuti mitmesuguseid stiimuleid. Enamik Saguntos tegevust alustanud ettevõtjatest oli seotud autotööstusega. Alates 2008. aastast on paljud neist ettevõtjatest majandus- ja finantskriisi ning autotööstuse globaliseerumise koosmõju tõttu tegevuse lõpetanud või seda märgatavalt vähendanud, mistõttu lühendati tööaeg ja koondati töötajaid. Tööstusliku tegevuse kahanemine on avaldanud mõju Sagunto majandusele ja tööhõivele. 2015. aastaks oli töötute arv Saguntos võrreldes 2007. aastaga kasvanud kolm korda, 2778 inimeselt 6437 inimesele. Need 250 koondatud töötajat, keda käesolev taotlus puudutab, halvendavad niigi kehva tööhõiveolukorda kõnealuses piirkonnas veelgi.

Taotluse toetuskõlblikkuse põhjenduseks esitatud eriolukorra kirjeldus

23.Hispaania ametiasutused väidavad, et kuigi üheksakuulise vaatlusperioodi vältel koondati vähem kui 500 inimest, tuleks esitatud taotlust siiski käsitada EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kohase taotlusena, sest tegemist on eriolukorraga, millel on ulatuslik mõju tööhõivele ning kohalikule, piirkondlikule ja riiklikule majandusele. Sellega seoses osutavad nad asjaolule, et Saguntos kaotatud 250 töökohta on suur arv, arvestades, et tegemist on väikelinna ja maapiirkonnaga, mida on rängalt mõjutanud majandus- ja finantskriisi ning globaliseerumise tagajärjed sellisele sektorile nagu autotööstus, mis on piirkonna majanduse jaoks väga tähtis. Kuigi tööhõive hakkas eelmisel aastal näitama paranemise märke, on see Comunidad Valencianas endiselt 21,8 % 11 .

24.Sotsiaalkindlustuse andmed näitavad, et 2015. aastal oli Comunidad Valencianas hõivatute arv 2008. aastaga võrreldes 15 % võrra väiksem (–296 952 inimest), samas Saguntos vähenes töötavate inimeste arv 28,5 % (–5939 inimest), s.t piirkonna näitajaga võrreldes oli vahe 13,5 protsendipunkti 12 .

25.Osutades Eurostati töötuse andmetele Saguntoga sarnase elanikearvuga linnade kohta, väidavad Hispaania ametiasutused, et Sagunto töötuse määraga (25,8 %) võrreldes on töötuse määr kõrgem ainult kõige äärepoolseimates piirkondades (nt Le Tampon-Réunion: 26,8 %) või piirkondades, kus on EGFile esitatud mitu taotlust (Kesk-Makedoonia piirkond Kreekas: 28,7 %).

26.Comunidad Valenciana on üks ELi piirkondi, mida majandus- ja finantskriisi ning globaliseerumise tagajärjed on eriti rängalt mõjutanud. Hispaania on alates 2009. aastast esitanud EGFile üheksa taotlust, 13 et toetada selles piirkonnas eri sektorites koondatud töötajaid. Kokku on 1560 ettevõtja juures (peamiselt VKEd) koondatud ligi 7600 inimest. Lisaks mõjutavad Saguntot ja Camp de Morvedre maakonda endiselt kollektiivsete koondamiste tagajärjed, millega seoses EGFile esitati taotlus 2014. aastal (taotlus rahuldati samal aastal) 14 .

27.Seoses majandusliku olukorraga, mille tõttu on viimastel aastatel tegevuse lõpetanud suur hulk ettevõtjaid, on piirkonna tööstusalad enamjaolt tühjaks jäänud. Viimasel ajal ei ole piirkonnas avatud ühtegi uut tehast, mis võiks töötajatele tööd pakkuda. Selle suundumuse muutmiseks on Sagunto lisatud piirkondliku valitsuse tegevuskavasse, mille eesmärk on elavdada piirkonna tööstuslikku tegevust. 2016. aasta eelarves on selleks ette nähtud neli miljonit eurot.

28.Peaaegu 20 % Sagunto elanikest on vanemaealised inimesed ja 5,8 % on üle 80 aasta vanused. Töötute seas on pikaajalisi töötuid 38,5 %, kusjuures üle 45-aastaste vanuserühmas on pikaajalisi töötuid kuni 58,7 %. Käesoleva taotlusega hõlmatud koondatud töötajatest 71 % on üle 45-aastased, 78 % oli töötanud sama ettevõtja juures vähemalt 15 aastat järjest ja 50 % inimestest puudub kutseharidus, mistõttu nad on töökohtade nappuse tingimustes väga haavatavad. Lisaks näitab 2014. aasta rahvaloendus, et sõltuvusmäär on Saguntos 53,7 %, mis on kõrgem kui EL 28 keskmine (51,8 %) 15 .

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

29.Eeldatavalt osalevad kõik koondatud töötajad kõnealuste meetmetega pakutavas tegevuses. Kõnealused töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

30.Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest.

–Tutvustav kohtumine ja teabetunnid: see on esimene meede, mida pakutakse kõigile koondatud töötajatele ja mis hõlmab järgmist: 1) üldised teabetunnid ja individuaalsed teabetunnid oskuste ning koolitusvajaduste kohta, olemasolevate nõustamis- ja koolitusprogrammide kohta ning toetuste ja stiimulite kohta; 2) registreerimine.

–Kutsenõustamine: meede hõlmab osalevate töötajate kutsesobivuse määramist ja neile sobiva tööturule tagasipöördumise plaani koostamist, ettevõtlust ja tööotsingutehnikaid käsitlevaid seminare ning nõustamist ja personaalse toetuse järelmeetmeid kogu rakendusperioodi jooksul. Osalejad võivad saada juhendamisteenuseid ka pärast töö leidmist.

–Tööle suunamine: see hõlmab intensiivset ja ennetavat kohalike ja piirkondlike tööhõivevõimaluste otsimist, millega tegelevad töövahendajad, ning sellele järgnevat tööjõu nõudluse ja pakkumise sobitamist. Selle meetme eesmärk on toetada toetusesaajate individuaalseid tööotsinguid.

–Koolitus: koolitusmeetmed hõlmavad erinevaid koolituskursuseid, mis jagunevad kutseõppeks ja üldoskuste koolituseks. Kutseõppemeetmetes keskendutakse kutset tõendavate tunnistuste väljastamisele, näiteks reisijateveoks vajaliku juhiloa (CPC 16 ) omandamisele ning sektoritele või valdkondadele, kus juba on töökohti või kus neid edaspidi tekib, näiteks toiduainetööstus (toiduohutus, HACCP 17 jne), toiduvalmistamine, tööalaste riskide ennetamine ja kvaliteedikontroll ning keskkonnastandardid (ISO 9001, 18 ISO 14000, 19 EFQM 20 jne), tehnosüsteemidega (HVAC) 21 seotud projektid, tööstusseadmete hooldus jne. Üldoskuste koolitus hõlmab mitmesuguseid oskusi, mis aitavad kaasa tulemuslikumale töötamisele, näiteks IKT, võõrkeeled, ärijuhtimine jne.

–Ettevõtluse edendamine: meetme eesmärk on abistada vallandatud töötajaid, kes kavatsevad rajada oma ettevõtte, ja hõlmab selliseid elemente nagu äriidee väljatöötamine, planeerimine, teostatavusuuringute tegemine, rahaliste vahendite hankimine jne; personaalset juhendamist pakutakse kogu ettevõtlusega alustamise protsessi jooksul; lisaks pakutakse tuge seoses haldusnõuete täitmisega. Osalejad võivad saada juhendamisteenuseid ka pärast oma ettevõtte loomist.

–Ettevõtte asutamise toetamine: töötajad, kes loovad oma ettevõtte, saavad tegevuse alustamisega seotud kulude katmiseks kuni 15 000 eurot toetust. Ettevõtlusega alustajate üks suurimaid probleeme on juurdepääs rahastamisele. Meetme eesmärk on soodustada selle rahalise toetuse abil ettevõtlust.

–Osalemistoetus: osalejad saavad pärast kokkulepitud etappide läbimist tööellu naasmisel ühekordse maksena 600 eurot.

–Transpordikulude toetus: meetmes osalevad töötajad saavad toetust transpordikulude katmiseks. Lõppsumma arvutatakse vastavalt osalemise tegelikule kestusele ja nende elukoha ja koolituskeskusese vahemaale. Hinnanguliselt peaksid osalejad saama keskmiselt 300 eurot.

–Toetus ülalpeetavate isikute hooldajatele: töötajatele, kelle peres on ülalpeetavaid isikuid (lapsed, vanurid või puudega inimesed) ja kes osalevad meetmetes, makstakse toetust nende isikute hooldamisega seotud kulude katmiseks. Meetme eesmärk on hüvitada hoolduskohustusi täitvate töötajate lisakulutused, et nad saaksid osaleda koolitusel või muudes meetmetes.

–Elukoha muutmisega kaasnevate kulude hüvitamine: töötajatele, kes võtavad vastu töökoha, mis eeldab elukoha muutmist, makstakse sellega kaasnevate kulude hüvitamiseks ühekordset toetust 3000 eurot.

–Toetus Internetiga seotud kindlasummalise kulu katteks: töötajad, kellel ei ole kodus Internetti ja kes selle installivad, et osaleda koolitusel või muudes meetmetes, mida pakutakse digitaalsete platvormide kaudu, saavad toetust kuni 75 % ulatuses igakuisest kindlasummalisest kulust.

–Töölevõtmise toetus: selle toetuse abil hõlbustatakse koondatud töötajate uuesti tööle võtmist kas tähtajalise või tähtajatu lepingu alusel mõne teise ettevõtja juures. Kui ettevõtja võtab töötaja tööle tähtajatu lepingu alusel, makstakse ettevõtjale 3000 eurot toetust ühe töötaja kohta; kui töötajaga sõlmitakse tööleping vähemalt 12 kuuks, siis saab ettevõtja 1000 eurot toetust ühe töötaja kohta.

31.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

32.Hispaania ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Eelarveprognoos

33.Hinnangulised kogukulud on 1 428 000 eurot, mis sisaldavad individuaalsete teenuste kulusid summas 1 334 000 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulusid summas 94 000 eurot.

34.EGFist taotletakse rahalist toetust kogusummas 856 800 eurot (60 % kogukuludest).

(*) Kümnendkohtade vältimiseks on hinnangulised kulud ühe töötaja kohta ümardatud. Ümardamine ei mõjuta siiski iga meetme kogumaksumust, mis jääb selliseks nagu Hispaania esitatud taotluses.

(**) Ümardamise tõttu ei ole kogusumma päris täpne.

35.Tabelis esitatud meetmetega (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) seotud kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi kogukuludest. Hispaania ametiasutused on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

36.Hispaania ametiasutused kinnitasid ka, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

37.Hispaania ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 20. septembril 2016. Seega võib nende meetmete kulude katteks saada EGFist toetust alates 20. septembrist 2016 kuni 20. septembrini 2018.

38.Hispaania ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 1. oktoobril 2015. Ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulude katteks võib seega anda EGFi rahalist toetust alates 1. oktoobrist 2015 kuni 20. märtsini 2019.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

39.Riikliku eel- ja kaasrahastamise allikaks on avaliku sektori rahalised vahendid, mida võimaldatakse SERVEFi 22 (autonoomse piirkonna valitsuse tööturuametid) kaudu.

40.Hispaania ametiasutused on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või tööturu osapoolte ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

41.Hispaania ametiasutused on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett on koostatud töötajate esindajatega, tööturu osapooltega, asjaomaste tööandjate liiduga ja kohalike (Sagunto) ametiasutustega konsulteerides.

42.Olles ettevõtja tegevuse lõpetamisest teatamise järel mures töötajate haavatava olukorra pärast, teatasid Bosali (ettevõtja, kes koondas suurema osa töötajatest, keda käesolev taotlus puudutab) endiste töötajate esindajad SERVEFile oma valmisolekust toetada EGFist toetuse taotlemist. 1. oktoobril 2015 toimunud kohtumisel otsustati taotleda EGFilt abi. Järgmistel kohtumistel pandi paika töötajatele pakutavad meetmed koos meetmete ajakavaga.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

43.Taotlus sisaldab juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Hispaania ametiasutused on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavaid meetmeid Hispaanias. Korraldusasutuse vahendusasutusena tegutseb Dirección General de Financiación y Fondos Europeos.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

44.Hispaania ametiasutused on esitanud kõik vajalikud kinnitused seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–töötajaid koondanud ettevõtjad, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

45.Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 23 artiklis 12 on sätestatud, et EGFi toetused ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

46.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotlusele rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 856 800 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

47.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 24 punktis 13.

Seotud õigusaktid

48.EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 856 800 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

49.Koos EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
Hispaania taotlus – EGF/2016/004 ES/Comunidad Valenciana automotive

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 25 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 26 eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 27 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)21. juunil 2016 esitas Hispaania taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses töötajate koondamisega Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Hispaanias ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 28 2. tasandi piirkonnas Comunidad Valenciana (ES52). Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõikega 2 käsitatakse Hispaania esitatud taotlust vastuvõetavana, sest koondamistel on tööhõivele ja kohalikule, piirkondlikule või riiklikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju.

(5)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Hispaaniale taotluse alusel rahalist toetust summas 856 800 eurot.

(6)Selleks et minimeerida EGFi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 856 800 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates It shall apply from [the date of its adoption]*.

29Brüssel,

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3) Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(4) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5) Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(6) OICA andmebaas.

(7) ACEA The automobile Industry Pocket Guide 2016–2017.

(8) Vt joonealune märkus nr 10.

(9) ACEA The automobile Industry Pocket Guide 2016–2017.

(10) Seoses kaubanduse globaliseerumisega: EGF/2016/004 ES Comunidad Valenciana autotööstus (käesolevas otsuses käsitletav juhtum) ja EGF/2007/001 FR PSA tarnijad. COM(2007) 415; EGF/2007/010 PT Lisboa Alentejo. COM(2008) 94; EGF/2008/002 ES Delphi. COM(2008) 547; EGF/2008/004 ES Castilla y León Aragón. COM(2009) 150; EGF/2009/013 DE Karmann. COM(2010) 007; EGF/2012/005 SE Saab, COM(2012) 622; EGF/2012/008 IT De Tomaso; COM(2013) 469; EGF/2013/006 PL Fiat Auto Poola, COM(2014) 699¸ EGF/2013/012 BE Ford Genk, COM(2014) 532; EGF/2014/006 FR PSA, COM(2014) 560; EGF/2015/003 BE Ford Genk, COM(2015) 336 ja EGF/2015/009 SE Volvo veoautod, COM(2016) 61
Seoses ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga: EGF/2009/007 SE Volvo, COM(2009) 602 EGF/2009/009 AT Steiermark, COM(2009) 602; EGF/2009/019 FR Renault, COM(2011) 420; EGF/2010/002 ES Cataluña autotööstus, COM(2010) 453; EGF/2010/004 PL Wielkopolskie, COM(2010) 616; EGF/2010/015 FR Peugeot, COM(2012) 461; EGF/2010/031 BE General Motors Belgia, COM(2011) 212; EGF/2011/003 DE Arnsbergi ja Düsseldorfi autotööstus, COM(2011) 447; EGF/2011/005 PT Norte-Centro autotööstus, COM(2011) 664; ja EGF/2015/002 DE Adam Opel, COM(2015) 342.

(11) Aktiivse elanikkonna uuring, 2016. aasta II kvartal. http://www.datosmacro.com/paro-epa/espana-comunidades-autonomas/valencia

(12) Instituto Nacional de la Seguridad Social.

(13) EGF/2009/014 ES Comunidad Valenciana ceramics, COM(2010) 216;
EGF/2010/005 ES Comunidad Valenciana natural stone COM(2010) 617;
EGF/2010/009 ES Comunidad Valenciana textil, COM(2010) 613;
EGF/2011/006 ES Comunidad Valenciana construcción, COM(2012) 53;
EGF/2011/020 ES Comunidad Valenciana footwear, COM(2012) 204 ;
EGF/2013/004 ES Comunidad Valenciana building materials, COM(2013) 635;
EGF/2013/008 ES Comunidad Valenciana textil, COM(2014) 45;
EGF/2014/004 ES Comunidad Valenciana metal, COM(2014) 515
EGF/2016/004 ES Comunidad Valenciana automotive industry (käesolevas otsuses käsitletav juhtum).

(14) EGF/2014/004 ES Comunidad Valenciana metal, COM(2014) 515.

(15) http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_structure_and_ageing

(16) Ametialase pädevuse tunnistus (Certificate of Professional Competence, CPC).

(17) Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteem (Hazard analysis critical control point, HACCP).

(18) Standardis ISO 9001 kirjeldatakse kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavaid nõudeid.

(19) Standardiseerias ISO 14000 käsitletakse keskkonnajuhtimise eri aspekte.

(20) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fondi (EFQM) välja töötatud kvaliteedimudel.

(21) Kütmine, ventileerimine ja õhu konditsioneerimine.

(22) Servicio Valenciano de Empleo y Formación de la Generalitat Valenciana (SERVEF).

(23) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(24) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(25) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(26) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(27) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(28) Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(29)  Date to be inserted by the Parliament before the publication in OJ.