Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016PC0624

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kohta 2016. aastal

    COM/2016/0624 final

    Brüssel,30.9.2016

    COM(2016) 624 final

    Ettepanek:

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

    ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kohta 2016. aastal


    SELETUSKIRI

    1.ETTEPANEKU TAUST

    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruses (EL, Euratom) 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 1 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), lubatakse ettenägematule olukorrale reageerimiseks viimase võimalusena kasutada ettenägemata kulude varu mahus kuni 0,03 % EL 28 kogurahvatulust. Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklil 6 põhinevas komisjoni teatises „Finantsraamistiku tehniline kohandamine 2016. aastaks“ 2 on 2016. aastaks ettenägemata kulude varu absoluutsummaks kehtestatud 4 438,2 miljonit eurot.

    Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 13 ja olles uurinud kõiki täiendavate ja ettenägemata kulukohustuste vajaduste rahastamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 2016. aasta ettenägemata kulude varu summas 240,1 miljonit eurot, et täiendada Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve rubriigis 3 (julgeolek ja kodakondsus) esitatud kuludega seotud kulukohustuste assigneeringuid summaga, mis lisandub 2 546 miljoni euro suurusele kulukohustuste ülemmäärale jooksevhindades.

    Komisjon on kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 3 punktiga 14 analüüsinud võimalusi paigutada olemasoleva eelarve sees ümber märkimisväärseid summasid.

    Komisjon teeb kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 lõikega 3 ettepaneku kompenseerida rubriigi 3 kulude ülemmäärade suurendamine rubriigi 5 (halduskulud) mittesihtotstarbelisest varust 2016. aastal.

    Käesoleva ettepanekuga täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsust (EL) 2016/253 võtta täies ulatuses kasutusele paindlikkusinstrumendi 4 2017. aasta vahendid (520 miljonit eurot), 2016. aasta vahendid (510 miljonit eurot) ja 2015. aasta vahendid (500 miljonit eurot) koheste eelarvemeetmete jaoks pagulaskriisi lahendamiseks.

    2.KASUTUSELEVÕTMISE PÕHJENDUS

    2.1.SISSEJUHATUS

    Rände-, pagulas- ja julgeolekukriisi sisemõõdet rahastatakse rubriigist 3 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning spetsialiseeritud asutuste, nagu Frontexi, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, eu-Lisa ja Europoli kaudu. Lisaks sellele võttis nõukogu 15. märtsil 2016. aastal vastu uue instrumendi, 5 et võimaldada erakorralise toetuse andmist humanitaareesmärkidel, et reageerida pagulaste ja rändajate sissevoolule liitu.

    Nagu on sätestatud vastavas komisjoni ettepanekus, 6 oli selle uue hädaabivahendi rahastamisvajadus 2016. aastal hinnanguliselt 300 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 241 miljonit eurot maksete assigneeringutena 7 . 199 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 130,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid paigutati esmalt ümber Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 13. aprillil 2016. aastal vastu võetud paranduseelarve nr 1/2016 8 (100 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 80,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid) raames ja seejärel kasutatud assigneeringute ümberpaigutamise kaudu vastavalt finantsmääruse artikli 26 lõike 1 punktile c (99 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 50 miljonit eurot maksete assigneeringutena).

    2016. aastal tuleb veel rahastada tõenäolisi uue hädaabivahendiga seonduvaid täitmata jäänud vajadusi, mis praegu on hinnanguliselt 50 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 10 miljonit eurot maksete assigneeringuid. Lisaks tuleb Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi selle aasta lõpu vajaduste viimase ümberhindamise põhjal eespool osutatud ümberpaigutamised osaliselt kompenseerida uute assigneeringutega suurusjärgus 130 miljoni eurot, mida kasutatakse üksnes kulukohustusteks. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi niisugune osaline täiendamine kombineeritakse Sisejulgeolekufondi välispiiride tegevussuuna (välispiiride rahastamisvahend) tugevdamisega 70 miljoni euro võrra, mis on ette nähtud kulukohustuste assigneeringuteks, et reageerida Bulgaaria hiljutisele erakorralise abi taotlusele. Siin võetakse arvesse asjaolu, et Sisejulgeolekufondi erakorralise abi vahendid 2016. aasta eelarves on praeguseks peaaegu täielikult ära kasutatud.

    Olles arvesse võtnud võimalikke ümberpaigutamisi rubriigi 3 muudelt eelarveridadelt (9,9 miljonit eurot), on komisjon palunud suurendada kulukohustuste assigneeringuid 240,1 miljoni euro võrra üle paranduseelarve projektis nr 4/2016 kehtestatud vastava rubriigi ülemmäära 9 .

    Rubriigi 3 kulude ülemmäär 2016. aastal on 2 546 miljonit eurot jooksevhindades. 2016. aastaks heaks kiidetud rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringud moodustavad 4 052 miljonit eurot, mis on juba nõudnud paindlikkusinstrumendi kasutuselevõttu (1 506 miljonit eurot) lisaks rubriigi 3 ülemmäärale mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

    Rände, pagulaste ja julgeolekuga seotud kulud moodustavad rohkem kui 70 % kogukuludest rubriigi 3 ülemmäära piires. Komisjon on hoolikalt analüüsinud kõiki ümberpaigutamisvõimalusi. Kuid võttes arvesse piiratud manööverdamisruumi selle rubriigi raames, saab eespool kirjeldatud kulukohustuste assigneeringute vajadustest katta vaid väikese osa, ohustamata teiste suhteliselt väiksemate programmide nõuetekohast toimimist.

    Seepärast on ettenägemata kulude varu kasutuselevõtt ainus võimalik väljapääs, et rahuldada kulukohustuste assigneeringute vajadus eelarves. Muude rubriikide varud võimaldavad selle kasutuselevõtu 2016. aastal täielikult kompenseerida.

    Vastavad maksete assigneeringute vajadused mahuvad 2016. aastal maksete ülemmäärade piiresse, seega ei ole vajadust võtta ettenägemata kulude varu kasutusele maksete osas.

    2.2.ETTENÄGEMATA KULUDE VARU KUI VIIMANE VÕIMALUS

    Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 lõikes 1 on ettenägemata kulude varu määratletud kui viimane võimalus ettenägematule olukorrale reageerimiseks. Arvestades seda, et mittesihtotstarbeline varu rubriigi 3 kulukohustuste ülemmäära piires puudub, on komisjon 2016. aasta eelarves läbi vaadanud kõik rubriigisisesed ümberpaigutamisvõimalused.

    Võttes arvesse paindlikkusinstrumendi täielikku kasutuselevõttu 2016. aasta eelarves (1 530 miljonit eurot), on ettenägemata kulude varu kasutamine 2016. aastal 240,1 miljoni euro ulatuses ainus olemasolev vahend, millega katta puudujääk rubriigi 3 kulude ülemmäära ja 2016. aastaks prognoositavate täiendavate ettenägemata vajaduste vahel.

    2.3.ETTENÄGEMATU OLUKORRA EELARVEMÕJU 2016. AASTAL

    Ehkki rände-, pagulas- ja julgeolekukriis algas 2015. aastal, muutuvad selle mõju ja tagajärjed endiselt päevast päeva. Kolmandate riikide poliitilised otsused pagulaste lubamise kohta nende territooriumile ning nende piiride avamise ja sulgemise kohta muudavad lühi- ja pikaajaliste arengute ettenägemise selles valdkonnas väga raskeks. Kriisi muutuv iseloom ja ennustamatus õigustab ettenägemata kulude varu kasutamist viimase võimaliku vahendina, et leevendada rände-, pagulas- ja julgeolekukriisi ettenägematuid tagajärgi rubriigi 3 kuluvajadustele.

    3.ETTENÄGEMATA KULUDE VARU KOMPENSEERIMINE MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADE KAUDU

    Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 lõikes 3 on sätestatud, et ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisega kättesaadavaks tehtud summad tuleb täielikult kompenseerida jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate finantsraamistiku varudega.

    Sama määruse artikli 13 lõike 4 kohaselt ei võeta selliselt kompenseeritud summasid finantsraamistikus enam kasutusele, et ei ületataks finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid. Sellest tulenevalt tuleb ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisel 2016. aastal rubriigis 3 ja selle kompenseerimisel jälgida aastate 2017–2020 kulukohustuste ülemmäära.

    Kuna 2016. aastal on rubriigi 5 kulude ülemmäära piires piisavad varud, teeb komisjon ettepaneku kompenseerida summad täielikult 2016. aastal, et mitte piirata aastate 2017–2020 kulukohustuste assigneeringute vajadusi. Rubriigist 5 kompenseeritav summa on 240,1 miljonit eurot, mis jätab 2016. aastal 291,9 miljoni euro suuruse varu. 2016. aasta üldine kulukohustuste ülemmäär ja mitmeaastane finantsraamistik tervikuna jäävad muutumatuks.

    4.TÄIENDAVAD TEGURID

    Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuletatakse meelde, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 lõike 1 viimase lausega tuleb käesolev otsus avaldada Euroopa Liidu Teatajas mitte hiljem kui paranduseelarve projekt nr 4/2016.

    Ettepanek:

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

    ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kohta 2016. aastal

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 10 eriti selle punkti 14 teist lõiku,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1) Nõukogu määruse nr 1311/2013 11 artikliga 13 on kehtestatud ettenägemata kulude varu suuruseks kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust.

    (2) Vastavalt nimetatud määruse artiklile 6 on komisjon arvutanud ettenägemata kulude varu absoluutsumma aastaks 2016 12 .

    (3) Olles vaadanud läbi kõik muud rahastamisvõimalused, et reageerida ettenägemata asjaoludele rubriigi 3 (julgeolek ja kodakondsus) 2016. aasta kulude ülemmäära piires, ning teinud ettepaneku võtta rubriikides 3 ja 4 kasutusele paindlikkusinstrument kogu 2016. aastaks ette nähtud summas 1 530 miljonit eurot, on rände-, pagulas- ja julgeolekukriisist tulenevate vajaduste rahuldamiseks vaja kasutusele võtta ettenägemata kulude varu, suurendades rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarves üle nimetatud rubriigi ülemmäära.

    (4) Arvestades, et praegune olukord on väga eriline, on määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 13 lõikes 1 osutatud viimase võimaluse tingimus täidetud,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Liidu 2016. aasta üldeelarve jaoks võetakse kasutusele ettenägemata kulude varu, et teha lisaks mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 kulukohustuste ülemmäärale kättesaadavaks 240,1 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid.

    Artikkel 2

    2016. aastal ettenägemata kulude varu kaudu kasutusele võetavad 240,1 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid kompenseeritakse täielikult rubriigi 5 (halduskulud) varust.

    Artikkel 3

    Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

    Brüssel,

    Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

    president    eesistuja

    (1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
    (2) COM(2015) 320, 22.5.2015.
    (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
    (4) ELT L 47, 24.2.2016, lk 6.
    (5) ELT L 70, 16.3.2016, lk 1.
    (6) COM(2016) 115, 2.3.2016.
    (7) 80 % eelmaksetest.
    (8) ELT L 143, 31.5.2016.
    (9) COM(2016) 623, 30.9.2016.
    (10) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
    (11) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
    (12) Komisjoni 22. mai 2015. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Finantsraamistiku tehniline kohandamine 2016. aastaks vastavalt kogurahvatulu muutustele“ (COM(2015) 320, 22.5.2015).
    Top