EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.8.2016

COM(2016) 543 final

2016/0259(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa kultuuripärandi aasta kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa kultuuripärandi eesmärgid, põhimõtted ja väärtused kujutavad endast Euroopa ühist ajaloolise mälu, mõistmise, identiteedi, dialoogi, ühtekuuluvuse ja loovuse allikat. Alates Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava 1 vastuvõtmisest 2007. aastal on kultuuripärand olnud prioriteediks järjestikustes nõukogu kultuurivaldkonna töökavades, sealhulgas praeguses töökavas ajavahemikuks 2015–2018 2 . Euroopa tasandi koostöö on toimunud peamiselt avatud koordinatsiooni meetodi abil. 2014. aastal toodi nõukogu järeldustes kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta 3 (21. mai 2014) ja komisjoni teatises „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ 4 esile pärandipoliitika rolli sotsiaalse ja majanduslikku kasu tagamisel. Seda teatise üle väljendasid heameelt Regioonide Komitee oma 16. aprilli 2015. aasta arvamuses 5 ja Euroopa Parlament oma 8. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsioonis 6 .

Nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta, mis võeti vastu 25. novembril 2014, 7 sisaldasid eelkõige üleskutset komisjonile esitada ettepanek „Euroopa kultuuripärandi aasta“ kohta. Euroopa Parlament esitas sarnase üleskutse oma resolutsioonis ning kutsus komisjoni üles „nimetama eelistatavalt 2018. aasta kultuuripärandi Euroopa aastaks“. Regioonide Komitee kordas seda üleskutset ka oma arvamuses ja rõhutas, et Euroopa kultuuripärandi aasta saaks edendada ühiste eesmärkide teostamist kogu Euroopa kontekstis.

Nagu on rõhutatud komisjoni teatises, ei teata piisavalt hästi või alahinnatakse, millise panuse annab kultuuripärand majanduskasvu ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse Euroopas. Samal ajal seisab Euroopa pärandisektor silmitsi mitmesuguste väljakutsetega. Need hõlmavad järgmist: riigieelarvete vähenemine; vähenev osalemine traditsioonilistel kultuuriüritustel; suurenev keskkonna- ja füüsiline surve kultuuripärandile; muutuvad väärtusahelad ja ootused seoses digitehnoloogiale üleminekuga; ning ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega.

Nagu kõigi Euroopa aastate puhul, on ka seekord peamine eesmärk suurendada teadlikkust väljakutsetest ja võimalustest ning rõhutada ELi rolli ühiste lahenduste edendamisel. Kooskõlas Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavaga peaks kultuuripärandi Euroopa aasta üldised eesmärgid olema järgmised:

–See aitab edendada Euroopa kultuuripärandit kui kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi keskset komponenti. See peaks esile tooma, milliste vahenditega kultuuripärandit kõige paremini säilitada ja kaitsta ning kuidas laiem ja mitmekesisem üldsus saaks sellest paremini osa. See hõlmab publiku arendamise meetmeid ja pärandialast haridust, austades täiel määral liikmesriikide pädevust ning edendades seega sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni.

–See peaks oma otsese ja kaudse majandusliku potentsiaali kaudu edendama Euroopa kultuuripärandi panust majandusse ja ühiskonda. See hõlmab võimet toetada kultuuri- ja loomemajandust, innustada loovust ja uuendustegevust, edendada säästvat turismi ning luua püsivat kohalikku tööhõivet.

–See peaks aitama edendada kultuuripärandit kui ELi rahvusvahelise mõõtme olulist elementi, tuginedes partnerriikide huvile Euroopa kultuuripärandi ja eksperditeadmiste vastu. Kultuuripärand mängib olulist rolli eri programmides välissuhete valdkonnas, peamiselt Lähis-Idas, kuid ka mujal. Kultuuripärandi väärtuse edendamine on ühtlasi vastus kultuurivara tahtlikule hävitamisele konfliktipiirkondades 8 .

Euroopa kultuuripärandi aasta pakub Euroopa kodanikele võimalusi tänapäeva paremaks mõistmiseks mineviku mitmekülgsema ja ühise mõistmise kaudu. See aitab paremini hinnata kultuuripärandi sotsiaalset ja majanduslikku kasu ja selle panust majanduskasvu ning sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Seda saab hinnata näiteks seoses säästva turismi edendamise ja linnade taaselustamisega. Selles tuuakse esile digiteerimisega seotud väljakutseid ja võimalusi. See aitab lahendada ka kindlakstehtud probleeme, levitades parimaid tavasid, mis seonduvad järgmisega: kaitse; haldamine; rikastamine; juhtimine; ning teadustegevus ja innovatsioon. Tuuakse esile hiljutist läbimurret seoses kultuuripärandi valdkonna tehnoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooniga, samuti ELi algatusi kõnealustes valdkondades.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate sätetega

Euroopa kultuuripärandi aasta rakendamiseks kasutatakse olemasolevaid ELi programme. Kultuuripärand vastab praegu mitmesuguste oluliste ELi toetuste saamise tingimustele mitme ELi programmi raames, mis seonduvad digiteerimise, säilitamise, infrastruktuuri, teadusuuringute ja innovatsiooni, rikastamise ja oskustega. Need programmid on: programm „Loov Euroopa“; Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid; programm „Horisont 2020“; programm „Erasmus+“; programm „Kodanike Euroopa“. Kolme konkreetselt kultuuripärandile pühendatud ELi meedet rakendatakse programmi „Loov Euroopa“ alusel. Euroopa pärimuspäevad; Euroopa Liidu kultuuripärandi auhind ja Euroopa kultuuripärandi märgis.

Euroopa aasta annab võimaluse innustada liikmesriike ja sidusrühmi tegema koostööd, et arendada välja tugevam ja ühtsem lähenemisviis kultuuripärandile. Kõnealuse lähenemisviisi eesmärk on edendada ja kaitsta Euroopa kultuuripärandit ning maksimeerida selle olemuslikku ja sotsiaalset väärtust ning selle panust töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Seda tehakse täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Nagu teistegi Euroopa aastate puhul on meetmete hulgas teavitamis- ja tutvustamiskampaaniad, üritused ja algatused nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Neid kasutatakse selleks, et edastada olulisi sõnumeid ja levitada teavet heade tavade kohta.

Tehakse jõupingutusi selle tagamiseks, et Euroopa aastal organiseeritud üritused vastaksid iga liikmesriigi vajadustele ja olukorrale. Liikmesriike kutsutakse seetõttu üles nimetama ametisse riikliku koordinaatori, kes korraldab nende osalemist Euroopa kultuuripärandi aasta üritustel. Moodustatakse Euroopa juhtrühm, millesse kuuluvad riiklike koordinaatorite esindajad. Komisjon korraldab riiklike koordinaatorite kohtumisi, et kooskõlastada Euroopa aasta korraldamist ja vahetada teavet selle rakendamise kohta riigi ja Euroopa tasandil.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 167. Sellega on ette nähtud, et EL „aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, respekteerides nende rahvuslikku ja piirkondlikku mitmekesisust ning rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit“. Euroopa Liit „ergutab ka liikmesriikide koostööd“ kultuurivaldkonnas ning toetab ja täiendab vajaduse korral nende tegevust.

•Subsidiaarsus

Ettepaneku eesmärke ei ole võimalik piisaval määral saavutada üksnes liikmesriikide poolt võetavate meetmetega. Seda seetõttu, et üksnes riigi tasandi meetmed ei võimaldaks kasu saada Euroopa mõõtmes kogemuste ja heade tavade vahetamisest liikmesriikide vahel. Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatakse, et Euroopa Liit austab liikmesriikide rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja rikastamise. Oma eesmärkide järgimiseks rakendab liit asjakohaseid vahendeid vastavalt pädevusele, mis talle aluslepingutega antakse. Lisaks saaks liikmesriikide meede kasu ELis ja väljaspool ELi loodud teadlikkusest ja nähtavusest.

•Proportsionaalsus

Kavandatud tegevuskäik on lihtne. See tugineb olemasolevatele programmidele ja eeldab, et teavitamiskampaaniate kese suunatakse Euroopa aasta teemadele. Sellega ei kaasne ebaproportsionaalseid halduskulusid ettepanekut rakendavatele ametiasutustele.

ELi meetmetega toetatakse ja täiendatakse liikmesriikide jõupingutusi. Selle meetme eesmärk on esiteks tõhustada ELi enda vahendeid. Teiseks võimaldab see soodustada sünergiat ja koostööd liikmesriikide, kultuuriorganisatsioonide ja sihtasutuste ning era- ja avaliku sektori ettevõtjate vahel.

ELi meetmed ei läheks kaugemale, kui on vaja selleks, et lahendada ilmnenud probleemid.

•Vahendi valik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus on sobivaim vahend, et tagada seadusandja täielik kaasamine 2018. aasta nimetamisse Euroopa kultuuripärandi aastaks.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE JA MÕJUHINNANGUD

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Oma ettepanekut ette valmistades korraldas komisjon suure hulga sidusrühmadega mitu sihipärast konsultatsiooni, mis kajastavad kultuuripärandi valdkonna olemust ja selle töökorraldust ja spetsialiseerumise kõrget taset, liikmesriikide pädevust ning ja kutseühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide rolli. Peale selle võttis komisjon arvesse eespool nimetatud nõukogu järeldusi, Euroopa Parlamendi resolutsiooni ja Regioonide Komitee arvamust.

ELi tasandil on kultuuripärandi teemalised poliitilised arengud saanud hiljuti osa rikkalikust debatist. Sellele on kaasa aidanud asutused, kes on koondanud pärimuspoliitika eest vastutavad asutused liikmesriikides. Need hõlmavad analüüsirühma „EL ja kultuuripärand“ ning riiklike asutuste juhtide foorumit European Heritage Heads Forum. Muud valitsustevahelised ja valitsusvälised organisatsioonid on Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM), mälestusmärkide ja paikade rahvusvaheline nõukogu (ICOMOS), Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvaheline Uurimiskeskus (ICCROM) ning Euroopa Nõukogu. Muud asjaomase valdkonna olulisemad võrgustikud on Europa Nostra, kultuuripärandiga seotud rahvusvaheliste võrgustike ja organisatsioonide foorum European Heritage Alliance 3.3 9 ja Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustik (NEMO).

On palju muid arenguid. 2015. aasta aprillis võttis kultuuriministrite nõukogu vastu Namuri deklaratsiooni. Selles väljendasid nad heameelt selle üle, et Euroopa Liidu Nõukogu korraldab Euroopa kultuuripärandi aasta. Nad kutsusid osalema Euroopa Nõukogu ja kõiki Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriike.

1975. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all organiseeritud Euroopa aasta arhitektuuripärandi aasta 40. aastapäeva eelõhtul, 29. juunil 2015, korraldas Saksamaa kultuuripärandi komitee (Deutsches Nationalkomitee für Denkmalschutz) Bonnis Euroopa aastat käsitleva avaliku arutelu, mis toimus samal ajal maailmapärandi komitee istungiga.

Veel üks oluline arutelu toimus 2015. aasta aprillis Europa Nostra Brüsseli büroos valitud rühma liikmesorganisatsioonide tegevjuhtidega. Kogu Europa Nostra liikmeskond arutas 2015. aasta juuni peaassambleel Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärki ja peamisi meetmeid, mida võiks arendada. See toimus Oslos, Euroopa Komisjoni osavõtul.

Sidusrühmadega konsulteeriti ka avatud töörühmas EYCH 2018, mille korraldas Saksamaa kultuuripärandi ja liiduvalitsuse volinik kultuuri ja meedia küsimustes. Selle tulemusena koostati kontseptsioonidokument (Sharing Heritage’ 10 ), mida on võetud arvesse käesoleva ettepaneku koostamisel. Arutelu viidi läbi analüüsirühma „EL ja kultuuripärand“ liikmetega, sealhulgas Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburgi, Leedu, Läti, Madalmaade, Norra, Poola, Hispaania, Rootsi, Šveitsi ja Ühendkuningriigi ametiasutuste ekspertidega. Täiendavad eksperdid tulid Eestist, Austriast, Portugalist ja Slovakkiast ning mitmest vaatlejastaatusega organisatsioonist, sealhulgas Euroopa kultuuri haldamise ja kultuuripoliitika võrgustikust (ENCATC), Europa Nostrast ja Euroopa muuseumiorganisatsioonide võrgustikust ja muudest organisatsioonidest.

Itaalia ja Hispaania alalised esindused korraldasid seminari teemal „Euroopa kultuuripärandi aasta: pärandi jagamine, ühine väljakutse“ 28. oktoobril 2015 Brüsselis. Sellel osalesid sidusrühmade organisatsioonid nagu Europa Nostra, riiklikud ametiasutused ja eksperdid.

Ettepanekut arutati eespool nimetatud analüüsirühma koosolekutel 23.–24. septembril 2015 Luksemburgis, 30. novembril – 1. detsembril 2015 Roomas, 9. mail 2016 Haagis, ning pärandit haldavate riiklike asutuste juhtide foorumil European Heritage Heads Forum 19.–20. mail 2016 Bernis. Lisaks toimus arutelu Euroopa 2016. aasta kultuurifoorumi raames 19. aprillil 2016.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Algatus tugineb sõltumatutele analüüsidele ja uuringutele, eelkõige aruandele „Cultural Heritage Counts for Europe“ („Kultuuripärand on Euroopale tähtis“) 11 . See tulenes kahest ulatuslikust projektist, mida rahastati ELi kultuuriprogrammist, et koguda tõendeid kultuuripärandi väärtuse ja selle mõju kohta Euroopa majandusele, kultuurile ja ühiskonnale ning keskkonnale.

Samuti tugineb see programmi „Horisont 2020“ kultuuripärandi eksperdirühma aruandele
Getting cultural heritage to work for Europe („Paneme kultuuripärandi Euroopa jaoks toimima“) 12 ja strateegilisele teadusuuringute kavale, mis koostati ühise kavandamise algatuse „Kultuuripärand ja muutuv maailm“ 13 raames. Lõpuks tugineb algatus programmi „Horisont 2020“ kultuuripärandi ja Euroopa identiteedi sotsiaalsele platvormile, mitmeaastasele sidusrühmadega konsulteerimise algatusele 14 CULTURALBASE ning uutele Euroopa teadustaristutele, nagu näiteks DARIAH-ERIC (kunsti- ja humanitaarteaduste digitaalne teadustaristu) ja E-RIHS (Euroopa päranditeaduse teadustaristu) 15 .

Meetmepaketis nr 9: „Kultuur ja turism“, mis oli seotud ühtekuuluvusprogrammide (2007-2013) järelhindamisega, milles keskendutakse Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile , leiti, et kultuuri ja turismi investeerimine võib tugevdada piirkonna majandust ja parandada sotsiaalset kaasamist.

Aastate 2007–2013 ELi teadusuuringute rahastamisprogrammi (ELi seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi (2007–2013)) järelhindamisest selgus, et programm oli tulemuslik tipptasemel teaduse edendamisel ja Euroopa tööstusalase konkurentsivõime tugevdamisel. Seda tehes panustas see majanduskasvu ja tööhõive edendamisse valdkondades, mis on tavaliselt liikmesriikide vastutusalas. 7. raamprogrammist toetati teadusuuringuid rohkem kui 180 miljoni euroga mitmesugustes valdkondades, mis on seotud Euroopa (materiaalse, mittemateriaalse ja digitaalse) kultuuripärandiga keskkonna-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste, digitaalse kultuuripärandi, tööstustehnoloogia, rahvusvahelise koostöö ja (e-)taristu teemade raames. Neid olemasolevaid teadmisi tuleks edasi uurida.

•Mõju hindamine

Mõju hindamist ei ole vaja, kuna kavandatud algatuse eesmärgid kuuluvad olemasolevate ELi programmide eesmärkide hulka. Euroopa kultuuripärandi aastat saab rakendada olemasoleva eelarve piires, kasutades selleks programme, millega nähakse ette rahastamisprioriteedid iga-aastasel või mitmeaastasel alusel. Kavandatud algatus ei kohusta komisjoni võtma õigusloomega seotud erimeetmeid. Samuti ei oleks sellel olulist sotsiaalset, majanduslikku ega keskkonnamõju väljaspool olemasolevaid vahendeid.

4.MÕJU EELARVELE

2016/0259 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa kultuuripärandi aasta kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 167,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 16 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa kultuuripärandi eesmärgid, põhimõtted ja väärtused kujutavad endast Euroopa ühist ajaloolise mälu, mõistmise, identiteedi, dialoogi, ühtekuuluvuse ja loovuse allikat. Kultuuripärandil on tähtis roll Euroopa Liidus, nagu on märgitud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) preambulis, milles sätestatakse, et allakirjutanud saavad „innustust Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist“.

(2)Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa Liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja rikastamise.

(3)ELi toimimise lepingu artikli 167 lõike 1 kohaselt on Euroopa Liidu ülesanne „soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, võttes arvesse nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust“. Liidu meetmete eesmärk on ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada liikmesriikide tegevust, muu hulgas Euroopa rahvaste kultuuri ja ajalugu käsitlevate teadmiste täiendamist ja levitamist ning üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamist ja kaitsmist (ELTL artikli 167 lõige 2).

(4)Nagu Euroopa Komisjon rõhutas oma teatises „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ 17 , tuleb kultuuripärandit käsitada kui ühisvara ja ühishüve, mida säilitatakse tulevaste põlvkondade jaoks ja mille kaitse on kõigi sidusrühmade ühine kohustus.

(5)Kultuuripärand on Euroopa ühiskonna jaoks kultuurilisest, keskkonna, sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist väga väärtuslik. Seega on selle jätkusuutlik haldamine 21. sajandi strateegiline valik, nagu rõhutas nõukogu oma 21. mai 2014. aasta järeldustes teemal „Kultuuripärand kui jätkusuutlik Euroopa strateegiline ressurss“ 18 . Selle panust väärtuste, oskuste ja töökohtade loomise ning elukvaliteedi seisukohast on alahinnatud.

(6)Kultuuripärand on Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavas 19 kesksel kohal. See on üks neljast Euroopa kultuurialase koostöö prioriteedist aastateks 2015–2018, nagu on sätestatud praeguses kultuurivaldkonna tegevuskavas, mille nõukogu võttis vastu 25. novembril 2014 20 .

(7)Kultuuripärand hõlmab „minevikupärandit mistahes kujul ja aspektides, st materiaalset, mittemateriaalset ja digitaalset (digitaalsena loodud või digiteeritud) pärandit, sealhulgas mälestisi, paiku, maastikke, oskusi, tavasid, teadmisi ja inimloomingu väljendusi, samuti kollektsioone, mida säilitavad ja haldavad riiklikud ja eraõiguslikud asutused, nagu muuseumid, raamatukogud ja arhiivid“, nagu on märgitud eespool nimetatud 21. mai 2014. aasta järeldustes.

(8)Kultuuripärand on sepistatud aja jooksul Euroopat asustanud eri tsivilisatsioonide kultuuri väljendusvormide sünteesi ja ühendamise teel. Euroopa aasta aitab ergutada ja edendada arusaamist, et tähtis on kaitsta ja edendada kultuurilise väljenduse mitmekesisust. Seda võiks saavutada haridusprogrammide ja üldsuse teadlikkust suurendavate programmide kaudu kooskõlas UNESCO poolt 20. oktoobril 2005 vastu võetud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga, 21 mille osaline on ka EL.

(9)ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (millega EL ja enamik liikmesriike on ühinenud) artiklis 30 (Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses) sätestatakse, et allakirjutanud riigid tunnistavad puuetega inimeste õigust osaleda teistega võrdsetel alustel kultuurielus ning rakendavad kõiki asjakohaseid abinõusid, et tagada puuetega inimestele muu hulgas juurdepääs kultuurietenduste või -teenuste toimumispaikadele, nagu teatrid, muuseumid, kinod, raamatukogud ja turismiteenused, ning suurim võimalik juurdepääs mälestusmärkidele ja riiklikele kultuurimälestistele.

(10)Euroopa puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhind on näidanud, kuidas puuetega inimestele, eakatele ja liikumispuudega või muud liiki ajutise füüsilise puudega inimestele on linnade kultuuripärandile juurdepääsu võimaldamine teostatav viisil, mis peab lugu nende olemusest ja väärtusest, ning on tutvustanud sellega seonduvaid häid tavasid.

(11)Kultuuripärandil võib olla oluline roll kogukonna ühtekuuluvusele ajal, mil kultuuriline mitmekesisus Euroopa ühiskondades suureneb. Uutel osalus- ja kultuuridevahelistel lähenemisviisidel kultuuripärandipoliitikale ja haridusalastele algatustele, mis annavad kõigile kultuuripäranditele võrdse väärikuse, on potentsiaal suurendada usaldust, vastastikust tunnustamist ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

(12)Seda on tunnistatud ka säästva arengu tegevuskavas aastani 2030, 22 milles tunnustatakse maailmakodanikuks olemist, kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi kui säästva arengu horisontaalseid põhimõtteid. Selles tunnistatakse, et kõik kultuurid ja tsivilisatsioonid võivad säästvale arengule kaasa aidata ja olla ühtlasi selle peamisteks teguriteks. Kultuuri on selgesõnaliselt mainitud mitmes 2030. aasta tegevuskava säästva arengu eesmärgis: näiteks 4. eesmärgis (haridus), 5. eesmärgis (sooline võrdõiguslikkus), 8. ja 12. eesmärgis seoses turismiga (jätkusuutlik majanduskasv/tarbimismudelid) ja eriti 11. eesmärgis (linnad-pärand).

(13)Vajaduse asetada inimesed ja inimlikud väärtused laiendatud ja valdkonnaülese kultuuripärandi kontseptsiooni keskmesse suurenenud tunnustamine rahvusvahelisel tasandil rõhutab vajadust võimaldada kultuuripärandile laiemat juurdepääsu. Seda võib saavutada, kui püüda jõuda erinevate sihtrühmadeni ning suurendada juurdepääsu kohtadele, hoonetele, toodetele ja teenustele, võttes arvesse erivajadusi ja demograafiliste muutuste mõju.

(14)Poliitikavaldkonnad, mis seonduvad kultuuripärandi ja kultuuripärandiga seotud teenuste kaitse, säilitamise, taastamise, neile juurdepääsu ning nende taaskasutamise ja edendamisega, kuuluvad peamiselt riiklike, piirkondlike või kohalike kohustuste hulka. Sellegipoolest on kultuuripärandil selge Euroopa mõõde ja seda käsitletakse mitmes ELi poliitikavaldkonnas, mis ulatuvad kultuuripoliitikast kaugemale. Need poliitikavaldkonnad on järgmised: haridus, põllumajandus ja maaelu areng, regionaalareng, sotsiaalne ühtekuuluvus, merendus, keskkond, turism, digitaalarengu tegevuskava, teadusuuringud ja innovatsioon ning teabevahetus.

(15)Selleks et täielikult realiseerida nende potentsiaali Euroopa majanduste ja ühiskondade jaoks, on eri poliitikavaldkondade ülese pärandi kaitse, rikastamise ja haldamise puhul vaja tõhusat mitmetasandilist valitsemist ja paremat valdkondadevahelist koostööd. See hõlmab kõiki sidusrühmi, sh valitsusasutusi, eraisikuid, kodanikuühiskonna organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone ja vabatahtlike sektorit.

(16)Nõukogu kutsus oma 25. novembri 2014. aasta järeldustes 23 komisjoni üles kaaluma ettepaneku esitamist „Euroopa kultuuripärandi aasta“ kohta.

(17)Euroopa Parlament esitas sarnase üleskutse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsioonis ning soovitas komisjonil „nimetada eelistatavalt 2018. aasta Euroopa kultuuripärandi aastaks“ 24 .

(18)Euroopa Regioonide Komitee väljendas oma 16. aprilli 2014. aasta arvamuses heameelt 25 nõukogu ettepaneku „Euroopa kultuuripärandi aasta“ üle, rõhutades selle panust ühiste eesmärkide teostamisesse kogu Euroopa kontekstis.

(19)Euroopa kultuuripärandi aasta väljakuulutamine on tõhus viis suurendada üldsuse teadlikkust, levitades teavet heade tavade kohta ning edendades teadusuuringuid ja innovatsiooni ning poliitilist mõttevahetust. Luues keskkonna, kus neid eesmärke edendatakse nii liidu, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, on võimalik saavutada suurem sünergia ja ressursside parem kasutamine.

(20)Kultuuripärand kujutab endast sekkumisvaldkonda eri programmides välissuhete vallas, peamiselt Lähis-Idas, kuid ka mujal. Kultuuripärandi väärtuse edendamine on ühtlasi vastus kultuurivara tahtlikule hävitamisele konfliktipiirkondades 26 . Oluline on tagada vastastikune täiendavus Euroopa kultuuripärandi aasta ja kõigi välissuhete algatuste vahel, mis on välja töötatud asjakohastes raamistikes. Meetmed kultuuripärandi kaitseks ja edendamiseks asjakohaste välissuhete vahendite raames peaksid muu hulgas kajastama vastastikust huvi, mis on seotud kogemuste ja väärtuste vahetamisega kolmandate riikidega. Sellega edendatakse vastavate kultuuride vastastikust tundmist, austust ja mõistmist.

(21)Kuigi see otsus on adresseeritud liikmesriikidele, peaksid laienemisprotsessis osalevad riigid siiski olema tihedalt seotud Euroopa kultuuripärandi aasta meetmetega. Tuleks üritada kaasata ka Euroopa naabruspoliitika riike ja teisi partnerriike, kui see on asjakohane. Seda saab teha asjakohase koostöö ja dialoogi raamistikes, eelkõige kodanikuühiskonna dialoogi kontekstis ELi ja kõnealuste riikide vahel.

(22)Euroopa kultuuripärandi kaitsmine, säilitamine ja rikastamine ühtib liidu olemasolevate programmide eesmärkidega. Seetõttu on võimalik Euroopa aasta eesmärke rakendada, kasutades neid programme nende olemasolevate sätete alusel ja nähes rahastamisprioriteedid ette iga-aastasel või mitmeaastasel alusel. Programmid ja poliitilised põhimõtted valdkondades nagu kultuur, haridus, põllumajandus ja maaelu areng, regionaalareng, sotsiaalne ühtekuuluvus, merendus, keskkond, turism, digitaalse ühtse turu strateegia, teadusuuringud ja innovatsioon ning teabevahetus aitavad otseselt ja kaudselt kaasa Euroopa kultuuripärandi kaitsele, rikastamisele, uuenduslikule taaskasutamisele ja edendamisele ning need võivad algatust toetada kooskõlas oma õigusliku raamistikuga.

(23)Käesoleva otsuse eesmärk on toetada liikmesriikide pingutusi, et Euroopa kultuuripärandit kaitsta, säilitada, rikastada, taaskasutada ja edendada. Seda ei saa liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada, sest see nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu liidu tasandil, samas saab seda paremini saavutada liidu tasandil, seega võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

2018. aasta nimetatakse Euroopa kultuuripärandi aastaks (edaspidi „Euroopa aasta“).

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Kooskõlas Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavaga on Euroopa aasta üldised eesmärgid edendada ja toetada eelkõige kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu Euroopa Liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jõupingutusi, et kaitsta, säilitada, taaskasutada, rikastada, väärtustada ja edendada Euroopa kultuuripärandit Euroopa Liidus (EL). Eelkõige:

(a)See aitab edendada Euroopa kultuuripärandit kui kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi keskset komponenti. See peaks esile tooma, milliste vahenditega kultuuripärandit kõige paremini säilitada ja kaitsta ning kuidas laiem ja mitmekesisem üldsus saaks sellest paremini osa. See hõlmab üldsuse arendamise meetmeid ja pärandialast haridust, austades täiel määral liikmesriikide pädevust ning edendades seega sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni.

(b)See suurendab oma otsese ja kaudse majandusliku potentsiaali kaudu Euroopa kultuuripärandi panust majandusse ja ühiskonda. See hõlmab võimet toetada kultuuri- ja loomemajandust, innustada loovust ja uuendustegevust, edendada säästvat turismi, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning luua püsivat tööhõivet.

(c)See aitab edendada kultuuripärandit kui liidu rahvusvahelise mõõtme olulist elementi, tuginedes partnerriikide huvile Euroopa kultuuripärandi ja eksperditeadmiste vastu.

2. Euroopa kultuuripärandi aasta erieesmärgid on:

(a)soodustada lähenemisviise, mis on inimestekesksed, kaasavad ja kõigile kättesaadavad, tulevikku suunatud, paremini integreeritud ja valdkonnaülesed, et pärand oleks kõigile juurdepääsetav ning et tagada kultuuripärandi kaitse, säilitamine, uuenduslik taaskasutamine ja rikastamine;

(b)edendada mitmetasandilise valitsemise ja kultuuripärandi haldamise uuenduslikke mudeleid, mis hõlmavad kõiki sidusrühmi, sealhulgas ametiasutusi, üksikisikuid, kodanikuühiskonna organisatsioone, valitsusvälised organisatsioone ja vabatahtlike sektorit.

(c)edendada arutelu, teadus- ja uuendustegevust ja heade tavade vahetamist kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmise kvaliteedi kohta ning kaasaegsete sekkumiste kohta ajaloolises keskkonnas ning samuti selliste lahenduste edendamise kohta, mis on kättesaadavad kõigile, sealhulgas puuetega inimeste jaoks;

(d)tuua esile ja edendada kultuuripärandi positiivset panust ühiskonda ja majandusse teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu, mis hõlmab ELi tasandi tõendite baasi, ning näitajate ja võrdlusandmete väljatöötamise kaudu;

(e)soodustada kohaliku arengu strateegiaid, et kasutada pärandi potentsiaali, sealhulgas jätkusuutliku kultuuriturismi edendamise kaudu;

(f)toetada erialaste oskuste arendamist ning parandada teadmiste haldamist ja teadmussiiret pärandisektoris, võttes arvesse digitaaltehnoloogiale ülemineku tagajärgi;

(g)edendada kultuuripärandit kui tänapäevase loometegevuse ja innovatsiooni inspiratsiooniallikat ning tuua esile vastastikust täiendamist ja tihedamat suhtlust kultuuri- ja loomesektori vahel ning kogukondade ja pärandisektori vahel;

(h)suurendada hariduse ja elukestva õppe kaudu teadlikkust sellest, kui oluline on Euroopa kultuuripärand, keskendudes eelkõige noortele ja kohalikele kogukondadele;

(i)tõsta esile rahvusvahelise koostöö potentsiaali kultuuripärandi küsimustes tugevamate sidemete arendamiseks ELi mittekuuluvate riikidega, ning soodustada kultuuridevahelist dialoogi, konfliktijärgset lepitamist ja konfliktide ennetamist;

(j)edendada kultuuripärandit käsitlevat teadustegevust ja innovatsiooni; hõlbustada teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist ja rakendamist kõigi sidusrühmade, eelkõige avaliku sektori asutuste ja erasektori poolt ning lihtsustada uurimistulemuste levitamist laiemale üldsusele; ning

(k)soodustada sünergilist toimet liidu ja liikmesriikide vahel, tugevdades algatusi, et hoida ära ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega.

Artikkel 3

Meetmete sisu

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed hõlmavad Euroopa aasta eesmärkidega seonduvaid järgmist tegevust Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil:

2. Komisjon ja liikmesriigid võivad Euroopa kodanike aasta eesmärkide saavutamiseks näha ette muud tegevust ning lubada kasutada viidet Euroopa aastale selle reklaamimisel, kui selline tegevus aitab kaasa artiklis 2 sõnastatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 4

Kooskõlastamine riiklikul tasandil

Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses. Koordinaator tagab asjakohast tegevuse koordineerimise riigi tasandil.

Artikkel 5

Kooskõlastamine Euroopa Liidu tasandil

Komisjon korraldab riiklike koordinaatorite kohtumisi, et kooskõlastada Euroopa aasta korraldamist ja vahetada teavet selle rakendamise kohta riigi ja Euroopa tasandil.

Artikkel 6

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks võib komisjon teha koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO ja Euroopa Nõukoguga, tagades samal ajal ELi nähtava osalemise.

Artikkel 7

Rahastamine

Euroopa tasandi tegevuse kaasrahastamine Euroopa aasta toetuseks on kooskõlas olemasolevate programmide, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ suhtes kohaldatavate eeskirjadega ja olemasolevate võimalustega prioriteetide seadmiseks iga-aastasel või mitmeaastasel alusel. Vajaduse korral võib Euroopa aastat toetada ka muude programmide ja meetmetega nende kehtivate õiguslike ja finantssätete raames.

Artikkel 8

Jälgimine ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2019 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses ette nähtud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3Ettepaneku/algatuse liik

1.4Eesmärk/eesmärgid

1.5Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6Meetme kestus ja finantsmõju

1.7Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.JUHTIMISMEETMED

2.1Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2Juhtimis- ja kontrollisüsteem

2.3Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:

3.2Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5Kolmandate isikute rahaline toetus

3.3Hinnanguline mõju tuludele

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 27  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 28  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärk/eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–X    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2018–31.12.2018

–X    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2017–2018

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 29  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.JUHTIMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Juhtimis- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

*Rubriik 5: personalikulusid hõlmavad halduskulud kaetakse ümberpaigutamise teel hariduse ja kultuuri peadirektoraadis.

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Väljundid

Teavituskampaania See võib hõlmata videouudiseid, videoklippe, visuaalset identiteeti, veebisaiti, suhtekorraldustegevust, sotsiaalmeediat, reklaammaterjale, publikatsioone ja trükiseid, uuringuid ja muid teadlikkuse suurendamise meetmeid

Seminarid ja konverentsid: See võib hõlmata ava- ja lõpukonverentse, loenguid, töötubasid, kõrgetasemelisi üritusi, ajakirjanike seminare, kõrvalüritusi ja muid kohtumisi nii Brüsselis kui ka liikmesriikides

Kulustruktuur

Tuginedes eelnevatele kogemustele muude kultuuriga seotud meetmega, eriti programmi „Loov Euroopa“ raames, on hinnatud, et keskmise ELi tasandi teavituskampaania kulu on ligikaudu 300 000 eurot ja et seminar võib maksta 100 000–400 000 eurot olenevalt selle ulatusest ja osalejate arvust, niisiis eeldatakse, Euroopa kultuuripärandi aasta raames korraldatud seminari keskmine kulu võib põhjendatult olla 250 000 eurot.

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline toetus

–X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) Nõukogu 16. novembri 2007. aasta järeldused Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta (2007/C 287/01) (ELT C 287, 29.11.2007, lk 1).

(2) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kultuurivaldkonna (2015–2018) töökava kohta (2014/C/463/02).

(3) Nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta ( (2014/C 183/08) ELT C 183, 14.6.2014, lk 36.

(4) Komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“, COM(2014) 477 final.

(5) Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ (2015/C 195/04) ELT C 195, 12.6.2015, lk 22.

(6) Euroopa Parlamendi 8. septembri 2015. aasta resolutsioon „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ (2014/2149(INI)) P8_TA(2015)0293

(7) Nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta (2014/C 463/01), ELT C 463, 23.12.2014, lk 1.

(8) Nagu rõhutati liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühisteatises „ELi strateegia rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas“, JOIN(2016) 29 final

(9) Liit, mis koondab valdkonna võrgustikke ja organisatsioone ning mida koordineerib Europa Nostra. Liit 3.3 viitab Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikele 3.

(10) http://www.sharingheritage.de/en/main/

(11) http://ec.europa.eu/culture/news/2015/0612-cultural-heritage-counts_en.htm .

(12) http://bookshop.europa.eu/en/getting-cultural-heritage-to-work-for-europe-pbKI0  115128/ .

(13) http://www.jpi-culturalheritage.eu/wp-content/uploads/SRA-2014-06.pdf .

(14) http://www.culturalbase.eu

(15) Euroopa teadustaristu strateegiafoorum, Teadustaristute strateegia aruanne, tegevuskava aastaks 2016.

(16) ELT C , , lk .

(17) Komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“, COM(2014) 477 final.

(18) Nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta ( (2014/C 183/08) ELT C 183, 14.6.2014, lk 36.

(19) Nõukogu 16. novembri 2007. aasta järeldused Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta (2007/C 287/01) (ELT C 287, 29.11.2007, lk 1).

(20) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kultuurivaldkonna tegevuskava (2015–2018) kohta (2014/C 463/02) ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.

(21) Kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsioon, Pariis, 20. oktoober 2005

(22) ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsioon: „Muudame oma maailma: Säästva arengu tegevuskava aastani 2030“

(23) Nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta (2014/C 463/01), ELT C 463, 23.12.2014, lk 1.

(24) Euroopa Parlamendi 8. septembri 2015. aasta resolutsioon „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ (2014/2149(INI)) P8_TA(2015)0293

(25) Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ (2015/C 195/04) ELT C 195, 12.6.2015, lk 22.

(26) Nagu rõhutati liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisteatises „ELi strateegia rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas“, JOIN(2016) 29 final

(27) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB tegevuspõhine eelarvestamine.

(28) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(29) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.testa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(30) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(31) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(32) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(33) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(34) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(35) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(36) Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(37) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärgid ...“

(38) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(39) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(40) AC = Lepingulised töötajad; AL = kohalikud töötajad; END= riikide lähetatud eksperdid; INT = renditööjõud; JED= noored eksperdid delegatsioonides.

(41) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

(42) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.